pihlaka kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Situatsiooniskeem
MAASTIKUARHITEKTUUR
Huvitatud isik:
Aleksei Kuzmin Allkiri: DP-05/11-2021
Planeerija: Formaat:
Triin Kask 1:12000 A4
Reg. nr: 12042771 Allkiri:
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144
1 18.01.2022
km
r i7
To
pihlaka kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
MAASTIKUARHITEKTUUR
Huvitatud isik:
Aleksei Kuzmin Allkiri: DP-05/11-2021
Planeerija: Formaat:
Triin Kask 1:8000 A2
Reg. nr: 12042771 Allkiri:
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144
2 18.01.2022
Kingutamme
80901:001:0280
orie
nt
73001:007:0125
0
23
57
L3
MP
26
:01
07
1:0
00
73
Kingukuuse
80901:001:0042
Kingupihlaka
80901:001:0043
Kinguvahtra t)
ris
epii
73001:001:1523 ve
4m
da(
sra
lla
Ka
13988
pihlaka kinnistu detailplaneering
5.50
Asukoht: Joonis:
80901:001:0397
Olemasolev olukord
MAASTIKUARHITEKTUUR
Huvitatud isik:
Aleksei Kuzmin Allkiri: DP-05/11-2021
Planeerija: Formaat:
Triin Kask 1:500 A2
Reg. nr: 12042771 Allkiri:
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144
3 18.01.2022
ori Kingutamme
en
t
80901:001:0280
73001:007:0125
0
23
57
L3
MP
26
:0 1
07
1:0
00
73
liitumiskilp asendatakse
kahekohalise liitumiskilbiga
Kingukuuse
80901:001:0042
10.00
5.0
0
olemasolev puurkaev
Kingupihlaka
Krundi aadress Kingupihlaka (80901:001:0043)
80901:001:0043
Krundi suurus 13988
projekteeritud biopuhasti suubla
Suurim lubatud ehitisealune pind 700
5.0
14.12.2021)
0
7m
Hoonete lubatud arv krundil 1 elamuhoone / 5 abihoonet
Krundi kasutamise sihtotstarve
Hoonete lubatud kasutamise otstarve
11103 Suvila, aiamaja
12744 Elamu, kooli vms abihoone
Tuleohutusklass TP3
Kinguvahtra t)
ris
pii
73001:001:1523 vee
(4m
da
sra
lla
Ka
13988
5.50
80901:001:0397 pihlaka kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
MAASTIKUARHITEKTUUR
Huvitatud isik:
projekteeritud puurkaevu asukoht Aleksei Kuzmin Allkiri: DP-05/11-2021
Planeerija: Formaat:
Triin Kask 1:500 A2
Reg. nr: 12042771 Allkiri:
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144
4 01.02.2022
pihlaka kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Illustreeriv joonis
MAASTIKUARHITEKTUUR
Huvitatud isik:
Aleksei Kuzmin Allkiri: DP-05/11-2021
Planeerija: Formaat:
Triin Kask skeem A4
Reg. nr: 12042771 Allkiri:
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144
5 18.01.2022
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr 12042771
Töö nr: DP-05/11-2021
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
Asukoht: Pärnumaa, Tori vald, Rütavere küla
Huvitatud isikud: Aleksei Kuzmin
Planeerija: Triin Kask
Maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184)
Tartu 2022
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
SISUKORD
A SELETUSKIRI ............................................................................................................. 3
1 Detailplaneeringu koostamise lähtealus ................................................................. 3
2 Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta ........................ 3
3 Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja dokumendid ...................... 3
4 Alusplaan planeeringu koostamiseks ..................................................................... 4
5 Olemasoleva olukorra iseloomustus....................................................................... 4
6 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ......................................... 5
7 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ........................................................... 7
8 Krundi ehitusõigus ................................................................................................... 7
9 Arhitektuurinõuded ehitisele.................................................................................... 8
10 Ehitistevahelised kujad ......................................................................................... 8
11 Krundi hoonestusala piiritlemine .......................................................................... 8
12 Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ......................................................... 9
13 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ........................................................... 10
14 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...................................................................... 11
15 Servituutide määramise vajadus ........................................................................ 12
16 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ..................................... 12
17 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ................................................................ 12
17.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus .......................................................................................... 12
17.2 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademevesi .............................................................................. 12
17.3 Tuletõrje veevarustus .................................................................................................................. 13
17.4 Elektrivarustus ............................................................................................................................. 14
17.5 Soojavarustus .............................................................................................................................. 15
17.6 Sidevarustus ................................................................................................................................ 15
18 Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ........ 15
19 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja................. 16
20 Planeeringu rakendamise võimalused ............................................................... 17
B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ............................................... 18
C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID................. 19
2
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
A SELETUSKIRI
1 Detailplaneeringu koostamise lähtealus
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tori Vallavalitsuse 26. mai 2021 korraldus
nr 377 „Kingupihlaka kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“.
2 Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa sihtotstarbe
muutmine elamumaaks, kinnistule elamu ja abihoonete planeerimine, selleks
ehitusõiguse määramine ja taristu paiknemise lahendamine. Detailplaneeringu
koostamise kohustus tuleneb kehtivast üldplaneeringust, mille kohaselt uue
hoonestuse rajamisel Pärnu ja Sauga jõe kaldale (200 m tavalisest veepiirist) ja/või
väärtuslike maastike aladele tuleb koostada detailplaneering. Detailplaneeringuga ei
muudeta Sauga valla kehtivat üldplaneeringut.
