EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-0674 - „Erakorraline toetus põllumajandussektorile seoses suurenenud sisendihindade ja kaubanduspiirangutega”
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.06.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6c3e1f4f-c20c-4d36-b4a9-01760d0ac939
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6c3e1f4f-c20c-4d36-b4a9-01760d0ac939?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
3690454 1189245 EELNÕU 0 3 .06 .2022 0 0 EELNÕU 0 3 .06 .2022 -864235 -144145 0 0 Määrus .. . 06 . 20 2 2 nr ….. E rakorraline toetus põllumajandussektorile seoses suurenenud sisendihindade ja kaubanduspiirangutega Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 3, § 7 lõike 2 , k omisjoni delegeeritud määrus e (EL) 2022/467, millega nähakse põllumajandussektori tootjatele ette erakorraline kohandamistoetus ( ELT L 96, 24. 03.2022, lk 4 – 8 ) artikli 1 ja 2 ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 2 1 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 18 lõike 1 alusel . 1. peatükk Ü ldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põllumajandussektorile erakorralise toetuse seoses suurenenud sisendihindade ja kaubanduspiirangutega andmise tingimused ja kord. § 2. Toetuse andmise üldised tingimused (1) Erakorralist toetust antakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/467 kohase kohandamistoetus ena ja Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2022. a teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (ELT C 131 I, 24.03.2022, lk 1–17) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik ) kohase riigiabina (edaspidi koos toetus ) Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest ja kehtestatud kaubanduspiirangutest tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, mida suurenenud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud on negatiivselt en i m mõjutanud. ( 2 ) Määruse alusel toetatakse järgmisi põllumajanduslikke esmatootmise tegevusvaldkondi, mida suurenenud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud on negatiivselt enim mõjutanud: 1) piimat ootmine ; 2 ) sealiha tootmine; 3) lamba- ja kitsekasvatus; 4 ) veise liha tootmine ; 5 ) kartulikasvatus; 6 ) köögivilja kasvatus avam aa l ; 7 ) maasikakasvatus; 8 ) köögivilja - , köögivilja - ja maitse taime - , maasika - ja lille kasvatus köetavas kasvuhoones ; 9 ) broilerikasvatus; 10 ) munakanakasvatus; 1 1 ) vutikasvatus. § 3. Üldised nõuded taotlejale Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega § 2 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas (edaspidi koos taotleja ). 2 . peatükk Erakorraline kohandamistoetus § 4 . Erakorralise kohandamist oetuse andmine (1) Erakorralist k ohandamistoetust antakse piima- ja sealihatootjale , lamba ja kitsekasvatajatele , kes tegeleb tegevusega, mille eesmärk on ressursside tõhus kasutamine, toitainete majandamine või keskkonna ja kliimasõbralikud tootmismeetodid ning kes : 1) pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt nelja piimatõugu lehma , kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks ; 2 ) pidas 2021. aasta 31. detsembri seisuga põllumajandusloomade registri andmetel ja 2022. aasta 30. aprilli seisuga vähemalt ühte emist; 3) pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel karjas , kus puudus 2021. aasta 31. detsembri seisuga emis , vähemalt 20 siga , kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks ; 4 ) pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemal t kümmet utte või emakitse , kes olid 30. aprilli 2022 seisuga vähemalt kümne kuu vanused ning kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks . (2) Piima-, sealihatootja , lamba ja kitsekasvat aja tegevus loetakse k eskkonna- ja kliimasõbra liku eesmärgi ga tegevuseks , kui ta on saanud 2021. aast a eest vähemalt ühte järgmist kliima- ja keskkonnatoetust : 1) maaeluministri 17. aprilli 2015 . aasta määruse nr 32 „ Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus “ alusel ; 2) maaeluministri 22. aprilli 2015. a asta määruse nr 38 „Poolloodusl iku koosluse hooldamise toetus“ alusel; 3) maaeluministri 30. aprilli 2015. aasta määruse nr 55 „ Ohusta tud tõugu looma pidamise toetus“ alusel; 4) maaeluminist ri 22. aprilli 2015. aasta määruse nr 42 „ Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus “ alusel; 5) maaeluministri 30. aprilli 2015. a asta määrus e nr 56 „ L oomade heaolu toetus“ alusel ; 6 ) maaeluministri 30. aprilli 2015. aasta määrus e nr 53 „ Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus “ alusel ; 7) maaelu ministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ alusel . ( 3 ) Kui p iima-, sealihatootja, lamba ja kitsekasvataja ei ole saanud lõikes 2 nimetatud toetust , siis loetakse tema tegevus ressursside tõhusa kasutamise või toitainete majandamise või keskkonna- ja kliimasõbraliku eesmärgiga tegevuseks, kui tema ettevõt t e tegevus vastab v eeseaduse 6 . peatüki 7 . jao s sätestatud nõuete le . (4) E rakorralist kohandamis toetust antakse järgmiselt : 1) piimatõugu lehma kohta; 2) emise kohta; 3) sea, välja arvatud lõike 1 punktis 2 nimetatud emise kohta; 4 ) vähemalt kümne kuu vanuse ute või emakitse kohta. § 5 . Erakorralise kohandamistoetuse ühikumäär ja toetuse suuruse arvutamine (1) E rakorralise kohandamistoetuse ühikumäära § 4 lõikes 4 nimetatud põllumajanduslooma kohta otsustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ), arvestades selle toetuse andmiseks eraldatud rahalisi vahendeid ja nende jaotust tegevusvaldkondade vahel ning nende tegevusvaldkondade kõikide nõuetekohaste põllumajandusloomade arvu. (2) Erakorralise kohandamistoetuse ühikumäär s ea, välja arvatud emise kohta on 13 protsenti emise kohta kehtestatud ühikumäärast. (3) E rakorralise kohandamistoetuse suurus arvutatakse nende põllumajandusloomade arvu alusel, keda taotleja pidas § 4 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud kuupäeva seisuga ja punktis 2 nimetatud emiste puhul toetuse taotluses märgitud emiste arvu alusel. ( 4 ) Kui taotlusel märgitud emiste arv on suurem kui 31. detsembri l 2021 . a astal põllumajandusloomade registri s märgitud emiste arv, siis arvut a ta kse toetus 31. detsembri 2021. a asta põllumajandusloomade registri andmete alusel. 3 . peatükk Erakorraline r iigiabi § 6 . Erakorralise r iigiabi andmine ( 1 ) Erakorralist riigiabi antakse riigiabi ajuti s e raamistik u osa s 2.1 sätestatud tingimuste kohaselt: 1) veiseliha tootjale ; 2) kartulikasvatajale; 3) avamaaköögivilja kasvatajale; 4) maasikakasvatajale; 5) köetavas kasvuhoones köögivilja, köögivilja- ja maitsetaime, maasika ja lillekasvatajale; 6 ) broilerikasvatajale ; 7 ) munakana kasvatajale ; 8 ) vutikasvatajale . ( 2 ) Kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud riigiabi määr toetuse taotleja kohta on täitunud, antakse lõikes 1 nimetatud põllumajandustootjale toetust vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), tähenduses. ( 3 ) Erakorralist r iigiabi antakse järgmiselt: 1 ) ammlehma ja vähemalt kaheksa kuu vanuse lihatõugu lehmmullika, s ealhulgas ristand i kohta; 2) lihatõugu veise, s ealhulgas ristand i ja vähemalt kahe kuu vanuse piimatõugu pulli, välja arvatud ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanuse lihatõugu lehmmullika kohta; 3) kartuli, avamaa köögivilja ja maasika puhul hektari kohta; 4 ) köetava kasvuhoone ruutmeetri kohta; 5 ) broileri kohta; 6 ) munakana kohta ; 7 ) vuti kohta. § 7 . Nõuded taotlejale Erakorralist riigiabi antakse taotlejale, kes: 1 ) pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viit lihatõugu veist või ammlehma või kaheksa kuu vanust lihatõugu lehmmullikat , s ealhulgas ristandit , kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks ; 2) pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viit piimatõugu pulli , kes olid 30. aprilli 2022. a asta seisuga vähemal kahe kuu vanused, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks; 3 ) pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 25 broilerit , kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks ; 4 ) pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 25 munakana , kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks ; 5 ) pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 100 vutti , kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks ; 6 ) kasvatas 202 2 . aastal kartulit , avamaa köögivilja või maasikaid vähemalt 0,5 hektaril; 7 ) kasvatas 2022. aastal köögivilja, köögiviljata imi, maitsetaimi, maasikaid või lilli köetavas kasvuhoones , mis on registreeritud ehitisregistris ja millel on kasutusluba või mille kohta on esitatud kasutusteatis, vähemalt 100 ruutmeetril . § 8 . Erakorralise r iigiabi ühikumäär ja riigiabi suuruse arvutamine (1) Erakorralise riigiabi ühikumäära § 6 lõikes 3 nimetatud põllumajanduslooma, või hektari kohta otsustab PRIA, arvestades riigiabi andmiseks eraldatud rahalisi vahendeid ja nende jaotust tegevusvaldkondade ja vajaduse korral põllumajanduskultuuride vahel ning nende tegevusvaldkondade kõikide nõuetekohaste põllumajandusloomade või hektarite arvu. ( 2 ) Erakorralise riigiabi ühikumäär lihatõugu veise, s ealhulgas ristand i ja vähemalt kahe kuu vanuse piimatõugu pulli kohta on 70 protsenti ammlehma ja vähemalt kaheksa kuu vanuse lihatõugu lehmmullika ühikumäärast. ( 3 ) Erakorralise riigiabi ühikumäär b roileri kohta on 90 protsenti munakana kohta kehtestatud ühikumäärast. ( 4 ) Erakorralise riigiabi ühikumäär v uti kohta on 20 protsenti munakana kohta kehtestatud ühikumäärast. ( 5 ) Erakorralise riigiabi ühikumäär vähemalt üheksa kuud aastas kasutuses oleva k öetava kasvuhoone kohta on 0,60 eurot ruutmeetri kohta . ( 6 ) Erakorralise riigiabi ühikumäär kuni kaheksa kuud aastas kasutuses oleva köetava kasvuhoone kohta on 0,27 eurot ruutmeetri kohta. ( 7 ) Erakorralise riigiabi maksimaalne suurus ühe ettevõtja kohta riigiabina antava toetuse puhul on riigiabi ajutise raamistiku punkti 42 alapunkti a kohaselt 35 000 eurot. ( 8 ) Lõike 7 kohaldamisel loetakse üheks ettevõtjaks taotlejaga konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad. ( 9 ) Erakorralise toetuse suurus ühe ettevõtja kohta vähese tähtsusega abina antava toetuse puhul ei tohi koos jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abiga ületada 25 000 eurot. ( 10 ) Lõike 9 kohaldamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikud komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 tähenduses. ( 1 1 ) Lõigete 7 ja 9 rakendamisel võetakse arvesse asjakohaseid kumuleerimisreegleid. ( 1 2 ) Põllumajandusloomade puhul arvutatakse erakorralise riigiabi suurus nende põllumajandusloomade arvu alusel, keda taotleja pidas § 7 sätestatud kuupäeva seisuga. ( 1 3 ) K artuli, maasika ja köögivilja puhul arvutatakse erakorralise riigiabi suurus nende hektarite alusel , millel taotleja 2022. aastal kasvatas kartulit, maasikat või köögivilja . (1 4 ) K öetava kasvuhoone puhul arvutatakse erakorralise riigiabi suurus nende ruutmeetrite alusel, mida taotleja kasutas 2022. aastal köögivilja, köögivilja - ja maitse ta imede, maasika või lillede kasvatamiseks. 4 . peatükk Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse maksmine § 9 . Taotluse esitamine (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ajavahemikul 29. juunist kuni 6. juulini 2022 . a astal PRIA-le taotluse, milles sisalduvad järgmised andmed: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed; 2) taotleja registrikood; 3) tegevusvaldkond, milles tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust taotletakse ; 4) katastriüksuse, millel paikneb taotleja kartuli-, köögivilja- või maasikapõld, katastritunnus ja põllu number ning pindala 2022. aastal 0,01 hektari täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, kui taotleja ei ole selle põllu kohta 2022. aastal esitanud pindalatoetuste taotlust, ning põllul kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus; 5) katastriüksuse, millel paikneb taotleja köetav kasvu hoone, katastritunnus ja ehitisregistri kood ning kasvuhoone köetav pind ruutmeetri täpsusega, kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus ning kasvuhoone kasutusperiood ; 6) 30. aprilli 2022. a seisuga peet ud emiste arv. ( 2 ) Erakorralise r iigiabi taotlemisel : 1) teave taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; 2 ) taotleja nõusolek saada toetust vähese tähtsusega abina § 6 lõikes 2 sätestatud juhul . ( 3 ) Taotleja võib esitada taotluse ühe s või mitmes §-s 2 lõikes 2 nimetatud põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. § 1 0 . Taotluse kontrollimine (1) PRIA kontrollib taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele taotluse, muude dokumentide ja nendes toodud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning vajadusel kohapealse kontrolli käigus. ( 2 ) Paragrahvi 4 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist kontrollib PRIA karistusregistri andmete alusel. ( 3 ) Taotleja teeb PRIA-le teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud. § 1 1 . Taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine ( 1 ) PRIA teeb erakorralise toetuse taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele. ( 2 ) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et : 1) erakorrali n e kohandamistoetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 30 . septembril 2022. a astal ; 2) erakorraline riigiabi oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31. detsembril 2022. a astal , kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud põllumajandusliku riigiabi teatise kohta lubava otsuse. ( 3 ) Kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse riigiabina makstavate toetuse andmise tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg taotluse toetuse andmise tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma või ei tee seda määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus rahuldamata. ( 4 ) Kui Euroopa Komisjon põllumajandusliku riigiabi andmiseks luba ei anna ja toetust ei ole võimalik anda vähese täht s usega abina, jäetakse taotlus rahuldamata. 5 . peatükk Rakendussätted § 1 2 . Maaeluministri 13 . jaanuari 202 2 . a määruse nr 1 „202 2 . aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused” muutmine Maaeluministri 13 . jaanuari 2022. a määrust nr 1 „2022. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused” täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „ 7 ) erakorraline riigiabi põllumajandussektorile.”. § 1 3 . Määruse kehtivus Määrus kehtib kuni 3 0 . juuni ni 2023 . aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler k antsler i ülesannetes
3852512 51134 KAVAND 0 3 .06.2022 0 0 KAVAND 0 3 .06.2022 SELETUSKIRI Maaelu ministri määruse „ Erakorraline toetus põllumajandussektorile seoses suurenenud sisendihindade ja kaubanduspiirangutega ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri m äärus e „ Erakorraline toetus põllumajandussektorile seoses suurenenud sisendihindade ja kaubanduspiirangutega ” eelnõu kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 3, § 7 lõike 2, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/467, millega nähakse põllumajandussektori tootjatele ette erakorraline kohandamistoetus (ELT L 96, 24.03.2022, lk 4-8) artikli 1 ja 2 ning maaelu ja põllumajand usturu korraldamise seaduse § 2 1 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 18 lõike 1 alusel . Samuti järgi takse Euroopa Komisjoni teatist (2022/C 131 I/01) „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (ELT C 131 I, 24.03.2022, lk 1–17) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik ) . Toetuse andmisel arvestatakse 2022. aasta 19. mail vastu võetud riigi 202 2 . aasta lisaeelarve seaduse § 1 lõikes 2 Maaeluministeeriumi valitsemisala põllumajanduse, toidu ja maaelu kuludeks ettenähtud rahalisi vahendeid . Venemaa sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022 mõjutab nii toidutootmist kui tarneahelaid, sh Eesti põllumajandustootjaid. Arvestades Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni olulisust põllumajandussaaduste ja tootmissisendite globaalses kaubanduses , avaldab kriis suurt mõju teravilja, loomasööda, gaasi ja väetiste pakkumisele, tuues muuhulgas kaasa energia ja söödahindade edasise tõusu. 23. märtsil 2022. a avaldati Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/467, millega nähakse põllumajandussektori tootjatele ette erakorraline kohandamistoetus. Antud määruse alusel on liikmesriikidel võimalus välja töötada meetmed, mis aitavad kaasa toiduga kindlustatusele või vähendavad turu tasakaalustamatust. Põllumajandustootjatel on võimalus saada toetust, kui nad püüavad oma põllumajanduslikus tegevuses saavutada järgmis t e eesmärk e : ringmajandus, toitainete majandamine, ressursside tõhus kasutamine ning keskkonna- ja kliimasõbralikud tootmismeetodid. Eestile on ette nähtud 2 571 111 eurot, millele on võimalik riigi poolt täiendavalt lisada kuni 200% eraldatud summast (s.o 5 142 222 eurot). Liikmesriikidele on jäetud erakorralis t kohandamistoetust saavate põllumajandussektorite valiku ja toetussumma sektorite vahel jagunemise otsustamisel ning komisjoni delegeeritud määrusega etteantud piirides meetmete kujundamise l ja toetuse andmise kriteeriumite sätestamise l paindlikkus. Toetuse andmisel peab l iikmesrii k tagama, et kasutataks kõige tõhusamaid kanaleid , toetuse kriteeriumid oleksid objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning need võtaks id arvesse turuhäirete ulatust eri sektorite vahel. Toetuse lõplik saaja peab olema põllumajandustootja. Komisjoni delegeeritud määrusega nähakse ette tähtajad komisjoni teavitamise ja toetuse väljamaksmise kohta. Hiljemalt 30. juuniks 20 22 tuleb liikmesriigil teavitada komisjoni järg nevast : - rakendatavate meetmete kirjeldus; - kriteeriumid, mille alusel määrati kindlaks toetuse andmise meetodid ja põhjendused toetuse jaotamiseks eri sektorite vahel; - meetmete kavandatud mõju toiduga kindlustatus ele ja turu stabiliseerimis ele ; - soovitud mõju saavutamise kontrollimiseks võetavad meetmed; - konkurentsimoonutuste vältimiseks võetavad meetmed; - siseriikliku toetuse täienda v määr; Kõik toetussummad, nii E uroopa Liidu (edaspidi E L ) kui ka riigi eelarvest, peavad olema välja makstud hiljemalt 30. septembriks 20 22 . Hiljemalt 15. maiks 2023 edastavad liikmesriigid komisjonile andmed tegelikult välja makstud toetussummade ( EL toetus ja täiendav siseriiklik toetus eraldi), toetuse saajate arvu ja liigi kohta, samuti hinnangu meetmete rakendamise tõhususe kohta. 23. märtsi 2022. a astal võttis Euroopa Komisjon vastu uue riigiabi meetmete ajutise kriisiraamistiku majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukraina le . Raamistiku alusel võib anda kolme liiki riigiabi: 1) piiratud abisummad (liikmesriigid võivad kehtestada kavad, millega antakse kriisist puudutatud ettevõtetele, mis tegutsevad põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektoris, kuni 35 000 eurot toetust); 2) likviidsustoetus riigigarantiide ja subsideeritud laenudena; 3) abi kõrgete energiahindade kompenseerimiseks. Põllumajandussaaduste hinnad on tõusnud oluliselt aeglasemalt kui sisendite hinnad. Näiteks on Eestis 2022. aasta nelja kuu ja 2021. aasta augusti võrdluses sigade kokkuostu hind tõusnud 1,8%, samal ajal kui söödaodra hind on kallinenud 49% ja elekter 43%, piimahind on kallinenud 31%, kuid rapsikoogi hinnatõus on 53%. Ka taimekasvatus on silmitsi kiire sisendite hinnatõusuga ning väetiste pakkumise vähenemisega. Eesti väetisetarned sõltuvad Venemaa turust 67% ulatuses. Väetiste hinnatõus on seotud gaasihinna muutusega, mis 2022. aastal võrdluses 2021. aasta augustiga kallinenud üle kahe korra. Väetiste hind on samal ajal kallinenud 1,5 – 4 korda. Lisaks on kallinenud oluliselt kütus e hind (2022. aasta nel ja kuu võrdluses 2021. aasta augustiga 52% ). Erinevalt teistest sektoritest on teravilja ja rapsikasvatuses kokkuostuhinnad tõusnud seni enam kui vajalike sisendite hinnad. Taimekasvatuse sisendikulu kandub omakorda üle loomakasvatuse söödakuludesse. V äetiseid ostetakse kallima hinnaga vähem ning loomasöödas asendatakse kallimaid, energiarikkamaid komponente odavamatega, mis omakorda mõjutavad taimekasvatuses saagikust ja loomakasvatuses loomade tootlikkust. Eesti s ei kata põllumajandustoodangu väärtus ilma toetusteta tootmiseks vajalikke kulusid, näiteks aastatel 2019 kuni 2021 kokku oli põllumajandussektori kogutoodangu väärtus 3,043 miljardit eurot ning kulud (vahetarbimine, kulum, tööjõu, intressi ja rendikulu) kokku 3,402 miljardit eurot, seega toodangu väärtuse ja kogukulude suhe oli 0,89 ehk 11% kuludest on toodangu väärtusega katmata. Praeguste hinnaarengute juures see suhtarv halveneb. Eeltoodust tulenevalt võttis Riigikogu 19 . mail 202 2 . aasta vastu riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse , millest eraldati l aiapind s e julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmest Maaeluministeeriumi valitsemisalale 9,1 mln eurot toidu varustuskin dluse tagamiseks ja toetuseks põllumajandussektori le energiakriisi ja Ukraina sõjaga kaasnevate mõjudega toimetulekuks . Lisaeelarvest eraldatud k ogusummast 5, 1 mln eurot moodustab kohandamis toetus põllumajandussektorile ja 4 mln eurot riigiabi põllumajandussektoris Ukraina sõja mõjudega toimetulemiseks. Kokku kujuneb EL ja Eesti riigieelarvest eraldatud vahendite summaks antud erakorralise toetuse andmisel 11,7 mln eurot. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna va ldkonnajuht Erkki Miller (625 6 503,
[email protected] ), sama osakonna nõunikud Liina Jürgenson (625 6270,
[email protected] ), Kalev Karisalu (625 6517,
[email protected] ), sama osakonna peaspetsialist Renata Tsaturjan (625 6507
[email protected] ) , maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Katre Kirt (625 6140,
[email protected]) , sama osakonna nõunik Pirkko-Liisa Meius (625 6534,
[email protected]) . Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (625 6202,
[email protected]) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõ u koosneb viiest peatükist ja 1 3 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisal a. Määrusega kehtestatakse põllumajandussektorile erakorralise toetuse seoses suurenenud sisendihindade ja kaubanduspiirangutega andmise tingimused ning kord. Eelnõu §-s 2 sätestat a k se toetuse andmise üldised tingimused. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt antakse e rakorralist toetust komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/467 kohase kohandamistoetusena ja riigiabi ajutine raamistik ) kohase riigiabina (edaspidi koos toetus ) Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest ja kehtestatud kaubanduspiirangutest tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, mida suurenenud sisendihinnad ja kauband uspiirangud on negatiivselt eni m mõjutanud. Põllumajandusvaldkonnad ja põhjendused on toodud järgnevas lõikes. Eelnõu § 2 lõikes 2 loetletakse põllumajanduslikud esmatootmise tegevusvaldkonnad, mille puhul Venemaa Ukrainasse sissetungi tõttu tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust antakse. Tegevusvaldkondade valikul on lähtutud ajalooliste andmete (FADN tootmistüüpide toodangu ja sisendikulu ha või loomühikute ( lü ) kohta aastatel 2015-2020 ning saaduse ja sööda hinna suhe perioodil juuli 2016 kuni juuni 2021) võrdlusest 2021. aasta IV kvartali ja 2022. aasta I kvartali hinnangulise näitajaga vastavalt Statistikaameti poolt avaldatud hinnaindeksitele või Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnainfole. Lähtuvalt saaduse ja sisendi suhtarvu muutusele on nendeks tegevusvaldkondadeks , kus nimetatud suhtarv halveneb , eelkõige sealiha, veiseliha ja piima tootmine, linnu kasvatus, lamba - ning kitsekasvatus, avamaa köögivilja - , maasika - ja kartulikasvatus ning köetavas kasvuhoones köögivilja - , köögiviljataime de- , maitsetaimede - , maasika - ja lillekasvatus (Tabel 1). Piimatootmises on söödakulu osatähtsus kogukuludes 33% (sellest ligi 50% ostusööt – rapsikook ja söödaoder, mida kulub 1 kg piima tootmiseks vastavalt ca 0,32 kg ja 0,05 kg lisaks rohusöödale), energiakulu osatähtsus on 8%. Piima kokkuostuhinna ja odra kokkuostuhinna suhe on olnud perioodil juuli 2016 kuni juuni 2021 2,06 (normaalne suhtarv), kuid see on langenud perioodil juuli 2021 kuni märts 2022 1,52-ni kuni 1,87-ni (tegelik suhtarv). Piima kokkuostuhinna ja rapsi kokkuostu hinna normaalsuhe on olnud 0,79, kuid on langenud 0,59-ni. Piimatootmise tootmistüübis ületab piima toodangu väärtus lü kohta energia ja väet i ste kulu lü kohta 5,63 korda. Võttes arvesse S tatistikaameti hinnaindeksite muutuseid (toodangu poolel piima tootjahind +37%, kulude poolel väetised +2 korda ja energia +47%) kujuneb suhtarvuks 4,67 ehk kulud antud toodangu hinnataseme juures on normaaltasemest ca 82 €/lü kohta kõrgemad. Sea- ja linnukasvatuses on sööda osatähtsus kogukuludes 53% (sh 97% ostusööt, peamiselt söödaoder, mida kulub nuumiku kohta kuus ligikaudu 71 kg ja emise kohta kuus 557 kg), energiakulul 4%. Seakasvatuses on perioodil juuli 2016 kuni juuni 2021 olnud searümpade SEUROP hinna suhe söödaodra hinda 10,72 (normaalne suhtarv), perioodil juuli 2021 kuni märts 2022 on suhtarv langenud kuni 5,66 kuni 9,60-ni (tegelik suhtarv). Munatootmises on munade hinna ja odra normaal ne suhtarv olnud 0,033 ning munade hinna ja söödanisu normaalne suhtarv olnud 0,032, nn