dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rail Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Rahandusministeerium · 9. juuni 2022
Viit
15-3/5008-1
Registreeritud
9. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kohila Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
9. juuli 2022

Failid

  • 📎7-154 09.06.2022 Väljaminev kiri.asice10277 KB
  • 📎E-kiri.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Lisa 2 Kohila Vallavalitsus 26.05 . 202 2 . a otsus nr 16 Toome kinnistu detailplaneeringu ala ja asukohaskeem Lähteseisukoh a d nr 00 3 /2 2 juurde Planeeringuala pindala ligikaudu 1 9000 m 2 (1,9 ha) Punasega on tähistatud planeeringuala asukoht Urge külas 3494405 1003300 Kohila delta_regDateTime 26 .05.2022 nr delta_docNumber 16 delta_docName Rail Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu algatamine Detailplaneeringust huvitatud isik Rail Baltic Estonia OÜ volituse alusel Skepast&amp;Puhkim OÜ on esitanud Kohila Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise avalduse ja eskiislahenduse detailplaneeringu algatamiseks Kohila vallas, Urge külas Toome (katastritunnus 31701:002:0428, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 10,94 ha) kinnistul. Planeeringuala asub Urge tee T2 loodepoolses servas, mis jääb ligikaudu 1 km kaugusele põhjasuunda 11220 Kernu-Kohila tee ja Härjaoja tee ristmikust. Taotletava detailplaneeringuala lähipiirkonnas on põhja suunas kehtestatud Kohila Vallavolikogu 10. aprill i 2007 . a otsusega nr 133 „Urge küla Herilase, Nõlva ja Uustalu kinnistute“ detailplaneering, lõuna suunas kehtestatud Kohila Vallavolikogu 27. detsembr i 2006 . a otsusega nr 115 „Kohila alevi Ülejõe kvartali“ detailplaneering ja ida suunas “ kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 . a käskkirjaga nr 1.1-4/43 Rapla maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Taotletava detailplaneeringu eesmärgiks on: kinnistu jagamine; sihtotstar be muutmine äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistute moodustamiseks; ehitusõiguse määramine raudteejaama peatuse peahoone ehitamiseks; detailplaneeringu kohustuslike hoonete toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsu võimaliku asukoha ja põhimõtete määramine Vastavalt Rapla maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80) on määratud kohalike omavalitsuste peatuste põhimõttelised asukohad. Kohila peatuse asukoht vastab Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja detailplaneeringu algatamisettepaneku asukohale. Maakonnaplaneeringu eesmärk on kogu maakonna või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Vastavalt Kohila valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) paikneb käsitletav ala planeeritavas tiheasustusalas väikeelamute maal, kuhu on ette nähtud põhiliselt ühepere-, paaris-, ja ridaelamute ala, kus võivad paikneda elurajooni teenindavad asutused, bürood, ja ke s kkonnaohutud ettevõtted. Kehtiva üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud Rail Baltica trassi käsitletud, kuid vastavalt planeeringute hierarhilisuse printsiibile on kõrgema astme planeering aluseks madalama astme planeeringule. Samuti on Kohila valla koostatava üldplaneeringu (algatatud Kohila Vallavolikogu 27.03.2018. a otsusega nr 11) menetluses arvestatud Kohila peatuse asukohaga. Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga ning Rapla maakonnaplaneeringuga. Keskkonnamõju st r ateegilise hindamise (KSH) eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest ( PlanS ), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest ( KeHJS ), Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005. a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ § 13 lõike 3 järgi: Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 . a määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Esitatud KSH eelhinnangu (KSHE) sisendiks olev teabedokument on üles ehitatud eelnimetatud määruse nõuetest lähtuvalt. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku , väärtuslikku põllumajandusmaad, rohevõrgustikku, pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisi ehk mõju nendele objektidele puudub. Negatiivne mõju detailplaneeringu elluviimisel avaldub taimestikule ja loomastikule läbi elupaikade killustumise ja häiringute, kuid olulist negatiivset mõju eeldada siiski ei ole. Muude võimalike ja tõenäoliste häiringute osas on vajalik leevendusmeetmete rakendamine (nt ehitusseadmete ohutuse ja korrasoleku tagamine, raietööde teostamisel arvestada lindude pesitsusajaga jne), mille korral ei kaasne tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. KSH vajaduse kaalumise kohustus tuleneb kavandatud tegevuse olemusest, seega on vajadust tarvis eelnevalt kaaluda. Lähtuvalt eelnevast, Kohila vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile, detailplaneeringu algatamise taotluse KSH eelhinnangule ja Keskkonnaameti KSH eelhinnangu seisukohale eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ei ole ning KSH algatamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ja vastavalt KSH eelhinnangus toodule on vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha täiendavaid uuringuid , milledeks on: Ehitusgeoloogilised uuringud – Proovikehad planeeringuala välialal vähemalt 8 kohast. Proovikehad objekti juurdepääsuteel vähemalt iga 40 m tagant. Geodeetiline alusplaan – Topo -geodeetilised mõõdistustööd tuleb teostada planeeringuala piiridest 2 0 meetrit kaugemale ja koos piirkonnas olevate tehnovõrkude uurimisega. Hüdrogeoloogiline uuring – Teostada planeeringualal, välja selgitamaks hüdrogeoloogilised tingimused, mis on vajalikud detailplaneeringu ja projekteerimise läbiviimiseks. Mürauuring – Teostada müra mõõtmised fikseerimaks planeeringuala eelne mürafoon. Teostada objektil peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang koos võimalike leevendusmeetmete väljatöötamisega; Liiklusuuring – Teostada objektil arvutamaks projekteeritavate ristmike läbilaskvusi, prognoosida erinevaid liikumisviise, liiklussagedust ja vajalikku sõidukite parkimiskohtade arvu, määrata teenindustasemed (sh ühistransport) ning teha ettepanekuid ohutuse ja kasutusmugavuse tagamiseks ; Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5 alusel , Kohila Vallavolikogu o t s u s t a b: Algatada Rapla maakonnas, Kohila vallas, Urge külas Toome (katastritunnus 31701:002:0428) kinnistul detailplaneeringu koostamine. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad 003/22 Jätta algatamata planeeritava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine Kohila vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise, lähtesisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest teade ajalehes Raplamaa Sõnumid, Kohila valla ajaleht, Kohila valla koduleht ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohila vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Kohila vallavalitsusel teavitada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) §33 lõikes 6 nimetatud asutusi. Otsuse peale võib esitada Kohila Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heiki Hepner Volikogu esimees Lisa 1 Kohila Vallavalitsus 26.05 .2022.a otsusele nr 16 Rapla maakond, Kohila vald, Urge küla RAIL BALTICA KOHILA RAUDTEJAAMA JA LÄHIALA DETAILPLANEERING LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS 00 3 /2 2 I LÄHTEANDMED Rail Baltic Estonia OÜ volituse alusel Skepast&amp;Puhkim OÜ poolt esitatud taotluse ja eskiisi detailplaneeringu algatamiseks. Huvitatud isiku ja Kohila valla vahel sõlmitakse koostöökokkulepe detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning kokkulepe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine “ (k ehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 ) . Rapla maakonnaplaneering 2030+ (k ehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 ) . Kohila valla üldplaneering (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006. a otsusega nr 86). Kohila valla koostatav üldplaneering (algatatud Kohila Vallavolikogu 25.03.2018. a otsusega nr 11). Planeerimisseadus. Ehitusseadustik. II DETAILPLANEERINGU EESMÄRK Detailplaneeringust huvitatud isiku Rail Baltic Estonia OÜ volituse alusel Skepast&amp;Puhkim OÜ on esitanud Kohila vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise avalduse ja eskiislahenduse detailplaneeringu algatamiseks Kohila vallas , Urge külas Toome (katastritunnus 31701:001:0428, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 10.94 ha) kinnistule. Detailplaneeringu eesmärgiks on: kinnistu jagamine; maa sihtotstar be muutmine äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistute moodustamiseks; ehitusõiguse määramine raudteejaama peatuse ehitamiseks; detailplaneeringu kohustuslike hoonete toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsu võimaliku asukoha ja põhimõtete määramine. III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeringuga haaratud maa-ala suurus on ligikaudu 19 000 m 2 (1,9 ha). Planeeritav ala asub Kohila vallas, Urge külas, Urge tee T2 loode poolses servas, mis on ligikaudu 1 km kaugusel 11220 Kernu-Kohila tee ja Härjaoja tee ristmikust põhja pool. Planeerita al a kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100% . Vastavalt Rapla maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80) on määratud kohalike omavalitsuste peatuste põhimõttelised asukohad. Kohila peatuse asukoht vastab Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja detailplaneeringu algatamisettepaneku asukohale. Maakonnaplaneeringu eesmärk on kogu maakonna või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Vastavalt Kohila valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) paikneb käsitletav ala planeeritavas tiheasustusalas väikeelamute maal, kuhu on ette nähtud põhiliselt ühepere-, paaris-, ja ridaelamute ala, kus võivad paikneda elurajooni teenindavad asutused, bürood ja ke s kkonnaohutud ettevõtted. Kehtiva üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud Rail Baltica trassi käsitletud, kuid vastavalt planeeringute hierarhilisuse printsiibile on kõrgema astme planeering aluseks madalama astme planeeringule. Samuti on Kohila valla koostatava üldplaneeringu (algatatud Kohila Vallavolikogu 27.03.2018. a otsusega nr 11) menetluses arvestatud Kohila peatuse asukohaga. Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga ning Rapla maakonnaplaneeringuga. Planeeritav ala piirneb põhja suunas Kohila Vallavolikogu 10. aprill 2007 otsusega nr 133 „Urge küla Herilase, Nõlva ja Uustalu kinnistute“ kehtestatud detailplaneeringuga, lõuna suunas Kohila Vallavolikogu 27. detsember 2006 otsusega nr 115 „Kohila alevi Ülejõe kvartali“ kehtestatud detailplaneeringuga ja ida suunas riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Planeeringuala üldiseloomustus: ala on tasase reljeefiga põllumaa , kõrghaljastus puudub . Hoonestus ja tehnovarustus puudub. Maa-ameti andmetel kitsendab alal tegevust Kohila-Keskuse2 maaparandussüsteemi maa-ala (tunnu s 41096100311700011M); Elektripaigaldise kaitsevöönd (tunnus M198594552); Sideehitise kaitsevöönd (tunnus 72174386) ja Rail Baltic raudteetrassi nihutamisruum. Ehitisregistri andmetel Toome katastriüksusel ehitised puuduvad. Juurdepääs planeeritavale alale on Urge tee lt . PlanS § 127 lõike 2 ja lõike 3 alusel kaasatakse detailplaneeringu koostamisse naaberkinnistute omanikud, Toome kinnistuomanik, Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet , Terviseamet ning Põllumajandus ja Toiduamet. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000). Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel topo -geodeetilisel alusplaanil mõõdus 1:500 (1:1000 või 1:2000), millele on kantud kehtiv maakasutuse piir, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad insenerivõrgud ja juurdepääsuteed, minimaalselt 20 m ulatuses väljaspool planeeritava krundi piire. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada olemasolevate ning muudetavate kitsendustega. Detailplaneeringuga määrata: kinnistu jagamine, krund i hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete arv, hoonete suurimad lubatud ehitusalused pinnad, hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; muudest seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal). Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded: Hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoonete paigutus, jms). Kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne kõrgus maapinnast). Konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus). Hoonete välisviimistlus (nt, klaas, laudis, murtud paas, tellis, betoon, krohv jne; naturaalne, värvitud, tooniprintsiibid - kontrast, pastell vms). Krundi piirded (looduslikud - hekk, veekraav, kiviaed vms; materjal - puit, metall, kivi vms; konstruktsioon - laotud, minimalistlik, massiivne vms; viimistlus - naturaalne, värvitud, värvitoonid vms; kõrgus). Detailplaneeringuga lahendada parkimine. Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht/kohad. Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side, sademevesi ja drenaa ž ) varustamise lahendus. Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ja vastavalt KSH eelhinnangus toodule on vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha täiendavaid uuringuid, milledeks on: Ehitusgeoloogilised uuringud – Proovikehad planeeringuala välialal vähemalt 8 kohast. Proovikehad objekti juurdepääsuteel vähemalt iga 40 m tagant. Geodeetiline alusplaan – Topo -geodeetilised mõõdistustööd tuleb teostada planeeringuala piiridest 2 0 meetrit kaugemale ja koos piirkonnas olevate tehnovõrkude uurimisega M 1:500. Hüdrogeoloogiline uuring – Teostada planeeringualal, välja selgitamaks hüdrogeoloogilised tingimused, mis on vajalikud detailplaneeringu ja projekteerimise läbiviimiseks. Mürauuring – Teostada müra mõõtmised fikseerimaks planeeringuala eelne mürafoon. Teostada objektil peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang koos võimalike leevendusmeetmete väljatöötamisega; Liiklusuuring – Teostada objektil arvutamaks projekteeritavate ristmike läbilaskvusi, prognoosida erinevaid liikumisviise, liiklussagedust ja vajalikku sõidukite parkimiskohtade arvu, määrata teenindustasemed (sh ühistransport) ning teha ettepanekuid ohutuse ja kasutusmugavuse tagamiseks ; Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Olulisemad planeeringulised nõuded: määrata ehitusõigus uue raudteejaama pea hoone ehitamiseks; seada tingimus, et hoone projekti eskiis kooskõlastatakse Kohila v allavalitsusega; planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega; vee- ja kanalisatsioonilahenduse väljatöötamisel teha koostööd piirkonnas tegutseva vee- ja kanalisatsiooni ettevõttega Kohila Maja OÜ ning täiendavalt Loone Kinnisvara OÜ (omab lähipiirkonnnas vee- ja kanalisatsioonitrassi) . Veevarustus ja kanalisatsioon näha ette tsentraalselt vastavalt Kohila Maja OÜ tehnilistele tingimustele ning võimalusega veetrassi pikendamiseks raudteetrassi vastasküljele ; selgitada välja Salutaguse kraavi (Kohila-Keskuse 2) rekonst r ueerimise vajadus; juurdepääs planeeringualale näha ette Urge tee T2 kaudu ; anda liikluskorralduse ja parkimise lahendus; määrata autoparklale roheline puhver ala ; lahendada parkimisel elektriautode laadimise võimalused ( min 6 laadurit); määrata katustatud jalgrattaparkla asukoht ; raudteejaama bussipeatuse ala lahendad võimalusega peatuda ootealas kahel (2) kaheteistkümne meetrisel bussil (12 m); anda heakorra ja keskkonnakaitse abinõud, arvestades keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu teabedokumendis toodud leevendusmeetmete ettepanekui d ; lahendada jalakäijate juurdepääs raudteejaama hoonele täiendavalt Urge tee lääne poolse viadukti nõlva lt ; koostada eraldi lähiaadressidega ehitusõiguse tabel ja maakasutuse bilanss. anda lahendus valgusreostuse minimeerimiseks ja naaberkinnistutele levimise vähendamiseks V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS Planeering kooskõlastatakse naaberkinnistute omanik e , Toome kinnistuomaniku, Rahandusministeeriumi, Transpordiametiga, Keskkonnaameti, Päästeameti Lääne päästekeskusega , Terviseameti ning Põllumajandus - ja Toiduametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Kohila vallavalitsus. Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina. Kooskõlastused esitada projekteerija poolt allkirjastatud koondtabelina. Originaalkooskõlastused esitada ühe originaaleksemplari juures, lisaeksemplarides esitada kooskõlastuste mustvalged koopiad. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Kohila vallavalitsus. PlanS § 127 lõike 2 ja lõike 3 alusel kaasatakse Detailplaneeringu koostamisse naabermaaüksuste omanikud. Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel alus plaanil ja väljavõte valla üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide seletused Kohila valla üldplaneeringust. P la neeringu koosseisus esitada katastriüksuse plaan või katastribüroost tellitav katastriüksuse andmete väljavõte. Planeeringu kausta lisada koopiad kõigist detailplaneeringu menetlemise õigusaktidest. Detailplaneeringu kaustas kasutada järjekorda: 1) tekstiline osa; 2) joonised; 3) lisad. Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt aadressil [email protected] . Detailplaneeringu põhijoonis, tugiplaan ja geodeetiline alusplaan esitada nii . pdf kui ka . cad /. dwg failidena. Enne tehnovõrkude ning tee omanike planeeringulahenduse heakskiitmist esitada detailplaneeringu eskiislahendus heakskiidu saamiseks Kohila Vallavalitsusele. Koos detailplaneeringu eskiislahendusega esitab detailplaneeringu koostaja tõendi, et vastab planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeering esitada Kohila v allavalitsusele vastuvõtmiseks (avalikustamiseks) üheks eksemplaris paberkandjal. Avalikustamiseks jätta üks põhijoonis ja illustreeriv joonis köitmata. Planeering esitada Kohila v allavalitsusele pärast seadusjärgse menetluskorra läbimist (enne kehtestamise otsuse vastuvõtmist) ühes eksemplaris paberkandjal ning ühes eksemplaris elektronkandjal. Paberkandjal kaust ja digitaalne kaust peavad vastama üks-ühele. Lähteseisukohad koostas: Peeter Pallav planeeringute juhtivspetsialis t Tel. 53027054 [email protected] Lisa 2: Planeeringuala skeem Lisa 3: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö number: 2021_0096 Tellija OÜ Rail Baltic Estonia Endla 16, 10142 Tallinn e-post: [email protected] Registrikood: 12734109 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 27.01.2022 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Versioon Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks Kuupäev 27.01.2022 Koostanud: KMH juhtekspert Eike Riis (litsents KMH0154), keskkonnaekspert Vivika Väizene Projekti nr 2021_0096 Esikaane foto Riigihange „Rail Baltic kohalike peatuste detailplaneeringute koostamine“. Hankedokumendid. Tehniline kirjeldus, lisa 2 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 1 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................. 4 2. Seadusandlikud aspektid .............................................................................................. 5 3. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................ 6 3.1. Detailplaneeringu eesmärk ............................................................................................. 6 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ...................................................................................... 7 3.3. Kohila peatuse kirjeldus ................................................................................................. 7 3.4. Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 9 3.5. Vajalikud lammutustööd ................................................................................................ 9 4. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................... 10 4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ................................................................................. 10 4.2. Rapla maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................. 10 4.3. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”....................................................................................................................... 11 4.4. Kohila valla üldplaneering ............................................................................................. 13 5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................. 15 5.1. Maakasutus................................................................................................................. 15 5.1.1. Asend ...................................................................................................................... 15 5.1.2. Asustus ja rahvastik .................................................................................................. 15 5.1.3. Sotsiaalne taristu ...................................................................................................... 16 5.1.4. Ettevõtlus ................................................................................................................ 16 5.1.5. Teedevõrk ................................................................................................................ 16 5.2. Alal esinevad loodusvarad ............................................................................................. 16 5.2.1. Pinnakate ................................................................................................................. 16 5.2.2. Maavarad ja maardlad ............................................................................................... 17 5.2.3. Põhjavesi ................................................................................................................. 19 5.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................... 20 5.3. Looduskeskkonna kirjeldus ........................................................................................... 21 5.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................... 21 5.3.2. Hoiualad .................................................................................................................. 22 5.3.3. Kaitsealad ................................................................................................................ 22 5.3.4. Kaitsealused liigid ..................................................................................................... 23 5.3.5. Püsielupaigad ........................................................................................................... 24 5.3.6. Kaitstavad looduse üksikobjektid ................................................................................ 24 5.3.7. Vääriselupaigad ........................................................................................................ 24 5.3.8. Taimestik ja loomastik ............................................................................................... 24 5.3.9. Väärtuslik põllumajandusmaa ..................................................................................... 24 5.3.10. Rohevõrgustik......................................................................................................... 25 5.4. Kultuuripärand ............................................................................................................ 26 5.5. Radoonioht ................................................................................................................. 27 5.6. Piirkonna välisõhu kvaliteet ........................................................................................... 28 5.6.1. Müra ....................................................................................................................... 29 5.7. Vibratsioon ................................................................................................................. 29 5.8. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ..................................................................... 29 6. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 31 6.1. Mõju maakasutusele .................................................................................................... 31 6.2. Mõju loodusvaradele .................................................................................................... 31 6.2.1. Pinnas ..................................................................................................................... 31 6.2.2. Maavarad ................................................................................................................. 31 2 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 6.2.3. Põhjavesi ................................................................................................................. 32 6.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................... 33 6.3. Mõju looduskeskkonnale ............................................................................................... 34 6.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele........................................................................... 34 6.3.2. Mõju kaitsealustele liikidele ........................................................................................ 34 6.3.3. Mõju taimestikule ja loomastikule ............................................................................... 34 6.3.4. Mõju rohevõrgustikule ............................................................................................... 34 6.4. Mõju kultuuripärandile .................................................................................................. 34 6.5. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju .............................................................................. 34 6.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule.................................................................................. 35 6.6.1. Välisõhu kvaliteet ...................................................................................................... 35 6.6.2. Müra ....................................................................................................................... 35 6.6.3. Vibratsioon ............................................................................................................... 36 6.6.4. Joogivee kvaliteet ..................................................................................................... 36 6.6.5. Radoon .................................................................................................................... 37 6.6.6. Valgusreostus ........................................................................................................... 37 6.7. Mõju ohutusele ............................................................................................................ 37 6.8. Mõju asustusele ........................................................................................................... 37 6.9. Koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualasse planeeritavate tegevustega ........... 38 6.10. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ............................................................ 38 7. Kokkuvõte .................................................................................................................. 39 8. Kasutatud materjalid .................................................................................................. 40 3 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 1. Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud teabe andmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostamiseks Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel Rail Balticu kohalike peatuste detailplaneeringute koostamiseks. Kavandatav peatus asub Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas. Käesoleva töö aluseks on Tellija poolt esitatud tehniline kirjeldus. Töös käsitletakse kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KSH algatamise vajalikkuse hindamisel. Teabe andmisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005. a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja juhendist „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt). 4 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 2. Seadusandlikud aspektid KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005. a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ § 13 lõike 3 järgi: Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“1. Käesolev KSH eelhinnangu (KSHE) sisendiks olev teabedokument on üles ehitatud eelnimetatud määruse nõuetest lähtuvalt. Kuna KOV-i uus üldplaneering on käesoleval hetkel koostamisel, siis tuleb eelduslikult läbi viia kehtivat üldplaneeringut muutev detailplaneering. 1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 5 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 3. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Rail Baltic on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h. Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega, võimaldades reisi- ja kaubarongi liiklust samal raudteel. Rail Balticu trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa). Rail Balticu kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik, mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete (kohalike) rongide peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta. Lisaks on peatused ette nähtud rahvusvahelistesse terminalidesse Tallinnas ja Pärnus. Kavandatavad kohalikud peatused Eesti Vabariigi territooriumil: • Harjumaa – Assaku, Luige, Saku, Kurtna; • Raplamaa – Kohila, Rapla, Järvakandi; • Pärnumaa – Kaisma, Tootsi, Urge, Surju, Häädemeeste. Rapla maakonnas asuvate kavandatavate peatuste asukohad vt Tabel 1. Tabel 1. Kavandatavate Raplamaa peatuste asukohad. Allikas: Tehniline kirjeldus Objektid Kohila peatus Rapla peatus Järvakandi peatus Asukoht Urge küla, Kohila vald Sulupere küla, Rapla Ahekõnnu küla / vald Järvakandi alevik, Kehtna vald Objektidega Toome (31701:002:0428) Sõerumaa-Veski Kõnnu metskond 2 eelduslikult Vaablase tn 13 (66904:003:0996) (29203:001:0410) hõlmatud (31701:002:0307) Metsataguse Käru metskond 4 kinnistud (66904:003:0128) (26001:001:0420) Vaablase tn 15 (31701:002:0306) Sõerumäe-Alu tee L1 Nõlva tn 42 Vaablase tänav L2 (66901:001:0635) (29301:001:0199) (31701:002:0299) Sõerumäe-Alu tee Nõlva tn 40 (66901:001:0728) (29301:001:0062) Nigula (31701:002:0446) 20125 Rapla ümbersõit Nõlva tn 38 (66904:003:0444) (29301:001:0061) Kohalik Kohila Vallavalitsus Rapla Vallavalitsus Kehtna Vallavalitsus omavalitsus 3.1. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Vastavalt töö hanke eesmärkidele peab detailplaneeringu lõpplahenduses edasiseks projekteerimiseks olema loodud vähemalt järgmised eeldused: 6 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne • funktsionaalsus lähtuvalt peatuse ja teenindavate rajatiste otstarbest; • vastavus õigusaktidele, kehtivatele alusdokumentidele ja tehnilises kirjelduses esitatud tehnilistele nõuetele; • vastavus kõiki kaasava elukeskkonna ja universaalse disaini põhimõtetele; • keskkonnasäästlikkus; • peatusega seotud hoone, teenindavate rajatiste ja tehnosüsteemide pikk kasutusiga; • ehituskulude optimaalsus. Detailplaneering koostatakse ainult juurdepääsuteedele, välialadele ja hoonetele vastavalt planeerimisseadusele. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht Rail Balticu Kohila kavandatava peatuse asukoht on Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas. Ühendustee kavandatava peatuse ja Kohila alevi vahel kulgeb läbi Urge küla. Kavandatava Kohila peatuse asukoht asub Kohila alevi piiri läheduses 300 m kaugusel alevist kirde suunas. Kohila peatus paikneb raudtee läänepoolsel (Kohila alevi poolsel) küljel. Kavandatava peatuse asukohas asub hetkel maatulundus- ja elamumaa. 3.3. Kohila peatuse kirjeldus Vastavalt töö aluseks olevale tehnilisele kirjeldusele on Kohila peatus kavandatud põhitüüpi (basic) (tüüp 3) peatus, mis hõlmab enda alla ca 430 m2 ehitisealuse pinnaga hoone. Peatuse väliala (tüüp 2) on mõõtmetega 50 x 115 m, hinnanguline ruumivajadus 5750 m2 suurusel alal. Sõiduautode parkimiskohtade arv on hinnanguliselt 80. Juurdepääsutee hinnanguline pikkus on 170 m ja sõiduradade laius 6-7 m. Kergliiklustee hinnanguline pikkus on 170 m ja laius 3 m. Ülepääsuga ooteplatvormid on mõõtmetega 220 x 6 m ja 220 x 6 m (Joonis 1 ja Joonis 2). Peatuse alale nähakse ette kaasaegne säästlik välisvalgustus (LED-tüüpi lambid). Välialale kavandatakse ka elektrilised laadimispunktid autodele, jalgrattaparkla, takso- ja hüvastijätuala ning bussipeatus. 7 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 1. Kohila peatuse asukoht ja juurdepääs. Allikas: Tehniline kirjeldus 8 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 2. Kohila peatuse visuaal. Allikas: Tehniline kirjeldus 3.4. Kavandatava tegevuse kirjeldus Peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala parkimisalaga, juurdepääsu- ja kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline ülepääs. Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Võimalusel kasvupinnas taaskasutatakse kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Ehitatakse hoone WC, koristusruumi ja ooteruumiga, piletimüügi automaadid ja piletite müügipunkt, rajatakse vajalikud tehnovõrgud. Ehitatakse ooteplatvormid ülepääsudega. Parkimisala kaetakse kõvakattega ja rajatakse haljastus. 3.5. Vajalikud lammutustööd Kohila peatuse rajamiseks pole vaja teha lammutustöid. 9 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 4. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Kavandataval tegevusel on seos järgmiste strateegiliste planeerimisdokumentidega: • Üleriigiline planeering Eesti 2030+ • Rapla maakonnaplaneering 2030+ • Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” • Kohila valla üldplaneering 4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+2 on välja toodud, et Euroopa transpordipoliitika valguses on jätkuvalt tähtis parandada Eesti seotust Euroopa Liidu tuumikpiirkondadega, sh luua Läänemere idarannikul kiirraudtee (Rail Baltic), mis ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-Euroopaga. Selline raudtee konkureerib lühematel vahemaadel edukalt õhutranspordiga. 4.2. Rapla maakonnaplaneering 2030+ Rapla maakonnaplaneeringus 2030+3 on välja toodud: Rail Balticu raudtee eesmärk on luua kiire raudteeühendus Lääne-Euroopa suunal. Lisaks tagatakse Eesti siseselt regionaalne ühendus Pärnu suunal. Eraldiseisva planeeringuga kavandatakse raudteejaama täpne asukoht ja lahendused (jaamahoone paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele, sh ühistranspordile ja kergliiklejatele, parkimine jm toetav taristu). Rail Balticu perspektiivsele trassikoridorile on maakonnaplaneeringuga kavandatud lisaks Rapla peatusele veel kaks kohaliku peatuse põhimõttelist asukohta (Kohila ja Järvakandi), mis lahendatakse samuti eraldiseisvate detailplaneeringutega. Rapla maakonnaplaneeringuga seatud tingimused rööbastranspordi arendamisel: 1. Raudtee ja maantee ristumine tuleb liiklusohutuse tagamiseks lahendada võimalusel eritasandilisena. 2. Olemasolevate rongipeatuste asukoha muutmisel ja uute kavandamisel tuleb arvestada asustuse paiknemise ja perspektiivsete arengutega ning vajadusel (rongiliinide ja -peatuste sulgemisel) alternatiivse ühistranspordiühenduse (bussiühendus) korraldamisega. 3. Uue peatuse kavandamisel tuleb lahendada jalakäijate, sõidukite ja ühistranspordi võimalikud liikumisteed ning sõidukite ja jalgrataste parkimisvõimalused uue peatuskoha piirkonnas. 4. Tiheasustusega piirkondades tuleb ohutuse tagamiseks raudtee piirata aiaga kohtades, kus puuduvad nõuetekohased raudteeületuskohad. 5. Jalg- ja jalgrattateede ülekäigukohad tuleb kavandada hajaasustuses ohutuse seisukohalt üksteisele mitte lähemale kui 2 km. 2 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. a korraldusega nr 368 3 Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 10 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 6. Jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb ette näha tõkked jalgratturi otsese raudteele väljasõiduvõimaluse takistamiseks. 7. Seoses rongiliikluse tihenemise ja piirkiiruste kasvuga tuleb üldplaneeringutes arvestada vajadusega näha ette alasid teede ja raudteede eritasandiliste ristumiste väljaehitamiseks (perspektiivsed eritasandilised ristumised on kajastatud kaardil Tehniline taristu). Perspektiivsed raudteepeatused tuleb siduda nii kergliiklusteedega kui ka maakondlike ja kohalike bussiliinidega. Parkimisvõimaluste ette nägemisel tuleks luua võimalused n.ö „pargi ja reisi“ lahenduse kasutamiseks kaugemate piirkondade elanikele. Ühistranspordi ja kergliiklusteedega tuleks omavahel ühendada ka olemasoleva ja planeeritava raudteevõrgu peatused. Joonis 3. Rapla maakonnaplaneeringuga kavandatav Rail Balticu trassikoridor. Allikas: Rapla maakonnaplaneering 2030+ Maakonnaplaneeringu ruumilise arengu analüüsis on välja toodud järgmist: Maakonna hõivatutest töötab oma maakonnas vaid 57%, Tallinnas ja mujal Harjumaal kokku aga üle veerandi hõivatutest. Põhja-Raplamaa on kujunemas Tallinna „eeslinnaks“, sarnaselt Harjumaal paiknevate Tallinna lähivaldadega. Sõltuvus pealinnaregiooni töökohtadest näitab tõusutrendi. Nii Tallinna kui ka Pärnu suuna (Vigala ja Järvakandi rahvas käib tööle ka Pärnumaale) kiirete ja turvaliste ühendusteede ning ühistranspordi tähtsus kasvab. 4.3. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“4 on välja toodud: Rail Balticu trassi koridor (lõik 16A) läbib Mälivere, Loone, Salutaguse, Urge ja Vilivere küla. Kohila alevist möödub trassi koridor ida poolt, kulgedes Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt läbi (Joonis 4 ja Joonis 5). Trassi koridori laius on 350 m. 4 Kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 11 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Urge külas on kahel pool Tallinn-Rapla-Türi maanteed kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid elamute rajamise eesmärgil (valla üldplaneeringu järgne arendus ehk nn Uus-Kohila), mida trassi koridor läbib. Sellest tulenevalt jääb trassi koridori elamumaa krunte, neist mõned hoonestatud, kuid valdavalt on tegemist hoonestamata kruntidega. Trassi koridor kulgeb Urge ja Vilivere küla piiril, läbides nii metsa- kui põllumajandusmaid ning suundub Harju maakonda. Ala asub Kohila alevist lähtuvate teede sõlmpunktis ning paikneb alevile kõige lähemal. Raudteejaama täpne asukoht, jaamahoone paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele (sh ühistranspordile ja kergliiklejatele), parkimine jm toetav infrastruktuur lahendatakse eraldiseisva planeeringuga. Joonis 4. Planeeringlahendus Rapla maakonnas. Allikas: Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ 12 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 5. Rapla maavalitsuse ettepanek võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste asukohtade osas. Allikas: Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ 4.4. Kohila valla üldplaneering Kehtiv Kohila valla üldplaneering aastani 20155 on koostatud 2005. a. 2018. a vaadati ÜP üle ning see jäeti kehtima kuni uue ÜP valmimiseni, kuid Rail Balticu raudteega ei ole selles arvestatud. Hetkel koostatava Kohila valla ÜP6 sisendiks ja arvestamiseks seoses RB-ga on kehtiv maakonnaplaneering (vt ptk 4.2. ), maakonnaplaneeringu RB teemaplaneering (vt ptk 4.3. ) ja RB põhiprojekti materjalid. Koostatav ÜP arvestab RB raudtee ja Kohila peatuse asukohaga ning on tõenäoline, et edasise menetluse käigus selles osas midagi ei muutu, sest Kohila peatuse asukoht on paigas. Kavandatava RB raudteega on koostatavas üldplaneeringus arvestatud, sh maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel. Täiendavalt on koostatavas üldplaneeringus arvestatud raudtee toimimiseks vajaliku taristu – kohalike peatuste, parklate ning ülekäikude – asukohtadega (Joonis 6). Välja on toodud järgmist: • Raudtee projekteerimisel tuleb raudteeülekäigukohad lahendada selliselt, et liikumisteed on nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestada tuleb väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldada raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga; 5 Kohila valla üldplaneering aastani 2015. Kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86 6 Töö tegemiseks on kasutatud Kohila valla kodulehel olevaid koostatava (ametiasutustele kooskõlastamiseks saadetud) ÜP materjale seisuga oktoober 2021 13 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne • Raudtee projekteerimisel või raudtee trassikoridoriga külgneval maa-alal ehitustegevuse kavandamisel tuleb detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel arvestada raudtee toimimiseks vajalike rajatistega nagu elektrivõrk, parklad, ülekäigukohad jms; • Raudtee kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu mürahäiringu vähendamisele ning vastavate leevendusmeetmete väljatöötamisele ennekõike raudtee trassikoridoriga külgnevatel elamualadel ja teistel müratundlike ehitiste maa-aladel; • Raudteepeatuste asukohas tuleb tagada kvaliteetne avalik ruum, mis on ligipääsetav erinevate liikumisvahenditega ning on haljastatud. Kohila valla koostatavas üldplaneeringus7 arvestatakse Rail Balticu raudtee ja Kohila kohaliku peatusega. Joonis 6. Koostatav Kohila valla üldplaneering RB Kohila peatusega Allikas: Koostatav Kohila valla üldplaneering 7 Algatati Kohila Vallavolikogu 28.03.2018 otsusega nr 11 14 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 5.1. Maakasutus 5.1.1. Asend Kohila vald on Raplamaa põhjapoolseim vald. Naabervallad Harju maakonnas on Kose, Saku ja Saue. Lõunast piirneb Kohila vald Rapla maakonna Rapla vallaga. Kohila valla pindala on 230,2 km². Kompaktse territooriumi ulatus põhjast lõunasse on ligikaudu 15 km ja idast läände ligikaudu 20 km. Asukoht on soodne: Kohilast Tallinnasse on 32 km ja maakonnakeskusse Raplasse 21 km. Valla sees on suurim tõmbekeskus Kohila alev, mis paikneb valla keskmes. Valla läänepoolse piirkonna tõmbekeskus on Hageri alevik ja valla idaosas Prillimäe alevik. Kuna Kohila vald asub Tallinna läheduses, on pealinn tähtsaim tõmbekeskus. Kohila kohalik peatus kavandatakse Kohila valla Urge küla piirkonda. Kavandatava kohaliku peatuse ala asub Kohila alevist lähtuvate teede sõlmpunktis ning paikneb alevile kõige lähemal. Rail Balticu Kohila kohaliku peatuse objektidega eelduslikult hõlmatud kinnistud on Toome (31701:002:0428), Vaablase tn 13 (31701:002:0307), Vaablase tn 15 (31701:002:0306), Vaablase tänav L2 (31701:002:0299) ja Nigula (31701:002:0446). Kinnistute maa sihtotstarbed on vastavalt Toome ja Nigula 100% maatulundusmaa, Vaablase tn 13 ja 15 100% elamumaa, Vaablase tänav L2 100% transpordimaa8. Vaadeldavat ala piiravad samuti enamasti maatulundusmaad, elamumaad, transpordimaa ja üldkasutatav maa. Detailplaneeringu koostamise käigus vaadatakse üle olemasolev maakasutus ning sihtotstarbe muutmise teel moodustatakse vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohalike peatuste rajamiseks. 5.1.2. Asustus ja rahvastik Kohila valla elanikkond on koondunud Kohila alevisse ja selle ümbrusse, ülejäänud osa vallast on hõredamalt asustatud. Statistikaameti andmete põhjal elas 2018. a alguse seisuga Rapla maakonnas 33 116 inimest. Rahvastikuregistri andmetel elas Kohila vallas 2020. aasta 1. septembri seisuga 7427 elanikku, neist 3174 elas Kohila alevis ja 219 Urge külas. Elamuehituse tihedam ala 2018. a oli Pukamäe ja Urge küla piirkond. Kohila valla arengukava9 kohaselt kasvas elanike arv püsivalt 2002. aastast (6003) kuni 2011. aastani (7001). Alates 2012. aastast on elanike arv hakanud kahanema. Alates 2016. aastast on alanud uus kasv. Kõige hüppelisemalt kasvas elanike arv 2002. aastal (+263). Kolmandiku Kohilast kujundavad elamumaad. Kohila alevi piires on teatud määral hoonestuse tihendamise võimalusi. Elamuehituse tihedam ala on Pukamäe ja Urge küla piirkond. Lähimad elamud jäävad kavandatavast peatuse alast 50 m kaugusele ida suunas Sõeru (120712162) ja 130 m kaugusele lääne suunas Nigula ja Uue-Nigula (120712162) ja Pärtli (120712162). Peatuse lähiümbruses on hõre asustus üksikute elamutega. 8 Maa-ameti kaardirakendus, seisuga 21.12.2021 9 Kohila valla arengukava aastateks 2018-2025. Kinnitatud Kohila Vallavolikogu 25. septembri 2018. a määrusega nr 15, muudetud Kohila Vallavolikogu 29. juuni 2021. a määrusega nr 7. Kohila 2018 15 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 5.1.3. Sotsiaalne taristu Kohila alevisse on koondunud haridus-, kultuuri- ja spordiasutused, elanike meditsiiniline teenindamine, päästeamet, kiirabi, politsei, teenindusettevõtted, piirkonna liiklussõlm (raudtee, maantee), laienev tootmine ja ettevõtlus. 5.1.4. Ettevõtlus Statistikaameti andmetel tegutseb 2019. aasta alguse seisuga Kohila vallas registreeritud 574 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet. 2019. aasta lõpu seisuga andis Kohila valla elanikele tööd 574 majandusüksust. Neist üle 50 inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli 5, 10-49 inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli 23 ja kuni 10 inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli 546. 2020. aastal olid Kohila valla suurimad tööandjad Kohila Vineer OÜ, KP Factory OÜ, Contractor OÜ, Norcar BSB-Eesti OÜ, Lindström OÜ, Vesiroos OÜ, Salutaguse Pärmitehas OÜ jt. Vallas on pikaajalised järjepidevad tootmistraditsioonid, sest seal on olnud suurettevõtteid. Väikeettevõtluses on eelkõige esindatud tööstus- ja teenindusvaldkond, ka metsa ülestöötamine ja puidutöötlemine. Suure elanike arvuga Tallinna piirkonna lähedus on üheks eelduseks põllumajanduse ja maamajandusega tegelemiseks vallas. Enim on vallas ettevõtteid ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse, põllumajanduse, töötleva tööstuse ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas. Viimastel aastatel on kasvanud töötleva tööstuse, ehituse, veonduse ja laonduse, info ja side, muude teenindavate tegevuste jt ettevõtete arv. 10 5.1.5. Teedevõrk Kohila vald asub logistiliselt heas asukohas - valda läbib Tallinn-Rapla-Türi riigitee (tugimaantee), mis on tähtsaim ühendustee Tallinna ja maakonnakeskuse Raplaga. Ida-läänesuunaliselt läbivad valda Kernu-Kohila ja Vaida-Urge riigiteed (kõrvalmaanteed). Raudteeühenduse tagab loode- kagusuunaline Tallinn-Rapla-Lelle raudtee. Valla territooriumil asuvad Vilivere ja Lohu raudteepeatused ning Kohila raudteejaam. Kohila valda kavandatava Kohila peatuse ühendusteeks Kohila aleviga läbi Urge küla on Urge tee (kohalik tee nr 3170842), mis ristub rongi peatusest u 800 m kaugusel tugimaanteega Tallinn–Rapla– Türi11. 5.2. Alal esinevad loodusvarad 5.2.1. Pinnakate Pinnakatte geoloogia (Joonis 7) moodustavad vaadeldaval alal jääjärvelised setted: joonisel näidatud roosal alal esinevad aleuriit (paksusega 2-5 m) ja peenliiv (paksusega 2-5 m). Põhjaosas on sorteerimata glatsiogeensed setted ehk moreen (joonisel pruunil alal) (paksusega 2-5 m). 10 Kohila valla arengukava aastateks 2018-2025. Kohila 2018 11 Teeregister 16 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 7. Pinnakatte geoloogia. Jääjärvelised setted (roosal alal), moreen (pruunil alal). Allikas: Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50 000, seisuga 20.12.2021 5.2.2. Maavarad ja maardlad Kavandatava peatuse alal ja ümbruses ei ole arvele võetud maavarasid ega maardlaid (Joonis 8). Lähimad mäeeraldised on linnulennult kuni 5 km kaugusel asuvad Urge, Pahkla ja Alesti II kruusakarjäärid ja Alesti liivakarjäär ning 9 km kaugusel asuvad Sutlema lubjakivikarjäärid (Tabel 2). 17 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 8. Mäeeraldiste, maardlate ja levialade paiknemine kavandatava tegevuse suhtes. Allikas: Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 20.12.2021 Tabel 2. Vaadeldava ala lähipiirkonnas asuvad aktiivsed mäeeraldised. Allikas: Maa-amet, seisuga 20.12.2021 Mäeeraldise nimetus Kaevandamis- Kaevandamisloa omaja Kaugus loa nr linnulennult vaadeldavast alast Urge kruusakarjäär KL-508354 OÜ Eesti Killustik 2,5 km Pahkla kruusakarjäär Rapm-043 OÜ Šeiker Teed 4,8 km Alesti liivakarjäär Rapm-067 OÜ Speedline Baltic 4,8 km Alesti II kruusakarjäär Rapm-068 OÜ Speedline Baltic 4,8 km Rabivere tootmisala Rapm-011 Rapla Turvas AS 5,1 km Sutlema III lubjakivikarjäär Rapm-104 AS Kiirkandur 8,6 km Sutlema I lubjakivikarjäär Rapm-059 AS Kiirkandur 8,6 km Sutlema II lubjakivikarjäär Rapm-062 AS Kiirkandur 8,9 km Lümandu kruusakarjäär Rapm-100 OÜ Metsakohin 10 km Väike-Kõrnomaa karjäär HARM-086 AS Merko Ehitus Eesti 8,4 km 18 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 5.2.3. Põhjavesi Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes (Joonis 9). Vaadeldaval alal on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna kõrgus merepinnast 50-55 m, aluspõhja kivimite kõrgus 50-55 m ja maapinna kõrgus u 55 m. Joonis 9. Põhjavee kaitstus vaadeldaval alal ja piirkonnas. Allikas: Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50 000, seisuga 22.12.2021 Vaadeldaval alal ja selle läheduses puurkaeve ei asu. Lähimad puurkaevud sanitaarkaitsealadega 50 m ja 10 m asuvad vähemalt 500 m kaugusel (Joonis 11). Vaadeldava ala läheduses on Kohila vallas kinnitatud Kohila reoveekogumisala (reostuskoormusega üle 2000 ie), pindalaga 297 ha, koormusega 3757 ie, 12,6 ie/ha kohta. Reostuskoormusega alla 2000 ie on Prillimäe ja Salutaguse reoveekogumisalad (Joonis 10)12. 12 Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027. AS Infragate Eesti, 2015 19 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 10. Reoveekogumisalad ja reoveepuhastid vaadeldava ala ümbruses. Allikas: Keskkonnaregister (KKR), seisuga 06.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022 5.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid Vaadeldavast alast läänes kulgeb Keila jõgi (VEE1096100) (Joonis 11). Keila jõgi on 111,8 km pikkune ja üle 25 km2 valgalaga veekogu. Keila jõgi kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III, 06.11.2018, 1). Keila jõgi Keila joast suubumiseni merre kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“ (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016, 1)13. Keila jõel kehtib kalda piiranguvöönd ulatusega 100 m, ehituskeeluvöönd ulatusega 50 m, veekaitsevöönd ulatusega 10 m ja veekogu kallasrada ulatusega 4 m. Vööndid ei ulatu vaadeldavale alale. Keila jõel asub Kohila paisjärv (VEE2029840). Vaadeldavat ala läbib Salutaguse kraav (VEE1096113) eesvoolu kaitsevööndiga 12 m ja kalda veekaitsevööndiga 1 m. Avatud eesvool on valgalaga kuni 10 km2. Vaadeldavast alast väljaspool läänes asub maaparandussüsteemi eesvoolu kraav (ETAK ID 2322282) Kohila-Keskuse1 eesvoolu kaitsevööndiga 12 m ja kalda veekaitsevööndiga 1 m. Vaadeldaval alal asub maaparandussüsteem Kohila-Keskuse2 (4109610031170). Alast lõunas asub maaparandussüsteem Kohila-Keskuse1 (4109610031170), mis on rajatud liigniiske põllumaa kuivendamise eesmärgil. 13 Keskkonnaregister, seisuga 22.12.2021 20 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 11. Vooluveekogud, järved, puurkaevud ja kitsendused. Allikas: Puurkaevud, järved ja vooluveekogud Keskkonnaregistrist, seisuga 22.12.2021. Aluskaart: Maa-amet 2021 5.3. Looduskeskkonna kirjeldus 5.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad Natura 2000 alad on kirdes 2,3 km kaugusel asuv Rahaaugu loodusala (RAH0000338), 4 km kaugusel läänes asuv Kurtna-Vilivere loodusala (RAH0000344), edelas 4,4 km kaugusel asuv Rabivere loodusala (RAH0000560) ja kagus 5,9 km kaugusel asuv Mahtra loodusala (RAH0000594)14 (Joonis 12). 14 Keskkonnaregister, seisuga 22.12.2021 21 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 12. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad vaadeldava ala ümbruses. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 22.12.2021. Aluskaart: Maa-amet 2021 5.3.2. Hoiualad Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähimad hoiualad on loodes 4,3 km kaugusel asuv Kurtna-Vilivere hoiuala (Rapla) (KLO2000179) ja 4,7 km kaugusel asuv Kurtna-Vilivere hoiuala (Harju) (KLO2000144) (Joonis 12). 5.3.3. Kaitsealad Vaadeldaval alal ei asu kaitsealasid. Lähim kaitseala (puistu) Kapa männik (KLO1200372) asub 1,3 km kaugusel edelas. Alast edelas asuvad veel (kaitsealune park) Tohisoo mõisa park (KLO1200205) 1,9 km kaugusel ja Aandu looduskaitseala (KLO1000681) 2,1 km kaugusel. Alast kirdes 2,3 km kaugusel asub Nabala-Tuhala looduskaitseala (KLO1000634). Alast läänes 4 km kaugusel asub Saunaküla maastikukaitseala (KLO1000663) (Joonis 13). 22 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 13. Kaitstavad alad ja objektid vaadeldava ala piirkonnas Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 03.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022 5.3.4. Kaitsealused liigid Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud kaitsealuste looma- ja taimeliikide esinemist. Alast 2,2 km kaugusel kirdes asub III kategooria linnuliigi laanepüü (Tetrastes bonasia) elupaik (KLO9126191). Alast idas 2,8 km kaugusel asub hiireviu (Buteo buteo) elupaik (KLO9126185) ja 2,9 km kaugusel asub kahepaiksete rabakonna (Rana arvalis) elupaik (KLO9118015). Alast 1,5 km kaugusel edelas asub kala hink (Cobitis taenia) elupaik (KLO9123385). Alast 2,5 km kaugusel kirdes asuvad III kategooria taimeliigid pruunikas pesajuur (Neottia nidus- avis) (KLO9341954 ja KLO9341952), harilik ungrukold (Huperzia selago) (KLO9341947 ja KLO9341944) kasvukohad (Joonis 13). I ja II kategooria kaitstavaid liike pole vaadeldaval alal ja vähemalt 1 km raadiuses registreeritud. Lähimad on vaadeldavast alast läänes asuvad pargi-nahkhiire, suurvidevlase, veelendlase, põhja- nahkhiire, hõbe-nahkhiire ja kääbus-nahkhiire elupaigad. Liigi asukohta ei ole joonisel näidatud, kuna looduskaitseseaduse kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 115). 15 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv 23 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 5.3.5. Püsielupaigad Püsielupaiku alal ega piirkonnas pole. 5.3.6. Kaitstavad looduse üksikobjektid Alast 3,2 km kaugusel idas asub kaitstava looduse üksikobjektidena registreeritud üksik puu (KLO4000328) (Joonis 13). 5.3.7. Vääriselupaigad Lähimad vääriselupaigad on vaadeldavast alast 2 km kaugusel loodes teised lehtmetsad (VEP209931) ja 2,4 km kaugusel kirdes kuusikud ja kuusesegametsad (VEP207503)16. 5.3.8. Taimestik ja loomastik Vaadeldaval alal on osaliselt tegemist haritava maaga, kus kasvatatakse põllukultuure. Teine osa alast on hoonestamata elamumaa, millel hetkel kasvavad üksikud puud või võsa. Kuna lähipiirkonnas asuvad metsad, siis on tõenäoline, et alal liigub ka loomi. 5.3.9. Väärtuslik põllumajandusmaa Rapla maakonnaplaneeringus loetakse Raplamaal väärtuslikeks põllumajandusmaadeks 44 ja enam boniteedipunktiga põllumaid. Kavandatava tegevuse alale väärtuslikku põllumajandusmaad ei jää. Lähim väärtusliku põllumajandusmaa massiiv asub u 500 m kaugusel idas teisel pool Tallinn-Rapla- Türi maanteed (Joonis 14). 16 Keskkonnaregister, seisuga 03.01.2022 24 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 14. Kavandatava tegevuse ala paiknemine väärtusliku põllumajandusmaa suhtes. Kavandatava tegevuse asukoha välispiir on tähistatud punase joonega. Allikas: Rapla maakonnaplaneering 5.3.10. Rohevõrgustik Üleriigiline planeering Eesti 2030+ määratleb rohelise võrgustiku suured tuumalad. Rapla maakonnas üleriigilisi tuumalasid ei asu, küll aga on Raplamaa rohevõrgustikul oluline roll üleriigiliste tuumalade ühendajana. Raplamaa roheline võrgustik on määratud koosmõjus naabermaakondade rohelise võrgustikuga. Rapla maakonna roheline võrgustik on esmalt määratud maakonna 2003.a kehtestatud teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Seejärel on määratud rohelist võrgustikku täpsustatud omavalitsuste üldplaneeringutes. Maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud aluseks nii eelnev teemaplaneering kui ka üldplaneeringud ning analüüsides rohelise võrgustiku sidusust ja toimivust, on korrigeeritud rohelise võrgustiku koridoride piire, vältimaks nende kulgemist üle tiheasustusalade. Pindalaliselt ei ole rohelist võrgustikku kahandatud, pigem on rohelise võrgustikuga kaetud alad suurenenud (laienenud) alale liidetud roheliste koridoridega paralleelselt kulgevate ribastruktuuride (jõed, kraavid) ja nende kaldapealsete arvelt. Rapla maakonnaplaneeringuga on määratud rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused. Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rapla maakonnaplaneeringu kohaselt jääb vaadeldav ala rohevõrgustikust vähemalt 1 km kaugusele ning plaanitav peatuse hoone parkimisalaga seda ei kata (Joonis 15). 25 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 15. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava ala suhtes. Allikas: Rapla maakonnaplaneering 5.4. Kultuuripärand Kavandatava tegevuse alal ning selle läheduses ei ole registreeritud kultuurimälestisi 17. Lähimad on 1,2 km kaugusel edelas asuvad Kohila mõisakompleksi kuuluvad ehitismälestised (Joonis 16). Kavandatava tegevuse alal ei asu pärandkultuuriobjekte (Joonis 16). Lähimad pärandkultuuriobjektid on 600 m kaugusel asuv Urge koolimaja ase (reg nr 317:KOO:003) ja 700 m kaugusel asuv Urge paemurd (317:PAM:016)18. 17 Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 03.01.2022 18 Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 03.01.2022 26 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 16. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid kavandatava tegevuse piirkonnas. Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 03.01.2022 5.5. Radoonioht Eesti pinnase radooniriski kaardi19 järgi jääb kavandatav tegevus alale, kus radoonisisaldus pinnaseõhus on normaalne (vahemikus 10–50 kBq/m³). Vt Joonis 17. 19 Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus. https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd. Andmed 2020. aasta seisuga. Vaadatud 03.01.2022 27 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 17. Eesti pinnase radooniriski kaart. Kavandatava tegevuse ala asukoht on tähistatud punase ruuduga. Allikas: Eesti Geoloogiateenistus. Andmed 2020. aasta seisuga. Vaadatud 03.01.2022 5.6. Piirkonna välisõhu kvaliteet Välisõhu kvaliteedi pidevseiret kavandatava tegevuse piirkonnas ei teostata. Välisõhu kvaliteeti mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus. Vaadeldaval alal ja lähiümbruses paikseid heiteallikaid registreeritud ei ole. Vaadeldavale alale lähemad paiksed heiteallikad asuvad 600 m kaugusel läänes LINDSTRÖM OÜ katlamaja korsten, kütteseade ja keemiline puhastus (L.OV.RA-153202 ja PHRR/514360), 1-2 km kaugusel SW Energia OÜ (L.ÕV/324776), Nerilon OÜ (L.ÕV/322701) ja Kohila Vineer OÜ (L.ÕV.RA-57395). Lähemad paiksed heiteallikad idas asuvad 1,6 km kaugusel NORCAR-BSB EESTI AS (L.ÕV/332083) ja 2,5 km kaugusel AS Salutaguse Pärmitehas (L.ÕV/329125)20 (Joonis 18). Kõige enam paikseid heiteallikaid on AS Salutaguse Pärmitehase territooriumil. Käitise põhitegevusalaks on pärmi tootmine. 20 KOTKAS heiteallikate register, seisuga 03.01.2022 28 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Joonis 18. Kavandatava tegevuse asukoht piirkonna paiksete heiteallikate suhtes. Heiteallikate asukoht ja arv on tähistatud sinisega, kavandatava tegevuse ala piir punase joonega. Allikas: KOTKAS heiteallikate register, seisuga 03.01.2022 Liikluse osas on välisõhu saasteainete seisukohast olulisemad tihedama liiklussagedusega teed. Kavandatava tegevuse piirkonnas on selleks tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi, mille aasta keskmine liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli 7166 sõidukit ööpäevas. Teine, väiksema liiklussagedusega tee on kõrvalmaantee nr 11220 Kernu–Kohila, mille aasta keskmine liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli 2797 sõidukit ööpäevas21. 5.6.1. Müra Andmed piirkonna müratasemete kohta puuduvad, kuid peamisteks müraallikateks on maanteeliiklus ning piirkonnas tegutsevad äri- ja tootmisettevõtted. 5.7. Vibratsioon Pinnase kaudu leviva vibratsiooni teke on olemasolevas olukorras võimalik Tallinn–Rapla–Türi tugimaantee vahetus läheduses. Täpsemad andmed pinnases tekkiva vibratsioonitaseme ja leviku ulatuse kohta puuduvad, kuid liiklusest tulenev vibratsioon sõltub suuresti teede olukorrast. 5.8. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted Vaadeldaval alal ja selle ümbruses ei ole ühtegi ohtlikku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Ka ei kattu kavandatava tegevuse ala ühegi ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualaga. 21 Teeregister 29 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on Kohila vallas 1 ohtlik ettevõte, C-kategooria ohuga AS Salutaguse Pärmitehas (Tabel 3). Ettevõtte ohuala piir jääb vaadeldavast alast 2,3 km kaugusele ida suunas. Tabel 3. Kohila valla ohtlik ettevõte. Allikas: Maa-ameti ohtlike käitiste kaardirakendus, seisuga 03.01.2022 Ohukate- Ettevõtte nimi Käideldav kemikaal gooria ja ohuala ulatus, m 1 C AS Salutaguse Väävelhape (92-98%)(10.0); Naatriumhüdroksiid 67 Pärmitehas tahke(0.8); Vesinikperoksiid (50%)(0.4); Ortofosforhape (75-85%)(7.0); Lämmastikhape (50-58%)(3.8); Chriox 15(2.4); Naatriumhüdroksiid (50%)(9.1); Väävelhape (<51%)(1.1); Ammoniaagi vesilahus(89.0); NA 30 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 6. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 6.1. Mõju maakasutusele Peatus kavandatakse rajada praegusele maatulundus-, elamu- ja transpordimaale. Detailplaneeringuga on vaja muuta maa sihtotstarve äri- ja transpordimaaks ning luua eeldused, et alale oleks võimalik ehitada peatuse hoone koos parklaga. Maatulundusmaa (põllumajandusmaa) ja elamumaa pindala piirkonnas küll väheneb peatuseala alla jäävas osas (kuni ca 0,5 ha ulatuses), mis kujutab endast lokaalselt olulist ja pöördumatut otsest mõju, kuid olulist negatiivset mõju piirkonna maakasutusele laiemalt eeldada ei ole. Kaudselt võib kohaliku peatuse rajamisega kaasneda tulevikus maakasutuse muutusi peatusega külgnevatel aladel, kuid selle ulatus selgub ja sellega kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse Kohila valla üldplaneeringu koostamise käigus. 6.2. Mõju loodusvaradele 6.2.1. Pinnas Mõju pinnasele võib avalduda nii peatuse rajamisel (ehitusetapis) kui ka kasutamisel. Aladel, mis ehitusetapis kaetakse kõvakattega, kaovad pinnases selle looduslikud funktsioonid. Mõju on pöördumatu, lokaalselt oluline, kuid laiemalt jääb väheolulisele tasemele. Lisaks toimub ehitustööde ettevalmistavas etapis väärtusliku kasvupinnase eemaldamine, kuid seda saab taaskasutada objekti haljastamisel või tagasitäiteks või suunata samal otstarbel kasutamiseks muudele objektidele. Kui eemaldatud väärtuslikku kasvupinnast kasutatakse sihipäraselt, siis selle kui loodusvara kogus ei vähene ja olulist negatiivset mõju ei kaasne. Nii ehitusetapis kui ka kasutamisel võivad negatiivset mõju pinnasele avaldada pinnasesse sattuvad saasteaineid, mis võib kaasa tuua pinnase reostumise. Saasteainete pinnasesse sattumine nii ehitus- kui ka kasutusetapis on võimalik eeskätt avariiliste juhtumite tulemusena. Mõju on võimalik vältida/vähendada töökorralduslike meetmetega ja ohutusnõuete järgimisega. Nii ehitustööde käigus kui ka objekti kasutamisel tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Tehnika ja seadmed tuleb hoida korras (sh tagada nende regulaarne hooldus), teostada pidevat järelevalvet ning lekked ja avariid likvideerida operatiivselt ja professionaalselt. Peatuse hoones tekkiva reovee käitlemist on käsitletud põhjalikumalt põhjavee peatükis (ptk 6.2.3. ) ja sademevee ärajuhtimist on käsitletud põhjalikumalt pinnavee peatükis (ptk 5.2.4. ). Reovee ja sademevee nõuetekohasel käitlemisel olulist negatiivset mõju pinnasele ei ole. 6.2.2. Maavarad Kuna kavandatava tegevuse alal ei asu maardlaid ega arvele võetud maavarasid, siis mõju maavarade kättesaadavusele, juurdepääsu olemasolevale olukorrale ja kvaliteedile puudub. Peatuse hoone ja parkimisala rajamisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu avaldub mõju maavaradele läbi nende kasutamise. Ehitusmaavarad hangitakse üldjuhul lähedalasuvatest karjääridest, mille avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa menetluse käigus. Olulist negatiivset mõju maavaradele kavandatava tegevusega eeldada ei ole. 31 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 6.2.3. Põhjavesi Negatiivne mõju põhjaveele on võimalik läbi saasteainete põhjavette sattumise, mis võib ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib aset leida nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Kuna kavandatava tegevuse alal ja lähipiirkonnas ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve, siis olulist negatiivset mõju nende vee kvaliteedile ei ole. Sarnaselt pinnasega, on saasteainete sattumine põhjavette nii ehitus- kui ka kasutusetapis võimalik avariiliste juhtumite tulemusena. Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Kuna kavandatava tegevuse ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, tuleb tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate ja seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke ained. Detailplaneeringu käigus teostatakse hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja planeerimiseks ja projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel andmed lokaalse VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole otstarbekas või võimalik olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga liituda). Kohila valla ÜVK arengukava kohaselt puudub Urge külas ühisveevarustus- ja ühiskanalisatsioonisüsteem. Urge küla kuulub osaliselt Kohila ja Prillimäe reoveekogumisala alla. Reovee puhastamiseks on rajatud 2013. aastal käiku antud Kohila reoveepuhasti, kuhu jõuab lisaks Kohila alevi reoveele ka Urge ja teiste külade reovesi. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava raames vaadeldakse ka Urge küla, kuna perioodil 2006 kuni 2015 on asulate rahvastiku arv tõusnud ning kiireim kasv on toimunud mh Urge külas22. Kohila alevi reoveekogumisala on kavandatavast peatuse alast u 1 km kaugusel (Joonis 10). Detailplaneeringu koostamise käigus lahendatakse reovee käitlemine kas lokaalselt või kanaliseerimise teel. Kui detailplaneeringuga nähakse ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis tuleb see planeerida, projekteerida ja rajada vastavalt veeseaduse, määruse jt asjakohaste õigusaktide ja juhendite nõuetest lähtuvalt, arvestades ka piirkonna põhjavee kaitstust. Nõuded reovee puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks on sätestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 6123. Määruse järgi võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada ööpäevas kuni 10 m3 bioloogiliselt puhastatud reovett. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kui detailplaneeringuga nähakse ette reovee käitlemine alal selle kanaliseerimise teel, siis lahendatakse nõuetekohaselt liitumine. Kanaliseerimine on parim võimalik lahendus põhjavee (sh joogivee) kaitseks selle võimaliku reostumise eest. Kui eelnevat järgitakse, siis ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju esinemine tõenäoline. 22 Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027. AS Infragate Eesti, 2015 23 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ 32 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 6.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid Vaadeldaval alal asub Salutaguse kraav, mis on ka maaparandussüsteemi eesvooluks. Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja Salutaguse kraavi rekonstrueerimise lahendus kraavi ümbertõstmise või truubitorusse juhtimisega. Kuna Salutaguse kraavi näol on tegemist tugevasti muudetud veekoguga, siis selle ümbertõstmise või truubitorusse juhtimisega peatuse ala läbivas osas ei kaasne olulist negatiivset mõju sellele pinnaveekogule. Kuna vaadeldaval alal ei asu teisi pinnaveekogusid ning kavandatav tegevus ei ulatu lähimate pinnaveekogude piiranguvöönditesse (ptk 5.2.4. ), siis kavandatava tegevuse otsest mõju pinnaveekogudele näha ei ole. Ehitusetapis ei saa eeldada jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist pinnaveekogudesse, sest selline tegevus ei ole lubatav ja ehitajal tuleb seda vältida. Negatiivne mõju pinnaveele on võimalik juhul, kui avariilise juhtumi tulemusena juhitakse sademeveega saasteaineid ümbritsevasse keskkonda. Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise võimalikkus ja otstarbekus lähtudes peatuse asukohast. Kui detailplaneeringuga nähakse ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis tuleb see planeerida, projekteerida ja rajada veeseaduse, määruse24 jt asjakohaste õigusaktide ja juhendite nõuetest lähtuvalt. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavad looduslähedased lahendused on rohealade, viibetiikide, vihmaaedade, imbkraavide ja muude lahenduste kasutamine, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Kui põhjavee (pinnasevee) tase seda võimaldab, tuleb puhas sademevesi immutada pinnasesse. Kohila valla ÜVK arengukava25 kohaselt tuleb sademevee süsteemide arendamisel rakendada sademevee võimalikult suurt immutamist, kus see on võimalik. Sademevett tuleb maksimaalselt ära kasutada, kogutud vee kasutamine suvel kastmisel kui ka pikemas perspektiivis osaliselt olmeveena. Seoses Kohila peatuse rajamisega vajab rekonstrueerimist peatuse alal olev maaparandussüsteem Kohila-Keskuse2 (4109610031170) ja tõenäoliselt ka maaparandussüsteemi eesvooluks olev Salutaguse kraav. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega seonduvaid küsimusi (projekteerimistingimused, vajalikud load) menetleb Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Lähtudes maaparandusseaduse § 28 lõikest 1 peab rajatist rajada sooviv isik esitama PTA-le maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks vajalikud projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa taotlused. Väljatöötatud lahendus esitatakse kontrollimiseks PTA-le. Riiklik järelevalve planeeringulahenduse ja sellele järgnevate projekteerimis- ja ehitustööde üle tagab maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude jätkuva toimimise. Kui maaparandussüsteem planeeritakse, projekteeritakse, ehitatakse välja ja võetakse kasutusse vastavalt PTA tingimustele ja ameti järelevalve all, siis ei ole olulise keskkonnamõju tekkimine tõenäoline. 24 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ 25 Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027. AS Infragate Eesti, 2015 33 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 6.3. Mõju looduskeskkonnale 6.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele Lähim Natura 2000 võrgustiku ala asub 2,3 km kaugusel. Kavandatava tegevusega ei ole eeldada, et ükskõik milline võimalik mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele. Seega ebasoodsa mõju Natura 2000 võrgustiku alale, selle terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele võib välistada. 6.3.2. Mõju kaitsealustele liikidele Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib avalduda läbi objekti hävimise või füüsilise kahjustamise, liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise, alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide/liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib avalduda läbi tingimuste (nt vee- või valgusrežiim, häiringud) ebasoodsamaks muutumise. Kuna alal ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub. Arvestades lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja kaugust kavandatavast tegevusest, siis ei ole eeldada ka kaudset negatiivset mõju. 6.3.3. Mõju taimestikule ja loomastikule Kavandatava tegevuse alal ei asu väärtuslikku taimkatet ega loomadele olulisi elupaiku. Põllukultuuride kasvatamise võimalus kaob ala hoonestamise ja parkimisala ehitamisega. Mõju loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise, häiringute ja võimaliku otsese suremuse. Mõju avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub alevi läheduses ja loodusliku ala äärealal, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Lisandub ka Rail Balticu raudteetaristu (kontaktliinid, tarad, raudteemulle jms) ehitus- ja kasutuaegne mõju taimestikule ja loomastikule. Tarastatud raudtee loob sisuliselt absoluutse tõkke, mis eraldab üksteisest erinevad ökosüsteemid ja loomade populatsioonid. 6.3.4. Mõju rohevõrgustikule Vaadeldav ala asub rohevõrgustikust vähemalt 1 km kaugusel. Kuna kavandatava peatuse hoone asukohas ja parkimisalal puudub rohevõrgustik, siis mõju rohevõrgustikule eeldada ei ole. 6.4. Mõju kultuuripärandile Kuna kavandatava tegevuse alal ja piirkonnas pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestised puuduvad, siis negatiivset mõju nendele ei kaasne. Kavandataval tegevusel puudub nendega otsene kokkupuude ja ohtu objektide säilimisele ei ole. 6.5. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud nii ehitus- kui ka kasutusetapiga. Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase 34 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Nõuded järgides olulist negatiivset mõju ei kaasne. Ka on ehitusetapiga seotud jäätmeteke ajutine ja lõpeb ehitustööde lõppemisel. Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale. Kasutusaegse jäätmetekke ja -käitluse mõju on seotud peatuses tekkiva olmeprügiga. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat. Veelgi olulisem on jäätmetekke vältimine. Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki. 6.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule 6.6.1. Välisõhu kvaliteet Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud peatuse ehitusetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms). Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele ehitussetapis eeldada ei ole. 6.6.2. Müra Müra kaasneb nii peatuse rajamise kui ka kasutamisega. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra (transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine. Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe alusel. Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist. 35 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal. Kuna läheduses asuvad loomade elupaigad (mets), siis ehitustööde kavandamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada sellega, et mürarikkad tööd ei satuks loomade jaoks tundlikule kevadsuvisele perioodile (poegimine, pesitsemine). Peatuse kasutamisajal tekib müra parkimisala kasutava liikluse poolt. Peatuse rajamisega muutub piirkonna müraolukord võrreldes olemasolevaga, kuid kuna andmed lisanduvast liiklusest lähtuva müra ja selle leviku kohta puuduvad, siis ei ole muutuse ulatus teada. Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille müra mõjusid on hinnatud raudtee põhiprojekti detailsusastmes26. Vastavalt RB raudtee müra modelleerimise tulemustele on Kohila peatuse piirkonda raudteemüra leevendamise meetmena ette nähtud müratõke mõlemale poole raudteed (Joonis 1), et tagada müra normtase. Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Eelnevat arvesse võttes, kasutamisajal olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole. 6.6.3. Vibratsioon Peatuse ehitustööde ajal võivad põhjustada vibratsiooni teatud tööd, kuid samas ei ole tegemist töödega, mis põhjustaksid märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Juhul, kui peatuse rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle mõju on pöörduv. Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva vibratsiooni näol eeldada ei ole. Kasutusaegses etapis esineb Rail Balticu rongiliikluse poolt tekitatud vibratsiooni. Selle mõju on hinnatud raudtee põhiprojekti detailsusastmes27. 6.6.4. Joogivee kvaliteet Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Kuna peatuse alal ja läheduses ei ole registreeritud puurkaeve, siis olulist negatiivset mõju puurkaevude vee kvaliteedile eeldada ei ole. Kui reovee käitlemine lahendatakse lokaalselt või kanaliseerimise teel ja järgitakse eelpool toodud nõudeid (ptk 6.2.3. ), siis ei ole olulist negatiivset mõju joogivee kvaliteedile eeldada ka seoses reovee käitlemisega. 26 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2021 27 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2021 36 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Arvestades eelnevat, puudub kavandataval tegevusel mõju vee kvaliteedile. 6.6.5. Radoon Radoon on ohtlik õhuga sisse hingates, põhjustades kopsuvähi tekke riski. Riskiteguriks kõrge radoonitaseme tekkele hoonete siseõhus on kõrge radoonisisaldus pinnases. Lisaks kõrge radoonisisaldusega aladele tuleb tähelepanu pöörata ka sellega vahetult piirnevatele normaalse radoonisisaldusega aladele, sest sellistes kohtades võib esineda olukord, kus radoonitase on tegelikult lokaalselt kõrge. Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole. 6.6.6. Valgusreostus Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimise ning võimalike avariide põhjustamisega pimestamise tulemusena. Peatuse ehitamisetapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on mõju ajutine. Mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad on suunatud kohta, mida tuleb valgustada, ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Peatuse kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik vältida projekteerimise käigus, kui nähakse ette reguleeritava valgustugevusega valgustussüsteemid (mis on ühtlasi energiasäästlikud) ning välditakse häirivat valgustamist (nt sinise valgusega LED valgustid, agressiivse valgusega reklaamtahvlid jms). Valgustus tuleb suunata valgustamist vajavale objektile. Vältida tuleb ülevalgustamist ja valguse levikut lähipiirkonna elamuteni. Arvestades, et peatusele lähemad elamud jäävad sellest vähemalt 50 m kaugusele, siis olulist negatiivset mõju valgusreostuse näol neile eeldada ei ole. 6.7. Mõju ohutusele Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi suurõnnetusi või katastroofe. Raudtee ohutuks ületamiseks peatuses on inimeste jaoks kavandatud ülepääs. 6.8. Mõju asustusele Kavandatava tegevusega luuakse uus kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikum võimalus inimeste liikumiseks keskuste vahel, mis tugevdab piirkondade konkurentsivõimet. Tegevus võimaldab liigelda paindlikumalt töökohtadel ning mitmekesistab ettevõtlust piirkonnas. Tegemist on positiivse mõjuga piirkonna tööhõivele ja arengule. Võimalik on visuaalne häiring piirkonnas, kuna kavandatava peatuse asukohas on eelnevalt olnud põllumaa. Eeldatavasti ei ole siiski visuaalne häiring selline, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste heaolu. 37 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne Kaudselt võib kohaliku peatuse rajamisega kaasneda tulevikus muutusi peatusega külgnevate alade asustusstruktuuris, kuid selle ulatus selgub ja sellega kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse Kohila valla üldplaneeringu koostamise käigus. Koostatava üldplaneeringu kohaselt tuleb prioriteetseks pidada Kohila keskusala tihendamist uute korterelamute või avalike hoonete kavandamisel, esmajärjekorras sobivad selleks mh seni hoonestamata maa-alad kavandatava Rail Balticu raudtee kohaliku peatuse ümbruses. 6.9. Koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualasse planeeritavate tegevustega Koosmõju muude tegevustega avaldub peamiselt seoses Rail Balticu raudtee tegevusega. Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille mõjusid on hinnatud maakonnaplaneeringute KSH raames. Rail Balticu põhiprojekti KMH aruanne on koostamisel. 6.10. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Arvestades kavandatava tegevuse asukohta, iseloomu ja mahtu, ei põhjusta see piiriülest keskkonnamõju. 38 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 7. Kokkuvõte Eeltoodud peatükkides kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret, ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku, väärtuslikku põllumajandusmaad, rohevõrgustikku, pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile oluline negatiivne mõju. Maavarade kasutamisele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega on võimalik vältida olulist negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, pinnaveele, maaparandussüsteemidele, joogivee kvaliteedile, samuti valgusreostuse tekkimist. Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja Salutaguse kraavi rekonstrueerimise lahendus. Kuna Salutaguse kraavi näol on tegemist tugevasti muudetud veekoguga, siis selle ümbertõstmise või truubitorusse juhtimisega peatuse ala läbivas osas ei kaasne olulist negatiivset mõju sellele pinnaveekogule. Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise ja häiringute. Mõju avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub alevi läheduses ja loodusliku ala äärealal, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe. Eeldada ei ole sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste heaolu. Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole. Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning olulist keskkonnamõju ei kaasne. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Müra eelneva modelleerimise tulemusena on peatuse alale ette nähtud müratõke. Sellest lähtuvalt kasutamisajal olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole. Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva vibratsiooni näol eeldada ei ole. Käesolevas töös on hinnatud, kas kavandataval tegevusel võiks olla eeldatavalt oluline keskkonnamõju, kuid otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise kohta teeb otsustaja (tegevusloa andja). 39 / 40 RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne 8. Kasutatud materjalid • Tellija poolt edastatud tehniline kirjeldus kavandatava tegevuse kohta • Asjakohased õigusaktid elektroonilises Riigi Teatajas, https://www.riigiteataja.ee/ • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” • Rapla maakonnaplaneering 2030+ • Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ • Kohila valla üldplaneering aastani 2015. • Kohila valla üldplaneering. Kohila valla kodulehel olevad koostatava (ametiasutustele kooskõlastamiseks saadetud) ÜP materjalid seisuga oktoober 2021 • Kohila valla arengukava aastateks 2018-2025. • Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027. AS Infragate Eesti, 2015 • Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus. https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd. Andmed 2020. aasta seisuga. • Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ, 2021 • Keskkonnamõju eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017 • Keskkonnaregister • Teeregister • Ehitisregister • Maa-ameti kaardirakendused • KOTKAS heiteallikate register • KAUR interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur • EELIS andmebaas 40 / 40 KOHILA VALLAVALITSUS Nimekirja alusel kuupäev digiallkirjas nr 7-1/54 Rail Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kohila Vallavalitsus teavitab, et Kohila Vallavolikogu 26. mai 2022. a otsusega nr 16 algatati Rail Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu koostamine, anti lähteseisukohad ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala asub Kohila vallas, Urge külas Toome (katastritunnus 31701:002:0428, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 10,94 ha) kinnistul, Urge tee T2 loodepoolses servas, mis jääb ligikaudu 1 km kaugusele põhjasuunda 11220 Kernu-Kohila tee ja Härjaoja tee ristmikust. Taotletava detailplaneeringu eesmärgiks on: kinnistu jagamine; sihtotstarbe muutmine äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistute moodustamiseks; ehitusõiguse määramine raudteejaama peatuse peahoone ehitamiseks; detailplaneeringu kohustuslike hoonete toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsu võimaliku asukoha ja põhimõtete määramine. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku, väärtuslikku põllumajandusmaad, rohevõrgustikku, pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisi ehk mõju nendele objektidele puudub. Negatiivne mõju detailplaneeringu elluviimisel avaldub taimestikule ja loomastikule läbi elupaikade killustumise ja häiringute, kuid olulist negatiivset mõju eeldada siiski ei ole. Muude võimalike ja tõenäoliste häiringute osas on vajalik leevendusmeetmete rakendamine (nt ehitusseadmete ohutuse ja korrasoleku tagamine, raietööde teostamisel arvestada lindude pesitsusajaga jne), mille korral ei kaasne tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Vastavalt Rapla maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80) on määratud kohalike omavalitsuste peatuste põhimõttelised asukohad. Kohila peatuse asukoht vastab Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja detailplaneeringu algatamisettepaneku asukohale. Maakonnaplaneeringu eesmärk on kogu maakonna või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Vastavalt Kohila valla kehtiva üldplaneeringu Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS kohaselt (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) paikneb käsitletav ala planeeritavas tiheasustusalas väikeelamute maal, kuhu on ette nähtud põhiliselt ühepere-, paaris-, ja ridaelamute ala, kus võivad paikneda elurajooni teenindavad asutused, bürood, ja keskkonnaohutud ettevõtted. Kehtiva üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud Rail Baltica trassi käsitletud, kuid vastavalt planeeringute hierarhilisuse printsiibile on kõrgema astme planeering aluseks madalama astme planeeringule. Samuti on Kohila valla koostatava üldplaneeringu (algatatud Kohila Vallavolikogu 27.03.2018. a otsusega nr 11) menetluses arvestatud Kohila peatuse asukohaga. Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga ning Rapla maakonnaplaneeringuga. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda:  tööpäevadel Kohila vallavalitsuse maja fuajees  kodanike vastuvõtu aegadel Kohila vallavalitsuse ehituskabinetis nr 17  Kohila vallavalitsuse kodulehel https://kohila.ee/et/detailplaneeringute-avalikustamine1 Lisatavad detailplaneeringu dokumendid: Lisa 1_Kohila Vallavolikogu 26. mai 2022. a otsus nr 16 Lisa 2_Planeeringuala asukoht ja skeem Lisa 3_Planeeringuala eskiis Lisa 4_KSH eelhinnang Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) KOHILA VALLAVOLIKOGU OTSUS Lisa 2 Kohila Vallavalitsus 00. 00. 2022. a otsus nr __ Toome kinnistu detailplaneeringuala ja asukohaskeem Lähteseisukohad nr 003/22 juurde Planeeringuala pindala ligikaudu 19000 m2 (1,9 ha) Punasega on tähistatud planeeringuala asukoht Urge külas Saatja: <[email protected]> Saadetud: 09.06.2022 10:42 Teema: Rail Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Tere!Teile on saadetud Kohila Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Rail Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine, mis on registreeritud 09.06.2022, numbriga 7-1/54. KontaktinfoKohila VallavalitsusVabaduse 1, KohilaTel (&#43;372) 4894760e- post:
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →