dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht RB Kaisma peatuse detailplaneeringu KSH algatamise osas

Rahandusministeerium · 6. juuni 2022
Viit
15-5/4601-2
Registreeritud
6. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-5 Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-5
Vastutaja
Merilin Rosenberg (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎15-54601-2 06.06.2022 Väljaminev kiri.asice431 KB

Sisu (failidest)

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Teie 25.05.2022 nr 7-2/542-3 [email protected] Meie 06.06.2022 nr 15-5/4601-2 Seisukoht Rail Baltic Kaisma peatuse detailplaneeringu KSH algatamise osas Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas 25.05.2022 Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks Rail Baltic Kaisma kohaliku peatuse detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) mittealgatamise korralduse eelnõu. Lisamaterjalina on esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 1 kohane teabematerjal „Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneeringute koostamine. Teabe andmine Kaisma peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne“ (edaspidi aruanne) ja detailplaneeringu algatamise taotluse juurde kuuluv ning lahendust selgitav joonis „Algatamise ettepanek“. Täiendavalt on küsitud seisukohta ja ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamiseks, mida taotlusele lisatud ei ole. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määratleda Rail Baltic Kaisma peatuse rajamiseks vajalikud tingimused. Planeeritav ala on ligikaudu 4,7 ha, mille koosseisu jäävad Rapla-Pärnu raudtee 474 (63801:001:0923) ja Paisumetsa (63801:001:092358) maatulundusmaa kinnistud ning 58 Aluste-Kergu tee (93001:001:0029) transpordimaa kinnistu. Olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimise teel kavandatakse moodustada üks täiendav krunt Kaisma peatuse hoone ja väliala tarbeks ja vähemalt üks täiendav transpordimaa krunt. Tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamisega. Kehtivasse Vändra valla üldplaneeringusse on Rail Baltic trassi koridor sisse kantud vastavalt maakonnaplaneeringu lahendusele. Kavandatav kohalik peatus, mis on joonehitise juurde kuuluv ja selle kasutusega seotud hoonete ja rajatiste kogum, jääb maakonnaplaneeringus määratud ja kehtivasse üldplaneeringusse kantud Rail Balticu raudtee trassikoridori. Maakonnaplaneeringuga määratud kohalike peatuste põhimõtteliste asukohtade paiknemist on täpsustatud eraldi uuringuga. Uues koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus, mille eelnõu on avalikustatud 09.12.2021–16.02.2022, on kajastatud juba uuringu kohane kohaliku peatuse asukoht, mille täpne lahendus selgitatakse välja detailplaneeringuga. Tutvunud esitatud materjalidega oleme järgmisel seisukohal: 1. Detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise korralduses on vaja viidata korrektselt eelhinnangu läbiviimise vajadusele. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohast tegevust. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “ § 13 punkti 3 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kohaselt tuleb infrastruktuuri ehitamisel anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda raudteeliini või raudteejaama rajamisel, laiendamisel või pikendamisel, välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. 2. KSH vajalikkuse üle otsustamisel on aluseks OÜ Skepast&Puhkim koostatud aruanne, milles on käsitletud KeHJS § 33 lõigetes 3, 4 ja 5 nõutud teavet. Vastavalt KeHJS § 35 lõikele 3 tuleb juhul, kui detailplaneeringuga kavandatakse tegevust, mille puhul on vajalik läbi viia eelhindamine, esitada KSH algatamata jätmise otsuses asjakohane põhjendus. Korralduse eelnõus sisalduv põhjendus on kohati vastuolus aruandes tooduga (nt müra ning taimestikule ja loomastikule avalduva mõju osas). Kohati ei ole põhjendused arusaadavad, näiteks kavandatava tegevusega ei ole arvestades ala ja selle lähiümbruse senist kasutust ette näha piirkonna maastikule ega maakasutusele olulist negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju, kuna kinnistutele ulatub Rail Balticu trassikoridor ning trassi väljaehitamisel muutub ala senine maakasutus või DP-ga kavandatav tegevus ei oma arvestatavat mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile ja mürale kuna paiksed saasteallikad lähipiirkonnas puuduvad. Palume anda selge ja aruandega kooskõlas olev põhjendus, milles tuua välja valdkonnad, millele eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju ei esine, valdkonnad mille puhul on olulist negatiivset mõju võimalik vältida õigusaktide nõuete, töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega ning valdkonnad, millele on vajalik detailplaneeringu koostamisel täiendavat tähelepanu pöörata (koostada uuring, seada leevendavad tingimused). 3. Aruande kokkuvõttes on kajastatud eksperthinnangute ja uuringute koostamise vajadus (rohekoridori toimivus, mõju kaitsealustele objektidele ja vääriselupaikadele, mürahinnang). Korralduse eelnõus on toodud vaid, et detailplaneeringu algatamise etapis on teada hüdroloogilise uuringu vajadus. Palume kajastada korralduse eelnõus uuringute vajadus, lähtuvalt aruandes toodule. 4. Aruande peatükis 3.3, mis käsitleb tegevuse vastavust Pärnu maakonnaplaneeringule „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ on toodud, et raudteejaama täpne asukoht, jaamahoone paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele (sh ühistranspordile ja kergliiklejatele), parkimine jm toetav infrastruktuur lahendatakse eraldiseisva planeeringuga. Kohaliku peatuse kavandamise kontekstis mõjub kirjeldus eksitavalt, kuivõrd maakonnaplaneeringuga ei kavandata kohalikke peatusi. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.4 „Rail Baltic trassi kasutamine kohaliku transpordi eesmärgil“ on toodud, et „Reisirongide põhimõttelised peatuskohad kohaliku liikluse tarbeks näidatakse eraldiseisva koostatava Pärnu maakonna planeeringuga“ ja „reisirongide kohaliku liikluse arendamine Rail Baltic raudteel on perspektiivi arvestav, kuid see vajab käimasolevast planeeringust hilisemat eraldi riigipoolset otsust“. Palume viia sõnastus maakonnaplaneeringuga vastavusse. Maakonnaplaneeringu peatükis 3.4 on toodud, et kohaliku liikluse arendamisel tulevikus tuleb arvestada, et reisirongide peatuskohti Rail Baltic peatee äärde ohutuse vajalikkusest lähtuvalt planeerida ei tohi. Peatuskohtade rajamiseks tuleb rajada möödasõidu jaamad. Palume selgitada kavandatud lahenduse vastavust seatud põhimõttele ja tagada detailplaneeringu koostamise käigus ohutu lahendus. 5. Aruande peatükis 3.4, mis käsitleb kavandatava tegevuse vastavust üldplaneeringule, on eksitavalt toodud, et Vändra valla ÜP ei käsitle RB raudteetrassi, sest on kehtestatud oluliselt varem, mistõttu RB-l ja kavandataval Kaisma peatusel selle ÜP- ga seos puudub. Kuna Põhja-Pärnumaa valla uus üldplaneering on käesoleval hetkel koostamisel, siis tuleb eelduslikult läbi viia kehtivat üldplaneeringut muutev detailplaneering (kui uut üldplaneeringut enne kehtestada ei jõuta). Korralduse 2 eelnõus on korrektselt kajastatud, et Rail Baltic trassi asukoht on kantud kehtivasse üldplaneeringusse. Palume parandada aruandes vastuolu. 6. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Pärnu maakonna planeeringus seatud põhimõttega – soodustada raudteetranspordi kasutamist rongipeatuste juures vajaliku taristu (juurdepääsuteed, auto- ja jalgrattaparklad jne) väljaehitamisega ning bussiliiklusega sidumisega ning tingimusega, et kergliiklusteed tuleb siduda raudteepeatustega ja kergliiklusteede kavandamisel tuleb arvestada jalgrattaparklate vajadusega rataste turvaliseks hoiuks sihtkohtade juures sh raudteepeatused. 7. Vastavalt KeHJS § 35 lõikele 5 peab KSH algatamise otsus sisaldama muu hulgas vähemalt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid ning strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja KSH algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta. Palume korraldust täiendada. 8. Detailplaneeringu algatamise korralduse kohaselt kinnitatakse otsuse lisana planeeritava maa-ala asukohaskeem. Eelnõu juurde on hetkel lisatud detailplaneeringu asukohta ja lahendust tutvustav joonis nimetusega „Algatamise ettepanek“. Palume korralduse juurde vormistada korralduse juurde kuuluv asukohaskeem. 9. Rahandusministeerium on seisukohal, et Rail Baltic Kaisma peatuse detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. 10. Detailplaneeringu menetlemisel lähtutakse üldplaneeringu menetlusele ette nähtud nõuetest, kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH läbiviimine (PlanS § 124 lg7) või kui tegemist on üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisega (PlanS § 142 lg 2). Seega ei ole detailplaneeringu menetluses vajalik küsida lähteseisukohtade kohta ettepanekut juhul, kui koostakse üldplaneeringu kohast detailplaneeringut KSH-d läbi viimata. Kuna tegemist on kohalikus kontekstis olulise arendusega, soovitame siiski kaaluda lähteseisukohtade koostamist, milles käsitleda aruandes toodud ettepanekuid planeeringulahenduse välja töötamiseks, täpsustada uuringute vajadus ning kaasatavate ja koostöötegijate ring. Lähteseisukohtade koostamisel palume need esitada arvamuse andmiseks. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest ning esitada detailplaneeringu eskiislahendus arvamuse andmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 3 Merilin Rosenberg +37258041423 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel