Allar Haljasorg Teie 16.03.2022 nr 7-1/20
Kohila Vallavalitsus 11.05.2022 nr 7-1/47
[email protected]
Meie 07.04.2022 nr 6-3/21/16689-
603.06.2022 nr 6-3/21/16689-9
Kohila valla üldplaneering
Austatud Allar Haljasorg
Edastasite 11.05.2022 kirjaga nr 7-1/47 Maa-ametile Kohila valla üldplaneeringu täiendatud
materjalid ning omapoolsed seisukohad Maa-ameti esitatud ettepanekutele. Vallavalitsuse
seisukohad ning üldplaneeringu täiendatud materjalid (seletuskiri ja joonised Maakasutus ning
Väärtused ja piirangud) oli võimalik alla laadida kaaskirjas olnud lingilt. Täname, et olete
üldplaneeringu koostamisel arvestamas enamiku Maa-ameti 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6
tehtud ettepanekutega. Maa-amet, tutvunud kättesaadaval olnud materjalidega, märgib järgmist.
1. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on selgitatud (tsiteerin): „Maavara kaevandamine ja
töötlemine on Kohila vallas üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse maa-ala
juhtotstarbega aladele. Üldplaneeringu järgi toetab Kohila vald uute kaevandamissalade
loomist Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladele. Teistel mäetööstusmaa juhtotstarbega
aladel toetab üldplaneering kaevandamistegevust üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks
väljastatud kaevandamisloaga taotletud varude ammendumiseni. Mujal üldplaneering
lähtuvalt valla maakasutuse arengu suundadest uute kaevandamissalade avamist ei toeta.
Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on määratud mäetööstusmaa juhtotstarbega maa-
alad.“
Märkisime oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6, et eesti keele seletava sõnaraamatu
[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 (eki.ee) kohaselt tähendab „toetama“
muuhulgas „kellegi või millegi poolt olema“. Vastupidine seisukoht tähendab seega
„kellegi või millegi vastu olema“. Selgitame, et üldplaneeringus sätestatud tingimus, mille
kohaselt kaevandamist toetatakse vaid Sutlema lubjakivimaardla alal ning aladel, kuhu on
hetkel väljastatud kaevandamisluba, kuni maavaravaru ammendumiseni, halvendab
märkimisväärselt juurdepääsu maavaravarule võrreldes olemasoleva olukorraga ning on
seetõttu vastuolus MaaPS § 14.
Olete oma seisukohtade tabelis selgitanud, et kohalik omavalitsus ei nõustu seisukohaga,
et läbi üldplaneeringu kohaliku omavalitsuse huvide väljendamine on vastuolus
maapõueseadusega. Märgite täiendavalt, et üldplaneeringu ülesanne ei ole kehtivate
seaduste refereerimine, vaid seaduse poolt ette antud raamistikus täpsustavate maakasutus-
ja kaitsetingimuste määramine (PlanS § 55) mis arvestavad sealjuures kohalikke olusid ja
vajadusi, sh mõjusid rohevõrgustikule, väärtuslikele maastikele, väärtuslikele
põllumajandusmaadele, puhke- ja virgestusaladele jne. Maa-amet nõustub, et
üldplaneeringu ülesanne on seaduste poolt ette antud raamistikus täpsustavate maakasutus-
ja kaitsetingimuste määramine. Selgitame, et üldplaneeringut koostades on vajalik püsida
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
ka MaaPS poolt ette antud raamistikus. Vastavalt MaaPS § 14 lõikele 1 tuleb haldusorganil
tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ning juurdepääs maavaravarule
(kaevandamise võimalikkus). Olukorras, kus kohalik omavalitsus tahab pikemas
perspektiivis keelata maavarade kaevandamise praktiliselt peaaegu kogu valla
territooriumil, ei ole võimalik rääkida maavaravarule juurdepääsu tagamisest. Selgitame
jätkuvalt, et Maa-amet ei nõustu üldplaneeringus selliste kaevandamisele seatavate
piirangutega, mis ei tulene seadustest.
Selgitame, et PlanS § 75 lõike 1 punkti 15 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga
maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Seega
kirjeldab üldplaneering, millised kitsendused tekivad maardlatest ja kaevandamisest
mõjutatud aladest, kuid PlanS kohaselt pole ülesannet ega õigust üldplaneeringus
määratleda, millised piirangud seab maardlate aladele üldplaneering.
Selgitame, et kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik protsess ning vastavalt MaaPS §
49 lõikele 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks
kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. MaaPS § 55 lõike 11
kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest muuhulgas juhul, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Sama menetlusloogikat
rakendatakse ka geoloogilise uuringu loa menetluse korral. Kohaliku omavalitsuse üksusel
on võimalik loa taotlemise korral langetada igakordselt sisustatud ja põhjendatud
kaalutlusotsus, mistõttu puudub vajadus üldplaneeringus sätestada kindlas kõneviisis uute
karjääride avamist välistavaid tingimusi. Kohalik omavalitsus peaks igakordselt andma
sisustatud tagasiside konkreetse planeeritava mäeeraldise kohta, mitte kehtestama
üldplaneeringuga üldiseid piiranguid ja keelde. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik
asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku
põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud
loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses
sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja.
Muuhulgas keeldutakse kaevandamise keskkonnaloa andmisest ka siis, kui kaevandamine
on vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud
strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist
või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013
käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks
ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt
varustuskindluse tagatusest“.
Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, näeb
MaaPS sellistel juhtudel ette võimaluse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kes annab loa
andmiseks nõusoleku ainult juhul, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Loa andja võib
keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri
hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Ilmselt eelnimetatud võimalusele
olete viidanud ka seletuskirjas ning seisukohtade tabelis. Märgime, et tegemist on väga
erakordse meetmega, mis tekitab täiendavat ning ebamõistlikku halduskoormust,
mistõttu selline lahendus, kus iga uue kaevandamisloa andmiseks tuleb pöörduda Vabariigi
Valitsuse poole, ei ole eesmärgipärane.
Jätkuvalt selgitame, et arvel olevates maardlates on arvel erineva kasutusalaga maavara,
mida ei ole üldjuhul võimalik või mõistlik omavahel asendada, seejuures Sutlema
maardlas, mida kohalik omavalitsus näeb pikemas perspektiivis ainsa võimaliku
kaevandamiskohana, ei ole võimalik kaevandada kõikide kasutusaladega maavarasid.
Sutlema lubjakivimaardlas on arvel ehituslubjakivi ning täitekruus, ent nii era- kui avaliku
sektori majandustegevuse jaoks on samaväärselt olulised ka näiteks ehituskruus ning
ehitus- ja täiteliiv. Olukorras, kus kohalik omavalitsus toetab pikemas
2
perspektiivis kaevandamist vaid Sutlema maardlas, halveneb varustuskindlus teatud
kasutusalade lõikes iga aastaga ning näiteks liiva kaevandamine Kohila valla territooriumil
on üldplaneeringu praeguse sõnastuse järgi tulevikus keelatud. Selgitame maavara
kasutusaladega seoses, et kvaliteetsemat ja kallimat materjali ei saa asendada madalama
kvaliteediga materjaliga, kuna siis ehitus ei vasta projektile. Madalama kvaliteediga
maavara ei ole majanduslikult ega maavara säästva kasutamise põhimõtteid arvestades
mõistlik asendada ülearu kõrge kvaliteediga materjaliga. Seega on ette näha, et karjääre on
vajalik avada ka teistes piirkondades valla territooriumil. Ehitusmaavaradest
valmistatavate toodete hinnas on olulisel kohal transpordikulu, samuti on kaevandatud
materjali transport pikkade vahemaade korral keskkonda saastav, suureneb liiklustihedus
ja tõuseb mürafoon, kõigele lisaks kulutavad rasked veokid maanteid, mida on seejärel vaja
remontida. Vähese pakkumise tingimustes on tõenäoline ka hinnatõus, mis toob kaasa
väheneva võimaluse remontida teid või teede hoolduseks kuluva summa suurenemise.
Märgime täiendavalt, et kohtuasja nr 3-4-1-9-09 lahendamisel on Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 30.09.2009 kohtuotsuses selgitanud, et
maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu
küsimus. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja
loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ka maavarad on
kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena PS § 5 tähenduses ning on
sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa
põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma
riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul
omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu
nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada
kaevandmisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda
seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu
küsimuste hulka. Kui mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei
ole kolleegiumil alust hinnata, kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu
küsimus. Selgitame eeltoodust lähtuvalt, et sätestades üldplaneeringus kaevandamisele
kindlas kõneviisis sõnastatud piiranguid või keelde, läheb omavalitsuse tegevus vastuollu
eeltoodud Riigikohtu lahendiga, kuna soovitakse võimaliku kaevandamise osas langetada
lõplikku otsust ja võtta otsustaja rolli, sekkudes küsimusse, mille üle lõplike otsuste
tegemine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Maa-amet leiab, et konkreetses taotluse
asukohas olevaid asjaolusid mittearvestavate keeldude ja käskude asemel on kohane
üldplaneeringus esitada soovitused ning seisukohad, mida kohalik omavalitsus kaalub ja
arvestab kaevandamisloa taotlusele arvamust andes.
Vastuolu eemaldamiseks MaaPS-ga palume sõnastada üldplaneeringu seletuskiri selliselt,
et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene. Maa-amet nõustub
üldplaneeringu seletuskirjas näiteks järgnevaga: „Maavara kaevandamine ja töötlemine
toimub Kohila vallas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala
juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane
kaevandamisluba. Kohalik omavalitsus kaalub loa menetluses omapoolse arvamuse
andmisel planeeritava karjääri kaugust asustatud aladest, kattumist väärtuslike
maastikuobjektidega ning kaevandamisega seotud transpordi mõjusid (loetelu kaalutavate
asjaoludega võib täiendada). Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru saab
pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus
on tagatud), eelistab vald olemasolevate karjääride lõpuni ammendamist ja korrastamist
uute karjääride avamisele. Varustuskindluse arvestamise vajadust kaalub ja hinnangu
varustuskindlusele annab loa andja“
või
3
„Maavarade kaevandamine ja töötlemine toimub Kohila vallas üldplaneeringuga määratud
mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti
kohane kaevandamisluba. Üldplaneeringu järgi toetab Kohila vald uute kaevandamissalade
loomist Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladele. Teistel mäetööstusmaa juhtotstarbega
aladel toetab üldplaneering kaevandamistegevust üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks
väljastatud kaevandamislubadega kaevandamiseks eraldatud varude ammendumiseni.
Muudel juhtudel eelistab kohalik omavalitsus olemasolevat või planeeringuga
planeeritavat maakasutust ning väärtuste säilimist kaevandamistegevusele. Üldplaneeringu
joonisel Maakasutus on määratud Mäetööstusmaa juhtotstarbega alad.
Uute alade mäetööstusmaana kasutusele võtmine toimub seadustes sätestatud tingimustel.
Kohalik omavalitsus võtab kaevandamisloale omapoolse arvamuse andmisel arvesse
planeeritava karjääri kaugust asustatud aladest, kattumist väärtuslike maastikuobjektidega
ning kaevandamisega seotud transpordi mõjusid (kaalutavate asjaolude loetelu saab ja
võib täiendada). Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru saab pidada
piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on
tagatud), eelistab vald olemasolevate karjääride lõpuni ammendamist ja korrastamist uute
karjääride avamisele. Varustuskindluse arvestamise vajadust kaalub ja hinnangu
varustuskindlusele annab loa andja“.
2. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on märgitud (tsiteerin): „Korrastamisprojekti
koostamise käigus tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja lisada tingimusena
kooskõlastusvajadus kohaliku omavalitsusega. Korrastamiseprojekt tuleb kooskõlastada
Keskkonnaametiga ja esitada seisukoha andmiseks kohalikule omavalitsusele ja projekt
ette nähtud aja jooksul ka ellu viia“. Märgime, et vastavalt MaaPS § 81 lõikele 5 küsib
Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
Nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet.
Korrastamisprojekti kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega ei toimu. Palume
eemaldada seletuskirjast tingimus, mille kohaselt tuleb korrastamisprojekt kooskõlastada
kohaliku omavalitsusega. Selgitame, et kohalik omavalitsus saab anda arvamuse
kaevandatud ala korrastamise suuna suhtes kaevandamisloa andmisele arvamuse esitamise
osana.
3. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on selgitatud (tsiteerin): „Olemasolevate
karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni.
Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohealadeks“
ning „kaevandamisloaga hõlmatud rohevõrgustiku aladel tuleb kaevandamistegevuse
lõpetamise järel alad korrastada ja kujundada rohealadeks.“ Selgitame, et alati ei ole
võimalik või mõistlik ala kaevandamisjärgselt korrastada rohealaks. Väga sageli on
karjääri korrastamise suunaks veekogu. Näiteks kattub rohevõrgustikuga Urge
kruusakarjäär (loa nr KL-508354), mis kaevandamisloa kohaselt on plaanis osaliselt
korrastada veekoguks. Palume täpsustada seletuskirja selliselt, et kaevandamisloaga
hõlmatud rohevõrgustiku aladel tuleb kaevandamistegevuse lõpetamise järel alad
korrastada ja kujundada rohevõrgustikku sobivalt.
4. Veebikaardi ja üldplaneeringu jooniste Maakasutus ning Väärtused ja piirangud kohaselt
kattuvad maardlad rohevõrgustikuga. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on
rohevõrgustiku alal kehtivate üldtingimuste all märgitud (tsiteerin): „Rohevõrgustikul
paikneva maakasutuse otstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet ei muudeta. Juhul
kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma rohevõrgustikku ning
selle toimimist mitte kahjustama, välja arvatud aladel, kuhu on väljastatud
kaevandamisluba kuni taotletud maavara ammendumiseni“. Samas peatükis on selgitatud
(tsiteerin): „Maavarade kaevandamist üldplaneering rohevõrgustiku elementides ei toeta,
välja arvatud Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladel ja aladel, kuhu on väljastatud
4
üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks kaevandamisluba kuni taotletud maavara
ammendumiseni.“ Maavaravarule juurdepääsus osas olemasolevat olukorda halvendavad
tingimused on toodud samas peatükis ka rohevõrgustiku tugialade kohta, kus on märgitud
(tsiteerin): „Metsamaa kõlviku muutmine on keelatud“ ning „rohevõrgustiku
tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad (metsamaad
metsaseaduse tähenduses), kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes
protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis.“
Selgitame, et maavarade kaevandamine peab vajaduse korral olema võimalik ka mujal
rohevõrgustikus, kui vaid Sutlema maardla alal ning aladel, kuhu hetkel on väljastatud
kaevandamisluba. Maavarade kaevandamise lausaline keeld rohevõrgustiku alal ei tulene
mitte ühestki seadusest. Palume jätkuvalt üldplaneeringu seletuskirjas maardlate aladele
mitte kehtestada piiranguid, mis ei tulene seadustest. Palume seletuskirja täpsustada
selliselt, et maakasutuse otstarbe muutmine ning taimestiku eemaldamine on lubatud
aladel, kuhu on antud või tulevikus antakse luba maavara kaevandamiseks. Käesoleval
hetkel viitab üldplaneeringu sõnastus maakasutuse muutmise keelule, mis keelab maavara
kaevandamiseks vajaliku mäetööstusmaa sihtotstarbe määramist ning kõlviku muutmist.
Maa-amet ei nõustu rohevõrgustiku alal maavara kaevandamise ja taimestiku eemaldamise
keelamisega, kuna selle tagajärjel ei ole võimalik maavara kaevandada ehk see halvendab
maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § 14. Palume
eelpool kirjeldatud nõuded vormistada üldplaneeringu seletuskirjas maardlate alal
soovitusena.
Olete oma seisukohtade tabelis selgitanud, et kehtestatud üldplaneering on õigusakt, mille
koostamise kohustuse on kohalikule omavalitsusele seadnud riik, et oleks kaitstud
kohalikud huvid. Täiendavalt olete märkinud, et PlanS § 55 lg 2 ütleb selgelt, et
üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse
üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist – kohaliku omavalitsuse
kohustus läbi üldplaneeringu on tagada erinevate maakasutuste ja väärtuste omavaheline
tasakaal.
Selgitame, et uute karjääride avamise keelamine rohevõrgustikuga kattuval alal ei ole
tasakaalu leidmine. Rohevõrgustikku ning juurdepääsu maavaradele tuleb käsitleda
võrdselt olulistena. Maavara on võimalik kaevandada ka nii, et rohevõrgustiku toimimine
on tagatud. Keskkonnaamet kaalub loa andmise protsessi käigus mõju erinevatele
keskkonnaelementidele, sh rohevõrgustikule. Keskkonnaametil on piisav pädevus, et
hinnata mõju ulatust, seejuures võidakse vajadusel algatada KMH, kui see on vajalik.
Selgitame, et luba maavara kaevandamiseks antakse MaaPS alusel ning teatud tingimustel
on ette nähtud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) läbiviimine keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 järgi. KeHJS
sätestab KMH tegemise kohustusena, kui kavandatav tegevus on olulise
keskkonnamõjuga, sh pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, turba
kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Muudel
juhtudel (nt kaevandamisel alla 25 ha suurusel alal) tehakse KMH vajalikkuse kohta
kaalutletud otsus. KeHJS § 9 ja § 11 järgi KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle
karjääri avamisel otsustab loa andja. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on
avalik protsess ning loa taotluse menetlusse kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka
kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava
otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule
omavalitsusele. Kohalikul omavalitsusel on võimalik teha loa andjale ettepanek KMH
algatamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks põhjusel, et ala asub rohevõrgustikul.
Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on märgitud (tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul ei
toeta üldplaneering alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel
5
maastikel või rohevõrgustikus. Juhul kui nimetatud aladel on kaevandamine
majanduslikult otstarbekas, tuleb kaevandamise võimalikkus välja selgitada läbi
kaalutletud otsuse ning analüüsida kaasnevaid olulisi mõjusid ning kaaluda vajadust
koostada detailplaneering ja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Ala väärtused tuleb
säilitada maksimaalselt.“ Eelnevast lähtuvalt võib eeldada, et maavarade kaevandamine
väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel või rohevõrgustikus ei ole
üldplaneeringu kohaselt keelatud tegevus, vaid tegevus, mida tuleks vältida, kui see on
võimalik. Palume eemaldada vastuolud seletuskirja erinevate osade vahel ning sõnastada
ka ülejäänud seletuskiri selliselt, et rohevõrgustikuga kattuval alal ei ole maavarade
kaevandamine keelatud kas otseselt või kaudsete piirangute tõttu (nt metsamaa kõlviku
muutmise keeld).
5. Palusime oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 seletuskirja peatükki 3.2.7. Maavarad
täpsustada selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate
oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Omavalitsuse
seisukohtade tabelis olete märkinud, et ettepanekuga arvestatakse. Märgime, et olete
seletuskirja täpsustanud selliselt, et rakendada tuleb asjakohaseid meetmeid kaasnevate
oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks, ent hetkel on see
seletuskirja kohaselt jätkuvalt kohustuslik igakordselt. Selgitame, et maavarade
kaevandamisega ei pruugi kaasneda igakordselt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid,
mistõttu tuleb ka leevendavaid meetmeid rakendada vaid nende ilmnemisel. Palume
jätkuvalt täpsustada eeltoodud lauset selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid
meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või
leevendamiseks. Kaalutlemata, igakordselt nõutavad leevendusmeetmed ei ole
eesmärgipärased ning takistavad juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS §
14.
