TORI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Sindi 27. mai 2022 nr 402
Kati kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Kati kinnistu detailplaneering algatati Tori Vallavalitsuse 28. juuli 2021 korraldusega
nr 528.
Planeeringuala suurusega 7127 m2 asub Tori vallas Pulli külas. Kinnistut ümbritsevad
läänest 19275 Urge-Sindi riigitee ning muudest külgedest Kangru (73001:007:0260) ja
Pulli-Jüri (80901:001:0285) kinnistud. Maa sihtotstarve on elamumaa 100%. Kinnistul
ei asu ehitisregistrisse kantud hooneid. Avalik-õiguslikest kitsendustest ulatub
kinnistule riigitee 19275 Urge-Sindi kaitsevöönd.
Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, mille piires võib rajada
ehitusõigusega määratud hooneid. Lubatud maksimaalseks ehitise kõrguseks
põhihoonel on 9 m, abihoonel 5 m maapinnast ning ehitada võib elamuhoone koos
kuni 3 abihoonega katusekaldega 200-450. Elamul kuni 2 maapealset, abihoonel 1
maapealne korrus + 1 maa-alune (sügavus 2,3 m maapinnast).
Lisaks saab ehitada kaks (2) kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ning kuni 5 m
kõrgusega väikeehitist (nt kasvuhoone, grillmaja jms) hoonestusalasse või väljapoole
hoonestusala. Nimetatud hoonete ehitamisel peab arvestama tehnovõrkude
kaitsevööndeid, riigitee kaitsevööndit ja tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m²
hoone jääb naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m peab hoone asukoha
kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga. Antud tingimus ei kehti riigitee
poolse krundipiiri suhtes, hoonestusalast krundi riigimaantee poolse piiri suunas ei ole
lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma
elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema
kooskõlastatud omavalitsusega.
Suurim lubatud ehitistealune pind on 1000 m².
Sauga valla üldplaneeringus on kinnistu juhtfunktsiooniks määratud väikeelamumaa.
Krundi suurim lubatud täisehitus 10-20%, suurim lubatud hoonete arv elamu + 3
abihoonet. Suurim lubatud kõrgus põhihoonel 9 m, abihoonetel 5 m. Detailplaneeringu
koostamise kohustus tuleneb kehtivast üldplaneeringust, mille kohaselt uue
hoonestuse rajamisel Pärnu ja Sauga jõe kaldale (200 m tavalisest veepiirist) ja/või
väärtuslike maastike aladele tuleb koostada detailplaneering. Detailplaneeringuga ei
muudeta Sauga valla kehtivat üldplaneeringut.
1
Detailplaneering võeti vastu Tori Vallavalitsuse 16. märtsi 2022 korraldusega nr 192.
Planeeringu avalik väljapanek toimus 13.04–26.04.2022, mille käigus ei esitatud
ühtegi ettepanekut ega vastuväidet. Planeeringulahendus on kooskõlastatud
asjaomaste riigiasutustega ja menetlusse on kaasatud piirinaabrid.
Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning Tori
Vallavolikogu 20. veebruari 2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja
ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine
Tori vallas“ § 3 punkti 2, annab Tori Vallavalitsus
k o r r a l d u s e:
1. Kehtestada Tori vallas Pulli külas Kati kinnistu detailplaneering lisatud kujul
ja mahus.
2. Vallavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest 30 päeva
jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus
ajalehes Pärnu Postimees ning 14 päeva jooksul Tori valla veebilehel ja
veebilehel Ametlikud Teadaanded.
3. Vallavalitsusel saata detailplaneeringu kehtestamise korraldus ning kehtestatud
detailplaneering Rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi
maakatastri pidajale 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast
arvates.
4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,
esitades vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse
Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Luur (allkirjastatud digitaalselt)
vallavanem Siiri Jõerand
vallasekretär
2
TERAV KERA OÜ
Sarapuu 2, Tartu 50705
tel. 555 481 55
reg. nr. 11319822
e-post:
[email protected]
a/a: EE702200221034629731
Töö nr: DP-17-21
PÄRNU MAAKONNAS, TORI VALLAS, PULLI KÜLAS
KATI KINNISTU
DETAILPLANEERING
I KÖIDE-PLANEERING
Detailplaneeringu koostamise korraldaja Tori Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik Kaspar Majas
Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg
Tartu 2022
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 2
SISUKORD
SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3
1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3
2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3
4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud ........................................................ 3
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4
5.1. Planeeringuala maakasutus........................................................................................ 4
5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4
5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4
5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 4
5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 4
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5
7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 5
8. Planeeringu lahendus................................................................................................... 6
8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 6
8.2. Krundi ehitusõigus............................................................................................... 6
8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 6
8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine .......................................................................... 7
8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 8
8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 8
8.7. Ehitistevahelised kujad ........................................................................................ 9
8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................. 9
8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................10
8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................10
8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................11
8.8.4. Soojavarustus .........................................................................................................11
8.8.5. Sidevarustus ...........................................................................................................11
8.9. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................13
8.10. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................14
8.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................14
8.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................14
8.13. Planeeringu rakendamise võimalused ................................................................14
9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................16
JOONISED
1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................17
2. Tugijoonis....................................................................................................................18
3. Põhijoonis ...................................................................................................................19
4. Tehnovõrkude planeering ............................................................................................20
5. Illustratiivne vaade……………………………………………………………………………21
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 3
SELETUSKIRI
1. Ülesande koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tori Vallavalitsuse 28. juuli 2021.a. korraldus nr
528 Tori vallas Pulli külas asuva Kati kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise
kohta.
Planeeringu koostamise korraldajaks on Tori Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest
huvitatud isikuks on Kaspar Majas.
2. Detailplaneeringu koostaja
Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,
maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit
Naruskberg (dipl. MD 002126).
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta
Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on Kati kinnistule elamu ja
abihoonete planeerimine, selleks ehitusõiguse määramine ja taristu paiknemise
lahendamine. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale,
juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Planeeringuala suurus on 7127m².
Planeeritaval alal kehtib endise Sauga valla üldplaneering. Sauga valla üldplaneeringus
on kinnistu juhtfunktsiooniks määratud väikeelamumaa. Detailplaneeringu koostamise
kohustus tuleneb kehtivast üldplaneeringust, mille kohaselt uue hoonestuse rajamisel
Pärnu ja Sauga jõe kaldale (200 m tavalisest veepiirist) ja/või väärtuslike maastike aladele
tuleb koostada detailplaneering. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Sauga valla
üldplaneeringuga.
Andmed planeeritava kinnistu kohta:
nimi- Kati (katastriüksus nr 73001:007:0261);
maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;
pindala- 7127 m2.
4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud
Sauga valla üldplaneering;
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 4
Aamos Atlas OÜ poolt 06.10.2021.a. koostatud geodeetiline alusplaan, töö number
255-G-21.
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asub Tori vallas Pulli külas ja hõlmab Kati kinnistut. Planeeringuala asukoht on
näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.
5.1. Planeeringuala maakasutus
Kati kinnistu maakasutuse sihtotstarve on elamumaa 100%. Kinnistul ei asu ehitisregistrisse
kantud hooneid, kinnistu lõunapoolses keskosas asub kuur koos varjualusega.
5.2 Juurdepääsud ja teed
Kati kinnistule on juurdepääs 19275 Urge-Sindi teelt, mis viib edasi 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
teele. 19275 Urge-Sindi tee on 8,0 kuni 8,5 m laiune kahesuunalise liiklusega asfaltkattega
kõrvalmaantee. Ühel pool sõiduteed on 2,5 m laiune asfaltkattega kõnnitee.
5.3 Haljastus ja maastik
Planeeringuala põhjaosas ja põhjapoolses keskosas kasvab puistu. Lõuna- ja idapiiril ning ala
keskosas kasvavad puude rivid. Lääne-, lõuna- ja keskosas kasvavad gruppidena leht- ja
okaspuud ning kaguservas kasvavad reas põõsad.
Planeeringuala reljeef on üsna tasane, edelaservas asuv juurdepääsutee on ümbritsevast
maapinnast veidi kõrgem. Maapinna absoluutkõrgused jäävad detailplaneeringualal
vahemikku 13.84 (edelaserv) ja 13.19 meetrit (ala keskosas).
Planeeringualal levib Maa-ameti mullakaardi järgi leetunud gleimuld (LkG), mille keskmine
boniteet Eestis on ca 32 hindepunkti.
Kati kinnistu asub Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.
Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb Kati kinnistu normaalse radooniriskiga alal.
5.4 Tehnovõrgud
Läbi Kati kinnistu lõunaserva kulgeb madalpinge elektriõhuliin.
Kati kinnistul puuduvad liitumised tehnovõrkudega.
5.5 Kitsendused
Kati kinnistu jääb üldgeoloogilise kaardistamise alale.
Planeeringualale ulatub riigitee nr 19275 Urge-Sindi 30 meetri laiune kaitsevöönd.
Planeeringualale jääb õhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal
pool piki liini telge paiknevad 2 m laiused mõttelised vertikaaltasandid.
Kangru krundile juurdepääsu tagamiseks on Kati kinnistu edelaservas asuvale
juurdepääsuteele seatud notariaalne juurdepääsu servituut.
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 5
Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on
ära toodud joonisel 2 Tugijoonis.
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Tori vald on Pärnu maakonna idaosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Sindi
linn, Are alevik, Tori alevik ja Sauga alevik. Planeeringuala paikneb Tori valla lõunaosas Pulli
külas, ca 220 meetri kaugusel Sindi linna piirist ja ca 8,2 kilomeetri kaugusel Pärnu linna piirist.
Planeeringuala asub areneva elamupiirkonna servas. Lähim bussipeatus (Pulli tee) asub
planeeringualast põhjasuunas ca 40 meetri kaugusel. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad
Sindi linnas planeeritavast alast ca 1,7 kuni 2,1 km kaugusel. Lisaks asuvad Sindi linnas
tervisekeskus, tankla, muuseum, seltsimaja ja kohvikud.
Planeeringuala piirneb kirdest ja edelast Pulli-Jüri (80901:001:0285, maatulundusmaa 100%)
kinnistuga, lõunast Kangru (73001:007:0260, elamumaa 100%) kinnistuga ja läänest 19275
Urge-Sindi tee (73001:007:0065, transpordimaa 100%) kinnistuga.
Planeeringualast põhja-, kirde- ja loodesuunda jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega
kinnistudd ning ida-, lääne- ja lõunasuunda jäävad valdavalt elamumaa krundid.
Planeeringualast lõunasuunas asub Pärnu jõgi.
Kinnistute suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Maatulundusmaa kinnistud jäävad
vahemikku 9042 m2 kuni 11,4 ha ning elamumaa krundid jäävad vahemikku 1645 kuni 12678
m2. Piirkonnas on valdavalt kahekorruselised viilkatusega elamud ja ühe- kuni
kahekorruselised viilkatusega abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud põhiliselt
laudist ja krohvi. Katusekattematerjalideks on valdavalt eterniit ja plekk. Hooned paiknevad
valdavalt teedega risti- või paralleelselt.
7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Sauga valla üldplaneeringuga, mille
kohaselt on kinnistu juhtfunktsiooniks määratud väikeelamumaa. Planeeringuala on sobiv
elamu rajamiseks, kuna asub Sindi linna läheduses, kus kõik vajalikud teenused on
kättesaadavad. Lisaks asub planeeringuala Pärnu jõe äärses looduskaunis kohas, kuhu elamu
rajamine on atraktiivne. Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva küla
kompaktsust ja tihedust, uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks ja elanike arvu kasv
mõjutab positiivselt majandust.
Detailplaneeringu realiseerimisel jälgitakse üldplaneeringus välja toodud nõudeid ja aidatakse
kaasa valla elanike arvu kasvule. Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi
ligipääsetavas kohas, kuna planeeringualale on olemasolev juurdepääs 19275 Pulli-Sindi teelt.
Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete
arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestuslaadi.
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 6
8. Planeeringu lahendus
8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga olemasoleva katastriüksuse jagamist (sh piiride muutmist) ei kavandata.
8.2. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud krundi ehitusõigused
on esitatud joonisel 3 Põhijoonis.
Olemasolev kuur koos varjualusega on ette nähtud likvideerida. Kati kinnistule on lubatud
ehitada kuni 4 hoonet, 1 üksikelamu ja 3 abihoonet.
Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.
Kati kinnistu ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:
11101 üksikelamu;
12744 elamu abihoone.
8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele
Hoonete projekteerimisel planeeritud krundile arvestada joonisel nr 3 Põhijoonis toodud
arhitektuursete tingimustega.
Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse
hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline,
keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.
Krundile ehitatavad hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama
ruumilise rütmi.
Krundile projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning
sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega, kasutada ühesuguseid materjale ning
kokkusobivat värvilahendust.
Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning
esinduslikud.
Keelatud on:
Imiteerivad materjalid.
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 7
Keelatud on vooderduseta ümarpalkmaja ehitamine. Lubatud on freespalkmaja
ehitamine, kui ei kasutata seinast üleulatuvaid nurgaseotisi.
Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.
Hoonete projekteerimisel planeeritud krundile arvestada tabelis 1 toodud arhitektuursete
tingimustega.
Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded
Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 3 Põhijoonis.
Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 3 Põhijoonis.
Katuseharja kulgemise suund Vaba.
Katuse tüüp Viil- või kelpkatus, lisamahtudel ka lamekatus.
Katusekatte lubatud materjalid Katusekivi, -plekk, tsementkiudplaat, lamekatustel ka
rullmaterjalid.
Põhilised Puit, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm kvaliteetne materjal.
välisviimistlusmaterjalid Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt)
kasutamine.
±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud
kõrgus on kuni 60 cm maapinnast, keldrikorrusega
hoonel kuni 80 cm maapinnast.
8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete
püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja,
mänguväljak). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate ja haljasalade kavandamine.
Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 3 Põhijoonis näidatud
hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem
hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist, arvestades hoonetevahelise
vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt.
8.7. Planeeringu joonisel 3 on toodud planeeritava hoone soovituslik asukoht hoonestusalas.
Kati kinnistule on lubatud ehitada lisaks ehitusõiguses toodud hoonetele kaks kuni 20 m²
ehitisealuse pindalaga ning kuni 5 m kõrgusega väikeehitist (nt kasvuhoone, grillmaja jms)
hoonestusalasse või väljapoole hoonestusala. Nimetatud hoonete ehitamisel peab arvestama
tehnovõrkude kaitsevööndeid, riigitee kaitsevööndit ja tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m²
hoone jääb naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m peab hoone asukoha kooskõlastama
vastava naaberkinnistu omanikuga. Antud tingimus ei kehti riigitee poolse krundipiiri suhtes,
hoonestusalast krundi riigimaantee poolse piiri suunas ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 8
ehitamine. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende
asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.
8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Transpordiameti poolt väljastatud
seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks (06.09.2021 nr 7.1-2/21/19787-2).
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 19275 Urge-Sindi km 1,73-1,84, mille keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 1872 autot. Riigitee sellel lõigul kehtib teetööde järgne garantii
kuni 06.10.2023.
Planeeringualale ulatub riigitee nr 19275 Urge-Sindi kaitsevöönd, mis on äärmise sõiduraja
välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja
§72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg
3. Tee kaitsevööndisse hoonestust kavandatud ei ole, kuna sellel teelõigul puudub
kaitsevööndis väljakujunenud hoonestus. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused
riigitee sõiduteekatte servast.
Juurdepääs planeeritavale alale säilib olemasolevast ristumiskohast riigiteelt km 1,834,
täiendavate ristumiskohtade rajamine riigiteelt on keelatud.
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, riigiteel parkimist ja tagurdamist ette ei nähta.
Parkimiskohtade täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Planeeringuala
krundi minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“
parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt
3 parkimiskohta. Parkimiskohtade täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.
Planeeringu joonisel 3 Põhijoonis on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on
arvestatud ristumiskoha nähtavuskolmnurga ja riigiteele vajaliku külgnähtavusega. Lähtutud
on Transpordiameti 2021.a juhisest „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“
punktist 3.1, joonis 1, tabel 3.1 ja tabel 3.2.
Sõidusuunad ja juurdepääs krundile on esitatud joonisel nr 3 Põhijoonis.
8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Kati krundil tuleb olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel arvestada
järgnevaga:
Krunt peab olema heakorrastatud.
Krundil tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida
otseselt juurdepääsuteele, riigitee nähtavuskolmnurka, parkimisalale, hoonete ja
tehnorajatiste ehitusele ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud.
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 9
Krundil peab tagama, et haljastatud alade pind (muru, puud, põõsad jne) ei tohi
olla väiksem kui 60% krundi pindalast.
Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast
(täiskasvanud puude võra pindala järgi).
Tagatud peab olema nähtavus krundilt väljasõidul ja joonisel 3 Põhijoonis näidatud
riigimaantee peatumis- ja liitumisnähtavuse kolmnurkades.
Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse
võrra eemale.
Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku
paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada
kõrghaljastust.
Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt
markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).
Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:
Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.
Piirded peavad olema läbipaistvad (hõre puitlippaed vms) või kasutada võrkaia
lahendusi (sh võrkpaneelaeda) või võrkaeda (sh võrkpaneelaeda) koos hekkide
mahuga. Krundile rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima
ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja
välisviimistlusmaterjalidega.
Krunti võib piirata ka ainult hekiga.
8.7. Ehitistevahelised kujad
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui
hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude
abinõudega.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 4 Tehnovõrkude planeering.
Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse
projekteerimise käigus.
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 10
8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi
Kati krundi veevarustus on lahendatud Kangru krundil asuva olemasoleva puurkaevu baasil.
Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 on puurkaevu hooldusala 10 m (vett võetakse alla kümme
kuupmeetri ööpäevas). Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja saasteainete pinnasesse
juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala
välispiirist. Olemasoleva puurkaevu ja planeeritud imbsüsteemi omavaheline kaugus vastab
Veeseaduse § 127 lg 1 nõutule.
Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine on 0,4 m³/d.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse
veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Tuletõrje veevarustuse
lahendamiseks on planeeritud Kati krundile sõidutee lähedusse maa-alune tuletõrje veemahuti
mahutavusega 30 m3. Tuletõrje veemahuti tuleb välja ehitada ja tähistada vastavalt kehtivale
seadusandlusele.
8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi
Kangru krundil asub omapuhasti, mis paikneb aga olemasolevale puurkaevule liiga lähedale.
Tagatud ei ole Veeseaduse § 127 lg 1 nõutud minimaalne vahekaugus, mistõttu imbsüsteem
likvideeritakse ja omapuhasti ehitatakse ümber kogumismahutiks või asendatakse
reoveekogumismahutiga.
Kati krundi reovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud omapuhastisse koos
imbsüsteemiga (alus Veeseadus § 124 ja Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrus nr 61 § 8
punkt 2). Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,
ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 2 lg 2
pkt 3 on omapuhasti ehk kohtpuhasti, mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 49 ie.
Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning
heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“ § 8 punktile 2 võib
kuni 5 m³ ööpäevas heitvett hajutatult pinnasesse immutada kaitstud, suhteliselt kaitstud ja
keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist.
Joonisel 4 Tehnovõrkude planeering on esitatud omapuhasti ja imbsüsteemi orienteeruvad
asukohad, mida on lubatud edasise projekteerimise käigus täpsustada. Projekteerimisel tuleb
tagada Veeseaduse § 127 lg 1-s nõutud puurkaevu ja imbsüsteemi omavaheline vahekaugus.
Krundi reoveekanalisatsioonisüsteemi sh omapuhasti täpne lahendus antakse edasise
projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt seadusandlusele ja projektile.
Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat
taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 11
Omapuhasti asemel on lubatud krundi reovesi juhtida ka reoveekogumismahutisse.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise
ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ § 5 on omapuhasti
kuja 10 meetrit (v.a. septiku korral), septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti
kuja on vähemalt 5 meetrit.
Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,4 m³/d.
Kati krundi vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna
kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse
krundi siseselt. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.
Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele ega riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks
vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee
mittevalgumine kõrvalkinnistutele.
8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele
tingimustele nr 394949.
Kati krundi elektrivarustuseks on planeeritud 0,4 kV liitumiskilp krundi lõunaservas asuva
õhuliini mastile nr 12 F1 Pauli AJ. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide
liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise
peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on
1,0 m kaablist mõlemale poole.
Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.
8.8.4. Soojavarustus
Kati krundile on määratud lokaalne soojavarustus.
Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või
tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maapinnal kõrgusega kuni 2,0
m). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid
ja kivisüsi.
8.8.5. Sidevarustus
Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu.
8.9. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Majanduslikud mõjud
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 12
Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva küla kompaktsust ja tihedust,
uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks ja elanike arvu kasv mõjutab positiivselt
majandust. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine
kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale
puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või
nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset
kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud
asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale
puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda
uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige
ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, mõningase suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme
ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib
eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist
keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt
väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik
mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Kavandatava
tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise
järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste ehitamine ei
põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline
keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise
jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline
negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 13
8.10. Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja
järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste
realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,
kultuuripärandit või vara.
Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki
olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed on soovitav
komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt
Tori valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt
edasise projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil
nii, et need jääks märkamatuks.
Planeeringuala piirneb riigiteega nr 19275 Urge-Sindi, mille läheduses tuleb arvestada
olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni,
õhusaaste). Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud
häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid
riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.
Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus
seisab planeeringu arendajal. Transpordiamet ja Tori Vallavalitsus ei võta kohustusi normatiive
ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab
arendaja.
Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri
04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades
vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse
müra eest.“). Võimalusel mitte kavandada müratundlikke ruume hoonete maanteepoolsesse
ossa.
Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.
Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et katusele paigaldatavate
tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 14
Heitvesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 127 nõuetele. Sademevesi juhtida
pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.
8.11. Servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks.
Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudi
seadmise vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 4 Tehnovõrkude planeering.
Detailplaneeringualal on vajadus seada tehnovõrgu talumise servituut
Kangru krundi loodeossa planeeritud olemasolevale puurkaevule ja veetorule Kati
krundi igakordse omaniku kasuks.
Läbi Kati krundi lõunaserva kulgevale madalpinge elektriõhuliinile võrguvaldaja kasuks.
Kati krundi edelaservas asuval juurdepääsuteel säilib olemasolev juurdepääsu servituut
Kangru krundile juurdepääsu tagamiseks.
8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.
Oluliseks on seatud:
territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:
jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);
teealade korrashoid;
võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;
kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;
vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
piirded).
8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naaberkinistute maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt
planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.
8.14. Planeeringu rakendamise võimalused
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 15
Planeeritud krundi ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne
omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos
kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad
tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul. Tori Vallavalitsus ega
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga
seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava
ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,
standarditele ja heale projekteerimistavale.
Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse
omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.
Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,
põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne
planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
Transprordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega ehitiste projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda
EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui
kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
ning kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasata Transpordiamet
projekteerimistingimuste menetlusse.
Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult
terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.
TERAV KERA OÜ
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 16
9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Planeeringu on kooskõlastanud:
Päästeameti Lääne Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, nõunik Margo Kubjas
28.02.2022. Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga
2448-2022-2: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad).
Elektrilevi OÜ, Enn Truuts 01.03.2022 projekti kooskõlastus nr 9756972712:
digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad);
Transpordiamet, projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
juhtivspetsialist Marek Lind, 10.03.2022 kooskõlastus nr 7.2-2/22/3473-2: digitaalselt
allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad).
TERAV KERA OÜ
PLANEERINGUALA
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
TERAV KERA OÜ Kaspar Majas
Reg. nr. 11319822
Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus
e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
Jane Asper SITUATSIOONISKEEM
Maastikuarhitekt-planeerija Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr
Merit Naruskberg jaan. 2022 1 5 1:10000 DP-17-21
TUGIJOONIS
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
19275 URGE-SINDI TEE KAITSEVÖÖND 30 m
OLEMASOLEVA PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m
OLEMASOLEVA REOVEEPUHASTI KUJA 5 m
JA IMBSÜSTEEMI KUJA 10 m
OLEMASOLEV VEETORU
OLEMASOLEV ISEVOOLNE
KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV GAASITORU
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN
OLEMASOLEV VÕRKPIIRE
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA TEE
OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA TEE
OLEMASOLEVA MADALPINGE
ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖND 2 m
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSU SERVITUUT
KANGRU KINNISTULE JUURDEPÄÄSUKS
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU,
PÕÕSAS, PUISTU
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUUDERIVI
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
OLEMASOLEV PUURKAEV
OLEMASOLEV REOVEEPUHASTI KOOS
IMBSÜSTEEMIGA
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
MÄRKUSED: Kaspar Majas
Reg. nr. 11319822
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Aamos Atlas OÜ (EEG000352) poolt, 06.10.2021. a, töö nr 255-G-21. Sarapuu 2, 50705 Tartu
Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuse piirid saadud Maa-ametistist, seisuga 16.09.2021. e-post:
[email protected]
Piirid on informatiivsed. Mõõdistatud: 20.09.2021. www.teravkera.ee
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
2. Planeeringuala jääb üldgeoloogilise kaardistamise alale. Jane Asper TUGIJOONIS
3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
Merit Naruskberg jaan. 2022 2 4 1:500 DP-17-21
PÕHIJOONIS
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEV/SÄILIV KATASTRIÜKSUSE PIIR
19275 URGE-SINDI TEE KAITSEVÖÖND 30 m
OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITUD HOONESTUSALA
HOONE ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK ASUKOHT
OLEMASOLEV/SÄILIV ASFALTKATTEGA TEE
OLEMASOLEV/SÄILIV KRUUSAKATTEGA TEE
PLANEERITUD HALJASVÖÖND/MURUALA
TAGATAV PEATUMISNÄHTAVUS
PROJEKTKIIRUSEL 90 km/h
TAGATAV LIITUMISNÄHTAVUS
PROJEKTKIIRUSEL 90 km/h
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU,
PÕÕSAS, PUISTU
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUUDERIVI
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV/ SÄILIV JUURDEPÄÄS
PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT
VÄLJAVÕTE 1:2000
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Aamos Atlas OÜ (EEG000352) poolt,
06.10.2021. a, töö nr 255-G-21.
Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Katastriüksuse piirid saadud Maa-ametistist, seisuga 16.09.2021.
Piirid on informatiivsed. Mõõdistatud: 20.09.2021.
2. Planeeringuala jääb üldgeoloogilise kaardistamise alale.
3. Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).
Hoonete Hoonete lubatud
Krundi planeeritud Abihoone suurim Lubatud 4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Krundi Krundi suurim lubatud Hoonete suurim Hoonete lubatud maksimaalne
kasutamise lubatud katuse-
aadress pindala ehitise- korruselisus Planeeringu koostamisest huvitatud isik
sihtotstarve/osakaal arv krundil (maapinnast) kalle
alune pind (maapinnast) Kaspar Majas
Reg. nr. 11319822
4 hoonet Elamul kuni 2
Sarapuu 2, 50705 Tartu
e-post:
[email protected]
Kati 7127 m² Üksikelamu maa EP 1000 m² (1 elamu+ Elamul 9,0 m, 2,3 m 20-45° www.teravkera.ee
maapealset,
100% 3 abihoonet) abihoonetel 5,0 m Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
abihoonel 1 maapealne Jane Asper
korrus+1 maa-alune Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
korrus Merit Naruskberg jaan. 2022 3 5 1:500 DP-17-21
TEHNOVÕRKUDE PLANEERING
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEV/ SÄILIV KATASTRIÜKSUSE PIIR
19275 URGE-SINDI TEE KAITSEVÖÖND 30 m
OLEMASOLEVA/SÄILIVA PUURKAEVU
HOOLDUSALA 10 m
OLEMASOLEVAST PUURKAEVUST TULENEV
HEITVEE IMMUTAMISE KEELUALA 50 m
PLANEERITUD REOVEEPUHASTI KUJA 5 m
JA IMBSÜSTEEMI KUJA 10 m
OLEMASOLEV/SÄILIV MADALPINGE
ELEKTRIÕHULIIN
PLANEERITUD VEETORU
PLANEERITUD ISEVOOLNE
KANALISATSIOONITORU
PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITUD HOONESTUSALA
HOONE ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK ASUKOHT
OLEMASOLEV/SÄILIV ASFALTKATTEGA TEE
OLEMASOLEV/SÄILIV KRUUSAKATTEGA TEE
OLEMASOLEV/SÄILIV JUURDEPÄÄSU SERVITUUT
KANGRU KINNISTULE JUURDEPÄÄSUKS
PLANEERITUD TEHNOVÕRGU TALUMISE
SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU,
PÕÕSAS, PUISTU
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUUDERIVI
OLEMASOLEV/SÄILIV PUURKAEV
PLANEERITUD TULETÕRJE VEEMAHUTI 30 m³
(orienteeruv asukoht, vt märkused pkt 3)
PLANEERITUD OMAPUHASTI
(orienteeruv asukoht)
PLANEERITUD IMBSÜSTEEM
(orienteeruv asukoht)
PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP
PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT
PLANEERITUD
TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT
(maa-alune mahuti 30 m³)
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Aamos Atlas OÜ (EEG000352) poolt,
06.10.2021. a, töö nr 255-G-21.
Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Katastriüksuse piirid saadud Maa-ametistist, seisuga 16.09.2021.
Piirid on informatiivsed. Mõõdistatud: 20.09.2021.
2. Planeeringuala jääb üldgeoloogilise kaardistamise alale.
3. Kui projekteerimisel tagatakse naaberhoonete vaheline kaugus 40 m ehk hoone asub
EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ alusel hajaasustuses, siis ei pea
mahutit paigaldama ja vett saab võtta planeeringualast lõunasuunas ca 500 m kaugusel
Silla roheala H1 maaüksusel asuvast hüdrandist
4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Kaspar Majas
Reg. nr. 11319822
Sarapuu 2, 50705 Tartu
e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
Merit Naruskberg jaan. 2022 4 5 1:500 DP-17-21
I
ll
ust
rat
ii
vnevaade
PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING 16
9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Planeeringu on kooskõlastanud:
Päästeameti Lääne Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, nõunik Margo Kubjas
28.02.2022. Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga
2448-2022-2: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad).
Elektrilevi OÜ, Enn Truuts 01.03.2022 projekti kooskõlastus nr 9756972712:
digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad);
Transpordiamet, projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
juhtivspetsialist Marek Lind, 10.03.2022 kooskõlastus nr 7.2-2/22/3473-2: digitaalselt
allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad).
TERAV KERA OÜ
Töö nr : DP- 17 -21 PÄRNU MAAKONNAS , TORI VALLAS , PULLI KÜLAS KATI KINNISTU DETAILPLANEERING I KÖIDE-PLANEERING Detailplaneeringu koostamise korraldaja Tori Vallavalitsus Planeer ingu koostamisest huvitatud isik Kaspar Majas Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg Tartu 2 0 2 2 SISUKORD TOC \o "1-9" \t "Pealkiri 6;6;Pealkiri 5;5;Pealkiri 4;4;Pealkiri 3;3;Pealkiri 2;2;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6" \h SELETUSKIRI PAGEREF _Toc88037961 \h 3 1. Ülesande koostamise alus PAGEREF _Toc88037962 \h 3 2. Detailplaneeringu koostaja PAGEREF _Toc88037963 \h 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta PAGEREF _Toc88037964 \h 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud PAGEREF _Toc88037965 \h 3 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus PAGEREF _Toc88037966 \h 4 5.1. Planeeringuala maakasutus PAGEREF _Toc88037967 \h 4 5.2 Juurdepääsud ja teed PAGEREF _Toc88037968 \h 4 5.3 Haljastus ja maastik PAGEREF _Toc88037969 \h 4 5.4 Tehnovõrgud PAGEREF _Toc88037970 \h 4 5.5 Kitsendused PAGEREF _Toc88037971 \h 4 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc88037972 \h 5 7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused PAGEREF _Toc88037973 \h 5 8. Planeeringu lahendus PAGEREF _Toc88037974 \h 6 8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine PAGEREF _Toc88037975 \h 6 8.2. Krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc88037976 \h 6 8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele PAGEREF _Toc88037977 \h 6 8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine PAGEREF _Toc88037978 \h 7 8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc88037979 \h 8 8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted PAGEREF _Toc88037980 \h 8 8.7. Ehitistevahelised kujad PAGEREF _Toc88037981 \h 9 8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad PAGEREF _Toc88037982 \h 9 8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi PAGEREF _Toc88037983 \h 10 8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi PAGEREF _Toc88037984 \h 10 8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus PAGEREF _Toc88037985 \h 11 8.8.4. Soojavarustus PAGEREF _Toc88037986 \h 11 8.8.5. Sidevarustus PAGEREF _Toc88037987 \h 11 8.9. Keskkonnatingimuste seadmine PAGEREF _Toc88037988 \h 13 8.10. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc88037989 \h 14 8.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine PAGEREF _Toc88037990 \h 14 8.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja PAGEREF _Toc88037991 \h 14 8.13. Planeeringu rakendamise võimalused PAGEREF _Toc88037992 \h 14 9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte PAGEREF _Toc88037993 \h 16 JOONISED 1. Situatsiooniskeem 1 7 2. Tugijoonis 1 8 3. Põhijoonis 1 9 4. Tehnovõrkude planeering 20 5. Illustratiivne vaade……………………………………………………………………………2 1 SELETUSKIRI Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tori Valla v alitsuse 28. juuli 2021. a . korraldus nr 528 Tori vallas Pulli külas asuva Kati kinnistu detailp laneeringu koostamise algatamise kohta . Planeeringu koostamise korraldajaks on Tori Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest huvitatud isiku ks on Kaspar Majas . Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastik uarhitekt-planeerija Merit Naruskberg (dipl. MD 002126). Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on Kati kinnistule elamu ja abihoonete planeerimine, selleks ehitusõiguse määramine ja taristu paiknemise lahendamine. Lisaks an takse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on 7127m ² . Planeeritaval alal kehtib endise Sauga valla üldplaneering . Sauga valla üldplaneeringus on kinnistu juhtfunktsiooniks määratud väikeelamumaa. Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb kehtivast üldplaneeringust, mille kohaselt uue hoonestuse rajamisel Pärnu ja Sauga jõe kaldale (200 m tavalisest veepiirist) ja/või väärtuslike maastike aladele tuleb koostada detailplaneering. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Sauga valla üldplaneeringuga. Andmed planeeritava kinnistu kohta: nimi- Kati (katastriüksus nr 73001:007:0261 ); maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa ; pindala- 7127 m 2 . Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud Sauga valla üldplaneering; Aamos Atlas OÜ poolt 06.10.2021 .a. koostatud geodeetiline alusplaan, töö number 255-G-21 . Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Tori vallas Pulli külas ja hõlmab Kati kinnistut . Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem. 5 .1. Planeeringuala maakasutus Kati kinnistu maakasutuse sihtotstarve on elamumaa 100%. Kinnistu l ei asu ehitisregistrisse kantud hooneid, kinnistu lõunapoolses keskosas asub kuur koos varjualusega . 5 .2 Juurdepääsud ja teed Kati kinnistul e on juurdepääs 19275 Urge-Sindi teelt, mis viib edasi 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru teele . 19275 Urge-Sindi t ee on 8,0 kuni 8,5 m laiune kahesuunalise liiklusega asfalt kattega kõrvalmaan tee. Ühel pool sõiduteed on 2,5 m laiune asfaltkattega kõnnitee . 5 .3 Haljastus ja maastik P laneeringuala põhjaosas ja põhjapoolses keskosas k asva b puistu . Lõuna- ja idapiiril ning ala keskosas kasvavad puude rivid . Lääne-, lõuna- ja keskosas kasvavad gruppidena leht- ja okaspuud ning kaguservas kasvavad reas põõsad. Planeeringuala reljeef on üsna tasane , edelaservas asuv juurdepääsutee on ümbritsevast maapinnast veidi kõrgem. Maapinna absoluutkõrgused jäävad detailplaneeringualal vahemikku 13.84 ( edela serv ) ja 13.19 meetrit (ala kesk osas). Planeeringualal levi b Maa-ameti mullakaardi järgi leetunud gleimuld ( LkG ), mille keskmine boniteet Eestis on ca 32 hindepunkti. Kati kinnistu asub Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb Kati kinnistu normaalse radooniriskiga alal. 5.4 Tehnovõrgud Läbi Kati kinnistu lõunaserva kulgeb madalpinge elektriõhuliin. Kati kinnistul puuduvad liitumised tehnovõrkudega. 5 .5 Kitsendused Kati kinnistu jääb üldgeoloogilise kaardistamise alale. Planeeringualale ulatub riigitee nr 19275 Urge-Sindi 30 meetri laiune kaitsevöönd. Planeeringualale jääb õhuliini kaitsevöönd , mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 m laiused mõttelised vertikaaltasandid . Kangru krundile juurdepääsu tagamiseks on Kati kinnistu edelaservas asuval e juurdepääsuteele seatud notariaalne juurdepääsu servituut. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 2 Tugijoonis . Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Tori vald on Pärnu maakonna idaosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Sindi linn, Are alevik, Tori alevik ja Sauga alevik. Planeeringuala paikneb Tori valla lõunaosas Pulli külas , ca 220 meetri kaugusel Sindi linna piirist ja ca 8,2 kilomeetri kaugusel Pärnu linna piiri st . Planeeringuala asub areneva elamupiirkonna servas . Lähim bussipeatus ( Pulli tee ) asub planeeringualast põhja suunas ca 40 meetri kaugusel. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Sindi linnas planeeritavast alast ca 1 ,7 kuni 2,1 km kaugusel. Lisaks asuvad Sindi linnas tervisekeskus, tankla, muuseum, seltsimaja ja kohvikud . Planeeringuala piirneb kirdest ja edelast Pulli-Jüri ( 80901:001:0285 , maatulundusmaa 100%) kinnistuga , lõunast Kangru ( 73001:007:0260 , elamumaa 100%) kinnistuga ja läänest 19275 Urge-Sindi tee ( 73001:007:0065 , transpordimaa 100%) kinnistuga . Planeeringualast põhja-, kirde- ja loodesuunda jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud d ning ida-, lääne- ja lõunasuunda jäävad valdavalt elamumaa krundid. Planeeringualast lõunasuunas asub Pärnu jõgi. Kinnistute suurused kontaktvööndis on varieeruvad. M aatulundusmaa kinnistud jäävad vahemikku 9042 m 2 kuni 11,4 ha ning e lamumaa krundid jäävad vahemikku 1 645 kuni 12678 m 2 . Piirkonnas on valdavalt kahe korruselised viilkatusega elamud ja ühe- kuni kahe korruselised viilkatusega abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud põhiliselt laudist ja krohvi . Katusekattematerjalideks on valdavalt eterniit ja plekk. Hooned paiknevad valdavalt t eedega risti- või paralleelselt. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Sauga valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on kinnistu juhtfunktsiooniks määratud väikeelamumaa. Planeeringuala on sobiv elamu rajamiseks, kuna asub Sindi linna läheduses, kus kõik vajalikud teenused on kättesaadavad. Lisaks asub planeeringuala Pärnu jõe äärses looduskaunis kohas, kuhu elamu rajamine on atraktiivne. Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva küla kompaktsust ja tihedust, uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks ja elanike arvu kasv mõjutab positiivselt majandust. Detailplaneeringu realiseerimisel jälgitakse üldplaneeringus välja toodud nõudeid ja aidatakse kaasa valla elanike arvu kasvule. Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna planeeringualale on olemasolev juurdepääs 19275 Pulli-Sindi teelt. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus laadi . Planeeringu lahendus Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga olemasoleva katastriüksuse jagamist (sh piiride muutmist) ei kavandata. Krun di ehitusõigus Krun di ehitusõigusega on määratud: 1) krun di kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoo nete lubatud maksimaalne kõrgus ; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud krun di ehitusõigus ed on esitatud joonisel 3 Põhijoonis . Olemasolev kuur koos varjualusega on ette nähtud likvideerida. Kati kinnistule on lubatud ehitada kuni 4 hoonet, 1 üksikelamu ja 3 abihoonet. Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. Kati kinnistu ehitis t e lubatud kasutamise otstar bed on: 11101 üksikelamu; 12744 elamu abihoone. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonete projekteerimisel planeeritud krun dile arvestada joonisel nr 3 Põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: Kavandatava te hoone te arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline , keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav . Krundile ehitatavad hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi. K rundile projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega, kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning esinduslikud. Keelatud on: Imite erivad materjalid . Keelatud on vooderduseta ümarpalkmaja ehitamine. Lubatud on freespalkmaja ehitamine, kui ei kasutata seinast üleulatuvaid nurgaseotisi. Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Hoonete projekteerimisel planeeritud krundile arvestada tabelis 1 toodud arhitektuursete tingimustega. Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 3 Põhijoonis. Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 3 Põhijoonis. Katuseharja kulgemise suund Vaba. Katuse tüüp Viil- või kelpkatus, lisamahtudel ka lamekatus. Katusekatte lubatud materjalid Katusekivi, -plekk, tsementkiudplaat, lamekatustel ka rullmaterjalid. Põhilised välisviimistlusmaterjalid Puit, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm kvaliteetne materjal. Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine. ±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 60 cm maapinnast, keldrikorrusega hoonel kuni 80 cm maapinnast. Krun di hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud , kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt pr ügimaja, mänguväljak ). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla te ja haljasala de kavandamine . Planeeritud hoonestusala on seotud krun di piiridega. Joonisel nr 3 Põhijoonis näidatud hoonestusala on krun dil suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lub a b vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 8 .7 . Planeeringu joonisel 3 on toodud planeeritava hoone soovituslik asukoht hoonestusalas. Kati kinnistule on lubatud ehitada lisaks ehitusõiguses toodud hoonetele kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ning kuni 5 m kõrgusega väikeehitist (nt kasvuhoone, grillmaja jms) hoonestusalasse või väljapoole hoonestusala. Nimetatud hoonete ehitamisel peab arvestama tehnovõrkude kaitsevööndeid , riigitee kaitsevööndit ja tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m² hoone jääb naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m peab hoone asukoha kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga. Antud tingimus ei kehti riigitee poolse krundipiiri suhtes, hoonestusalast krundi riigimaantee poolse piiri suunas ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine . Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega . T ee maa-ala d , liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Transpordiameti poolt väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks (06.09.2021 nr 7.1-2/21/19787-2). Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 19275 Urge-Sindi km 1,73-1,84, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1872 autot. Riigitee sellel lõigul kehtib teetööde järgne garantii kuni 06.10.2023. Planeeringualale ulatub riigitee nr 19275 Urge-Sindi kaitsevöönd, mis on äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg 3. Tee kaitsevööndisse hoonestust kavandatud ei ole, kuna sellel teelõigul puudub kaitsevööndis väljakujunenud hoonestus. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast. Juurdepääs planeeritavale alale säilib olemasolevast ristumiskohast riigiteelt km 1,834 , täiendavate ristumiskohtade rajamine riigiteelt on keelatud. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt , riigiteel parkimist ja tagurdamist ette ei nähta . Parkimiskohtade täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Planeeringuala krundi minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta. Parkimiskohtade täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Planeeringu joonisel 3 Põhijoonis on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud ristumiskoha nähtavuskolmnurga ja riigiteele vajaliku külgnähtavusega. Lähtutud on Transpordiameti 2021.a juhisest „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ punktist 3.1, joonis 1, tabel 3.1 ja tabel 3.2. Sõidusuunad ja juurdepääs krundile on esitatud joonisel nr 3 Põhijoonis. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Kati krundil tuleb o lemasoleva haljastuse lik videerimisel ja uue rajamisel arvestada järgnevaga: Krun t pea b olema heakorrastatud. Krun dil tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida otseselt juurdepääsuteele, riigitee nähtavuskolmnurka, parkimisalale, hoonete ja tehnorajatiste ehitusele ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud. Krundil peab tagama, et haljastatud alade pind (muru, puud, põõsad jne) ei tohi olla väiksem kui 60% krundi pindalast. Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi) . Tagatud peab olema nähtavus krun dilt väljasõidul ja joonisel 3 Põhijoonis näidatud riigimaantee peatumis- ja liitumisnähtavuse kolmnurkades . Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale. Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info). Piirete rajamisel krun dile tuleb arvestada järgnevaga: Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku. Piirded peavad olema läbipaistvad (hõre puitlippaed vms) või kasutada võrkaia lahendusi (sh võrkpaneelaeda) või võrkaeda (sh võrkpaneelaeda) koos hekkide mahuga. Krundile rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega. Krunti võib piirata ka ainult hekiga. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitis t e täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Tehnovõr kude ja –rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendus on esitatud j oonisel 4 Tehnovõrkude planeering . Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Veevarustus ja tuletõrjevesi Kati krundi veevarustus on lahendatud Kangru krundil asuva olemasoleva puurkaevu baasil. Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 on puurkaevu hooldusala 10 m (vett võetakse alla kümme kuupmeetri ööpäevas). Veeseaduse § 127 lg 1 alusel h eitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist . Olemasoleva puurkaevu ja planeeritud imbsüsteemi omavaheline kaugus vastab Veeseaduse § 127 lg 1 nõutule. Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine on 0,4 m³/d. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Tuletõrje veevarustuse lahendamiseks on planeeritud Kati krundile sõidutee lähedusse maa-alune tuletõrje veemahuti mahutavusega 30 m 3 . Tuletõrje veemahuti tuleb välja ehitada ja tähistada vastavalt kehtivale seadusandlusele. Kanalisatsioon ja sademevesi Kangru krundil asu b omapuhasti , mis paikneb aga olemasolevale puurkaevule liiga lähedale . T agatud ei ole Veeseaduse § 127 lg 1 nõutud minimaalne vahekaugus , mistõttu imb s üsteem likvideeritakse ja omapuhasti ehitatakse ümber k ogumismahutiks või asendatakse reoveekogumismahutiga. Kati krundi reovesi on ette nähtud juhtida krun dile planeeritud omapuhastisse koos imbsüsteemiga (alus Veeseadus § 124 ja Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrus nr 61 § 8 punkt 2 ). Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 2 lg 2 pkt 3 on omapuhasti ehk kohtpuhasti, mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 49 ie. Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“ § 8 punktile 2 võib kuni 5 m³ ööpäevas heitvett hajutatult pinnasesse immutada kaitstud , suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Joonisel 4 T ehnovõrkude planeering on esitatud o mapuhast i ja imbsüsteemi orienteeruvad asukohad, mida on lubatud edasise projekteerimise käigus täpsustada. Projekteerimisel tuleb tagada Veeseaduse § 127 lg 1-s nõutud puurkaevu ja imbsüsteemi omavaheline vahekaugus . K rundi reoveekanalisatsioonisüsteemi sh oma puhasti täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt seadusandlusele ja projektile. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Omapuhasti asemel on lubatud krundi reove si juhtida ka reoveekogu mismahutisse . Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooni ehitise kuja täpsustatud ulatus¹ “ § 5 on omapuhasti kuja 10 meetrit (v.a. septiku korral), septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 meetrit. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,4 m³/d. Kati k run di vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krun di maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse krun di siseselt. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele ega riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse . Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele. Elektrivarustus ja välisvalgustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 394949. Kati krundi elektrivarustuseks on planeeritud 0,4 kV liitumiskilp krundi lõunaservas asuva õhuliini mastile nr 12 F1 Pauli AJ. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole . Krund i sisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus . Soojavarustus Kati krundile on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maapinnal kõrgusega kuni 2,0 m). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Sidevarustus Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva küla kompaktsust ja tihedust, uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks ja elanike arvu kasv mõjutab positiivselt majandust. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, mõningase suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste ehitamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. Keskkonnatingimus te seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed on soovitav komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Tori valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et need jääks märkamatuks. Planeeringuala piirneb riigiteega nr 19275 Urge-Sindi , mille läheduses tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni, õhusaaste). Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab planeeringu arendajal. Transpordiamet ja Tori Vallavalitsus ei võta kohustusi normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“). Võimalusel mitte kavandada müratundlikke ruume hoonete maanteepoolsesse ossa. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et katusele paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Heitvesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 127 nõuetele. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks. Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudi seadmise vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 4 T ehnovõrkude planeering . Detailplaneeringualal on vajadus seada tehnovõrgu talumise servituut Kangru krundi loodeossa planeeritud olemasolevale puurkaevule ja veetorule Kati krundi igakordse omaniku kasuks. Läbi Kati krundi lõunaserva kulgevale madalpinge elektriõhuliinile võrguvaldaja kasuks. Kati krundi edelaservas asuval juurdepääsuteel säilib olemasolev juurdepääsu servituut Kangru krundile juurdepääsu tagamiseks . Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine); Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada: jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve); teealade korrashoid; võõrastele piiratud juurdepääs eraalale; kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus; vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naaber kinistute maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt . P laneeringu rakendamise võimalused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeritud krundi ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul. Tori V allavalitsus ega Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja heale projekteerimistavale. Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule. Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Transprordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega ehitiste projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel ning kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasata Transpordiamet projekteerimistingimuste menetlusse. Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. K ooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Planeeringu on kooskõlastanud: Päästeameti L ääne Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo , nõunik Margo Kubjas 28.02 .202 2 . Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2448-2022-2 : digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad) . Elektrilevi OÜ , Enn Truuts 01.03.2022 projekti kooskõlastus nr 9756972712 : digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Transpordiamet , projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus juhtivspetsialist Marek Lind , 10.03 .202 2 kooskõlastus nr 7.2-2/22/3473-2 : digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad).
TORI VALLAVALITSUS
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud ja koostöötegijad 09.07.2022 nr 6-2.1/3598
Detailplaneeringu kehtestamisest teatamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja lg 6 p 4 teatame Tori Vallavalitsuse 27. mai
2022 korraldusega nr 402 kehtestatud detailplaneeringust Pulli külas Kati kinnistul.
Planeeringuala suurusega 7127 m2 asub Tori vallas Pulli külas. Kinnistut ümbritsevad
läänest Urge-Sindi riigitee ning muudest külgedest Kangru (73001:007:0260) ja Pulli-
Jüri (80901:001:0285) kinnistud. Maa sihtotstarve on elamumaa 100%. Kinnistul ei
asu ehitisregistrisse kantud hooneid. Avalik-õiguslikest kitsendustest ulatub kinnistule
riigitee 19275 Urge-Sindi kaitsevöönd.
Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, mille piires võib rajada
ehitusõigusega määratud hooneid. Lubatud maksimaalseks ehitise kõrguseks
põhihoonel on 9 m, abihoonel 5 m maapinnast ning ehitada võib elamuhoone koos
kuni 3 abihoonega katusekaldega 200-450. Elamul kuni 2 maapealset, abihoonel 1
maapealne korrus + 1 maa-alune (sügavus 2,3 m maapinnast).
Lisaks saab ehitada kaks (2) kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ning kuni 5 m
kõrgusega väikeehitist (nt kasvuhoone, grillmaja jms) hoonestusalasse või väljapoole
hoonestusala. Nimetatud hoonete ehitamisel peab arvestama tehnovõrkude
kaitsevööndeid, riigitee kaitsevööndit ja tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m²
hoone jääb naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m peab hoone asukoha
kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga. Antud tingimus ei kehti riigitee
poolse krundipiiri suhtes, hoonestusalast krundi riigimaantee poolse piiri suunas ei ole
lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma
elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema
kooskõlastatud omavalitsusega. Suurim lubatud ehitistealune pind on 1000 m².
Sauga valla üldplaneeringus on kinnistu juhtfunktsiooniks määratud väikeelamumaa.
Krundi suurim lubatud täisehitus 10-20%, suurim lubatud hoonete arv elamu + 3
abihoonet. Suurim lubatud kõrgus põhihoonel 9 m, abihoonetel 5 m.
Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb kehtivast üldplaneeringust, mille
kohaselt uue hoonestuse rajamisel Pärnu ja Sauga jõe kaldale (200 m tavalisest
veepiirist) ja/või väärtuslike maastike aladele tuleb koostada detailplaneering.
Detailplaneeringuga ei muudeta Sauga valla kehtivat üldplaneeringut.
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
Olulisi majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonnale kaasnevaid
negatiivseid mõjusid detailplaneeringuga ei kaasne.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: kehtestamise korraldus, lisana planeering
Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Transpordiamet, piirinaabrid,
puudutatud isikud
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]