Märjamaa Vallavalitsus Teie 07.04.2022 nr 7-1.2/1659
[email protected] Meie 06.06.2022 nr 15-3/3180-3
Märjamaa valla üldplaneeringu
eskiisi avalik väljapanek ja
ideekorje
Austatud vallavanem
Märjamaa Vallavalitsus teavitas 07.04.2022 Märjamaa valla üldplaneeringu (edaspidi
üldplaneering) eelnõu (eskiisi) avalikustamisest ja ideekorjest.
Märjamaa valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine (KSH)
algatati Märjamaa Vallavolikogu 18.12.2018 otsusega nr 112. Üldplaneeringu koostamise
eesmärgiks on haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides valla ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste kujundamine, ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude
hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine,
maa-aladele jätkusuutlikuma kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja
perspektiivsete ressursside parima rakendamise. Planeeritav ala on Märjamaa valla
territoorium.
Märjamaa valla üldplaneeringu koostamist konsulteerib OÜ Entec Eesti. KSH viib läbi
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ).
Rapla maakonnas kehtib riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestatud
Rapla maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) ja Rapla maavanema
23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348 kehtestatud teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67)
Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi täpsustamine km 44,0-92,0”.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist:
1. Planeerimisseaduse (PlanS) § 82 lõike 1 kohaselt korraldab kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Antud juhul toimus
üldplaneeringu eskiisi avalik väljapanek ilma KSH aruande eelnõuta ja pigem infokorje
eesmärgil. Juhime tähelepanu, et kindlasti on vajalik korraldada ka PlanS-is sätestatud
nõuete kohane eelnõude avalikustamine.
2. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 55 lõikest 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt
mõistetav. Soovitame eelistada lühemaid lauseid ja konkreetset sõnastust. Üldplaneeringu
tõlgendamisel ja edasiste kaalutlusotsuste tegemisel, aga ka kooskõlastamisel, saab oluliseks
sõnakasutuse täpsus, selgus ja üheselt mõistetavus. Seetõttu palume tekstides kasutada
mõisteid läbivalt samas tähenduses (näiteks on oluline eristada määratud ja määratletud kuna
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
tegu ei ole samatähenduslike sõnadega) ning eelistada õigusaktides, üldplaneeringu nõustikus
ning teistes juhendites kasutatud mõisteid (näiteks planeeringu joonis).
Palume veenduda, et mõistete peatükis on toodud ainult üldplaneeringus kasutatud mõisted.
Soovitame kaaluda, kas mõistete varasema kasutuse kirjeldamine sulgudes on vajalik. Näiteks
mõiste juhtotstarve on tänaseks niivõrd juurdunud, et viide ajaloolisele kasutusele mõjub
pigem teksti koormavana.
Juhime tähelepanu, et maa reserveerimine eraldiseisva mõistena välja toomine pigem ei ole
tänasel päeval enam aktuaalne. Asjakohase selgituse, et juhtotstarbe määramine ei tähenda
maa kohest kasutusele võttu senisest erineval otstarbel, on võimalik lisada juhtotstarbe
määramise peatükile ka ilma maa reserveerimise mõistet kasutamata.
Õigusaktist tulenevate mõistete selgitustes soovitame lisada ka viite konkreetsele õigusaktile
(mille kohaselt mõistet mõistetakse). Näiteks on juba mõistete peatükis tiheasutusala puhul
selgituses viide, et tegu on maareformi seadusest tuleneva mõistega.
Üldplaneeringu seletuskirja konkreetsusele aitab kaasa kui sõnakasutuses on lähtutud
planeerimisseaduses § 75 lõikes 1 toodud üldplaneeringu ülesannete sõnastusest. Näiteks
rohevõrgustiku puhul võrgustikku täpsustatakse, miljööväärtuslike alade puhul ja
maakasutuse juhtotstarbe puhul alad määratakse.
Lähtudes eeltoodust, palume mõistete kasutamine üldplaneeringus üle vaadata.
Üldplaneeringu kui kehtestatava dokumendi puhul on asjakohane kasutada ka keeletoimetaja
abi.
3. Soovitame edasise töö käigus suurendada teemapeatükkide sisu kompaktsust ja pealkirjale
vastavust. Soovitav on vältida teemakäsitluse hajumist ja kordust erinevate peatükkide vahel.
4. Üldplaneeringus puudub peatükk ettepanekute tegemiseks maakonnaplaneeringu
muutmiseks või täiendamiseks. Kui ettepanekuid muutmiseks ega täiendamiseks ei tehta, siis
palume ka see välja tuua.
Selgitame ettevaatavalt, et üldplaneeringu heakskiitmise menetluse teostamisel on oluline, et
planeeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt, kas üldplaneeringuga tehakse
ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja/või muutmiseks, millises ulatuses ning
milliste põhjendustega. Maakonnaplaneeringu täpsustamise ja/või muutmise ettepaneku
tegemise vajaduse selgudes palume võimalikult vara alustada koostööd
Rahandusministeeriumiga, et ettepaneku sisulist külge saaks hinnata enne kui planeering on
esitatud heakskiitmiseks.
5. Soovitame tuule- ja päikeseenergia kasutamisega seonduvad teemad tuua välja eraldi
peatükkides.
6. Soovitame kaaluda mõisate ajaloo käsitluse vajadust üldplaneeringu kehtestatavas osas.
Tegemist on hea materjaliga, mis üldplaneeringu rakendajale on kindlasti abiks, ent sobivam
võiks olla mahuka materjali paigutamine planeeringu lisasse.
7. Seletuskirja eessõnas on toodud, et käesolev Märjamaa valla üldplaneering tunnistab
eelnevad üldplaneeringud kehtetuks. Korrektsem oleks sõnastada näiteks - käesoleva
Märjamaa valla üldplaneeringu kehtestamise järgselt kaotavad varasemad üldplaneeringud
kehtivuse.
2
Selgitame, et varasema üldplaneeringu saab kehtetuks tunnistada ainult haldusaktiga, milleks
on Märjamaa Vallavolikogu otsus.
Oleme meelsasti valmis Märjamaa valla üldplaneeringu koostamise töögrupiga kohtuma
(vahetult või Teams keskkonnas), et arutleda üldplaneeringu teemadel ning selgitada
täiendavalt omapoolseid seisukohti ja tähelepanekuid.
Palume esitada üldplaneeringu eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega
Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1 alusel arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 81 lõike
3 alusel täiendavate koostöötegijate määramiseks.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Aire Müürsepp 715 5872
[email protected]
3