6. Veebikaardi ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad väärtuslikud maastikud
maardlatega. Seletuskirja peatükis 3.2.5. Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike
säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks seatud üldtingimuste hulgas märgitud (tsiteerin):
„Maakondliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul tuleb tagada ajalooline
asustusstruktuur ja maastikumuster ehk traditsiooniline külamaastik. Väärtusliku maastiku
säilimise tagab selle sihipärane hooldamine“ ning „Maardlate kasutuselevõtul vältida
alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine
majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed.
Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada kaevandamisloale
tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti
koostamisel“. Palume üldplaneeringus mitte seada kaevandamisele tingimusi, mis ei tulene
seadustest. Eelnimetatud tingimused piiravad olulisel määral juurdepääsu maavaravarule.
Selgitame, et kaevandamisloa väljastamisel mäeeraldise teenindusmaa ulatuses antud
piirkonna reljeef ja maastikumuster muutub. Maa-amet nõustub seletuskirja
täpsustamisega selliselt, et maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad
väärtuslikel maastikel. Seletuskirjas olevad fraasid „tuleb tagada“ ja „vältida“ on vastuolus
järgneva lausega ja viitavad keelule, mis halvendab maavarale juurdepääsu osas
olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § 14.
7. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on maavaradega arvestamise tingimuste seas toodud
(tsiteerin): „Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest. Tiheasustatud
aladel ja nende lähiümbruses peab säilima kvaliteetne elukeskkond.“ Seletuskirja peatükis
3.2.7. Maavarad on täiendavalt selgitatud (tsiteerin): „Uusi karjääre ei rajata ja
olemasolevad karjääre ei laiendata elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning
potentsiaalse turismipiirkonna vahetus lähedusse. Täpne kaugus määratakse igakordselt
eraldi asukoha põhiselt, arvestades sealjuures asustustihedust, maakasutuse tundlikkust ja
6
kohalike elanike seisukohti“. Selgitame, et asustatud aladest eemal on võimalik
kaevandada maavara vaid juhul, kui see seal asub. Maa-amet palus oma 07.04.2022 kirjas
nr 6-3/21/16689-6 arvestada vajaliku kauguse määramisel ka maavaradega ning maavarade
säästva kasutamise põhimõtetega. Palusime täpsustada, et võimalusel uusi karjääre ei rajata
ja olemasolevaid ei laiendata elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse
turismipiirkonna vahetus lähedusse. Oma seisukohtade tabelis olete märkinud, et Maa-
ameti seisukohaga ei arvestata, kuna kasutatud on sõna „eelistama“.
Märgime, et eelistamist on kasutatud esimesena tsiteeritud lõigus. Palume täpsustada ka
teisena tsiteeritud lõiku, et selgelt väljenduks erinevate keskkonnaelementide võrdne
kaalumine ning, et maavaravarule juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halveneks.
Palume seletuskirja täiendada selliselt, et võimalusel vältida uute karjääride rajamist ja
olemasolevate karjääride laiendamist elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning
potentsiaalse turismipiirkonna vahetus läheduses. Maa-amet nõustub alternatiivselt
seletuskirja täiendamisega ka selliselt, et sobiv kaugus määratakse arvestades sealjuures
asustustihedust, maakasutuse tundlikkust, kohalike elanike seisukohti ja maavara säästva
kasutamise põhimõtteid. Maa-amet nõustub, et kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks seatav
vahemaa karjääri ning elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti või potentsiaalse
turismipiirkonna vahel selgub igakordse kaalutlusotsuse tulemusena, ent vajalik on
arvestada ka maavaradega.
Maa-amet jääb oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 esitatud seisukohtade juurde. Märkustega
arvestamata jätmine halvendab maavara juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus
MaaPS § 14. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega kehtestatakse
kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadusest. Palume arvestada ka Maa-ameti 07.04.2022
kirja nr 6-3/21/16689-6 punktides 1, 3, 5, 9 ja 10 esitatud ning käesolevas kirjas täiendavalt
selgitatud ettepanekutega ja korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja sõnastust.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist
piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui
kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine
muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva
olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering
peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille
volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Holger Ehrlich
675 0194
[email protected]
7