Planeeringuala hõlmab Tori vallas Rütavere külas Tori-Rütavere tee ja Pärnu jõe
vahelisel alal paiknevat Kingupihlaka (80901:001:0043) kinnistut suurusega 13988
m². Planeeringuala asukoht on näidatud situatsioonijoonisel (joonis 1). Maa
sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kingupihlaka katastriüksus on
hoonestamata.
3 Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja
dokumendid
- Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016 otsusega nr 97 kehtestatud Sauga
valla üldplaneering
- Planeerimisseadus
- Õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid
3
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
- Maa-ameti geoportaalis olev info planeeringuala kitsenduste kohta
- Kinguvahtra detailplaneering (kehtestatud 19.08.2020)
- Kingukuuse detailplaneering (kehtestatud 14.10.2020)
- Kingutamme detailplaneering (kehtestatud 16.12.2021)
- Kinguvahtra maaüksuse puurkaevu ehitusprojekt (14.12.2021)
4 Alusplaan planeeringu koostamiseks
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on OÜ Amaate AKM (LITSENTS: 303
MA, 270 MA-k, EE-7695/2323) poolt 22.11.2021 koostatud geodeetiline alusplaan
mõõtkavas 1:500 (töö nr T-004-21 2021). Koordinaadid L-EST97 süsteemis.
Kõrgused EH2000 süsteemis. Lisainformatsiooni on saadud Sauga valla
üldplaneeringust ja ehitusmäärusest ning Maa-ameti geoportaalist.
5 Olemasoleva olukorra iseloomustus
Detailplaneeringu ala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Rütavere külas. Tegemist
on 13988 m² suuruse kinnistuga. Kinnistul puudub hoonestus ja tehnovõrgud.
Planeeringuala asukoht on näidatud situatsioonijoonisel (joonis 1) ning olemasolev
olukord joonisel 3.
Planeeringualal esineb kohati võsastumist, aga valdavalt on tegemist looduliku
rohumaaga.
Planeeringualal leidub kõrghaljastust, peamiselt gruppidena põõsastikes. Kinnistut
läbib kraav K-8, mille kalle on edela-lääne suunas ehk Kinguvahtra kinnistu poole,
vesi suubub sealt edasi Pärnu jõkke.
Planeeringuala reljeef on langusega jõe suunas. Kogu katastriüksuse ulatuses
jäävad absoluutkõrgused vahemikku 5,11 – 15,20 m. Ala piirneb kirde-ida poolsest
küljest maatulundusmaa katastriüksusega Kingukuuse (80901:001:0042) ja edela-
4
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
lääne suunast maatulundusmaa katastriüksusega Kinguvahtra (73001:001:1523),
loode-põhja küljes on 19285 Tori-Rütavere tee (73001:007:0126) ning kagu-lõuna
küljes Pärnu jõgi.
Ligipääs riigimaanteelt katastriüksusele puudub, Kingukuuse katastriüksuse ja
planeeringuala piiril on ristumine riigiteega, mis varustab hetkel ainult Kingukuuse
kinnistut. Riigitee liiklussagedus on 219 autot/ööp, kiirus antud asukohas on 90 km/h.
Planeeringualal piirab tegevust ühelt poolt riigimaantee kaitsevöönd (30 m tee teljest)
ning teiselt poolt Pärnu jõega kaasnevad veekaitselised piirangud. Suurem osa
planeeritavast kinnistust paikneb rohevõrgustiku koridori alal (vt joonis 2).
6 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Tegemist on hajaasustuspiirkonnaga. Planeeringuala kontaktvööndis asuvad
käesoleval hetkel peamiselt hoonestamata maatulundusmaa katastriüksused. Uue
elamu ja abihoonete ehitamise mõju ulatus on lokaalselt suhteliselt suur, kuid kuna
Pärnu jõe äärne ala on ka varasemalt hajusalt elamutega hoonestatud ning ka
varasemalt on sama eesmärgiga planeeringuid kehtestatud, siis on tegemist
keskkonda sobiva muutusega. Kuna tegemist on väärtusliku keskkonnaga, siis on
see väärtuslik ala ka elukeskkonnana.
Planeeringualast lääne pool Kinguvahtra kinnistul on kehtestatud detailplaneering,
mille eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine elamumaaks, kinnistule
elamu ja abihoonete planeerimine, selleks ehitusõiguse määramine ja taristu
paiknemise lahendamine. Määratud on rohevõrgustiku toimimise meetmed ning
planeeritud avalik ligipääs kallasrajale. Planeeringualast ida pool naaberkinnistul,
Kingukuusel ning Kingukuuse naaberkinnistul Kingutammel on samuti kehtestatud
detailplaneeringud samadel eesmärkidel, aga kinnistu sihtotsterbeks jäi 100%
maatulundusmaa ja täiendavat ligipääsu kallasrajale ei määratud.
Varasemalt on planeeritud Kingukuuse ja Kingupihlaka kinnistutele maanteelt
juurdepääsuks üks ühine ristumiskoht, aga kuna ristumiskohtade rajamise juhised on
5
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
muutunud, võib Kingupihlakale rajada ka uue eraldi ristumiskoha. Lähim kool ja
lasteaed asuvad umbes 7 km kaugusel, Tori asulas, Pärnu linn asub umbes 14 km
kaugusel. Ala läheduses toimib bussitransport: lähim bussipeatus on Rütavere
peatus, mis asub 1,3 km kaugusel.
Planeeringuala piirinaabrite andmed on välja toodud tabelis 1. ja joonisel 2.
(lähipiirkonna funktsionaalsed seosed).
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid
Tunnus Sihtotstarve Suurus
19285 Tori-Rütavere tee
Transpordimaa 100% 11250 m²
(73001:007:0126)
Kingukuuse (80901:001:0042) Maatulundusmaa 100% 16240 m²
Kinguvahtra (73001:001:1523) Maatulundusmaa 100% 11162 m²
Pärnu jõgi Vooluveekogu
Muinsuskaitseobjektid planeeringualal puuduvad. Jõe ehituskeeluvööndi ulatuses
asub niit (pärandkooslus), mille jätkuv majandamine tagab sealsete koosluste
liigirikkuse säilimise. Antud piirkonna lähedusse jääb kultuuriväärtusliku objektina
Kalevipoja vestitasku kivi, millele tuleb tagada vaadeldavus kallasrajalt. Lähim
ligipääs kallasrajale on tagatud Kinguvahtra kinnistu läänepoolse piiri kaudu. Kinnistu
asub vahetult Pärnu jõe hoiuala ääres. Pärnu jõe hoiuala (väline tunnus
KLO2000293) kaitse-eesmärk on jõgede ja ojade kaitse ning liikide - hingu (Cobitis
taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja
paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Elupaigad jäävad
kavandatava tegevuse otsesest tegevusalast (kavandatavast hoonestusalast) välja.
Sauga valla üldplaneeringus on antud piirkond tähistatud põllumaana. Kavandatavat
juhtfunktsiooni ei ole alale näidatud. Kinnistu jääb rohelise võrgustiku koridori, kus
eesmärgiks on olemasolevate maastiku- ja looduskoosluste säilitamine.
6
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
7 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringuga maa-ala kruntideks ei jaotata.
8 Krundi ehitusõigus
Ehitusõigusega määratakse olemasolevale Kingupihlaka katastriüksusele krundi
kasutamise sihtotstarve ja katastriüksuse sihtotstarve, kavandatavate hoonete suurim
lubatud ehitisealune pindala, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete suurim
lubatud kõrgus meetrites. Ehitusõiguse määramisel on arvestatud lääne ja ida poole
jäävatel kinnistutel kehtestatud Kinguvahtra, Kingukuuse ja Kingutamme
detailplaneeringutega ja kehtiva üldplaneeringuga.
Väikeelamu maksimaalne korruselisus on kuni kaks korrust. Lubatud maksimaalseks
ehitise kõrguseks on 9 m ning ehitada võib elamuhoone koos kuni 5 abihoonega.
Hoonete kasutamise lubatud otstarbed on põhihoone puhul üksikelamu (11101) ja
abihoonetel suvila, aiamaja (11103) või elamu, kooli vms abihoone (12744). Ehitise
kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud majandus ja –taristuministri 02.
juuni 2015. a määrusega nr 51 kehtestatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“.
Ehitusõigusega määratakse, et tegu on I kasutusviisiga hoonega, millest tulenevalt
on minimaalne kahekorruselise hoone tulepüsivusklass TP3. Ehitusõigus on esitatud
tabelis 2. ja põhijoonisel (joonis 4).
Tabel 2. Ehitusõigus
EHITUSÕIGUS
Krundi aadress Kingupihlaka (80901:001:0043)
Krundi suurus 13988 m²
Suurim lubatud ehitisealune pind 700 m²
Hoonete suurim lubatud kõrgus Põhihoone 9/abihooned 7 m
Hoonete lubatud arv krundil 1 põhihoone, 5 abihoonet
Krundi kasutamise sihtotstarve Üksikelamumaa (EP 100%)
Hoonete lubatud kasutamise otstarve 11101 Üksikelamu (põhihoone)
11103 Suvila, aiamaja
12744 Elamu, kooli vms abihoone
Tuleohutusklass TP3
7
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
9 Arhitektuurinõuded ehitisele
Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida piirkonnale omast arhitektuurilist üldpilti:
ehitusmahtusid, katusekaldeid ja - tüüpe, korruselisust, ehitusmaterjale jne. Kasutada
tohib puitu, viimistletud betooni, krohvi, kivi, tellist või nende kombinatsiooni
(üldplaneeringu kohaselt peaks peamiselt kasutama puitu). Hooned peavad olema
esteetilised ka jõe poolt vaadatuna.
Planeeringuga on määratud hoonete maksimaalseks katuseharja kõrguseks
põhihoonel 9 m ning abihoonetel 7 m. Hoonetel lubatav katusekalle on 300-500.
Katusekattematerjalideks võivad olla kivi, plekk, rullmaterjalid.
Kivist või puidust läbipaistmatud piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,6 m ja võrkaiad
või osaliselt läbipaistvad puitaiad mitte kõrgemad kui 2 m.
10 Ehitistevahelised kujad
Siseministri määrusega nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kehtestatud
nõue, et ehitistevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Juhul, kui
hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb vastavalt eeltoodud määrusele tagada
tule leviku piiramine ehituslike või muude abinõudega. Hoonete tulepüsivusklass on
vastavalt hoone kasutusviisile ja ehitusalusele pinnale määratud TP 3.
Tuleõnnetusohu minimeerimine toimub hoone projekteerimise faasis asjakohaste
tuleohutusmeetmete projekteerimise ja rakendamisega.
11 Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, mille piires võib rajada
ehitusõigusega määratud hooneid. Põhi- ja kõrvalhoonete paiknemine väljaspool
hoonestusala ei ole lubatud. Rajatiste ja alla 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete
8
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
paiknemine väljaspool hoonestusala on lubatud.
Kavandatava hoonestusala määramisel on võetud aluseks planeeringualale ulatuvad
kitsendused, lähiümbruses kehtestatud detailplaneeringud ja krundi piirid.
Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud hoonestusala piirid ning sidumine krundi piiridega.
Planeeritud hoonete täpne asukoht ja ehitisealune pindala selgub lõpliku
hooneprojektiga. Hoonete alla võib jääda kuni 700 m².
12 Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs katastriüksusele tagatakse püsikattega Tori-Rütavere teelt uue
ristumiskoha kaudu. Vastavalt juhisele „Juhis: Ristmike vahekauguse ja nähtavusala
määramine“ kohaselt sõltub lubatav minimaalne ristumiskohtade omavaheline
kaugus tee liigist, kiirusepiirangust, ööpäevasest keskmisest liiklussagedusest ja ka
ristuva (planeeritava uue) tee liiklussagedusest.
Planeeritava alaga külgnev riigitee nr 19285 Tori – Rütavere on kõrvalmaantee, millel
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 219 autot. Vastavalt Transpordiameti uuele
juhisele on Antud juhul lubatud ristumiskohtade minimaalne kaugus teineteisest 10 m
(arvestada tuleb mõlema sõidusuuna ristumiskohtadega).
Planeeringu põhijoonisel (joonis 4) on näidatud planeeritud ristumiskoha asukoht ja
kuni hoonestusalani on näidatud uue juurdepääsutee põhimõtteline lahendus, mida
täpsustatakse edaspidise projektiga. Arvestatud on üldplaneeringujärgse
kergliiklusteega, mis kulgeb paralleelselt maanteega. Juurdepääsutee katendi
laiuseks on planeeritud 3,5 m. Päästetehnika vajadustele vastavuse tagamiseks
peab tee kandevõime olema vähemalt 26 000 kg. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud
vähim vajalik nähtavuskaugus väljasõidul riigiteele (nähtavuskolmnurk) 3x190 m (3 m
on arvestatud perspektiivsest kergliiklusteest).
Hoonetevahelisi teid juurdepääsuprojekti mahus ei lahendata, need lahendatakse
eraldi vastavalt vajadusele ja hoonete paiknemisele. Parkimine tuleb lahendada
krundisiseselt vastavalt “Linnatänavad“ Standardile EVS 843:2016.
9
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb
taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
13 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Kehtiva maakonna- ja üldplaneeringu eesmärgiks on olemasolevate maastiku- ja
looduskoosluste säilitamine. Seega tuleks haljastuse eemaldamisel või planeerimisel
arvestada, et säiliks looduslik ilme. Soovitav on olemasolevate puude ja ka võsa raiel
teha valikuid (sõltuvalt puu liigist, tervislikust seisundist jne) ning jätta looduslikku
haljastust võimalikult palju alles kohtadesse, kus need ei kujuta tulevikus ohtu
inimestele ega varale ning väärtustavad elukeskkonda. Näiteks maanteeäärsed
põõsastikud aitavad leevendada häiringuid maanteelt ning samuti vähendada mõju
piirkonna visuaalsele ilmele. Põõsastikud on elupaikadeks mitmetele lindudele ning
nende säilitamine tagab ka rohevõrgustiku toimimise. Sealjuures arvestada
liiklusohutuse nõudega, et nähtavuskolmnurgast tuleb nähtavust liigselt takistav võsa
eemaldada.
Piirdeaedade rajamisel arvestada, et ala paikneb valdavalt rohevõrgustiku alal,
seega peab vähemalt 70% kinnistust jääma piiretest vabaks. Silmas pidada, et
loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult
vahetult ümber õueala. Piirded peavad igal juhul jääma planeeringuga määratud
hoonestusala sisse. Antud lahenduse puhul pole piirdeaedu lubatud rajada Pärnu jõe
veepiirist lähemale kui 50 m, pärandkoosluse säilimiseks on aga lubatud karjatamine
ja loomade piirde rajamine.
Katastriüksuse omanik vastutab haljastuse ja heakorra eest ning ei satu vastuollu
seadustega. Kaldaala tuleb säilitada võimalikult looduslikuna ja rohelise võrgustiku
koridori mitte läbi lõigata. Jõe ehituskeeluvööndi ulatuses asub niit (pärandkooslus),
mille jätkuv majandamine tagab sealsete koosluste liigirikkuse säilimise.
Pärandkoosluste hooldamise eest vastutab maaomanik. Niidualal võib karjatada
10
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
kariloomi (nt lambaid) kui tagatakse vastavus VEES § 169. Loomadele piirete valikul
arvestada, et tegemist on rohelise võrgustiku koridoriga ning kallasrajal liikumist ei
tohi takistada.
Arvestada tuleb veeseadusest tuleneva nõudega, et veekaitsevööndis on
puittaimestiku raie keelatud, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja
hoiuks. Puude või põõsaste raieks tuleb Keskkonnaametile esitada vabas vormis
nõusoleku taotlus.
Arvestada tuleb, et tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise.
Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee
korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks
ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu
kinnisasjale.
Tee omanik (Transpordiamet) ei ole kohustatud maanteelt tulenevate häiringute
leevendamist rakendama. Planeeringu koostamisel on arvestatud olemasolevast ja
perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste)
ning sellest lähtuvalt on hooned planeeritud maanteest võimalikult kaugele.
Leevendavaks meetmeks on lisaks kõrghaljastuse ja põõsastiku säilitamine maantee
ja õueala vahelisel alal (joonis 4). Häiringuid on võimalik leevendada ka hoonete
ehitusprojektiga (määrata vastav tubade paiknemine, helikindlate ehitusmaterjalide
kasutamine jmt).
14 Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeerimise käigus ei ole maapinna tõstmist ette nähtud. Täpne maapinna
muutumine pannakse paika hoonete, tehnorajatiste ja tee ehitusprojektide
koostamise käigus. Maapinda võib muuta määral, mis on oluline biopuhastist heitvee
juhtimiseks kraavi ning sademevete juhtimiseks hoonetest jm rajatistest eemale.
Vertikaalplaneering peab olema selline, et katastriüksuselt tulevat sademe- ja
11
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
lumesulamisvett ei juhitaks naaberkruntidele (va kuivenduskraavi kaudu Pärnu
jõkke).
15 Servituutide määramise vajadus
Elektrikaablitele ja rajatistele seatakse servituudid tehnovõrgu valdaja kasuks, et
need oleks alati vabalt teenindatavad.
16 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Lahendatakse vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002. Kuritegevuse riske
vähendavad juurdepääsutee ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus.
Hoonete ehitamisel tuleb kasutada kvaliteetseid ja vastupidavaid materjale (uksed,
aknad, lukud).
Turvalisust aitab tagada piirdeaed. Kuna ala asub rohelise võrgustiku tugialal, siis
arvestada, et selle võib rajada kuni 30% ulatuses kogu kinnistu pinnast (vt ptk 13).
17 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
17.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus
Katastriüksuse maanteepoolses küljes kulgeb elektri maakaabel, muud tehnovõrgud
-ja rajatised ning liitumised puuduvad.
17.2 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademevesi
Ala ei ole hõlmatud reoveekogumisalaga. Reovee puhastamise protsessi
tehnoloogiliseks viisiks on planeeritud biopuhasti. Eeldatatav ärajuhitava reovee hulk
12
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
on ca 0,5 m³/ööp, 1,2 l/s. Puhastatud reovesi/heitvesi on planeeritud juhtida kinnistut
läbivasse kraavi. Isevoolse lahenduse tagamiseks võib vajadusel kraavi põhja
süvendada.
Planeeritud on ühepereelamu, valdavalt peaksid ühepereelamud saama hakkama
veevajadusega ca 1-5 m³/ööpäevas. Puurkaevu projektis, mille veevõtt on väiksem
kui 10 m³, on sanitaarala suurus mitte väiksem kui 10 m ja seal kirjeldatakse vaid
veevõtukoha hooldusnõuded.
Vältimaks puurkaevude ohustamist pindmise reostuse poolt, peab võimalike
reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid jne) asukoht puurkaevude
suhtes olema põhjaveevoolu suunas allavoolu ja neist võimalikult kaugel (mitte
vähem kui 10 meetrit). Heitvee immutamine on lubatud puurkaevust alates 60 m
kauguselt. Nii puurkaevu kui heitevee immutamiskoha valikul tuleb arvestada
naaberkinnistute puurkaevude ja immutusalade asukohtadega. Põhijoonisel (joonis
4) on näidatud Kingukuuse kinnistu olemasoleva puurkaevu asukoht, Kinguvahtra
kinnistule projekteeritud puurkaevu asukoht ja heitvee suubla asukoht.
Konkreetsed lahendused lähtuvalt reoveekäitlussüsteemi reovee koormusest,
asukohast, ehituslikest tingimustest ja suublast tuleb süsteemide vastava
erialaspetsialistist projekteerijaga enne puhastussüsteemi rajamist läbi arutada ja
analüüsida. Põhijoonisel on näidatud biopuhasti ja puurkaevu võimalikud asukohad,
mida täpsustatakse edaspidise projektiga.
Sademevee äravooluks rajatakse vajadusel drenaaž. Drenaaži eesvool lahendatakse
ehitusprojekti käigus.
17.3 Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje tehislik veevõtukoht peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele
ning standarditele. Hetkel paikneb planeeringualale lähim tuletõrjeveevõtukoht 2,3
km kaugusel Indriko katastriüksusel (joonis 2).
Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna
eluhooneni võib vastavalt siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha
13
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“ kehtestatud nõuatele olla mööda teed kuni 200 m
(väljaspool linnu ja alevikke kuni 400m).
Käesoleval hetkel ei ole piisavas kauguses tuletõrjeveevõtukohta ega hüdranti,
seega tuleb rajada uus tuletõrjeveevõtukoht või tagada tuletõrjevee kättesaadavus
planeeringuala piires. Antud detailplaneeringuga planeeritud hoonestusele võib
tuletõrjevee lahenduse tagada neljal viisil:
1. Uue tuletõrjemahuti või tehisveekogu rajamine planeeritava kinnistu piires.
Kasutatava kustutusvee kogus peab olema vähemalt 30 m³. (Illustreeriv
asukoht näidatud põhijoonisel (joonis 4). Vastavalt Kinguvahtra ja Kingukuuse
detailplaneeringutele on seda lahendust kohustatud aitama ellu viia ka
Kinguvahtra ja Kingukuuse kinnistute igakordsed omanikud. Naabritega teha
koostööd nii tuletõrjeveevõtukoha rajamisel kui selle edaspidise hoolduse ja
korrashoiu tagamisel.
2. Tagada juurdepääs jõele, jõest min 100 kaugusele. Selleks ehitada välja
nõuetekohane sõidutee (3,5 m lai, kandevõime 26 tonni, lõpus 12x12 m
ümberkeeramiskoht).
3. Juhul kui kogu hoone on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis
rakendub ja teavitab sellest hoones olijaid, ei pea üksikelamule välist
veevõtukohta rajama.
4. Planeeringualast kirdesuunas kehtestatud Kingutamme detailplaneeringus on
tuletõrjevee lahendamiseks kirjeldatud samad võimalused, seega võiks
kaasata ka Kingutamme kinnistu omaniku ja võimalusel rajada ühine
tuletõrjeveevõtukoht nelja kinnistu peale. St et kui näidatud mahuti rajatakse
Kingutamme kinnistule, ei oleks vaja veel ühte mahutit Kingupihlaka kinnistule
ja vastupidi, sest mahuti jääb mõlemal juhul kõikidele seni planeeritud
hoonestusaladele lähemale kui 400 m.
17.4 Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahendamisel arvestatakse Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehniliste
tingimustega nr 399659.
14
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
Kingupihlaka kinnistu elektriliitumine on planeeritud liitumiskilbist LK183002.
Olemasolev liitumiskilp LK183002 asendatakse 2 kohalise liitumiskilbiga (joonis 4).
Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist
objektini näha ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus
tagatakse servituudi seadmisega rajatiste kaitsevööndi ulatuses.
Elektrikaablite rajamine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud rajada
teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille
kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks
pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le
esitada moodustatud kinnistute aadressid.
17.5 Soojavarustus
Soojavarustus lahendatakse projekteerimise käigus lokaalsena. Lubatud on kõik
lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega
kooskõlas. Lubatud on taastuvenergia kasutamine. Keelatud on keskkonda
saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine.
17.6 Sidevarustus
Lahendatakse vajadusel edasise projekteerimise käigus.
18 Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu
elluviimiseks
Katastriüksuse omanik vastutab haljastuse heakorra eest ning ei satu oma
tegevusega vastuollu kehtivate seaduste ja üldplaneeringuga. Tegemist on rohelise
võrgustiku tugialaga ja väärtusliku maastikuga, mistõttu on oluline säilitada piisavalt
15
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
hajus hoonestusstruktuur ja looduskeskkonna domineerimine. Niiduala
(pärandkoosluse) säilimise eelduseks on sellel järjepidev niitmine või karjatamine.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, selle algatamise kaalumine ning
eelhinnangu koostamine ei ole vajalik keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 ja 2 mõistes, kuivõrd
detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus asjaomaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ning ei kavandata KeHJS § 6 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevusi.
Arendatav ala jääb vahetult Pärnu jõe kalda äärde, mis kuulub Natura 2000
võrgustikku (Pärnu jõe hoiuala). Eeldatavasti ei kaasne planeeritud tegevusega
negatiivseid mõjusid Natura 2000 aladele.
Ehitustegevuse käigus tekkivate ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki
tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama
oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba
omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest.
Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.
Hoonete kasutusperioodil tekkivad jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse
prügikonteinerisse ning anda üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
Reovee käitlemiseks kasutada biopuhastit. Kavandatav tegevus võib läbi hoonestuse
ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdroloogilisi tingimusi, kuid see
ei ole eeldatavalt olulise mõjuga.
19 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude
hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi
ega kitsendaks maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Vältida tuleb
müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist. Ehitustegevuse või katastriüksuse
16
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
Igakordne katastriüksuse omanik peab tagama vastavate meetmetega
ehitusseadustiku 2. peatüki täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle
kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.
20 Planeeringu rakendamise võimalused
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne vallale kohustust detailplaneeringukohaste
avalikuks kasutamiseks ettenähtud objektide väljaehitamiseks ega vastavate kulude
kandmiseks. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualale
ehitiste püstitamiseks ning ehitusprojektide koostamisele.
Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab
planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kui kavandatakse
muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiamet menetlusse.
Katastriüksusele viivate juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse
rajamise kohustus on katastriüksuse valdajal. Tehnovõrkudega varustamine toimub
vastavalt katastriüksuse valdaja ja võrguvaldaja kokkulepetele ning
servituudilepingud sõlmitakse võrguvaldajate kokkulepetele tuginedes.
17
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate
ja naaberkruntide omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis
3.
Tabel 3. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte
Kuupäev Asutuse või Kooskõlastuse number, tingimused või Kooskõlastaja/
ettevõtte nimetus seisukoht koostaja nimi
01.02.2022 Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr 399659 Andres Puussaar
11.02.2022 Elektrilevi OÜ Kooskõlastus nr. 9979533020 Enn Truuts
*Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
* Tingimused lisatud projektile.
/Allkirjastatud digitaalselt/
18.02.2022 Transpordiamet Kooskõlastus nr 7.2-2/22/3086-2. Anna Palusalu
*Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud
ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku
saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb
huvitatud isikul taotleda EhS § 99 lg 3 alusel
Transpordiametilt nõuded ristumiskoha
projekti koostamiseks.
*Kui kohalik omavalitsus annab
planeeringualal projekteerimistingimusi EhS
§ 27 alusel või kui kavandatakse muudatusi
riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata
Transpordiametit menetlusse.
/Allkirjastatud digitaalselt/
23.02.2022 Põllumajandus- ja Kiri nr 6.2-1/1469-1. Põllumajandus- ja Riho Erismaa
Toiduamet Toiduametil puuduvad märkused ja
ettepanekud Kingupihlaka kinnistu
detailplaneeringule.
/Allkirjastatud digitaalselt/
28.02.2022 Päästeamet Kooskõlastus nr 7.2-3.4/794-2. Margo Kubjas
/Allkirjastatud digitaalselt/
18
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID
Situatsiooniskeem M 1:12000
Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:8000
Olemasolev olukord M 1:500
Põhijoonis M 1:500
Illustratiivne joonis skeem
19
TORI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Sindi 27. mai 2022 nr 403
Kingupihlaka kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Kingupihlaka kinnistu detailplaneering algatati Tori Vallavalitsuse 26. mai 2021
korraldusega nr 377.
Planeeringuala suurusega 13988 m2 asub Tori vallas Rütavere külas Tori-Rütavere tee
ja Pärnu jõe vahelisel alal. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu on
hoonestamata. Juurdepääs katastriüksusele tagatakse Tori-Rütavere teelt uue
ristumiskoha kaudu.
Sauga valla üldplaneeringus on antud piirkond tähistatud põllumaana. Kavandatavat
juhtfunktsiooni ei ole alale näidatud. Kinnistu jääb rohelise võrgustiku koridori, kus
eesmärgiks on olemasolevate maastiku- ja looduskoosluste säilitamine. Kaldaala tuleb
säilitada võimalikult looduslikuna ja rohelise võrgustiku koridori mitte läbi lõigata.
Jõe ehituskeeluvööndi ulatuses asub niit (pärandkooslus), mille jätkuv majandamine
tagab nende koosluste liigirikkuse säilimise. Pärandkoosluste hooldamise eest vastutab
maaomanik. Hooldamise tarbeks on maaomanikel võimalik taotleda toetusi.
Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, mille piires võib rajada
ehitusõigusega määratud hooneid. Lubatud maksimaalseks ehitise kõrguseks
põhihoonel on 9 m, abihoonel 7 m maapinnast ning ehitada võib elamuhoone koos
kuni 5 abihoonega. Põhi- ja kõrvalhoonete paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole
lubatud. Rajatiste ja alla 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete paiknemine väljaspool
hoonestusala on lubatud. Suurim lubatud ehitistealune pind on 700 m². Hoonetel
kasutada viilkatust, mille katusekalle on 300-500. Katusekattematerjalideks võivad olla
kivi, plekk, rullmaterjalid. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida piirkonnale omast
arhitektuurilist üldpilti: ehitusmahtusid, katusekaldeid ja - tüüpe, korruselisust,
ehitusmaterjale jne. Kasutada tohib puitu, viimistletud betooni, krohvi, kivi, tellist või
nende kombinatsiooni (üldplaneeringu kohaselt peaks peamiselt kasutama puitu).
Hooned peavad olema esteetilised ka jõe poolt vaadatuna.
Kivist või puidust läbipaistmatud piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,6 m ja
võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgemad kui 2 m.
Kuna kinnistu asub rohelise võrgustiku alal, siis tuleb silmas pidada, et loomade
liikumise takistamise vältimiseks peab vähemalt 70% kinnistust jääma piiretest
vabaks. Piirdeaedade rajamine on lubatud ainult vahetult ümber õueala, see tähendab,
1
et ümber detailplaneeringuga määratud hoonestusala (näidatud põhijoonisel). Aiaga ei
pea piirama tervet hoonestusala, aga arvestada, et piirded peavad igal juhul jääma
hoonestusala sisse. Antud lahenduse puhul pole piirdeaedu lubatud rajada Pärnu jõe
veepiirist lähemale kui 50 m, pärandkoosluse säilimiseks on aga lubatud karjatamine
ja loomade piirde rajamine.
Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb kehtivast üldplaneeringust, mille
kohaselt uue hoonestuse rajamisel Pärnu ja Sauga jõe kaldale (200 m tavalisest
veepiirist) ja/või väärtuslike maastike aladele tuleb koostada detailplaneering.
Detailplaneeringuga ei muudeta Sauga valla kehtivat üldplaneeringut.
Detailplaneering võeti vastu Tori Vallavalitsuse 16. märtsi 2022 korraldusega nr 191.
Planeeringu avalik väljapanek toimus 13.04–26.04.2022, mille käigus ei esitatud
ühtegi ettepanekut ega vastuväidet. Planeeringulahendus on kooskõlastatud
asjaomaste riigiasutustega ja menetlusse on kaasatud piirinaabrid.
Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning Tori
Vallavolikogu 20. veebruari 2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja
ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine
Tori vallas“ § 3 punkti 2, annab Tori Vallavalitsus
k o r r a l d u s e:
1. Kehtestada Tori vallas Rütavere külas Kingupihlaka kinnistu detailplaneering
lisatud kujul ja mahus.
2. Vallavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest 30 päeva
jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus
ajalehes Pärnu Postimees ning 14 päeva jooksul Tori valla veebilehel ja
veebilehel Ametlikud Teadaanded.
3. Vallavalitsusel saata detailplaneeringu kehtestamise korraldus ning kehtestatud
detailplaneering Rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi
maakatastri pidajale 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast
arvates.
4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,
esitades vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse
Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Luur (allkirjastatud digitaalselt)
vallavanem Siiri Jõerand
vallasekretär
2
TORI VALLAVALITSUS
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud ja koostöötegijad 09.07.2022 nr 6-2.1/3600
Detailplaneeringu kehtestamisest teatamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja lg 6 p 4 teatame Tori Vallavalitsuse 27. mai
2022 korraldusega nr 403 kehtestatud detailplaneeringust Rütavere külas
Kingupihlaka kinnistul.
Planeeringuala suurusega 13988 m2 asub Tori vallas Rütavere külas Tori-Rütavere tee
ja Pärnu jõe vahelisel alal. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu on
hoonestamata. Juurdepääs katastriüksusele tagatakse Tori-Rütavere teelt uue
ristumiskoha kaudu.
Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, mille piires võib rajada
ehitusõigusega määratud hooneid. Lubatud maksimaalseks ehitise kõrguseks
põhihoonel on 9 m, abihoonel 7 m maapinnast ning ehitada võib elamuhoone koos
kuni 5 abihoonega. Põhi- ja kõrvalhoonete paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole
lubatud. Rajatiste ja alla 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete paiknemine väljaspool
hoonestusala on lubatud. Suurim lubatud ehitistealune pind on 700 m². Hoonetel
kasutada viilkatust, mille katusekalle on 300-500. Katusekattematerjalideks võivad olla
kivi, plekk, rullmaterjalid. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida piirkonnale omast
arhitektuurilist üldpilti: ehitusmahtusid, katusekaldeid ja - tüüpe, korruselisust,
ehitusmaterjale jne. Kasutada tohib puitu, viimistletud betooni, krohvi, kivi, tellist või
nende kombinatsiooni (üldplaneeringu kohaselt peaks peamiselt kasutama puitu).
Hooned peavad olema esteetilised ka jõe poolt vaadatuna. Kivist või puidust
läbipaistmatud piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,6 m ja võrkaiad või osaliselt
läbipaistvad puitaiad kõrgemad kui 2 m.
Kuna kinnistu asub rohelise võrgustiku alal, siis tuleb silmas pidada, et loomade
liikumise takistamise vältimiseks peab vähemalt 70% kinnistust jääma piiretest
vabaks. Piirdeaedade rajamine on lubatud ainult vahetult ümber õueala, see tähendab,
et ümber detailplaneeringuga määratud hoonestusala (näidatud põhijoonisel). Aiaga ei
pea piirama tervet hoonestusala, aga arvestada, et piirded peavad igal juhul jääma
hoonestusala sisse. Antud lahenduse puhul pole piirdeaedu lubatud rajada Pärnu jõe
veepiirist lähemale kui 50 m, pärandkoosluse säilimiseks on aga lubatud karjatamine
ja loomade piirde rajamine.
Sauga valla üldplaneeringus on antud piirkond tähistatud põllumaana. Kavandatavat
juhtfunktsiooni ei ole alale näidatud. Kinnistu jääb rohelise võrgustiku koridori, kus
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
eesmärgiks on olemasolevate maastiku- ja looduskoosluste säilitamine. Kaldaala tuleb
säilitada võimalikult looduslikuna ja rohelise võrgustiku koridori mitte läbi lõigata.
Jõe ehituskeeluvööndi ulatuses asub niit (pärandkooslus), mille jätkuv majandamine
tagab nende koosluste liigirikkuse säilimise. Pärandkoosluste hooldamise eest
vastutab maaomanik. Hooldamise tarbeks on maaomanikel võimalik taotleda toetusi.
Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb kehtivast üldplaneeringust, mille
kohaselt uue hoonestuse rajamisel Pärnu ja Sauga jõe kaldale (200 m tavalisest
veepiirist) ja/või väärtuslike maastike aladele tuleb koostada detailplaneering.
Detailplaneeringuga ei muudeta Sauga valla kehtivat üldplaneeringut.
Olulisi majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonnale kaasnevaid
negatiivseid mõjusid detailplaneeringuga ei kaasne.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: kehtestamise korraldus, lisana planeering
Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja
Toiduamet, piirinaabrid, puudutatud isikud
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]