dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Rahandusministeerium · 6. juuni 2022
Viit
5-1/3692-3
Registreeritud
6. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-1/2022
Vastutaja
Helena Lehtis (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. juuni 2022

Failid

  • 📎Arvamus ettepaneku osas tulumaksuseaduse muutmiseks.asice232 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie: 21.04.2022 nr 9-2/5385 Meie: 17.05.2022 nr 8- 5/22/1970-2 Arvamus ettepaneku osas tulumaksuseaduse muutmiseks Saue Vallavalitsus on esitanud Riigikogu Kantseleile ja Rahandusministeeriumile ettepaneku tulumaksuseaduse (TuMS) muutmiseks selliselt, et lasteaiakoha asendamisel lapsehoiuteenusega kohalduks vanematele samad maksustamise põhimõtted nagu need on vanematele, kelle laps käib kohaliku omavalitsuse üksuse lasteaias. TuMS § 26 lõike 1 järgi on isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt tasutud koolituskulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on koolituskuludeks muuhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses ja sellises erakoolis, millel on asjaomase õppekava kohta tegevusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis, õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. TuMS § 26 lõige 2 võimaldab maksustamisperioodi tulust maha arvata isiku poolt tasutud lapse koolituskulud lasteaias, kuid lapsehoiuteenust kasutataval isikul see õigus puudub. Leiame, et selline regulatsioon on kohane, sest lapsehoiuteenus ei ole haridusteenus. Lapsehoiuteenuse osutamisel ei ole asjaomast õppekava ega registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis. Lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. Lapsehoiuteenuse osutamisel ei saa seega tekkida koolituskulusid. Kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab lapsehoiuteenust koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lõike 1 alusel, mille teine lause lubab asendada lasteaiakoha lapsehoiuteenusega. Sellisel asendamisel ei muutu lapsehoiuteenus haridusteenuseks, sest ka lasteaiakoha asendamisel osutatakse lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Lapsehoiuteenuse eest makstavas osalustasus ei sisaldu koolituskulu, sest sellise teenuse osutamisel koolituskulu ei teki. Riigikogu menetluses on alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu.1 Leiame, et seoses nimetatud eelnõuga vajab TuMS § 26 lõige 2 muutmist. Esiteks, erakooliseaduse § 2 lõige 2 punktist 1 tulenevalt on eralasteaed erakooli liik, kuid eelnõu rakendussätetega tunnistatakse kehtetuks erakooliseaduse sätted, mis on seotud eraõigusliku lasteaia pidamisega ning edaspidi on eralasteaia regulatsioon sätestatud alushariduse ja lapsehoiu seaduses. Sellise muudatuse tulemusel ei kohalduks TuMS § 26 lõige 2 aga praeguse sõnastuse järgi edaspidi eralasteaedades tasutud koolituskulude osas. 1 Alushariduse ja lapsehoiu seadus 579 SE. Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Teiseks muudetakse eelnõuga pooleteise- kuni kolmeaastaste laste lapsehoiuteenus haridussüsteemi osaks. Eelnõu järgi on lastehoid haridusasutus, mis viib ellu alushariduse eesmärke. Seejuures ei ole lastehoid õppeasutus. Lastehoius toetatakse pooleteise- kuni kolmeaastaste laste üldoskuste arengut ja selleks tuleb lastehoiul alushariduse riikliku õppekava alusel koostada lastehoiu tegevuskava. Võrdluseks, ka lasteaias toetatakse laste üldoskuste arengut, lasteaial tuleb eelnõu järgi koostada alushariduse riikliku õppekava alusel lasteaia õppekava. Seega alushariduse ja lapsehoiu seaduse jõustumisel on lastehoid loakohustuslik haridusasutus, millel on lastehoiu tegevuskava ning lastehoid registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis. TuMS § 26 lõige 2 sisaldab mõisteid „haridusasutus“ ja „õppimine“. Alushariduses on õppimine protsess, milles toimuvad muudatused lapse käitumises, teadmistes, hoiakutes ja oskustes loovad eelduse alushariduse omandamiseks (alushariduse riikliku õppekava eelnõu kavand § 6 lõige 3). Lapse eeldatavad üldoskused kirjeldatakse alushariduse riiklikus õppekavas. Seega nii nagu lasteaias, õpib laps ka lastehoius, kus arendatakse tema üldoskusi. Sellisel juhul tekivad alushariduse ja lapsehoiu seaduse jõustumisel ka lastehoius koolituskulud. Seetõttu ja lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest tuleks seoses alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu jõustumisega muuta tulumaksuseadust selliselt, et ka lastehoidu kasutaval isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt tasutud lapse koolituskulud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Koopia: Riigikantselei Riigikogu kulutuurikomisjon Kristel Möller 735 0102 [email protected] 2 (2)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel