dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kohila valla üldplaneering

Rahandusministeerium · 6. juuni 2022
Viit
15-3/4895-1
Registreeritud
6. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
6. juuli 2022

Failid

  • 📎Kohila valla üldplaneering.asice394 KB

Sisu (failidest)

Allar Haljasorg Teie 16.03.2022 nr 7-1/20 Kohila Vallavalitsus 11.05.2022 nr 7-1/47 [email protected] Meie 07.04.2022 nr 6-3/21/16689- 603.06.2022 nr 6-3/21/16689-9 Kohila valla üldplaneering Austatud Allar Haljasorg Edastasite 11.05.2022 kirjaga nr 7-1/47 Maa-ametile Kohila valla üldplaneeringu täiendatud materjalid ning omapoolsed seisukohad Maa-ameti esitatud ettepanekutele. Vallavalitsuse seisukohad ning üldplaneeringu täiendatud materjalid (seletuskiri ja joonised Maakasutus ning Väärtused ja piirangud) oli võimalik alla laadida kaaskirjas olnud lingilt. Täname, et olete üldplaneeringu koostamisel arvestamas enamiku Maa-ameti 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 tehtud ettepanekutega. Maa-amet, tutvunud kättesaadaval olnud materjalidega, märgib järgmist. 1. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on selgitatud (tsiteerin): „Maavara kaevandamine ja töötlemine on Kohila vallas üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladele. Üldplaneeringu järgi toetab Kohila vald uute kaevandamissalade loomist Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladele. Teistel mäetööstusmaa juhtotstarbega aladel toetab üldplaneering kaevandamistegevust üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks väljastatud kaevandamisloaga taotletud varude ammendumiseni. Mujal üldplaneering lähtuvalt valla maakasutuse arengu suundadest uute kaevandamissalade avamist ei toeta. Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on määratud mäetööstusmaa juhtotstarbega maa- alad.“ Märkisime oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6, et eesti keele seletava sõnaraamatu [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 (eki.ee) kohaselt tähendab „toetama“ muuhulgas „kellegi või millegi poolt olema“. Vastupidine seisukoht tähendab seega „kellegi või millegi vastu olema“. Selgitame, et üldplaneeringus sätestatud tingimus, mille kohaselt kaevandamist toetatakse vaid Sutlema lubjakivimaardla alal ning aladel, kuhu on hetkel väljastatud kaevandamisluba, kuni maavaravaru ammendumiseni, halvendab märkimisväärselt juurdepääsu maavaravarule võrreldes olemasoleva olukorraga ning on seetõttu vastuolus MaaPS § 14. Olete oma seisukohtade tabelis selgitanud, et kohalik omavalitsus ei nõustu seisukohaga, et läbi üldplaneeringu kohaliku omavalitsuse huvide väljendamine on vastuolus maapõueseadusega. Märgite täiendavalt, et üldplaneeringu ülesanne ei ole kehtivate seaduste refereerimine, vaid seaduse poolt ette antud raamistikus täpsustavate maakasutus- ja kaitsetingimuste määramine (PlanS § 55) mis arvestavad sealjuures kohalikke olusid ja vajadusi, sh mõjusid rohevõrgustikule, väärtuslikele maastikele, väärtuslikele põllumajandusmaadele, puhke- ja virgestusaladele jne. Maa-amet nõustub, et üldplaneeringu ülesanne on seaduste poolt ette antud raamistikus täpsustavate maakasutus- ja kaitsetingimuste määramine. Selgitame, et üldplaneeringut koostades on vajalik püsida Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 ka MaaPS poolt ette antud raamistikus. Vastavalt MaaPS § 14 lõikele 1 tuleb haldusorganil tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ning juurdepääs maavaravarule (kaevandamise võimalikkus). Olukorras, kus kohalik omavalitsus tahab pikemas perspektiivis keelata maavarade kaevandamise praktiliselt peaaegu kogu valla territooriumil, ei ole võimalik rääkida maavaravarule juurdepääsu tagamisest. Selgitame jätkuvalt, et Maa-amet ei nõustu üldplaneeringus selliste kaevandamisele seatavate piirangutega, mis ei tulene seadustest. Selgitame, et PlanS § 75 lõike 1 punkti 15 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Seega kirjeldab üldplaneering, millised kitsendused tekivad maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest, kuid PlanS kohaselt pole ülesannet ega õigust üldplaneeringus määratleda, millised piirangud seab maardlate aladele üldplaneering. Selgitame, et kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik protsess ning vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. MaaPS § 55 lõike 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest muuhulgas juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Sama menetlusloogikat rakendatakse ka geoloogilise uuringu loa menetluse korral. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik loa taotlemise korral langetada igakordselt sisustatud ja põhjendatud kaalutlusotsus, mistõttu puudub vajadus üldplaneeringus sätestada kindlas kõneviisis uute karjääride avamist välistavaid tingimusi. Kohalik omavalitsus peaks igakordselt andma sisustatud tagasiside konkreetse planeeritava mäeeraldise kohta, mitte kehtestama üldplaneeringuga üldiseid piiranguid ja keelde. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Muuhulgas keeldutakse kaevandamise keskkonnaloa andmisest ka siis, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, näeb MaaPS sellistel juhtudel ette võimaluse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kes annab loa andmiseks nõusoleku ainult juhul, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Loa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Ilmselt eelnimetatud võimalusele olete viidanud ka seletuskirjas ning seisukohtade tabelis. Märgime, et tegemist on väga erakordse meetmega, mis tekitab täiendavat ning ebamõistlikku halduskoormust, mistõttu selline lahendus, kus iga uue kaevandamisloa andmiseks tuleb pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, ei ole eesmärgipärane. Jätkuvalt selgitame, et arvel olevates maardlates on arvel erineva kasutusalaga maavara, mida ei ole üldjuhul võimalik või mõistlik omavahel asendada, seejuures Sutlema maardlas, mida kohalik omavalitsus näeb pikemas perspektiivis ainsa võimaliku kaevandamiskohana, ei ole võimalik kaevandada kõikide kasutusaladega maavarasid. Sutlema lubjakivimaardlas on arvel ehituslubjakivi ning täitekruus, ent nii era- kui avaliku sektori majandustegevuse jaoks on samaväärselt olulised ka näiteks ehituskruus ning ehitus- ja täiteliiv. Olukorras, kus kohalik omavalitsus toetab pikemas 2 perspektiivis kaevandamist vaid Sutlema maardlas, halveneb varustuskindlus teatud kasutusalade lõikes iga aastaga ning näiteks liiva kaevandamine Kohila valla territooriumil on üldplaneeringu praeguse sõnastuse järgi tulevikus keelatud. Selgitame maavara kasutusaladega seoses, et kvaliteetsemat ja kallimat materjali ei saa asendada madalama kvaliteediga materjaliga, kuna siis ehitus ei vasta projektile. Madalama kvaliteediga maavara ei ole majanduslikult ega maavara säästva kasutamise põhimõtteid arvestades mõistlik asendada ülearu kõrge kvaliteediga materjaliga. Seega on ette näha, et karjääre on vajalik avada ka teistes piirkondades valla territooriumil. Ehitusmaavaradest valmistatavate toodete hinnas on olulisel kohal transpordikulu, samuti on kaevandatud materjali transport pikkade vahemaade korral keskkonda saastav, suureneb liiklustihedus ja tõuseb mürafoon, kõigele lisaks kulutavad rasked veokid maanteid, mida on seejärel vaja remontida. Vähese pakkumise tingimustes on tõenäoline ka hinnatõus, mis toob kaasa väheneva võimaluse remontida teid või teede hoolduseks kuluva summa suurenemise. Märgime täiendavalt, et kohtuasja nr 3-4-1-9-09 lahendamisel on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 30.09.2009 kohtuotsuses selgitanud, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu küsimus. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ka maavarad on kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena PS § 5 tähenduses ning on sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandmisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Kui mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei ole kolleegiumil alust hinnata, kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu küsimus. Selgitame eeltoodust lähtuvalt, et sätestades üldplaneeringus kaevandamisele kindlas kõneviisis sõnastatud piiranguid või keelde, läheb omavalitsuse tegevus vastuollu eeltoodud Riigikohtu lahendiga, kuna soovitakse võimaliku kaevandamise osas langetada lõplikku otsust ja võtta otsustaja rolli, sekkudes küsimusse, mille üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Maa-amet leiab, et konkreetses taotluse asukohas olevaid asjaolusid mittearvestavate keeldude ja käskude asemel on kohane üldplaneeringus esitada soovitused ning seisukohad, mida kohalik omavalitsus kaalub ja arvestab kaevandamisloa taotlusele arvamust andes. Vastuolu eemaldamiseks MaaPS-ga palume sõnastada üldplaneeringu seletuskiri selliselt, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene. Maa-amet nõustub üldplaneeringu seletuskirjas näiteks järgnevaga: „Maavara kaevandamine ja töötlemine toimub Kohila vallas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba. Kohalik omavalitsus kaalub loa menetluses omapoolse arvamuse andmisel planeeritava karjääri kaugust asustatud aladest, kattumist väärtuslike maastikuobjektidega ning kaevandamisega seotud transpordi mõjusid (loetelu kaalutavate asjaoludega võib täiendada). Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru saab pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), eelistab vald olemasolevate karjääride lõpuni ammendamist ja korrastamist uute karjääride avamisele. Varustuskindluse arvestamise vajadust kaalub ja hinnangu varustuskindlusele annab loa andja“ või 3 „Maavarade kaevandamine ja töötlemine toimub Kohila vallas üldplaneeringuga määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba. Üldplaneeringu järgi toetab Kohila vald uute kaevandamissalade loomist Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladele. Teistel mäetööstusmaa juhtotstarbega aladel toetab üldplaneering kaevandamistegevust üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks väljastatud kaevandamislubadega kaevandamiseks eraldatud varude ammendumiseni. Muudel juhtudel eelistab kohalik omavalitsus olemasolevat või planeeringuga planeeritavat maakasutust ning väärtuste säilimist kaevandamistegevusele. Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on määratud Mäetööstusmaa juhtotstarbega alad. Uute alade mäetööstusmaana kasutusele võtmine toimub seadustes sätestatud tingimustel. Kohalik omavalitsus võtab kaevandamisloale omapoolse arvamuse andmisel arvesse planeeritava karjääri kaugust asustatud aladest, kattumist väärtuslike maastikuobjektidega ning kaevandamisega seotud transpordi mõjusid (kaalutavate asjaolude loetelu saab ja võib täiendada). Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru saab pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), eelistab vald olemasolevate karjääride lõpuni ammendamist ja korrastamist uute karjääride avamisele. Varustuskindluse arvestamise vajadust kaalub ja hinnangu varustuskindlusele annab loa andja“. 2. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on märgitud (tsiteerin): „Korrastamisprojekti koostamise käigus tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja lisada tingimusena kooskõlastusvajadus kohaliku omavalitsusega. Korrastamiseprojekt tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja esitada seisukoha andmiseks kohalikule omavalitsusele ja projekt ette nähtud aja jooksul ka ellu viia“. Märgime, et vastavalt MaaPS § 81 lõikele 5 küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet. Korrastamisprojekti kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega ei toimu. Palume eemaldada seletuskirjast tingimus, mille kohaselt tuleb korrastamisprojekt kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Selgitame, et kohalik omavalitsus saab anda arvamuse kaevandatud ala korrastamise suuna suhtes kaevandamisloa andmisele arvamuse esitamise osana. 3. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on selgitatud (tsiteerin): „Olemasolevate karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni. Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohealadeks“ ning „kaevandamisloaga hõlmatud rohevõrgustiku aladel tuleb kaevandamistegevuse lõpetamise järel alad korrastada ja kujundada rohealadeks.“ Selgitame, et alati ei ole võimalik või mõistlik ala kaevandamisjärgselt korrastada rohealaks. Väga sageli on karjääri korrastamise suunaks veekogu. Näiteks kattub rohevõrgustikuga Urge kruusakarjäär (loa nr KL-508354), mis kaevandamisloa kohaselt on plaanis osaliselt korrastada veekoguks. Palume täpsustada seletuskirja selliselt, et kaevandamisloaga hõlmatud rohevõrgustiku aladel tuleb kaevandamistegevuse lõpetamise järel alad korrastada ja kujundada rohevõrgustikku sobivalt. 4. Veebikaardi ja üldplaneeringu jooniste Maakasutus ning Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad maardlad rohevõrgustikuga. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on rohevõrgustiku alal kehtivate üldtingimuste all märgitud (tsiteerin): „Rohevõrgustikul paikneva maakasutuse otstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet ei muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma rohevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama, välja arvatud aladel, kuhu on väljastatud kaevandamisluba kuni taotletud maavara ammendumiseni“. Samas peatükis on selgitatud (tsiteerin): „Maavarade kaevandamist üldplaneering rohevõrgustiku elementides ei toeta, välja arvatud Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladel ja aladel, kuhu on väljastatud 4 üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks kaevandamisluba kuni taotletud maavara ammendumiseni.“ Maavaravarule juurdepääsus osas olemasolevat olukorda halvendavad tingimused on toodud samas peatükis ka rohevõrgustiku tugialade kohta, kus on märgitud (tsiteerin): „Metsamaa kõlviku muutmine on keelatud“ ning „rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad (metsamaad metsaseaduse tähenduses), kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis.“ Selgitame, et maavarade kaevandamine peab vajaduse korral olema võimalik ka mujal rohevõrgustikus, kui vaid Sutlema maardla alal ning aladel, kuhu hetkel on väljastatud kaevandamisluba. Maavarade kaevandamise lausaline keeld rohevõrgustiku alal ei tulene mitte ühestki seadusest. Palume jätkuvalt üldplaneeringu seletuskirjas maardlate aladele mitte kehtestada piiranguid, mis ei tulene seadustest. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et maakasutuse otstarbe muutmine ning taimestiku eemaldamine on lubatud aladel, kuhu on antud või tulevikus antakse luba maavara kaevandamiseks. Käesoleval hetkel viitab üldplaneeringu sõnastus maakasutuse muutmise keelule, mis keelab maavara kaevandamiseks vajaliku mäetööstusmaa sihtotstarbe määramist ning kõlviku muutmist. Maa-amet ei nõustu rohevõrgustiku alal maavara kaevandamise ja taimestiku eemaldamise keelamisega, kuna selle tagajärjel ei ole võimalik maavara kaevandada ehk see halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § 14. Palume eelpool kirjeldatud nõuded vormistada üldplaneeringu seletuskirjas maardlate alal soovitusena. Olete oma seisukohtade tabelis selgitanud, et kehtestatud üldplaneering on õigusakt, mille koostamise kohustuse on kohalikule omavalitsusele seadnud riik, et oleks kaitstud kohalikud huvid. Täiendavalt olete märkinud, et PlanS § 55 lg 2 ütleb selgelt, et üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist – kohaliku omavalitsuse kohustus läbi üldplaneeringu on tagada erinevate maakasutuste ja väärtuste omavaheline tasakaal. Selgitame, et uute karjääride avamise keelamine rohevõrgustikuga kattuval alal ei ole tasakaalu leidmine. Rohevõrgustikku ning juurdepääsu maavaradele tuleb käsitleda võrdselt olulistena. Maavara on võimalik kaevandada ka nii, et rohevõrgustiku toimimine on tagatud. Keskkonnaamet kaalub loa andmise protsessi käigus mõju erinevatele keskkonnaelementidele, sh rohevõrgustikule. Keskkonnaametil on piisav pädevus, et hinnata mõju ulatust, seejuures võidakse vajadusel algatada KMH, kui see on vajalik. Selgitame, et luba maavara kaevandamiseks antakse MaaPS alusel ning teatud tingimustel on ette nähtud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) läbiviimine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 järgi. KeHJS sätestab KMH tegemise kohustusena, kui kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga, sh pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Muudel juhtudel (nt kaevandamisel alla 25 ha suurusel alal) tehakse KMH vajalikkuse kohta kaalutletud otsus. KeHJS § 9 ja § 11 järgi KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle karjääri avamisel otsustab loa andja. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusse kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalikul omavalitsusel on võimalik teha loa andjale ettepanek KMH algatamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks põhjusel, et ala asub rohevõrgustikul. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on märgitud (tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul ei toeta üldplaneering alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel 5 maastikel või rohevõrgustikus. Juhul kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaevandamise võimalikkus välja selgitada läbi kaalutletud otsuse ning analüüsida kaasnevaid olulisi mõjusid ning kaaluda vajadust koostada detailplaneering ja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Ala väärtused tuleb säilitada maksimaalselt.“ Eelnevast lähtuvalt võib eeldada, et maavarade kaevandamine väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel või rohevõrgustikus ei ole üldplaneeringu kohaselt keelatud tegevus, vaid tegevus, mida tuleks vältida, kui see on võimalik. Palume eemaldada vastuolud seletuskirja erinevate osade vahel ning sõnastada ka ülejäänud seletuskiri selliselt, et rohevõrgustikuga kattuval alal ei ole maavarade kaevandamine keelatud kas otseselt või kaudsete piirangute tõttu (nt metsamaa kõlviku muutmise keeld). 5. Palusime oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 seletuskirja peatükki 3.2.7. Maavarad täpsustada selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Omavalitsuse seisukohtade tabelis olete märkinud, et ettepanekuga arvestatakse. Märgime, et olete seletuskirja täpsustanud selliselt, et rakendada tuleb asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks, ent hetkel on see seletuskirja kohaselt jätkuvalt kohustuslik igakordselt. Selgitame, et maavarade kaevandamisega ei pruugi kaasneda igakordselt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mistõttu tuleb ka leevendavaid meetmeid rakendada vaid nende ilmnemisel. Palume jätkuvalt täpsustada eeltoodud lauset selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Kaalutlemata, igakordselt nõutavad leevendusmeetmed ei ole eesmärgipärased ning takistavad juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. 6. Veebikaardi ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad väärtuslikud maastikud maardlatega. Seletuskirja peatükis 3.2.5. Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks seatud üldtingimuste hulgas märgitud (tsiteerin): „Maakondliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul tuleb tagada ajalooline asustusstruktuur ja maastikumuster ehk traditsiooniline külamaastik. Väärtusliku maastiku säilimise tagab selle sihipärane hooldamine“ ning „Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel“. Palume üldplaneeringus mitte seada kaevandamisele tingimusi, mis ei tulene seadustest. Eelnimetatud tingimused piiravad olulisel määral juurdepääsu maavaravarule. Selgitame, et kaevandamisloa väljastamisel mäeeraldise teenindusmaa ulatuses antud piirkonna reljeef ja maastikumuster muutub. Maa-amet nõustub seletuskirja täpsustamisega selliselt, et maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Seletuskirjas olevad fraasid „tuleb tagada“ ja „vältida“ on vastuolus järgneva lausega ja viitavad keelule, mis halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § 14. 7. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on maavaradega arvestamise tingimuste seas toodud (tsiteerin): „Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest. Tiheasustatud aladel ja nende lähiümbruses peab säilima kvaliteetne elukeskkond.“ Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on täiendavalt selgitatud (tsiteerin): „Uusi karjääre ei rajata ja olemasolevad karjääre ei laiendata elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna vahetus lähedusse. Täpne kaugus määratakse igakordselt eraldi asukoha põhiselt, arvestades sealjuures asustustihedust, maakasutuse tundlikkust ja 6 kohalike elanike seisukohti“. Selgitame, et asustatud aladest eemal on võimalik kaevandada maavara vaid juhul, kui see seal asub. Maa-amet palus oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 arvestada vajaliku kauguse määramisel ka maavaradega ning maavarade säästva kasutamise põhimõtetega. Palusime täpsustada, et võimalusel uusi karjääre ei rajata ja olemasolevaid ei laiendata elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna vahetus lähedusse. Oma seisukohtade tabelis olete märkinud, et Maa- ameti seisukohaga ei arvestata, kuna kasutatud on sõna „eelistama“. Märgime, et eelistamist on kasutatud esimesena tsiteeritud lõigus. Palume täpsustada ka teisena tsiteeritud lõiku, et selgelt väljenduks erinevate keskkonnaelementide võrdne kaalumine ning, et maavaravarule juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halveneks. Palume seletuskirja täiendada selliselt, et võimalusel vältida uute karjääride rajamist ja olemasolevate karjääride laiendamist elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna vahetus läheduses. Maa-amet nõustub alternatiivselt seletuskirja täiendamisega ka selliselt, et sobiv kaugus määratakse arvestades sealjuures asustustihedust, maakasutuse tundlikkust, kohalike elanike seisukohti ja maavara säästva kasutamise põhimõtteid. Maa-amet nõustub, et kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks seatav vahemaa karjääri ning elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti või potentsiaalse turismipiirkonna vahel selgub igakordse kaalutlusotsuse tulemusena, ent vajalik on arvestada ka maavaradega. Maa-amet jääb oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 esitatud seisukohtade juurde. Märkustega arvestamata jätmine halvendab maavara juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadusest. Palume arvestada ka Maa-ameti 07.04.2022 kirja nr 6-3/21/16689-6 punktides 1, 3, 5, 9 ja 10 esitatud ning käesolevas kirjas täiendavalt selgitatud ettepanekutega ja korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja sõnastust. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium Holger Ehrlich 675 0194 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →