Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Teie 25.05.2022 nr 7-2/542-3
[email protected] Meie 06.06.2022 nr 15-5/4601-2
Seisukoht Rail Baltic Kaisma
peatuse detailplaneeringu KSH
algatamise osas
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas 25.05.2022 Rahandusministeeriumile seisukoha
võtmiseks Rail Baltic Kaisma kohaliku peatuse detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) mittealgatamise korralduse eelnõu.
Lisamaterjalina on esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 1 kohane teabematerjal „Rail Baltica kohalike peatuste
detailplaneeringute koostamine. Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu
koostamiseks. Aruanne“ (edaspidi aruanne) ja detailplaneeringu algatamise taotluse juurde
kuuluv ning lahendust selgitav joonis „Algatamise ettepanek“. Täiendavalt on küsitud
seisukohta ja ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamiseks, mida taotlusele
lisatud ei ole.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määratleda Rail Baltic Kaisma peatuse rajamiseks
vajalikud tingimused. Planeeritav ala on ligikaudu 4,7 ha, mille koosseisu jäävad Rapla-Pärnu
raudtee 474 (63801:001:0923) ja Paisumetsa (63801:001:092358) maatulundusmaa kinnistud
ning 58 Aluste-Kergu tee (93001:001:0029) transpordimaa kinnistu. Olemasolevate
katastriüksuste ümberkruntimise teel kavandatakse moodustada üks täiendav krunt Kaisma
peatuse hoone ja väliala tarbeks ja vähemalt üks täiendav transpordimaa krunt.
Tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamisega. Kehtivasse Vändra valla
üldplaneeringusse on Rail Baltic trassi koridor sisse kantud vastavalt maakonnaplaneeringu
lahendusele. Kavandatav kohalik peatus, mis on joonehitise juurde kuuluv ja selle kasutusega
seotud hoonete ja rajatiste kogum, jääb maakonnaplaneeringus määratud ja kehtivasse
üldplaneeringusse kantud Rail Balticu raudtee trassikoridori.
Maakonnaplaneeringuga määratud kohalike peatuste põhimõtteliste asukohtade paiknemist
on täpsustatud eraldi uuringuga. Uues koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus,
mille eelnõu on avalikustatud 09.12.2021–16.02.2022, on kajastatud juba uuringu kohane
kohaliku peatuse asukoht, mille täpne lahendus selgitatakse välja detailplaneeringuga.
Tutvunud esitatud materjalidega oleme järgmisel seisukohal:
1. Detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise korralduses on vaja viidata
korrektselt eelhinnangu läbiviimise vajadusele. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb
KSH vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse
detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda
kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohast tegevust. Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “ § 13 punkti 3
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kohaselt tuleb infrastruktuuri ehitamisel anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang anda raudteeliini või raudteejaama rajamisel, laiendamisel või
pikendamisel, välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul.
2. KSH vajalikkuse üle otsustamisel on aluseks OÜ Skepast&Puhkim koostatud aruanne,
milles on käsitletud KeHJS § 33 lõigetes 3, 4 ja 5 nõutud teavet. Vastavalt KeHJS §
35 lõikele 3 tuleb juhul, kui detailplaneeringuga kavandatakse tegevust, mille puhul
on vajalik läbi viia eelhindamine, esitada KSH algatamata jätmise otsuses asjakohane
põhjendus. Korralduse eelnõus sisalduv põhjendus on kohati vastuolus aruandes
tooduga (nt müra ning taimestikule ja loomastikule avalduva mõju osas). Kohati ei
ole põhjendused arusaadavad, näiteks kavandatava tegevusega ei ole arvestades ala
ja selle lähiümbruse senist kasutust ette näha piirkonna maastikule ega maakasutusele
olulist negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju, kuna kinnistutele
ulatub Rail Balticu trassikoridor ning trassi väljaehitamisel muutub ala senine
maakasutus või DP-ga kavandatav tegevus ei oma arvestatavat mõju piirkonna
välisõhu kvaliteedile ja mürale kuna paiksed saasteallikad lähipiirkonnas puuduvad.
Palume anda selge ja aruandega kooskõlas olev põhjendus, milles tuua välja
valdkonnad, millele eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju ei esine, valdkonnad mille
puhul on olulist negatiivset mõju võimalik vältida õigusaktide nõuete,
töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega ning valdkonnad, millele on
vajalik detailplaneeringu koostamisel täiendavat tähelepanu pöörata (koostada uuring,
seada leevendavad tingimused).
3. Aruande kokkuvõttes on kajastatud eksperthinnangute ja uuringute koostamise
vajadus (rohekoridori toimivus, mõju kaitsealustele objektidele ja vääriselupaikadele,
mürahinnang). Korralduse eelnõus on toodud vaid, et detailplaneeringu algatamise
etapis on teada hüdroloogilise uuringu vajadus. Palume kajastada korralduse eelnõus
uuringute vajadus, lähtuvalt aruandes toodule.
4. Aruande peatükis 3.3, mis käsitleb tegevuse vastavust Pärnu maakonnaplaneeringule
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ on toodud, et raudteejaama
täpne asukoht, jaamahoone paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele (sh
ühistranspordile ja kergliiklejatele), parkimine jm toetav infrastruktuur lahendatakse
eraldiseisva planeeringuga. Kohaliku peatuse kavandamise kontekstis mõjub
kirjeldus eksitavalt, kuivõrd maakonnaplaneeringuga ei kavandata kohalikke peatusi.
Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.4 „Rail Baltic trassi kasutamine
kohaliku transpordi eesmärgil“ on toodud, et „Reisirongide põhimõttelised
peatuskohad kohaliku liikluse tarbeks näidatakse eraldiseisva koostatava Pärnu
maakonna planeeringuga“ ja „reisirongide kohaliku liikluse arendamine Rail Baltic
raudteel on perspektiivi arvestav, kuid see vajab käimasolevast planeeringust
hilisemat eraldi riigipoolset otsust“. Palume viia sõnastus maakonnaplaneeringuga
vastavusse. Maakonnaplaneeringu peatükis 3.4 on toodud, et kohaliku liikluse
arendamisel tulevikus tuleb arvestada, et reisirongide peatuskohti Rail Baltic peatee
äärde ohutuse vajalikkusest lähtuvalt planeerida ei tohi. Peatuskohtade rajamiseks
tuleb rajada möödasõidu jaamad. Palume selgitada kavandatud lahenduse vastavust
seatud põhimõttele ja tagada detailplaneeringu koostamise käigus ohutu lahendus.
5. Aruande peatükis 3.4, mis käsitleb kavandatava tegevuse vastavust üldplaneeringule,
on eksitavalt toodud, et Vändra valla ÜP ei käsitle RB raudteetrassi, sest on
kehtestatud oluliselt varem, mistõttu RB-l ja kavandataval Kaisma peatusel selle ÜP-
ga seos puudub. Kuna Põhja-Pärnumaa valla uus üldplaneering on käesoleval hetkel
koostamisel, siis tuleb eelduslikult läbi viia kehtivat üldplaneeringut muutev
detailplaneering (kui uut üldplaneeringut enne kehtestada ei jõuta). Korralduse
2
eelnõus on korrektselt kajastatud, et Rail Baltic trassi asukoht on kantud kehtivasse
üldplaneeringusse. Palume parandada aruandes vastuolu.
6. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Pärnu maakonna planeeringus seatud
põhimõttega – soodustada raudteetranspordi kasutamist rongipeatuste juures vajaliku
taristu (juurdepääsuteed, auto- ja jalgrattaparklad jne) väljaehitamisega ning
bussiliiklusega sidumisega ning tingimusega, et kergliiklusteed tuleb siduda
raudteepeatustega ja kergliiklusteede kavandamisel tuleb arvestada jalgrattaparklate
vajadusega rataste turvaliseks hoiuks sihtkohtade juures sh raudteepeatused.
7. Vastavalt KeHJS § 35 lõikele 5 peab KSH algatamise otsus sisaldama muu hulgas
vähemalt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise
korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid ning strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja KSH algatamise või algatamata
jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta. Palume korraldust täiendada.
8. Detailplaneeringu algatamise korralduse kohaselt kinnitatakse otsuse lisana
planeeritava maa-ala asukohaskeem. Eelnõu juurde on hetkel lisatud detailplaneeringu
asukohta ja lahendust tutvustav joonis nimetusega „Algatamise ettepanek“. Palume
korralduse juurde vormistada korralduse juurde kuuluv asukohaskeem.
9. Rahandusministeerium on seisukohal, et Rail Baltic Kaisma peatuse detailplaneeringu
KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne
olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb
kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle
elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on
võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi
tagavad nõuded.
10. Detailplaneeringu menetlemisel lähtutakse üldplaneeringu menetlusele ette nähtud
nõuetest, kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH läbiviimine (PlanS § 124
lg7) või kui tegemist on üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisega (PlanS § 142 lg 2). Seega ei ole
detailplaneeringu menetluses vajalik küsida lähteseisukohtade kohta ettepanekut
juhul, kui koostakse üldplaneeringu kohast detailplaneeringut KSH-d läbi viimata.
Kuna tegemist on kohalikus kontekstis olulise arendusega, soovitame siiski kaaluda
lähteseisukohtade koostamist, milles käsitleda aruandes toodud ettepanekuid
planeeringulahenduse välja töötamiseks, täpsustada uuringute vajadus ning
kaasatavate ja koostöötegijate ring. Lähteseisukohtade koostamisel palume need
esitada arvamuse andmiseks.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest ning esitada
detailplaneeringu eskiislahendus arvamuse andmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
3
Merilin Rosenberg +37258041423
[email protected]
4