FinanceEstonia
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
9. juuni 2022
FinanceEstonia ettepanekud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõule
Lugupeetud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Käesolevaga esitab mittetulundusühing “FinanceEstonia” oma seisukohad 24.05.2022
rahandusministeeriumi poolt edastatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu osas
(edaspidi „Eelnõu“).
FinanceEstonia esitas 3. veebruari 2022. a kirjaga enda seisukohad ka Eelnõu
väljatöötamiskavatsuse osas. FinanceEstonia leiab jätkuvalt, et süsteemi paindlikumaks muutmisel
läbi kogujale makse määra muutmise osas suurema valikuvabaduse andmise näol on tegemist väga
olulise ja positiivse muudatusega, millega tuleks võimalikult kiiresti edasi liikuda.
Juba eelnõu väljatöötamiskavatsuse kommentaarides tõi FinanceEstonia siiski välja ka mure, et II
samba süsteemist lahkunud isikute osas muudatus tõenäoliselt olulist mõju ei avalda. Seepärast on
vajalik täiendavate lahenduste otsimine, nt tööandjatele vastuvõetavatel tingimustel tööandjapensioni
jõustamine, mis loodetavasti kajastub ka koostamisel olevas pensionisüsteemi riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 61-5 lõikes 2 nimetatud finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse
analüüsis.
FinanceEstonia leiab jätkuvalt, et Eelnõus tuleks muuta järgnevat:
a) makse määra muutmise sagedus;
b) muudatuse kavandatav jõustumise aeg.
Nimetatud kahe ettepaneku osas on rahandusministeerium Eelnõu seletuskirjas ka vastanud.
FinanceEstonia täiendab alljärgnevalt eelnõus toodud argumente arvesse võttes enda ettepanekuid
ning palub neid ettepanekuid uuesti kaaluda.
P
MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu
2
Lisaks, tööandjatele võimaluse andmine töötajate eest täiendavate II samba maksete tegemiseks on
FinanceEstonia hinnangul jätkuvalt samuti väga oluline. Ses osas jääb FinanceEstonia ootama
sügisel valmivat pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi, kus vastavalt Eelnõu seletuskirjas
toodule on analüüsitud ka tööandjate võimalikku rolli pensionikogumises.
Lisaks teeb FinanceEstonia ühe tehnilisemat laadi ettepaneku olemasolevate pensioniavalduste
loogika kohta, mille võiks uue avalduse liigi kehtestamisel samuti üle vaadata. Ettepanek puudutab
nende isikute puhul, kes esitavad kogumispensionide seaduse (edaspidi KoPS) § 27-1 lg 3 nimetatud
juhul makse tasumisest vabastamise avalduse.
a) Makse määra muutmise sagedus
FinanceEstonia leiab jätkuvalt, et makse määra muutmine võiks pensionikogujale olla võimalik kolm
korda aastas. Eelnõus toodud argumendid FIE-de maksuarvestuse osas on arusaadavad, ent ei näi
ületamatu takistusena. Täiendava halduskoormuse tekitamise argument jääb FinanceEstoniale
jätkuvalt segaseks.
Selgitame. Isiku töötasult tehtava kogumispensioni makse suuruse arvestamisel ei saa ei tööandja
ega Maksu- ja Tolliamet piirduda makse määra kontrolliga, teostada tuleb ka makse tegemise
kohustuse kontroll. Oma loomult on makse tegemise kontroll ju samamoodi makse määra kontroll,
mis näitab, et isiku puhul, kellel makse tegemise kohustust ei ole, on makse määr 0%. Kui täiendava
operatsiooniriskina nähakse just seda, et teha tuleb ühe päringu asemel kaks, võiks ses osas
probleemi lahendus olla see, et päringud liidetakse üheks ning makse tegemise kohustus nähtuks
samuti makse määra kontrollist – ehk kontrollitakse, kas maksemäär on 0%, 2%, 4% või 6%.
Sobivama sageduse valikul ei tohiks teatavat võimalikku halduskoormuse suurenemist – isegi kui see
tekib – seada kõrgemale kogujatele suurema paindlikkuse võimaldamisest ning nende jaoks süsteemi
selgemana hoidmisest. Eelnõu seletuskirjaski on välja toodud risk, et makse määra muutmisel
rakenduks uus määr terveks aastaks ning osa isikuid ei pruugi julgeda selle tõttu määra suurendada.
Maandava meetmena on välja toodud see, et määrad tõusevad väikese sammuga ning mõju isiku
netopalga suurusele on ebaoluline. FinanceEstonia hinnangul võib 12-kuulise kohustuse võtmine,
mis vähendab kättesaadava töötasu suurust, paljude inimeste jaoks siiski probleemiks kujuneda ning
isegi kui netopalga vähenemine ei ole tavaolukorras reaalsuses tajutav, võib see mõttena avalduse
esitamisele takistuseks saada. Võimalus aasta jooksul 3 korda ümber mõelda oma maksemäära
suuruse osas sarnaselt fondi valimisega võetavale tururiski suurusele loob süsteemi täiendavat
paindlikkust ja suurendab II sambasse täiendavalt vabatahtlikult koguvate inimeste arvu ja rahalist
mahtu. See peakski olema üks selle Eelnõu eesmärkidest.
3
Kaubandus-Tööstuskoja poolt esitatud kommentaar, et maksemäära muutmise võimalus üks kord
aastas on parem kui kolm korda aastas tulenevalt võimalikust halduskoormuse kasvust, on ehk üks
näide sellest, miks selgitustöö pensioniks kogumise vajalikkuse osas on vajalik ning üksnes
õigusaktide muudatustest ei piisa. Selleks, et tööandjapension saaks Eestis ühel hetkel tööle hakata,
on vajalik, et kogumise olulisust mõistavad ja oskavad tähtsustada kogujate endi kõrval ka tööandjad.
See aitaks tõenäoliselt vähendada olukordi, kus süsteemi lisanduvaid võimalusi ja paindlikkust
nähakse eelkõige lisanduva halduskoormuse allika ja mitte töötajate jaoks vajaliku ja olulise
arenguna.
Tehnilisemat laadi märkusena toob FinanceEstonia välja ka selle, et väärtpaberite registri seaduse §
7 lg 6-1 kohaselt tuleb pensioniregistri pidajal enda veebilehel võimaldada isikukoodi alusel teha
päringut, kas isik on kohustatud II samba makset tasuma või mitte. Kuivõrd seda allikat kasutavad
FinanceEstoniale teadaolevalt mh tööandjad enda päringute tegemiseks, tuleks ka nimetatud sätet
muuta. Hetkel on eelnõu seletuskirjas küll toodud, et tööandjad saavad kohalduva makse määra
registripidajalt kontrollida, aga registripidajale vastavasisulist avalikustamiskohustust ei ole lisatud.
Juhul, kui võetakse arvesse FinanceEstonia ettepanekut makse määra muutmise sageduse osas,
saaks „kas isik on kogumispensionide seaduse alusel kohustatud kohustusliku pensionifondi makset
tasuma või mitte“ asendada „isikule kohaldatava kohustusliku pensionifondi makse määra kohta“.
Ettepanek: Kohustusliku kogumispensioni makse määra vabatahtliku muutmise avalduse esitamise
sagedust tõsta 1 korra pealt aastas 3 korra peale aastas sarnaselt juba kehtivatele fondivahetuse
avalduse perioodidele, mh vaadata üle registripidaja avalikustamiskohustuse säte.
b) Muudatuse kavandatav jõustumise aeg
FinanceEstonia teeb uuesti ettepaneku tuua makse määra suurendamise avalduse esimene võimalik
jõustumise tähtaeg varasemaks kui 1. jaanuar 2025. Kui FinanceEstonia ettepanekut makse määra
muutmise sageduse osas arvesse võetakse ning seaduse jõustumise aeg samaks jääks, võimaldaks
juba see esitatud makse määra avalduste jõustumist 2024. a mais.
Eelnõu seletuskirjas on küll toodud, et Maksu- ja Tolliameti jaoks on tegemist väga mahukaid
arendusi kaasa toova muudatusega ning muudatuste analüüs võtaks kogu 2023. aasta ning
arenduste tegemine 2024. aasta, ent muudatuste iseloomu arvesse võttes peaks seda protsessi siiski
olema võimalik teostada 7 kuud lühema ajaga. Minevikus on mitmeid näiteid selle kohta, kus olulisi
maksumuudatusi on suudetud jõustada lühikese aja jooksul läbi vastavate arenduste
prioritiseerimise.
Ettepanek: Võimaldada makse määra suurendamise avalduse jõustumist juba 2024. aastal, kas läbi
maksete sageduse muutmise (avalduse varaseim võimalik jõustumise aeg 2024. a mai) või juhul, kui
4
eelmises punktis toodud muudatusettepanekut siiski arvesse ei võeta, läbi seaduse jõustumise aja
varasemaks toomise (jõustumisaeg 2023. a alguses).
c) Makse tasumisest vabastamise avalduse tagajärg 18-aastaseks saanud isiku puhul
FinanceEstonia tegi Eelnõu väljatöötamisel üldise ettepaneku üle vaadata olemasolevate avalduse
liikide puhul nende esitamise, muutmise ja tühistamise korra selle pilguga, kas mõne avalduse puhul
on kohaldatavad erisused sisulise põhjuseta ning muudavad süsteemi keerulisemaks ja vähem
paindlikuks ilma, et pikk jõustumistähtaeg, tühistamise/muutmise võimaluse puudumine ühelegi
süsteemi osalisele midagi juurde annaks.
Konkreetse probleemkohana soovib FinanceEstonia välja tuua KoPS § 27-1 lg 3 toodud võimaluse
kasutajale § 27-2 lg 1 sätestatud tagajärje kohaldamise. 18-aastase isiku puhul, kes ei ole kogumist
alustanudki ning ühtegi makset enda pensionikontole teinud, tundub §-s 27 sätestatud tagajärje
kohaldamine ülemäära karm. Tegemist võib olla veel isikuga, kes lähtub finantsotsuste tegemisel
enda pereliikmete eeskujust ning otsusega, mille tagajärgi ei ole endale täielikult teadvustatud. Seega
võiks nende isikute puhul, kes esitavad makse tegemise avalduse enne kogumisega alustamist, jätta
opt-out võimaluse ilma negatiivse tagajärje kohaldamiseta.
Ettepanek: Muuta KoPS §-27 selliselt, et § 27-1 lg 3 isikutele oleks ette nähtud erand ning nad
saaksid makse tasumise avaldust esitada varem kui kümne aasta möödumisel ajast, mil oleks
tekkinud makse tegemise kohustus kui nad ei oleks makse tegemisest vabastamise avaldust
esitanud.
FinanceEstonia on valmis esitatud ettepanekuid vajadusel täiendavalt selgitama ning II samba
sissemakse määrade vabatahtliku muutmise lahenduse protsessi tehniliste ja muude detailide osas
kaasa mõtlema.
Lugupidamisega
/allkirjad digitaalselt/
Kaido Saar Joel Kukemelk Anu Müürsepp
FinanceEstonia FinanceEstonia FinanceEstonia
juhatuse esimees kogumispensioni töögrupi juht tegevjuht
Saatja: Anu Müürsepp <
[email protected]>
Saadetud: 10.06.2022 13:21
Adressaat: Keit Pentus-Rosimannus <
[email protected]>
Koopia: Siiri Tõniste <
[email protected]>; Kertu Fedotov
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; Tõnu Lillelaid
<
[email protected]>
Teema: FinanceEstonia seisukohad kohustusliku kogumispensioni makse määra
vabatahtliku tõstmise seaduseelnõu osas
Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus
Käesolevaga edastame FinanceEstonia seisukohad kohustusliku
kogumispensioni makse määra vabatahtliku tõstmise seaduseelnõu osas,
et seda veelgi paremaks muuta ja et võimalikult paljud Eesti inimesed
lisanduvast võimalusest kiiremini kasu saaksid ja julgeksid iseseisvalt
oma pensionikogumisse rohkem panustada. Eelnõu on Eesti pensionisüsteemi
tugevdamise jaoks väga oluline ja loodame, et sellega liigutakse edasi
võimalikult kiiresti.
Oleme avatud aruteludeks ja kohtumisteks, et oma seisukohti lähemalt
tutvustada.
Heade soovidegaAnu MüürseppFinanceEstoniategevjuhtmobiil: +372 50
11107