tegelik suhtarv on langenud mõlemal juhul keskmiselt ligikaudu 0,025-ni. FADN andmetel ületab sea- ja linnukasvatuse tootmistüübis 2015-2020 keskmisena sea- ja linnuliha toodangu väärtus lü kohta energia ja sööda kulu lü kohta 1,63. Võttes arvesse Statistikaameti hinnaindeksite muutuseid 2022 I kv võrdluses 2020 aasta (toodangu poolel sigade tootjahinnaindeks -11%, lindude tootjahinnaindeks +10%, kulude poolel energiaindeks +53% ja teravilja tootjahinnaindeks +67%) kujuneb nimetatud suhtarvuks 0,89 ehk kulud antud toodangu hinnataseme juures on normaaltasemest ca 417 €/lü kohta kõrgemad. Tabel 1. Põllumajandustoodangu ja tootmissisendite hindade ja väärtuste suhtarvud ning nende muutused ( Allikad: SA, FADN, EKI, EMTA, Äriregister ) ajalooline keskmine hinnang 2022 aastaks muutus piimatootmine piima hind/odra hind 2,06 1,87 -9% piima hind/rapsi hind 0,79 0,59 -25% piima toodangu väärtus /energia ja väetiste kulu 5,63 4,67 -17% sea- ja linnukasvatus* sealiha hind/söödaodra hind 10,72 7,02 -35% munade hind/odra hind 0,033 0,025 -24% munade hind/söödanisu hind 0,032 0,025 -22% sigade ja lindude toodangu väärtus lü kohta/energia ja söödakulu lü kohta 1,63 0,89 -45% veiseliha tootmine veiseliha hind/söödaorda hind 14,73 13,35 -9% veiste toodangu väärtus lü kohta/väetiste ja energia kulu lü kohta 2,18 1,97 -10% lamba- ja kitsekasvatus lamba- ja kitse toodangu väärtus lü kohta/väetiste ja energia kulu lü kohta 1,11 0,94 -15% avamaa aiandus ja kartul aiandustoodangu väärtus ha kohta/energia ja väetiste kulu ha kohta 6,48 5,11 -21% katmikaiandus kasutuses 8 kuud ja vähem 3,9 3,32 -15% katmikaiandus kasutuses 9 -12 kuud 1,17 0,71 -39% Veiseliha tootmisel moodustab kogukuludes söödakulu 26% (millest ostusööt on 15%) ning energia ja väetise kulu 10 %. Kuna oluline osa söödast toodetakse rohusöödana ise on sisendikulu tõusu mõjutajateks peamiselt energia ja väetised. Söödaotra kasutatakse peamiselt loomade nuumamisel ning kattetulu arvestustes puudub oder ammlehma söödaratsioonis. Veiseliha tootmises on veiserümpade EUROP hinna ja sööda odra hinna suhte ajalooline normaaltase 14,73 ning tegelik suhtarv on langenud k eskmiselt 13,35 -ni. FADN andmetel ületab veiste toodangu väärtus lü kohta väetiste ja energia kulu lü kohta 2,18 korda, kuid arvestades 2022 aasta I kv hinnaindekseid langeb suhtarv 1,97 ehk kulud väetistele ja energiale antud toodangu hinnataseme juures on normaaltasemest ca 20,3 €/lü kohta kõrgemad. EUROP hind kajastab nii piima - kui lihaveisetõugu loomade kokkuostu. Lamba- ja kitsekasvatuses moodustab söödakulu kogukuludest 22% (sh ostusööt 26%), energiakulu 13% kogukuludest. Kuna oluline osa söödast toodetakse rohusöödana ise on sisendikulu tõusu mõjutajateks peamiselt energia ja väetised. Lamba ja kitsekasvatuse tootmistüübis ületab lammaste ja kitsede toodangu väärtus lü kohta väetiste ja energia kulu lü kohta 1,11 korda. Võttes arvesse hinnamuutuseid (toodangu poolel lammaste ja kitsede kokkuostuhinna muutus (+26%) ja kulude poolel väetiste hinnatõus 2 korda ja energia hinnatõus +47%) langeb suhtarv 0,94-le ehk kulud väetistele ja energiale antud toodangu hinnataseme juures on normaaltasemest ca 46,7 €/ lü kohta kõrgemad. Avamaa aianduses moodustavad väetised ja energia 10% kogukuludest. Aianduskultuuride toodangu väärtus ha kohta ületab ajalooliselt energia ja väetiste kulu ha kohta 6,48 korda. Võttes arvesse hinnaindeksite muutust (toodangu poolel värske aedvili +28%, värske puuvili +28% ja sisendite poolel väetiste hinnatõus 2 korda ning energia hinnatõus +47%) langeb tegelik suhtarv 5,11-le ehk kulud väetistele ja energiale on antud toodangu hinnataseme juures normaaltasemest ca 438 €/ha kõrgemad. Kuna väetustase ja energiakulu on avamaaköögiviljadel võrreldav kartuliga , eeldame sama kartulikasvatuses, kus kartuli hinnatõus on +21%. Katmikaianduses , kus katmikala on kasutuses kuni 8 kuu d aastas on energia ja väetiste osatähtsus kogukuludes 7%. Aianduskultuuride toodangu väärtus ha kohta ületab ajalooliselt energia ja väetiste kulu ha kohta 3,9 korda. Võttes arvesse hinnaindeksite muutust (toodangu poolel värske aedvili +28% ja sisendite poolel väetiste hinnatõus 2 korda ning energia hinnatõus +47%) langeb tegelik suhtarv 3,32-le ehk kulud väetistele ja energiale on antud toodangu hinnataseme juures normaaltasemest ca 0,33 €/m 2 kõrgemad. Aastas 9 kuud ja enam kasutuses olevate katmikalade puhul hindame müügitulu ja elektri, gaasi, toore ja materjali normaaltasemel suhtarvuks 1,17, arvestades hinnaindeksite muutust , langeb tegelik suhtarv 0,71 -le ehk antud toodangu taseme juures on kulud normaaltasemest ca 0,72 €/m 2 kõrgemad. Võttes arvesse erakorralise kohandamistoetuse ja r iigiabimeetmete ajutise kriisiraamistiku alusel abi andmise tingimusi ning erinevate põllumajandussektori ettevõtjate struktuuri, kahjude ulatust ja riigieelarvest eraldatud vahendite suurust, makstakse erakorralist kohandamistoetust seakasvatusele, piimatootmisele, lamba- ja kitsekasvatusele, riigiabi antakse veiseliha tootmisele, linnukasvatusele ning aiandussektorite. Eelnõu § 3 sätestatakse, et toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE) või juriidilisele isikule põllumajandusliku esmatootmise tegevusvaldkonnas. Tegevusvaldkonnad on loetletud § 2 lõikes 2. Eelnõu 2. peatükk sätestab kohandamistoetuse andmise Eelnõu § 4 sätestatakse erakorralise kohandamistoetuse andmise tingimused kohandamistoetuse eesmärgi põhiselt ja valdkon na kaupa . Eelnõu § 4 l õikes 1 kehtestatakse valdkonnaülesed ja valdkonnapõhised kriteeriumid erakorralise kohandamistoetuse saamiseks. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/467 artikli lõike 3 kohaselt peaks põllumajandustootjatel olema õigus saada erakorralist kohandamistoetust tingimusel, et nad tegelevad ühe või mitme järgmise tegevusega nende eesmärkide saavutamiseks: ringmajandus, toitainete majandamine, ressursside tõhus kasutamine ning keskkonna- ja kliimasõbralikud tootmismeetodid. Valdkonnaülese kriteeriumina saab E estis erakorralist kohandamistoetust taotleda põllumajandustootja kui tema tegevus vastab järgmistele eesmärkidele: ressursside tõhus kasutamine, toitainete majandamine või keskkonna ja kliimasõbralikud tootmismeetodid . Lõike 1 punktides 1–4 täpsustatakse põllumajanduslike tegevusvaldkondade kaupa valdkonnapõhiseid kriteeriume taotlejale. Toetatavateks valdkondadeks on piima- ja sealiha tootmine ning lamba- ja kitse kasvatamine. Valdkonnapõhiste kriteeriumite kehtestamisel on silmas peetud asjaolu, et Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest ja kehtestatud kaubanduspiirangutest tek kinud majanduslik kahju puudutab ennekõike oma toodetud toodangut turustavaid ettevõtjaid ning seega peaks toetus olema suunatud neile. Seetõttu seatakse valdkondade põhiselt loomade arvu osas miinimumid, millest vähema arvu loomade kasvatamist loetakse kas täielikult või valdavas osas vaid oma majapidamise tarbeks kasvatamiseks ning sellistele loomapidajatele toetuse andmine poleks õigustatud. Samu miinimumlävendeid on rakendatud ka varasemate toetuste maksmisel. Samuti on miinimumi kehtestamisel silmas peetud arvestuslik ku ühi kumäära looma kohta . Üldjuhul on väiksema kui 100 euro toetussumma haldamine kulukam kui makstav toetus. Eeltoodust lähtuvalt on eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt sätestatud, et t oetuse taotleja pidi hiljemalt 2022. aasta 7. maiks teavitama põllumajandusloomade registri pidajat, et ta pida s 2022. aasta 30. aprilli seisuga kas vähemalt 4 pii matõugu lehma, vähemalt 20 siga, vähemalt 1 emist, 10 utte või emakitse . Maaeluministri 25. novembri 2021. aasta määruse nr 74 „ Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded “ kohaselt esitab loomapidaja veise , lamba ja kitse märgistamise korral põllumajandusloomade registri volitatud töötlejale ( PRIA - le ) taotluse looma andmete registreerimiseks viie tööpäeva jooksul looma märgistamisest arvates . Juhul kui põllumajandusloomade registrisse kantud andmed looma kohta muutuvad, tuleb loomapidajal sellest veterinaarseaduse kohaselt põllumajandusloomade registrit teavitada. Seega ei too hiljemalt 7. maiks tehtud teavitused toetuse taotlejale kaasa täiendavaid kohustus i . 2022. aasta 30. aprilli seis võetakse toetuse taotlemisel aluseks kaalutlusel, et ühelt poolt võimaldab see anda toetust võimalikult aktuaalselt piimalehma , sea (sh emise), lamba ja kitse kasvatamisega tegelevatele isikutele, teiselt poolt aga väldib see võimalikke taotlejapoolseid registriandmetega manipuleerimisi . Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 1 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vä hemalt 4 piimatõugu lehma. 30. aprilli seisuga põllumajandusloom ade registris registreeritud piimatõugu lehma de hulka arvatakse kõik m aaeluministri 25. novembri 2021. aasta määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ alusel hiljemalt 7. maiks registreeritud piimatõugu lehmad. Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 2 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes pidas 2021. aasta 31. detsembri seisuga põllumajandusloomade reg istri andmetel ja 2022. aasta 30. aprilli seisuga vähemalt ühte emist . Toetuse andmise üks eesmärk on aidata kaasa toiduga kindlustatusele . Selleks, et jätkusuutlikult toota on oluline toetada põhikarja säilimist . Maaeluministri 25. novembri 2021. aasta määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ kohaselt peab loomapidaja üks kord aastas esitama teatise tema peetavate sigade vanusegruppide kohta. Teatises toodud vanusegrupid on: põrsa d, kesiku d, emised (sh paaritamata ja paaritatud ), kuldid, nuumsead (sh 50–80 kg, üle 80 – 110kg, üle 110kg eluskaaluga). Nimetatud teatis esitatakse 31. detsembri seisuga. Seetõttu antakse erakorralist kohandamistoetust taotlejale, kes pidas 2021. aasta 31. detsembri seisuga emist ja tegi seda ka 2022. aasta 30. aprilli seisuga. Emiste arv 2022. aasta 30. aprilli seisuga tuleb taotlejal esitada koos toetuse taotlusega. Kui toetuse taotlejal 2021. aasta 31. detsembri seisuga emiseid ei olnud, kuid ta märgib taotlusele emiste arvu 2022. aasta 30. aprilli seisuga, saab ta toetust eelnõu § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt ehk need emised arvestatakse teiste sigade hulka . Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel karjades, kus puudus 2021. aasta 31. detsembri seisuga emis, vähemalt 20 siga . Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 4 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 10 utte või emakitse, kes olid 30. aprilli 2022 seisuga vähemalt kümne kuu vanused . Piirmäära arvestamisel võetakse arvesse kõik ühe taotleja uted ja emakitsed. Oluline on, et uttede ja emakitsede arv kokku oleks minimaalselt kümme. Kui taotleja peab näiteks viit utte ja viit emakitse, on loomi kokku kümme, või kui taotleja peab kümmet utte ja mitte ühtegi emakitse või vastupidi, on toetuse taotlemiseks vajalik minimaalne loomade arvu nõue täidetud . Eelnõu § 4 lõikes 2 täpsustatakse, millisel juhul loetakse piima- ja sealihatootja ning lamba- ja kitsekasvataja tegevus keskkonna- ja kliimasõbraliku eesmärgiga tegevusele vastavaks. Keskkonna- ja kliimasõbraliku eesmärgiga tegevusele vastavaks loetakse selle piima- ja sealihatootja ning lamba- ja kitsekasvataja tegevus , kes on saanud 2021. aasta eest vähemalt ühte järgmist kliima- ja keskkonnatoetust: 1) maaeluministri 17. aprilli 2015. aasta määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ alusel; 2) maaeluministri 22. aprilli 2015. aasta määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ alusel; 3) maaeluministri 30. aprilli 2015. aasta määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ alusel; 4) maaeluministri 22. aprilli 2015. aasta määruse nr 42 „Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus“ alusel; 5) maaeluministri 30. aprilli 2015. aasta määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ alusel; 6) maaeluministri 30. aprilli 2015. aasta määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ alusel; 7) maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ alusel. Kuivõrd n imetatud toetuste saamise eelduseks teatavatele kõrgendatud nõudmistele vastamine ning keskkonna- ja kliimasõbraliku tootmistegevuse viljelemine , on kõnealuse toetuse saamisega tagatud taotleja tegevuse vastavus erakorralise kohandamistoetuse tingimusele tegevuse eesmärgi osas. Eelnõu § 4 lõike s 3 sätestatakse neile piima- ja sealihatootja te le ning lamba- ja kitsekasvataja tele, kes 2021. aasta eest ei saanud ühtegi kliima- ja keskkonnatoetust . R essursside tõhusa kasutamise või toitainete m ajandamise või keskkonna- ja kliimasõbraliku eesmärgiga tegevuseks loetakse piima-, sealihatootja, lamba ja kitsekasvataja tegevus, kui tema ettevõt t e tegevus vastab v eeseaduse 6 . peatüki 7 . jao s sätestatud tingimuste le . Eelnõu § 4 lõikes 4 määratakse põllumajanduslike tegevusvaldkondade kaupa kindlaks see, mille alusel piima- ja sealihatootjale ning lamba- ja kitsekasvataja le erakorralist kohandamis toetust antakse. Piimatõugu lehma kasvatajale antakse toetust piimatõugu lehma kohta, seakasvatajale sea või emise kohta ning lamba- ja kitsekasvatajale vähemalt kümne kuu vanuse ute või emakitse kohta. Eelnõu § 5 lõikes 1 kirjeldatud viisil otsustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) piimatõugu lehma, emise ja sea, välja arvatud emise ning vähemalt kümne kuuse ute ja emakitse kohta ühikumäära jagades erakorralise kohandamis toetuseks ette nähtud eelarve taotletud toetusõiguslike loomade arvuga. Eelarvevahendid jagunevad järgmiselt: sealiha tootmine 4,50 mln eurot, piimatootmine 2,51 mln eurot ja lamba- ja kitsekasvatus 0,6 mln eurot. Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, et sigade, välja arvatud emised puhul on sigade ( välja arvatud emiste ) ühikumäär 0,13 emise ühikumäärast. Koefitsienti eelduseks on emise ja nuumiku kohta arvestusliku söödavilja vajaduse suhe. Nuumikul ca 71 kg kuus, emisel ca 557 kg kuus vastavalt kattetulu arvestustele taime- ja loomakasvatuses 2021 . Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse Erakorralise kohandamistoetuse suurus e arvutamine. Piimatõugu lehma, sea, välja arvatud emis ning uttede ja emakitsede puhul arvutatakse toetus põllumajandusloomade registri 30. aprilli 2022. aasta seisuga. Emiste puhul taotluses märgitud arvu alusel. Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse täiendav nõue erakorralise kohandamistoetuse arvutamise kohta emiste puhul. Kui taotlusel märgitud emiste arv on suurem kui 31. detsembril 2021. aastal põllumajandusloomade registris märgitud emiste arv, siis arvutatakse toetus 31. detsembri 2021. aasta põllumajandusloomade registri andmete alusel. Eelnõu 3. peatükk sätestab erakorralise riigiabi andmise. Eelnõu § 6 sätestatakse erakorralise riigiabi andmine. Erakorraline riigiabi toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 24 . märtsi 202 2 . a teatise „ Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale ” ( ELT C 131 I , 24. 0 3.2022, lk 1–17 ) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik) osa 2.1 tähenduses. Riigiabi ajutine raamistik näeb EL-i liikmesriikidele ette ühtsed reeglid riigiabi andmiseks ettevõtjate le , et võimaldada neil praegusest olukorrast taastuda. Riigiabi ajutise raamistiku osa 2 .1 sätestab, et praeguses kriisis võivad olla asjakohaseks, vajalikuks ja sihipäraseks lahenduseks ajutised piiratud abisummad põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele (edaspidi põllumajandustootjatele ) , keda Venemaa agressioon Ukraina vastu ja/või kehtestatud sanktsioonid või neile reageerimiseks võetud vastumeetmed on mõjutanud. Komisjon loeb põllumajandustootjatele antava riigiabi Euroopa Liidu toimise lepingu (edaspidi ELTL ) artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: abi ei ületa 35 000 eurot põllumajandustoo tja toetuse kohta; põllumajandustootja tele antava abi summat ei tohi kindlaks määrata turule viidud kaupade hinna või koguse alusel; abi antakse abi antakse kriisist mõjutatud ettevõtjatele ; abi antakse hiljemalt 31 . detsembril 202 2 . Toetuse maksmiseks riigiabi ajutise raamistiku alusel peab riik saama meetmele Euroopa Komisjonilt heakskiidu. Selleks esitas Maaeluministeerium maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel 03. juunil 2022. aastal Euroopa Komisjonile riigiabi teatise, mis registreeriti komisjonis numbriga SA……... Tulenevalt ELTL-i artikli 108 lõikest 3 ei saa toetust anda enne komisjonilt heakskiitva otsuse saamist. Eelnõu § 6 lõike 1 punktides 1—8 l oetletakse käesoleva määruse alusel erakorralise riigiabi alusel toetatavad põllumajanduslikud tegevusvaldkonnad, mille puhul Venemaa Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest ja kehtestatud kaubanduspiirangutest tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust antakse. Kahjud on tekkinud ja tõenäoliselt tekivad jätkuvalt tulenevalt Ukraina ja Venemaa olulisusest põllumajandustoodete ja sisendite kaubandusel, kuna kriis on avaldanud suurt mõju teravilja tarnimisele ülemaailmselt, tuues kaasa söödahindade tõusu ning arvestades praeguseks hetkeks hüppeliselt tõusnud energia ja väetiste hinda on sellel suur mõjud põllumajandustootjatele. Pikem selgitus eelnõu § 2 lõike 2 kohta. Tegemist on põllumajanduslike tegevusvaldkondadega, mis nii Maaeluministeeriumi 202 2 . aasta aprilli kuu seisuga tehtud analüüside kui ka põllumajandussektori enda edastatud teabe põhjal on identifitseeritud kui antud kriisis tootmissisendite ja energiakandjate hüppelise hinnatõusu tõttu negatiivselt mõjutatud tegevusvaldkonnad. Sellisteks tegevus valdkondadeks on veiselihatootmine, munakana-, broileri- ja vuti kasvatus , kartuli, avamaaköögivilja- ja maasikakasvatus, köetavas kasvuhoones köögivilja- ( nt kurki, tomatit, lehtköögiviljad) ; maitsetaimede- (mida turustatakse värskelt potis või pakendatult nt koriander, basiilik, tüümian, jne k.a, söödavaid õistaimi), maasika- ja lillekasvatus (lõike- ja haljastuses kasutatavate suvelillede) ning köögiviljataimede (nt tomati-, kurgi-, kapsataimede, jne) istutusmaterjali ettekasvatus. K äesoleva määruse alusel makstav toetus kompenseerib vaid osaliselt tekkinud hüppeliselt suurenenud energiakandjate hinnatõusust tulenenud tululanguse ning tegemist on ühekordse tagastamatu abig a . Eelnõu § 6 lõige 2 näeb ette alternatiivse õigusliku aluse toetuse maksmiseks olukorras, kus riigiabi ajutine raamistik ei ole kohaldatav. Riigiabi ajutine raamistik sätestab põllumajandustootjale antava toetuse maksimaalseks määraks 35 000 eurot. K ui põllumajandustootjal on riigiabi ajutise raamistiku osas 2.1 ettenähtud piirmäär 35 000 eurot täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda komisjoni määruse (EL) nr 1408 /2013, milles käsitletakse ELTL artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17 ) , alusel kuni 25 000 eurot. Täpsemalt on EL-i õigusaktide kohaldamist ja piirmääradega seonduvat selgitatud seletuskirjas § 9 selgitava osa juures. Eelnõu § 6 lõige 3 punktides 1—7 määratakse põllumajanduslike tegevusvaldkondade kaupa kindlaks see, mille alusel põllumajandustootjale erakorralist riigiabi antakse. Veiseliha tootjale antakse riigiabi ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuse lihatõugu lehmmullika, sh ristandi kohta, samuti lihatõugu veise, sh ristand ja vähemalt 2 kuu vanuse piimatõugu pulli kohta. Ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuse l ihatõugu mullika kohta antakse riigiabi eesmärgiga toetada põhikarja säilimist tagamaks toiduga kindlustatus ka edaspidi. Kartuli-, avamaaköögivilja-, ja maasikakasvatajale antakse toetust kartuli, avamaaköögivilja ja maasika puhul hektari kohta ning köet ava kasvuhoone ruutmeetri kohta. B roileri -, munakana ja vutikasvatajale antakse riigiabi broileri munakana või vuti kohta. Eelnõu § 7 sätestat akse nõuded erakorralise riigiabi taotlejale. P unktides 1–7 sätestatakse taotlejale põllumajanduslike tegevusvaldkondade kaupa valdkonnapõhised kriteeriumid. Kriteeriumite kehtestamisel on silmas peetud asjaolu, et sisendite hinnatõusust tingitud majanduslik kahju sissetuleku lang use näol puudutab ennekõike oma toodetud toodangut turustavaid ettevõtjaid ning seega p eaks toetus olema suunatud neile . Seetõttu seatakse valdkondade põhiselt loomade ja hektarite ning katmikala ruutmeetrite arvu osas miinimumid, millest vähema arvu põllumajandusloomade (sh kodulindude) kasvatamist või vähemal arvul hektaritel või pindalal kasvatamist loetakse kas täielikult või valdavas osas vaid oma majapidamise tarbeks kasvatamiseks ning sellistele loomapidajatele ja kultuuride kasvatajatele toetuse andmine poleks õigustatud. Eelnõu § 7 punkti 1 kohaselt antakse riigiabi taotlejale, kes pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 5 lihatõugu veist või ammlehma või 8 kuu vanust lihatõugu lehmmullikat , sh ristandit , kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks . Oluline on, et lihatõugu veiste arv kokku oleks minimaalselt viis . Kui taotleja peab näiteks ühte ammlehma, ühte 8 kuu vanust lihatõugu lehmmullikat ja kolme muud lihatõugu veist, on loomi kokku viis, või kui taotleja peab viit vähemalt 8 kuu vanust lihatõugu lehmmullikat , on toetuse taotlemiseks vajalik minimaalne loomade arvu nõue täidetud. 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registris registreeritud liha tõugu veiste või ammlehma de või 8 kuu vanust e lihatõugu lehmmullikat e hulka arvatakse kõik maaeluministri 25. novembri 2021. aasta määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ alusel registreeritud veised, kelle tõu na on märgitud lihatõug. Eelnõu § 7 punkti 2 kohaselt antakse riigiabi taotlejale, kes pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 5 piimatõugu pulli , kes olid 30. aprilli 2022. a seisuga vähemal kahe kuu vanused, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks . Kaks kuud on seatud vanusepiiriks seetõttu, et toetada piimatõugu pullide üleskasvatamist veiseliha saamise eesmärgil. 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registris registreeritud piimatõugu pullide hulka arvatakse kõik maaeluministri 25. novembri 2021. aasta määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ alusel 2022. aasta 7. maiks registreeritud pullid, kelle tõuna on märgitud piima tõug . Eelnõu § 7 punkti 3 kohaselt antakse riigiabi taotlejale, kes pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 25 broilerit, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks . Eelnõu § 7 punkti 4 kohaselt antakse riigiabi taotlejale, kes pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 25 munakana, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks . Eelnõu § 7 punkt 5 kohaselt antakse riigiabi taotlejale, kes pidas 2022. aasta 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 100 vutti, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks . Eelnõu § 7 punkti 6 kohaselt antakse riigiabi taotlejale, kes kasvatas 2022. aastal kartulit, avamaa köögivilja või maasikaid (avamaal või kiletunnelis ) kokku vähemalt 0,5 hektaril . Statistikaameti andmetel kasvatati 2021. aastal põllumajanduslikes majapidamistes (nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid) kartulit kokku 3110 h ektaril, avamaa köögivilja kokku 1599 hektaril ja maasikaid 711 h ektaril , sellest katmi kala l (valdavalt kiletunnelites) 29 majapidamist kokku 15 hektaril . Eelnõu § 7 punkt 7 antakse riigiabi taotlejale, kes kasvatas 2022. aastal köetavas kasvuhoones köögivilja (nt kurki, tomatit, lehtköögivilju ), maitsetaimi k.a söödavaid õistaimi jne) , maasikaid ja lilli sh lõikelill i ja haljastuseks kasutatavaid suvelilli k.a lehtdekoratiivsed taim i ja istutamiseks ettenähtud köögiviljata imi (nt tomati-, kurgi- ja kapsataimi jne) . Kasvuhoone all mõeldakse kasvuhooneid, mis ei ole otsetoetuste mõistes toetusõiguslikud ja kus taimi kasvatatakse nt kivivillal, laudadel, pottides, kastides, jne või kasutatakse hüdropoonilist süsteemi ja mis on kasutuses 9 ja enam kuud või kuni 8 kuud , millel on e h itisregistris kasutusluba ja köetav pind vähealt 100 ruutmeetri t. . Vähemalt 9 kuud kasutuses olev kasvuhoone on kasvuhoone, mille kütteperiood esimesel poolaastal oli vahemikus jaanuarist juunini aianduskultuuride (nt kurgi, tomati, salati- ja maitsetaimede, lõike - ja suvelille) tootmiseks ning kuni 8 kuud kasutuses oleva kasvuhoone kütteperiood algas märtsis või hiljem . Statistikaameti 2020. a läbiviidud põllumajandusloenduse andmetel oli 129 põllumajanduslikku majapidamis t (nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid), kus kasvatati vähemalt 100 ruutmeetril katmikköögivilja kokku 19 ha ning 13 põllumajanduslikku majapidamist, kus kasvatati katmiklilli ja ehistaimi vähemalt 100 ruutmeetril kokku 5 ha. Võib eeldada, et katmikköögivilja pind 2022. aastal on vähenenud, sest üks suurem katmikköögivilja tootja enam ei tegutse. Eelnõu § 8 sätestatakse riigiabi ühikumäär ja riigiabi suuruse arvestamine. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt o tsustab PRIA riigiabi ühikumäära põllumajanduslooma või hektari kohta arvestades eelarve jaotust tegevusvaldkondade vahel . Ühikumäärade arvutamisel arvestab PRIA lõigetes 2- 4 sätestatud protsenti . Tegevusvaldkonna kohta leitav ühikumäär on võrdne jagatisega, mis saadakse vastava tegevusvaldkonna kohta eraldatud toetusesumma jagamisel vastava tegevusvaldkonna kõikide nõuetele vastavate põllumajandusloomade või hektarite arvuga. Tegevusvaldkondade vahel jaguneb eelarve järgnevalt: veiseliha tootmine 2 mln eurot, broileri-, munakana ja vutikasvatus 0,36 mln eurot ja kartuli, maasika ning avamaaköögivilja kasvatus koos toetusõiguslike köetavate kasvuhoonetega 1, 58 mln eurot. Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt moodustab lihatõugu veise, sh ristandi ja vähemalt 2-kuuse piimatõugu pulli kohta 70 protsenti ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuse lihatõugu lehmmullika ühikumäärast tulenevalt selle grupi mitmekesisest vanuselisest struktuurist ning vastavalt erinevast söödavajadusest ja sellega seonduvast kulust. Eelnõu § 8 lõiked 3 ja 4 kehtestavad riigiabi ühikumäära seotuse munakanade ühikumääraga broileri ja vut i kohta , tulenevalt söödavajaduse erinevus est . Broileri ühikumäär on 90% ja vuti ühikumäär 20% munakana ühikumäärast. Eelnõu § 8 lõiked 5 ja 6 kehtestavad riigiabi ühikumäära köetava kasvuhoone ruutmeetri kohta lähtuvalt kasvuhoone kasutu s ajast , mis tuleneb kütteperioodi pikkusest. Erakorralise riigiabi ühikumäär vähemalt üheksa kuud aastas kasutuses oleva köetava kasvuhoone kohta on 0,60 eurot ruutmeetri kohta ja kuni kaheksa kuud aastas kasutuses oleva köetava kasvuhoone kohta on 0,27 eurot ruutmeetri kohta . Eelnõu § 8 lõike 7 kohaselt on riigiabi maksimaalne suurus ühe taotleja kohta riigiabina antava toetuse puhul riigiabi ajutise raamistiku punkti 42 alapunktis a sätestatud 35 000 eurot. Üle 3 5 000 eurost toetust on võimalik maksta üksnes juhul, kui on kohaldatav eelnõu § 9 lõige 9 , mis võimaldab toetust suureneda ettevõtte kohta vähese tähtsusega abina kuni 25 000 euroni võttes arvesse taotleja põllumajandusliku vähese tähtsusega abi jääki. Eelnõu § 8 lõikes 8 on sätestatud ühe ettevõtja käsitlus, mis tuleneb EL-i õiguses rakenda ta v ast põhimõt t e st , mille kohaselt mitut eraldiseisvat ettevõtjat võidakse riigiabieeskirjade kohaldamise eesmärgil lugeda üh t majandusüksust moodustavaks. Sel juhul peetakse seda majandusüksust asjaomaseks ettevõtjaks. Euroopa Kohus arvestab enamusosaluse olemasolu ning muid asjaomaseid funktsionaalseid, majanduslikke ja orgaanilisi sidemeid. Eelnõu kohaselt loetakse ü heks ettevõtjaks konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad. Eelnõu § 8 lõike 9 kohaselt on teatud tingimuste täitmisel võimalik selle määruse alusel antavat toetust suurendada kuni 25 000 euro võrra. Eelnõu § 9 lõike 9 kohaselt ei tohi juhul, kui rakendatakse komisjoni vähese tähtsusega abi määrust (EL) nr 1408/2013 , jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot. Vähese tähtsusega abi määrust kohaldatakse juhul, kui riigiabi ajutise raamistiku punkti 23 alusel on riigiabi piirmäär ületatud. Vähese tähtsusega abi vaba jääki ning saadud riigiabi andmeid saab kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist ( www.fin.ee/riigiabi ) . E elnõu § 8 lõike 10 kohaselt loetakse sama paragrahvi lõike 9 rakendamisel üheks ettevõtjaks isikud komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 tähenduses ( sh kui ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust). Nimetatud nõue tuleneb komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 art ikli 2 lõikest ja art ikli 3 lõikest 3a. Eelnõu § 8 lõike 11 kohaselt arvestatakse sama paragrahvi lõigete 7 ja 9 rakendamisel asjakohaseid EL-i riigiabi aktides sätestatud kumuleerimisreegleid. Viidatud reeglid on sätestatud riigiabi ajutise raamistiku punktis 20 ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5. Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida samade abikõlblike kulude osas riigiabiga. Seejuures erinevate abikõlblike kulude puhul (nt erinevad loomad) saab toetust anda nii riigiabina kui ka vähese tähtsusega abina. Eelnõu § 8 lõike s 12 sätestatakse, et p õllumajandusloomade puhul arvutatakse riigiabi suurus põllumajandusloomade arvu järgi, keda taotleja pidas § 7 sätestatud kuupäeva seisuga. Eelnõu § 8 lõike 13 kohaselt arvutatakse kartuli, maasika ja köögiviljade toetuse suurus taotleja 2022. aastal kasvatatud asjakohase kultuuri hektarite alusel. PRIA teeb taotleja 2022. aastal kasvatatud kartuli, maasika ja köögivilja hektarite arvu kindlaks 2022. aasta pindalatoetuste menetlemise käigus kindlaks tehtud pindala , sateliidi fotod, riigi toidu ja sööda käitlejate register, taimetervise register jne) põhjal või küsib taotlejalt andmeid juurde (nt põlluraamat, maakasutusõiguse alus jne ). Kui aia kultuuri kasvatamine toimub k ü lmas kasvuhoones või kiletunnelis, siis käsitletakse seda avamaana ja toetus arvutatakse § 9 lõike 13 alusel . Eelnõu § 8 lõike s 14 sätestatakse, et kasvuhoone puhul arvutatakse riigiabi suurus taotleja 2022. aastal kasutuses oleva kasvuhoone köetava pinna ja tootmisperioodi (kas vähemalt 9 kuud või kuni 8 kuud ) alusel . P RIA teeb taotleja 2022. aastal köögivilja, köögivilja- ja maitsetaime, maasika ja lillekasvatuseks kasutatud köetava kasvuhoone pinna ja selle toetatavaks tegevuseks kasutamise kindlaks toetuse menetlemise käigus erinevate andmekogude ( ehitisregist er, riigi toidu ja sööda käitlejate register, taimetervise register j n e põhjal , vajadusel küsib taotlejalt täiendavaid tõendavaid dokumente (nt, raamatupidamise dokumentid jne) või kohapealse kontrolli käigus . Eelnõu 4. peatükk sätestab toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmis e . Eelnõu § -s 9 sätestatakse taotluse esitamine. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt esitatakse toetuse taotlus PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ajavahemikul 29 . juuni kuni 6 . juu l i 2022 . aastal PRIA-le , mis sisaldab järgmisi andmeid: – haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed; – taotluse esitaja nimi ja registrikood; – t aotluse selgelt sõnastatud sisu – piimatootmise tegevusvaldkonnas piimatõugu lehma kohta, sealiha tootmise tegevusvaldkonnas emise või sea (välja arvatud emise) kohta, lamba- ja kitsekasvatuse tegevusvaldkonnas vähemalt 10 kuu vanuse ute või emakitse kohta, veiseliha tootmise valdkonnas ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuse lihatõugu lehmmullika ( sh ristand ) või lihatõugu veise ( sh ristand ) ja vähemalt 2 kuu vanuse piimatõugu pulli kohta, avamaa aianduse tegevusvaldkonnas kartuli -, avamaaköögivilja- ja maasika kasvatuse hektari kohta , katmikaianduse tegevusvaldkonnas köetava kasvuhoone ruutmeetri kohta, broilerikasvatuse tegevusvaldkonnas broileri kohta, munakanakasvatuse tegevusvaldkonnas munakana kohta, vutikasvatuse tegevusvaldkonnas vuti kohta; – katastriüksuse, millel paikneb taotleja kartul i-, köögivilja- või maasikapõld, katastritunnus ja põllu number ning pindala 202 2 . aastal 0,01 hektari täpsusega, mille kohta ta toetust taotl eb , kui taotleja ei ole nende põldude kohta 2022. aastal esitanud pindalatoetuse taotlust ning kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus ; —katastritunnus, millel paikneb taotleja köetav kasvuhoone, ehitisregistri kood ning köetav pind 2022. aastal ruutmeetri täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb ning kasvatatud aiakultuuri nimetus; – 30. aprilli 2022. seisuga peetavate emiste arv . Eelnõu § 9 l õike 2 kohaselt tuleb erakorralise riigiabi taotlemisel esitada: – teave taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; – taotleja nõusolek toetuse saamiseks vähese tähtsusega abina § 6 lõikes 2 sätestatud juhul. Eelnõu § 9 l õike 3 kohaselt võib esitada taotluse ühes või mitmes § 2 lõikes 2 nimetatud põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas. Eelnõu §-s 1 0 sätestatakse toetuse taotluse kontrollimine. Eelnõu § 1 0 lõike 1 kohaselt vaatab PRIA taotluse läbi, selgitades välja selles esitatud andmete piisavuse ja korrektsuse. Seejärel kontrollib PRIA taotleja vastavust nõuetele: – piimatootmise tegevusvaldkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need piimatõugu lehma pidajad, kes pidasid 2022. aasta 30. aprilli seisuga vähemalt 4 piimatõugu lehma ja kelle pidamisest nad oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks ; – sealiha tootmise tegevusvaldkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need sealiha tootjad, kes pidasid 2021. aasta 31. detsembri ja 2022. aasta 30. aprilli seisuga vähemalt ühte emist või 2022. aasta 30. aprilli seisuga vähemalt 20 siga ning kelle pidamisest nad oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks; – lamba- ja kitsekasvatuse tegevusvaldkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need lamba- ja kitsepidajad , kes pidasid 2022. aasta 30. aprilli seisuga vähemalt kümmet 10 kuu vanust ja vanemat ut t e või emakitse ning kelle pidamisest nad oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks; – veiseliha tootmise valdkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need lihaveisepidajad, kes pidasid 2022. aasta 30. aprilli seisuga vähemalt viit ammlehma või vähemalt 8 kuu vanuse lihatõugu lehmmulli kat või muud lihatõugu veis t (sh ristand) ja need veisepidajad, kes pidasid 2022. aasta 30. aprilli seisuga vähemalt viit vähemalt 2 kuu vanus t piimatõugu pulli ning kelle pidamisest nad oli registri pidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks ; – kartuli -, köögivilja- ja maasika kasvataja esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri või maakatastri ( põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa korral) andmete või muude andmete põhjal, mis on PRIAle kättesaadavad või kohapealse kontrolli käigus kindlaks need kartuli -, köögivilja- ja maasika kasvatajad, kes kasvatasid 202 2 . aastal kartulit, köögivilja või maasikat kokku vähemalt 0,5 hektaril ; – köögivilja , köögivilja - ja maitse ta ime- , maasika - ja lill ekasvataja puhul teeb PRIA ehitisregistri või maakatastri andmete või muude andmete põhjal, mis on PRIA-le kättesaadavad või kohapealse kontrolli käigus kindlaks need köögivilja - , köögivilja - ja maitse ta imede - , maasika - , lõike - ja suvelillede kasvatajad, kes kasvatasid 2022. aastal köetava s kasvuhoone s vähemalt 100 ruutmeetril ning kasvuhoone kasutuse pikkuse. – broilerikasvatuse tegevusvaldkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need broilerikasvatajad, kes pidasid 2022. aasta 30. aprilli seisuga vähemalt 25 broilerit ja kelle pidamisest nad oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks; – munakanakasvatuse tegevusvaldkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need munakana kasvataj ad, kes pidasid 2022. aasta 30. aprilli seisuga vähemalt 25 munakana ja kelle pidamisest nad oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks; – vutikasvatuse tegevusvaldkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need vuti kasvataj ad, kes pidasid 2022. aasta 30. aprilli seisuga vähemalt 100 vutti ja kelle pidamisest nad oli registripidaja t teavitanud hiljemalt 7. maiks. Kui taotluse menetlemise käigus ilmneb, et sama põl lu kohta on 2022. aastal ja käesoleva toetuse raames toetust taotlenud erinevad taotlejad , tuleb PRIAl välja selgitada tegelik kasvataja ehk tekkinud majandu slikku kahju saanud ettevõtja. Edasi selgitab PRIA konkurentsiseaduse alusel peetava riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kantud andmete alusel välja, kas nõuetele vastava toetuse taotleja, arvestades ühe ettevõtja nõuet, toetussumma jääb riigiabi kumuleerimisreegleid järgides riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud 35 000 euro limiidi piiresse või mitte. Kui nõuetele vastava toetuse taotleja 35 000 euro limiit on juba enne toetussumma lisandumist täis või kui toetussumma lisandumisega limiiti ületatakse, siis selgitab PRIA välja, kas taotlejale on võimalik vastavalt kas kogu toetussumma või riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud limiiti ületav toetussumma osa anda komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt vähese tähtsusega abina. Nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja nõudele vastamist saab kontrollida eelkõige äriregistri andmete alusel. Eelnõu § 10 lõike 2 sätestatakse, et veeseaduse 6. peatüki 7. jaos sätestatud nõuete täitmist kontrollib PRIA karistusregistri andmete alusel. Eelnõu § 1 0 lõike 3 kohaselt teeb taotleja PRIA-le teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud. Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine. Eelnõu § 1 1 lõike 1 sätestatakse, et PRIA teeb erakorralise toetuse taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Eelnõu § 11 lõike 2 punkti 1 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise jätmise otsuse sellise tähtaja jooksul, et erakorraline koh a ndamis toetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 30. septembriks 2022. aastal . Eelnõu § 1 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse sellise tähtaja jooksul, et erakorralist riigiabi oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31. detsembriks 2022. aastal kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon põllumajandusliku riigiabi teatise kohta teinud lubava otsuse. Eelnõu § 1 1 lõike 3 kohaselt ja juhul kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse riigiabina antav a toetuse tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg taotlus meetme tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotluse muutmisega või ei muuda taotlust määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Eelnõu § 1 1 lõike s 4 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata kui Euroopa Komisjon põllumajandusliku riigiabi luba ei anna ning toetust ei ole võimalik anda vähese tähtsusega abina . Eelnõu 5. peatükis sätestatakse rekendussätted. Eelnõu §-s 1 2 sätestatakse Maaeluministri 1 3 . jaanuari 2022. a määrust nr 1 „2022. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused” määruse muutmine. Muudatuse kohaselt lisatakse erakorraline riigiabi toetus põllumajandussektorile 2022. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavate toetuste nimekirja. Eelnõu §-s 1 3 sätestatakse määruse kehtivus. Määrus kehtib kuni 3 0 . juuni ni 202 3 . aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks järgmised Euroopa Liidu õigusaktid: – komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/467, millega nähakse põllumajandussektori tootjatele ette erakorraline kohandamistoetus (ELT L 96, 24.03.2022, lk 4-8) ; – Euroopa Komisjoni 24 . märtsi 202 2 . a teatise „ Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale ” ( ELT C 131 I , 24. 0 3.2022, lk 1–17 ) – komisjoni määrus (EL) nr 140 8 /2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9 – 17 ) . Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud Erakorralise toetusega põllumajandussektorile toetatakse põllumajandustootjaid kokku 11,53 mln euroga. Toetuse eesmärk on hüvitada osaliselt hüppeliselt suurenenud sisendikulusid põllumajandussaaduste tagasihoidlikuma hinnatõusu kõrval. Erinevates sektorites on kasvavate kulude osatähtsus erinev. Loomakasvatuses hüvitab erakorraline toetus peamiselt söödakulude kallinemist , olenevalt söödatootmise struktuurist (ostusööt või omatoodetud sööt) on mõjuriteks eelkõige teravilja või kütuse ja väetiste hinnatõus. Ka tavaolukorras haavatavamate sektorite (lihaveise, lamba- ja kitsekasvatus) hüvitamise määr on kõrgem kui teiste l loomakasvatussektoritel (kuni 70%). Taimekasvatuses ulatub hüvitamise määr avamaal kuni 66%-ni ja katmikalal kuni 83%. Aianduskultuuride ning loomakasvatuses oma toodetud söödakultuuride sisendikulu alandab ka alates 01 . juun ist kehtiv erimärgistatud diislikütuse alandatud aktsiisimäär. Kohandamistoetus makstakse välja 30. septembriks ja riigiabina makstav toetus 31. detsembriks 2022. Kõik hinnangud ja eeldused sektorite toetamiseks on tehtud aprillis 2022 . a olemasoleva statistika alusel ning edasised turuarengud on väga ebakindlad. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 26 . mail 2022 aastal jõustunud riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse § 1 lõikes 2 Maaeluministeeriumi valitsemisala põllumajanduse, toidu ja maaelu kuludeks ettenähtud rahalisi vahendeid on toetuse maksmiseks ettenähtud vahendeid kokku 11,5 mln eurot. Toetuse administreerimiskulu on 167 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Erakorralise toetuse põhimõtteid tutvustati maaeluministrit nõustava Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Nõukogu 18.05. 2022. a istungil. Eelnõu esita takse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks R ahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks PRIA-le.
Rahandusministeerium
Meie: 03.06.2022 nr 1.4-3/500
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Erakorraline toetus
põllumajandussektorile seoses suurenenud sisendihindade ja kaubanduspiirangutega“ eelnõu.
Kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga, palume kooskõlastust 08. juuniks k a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Minister
Lisad:
1. Erakorraline kohandamis ja riigiabi toetus EN.docx
2. Erakorraline kohandamis ja riigiabi toetus SK.docx
Erkki Miller 625 6503;
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734