Lisa 2 Kohila Vallavalitsus 26.05 . 202 2 . a otsus nr 16 Toome kinnistu detailplaneeringu ala ja asukohaskeem Lähteseisukoh a d nr 00 3 /2 2 juurde Planeeringuala pindala ligikaudu 1 9000 m 2 (1,9 ha) Punasega on tähistatud planeeringuala asukoht Urge külas 3494405 1003300
Kohila delta_regDateTime 26 .05.2022 nr delta_docNumber 16 delta_docName Rail Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu algatamine Detailplaneeringust huvitatud isik Rail Baltic Estonia OÜ volituse alusel Skepast&Puhkim OÜ on esitanud Kohila Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise avalduse ja eskiislahenduse detailplaneeringu algatamiseks Kohila vallas, Urge külas Toome (katastritunnus 31701:002:0428, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 10,94 ha) kinnistul. Planeeringuala asub Urge tee T2 loodepoolses servas, mis jääb ligikaudu 1 km kaugusele põhjasuunda 11220 Kernu-Kohila tee ja Härjaoja tee ristmikust. Taotletava detailplaneeringuala lähipiirkonnas on põhja suunas kehtestatud Kohila Vallavolikogu 10. aprill i 2007 . a otsusega nr 133 „Urge küla Herilase, Nõlva ja Uustalu kinnistute“ detailplaneering, lõuna suunas kehtestatud Kohila Vallavolikogu 27. detsembr i 2006 . a otsusega nr 115 „Kohila alevi Ülejõe kvartali“ detailplaneering ja ida suunas “ kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 . a käskkirjaga nr 1.1-4/43 Rapla maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Taotletava detailplaneeringu eesmärgiks on: kinnistu jagamine; sihtotstar be muutmine äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistute moodustamiseks; ehitusõiguse määramine raudteejaama peatuse peahoone ehitamiseks; detailplaneeringu kohustuslike hoonete toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsu võimaliku asukoha ja põhimõtete määramine Vastavalt Rapla maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80) on määratud kohalike omavalitsuste peatuste põhimõttelised asukohad. Kohila peatuse asukoht vastab Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja detailplaneeringu algatamisettepaneku asukohale. Maakonnaplaneeringu eesmärk on kogu maakonna või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Vastavalt Kohila valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) paikneb käsitletav ala planeeritavas tiheasustusalas väikeelamute maal, kuhu on ette nähtud põhiliselt ühepere-, paaris-, ja ridaelamute ala, kus võivad paikneda elurajooni teenindavad asutused, bürood, ja ke s kkonnaohutud ettevõtted. Kehtiva üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud Rail Baltica trassi käsitletud, kuid vastavalt planeeringute hierarhilisuse printsiibile on kõrgema astme planeering aluseks madalama astme planeeringule. Samuti on Kohila valla koostatava üldplaneeringu (algatatud Kohila Vallavolikogu 27.03.2018. a otsusega nr 11) menetluses arvestatud Kohila peatuse asukohaga. Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga ning Rapla maakonnaplaneeringuga. Keskkonnamõju st r ateegilise hindamise (KSH) eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest ( PlanS ), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest ( KeHJS ), Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005. a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ § 13 lõike 3 järgi: Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 . a määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Esitatud KSH eelhinnangu (KSHE) sisendiks olev teabedokument on üles ehitatud eelnimetatud määruse nõuetest lähtuvalt. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku , väärtuslikku põllumajandusmaad, rohevõrgustikku, pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisi ehk mõju nendele objektidele puudub. Negatiivne mõju detailplaneeringu elluviimisel avaldub taimestikule ja loomastikule läbi elupaikade killustumise ja häiringute, kuid olulist negatiivset mõju eeldada siiski ei ole. Muude võimalike ja tõenäoliste häiringute osas on vajalik leevendusmeetmete rakendamine (nt ehitusseadmete ohutuse ja korrasoleku tagamine, raietööde teostamisel arvestada lindude pesitsusajaga jne), mille korral ei kaasne tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. KSH vajaduse kaalumise kohustus tuleneb kavandatud tegevuse olemusest, seega on vajadust tarvis eelnevalt kaaluda. Lähtuvalt eelnevast, Kohila vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile, detailplaneeringu algatamise taotluse KSH eelhinnangule ja Keskkonnaameti KSH eelhinnangu seisukohale eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ei ole ning KSH algatamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ja vastavalt KSH eelhinnangus toodule on vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha täiendavaid uuringuid , milledeks on: Ehitusgeoloogilised uuringud – Proovikehad planeeringuala välialal vähemalt 8 kohast. Proovikehad objekti juurdepääsuteel vähemalt iga 40 m tagant. Geodeetiline alusplaan – Topo -geodeetilised mõõdistustööd tuleb teostada planeeringuala piiridest 2 0 meetrit kaugemale ja koos piirkonnas olevate tehnovõrkude uurimisega. Hüdrogeoloogiline uuring – Teostada planeeringualal, välja selgitamaks hüdrogeoloogilised tingimused, mis on vajalikud detailplaneeringu ja projekteerimise läbiviimiseks. Mürauuring – Teostada müra mõõtmised fikseerimaks planeeringuala eelne mürafoon. Teostada objektil peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang koos võimalike leevendusmeetmete väljatöötamisega; Liiklusuuring – Teostada objektil arvutamaks projekteeritavate ristmike läbilaskvusi, prognoosida erinevaid liikumisviise, liiklussagedust ja vajalikku sõidukite parkimiskohtade arvu, määrata teenindustasemed (sh ühistransport) ning teha ettepanekuid ohutuse ja kasutusmugavuse tagamiseks ; Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5 alusel , Kohila Vallavolikogu o t s u s t a b: Algatada Rapla maakonnas, Kohila vallas, Urge külas Toome (katastritunnus 31701:002:0428) kinnistul detailplaneeringu koostamine. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad 003/22 Jätta algatamata planeeritava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine Kohila vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise, lähtesisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest teade ajalehes Raplamaa Sõnumid, Kohila valla ajaleht, Kohila valla koduleht ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohila vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Kohila vallavalitsusel teavitada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) §33 lõikes 6 nimetatud asutusi. Otsuse peale võib esitada Kohila Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heiki Hepner Volikogu esimees Lisa 1 Kohila Vallavalitsus 26.05 .2022.a otsusele nr 16 Rapla maakond, Kohila vald, Urge küla RAIL BALTICA KOHILA RAUDTEJAAMA JA LÄHIALA DETAILPLANEERING LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS 00 3 /2 2 I LÄHTEANDMED Rail Baltic Estonia OÜ volituse alusel Skepast&Puhkim OÜ poolt esitatud taotluse ja eskiisi detailplaneeringu algatamiseks. Huvitatud isiku ja Kohila valla vahel sõlmitakse koostöökokkulepe detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning kokkulepe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine “ (k ehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 ) . Rapla maakonnaplaneering 2030+ (k ehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 ) . Kohila valla üldplaneering (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006. a otsusega nr 86). Kohila valla koostatav üldplaneering (algatatud Kohila Vallavolikogu 25.03.2018. a otsusega nr 11). Planeerimisseadus. Ehitusseadustik. II DETAILPLANEERINGU EESMÄRK Detailplaneeringust huvitatud isiku Rail Baltic Estonia OÜ volituse alusel Skepast&Puhkim OÜ on esitanud Kohila vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise avalduse ja eskiislahenduse detailplaneeringu algatamiseks Kohila vallas , Urge külas Toome (katastritunnus 31701:001:0428, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 10.94 ha) kinnistule. Detailplaneeringu eesmärgiks on: kinnistu jagamine; maa sihtotstar be muutmine äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistute moodustamiseks; ehitusõiguse määramine raudteejaama peatuse ehitamiseks; detailplaneeringu kohustuslike hoonete toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsu võimaliku asukoha ja põhimõtete määramine. III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeringuga haaratud maa-ala suurus on ligikaudu 19 000 m 2 (1,9 ha). Planeeritav ala asub Kohila vallas, Urge külas, Urge tee T2 loode poolses servas, mis on ligikaudu 1 km kaugusel 11220 Kernu-Kohila tee ja Härjaoja tee ristmikust põhja pool. Planeerita al a kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100% . Vastavalt Rapla maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80) on määratud kohalike omavalitsuste peatuste põhimõttelised asukohad. Kohila peatuse asukoht vastab Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja detailplaneeringu algatamisettepaneku asukohale. Maakonnaplaneeringu eesmärk on kogu maakonna või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Vastavalt Kohila valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) paikneb käsitletav ala planeeritavas tiheasustusalas väikeelamute maal, kuhu on ette nähtud põhiliselt ühepere-, paaris-, ja ridaelamute ala, kus võivad paikneda elurajooni teenindavad asutused, bürood ja ke s kkonnaohutud ettevõtted. Kehtiva üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud Rail Baltica trassi käsitletud, kuid vastavalt planeeringute hierarhilisuse printsiibile on kõrgema astme planeering aluseks madalama astme planeeringule. Samuti on Kohila valla koostatava üldplaneeringu (algatatud Kohila Vallavolikogu 27.03.2018. a otsusega nr 11) menetluses arvestatud Kohila peatuse asukohaga. Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga ning Rapla maakonnaplaneeringuga. Planeeritav ala piirneb põhja suunas Kohila Vallavolikogu 10. aprill 2007 otsusega nr 133 „Urge küla Herilase, Nõlva ja Uustalu kinnistute“ kehtestatud detailplaneeringuga, lõuna suunas Kohila Vallavolikogu 27. detsember 2006 otsusega nr 115 „Kohila alevi Ülejõe kvartali“ kehtestatud detailplaneeringuga ja ida suunas riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Planeeringuala üldiseloomustus: ala on tasase reljeefiga põllumaa , kõrghaljastus puudub . Hoonestus ja tehnovarustus puudub. Maa-ameti andmetel kitsendab alal tegevust Kohila-Keskuse2 maaparandussüsteemi maa-ala (tunnu s 41096100311700011M); Elektripaigaldise kaitsevöönd (tunnus M198594552); Sideehitise kaitsevöönd (tunnus 72174386) ja Rail Baltic raudteetrassi nihutamisruum. Ehitisregistri andmetel Toome katastriüksusel ehitised puuduvad. Juurdepääs planeeritavale alale on Urge tee lt . PlanS § 127 lõike 2 ja lõike 3 alusel kaasatakse detailplaneeringu koostamisse naaberkinnistute omanikud, Toome kinnistuomanik, Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet , Terviseamet ning Põllumajandus ja Toiduamet. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000). Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel topo -geodeetilisel alusplaanil mõõdus 1:500 (1:1000 või 1:2000), millele on kantud kehtiv maakasutuse piir, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad insenerivõrgud ja juurdepääsuteed, minimaalselt 20 m ulatuses väljaspool planeeritava krundi piire. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada olemasolevate ning muudetavate kitsendustega. Detailplaneeringuga määrata: kinnistu jagamine, krund i hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete arv, hoonete suurimad lubatud ehitusalused pinnad, hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; muudest seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal). Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded: Hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoonete paigutus, jms). Kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne kõrgus maapinnast). Konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus). Hoonete välisviimistlus (nt, klaas, laudis, murtud paas, tellis, betoon, krohv jne; naturaalne, värvitud, tooniprintsiibid - kontrast, pastell vms). Krundi piirded (looduslikud - hekk, veekraav, kiviaed vms; materjal - puit, metall, kivi vms; konstruktsioon - laotud, minimalistlik, massiivne vms; viimistlus - naturaalne, värvitud, värvitoonid vms; kõrgus). Detailplaneeringuga lahendada parkimine. Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht/kohad. Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side, sademevesi ja drenaa ž ) varustamise lahendus. Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ja vastavalt KSH eelhinnangus toodule on vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha täiendavaid uuringuid, milledeks on: Ehitusgeoloogilised uuringud – Proovikehad planeeringuala välialal vähemalt 8 kohast. Proovikehad objekti juurdepääsuteel vähemalt iga 40 m tagant. Geodeetiline alusplaan – Topo -geodeetilised mõõdistustööd tuleb teostada planeeringuala piiridest 2 0 meetrit kaugemale ja koos piirkonnas olevate tehnovõrkude uurimisega M 1:500. Hüdrogeoloogiline uuring – Teostada planeeringualal, välja selgitamaks hüdrogeoloogilised tingimused, mis on vajalikud detailplaneeringu ja projekteerimise läbiviimiseks. Mürauuring – Teostada müra mõõtmised fikseerimaks planeeringuala eelne mürafoon. Teostada objektil peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang koos võimalike leevendusmeetmete väljatöötamisega; Liiklusuuring – Teostada objektil arvutamaks projekteeritavate ristmike läbilaskvusi, prognoosida erinevaid liikumisviise, liiklussagedust ja vajalikku sõidukite parkimiskohtade arvu, määrata teenindustasemed (sh ühistransport) ning teha ettepanekuid ohutuse ja kasutusmugavuse tagamiseks ; Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Olulisemad planeeringulised nõuded: määrata ehitusõigus uue raudteejaama pea hoone ehitamiseks; seada tingimus, et hoone projekti eskiis kooskõlastatakse Kohila v allavalitsusega; planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega; vee- ja kanalisatsioonilahenduse väljatöötamisel teha koostööd piirkonnas tegutseva vee- ja kanalisatsiooni ettevõttega Kohila Maja OÜ ning täiendavalt Loone Kinnisvara OÜ (omab lähipiirkonnnas vee- ja kanalisatsioonitrassi) . Veevarustus ja kanalisatsioon näha ette tsentraalselt vastavalt Kohila Maja OÜ tehnilistele tingimustele ning võimalusega veetrassi pikendamiseks raudteetrassi vastasküljele ; selgitada välja Salutaguse kraavi (Kohila-Keskuse 2) rekonst r ueerimise vajadus; juurdepääs planeeringualale näha ette Urge tee T2 kaudu ; anda liikluskorralduse ja parkimise lahendus; määrata autoparklale roheline puhver ala ; lahendada parkimisel elektriautode laadimise võimalused ( min 6 laadurit); määrata katustatud jalgrattaparkla asukoht ; raudteejaama bussipeatuse ala lahendad võimalusega peatuda ootealas kahel (2) kaheteistkümne meetrisel bussil (12 m); anda heakorra ja keskkonnakaitse abinõud, arvestades keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu teabedokumendis toodud leevendusmeetmete ettepanekui d ; lahendada jalakäijate juurdepääs raudteejaama hoonele täiendavalt Urge tee lääne poolse viadukti nõlva lt ; koostada eraldi lähiaadressidega ehitusõiguse tabel ja maakasutuse bilanss. anda lahendus valgusreostuse minimeerimiseks ja naaberkinnistutele levimise vähendamiseks V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS Planeering kooskõlastatakse naaberkinnistute omanik e , Toome kinnistuomaniku, Rahandusministeeriumi, Transpordiametiga, Keskkonnaameti, Päästeameti Lääne päästekeskusega , Terviseameti ning Põllumajandus - ja Toiduametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Kohila vallavalitsus. Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina. Kooskõlastused esitada projekteerija poolt allkirjastatud koondtabelina. Originaalkooskõlastused esitada ühe originaaleksemplari juures, lisaeksemplarides esitada kooskõlastuste mustvalged koopiad. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Kohila vallavalitsus. PlanS § 127 lõike 2 ja lõike 3 alusel kaasatakse Detailplaneeringu koostamisse naabermaaüksuste omanikud. Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel alus plaanil ja väljavõte valla üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide seletused Kohila valla üldplaneeringust. P la neeringu koosseisus esitada katastriüksuse plaan või katastribüroost tellitav katastriüksuse andmete väljavõte. Planeeringu kausta lisada koopiad kõigist detailplaneeringu menetlemise õigusaktidest. Detailplaneeringu kaustas kasutada järjekorda: 1) tekstiline osa; 2) joonised; 3) lisad. Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt aadressil
[email protected] . Detailplaneeringu põhijoonis, tugiplaan ja geodeetiline alusplaan esitada nii . pdf kui ka . cad /. dwg failidena. Enne tehnovõrkude ning tee omanike planeeringulahenduse heakskiitmist esitada detailplaneeringu eskiislahendus heakskiidu saamiseks Kohila Vallavalitsusele. Koos detailplaneeringu eskiislahendusega esitab detailplaneeringu koostaja tõendi, et vastab planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeering esitada Kohila v allavalitsusele vastuvõtmiseks (avalikustamiseks) üheks eksemplaris paberkandjal. Avalikustamiseks jätta üks põhijoonis ja illustreeriv joonis köitmata. Planeering esitada Kohila v allavalitsusele pärast seadusjärgse menetluskorra läbimist (enne kehtestamise otsuse vastuvõtmist) ühes eksemplaris paberkandjal ning ühes eksemplaris elektronkandjal. Paberkandjal kaust ja digitaalne kaust peavad vastama üks-ühele. Lähteseisukohad koostas: Peeter Pallav planeeringute juhtivspetsialis t Tel. 53027054
[email protected] Lisa 2: Planeeringuala skeem Lisa 3: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö number: 2021_0096
Tellija OÜ Rail Baltic Estonia
Endla 16, 10142 Tallinn
e-post:
[email protected]
Registrikood: 12734109
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 27.01.2022
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE
DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu
koostamiseks. Aruanne
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Versioon Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks
Kuupäev 27.01.2022
Koostanud: KMH juhtekspert Eike Riis (litsents KMH0154), keskkonnaekspert Vivika
Väizene
Projekti nr 2021_0096
Esikaane foto Riigihange „Rail Baltic kohalike peatuste detailplaneeringute koostamine“.
Hankedokumendid. Tehniline kirjeldus, lisa 2
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail
[email protected]
www.skpk.ee
1 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Sisukord
1. Sissejuhatus ................................................................................................................. 4
2. Seadusandlikud aspektid .............................................................................................. 5
3. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................ 6
3.1. Detailplaneeringu eesmärk ............................................................................................. 6
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ...................................................................................... 7
3.3. Kohila peatuse kirjeldus ................................................................................................. 7
3.4. Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 9
3.5. Vajalikud lammutustööd ................................................................................................ 9
4. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................... 10
4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ................................................................................. 10
4.2. Rapla maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................. 10
4.3. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine”....................................................................................................................... 11
4.4. Kohila valla üldplaneering ............................................................................................. 13
5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................. 15
5.1. Maakasutus................................................................................................................. 15
5.1.1. Asend ...................................................................................................................... 15
5.1.2. Asustus ja rahvastik .................................................................................................. 15
5.1.3. Sotsiaalne taristu ...................................................................................................... 16
5.1.4. Ettevõtlus ................................................................................................................ 16
5.1.5. Teedevõrk ................................................................................................................ 16
5.2. Alal esinevad loodusvarad ............................................................................................. 16
5.2.1. Pinnakate ................................................................................................................. 16
5.2.2. Maavarad ja maardlad ............................................................................................... 17
5.2.3. Põhjavesi ................................................................................................................. 19
5.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................... 20
5.3. Looduskeskkonna kirjeldus ........................................................................................... 21
5.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................... 21
5.3.2. Hoiualad .................................................................................................................. 22
5.3.3. Kaitsealad ................................................................................................................ 22
5.3.4. Kaitsealused liigid ..................................................................................................... 23
5.3.5. Püsielupaigad ........................................................................................................... 24
5.3.6. Kaitstavad looduse üksikobjektid ................................................................................ 24
5.3.7. Vääriselupaigad ........................................................................................................ 24
5.3.8. Taimestik ja loomastik ............................................................................................... 24
5.3.9. Väärtuslik põllumajandusmaa ..................................................................................... 24
5.3.10. Rohevõrgustik......................................................................................................... 25
5.4. Kultuuripärand ............................................................................................................ 26
5.5. Radoonioht ................................................................................................................. 27
5.6. Piirkonna välisõhu kvaliteet ........................................................................................... 28
5.6.1. Müra ....................................................................................................................... 29
5.7. Vibratsioon ................................................................................................................. 29
5.8. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ..................................................................... 29
6. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 31
6.1. Mõju maakasutusele .................................................................................................... 31
6.2. Mõju loodusvaradele .................................................................................................... 31
6.2.1. Pinnas ..................................................................................................................... 31
6.2.2. Maavarad ................................................................................................................. 31
2 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
6.2.3. Põhjavesi ................................................................................................................. 32
6.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................... 33
6.3. Mõju looduskeskkonnale ............................................................................................... 34
6.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele........................................................................... 34
6.3.2. Mõju kaitsealustele liikidele ........................................................................................ 34
6.3.3. Mõju taimestikule ja loomastikule ............................................................................... 34
6.3.4. Mõju rohevõrgustikule ............................................................................................... 34
6.4. Mõju kultuuripärandile .................................................................................................. 34
6.5. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju .............................................................................. 34
6.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule.................................................................................. 35
6.6.1. Välisõhu kvaliteet ...................................................................................................... 35
6.6.2. Müra ....................................................................................................................... 35
6.6.3. Vibratsioon ............................................................................................................... 36
6.6.4. Joogivee kvaliteet ..................................................................................................... 36
6.6.5. Radoon .................................................................................................................... 37
6.6.6. Valgusreostus ........................................................................................................... 37
6.7. Mõju ohutusele ............................................................................................................ 37
6.8. Mõju asustusele ........................................................................................................... 37
6.9. Koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualasse planeeritavate tegevustega ........... 38
6.10. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ............................................................ 38
7. Kokkuvõte .................................................................................................................. 39
8. Kasutatud materjalid .................................................................................................. 40
3 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
1. Sissejuhatus
Käesolev töö on koostatud teabe andmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnangu koostamiseks Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel Rail Balticu kohalike peatuste
detailplaneeringute koostamiseks. Kavandatav peatus asub Rapla maakonnas Kohila vallas Urge
külas.
Käesoleva töö aluseks on Tellija poolt esitatud tehniline kirjeldus.
Töös käsitletakse kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid
keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise
või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina KSH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Teabe andmisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja
juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005. a määrusega
nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja juhendist „KSH eelhindamise juhend otsustaja
tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt).
4 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
2. Seadusandlikud aspektid
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise
ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005. a määrusega
nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ § 13 lõike 3 järgi: Keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste
korral: raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine, välja arvatud
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud
juhul.
KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“1. Käesolev
KSH eelhinnangu (KSHE) sisendiks olev teabedokument on üles ehitatud eelnimetatud määruse
nõuetest lähtuvalt.
Kuna KOV-i uus üldplaneering on käesoleval hetkel koostamisel, siis tuleb eelduslikult läbi viia
kehtivat üldplaneeringut muutev detailplaneering.
1
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
5 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
3. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava
tegevuse lühikirjeldus
Rail Baltic on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee
koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on rahvusvahelisel
reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h. Raudtee
projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee
koostalitlusvõime tehniliste nõuetega, võimaldades reisi- ja kaubarongi liiklust samal raudteel. Rail
Balticu trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi territooriumil 213 km. Eestis
läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem asukoht on määratletud
kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).
Rail Balticu kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik,
mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse
valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete (kohalike)
rongide peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta. Lisaks on peatused ette nähtud
rahvusvahelistesse terminalidesse Tallinnas ja Pärnus.
Kavandatavad kohalikud peatused Eesti Vabariigi territooriumil:
• Harjumaa – Assaku, Luige, Saku, Kurtna;
• Raplamaa – Kohila, Rapla, Järvakandi;
• Pärnumaa – Kaisma, Tootsi, Urge, Surju, Häädemeeste.
Rapla maakonnas asuvate kavandatavate peatuste asukohad vt Tabel 1.
Tabel 1. Kavandatavate Raplamaa peatuste asukohad. Allikas: Tehniline kirjeldus
Objektid Kohila peatus Rapla peatus Järvakandi peatus
Asukoht Urge küla, Kohila vald Sulupere küla, Rapla Ahekõnnu küla /
vald Järvakandi alevik,
Kehtna vald
Objektidega Toome (31701:002:0428) Sõerumaa-Veski Kõnnu metskond 2
eelduslikult Vaablase tn 13 (66904:003:0996) (29203:001:0410)
hõlmatud (31701:002:0307) Metsataguse Käru metskond 4
kinnistud (66904:003:0128) (26001:001:0420)
Vaablase tn 15
(31701:002:0306) Sõerumäe-Alu tee L1 Nõlva tn 42
Vaablase tänav L2 (66901:001:0635) (29301:001:0199)
(31701:002:0299) Sõerumäe-Alu tee Nõlva tn 40
(66901:001:0728) (29301:001:0062)
Nigula (31701:002:0446)
20125 Rapla ümbersõit Nõlva tn 38
(66904:003:0444) (29301:001:0061)
Kohalik Kohila Vallavalitsus Rapla Vallavalitsus Kehtna Vallavalitsus
omavalitsus
3.1. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel
moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku
peatuse rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
Vastavalt töö hanke eesmärkidele peab detailplaneeringu lõpplahenduses edasiseks
projekteerimiseks olema loodud vähemalt järgmised eeldused:
6 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
• funktsionaalsus lähtuvalt peatuse ja teenindavate rajatiste otstarbest;
• vastavus õigusaktidele, kehtivatele alusdokumentidele ja tehnilises kirjelduses esitatud
tehnilistele nõuetele;
• vastavus kõiki kaasava elukeskkonna ja universaalse disaini põhimõtetele;
• keskkonnasäästlikkus;
• peatusega seotud hoone, teenindavate rajatiste ja tehnosüsteemide pikk kasutusiga;
• ehituskulude optimaalsus.
Detailplaneering koostatakse ainult juurdepääsuteedele, välialadele ja hoonetele vastavalt
planeerimisseadusele.
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht
Rail Balticu Kohila kavandatava peatuse asukoht on Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas.
Ühendustee kavandatava peatuse ja Kohila alevi vahel kulgeb läbi Urge küla.
Kavandatava Kohila peatuse asukoht asub Kohila alevi piiri läheduses 300 m kaugusel alevist kirde
suunas. Kohila peatus paikneb raudtee läänepoolsel (Kohila alevi poolsel) küljel. Kavandatava
peatuse asukohas asub hetkel maatulundus- ja elamumaa.
3.3. Kohila peatuse kirjeldus
Vastavalt töö aluseks olevale tehnilisele kirjeldusele on Kohila peatus kavandatud põhitüüpi (basic)
(tüüp 3) peatus, mis hõlmab enda alla ca 430 m2 ehitisealuse pinnaga hoone. Peatuse väliala (tüüp
2) on mõõtmetega 50 x 115 m, hinnanguline ruumivajadus 5750 m2 suurusel alal. Sõiduautode
parkimiskohtade arv on hinnanguliselt 80. Juurdepääsutee hinnanguline pikkus on 170 m ja
sõiduradade laius 6-7 m. Kergliiklustee hinnanguline pikkus on 170 m ja laius 3 m. Ülepääsuga
ooteplatvormid on mõõtmetega 220 x 6 m ja 220 x 6 m (Joonis 1 ja Joonis 2). Peatuse alale nähakse
ette kaasaegne säästlik välisvalgustus (LED-tüüpi lambid). Välialale kavandatakse ka elektrilised
laadimispunktid autodele, jalgrattaparkla, takso- ja hüvastijätuala ning bussipeatus.
7 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 1. Kohila peatuse asukoht ja juurdepääs. Allikas: Tehniline kirjeldus
8 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 2. Kohila peatuse visuaal. Allikas: Tehniline kirjeldus
3.4. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala parkimisalaga, juurdepääsu- ja kergliiklustee,
ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline ülepääs.
Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Võimalusel kasvupinnas
taaskasutatakse kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Ehitatakse hoone
WC, koristusruumi ja ooteruumiga, piletimüügi automaadid ja piletite müügipunkt, rajatakse
vajalikud tehnovõrgud.
Ehitatakse ooteplatvormid ülepääsudega. Parkimisala kaetakse kõvakattega ja rajatakse haljastus.
3.5. Vajalikud lammutustööd
Kohila peatuse rajamiseks pole vaja teha lammutustöid.
9 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
4. Seos asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega
Kavandataval tegevusel on seos järgmiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:
• Üleriigiline planeering Eesti 2030+
• Rapla maakonnaplaneering 2030+
• Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine”
• Kohila valla üldplaneering
4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+
Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+2 on välja toodud, et Euroopa transpordipoliitika valguses on
jätkuvalt tähtis parandada Eesti seotust Euroopa Liidu tuumikpiirkondadega, sh luua Läänemere
idarannikul kiirraudtee (Rail Baltic), mis ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-Euroopaga. Selline
raudtee konkureerib lühematel vahemaadel edukalt õhutranspordiga.
4.2. Rapla maakonnaplaneering 2030+
Rapla maakonnaplaneeringus 2030+3 on välja toodud:
Rail Balticu raudtee eesmärk on luua kiire raudteeühendus Lääne-Euroopa suunal. Lisaks tagatakse
Eesti siseselt regionaalne ühendus Pärnu suunal.
Eraldiseisva planeeringuga kavandatakse raudteejaama täpne asukoht ja lahendused (jaamahoone
paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele, sh ühistranspordile ja kergliiklejatele, parkimine jm
toetav taristu).
Rail Balticu perspektiivsele trassikoridorile on maakonnaplaneeringuga kavandatud lisaks Rapla
peatusele veel kaks kohaliku peatuse põhimõttelist asukohta (Kohila ja Järvakandi), mis
lahendatakse samuti eraldiseisvate detailplaneeringutega.
Rapla maakonnaplaneeringuga seatud tingimused rööbastranspordi arendamisel:
1. Raudtee ja maantee ristumine tuleb liiklusohutuse tagamiseks lahendada võimalusel
eritasandilisena.
2. Olemasolevate rongipeatuste asukoha muutmisel ja uute kavandamisel tuleb arvestada
asustuse paiknemise ja perspektiivsete arengutega ning vajadusel (rongiliinide ja -peatuste
sulgemisel) alternatiivse ühistranspordiühenduse (bussiühendus) korraldamisega.
3. Uue peatuse kavandamisel tuleb lahendada jalakäijate, sõidukite ja ühistranspordi
võimalikud liikumisteed ning sõidukite ja jalgrataste parkimisvõimalused uue peatuskoha
piirkonnas.
4. Tiheasustusega piirkondades tuleb ohutuse tagamiseks raudtee piirata aiaga kohtades, kus
puuduvad nõuetekohased raudteeületuskohad.
5. Jalg- ja jalgrattateede ülekäigukohad tuleb kavandada hajaasustuses ohutuse seisukohalt
üksteisele mitte lähemale kui 2 km.
2
Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. a korraldusega nr 368
3
Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80
10 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
6. Jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb ette näha tõkked jalgratturi otsese
raudteele väljasõiduvõimaluse takistamiseks.
7. Seoses rongiliikluse tihenemise ja piirkiiruste kasvuga tuleb üldplaneeringutes arvestada
vajadusega näha ette alasid teede ja raudteede eritasandiliste ristumiste väljaehitamiseks
(perspektiivsed eritasandilised ristumised on kajastatud kaardil Tehniline taristu).
Perspektiivsed raudteepeatused tuleb siduda nii kergliiklusteedega kui ka maakondlike ja kohalike
bussiliinidega. Parkimisvõimaluste ette nägemisel tuleks luua võimalused n.ö „pargi ja reisi“
lahenduse kasutamiseks kaugemate piirkondade elanikele. Ühistranspordi ja kergliiklusteedega
tuleks omavahel ühendada ka olemasoleva ja planeeritava raudteevõrgu peatused.
Joonis 3. Rapla maakonnaplaneeringuga kavandatav Rail Balticu trassikoridor. Allikas:
Rapla maakonnaplaneering 2030+
Maakonnaplaneeringu ruumilise arengu analüüsis on välja toodud järgmist:
Maakonna hõivatutest töötab oma maakonnas vaid 57%, Tallinnas ja mujal Harjumaal kokku aga üle
veerandi hõivatutest. Põhja-Raplamaa on kujunemas Tallinna „eeslinnaks“, sarnaselt Harjumaal
paiknevate Tallinna lähivaldadega. Sõltuvus pealinnaregiooni töökohtadest näitab tõusutrendi. Nii
Tallinna kui ka Pärnu suuna (Vigala ja Järvakandi rahvas käib tööle ka Pärnumaale) kiirete ja
turvaliste ühendusteede ning ühistranspordi tähtsus kasvab.
4.3. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi
koridori asukoha määramine”
Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“4 on välja toodud:
Rail Balticu trassi koridor (lõik 16A) läbib Mälivere, Loone, Salutaguse, Urge ja Vilivere küla. Kohila
alevist möödub trassi koridor ida poolt, kulgedes Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt läbi (Joonis
4 ja Joonis 5). Trassi koridori laius on 350 m.
4
Kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43
11 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Urge külas on kahel pool Tallinn-Rapla-Türi maanteed kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid
elamute rajamise eesmärgil (valla üldplaneeringu järgne arendus ehk nn Uus-Kohila), mida trassi
koridor läbib. Sellest tulenevalt jääb trassi koridori elamumaa krunte, neist mõned hoonestatud, kuid
valdavalt on tegemist hoonestamata kruntidega. Trassi koridor kulgeb Urge ja Vilivere küla piiril,
läbides nii metsa- kui põllumajandusmaid ning suundub Harju maakonda.
Ala asub Kohila alevist lähtuvate teede sõlmpunktis ning paikneb alevile kõige lähemal.
Raudteejaama täpne asukoht, jaamahoone paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele (sh
ühistranspordile ja kergliiklejatele), parkimine jm toetav infrastruktuur lahendatakse eraldiseisva
planeeringuga.
Joonis 4. Planeeringlahendus Rapla maakonnas. Allikas: Rapla maakonnaplaneeringu
teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“
12 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 5. Rapla maavalitsuse ettepanek võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste
asukohtade osas. Allikas: Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic
raudtee trassi koridori asukoha määramine“
4.4. Kohila valla üldplaneering
Kehtiv Kohila valla üldplaneering aastani 20155 on koostatud 2005. a. 2018. a vaadati ÜP üle ning
see jäeti kehtima kuni uue ÜP valmimiseni, kuid Rail Balticu raudteega ei ole selles arvestatud.
Hetkel koostatava Kohila valla ÜP6 sisendiks ja arvestamiseks seoses RB-ga on kehtiv
maakonnaplaneering (vt ptk 4.2. ), maakonnaplaneeringu RB teemaplaneering (vt ptk 4.3. ) ja RB
põhiprojekti materjalid. Koostatav ÜP arvestab RB raudtee ja Kohila peatuse asukohaga ning on
tõenäoline, et edasise menetluse käigus selles osas midagi ei muutu, sest Kohila peatuse asukoht on
paigas.
Kavandatava RB raudteega on koostatavas üldplaneeringus arvestatud, sh maakasutus- ja
ehitustingimuste seadmisel. Täiendavalt on koostatavas üldplaneeringus arvestatud raudtee
toimimiseks vajaliku taristu – kohalike peatuste, parklate ning ülekäikude – asukohtadega (Joonis
6). Välja on toodud järgmist:
• Raudtee projekteerimisel tuleb raudteeülekäigukohad lahendada selliselt, et liikumisteed on
nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestada tuleb väljakujunenud liikumisteid, vajadusel
eraldada raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga;
5
Kohila valla üldplaneering aastani 2015. Kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86
6
Töö tegemiseks on kasutatud Kohila valla kodulehel olevaid koostatava (ametiasutustele kooskõlastamiseks
saadetud) ÜP materjale seisuga oktoober 2021
13 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
• Raudtee projekteerimisel või raudtee trassikoridoriga külgneval maa-alal ehitustegevuse
kavandamisel tuleb detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste
väljastamisel arvestada raudtee toimimiseks vajalike rajatistega nagu elektrivõrk, parklad,
ülekäigukohad jms;
• Raudtee kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu mürahäiringu vähendamisele ning vastavate
leevendusmeetmete väljatöötamisele ennekõike raudtee trassikoridoriga külgnevatel
elamualadel ja teistel müratundlike ehitiste maa-aladel;
• Raudteepeatuste asukohas tuleb tagada kvaliteetne avalik ruum, mis on ligipääsetav
erinevate liikumisvahenditega ning on haljastatud.
Kohila valla koostatavas üldplaneeringus7 arvestatakse Rail Balticu raudtee ja Kohila kohaliku
peatusega.
Joonis 6. Koostatav Kohila valla üldplaneering RB Kohila peatusega Allikas: Koostatav
Kohila valla üldplaneering
7
Algatati Kohila Vallavolikogu 28.03.2018 otsusega nr 11
14 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
5.1. Maakasutus
5.1.1. Asend
Kohila vald on Raplamaa põhjapoolseim vald. Naabervallad Harju maakonnas on Kose, Saku ja Saue.
Lõunast piirneb Kohila vald Rapla maakonna Rapla vallaga. Kohila valla pindala on 230,2 km².
Kompaktse territooriumi ulatus põhjast lõunasse on ligikaudu 15 km ja idast läände ligikaudu 20 km.
Asukoht on soodne: Kohilast Tallinnasse on 32 km ja maakonnakeskusse Raplasse 21 km.
Valla sees on suurim tõmbekeskus Kohila alev, mis paikneb valla keskmes. Valla läänepoolse
piirkonna tõmbekeskus on Hageri alevik ja valla idaosas Prillimäe alevik. Kuna Kohila vald asub
Tallinna läheduses, on pealinn tähtsaim tõmbekeskus.
Kohila kohalik peatus kavandatakse Kohila valla Urge küla piirkonda. Kavandatava kohaliku peatuse
ala asub Kohila alevist lähtuvate teede sõlmpunktis ning paikneb alevile kõige lähemal.
Rail Balticu Kohila kohaliku peatuse objektidega eelduslikult hõlmatud kinnistud on Toome
(31701:002:0428), Vaablase tn 13 (31701:002:0307), Vaablase tn 15 (31701:002:0306), Vaablase
tänav L2 (31701:002:0299) ja Nigula (31701:002:0446). Kinnistute maa sihtotstarbed on vastavalt
Toome ja Nigula 100% maatulundusmaa, Vaablase tn 13 ja 15 100% elamumaa, Vaablase tänav L2
100% transpordimaa8. Vaadeldavat ala piiravad samuti enamasti maatulundusmaad, elamumaad,
transpordimaa ja üldkasutatav maa.
Detailplaneeringu koostamise käigus vaadatakse üle olemasolev maakasutus ning sihtotstarbe
muutmise teel moodustatakse vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on
vajalikud kohalike peatuste rajamiseks.
5.1.2. Asustus ja rahvastik
Kohila valla elanikkond on koondunud Kohila alevisse ja selle ümbrusse, ülejäänud osa vallast on
hõredamalt asustatud.
Statistikaameti andmete põhjal elas 2018. a alguse seisuga Rapla maakonnas 33 116 inimest.
Rahvastikuregistri andmetel elas Kohila vallas 2020. aasta 1. septembri seisuga 7427 elanikku, neist
3174 elas Kohila alevis ja 219 Urge külas. Elamuehituse tihedam ala 2018. a oli Pukamäe ja Urge
küla piirkond.
Kohila valla arengukava9 kohaselt kasvas elanike arv püsivalt 2002. aastast (6003) kuni 2011.
aastani (7001). Alates 2012. aastast on elanike arv hakanud kahanema. Alates 2016. aastast on
alanud uus kasv. Kõige hüppelisemalt kasvas elanike arv 2002. aastal (+263).
Kolmandiku Kohilast kujundavad elamumaad. Kohila alevi piires on teatud määral hoonestuse
tihendamise võimalusi. Elamuehituse tihedam ala on Pukamäe ja Urge küla piirkond.
Lähimad elamud jäävad kavandatavast peatuse alast 50 m kaugusele ida suunas Sõeru (120712162)
ja 130 m kaugusele lääne suunas Nigula ja Uue-Nigula (120712162) ja Pärtli (120712162). Peatuse
lähiümbruses on hõre asustus üksikute elamutega.
8
Maa-ameti kaardirakendus, seisuga 21.12.2021
9
Kohila valla arengukava aastateks 2018-2025. Kinnitatud Kohila Vallavolikogu 25. septembri 2018. a
määrusega nr 15, muudetud Kohila Vallavolikogu 29. juuni 2021. a määrusega nr 7. Kohila 2018
15 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
5.1.3. Sotsiaalne taristu
Kohila alevisse on koondunud haridus-, kultuuri- ja spordiasutused, elanike meditsiiniline
teenindamine, päästeamet, kiirabi, politsei, teenindusettevõtted, piirkonna liiklussõlm (raudtee,
maantee), laienev tootmine ja ettevõtlus.
5.1.4. Ettevõtlus
Statistikaameti andmetel tegutseb 2019. aasta alguse seisuga Kohila vallas registreeritud 574
statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet.
2019. aasta lõpu seisuga andis Kohila valla elanikele tööd 574 majandusüksust. Neist üle 50
inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli 5, 10-49 inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli 23 ja kuni 10
inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli 546.
2020. aastal olid Kohila valla suurimad tööandjad Kohila Vineer OÜ, KP Factory OÜ, Contractor OÜ,
Norcar BSB-Eesti OÜ, Lindström OÜ, Vesiroos OÜ, Salutaguse Pärmitehas OÜ jt.
Vallas on pikaajalised järjepidevad tootmistraditsioonid, sest seal on olnud suurettevõtteid.
Väikeettevõtluses on eelkõige esindatud tööstus- ja teenindusvaldkond, ka metsa ülestöötamine ja
puidutöötlemine. Suure elanike arvuga Tallinna piirkonna lähedus on üheks eelduseks
põllumajanduse ja maamajandusega tegelemiseks vallas.
Enim on vallas ettevõtteid ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse, põllumajanduse, töötleva tööstuse ja
tehnikaalase tegevuse valdkonnas. Viimastel aastatel on kasvanud töötleva tööstuse, ehituse,
veonduse ja laonduse, info ja side, muude teenindavate tegevuste jt ettevõtete arv. 10
5.1.5. Teedevõrk
Kohila vald asub logistiliselt heas asukohas - valda läbib Tallinn-Rapla-Türi riigitee (tugimaantee),
mis on tähtsaim ühendustee Tallinna ja maakonnakeskuse Raplaga. Ida-läänesuunaliselt läbivad
valda Kernu-Kohila ja Vaida-Urge riigiteed (kõrvalmaanteed). Raudteeühenduse tagab loode-
kagusuunaline Tallinn-Rapla-Lelle raudtee. Valla territooriumil asuvad Vilivere ja Lohu
raudteepeatused ning Kohila raudteejaam.
Kohila valda kavandatava Kohila peatuse ühendusteeks Kohila aleviga läbi Urge küla on Urge tee
(kohalik tee nr 3170842), mis ristub rongi peatusest u 800 m kaugusel tugimaanteega Tallinn–Rapla–
Türi11.
5.2. Alal esinevad loodusvarad
5.2.1. Pinnakate
Pinnakatte geoloogia (Joonis 7) moodustavad vaadeldaval alal jääjärvelised setted: joonisel näidatud
roosal alal esinevad aleuriit (paksusega 2-5 m) ja peenliiv (paksusega 2-5 m). Põhjaosas on
sorteerimata glatsiogeensed setted ehk moreen (joonisel pruunil alal) (paksusega 2-5 m).
10
Kohila valla arengukava aastateks 2018-2025. Kohila 2018
11
Teeregister
16 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 7. Pinnakatte geoloogia. Jääjärvelised setted (roosal alal), moreen (pruunil alal).
Allikas: Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50 000, seisuga 20.12.2021
5.2.2. Maavarad ja maardlad
Kavandatava peatuse alal ja ümbruses ei ole arvele võetud maavarasid ega maardlaid (Joonis 8).
Lähimad mäeeraldised on linnulennult kuni 5 km kaugusel asuvad Urge, Pahkla ja Alesti II
kruusakarjäärid ja Alesti liivakarjäär ning 9 km kaugusel asuvad Sutlema lubjakivikarjäärid (Tabel
2).
17 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 8. Mäeeraldiste, maardlate ja levialade paiknemine kavandatava tegevuse suhtes.
Allikas: Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 20.12.2021
Tabel 2. Vaadeldava ala lähipiirkonnas asuvad aktiivsed mäeeraldised. Allikas: Maa-amet,
seisuga 20.12.2021
Mäeeraldise nimetus Kaevandamis- Kaevandamisloa omaja Kaugus
loa nr linnulennult
vaadeldavast
alast
Urge kruusakarjäär KL-508354 OÜ Eesti Killustik 2,5 km
Pahkla kruusakarjäär Rapm-043 OÜ Šeiker Teed 4,8 km
Alesti liivakarjäär Rapm-067 OÜ Speedline Baltic 4,8 km
Alesti II kruusakarjäär Rapm-068 OÜ Speedline Baltic 4,8 km
Rabivere tootmisala Rapm-011 Rapla Turvas AS 5,1 km
Sutlema III lubjakivikarjäär Rapm-104 AS Kiirkandur 8,6 km
Sutlema I lubjakivikarjäär Rapm-059 AS Kiirkandur 8,6 km
Sutlema II lubjakivikarjäär Rapm-062 AS Kiirkandur 8,9 km
Lümandu kruusakarjäär Rapm-100 OÜ Metsakohin 10 km
Väike-Kõrnomaa karjäär HARM-086 AS Merko Ehitus Eesti 8,4 km
18 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
5.2.3. Põhjavesi
Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-
või hajureostuse suhtes (Joonis 9). Vaadeldaval alal on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna
kõrgus merepinnast 50-55 m, aluspõhja kivimite kõrgus 50-55 m ja maapinna kõrgus u 55 m.
Joonis 9. Põhjavee kaitstus vaadeldaval alal ja piirkonnas. Allikas: Maa-ameti geoloogiline
baaskaart 1:50 000, seisuga 22.12.2021
Vaadeldaval alal ja selle läheduses puurkaeve ei asu. Lähimad puurkaevud sanitaarkaitsealadega 50
m ja 10 m asuvad vähemalt 500 m kaugusel (Joonis 11).
Vaadeldava ala läheduses on Kohila vallas kinnitatud Kohila reoveekogumisala (reostuskoormusega
üle 2000 ie), pindalaga 297 ha, koormusega 3757 ie, 12,6 ie/ha kohta. Reostuskoormusega alla
2000 ie on Prillimäe ja Salutaguse reoveekogumisalad (Joonis 10)12.
12
Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027. AS Infragate Eesti, 2015
19 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 10. Reoveekogumisalad ja reoveepuhastid vaadeldava ala ümbruses. Allikas:
Keskkonnaregister (KKR), seisuga 06.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022
5.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid
Vaadeldavast alast läänes kulgeb Keila jõgi (VEE1096100) (Joonis 11). Keila jõgi on 111,8 km
pikkune ja üle 25 km2 valgalaga veekogu. Keila jõgi kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi
poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III, 06.11.2018, 1). Keila jõgi Keila joast
suubumiseni merre kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“
(RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016, 1)13.
Keila jõel kehtib kalda piiranguvöönd ulatusega 100 m, ehituskeeluvöönd ulatusega 50 m,
veekaitsevöönd ulatusega 10 m ja veekogu kallasrada ulatusega 4 m. Vööndid ei ulatu vaadeldavale
alale.
Keila jõel asub Kohila paisjärv (VEE2029840).
Vaadeldavat ala läbib Salutaguse kraav (VEE1096113) eesvoolu kaitsevööndiga 12 m ja kalda
veekaitsevööndiga 1 m. Avatud eesvool on valgalaga kuni 10 km2. Vaadeldavast alast väljaspool
läänes asub maaparandussüsteemi eesvoolu kraav (ETAK ID 2322282) Kohila-Keskuse1 eesvoolu
kaitsevööndiga 12 m ja kalda veekaitsevööndiga 1 m.
Vaadeldaval alal asub maaparandussüsteem Kohila-Keskuse2 (4109610031170). Alast lõunas asub
maaparandussüsteem Kohila-Keskuse1 (4109610031170), mis on rajatud liigniiske põllumaa
kuivendamise eesmärgil.
13
Keskkonnaregister, seisuga 22.12.2021
20 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 11. Vooluveekogud, järved, puurkaevud ja kitsendused. Allikas: Puurkaevud, järved
ja vooluveekogud Keskkonnaregistrist, seisuga 22.12.2021. Aluskaart: Maa-amet 2021
5.3. Looduskeskkonna kirjeldus
5.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad
Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad Natura 2000
alad on kirdes 2,3 km kaugusel asuv Rahaaugu loodusala (RAH0000338), 4 km kaugusel läänes asuv
Kurtna-Vilivere loodusala (RAH0000344), edelas 4,4 km kaugusel asuv Rabivere loodusala
(RAH0000560) ja kagus 5,9 km kaugusel asuv Mahtra loodusala (RAH0000594)14 (Joonis 12).
14
Keskkonnaregister, seisuga 22.12.2021
21 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 12. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad vaadeldava ala ümbruses. Allikas:
Keskkonnaregister, seisuga 22.12.2021. Aluskaart: Maa-amet 2021
5.3.2. Hoiualad
Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähimad hoiualad on loodes 4,3 km kaugusel
asuv Kurtna-Vilivere hoiuala (Rapla) (KLO2000179) ja 4,7 km kaugusel asuv Kurtna-Vilivere hoiuala
(Harju) (KLO2000144) (Joonis 12).
5.3.3. Kaitsealad
Vaadeldaval alal ei asu kaitsealasid. Lähim kaitseala (puistu) Kapa männik (KLO1200372) asub
1,3 km kaugusel edelas. Alast edelas asuvad veel (kaitsealune park) Tohisoo mõisa park
(KLO1200205) 1,9 km kaugusel ja Aandu looduskaitseala (KLO1000681) 2,1 km kaugusel. Alast
kirdes 2,3 km kaugusel asub Nabala-Tuhala looduskaitseala (KLO1000634). Alast läänes 4 km
kaugusel asub Saunaküla maastikukaitseala (KLO1000663) (Joonis 13).
22 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 13. Kaitstavad alad ja objektid vaadeldava ala piirkonnas Allikas:
Keskkonnaregister, seisuga 03.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022
5.3.4. Kaitsealused liigid
Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud kaitsealuste looma- ja taimeliikide
esinemist.
Alast 2,2 km kaugusel kirdes asub III kategooria linnuliigi laanepüü (Tetrastes bonasia) elupaik
(KLO9126191). Alast idas 2,8 km kaugusel asub hiireviu (Buteo buteo) elupaik (KLO9126185) ja
2,9 km kaugusel asub kahepaiksete rabakonna (Rana arvalis) elupaik (KLO9118015). Alast 1,5 km
kaugusel edelas asub kala hink (Cobitis taenia) elupaik (KLO9123385).
Alast 2,5 km kaugusel kirdes asuvad III kategooria taimeliigid pruunikas pesajuur (Neottia nidus-
avis) (KLO9341954 ja KLO9341952), harilik ungrukold (Huperzia selago) (KLO9341947 ja
KLO9341944) kasvukohad (Joonis 13).
I ja II kategooria kaitstavaid liike pole vaadeldaval alal ja vähemalt 1 km raadiuses registreeritud.
Lähimad on vaadeldavast alast läänes asuvad pargi-nahkhiire, suurvidevlase, veelendlase, põhja-
nahkhiire, hõbe-nahkhiire ja kääbus-nahkhiire elupaigad. Liigi asukohta ei ole joonisel näidatud, kuna
looduskaitseseaduse kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 115).
15
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv
23 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
5.3.5. Püsielupaigad
Püsielupaiku alal ega piirkonnas pole.
5.3.6. Kaitstavad looduse üksikobjektid
Alast 3,2 km kaugusel idas asub kaitstava looduse üksikobjektidena registreeritud üksik puu
(KLO4000328) (Joonis 13).
5.3.7. Vääriselupaigad
Lähimad vääriselupaigad on vaadeldavast alast 2 km kaugusel loodes teised lehtmetsad
(VEP209931) ja 2,4 km kaugusel kirdes kuusikud ja kuusesegametsad (VEP207503)16.
5.3.8. Taimestik ja loomastik
Vaadeldaval alal on osaliselt tegemist haritava maaga, kus kasvatatakse põllukultuure. Teine osa
alast on hoonestamata elamumaa, millel hetkel kasvavad üksikud puud või võsa. Kuna lähipiirkonnas
asuvad metsad, siis on tõenäoline, et alal liigub ka loomi.
5.3.9. Väärtuslik põllumajandusmaa
Rapla maakonnaplaneeringus loetakse Raplamaal väärtuslikeks põllumajandusmaadeks 44 ja enam
boniteedipunktiga põllumaid. Kavandatava tegevuse alale väärtuslikku põllumajandusmaad ei jää.
Lähim väärtusliku põllumajandusmaa massiiv asub u 500 m kaugusel idas teisel pool Tallinn-Rapla-
Türi maanteed (Joonis 14).
16
Keskkonnaregister, seisuga 03.01.2022
24 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 14. Kavandatava tegevuse ala paiknemine väärtusliku põllumajandusmaa suhtes.
Kavandatava tegevuse asukoha välispiir on tähistatud punase joonega. Allikas: Rapla
maakonnaplaneering
5.3.10. Rohevõrgustik
Üleriigiline planeering Eesti 2030+ määratleb rohelise võrgustiku suured tuumalad. Rapla maakonnas
üleriigilisi tuumalasid ei asu, küll aga on Raplamaa rohevõrgustikul oluline roll üleriigiliste tuumalade
ühendajana.
Raplamaa roheline võrgustik on määratud koosmõjus naabermaakondade rohelise võrgustikuga.
Rapla maakonna roheline võrgustik on esmalt määratud maakonna 2003.a kehtestatud
teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Seejärel on
määratud rohelist võrgustikku täpsustatud omavalitsuste üldplaneeringutes. Maakonnaplaneeringu
koostamisel on võetud aluseks nii eelnev teemaplaneering kui ka üldplaneeringud ning analüüsides
rohelise võrgustiku sidusust ja toimivust, on korrigeeritud rohelise võrgustiku koridoride piire,
vältimaks nende kulgemist üle tiheasustusalade. Pindalaliselt ei ole rohelist võrgustikku kahandatud,
pigem on rohelise võrgustikuga kaetud alad suurenenud (laienenud) alale liidetud roheliste
koridoridega paralleelselt kulgevate ribastruktuuride (jõed, kraavid) ja nende kaldapealsete arvelt.
Rapla maakonnaplaneeringuga on määratud rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused.
Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku
koridore. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud,
kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.
Rapla maakonnaplaneeringu kohaselt jääb vaadeldav ala rohevõrgustikust vähemalt 1 km kaugusele
ning plaanitav peatuse hoone parkimisalaga seda ei kata (Joonis 15).
25 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 15. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava ala suhtes. Allikas: Rapla
maakonnaplaneering
5.4. Kultuuripärand
Kavandatava tegevuse alal ning selle läheduses ei ole registreeritud kultuurimälestisi 17. Lähimad on
1,2 km kaugusel edelas asuvad Kohila mõisakompleksi kuuluvad ehitismälestised (Joonis 16).
Kavandatava tegevuse alal ei asu pärandkultuuriobjekte (Joonis 16). Lähimad pärandkultuuriobjektid
on 600 m kaugusel asuv Urge koolimaja ase (reg nr 317:KOO:003) ja 700 m kaugusel asuv Urge
paemurd (317:PAM:016)18.
17
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 03.01.2022
18
Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 03.01.2022
26 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 16. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid kavandatava tegevuse
piirkonnas. Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 03.01.2022
5.5. Radoonioht
Eesti pinnase radooniriski kaardi19 järgi jääb kavandatav tegevus alale, kus radoonisisaldus
pinnaseõhus on normaalne (vahemikus 10–50 kBq/m³). Vt Joonis 17.
19
Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus.
https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd. Andmed
2020. aasta seisuga. Vaadatud 03.01.2022
27 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 17. Eesti pinnase radooniriski kaart. Kavandatava tegevuse ala asukoht on
tähistatud punase ruuduga. Allikas: Eesti Geoloogiateenistus. Andmed 2020. aasta
seisuga. Vaadatud 03.01.2022
5.6. Piirkonna välisõhu kvaliteet
Välisõhu kvaliteedi pidevseiret kavandatava tegevuse piirkonnas ei teostata. Välisõhu kvaliteeti
mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus.
Vaadeldaval alal ja lähiümbruses paikseid heiteallikaid registreeritud ei ole. Vaadeldavale alale
lähemad paiksed heiteallikad asuvad 600 m kaugusel läänes LINDSTRÖM OÜ katlamaja korsten,
kütteseade ja keemiline puhastus (L.OV.RA-153202 ja PHRR/514360), 1-2 km kaugusel SW Energia
OÜ (L.ÕV/324776), Nerilon OÜ (L.ÕV/322701) ja Kohila Vineer OÜ (L.ÕV.RA-57395). Lähemad
paiksed heiteallikad idas asuvad 1,6 km kaugusel NORCAR-BSB EESTI AS (L.ÕV/332083) ja 2,5 km
kaugusel AS Salutaguse Pärmitehas (L.ÕV/329125)20 (Joonis 18).
Kõige enam paikseid heiteallikaid on AS Salutaguse Pärmitehase territooriumil. Käitise
põhitegevusalaks on pärmi tootmine.
20
KOTKAS heiteallikate register, seisuga 03.01.2022
28 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 18. Kavandatava tegevuse asukoht piirkonna paiksete heiteallikate suhtes.
Heiteallikate asukoht ja arv on tähistatud sinisega, kavandatava tegevuse ala piir punase
joonega. Allikas: KOTKAS heiteallikate register, seisuga 03.01.2022
Liikluse osas on välisõhu saasteainete seisukohast olulisemad tihedama liiklussagedusega teed.
Kavandatava tegevuse piirkonnas on selleks tugimaantee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi, mille aasta
keskmine liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli 7166 sõidukit ööpäevas. Teine,
väiksema liiklussagedusega tee on kõrvalmaantee nr 11220 Kernu–Kohila, mille aasta keskmine
liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli 2797 sõidukit ööpäevas21.
5.6.1. Müra
Andmed piirkonna müratasemete kohta puuduvad, kuid peamisteks müraallikateks on maanteeliiklus
ning piirkonnas tegutsevad äri- ja tootmisettevõtted.
5.7. Vibratsioon
Pinnase kaudu leviva vibratsiooni teke on olemasolevas olukorras võimalik Tallinn–Rapla–Türi
tugimaantee vahetus läheduses. Täpsemad andmed pinnases tekkiva vibratsioonitaseme ja leviku
ulatuse kohta puuduvad, kuid liiklusest tulenev vibratsioon sõltub suuresti teede olukorrast.
5.8. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted
Vaadeldaval alal ja selle ümbruses ei ole ühtegi ohtlikku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Ka ei
kattu kavandatava tegevuse ala ühegi ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualaga.
21
Teeregister
29 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on Kohila vallas 1 ohtlik ettevõte, C-kategooria ohuga AS
Salutaguse Pärmitehas (Tabel 3). Ettevõtte ohuala piir jääb vaadeldavast alast 2,3 km kaugusele ida
suunas.
Tabel 3. Kohila valla ohtlik ettevõte. Allikas: Maa-ameti ohtlike käitiste kaardirakendus,
seisuga 03.01.2022
Ohukate- Ettevõtte nimi Käideldav kemikaal
gooria ja
ohuala
ulatus, m
1 C AS Salutaguse Väävelhape (92-98%)(10.0); Naatriumhüdroksiid
67 Pärmitehas tahke(0.8); Vesinikperoksiid (50%)(0.4); Ortofosforhape
(75-85%)(7.0); Lämmastikhape (50-58%)(3.8); Chriox
15(2.4); Naatriumhüdroksiid (50%)(9.1); Väävelhape
(<51%)(1.1); Ammoniaagi vesilahus(89.0); NA
30 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
6. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
6.1. Mõju maakasutusele
Peatus kavandatakse rajada praegusele maatulundus-, elamu- ja transpordimaale.
Detailplaneeringuga on vaja muuta maa sihtotstarve äri- ja transpordimaaks ning luua eeldused, et
alale oleks võimalik ehitada peatuse hoone koos parklaga. Maatulundusmaa (põllumajandusmaa) ja
elamumaa pindala piirkonnas küll väheneb peatuseala alla jäävas osas (kuni ca 0,5 ha ulatuses), mis
kujutab endast lokaalselt olulist ja pöördumatut otsest mõju, kuid olulist negatiivset mõju piirkonna
maakasutusele laiemalt eeldada ei ole.
Kaudselt võib kohaliku peatuse rajamisega kaasneda tulevikus maakasutuse muutusi peatusega
külgnevatel aladel, kuid selle ulatus selgub ja sellega kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse Kohila
valla üldplaneeringu koostamise käigus.
6.2. Mõju loodusvaradele
6.2.1. Pinnas
Mõju pinnasele võib avalduda nii peatuse rajamisel (ehitusetapis) kui ka kasutamisel. Aladel, mis
ehitusetapis kaetakse kõvakattega, kaovad pinnases selle looduslikud funktsioonid. Mõju on
pöördumatu, lokaalselt oluline, kuid laiemalt jääb väheolulisele tasemele. Lisaks toimub ehitustööde
ettevalmistavas etapis väärtusliku kasvupinnase eemaldamine, kuid seda saab taaskasutada objekti
haljastamisel või tagasitäiteks või suunata samal otstarbel kasutamiseks muudele objektidele. Kui
eemaldatud väärtuslikku kasvupinnast kasutatakse sihipäraselt, siis selle kui loodusvara kogus ei
vähene ja olulist negatiivset mõju ei kaasne.
Nii ehitusetapis kui ka kasutamisel võivad negatiivset mõju pinnasele avaldada pinnasesse sattuvad
saasteaineid, mis võib kaasa tuua pinnase reostumise. Saasteainete pinnasesse sattumine nii ehitus-
kui ka kasutusetapis on võimalik eeskätt avariiliste juhtumite tulemusena. Mõju on võimalik
vältida/vähendada töökorralduslike meetmetega ja ohutusnõuete järgimisega. Nii ehitustööde käigus
kui ka objekti kasutamisel tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise pinnasesse. Tehnika ja seadmed tuleb hoida korras (sh tagada nende
regulaarne hooldus), teostada pidevat järelevalvet ning lekked ja avariid likvideerida operatiivselt ja
professionaalselt.
Peatuse hoones tekkiva reovee käitlemist on käsitletud põhjalikumalt põhjavee peatükis (ptk 6.2.3.
) ja sademevee ärajuhtimist on käsitletud põhjalikumalt pinnavee peatükis (ptk 5.2.4. ). Reovee ja
sademevee nõuetekohasel käitlemisel olulist negatiivset mõju pinnasele ei ole.
6.2.2. Maavarad
Kuna kavandatava tegevuse alal ei asu maardlaid ega arvele võetud maavarasid, siis mõju
maavarade kättesaadavusele, juurdepääsu olemasolevale olukorrale ja kvaliteedile puudub.
Peatuse hoone ja parkimisala rajamisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu avaldub
mõju maavaradele läbi nende kasutamise. Ehitusmaavarad hangitakse üldjuhul lähedalasuvatest
karjääridest, mille avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa
menetluse käigus. Olulist negatiivset mõju maavaradele kavandatava tegevusega eeldada ei ole.
31 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
6.2.3. Põhjavesi
Negatiivne mõju põhjaveele on võimalik läbi saasteainete põhjavette sattumise, mis võib ohustada
põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib aset leida nii ehitus- kui ka
kasutusetapis.
Kuna kavandatava tegevuse alal ja lähipiirkonnas ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve, siis olulist
negatiivset mõju nende vee kvaliteedile ei ole. Sarnaselt pinnasega, on saasteainete sattumine
põhjavette nii ehitus- kui ka kasutusetapis võimalik avariiliste juhtumite tulemusena. Negatiivset
mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Kuna
kavandatava tegevuse ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, tuleb tähelepanu pöörata ka
ehitusaegsete masinate ja seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks
pinnasesse ohtlikke ained.
Detailplaneeringu käigus teostatakse hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja
planeerimiseks ja projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad
täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel andmed lokaalse
VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole otstarbekas või võimalik olemasoleva
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga liituda).
Kohila valla ÜVK arengukava kohaselt puudub Urge külas ühisveevarustus- ja
ühiskanalisatsioonisüsteem. Urge küla kuulub osaliselt Kohila ja Prillimäe reoveekogumisala alla.
Reovee puhastamiseks on rajatud 2013. aastal käiku antud Kohila reoveepuhasti, kuhu jõuab lisaks
Kohila alevi reoveele ka Urge ja teiste külade reovesi. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise
kava raames vaadeldakse ka Urge küla, kuna perioodil 2006 kuni 2015 on asulate rahvastiku arv
tõusnud ning kiireim kasv on toimunud mh Urge külas22.
Kohila alevi reoveekogumisala on kavandatavast peatuse alast u 1 km kaugusel (Joonis 10).
Detailplaneeringu koostamise käigus lahendatakse reovee käitlemine kas lokaalselt või
kanaliseerimise teel.
Kui detailplaneeringuga nähakse ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis tuleb see planeerida,
projekteerida ja rajada vastavalt veeseaduse, määruse jt asjakohaste õigusaktide ja juhendite
nõuetest lähtuvalt, arvestades ka piirkonna põhjavee kaitstust.
Nõuded reovee puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks on sätestatud keskkonnaministri 08.11.2019
määrusega nr 6123. Määruse järgi võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse
immutada ööpäevas kuni 10 m3 bioloogiliselt puhastatud reovett. Heitvee immutussügavus peab
olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma
hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Kui detailplaneeringuga nähakse ette reovee käitlemine alal selle kanaliseerimise teel, siis
lahendatakse nõuetekohaselt liitumine. Kanaliseerimine on parim võimalik lahendus põhjavee (sh
joogivee) kaitseks selle võimaliku reostumise eest.
Kui eelnevat järgitakse, siis ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju esinemine tõenäoline.
22
Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027. AS Infragate Eesti, 2015
23
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused1“
32 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
6.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid
Vaadeldaval alal asub Salutaguse kraav, mis on ka maaparandussüsteemi eesvooluks.
Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja Salutaguse kraavi rekonstrueerimise lahendus
kraavi ümbertõstmise või truubitorusse juhtimisega. Kuna Salutaguse kraavi näol on tegemist
tugevasti muudetud veekoguga, siis selle ümbertõstmise või truubitorusse juhtimisega peatuse ala
läbivas osas ei kaasne olulist negatiivset mõju sellele pinnaveekogule. Kuna vaadeldaval alal ei asu
teisi pinnaveekogusid ning kavandatav tegevus ei ulatu lähimate pinnaveekogude
piiranguvöönditesse (ptk 5.2.4. ), siis kavandatava tegevuse otsest mõju pinnaveekogudele näha ei
ole.
Ehitusetapis ei saa eeldada jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist
pinnaveekogudesse, sest selline tegevus ei ole lubatav ja ehitajal tuleb seda vältida. Negatiivne mõju
pinnaveele on võimalik juhul, kui avariilise juhtumi tulemusena juhitakse sademeveega saasteaineid
ümbritsevasse keskkonda.
Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga
liitumise võimalikkus ja otstarbekus lähtudes peatuse asukohast. Kui detailplaneeringuga nähakse
ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis tuleb see planeerida, projekteerida ja rajada veeseaduse,
määruse24 jt asjakohaste õigusaktide ja juhendite nõuetest lähtuvalt.
Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavad
looduslähedased lahendused on rohealade, viibetiikide, vihmaaedade, imbkraavide ja muude
lahenduste kasutamine, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise
kaudu, vältides sademevee reostumist. Kui põhjavee (pinnasevee) tase seda võimaldab, tuleb puhas
sademevesi immutada pinnasesse.
Kohila valla ÜVK arengukava25 kohaselt tuleb sademevee süsteemide arendamisel rakendada
sademevee võimalikult suurt immutamist, kus see on võimalik. Sademevett tuleb maksimaalselt ära
kasutada, kogutud vee kasutamine suvel kastmisel kui ka pikemas perspektiivis osaliselt olmeveena.
Seoses Kohila peatuse rajamisega vajab rekonstrueerimist peatuse alal olev maaparandussüsteem
Kohila-Keskuse2 (4109610031170) ja tõenäoliselt ka maaparandussüsteemi eesvooluks olev
Salutaguse kraav. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega seonduvaid küsimusi
(projekteerimistingimused, vajalikud load) menetleb Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Lähtudes
maaparandusseaduse § 28 lõikest 1 peab rajatist rajada sooviv isik esitama PTA-le
maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks vajalikud projekteerimistingimuste, ehitusloa ja
kasutusloa taotlused. Väljatöötatud lahendus esitatakse kontrollimiseks PTA-le. Riiklik järelevalve
planeeringulahenduse ja sellele järgnevate projekteerimis- ja ehitustööde üle tagab
maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude jätkuva toimimise. Kui maaparandussüsteem
planeeritakse, projekteeritakse, ehitatakse välja ja võetakse kasutusse vastavalt PTA tingimustele ja
ameti järelevalve all, siis ei ole olulise keskkonnamõju tekkimine tõenäoline.
24
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused1“
25
Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027. AS Infragate Eesti, 2015
33 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
6.3. Mõju looduskeskkonnale
6.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala asub 2,3 km kaugusel. Kavandatava tegevusega ei ole eeldada,
et ükskõik milline võimalik mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele. Seega ebasoodsa mõju Natura
2000 võrgustiku alale, selle terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele võib välistada.
6.3.2. Mõju kaitsealustele liikidele
Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib avalduda läbi objekti hävimise või füüsilise
kahjustamise, liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise, alade kaitse-eesmärgiks
olevate elupaigatüüpide/liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib
avalduda läbi tingimuste (nt vee- või valgusrežiim, häiringud) ebasoodsamaks muutumise.
Kuna alal ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele
loodusobjektidele puudub. Arvestades lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja kaugust
kavandatavast tegevusest, siis ei ole eeldada ka kaudset negatiivset mõju.
6.3.3. Mõju taimestikule ja loomastikule
Kavandatava tegevuse alal ei asu väärtuslikku taimkatet ega loomadele olulisi elupaiku.
Põllukultuuride kasvatamise võimalus kaob ala hoonestamise ja parkimisala ehitamisega.
Mõju loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise, häiringute ja võimaliku otsese suremuse.
Mõju avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse
töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub alevi
läheduses ja loodusliku ala äärealal, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.
Lisandub ka Rail Balticu raudteetaristu (kontaktliinid, tarad, raudteemulle jms) ehitus- ja
kasutuaegne mõju taimestikule ja loomastikule. Tarastatud raudtee loob sisuliselt absoluutse tõkke,
mis eraldab üksteisest erinevad ökosüsteemid ja loomade populatsioonid.
6.3.4. Mõju rohevõrgustikule
Vaadeldav ala asub rohevõrgustikust vähemalt 1 km kaugusel. Kuna kavandatava peatuse hoone
asukohas ja parkimisalal puudub rohevõrgustik, siis mõju rohevõrgustikule eeldada ei ole.
6.4. Mõju kultuuripärandile
Kuna kavandatava tegevuse alal ja piirkonnas pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestised
puuduvad, siis negatiivset mõju nendele ei kaasne. Kavandataval tegevusel puudub nendega otsene
kokkupuude ja ohtu objektide säilimisele ei ole.
6.5. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju
Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud nii ehitus- kui ka kasutusetapiga.
Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele
suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase
34 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed
tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete
laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Nõuded järgides olulist
negatiivset mõju ei kaasne. Ka on ehitusetapiga seotud jäätmeteke ajutine ja lõpeb ehitustööde
lõppemisel.
Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh
mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne)
on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus
keskkonnale.
Kasutusaegse jäätmetekke ja -käitluse mõju on seotud peatuses tekkiva olmeprügiga. Kasutusaegne
jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse
vastavatele õigusaktidele.
Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat. Veelgi olulisem on
jäätmetekke vältimine.
Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete
käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja
jäätmekäitlusega ei teki.
6.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule
6.6.1. Välisõhu kvaliteet
Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud peatuse ehitusetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud
tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning kaob pärast
tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on
võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel,
materjali niisutamine vms). Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese
tervisele ehitussetapis eeldada ei ole.
6.6.2. Müra
Müra kaasneb nii peatuse rajamise kui ka kasutamisega.
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse
välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad
paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus.
Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra
ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.
Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra (transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud
müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega
ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine.
Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on
normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse
juhtotstarbe alusel. Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena
ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde
tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist.
35 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal. Kuna läheduses asuvad loomade
elupaigad (mets), siis ehitustööde kavandamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada sellega, et
mürarikkad tööd ei satuks loomade jaoks tundlikule kevadsuvisele perioodile (poegimine,
pesitsemine).
Peatuse kasutamisajal tekib müra parkimisala kasutava liikluse poolt. Peatuse rajamisega muutub
piirkonna müraolukord võrreldes olemasolevaga, kuid kuna andmed lisanduvast liiklusest lähtuva
müra ja selle leviku kohta puuduvad, siis ei ole muutuse ulatus teada.
Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille müra mõjusid
on hinnatud raudtee põhiprojekti detailsusastmes26. Vastavalt RB raudtee müra modelleerimise
tulemustele on Kohila peatuse piirkonda raudteemüra leevendamise meetmena ette nähtud
müratõke mõlemale poole raudteed (Joonis 1), et tagada müra normtase.
Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest
kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse
peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra
normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Eelnevat arvesse võttes,
kasutamisajal olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.
6.6.3. Vibratsioon
Peatuse ehitustööde ajal võivad põhjustada vibratsiooni teatud tööd, kuid samas ei ole tegemist
töödega, mis põhjustaksid märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Juhul, kui peatuse
rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat
ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks
normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.
mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle
mõju on pöörduv.
Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva
vibratsiooni näol eeldada ei ole.
Kasutusaegses etapis esineb Rail Balticu rongiliikluse poolt tekitatud vibratsiooni. Selle mõju on
hinnatud raudtee põhiprojekti detailsusastmes27.
6.6.4. Joogivee kvaliteet
Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või
hajureostuse suhtes.
Kuna peatuse alal ja läheduses ei ole registreeritud puurkaeve, siis olulist negatiivset mõju
puurkaevude vee kvaliteedile eeldada ei ole.
Kui reovee käitlemine lahendatakse lokaalselt või kanaliseerimise teel ja järgitakse eelpool toodud
nõudeid (ptk 6.2.3. ), siis ei ole olulist negatiivset mõju joogivee kvaliteedile eeldada ka seoses
reovee käitlemisega.
26
Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju
hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2021
27
Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju
hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2021
36 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-
ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate
masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Arvestades eelnevat, puudub kavandataval
tegevusel mõju vee kvaliteedile.
6.6.5. Radoon
Radoon on ohtlik õhuga sisse hingates, põhjustades kopsuvähi tekke riski. Riskiteguriks kõrge
radoonitaseme tekkele hoonete siseõhus on kõrge radoonisisaldus pinnases. Lisaks kõrge
radoonisisaldusega aladele tuleb tähelepanu pöörata ka sellega vahetult piirnevatele normaalse
radoonisisaldusega aladele, sest sellistes kohtades võib esineda olukord, kus radoonitase on
tegelikult lokaalselt kõrge.
Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on
normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole.
6.6.6. Valgusreostus
Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka konkreetse
valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju
inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimise ning võimalike avariide põhjustamisega
pimestamise tulemusena.
Peatuse ehitamisetapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina
ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on mõju ajutine. Mõju on võimalik
vähendada korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad
on suunatud kohta, mida tuleb valgustada, ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri liiklust ega
ümberkaudsete objektide kasutamist.
Peatuse kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik vältida projekteerimise käigus, kui nähakse
ette reguleeritava valgustugevusega valgustussüsteemid (mis on ühtlasi energiasäästlikud) ning
välditakse häirivat valgustamist (nt sinise valgusega LED valgustid, agressiivse valgusega
reklaamtahvlid jms). Valgustus tuleb suunata valgustamist vajavale objektile. Vältida tuleb
ülevalgustamist ja valguse levikut lähipiirkonna elamuteni.
Arvestades, et peatusele lähemad elamud jäävad sellest vähemalt 50 m kaugusele, siis olulist
negatiivset mõju valgusreostuse näol neile eeldada ei ole.
6.7. Mõju ohutusele
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi suurõnnetusi või katastroofe.
Raudtee ohutuks ületamiseks peatuses on inimeste jaoks kavandatud ülepääs.
6.8. Mõju asustusele
Kavandatava tegevusega luuakse uus kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikum võimalus inimeste
liikumiseks keskuste vahel, mis tugevdab piirkondade konkurentsivõimet. Tegevus võimaldab liigelda
paindlikumalt töökohtadel ning mitmekesistab ettevõtlust piirkonnas. Tegemist on positiivse mõjuga
piirkonna tööhõivele ja arengule.
Võimalik on visuaalne häiring piirkonnas, kuna kavandatava peatuse asukohas on eelnevalt olnud
põllumaa. Eeldatavasti ei ole siiski visuaalne häiring selline, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste
heaolu.
37 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Kaudselt võib kohaliku peatuse rajamisega kaasneda tulevikus muutusi peatusega külgnevate alade
asustusstruktuuris, kuid selle ulatus selgub ja sellega kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse Kohila
valla üldplaneeringu koostamise käigus. Koostatava üldplaneeringu kohaselt tuleb prioriteetseks
pidada Kohila keskusala tihendamist uute korterelamute või avalike hoonete kavandamisel,
esmajärjekorras sobivad selleks mh seni hoonestamata maa-alad kavandatava Rail Balticu raudtee
kohaliku peatuse ümbruses.
6.9. Koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualasse planeeritavate
tegevustega
Koosmõju muude tegevustega avaldub peamiselt seoses Rail Balticu raudtee tegevusega. Olulisemat
keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille mõjusid on hinnatud
maakonnaplaneeringute KSH raames. Rail Balticu põhiprojekti KMH aruanne on koostamisel.
6.10. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta, iseloomu ja mahtu, ei põhjusta see piiriülest
keskkonnamõju.
38 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
7. Kokkuvõte
Eeltoodud peatükkides kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei
kaasne kavandatava tegevuse elluviimisega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.
Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade
konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret,
ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi.
Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid
liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku, väärtuslikku
põllumajandusmaad, rohevõrgustikku, pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisi. Seega puudub
neile oluline negatiivne mõju.
Maavarade kasutamisele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.
Töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega on võimalik vältida olulist negatiivset mõju
pinnasele, põhjaveele, pinnaveele, maaparandussüsteemidele, joogivee kvaliteedile, samuti
valgusreostuse tekkimist.
Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja Salutaguse kraavi rekonstrueerimise lahendus.
Kuna Salutaguse kraavi näol on tegemist tugevasti muudetud veekoguga, siis selle ümbertõstmise
või truubitorusse juhtimisega peatuse ala läbivas osas ei kaasne olulist negatiivset mõju sellele
pinnaveekogule.
Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise ja häiringute. Mõju avaldavad
nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse töötamisest
tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub alevi läheduses ja
loodusliku ala äärealal, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.
Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on
normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole.
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe.
Eeldada ei ole sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste heaolu.
Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete
käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja
jäätmekäitlusega ei teki.
Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.
Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning olulist keskkonnamõju ei kaasne.
Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang
ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Müra eelneva
modelleerimise tulemusena on peatuse alale ette nähtud müratõke. Sellest lähtuvalt kasutamisajal
olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.
Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva
vibratsiooni näol eeldada ei ole.
Käesolevas töös on hinnatud, kas kavandataval tegevusel võiks olla eeldatavalt oluline
keskkonnamõju, kuid otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise kohta teeb otsustaja
(tegevusloa andja).
39 / 40
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Kohila peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
8. Kasutatud materjalid
• Tellija poolt edastatud tehniline kirjeldus kavandatava tegevuse kohta
• Asjakohased õigusaktid elektroonilises Riigi Teatajas, https://www.riigiteataja.ee/
• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”
• Rapla maakonnaplaneering 2030+
• Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“
• Kohila valla üldplaneering aastani 2015.
• Kohila valla üldplaneering. Kohila valla kodulehel olevad koostatava (ametiasutustele
kooskõlastamiseks saadetud) ÜP materjalid seisuga oktoober 2021
• Kohila valla arengukava aastateks 2018-2025.
• Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027. AS Infragate
Eesti, 2015
• Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus.
https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f
6dcd. Andmed 2020. aasta seisuga.
• Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti
keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ, 2021
• Keskkonnamõju eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017
• Keskkonnaregister
• Teeregister
• Ehitisregister
• Maa-ameti kaardirakendused
• KOTKAS heiteallikate register
• KAUR interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur
• EELIS andmebaas
40 / 40
KOHILA VALLAVALITSUS
Nimekirja alusel kuupäev digiallkirjas nr 7-1/54
Rail Baltica Kohila raudteejaama
detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade andmine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
Kohila Vallavalitsus teavitab, et Kohila Vallavolikogu 26. mai 2022. a otsusega nr 16 algatati Rail
Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu koostamine, anti lähteseisukohad ja jäeti algatamata
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Planeeringuala asub Kohila vallas, Urge külas Toome (katastritunnus 31701:002:0428, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 10,94 ha) kinnistul, Urge tee T2 loodepoolses servas,
mis jääb ligikaudu 1 km kaugusele põhjasuunda 11220 Kernu-Kohila tee ja Härjaoja tee ristmikust.
Taotletava detailplaneeringu eesmärgiks on: kinnistu jagamine; sihtotstarbe muutmine äri- ja
transpordimaa sihtotstarbega kinnistute moodustamiseks; ehitusõiguse määramine raudteejaama
peatuse peahoone ehitamiseks; detailplaneeringu kohustuslike hoonete toimimiseks vajalike ehitiste,
sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsu võimaliku asukoha ja
põhimõtete määramine.
Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid
liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku, väärtuslikku
põllumajandusmaad, rohevõrgustikku, pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisi ehk mõju
nendele objektidele puudub.
Negatiivne mõju detailplaneeringu elluviimisel avaldub taimestikule ja loomastikule läbi elupaikade
killustumise ja häiringute, kuid olulist negatiivset mõju eeldada siiski ei ole.
Muude võimalike ja tõenäoliste häiringute osas on vajalik leevendusmeetmete rakendamine (nt
ehitusseadmete ohutuse ja korrasoleku tagamine, raietööde teostamisel arvestada lindude
pesitsusajaga jne), mille korral ei kaasne tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning seega
puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks.
Vastavalt Rapla maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/80) on määratud kohalike omavalitsuste peatuste põhimõttelised asukohad.
Kohila peatuse asukoht vastab Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja detailplaneeringu
algatamisettepaneku asukohale. Maakonnaplaneeringu eesmärk on kogu maakonna või selle osa
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse
eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise
arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Vastavalt Kohila valla kehtiva üldplaneeringu
Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851
79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank
RAPLA MAAKOND E-post:
[email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS
kohaselt (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering)
paikneb käsitletav ala planeeritavas tiheasustusalas väikeelamute maal, kuhu on ette nähtud
põhiliselt ühepere-, paaris-, ja ridaelamute ala, kus võivad paikneda elurajooni teenindavad
asutused, bürood, ja keskkonnaohutud ettevõtted. Kehtiva üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud
Rail Baltica trassi käsitletud, kuid vastavalt planeeringute hierarhilisuse printsiibile on kõrgema
astme planeering aluseks madalama astme planeeringule. Samuti on Kohila valla koostatava
üldplaneeringu (algatatud Kohila Vallavolikogu 27.03.2018. a otsusega nr 11) menetluses
arvestatud Kohila peatuse asukohaga. Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga
ning Rapla maakonnaplaneeringuga.
Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda:
tööpäevadel Kohila vallavalitsuse maja fuajees
kodanike vastuvõtu aegadel Kohila vallavalitsuse ehituskabinetis nr 17
Kohila vallavalitsuse kodulehel https://kohila.ee/et/detailplaneeringute-avalikustamine1
Lisatavad detailplaneeringu dokumendid:
Lisa 1_Kohila Vallavolikogu 26. mai 2022. a otsus nr 16
Lisa 2_Planeeringuala asukoht ja skeem
Lisa 3_Planeeringuala eskiis
Lisa 4_KSH eelhinnang
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
KOHILA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Lisa 2
Kohila Vallavalitsus
00. 00. 2022. a
otsus nr __
Toome kinnistu detailplaneeringuala ja asukohaskeem
Lähteseisukohad nr 003/22 juurde
Planeeringuala pindala ligikaudu 19000 m2 (1,9 ha)
Punasega on tähistatud planeeringuala asukoht Urge külas
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 09.06.2022 10:42
Teema: Rail Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
Tere!Teile on saadetud Kohila Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu dokument Rail Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu
algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine, mis on registreeritud 09.06.2022, numbriga
7-1/54.
KontaktinfoKohila VallavalitsusVabaduse 1, KohilaTel (+372) 4894760e-
post: