Vastus kirjale

Ahti Asmann Teie 06.05.2022 nr VKG.01-09/121 Viru Keemia Grupp AS Meie 09.06.2022 nr 14-8/4004-2 [email protected] Vastus VKG AS kirjale õiglase ülemineku kava puuduste kohta Austatud härra Asmann Tänan teid tagasiside eest Ida-Virumaa õiglase ülemineku kavale (edaspidi ÕÜ kava). Olen nõus, et ulatuslike struktuursete muudatusprotsesside juhtimise puhul on nende läbipaistvus otsustava tähtsusega. Sellel põhjusel ongi Rahandusministeerium ÕÜ kava koostamise ja rakendamise jälgimiseks korraldanud väga laiapõhjalise partnerluse. Riiklikul tasemel on Rahandusministeerium loonud õiglase ülemineku juhtkomisjoni, kuhu kuulub 20 erinevat osapoolt: ministeeriumid, piirkondlikud organisatsioonid, tööandjate, töötajate, keskkonnaorganisatsioonide, ülikoolide ja teiste osapoolte esindajad. Piirkondlikul tasandil on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (IVOL) ülemineku protsessi kaasarääkimiseks loonud piirkondliku õiglase ülemineku platvormi. ÕÜ kava koostamisse ja sellega ettenähtud meetmete arendamisesse panustavad mitmed võrgustikud, näiteks piirkondlik teadusnõukogu, turismi- ja haridusklastrid. Olulise panuse on ÕÜ kava koostamisse andnud ka Ida-Viru noorte kliimakogu, rääkimata kogu protsessi vältel toimunud avalikest seminaridest, kirjalikest konsultatsioonidest, fookusgrupi aruteludest jne. Põlevkivisektori ettevõtjad, sh VKG on olnud ÕÜ kava koostamise protsessi kaasatud eelkõige läbi juhtkomisjoni töös osalevate liikmete, kelleks teie puhul on peaasjalikult olnud Eesti Keemiatööstuse Liit. Niiviisi on olnud tagatud, et kogu protsessi vältel on sektor ÕÜ kava koostamisse kaasatud ning teil on olnud võimalus jooksvalt oma arvamusi esitada ning panustada Ida-Virumaa tulevikuvisiooni loomisesse. Selguse huvides koondasime teie märkused ning meie vastused neile eraldi tabelisse – palun vaadake kirja lisa. Loodan, et saate siit selgitusi varem ebaselgeks jäänud aspektidele. Jätkuvale konstruktiivsele koostööle lootes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa: Üksikasjalikud vastused VKG AS märkustele õiglase ülemineku territoriaalse kava eelnõu kohta Ivan Sergejev 611 3215 [email protected] 2  Õiglase ülemineku juhtkomisjoni mitte-kuuluvate organisatsioonide tagasiside õiglase ülemineku kavale seisuga 6.06.2022 Viru Keemia Grupp AS Ettepanek RAM kommentaarid ettepanekute arvestamise kohta Märge arvestamise kohta 1. Esiteks on ÕÜF kava ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 1. Kuna õiglase ülemineku (edaspidi ÕÜ) juhtkomisjoni ülesandeks on spetsiifiliselt õiglase Arvestatud sisuliselt. perioodiks 2021–2027“ Lisa, seega tuleb ÕÜF kava vaadata ülemineku territoriaalse kava (edaspidi ÕÜ kava) koostamise ja elluviimise jälgimine, esitati ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eeldustel ja raamis. Lisaks on juhtkomisjonile tagasisidestamiseks just ÕÜ kava. Huvi korral, oktoobris 2021. a avalikuks oluline mõista, et ÕÜF kava raam piirdub aastaga 2027. Me ei pea õigeks konsultatsiooniks esitatud täismahus „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava esitada territoriaalkava arvamuse avaldamiseks ilma perioodiks 2021–2027“ on leitav siit: https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa- „ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ liidu-valisvahendid/2021-2027-planeerimine eelnõuta. Peame läbipaistvuse huvides vajalikuks, et ÕÜF kava eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks koos sellega seotud olevate 2. Üle EL-i kasutatava kliimaneutraalsuse definitsiooni seab 2021. a juulis jõustunud Euroopa Selgitatud. eelnõudega. Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1119 (edaspidi EL-i kliimamäärus). ELi kliimamäärus seab eesmärgiks vähendada 2030. aastaks EL KHG heitkoguseid 55% võrra ning muuta 2. Juhime tähelepanu, et ÕÜF kavas on „Ajakohastatud kohustused“ all Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks. ekslikult väidetud, et Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ seab Eesti kliimaneutraalsuse selgelt sõnastatud eesmärgi. Leiame, et sellist Vastava määruse artikkel 2 lg 1 annab selguse, mida mõeldakse kliimaneutraalsuse ja eesmärki „Eesti 2035“ selgelt ei sõnasta ning samuti ei avata selles netoheite all EL-i õigusruumis: „Liidu õigusega reguleeritud kasvuhoonegaaside heide ja kliimaneutraalsuse mõistet. Kui väidetav selge sõnastus on ÕÜF kava sidumine kogu liidus tasakaalustatakse hiljemalt 2050. aastaks ning seega vähendatakse koostajate arvates olemas, siis palume sellisele sõnastusele konkreetselt selleks ajaks netoheide nullini ning liit püüab pärast seda saavutada negatiivsed heitkogused.“ viidata. Lisaks mainime, et „Eesti 2035“ ei ole RES § 19 lõike 11 kohane riigi pikaajaline arengustrateegia, vaid § 19 lõike 2 kohane poliitika Kuna ELi kliimamäärus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides, põhialus, kuivõrd „Eesti 2035“ vastuvõtmise ajal RES § 19 lõiget 11 Eesti muutes Euroopa roheleppes seatud EL ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi liikmesriikidele õiguses ei olnud. Palume viidata korrektselt, et „Eesti 2035“ on RES § 19 õiguslikult siduvaks, on kliimaneutraalsuse definitsioon kui kasvuhoonegaaside heite ja lõike 2 kohane arengudokument. Lisaks piirdub „Eesti 2035“ ajaline sidumise tasakaal üheselt mõistetav kogu EL-is, sh ka Eesti arengudokumentides. kohaldatavus aastaga 2035. See on ilmselgelt teadvustatud ka ettevõtjate poolt. Muuhulgas on VKG juht Ahti Aasmann Eelnevale lisaks tuleb tunnistada, et isegi kui RES kohases Postimehe poolt korraldatud 18.05.2022 toimunud konverentsil „Rohepöördest realistlikult“ arengudokumendis oleks poliitiliste arutelude põhjal seatud öelnud, et: „Otsus kliimaneutraalseks saada on vastu võetud, see on kliimamäärusena „kliimaneutraalsuse“ „roheülemineku“ eesmärgid ja avatud nende sisu, ei seadustatud, seadust tuleb täita.“ oleks arengudokumendiga poliitiliselt seatud eesmärgid õiguslikult siduvad. Kuni Eestile ei ole Eesti või EL õigusaktiga kliimaneutraalsuse Vastavalt Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu määrusele (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase eesmärki seatud, on kuni sellise regulatsiooni loomiseni EL-i Ülemineku Fond (edaspidi ÕÜF), võimaldatakse ÕÜF vahendite kasutamist riikidele, kes on ühtekuuluvuspoliitika fondide rahastuse kliimaeesmärkidel põhjendamisel „võtnud kohustust täita eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit kooskõlas otstarbekas lähtuda EL määruse 2012/2018 kohasest Eesti REKK2030 Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.“ Eesti on seda ühist eesmärki toetanud Euroopa ülemkogus dokumendist kui seni kõige detailsemalt ja eesmärgipärasemalt Eesti 2019. aastal. kliimaambitsiooni aastani 2030 avavast deklaratsioonist. Vajadusel võib piisavate põhjenduste olemasolule algatada sellise deklaratsiooni ÕÜ kavas esitatud ülevaade Eesti kliimaneutraalsele majandusele suunatud tegevustest on muutmise koos sellega kaasneva menetlusega, mida veel ei ole tehtud. pigem informatiivse iseloomuga, soovides mh demonstreerida Euroopa Komisjonile, et Eesti 1  Sarnaselt ei piisa Eesti kehtivate arengukavade (ENMAK, PAK, KPP) võtab 2050. aastaks kliimaneutraalse liidu saavutamise eesmärki tõsiselt ning teeb selle ülevaatamisest ja nende eesmärkide kohandamise poliitilistest saavutamiseks aktiivset tööd ka riiklikul tasandil. aruteludest, et tuua sellega Eestile õiguslikult siduvaid tagajärgi. Arengukavad ei esinda siduvaid ühiskondlikke kokkuleppeid. Õiguslikuks Eraldi on ÕÜ kavas välja toodud 12. mail 2021. a Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti siduvuseks vajavad eesmärgid seadusega sätestamist. Seni kuni seda ei ole pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. tehtud, peame ÕÜF kavas Euroopa Komisjoni ja Eesti avalikkust eksitavaks ja petvaks väita, et Eestil on sätestanud siduvaid kliimaeesmärke ning Riigikogu kiitis Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heaks oma otsusega, mis on otsustanud siduvalt põlevkivist väljumise. õigusloov akt ja Vabariigi Valitsusele õiguslikult siduv. Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 71 riigikogu liiget, vastuhääli oli 18 ning erapooletuks jäi 3 liiget. 3. ÕÜF kavas toodud kliimaneutraalse elektritootmise neli sammast on vaid poliitiliselt valitud arvamused, mis ei tugine õiguslikult siduvatel eeldustel Strateegia koondab riigisiseselt kokku lepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad Eesti ning ei esinda kõiki poliitilisi eeldusi (kehtivad arengukavad). Seega ei saa strateegilised sihid ja tegevussuunad ning on strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab tunnistada eesmärgina ka näiteks põlevkivist väljumist kuna vastavasisulisi koordineerida riigi pikaajalist strateegilist planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi otsuseid peale poliitiliste ei ole tehtud ning põlevkivi kasutus ei ole rahanduse võimalusi. vastuolus Eesti kehtivate arengukavadega (KPP, PAK, ENMAK). Siiski õiguslikult siduv on Vabariigi Valitsuse otsus lõpetada aastaks 2040 Eesti pikaajaline siht saavutada kliimaneutraalsus on kirjas „Eesti 2035“ peatükis 3.1 põlevkivikasutus riigile kuuluvas ettevõttes, kuivõrd sellise otsuse „Aluspõhimõtted“, kus on selgelt kirjas, et: „Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, tegemine on omaniku kontrolli all, seda eeldusel, et selline ootus on teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne omaniku poolt ettevõttele korrektselt vormistatud. Kas seda on või ei ole ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid tehtud, sellele tuleks ÕÜF dokumendis viidata. mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.“ Üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele on mainitud „Eesti 2035“ alapeatükis 4.3 „Majandus ja 4. Eesti KHG vähendamise mahtude osas on võimalik toetuda uuematele kliima“. andmetele kui 2019. Andmeid tuleb ajakohastada, eriti rõhutades asjaolu, et Eesti on KHG vähendamises olnud EL-i edukamaid ning Eesti KHG Strateegia "Eesti 2035" on aluseks valdkondlike arengukavade koostamiseks, mh ka saavutused ületavad juba 2030. aastaks seatud EL sihttaset. Samuti tuleb "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" uuendamisele, mille eelnõu läbis 17.05.2022 ajakohastada tekstiosa, mis käsitleb põlevkivist elektritootmise Riigikogus esimese lugemise. 2019. a detsembris Euroopa Komisjonile esitatud teatise „Eesti konkurentsivõimetuks muutumist seoses CO2 maksu kõrgema määraga. riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (edaspidi REKK) uuendamisel arvestatakse samuti Lõigus on mõistlik avada viimane kõrgest elektrihinnast tingitud olukord, „Eesti 2035“ sätestatud kliimaneutraalsuse saavutamise pikaajalise sihiga. REKKi eduaruanne mis on võimaldanud põlevkivist elektritootjatel teenida ka kõrge CO2 on kavas Euroopa Komisjonile esitada märtsiks 2023 ja juuniks 2024 esitatakse Euroopa maksumäära tingimustes kasumit ning asjaolu, et elektrihindade Komisjonile selle ajakohastatud versioon. leevendust ei ole lähiaastateks prognoositud. Kuivõrd Riigikogu otsused on Vabariigi Valitsusele täitmiseks kohustuslikud, peab kogu 5. Lõigus „põlevkivi kasutus üleminekuajal“ on väär mainida põlevkivi riigisisene õigusloome järgima Riigikogus heakskiidetud strateegiates sätestatud eesmärke ja kasutuse vähenemist, kuna põlevkivist elektri- ja õlitootmine ei ole põhimõtteid. See, kas ja kuidas jõuavad strateegiates sätestatud eesmärgid erinevatesse vähenenud. Lisaks on väär käsitlus, mille kohaselt on ÕÜF meetmed Vabariigi Valitsuse ettevalmistatavatesse seaduseelnõudesse, sõltub eelkõige poliitilistest seotud põlevkivitööstuse käekäiguga Ida-Virumaal. ÕÜF meetmete valikutest ning konkreetsetest asjaoludest ja vajadusest, mis selgitatakse välja asjakohaste eelduseks ei ole põlevkivitööstuse kontrollitud lõpetamine, sest sellist analüüside käigus. eesmärki ei ole riik siduvalt seadnud ning samuti ei kajastu selline seos meetmete kasutuselevõtu eeldusena. Lisaks jäävad seni vaid praeguse Arvestades, et tänane REKK2030 põhineb 2017. aasta dokumentidel „Energiamajanduse valitsuse poliitilised avaldused riigiettevõttes põlevkivi kasutuse arengukava aastani 2030“ ja „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja Euroopa Liidu lõpetamisest aastaks 2040 välja ühtekuuluvuspoliitika fondide roheleppe ning „Eesti 2035“ eesmärgid lähtuvad 2019. aastal Euroopa ülemkogus kokku rakenduskava perioodist 2021–2027 ning ei pruugi üldse realiseeruda. lepitud Euroopa Liidu kliimapoliitikast, ei ole tänases olukorras REKK2030-st lähtumine Seega ei ole ÕÜF kava üleminek põlevkivi kasutuselt millelegi uuele, vaid põhjendatud. 2  Ida- Virumaal uute investeeringute võimaldamine. See asjaolu tuleb kavas 3. Et vältida valetõlgendust, on ÕÜF kavas toodud lõigu sõnastus kliimaneutraalse Arvestatud sisuliselt. selgelt tuua esile, et välistada eksitav sõnastus. elektritootmise nelja samba kohta muudetud järgmiselt: „Eesti üleminek kliimaneutraalsele elektrisüsteemile põhineb tulevikus eeldatavalt neljal sambal (täpsustub vastavate 6. ÕÜF kava osas tuleb mõista, et see ei ole ei õiglane ega üleminek. Selleks, strateegiliste dokumentide koostamise käigus)“. et ÕÜF kava käsitleks soovitud muutust üleminekuna, peaks olema sätestatud muutumise eeltingimused. Selliseid tingimusi ÕÜF kava ei sea. 4. Andmed Eesti KHG netoheitmete kohta on uuendatud vastavalt 2020. a inventuurile. Viimase Selgitatud. Seega ei saa ÕÜF kava raamides rääkida muutusena asendamisest, vaid aja kõrgest elektrihinnast tingitud olukorda ei ole mõistlik ÕÜ kavas antud hetkel avada, kuna piirkonnas täiendavate investeeringute toetamisel majandusaktiivsuse suure tõenäolisusega on tegu ajutise olukorraga, mis ei muuda riigi pikaajalisi sihte. Vajadusel ajutisest suurendamisest. Samuti ei saa 7 aasta jooksul piirkonda uuendatakse kava vastavalt selle ülevaatamisel. määratud aastas keskmiselt 21,9 mln € investeerimistoetust lugeda suurt muutust toovaks mahuks. Õigluse tingimuse täitmiseks peaks ÕÜF 5. Põlevkivi kaevandamise mahtude vähenemist käsitleb muuseas ka Eesti põlevkivitööstuse Selgitatud. võimaldama meetmeid ja mahus, mis vastavad piirkonna elanike ja viimane aastaraamat (2020, lk 21). ÕÜF meetmete eelduseks on ÕÜF piirkonnas toimuv ettevõtete ootusele olema vähemalt suurusjärgu võrra suuremad ning üleminek kliimaneutraalsusele ning sellest tulenevad sotsiaalmajanduslikud mõjud. Üleminek võimaldama viia ellu suuremaid projekte ning vastavalt kohaliku piirkonna on Ida-Virumaal toimumas juba pikka aega ning on põhjalikult käsitletud ÕÜ kavas. vajadusele. Need tingimused ei ole täidetud ei meetme disaini ega mahu osas. Seega peab tunnistama, et ÕÜF kava ei võimalda praegusetel 6. Tegu on subjektiivse hinnanguga, mitte konkreetse ettepanekuga. Võetud teadmiseks. tingimustel ja mahus täita selle põhilist eesmärki, milleks on Ida-Virumaa maakonna majanduse ümberkujundamine. 7. Põlevkivisektoris töökohtade kadude prognoos oli ÕÜ kava koostamisel täpsustatud otseselt Selgitatud. põlevkivisektori ettevõtetega, sh VKG AS’iga, kes nägid ÕÜ kava ajaraami sees oma tööhõive 7. Praxise analüüsi „Põlevkivi kasutamise demograafiliste mõjude analüüs vähenemist agregeerituna u 1 000 inimese võrra (vt ÕÜ kava ptk 2.1). Seega, ÕÜF kava aastani 2030“ kohaselt on põlevkivitööstuse aeglase hääbumise ajaraames on plaanis piirkonda luua täpselt samas suurusjärgus uusi töökohti, nagu on stsenaariumis nähtud tööstusega seotult perioodis 2024-2030 ca 7 800 põlevkivisektori tuumikettevõtete plaanides neid kava rakendamise perioodil vähendada. otsese ja kaudse töökoha kadumist. Analüüsis on leitud: „Arvutuste Siinkohal peab ära märkima, et uute töökohtade mõõdiku sihttaseme arvestamisel on aluseks kohaselt võib perioodil 2023-2026 Ida-Viru piirkonna töötus kasvada 40% võetud üksnes minimaalne töökohtade loomise prognoos ning mõõdikut ei rakendata ka ja töötuse määr võib ulatuda 15%-ni. Suurim on mõju Sonda ja Kiviõli nendes ettevõtlusmeetmetes, mille mõju tööhõivele on kaudsem või raskelt prognoositav. piirkonnas, kus töötuse määr võib ulatuda sel perioodil 33%-ni. Ka Kohtla- Järvel on see mõju suurem kui maakonnas keskmiselt ja töötuse määr võib 8. Ettevõtluse ja tööhõive mitmekesistamisele on suunatud absoluutne enamus ÕÜF Selgitatud. kasvada 17%-ni (vt joonis 14). Selge on, et ka selle stsenaariumi korral on vahenditest – 80%. VKEde toetamine ongi ÕÜF fookuses, kuid suurettevõtted võivad tegemist kuhjuvate tööturu probleemidega. Juhul kui realiseerub kandideerida toetustele VKEdega samadel tingimustel, eeldusel, et nende projektiideed on põlevkivitööstuse aeglase hääbumise stsenaarium, siis jääb ÕÜF kavaga kirjeldatud ÕÜ kavas. soovitud tulemus aidata luua piirkonnas 1 135 uut töökohta selgelt mitteambitsioonikaks. 2021. a suvel Eesti suurettevõtete seas korraldatud võimalike projektiideede korjele on vastanud ka VKG AS ning praeguse seisuga on mitmed teie projektiideed ÕÜ kavas kajastatud. 8. Juhul kui tunnistada Eestis Euroopa rohelise kokkuleppe kohast Seega VKG AS võib ÕÜF vahenditest toetust taotleda VKEdega samadel alustel. Eeldame, et majandusstrateegiat ülemineku alusena, peaks olema esmatähtis olles ettepanekuid esitanud, tutvus VKG AS Rahandusministeeriumi päringuga kaasas olnud nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamine piisavalt suures mahus. ÕÜF materjalidega ja järeldas, et kirjeldatud tingimused on piisavad, et oma projektiideid esitada. kava ja selles fikseeritud investeerimistoetuse summad ei võimalda luua kõrge lisandväärtusega töökohti ning täita Euroopa rohelise kokkuleppe Lisaks, juhime tähelepanu, et ÕÜ kava liites B toodud ideede seas on mitu kõrgtehnoloogilist eesmärki. Näiteks VKG biotoodete tootmise projekti, millel on teostamisel projektiideed, mis eeldavad loodava töökoha kohta oluliselt väiksemaid investeeringuid kui märkimisväärne panus nii Eesti taastuvenergia toomise mahtude kui ka C mainitud projekt. Seega väide, et ÕÜF „ei võimalda luua kõrge lisandväärtusega töökohti“ ei toodetesse sidumises, näitel vajab 250 otsese uue kõrge lisandväärtusega ole põhjendatud. töökoha loomine ca 800 mln euro väärtuses erakapitali investeeringuid, mille toetamiseks ÕÜF-ist ei ole garanteeritud ning on maksimaalselt kuni 9. ÕÜ kaval on kindel formaat, ning CO2 hinnatõusuga seonduvate riskide hindamine ei ole selle 12 mln eurot, mis ei ole sellise investeeringu tegemisel määrav. Lisaks Selgitatud. skoobis. 3  selgub ÕÜF kavast, et meetmete põhiadressaadid on VKE-d, kelle võimekus rakendada keerukaid ja kõrget lisandväärtust pakkuvaid 2021. a suvel Eesti suurettevõtetele saadetud päringus ja selle lisades olid detailselt tehnoloogiaid on piiratud ning need ei hakka asendama senist eksportivat kirjeldatud, mis projektiideid on võimalik ÕÜF vahenditest toetada, millistel eeldatavatel tööstust. tingimustel ja mis ajaraamis. Seega ei saa väita, et ettevõtetele ei ole kommunikeeritud ÕÜF raamistikku ning plaanitavate meetmete põhimõttelisi tingimusi. 9. ÕÜF kava peaks sisaldama riskianalüüsi ja selle vahendusel võimalust hindamiseks kas pakutud meetmed võimaldavad neid riske minimeerida, 10. Perioodi 2021-2027 vahendite kasutamise lõpptähtaeg on 2029. a lõpus, seetõttu on ka Selgitatud. on kõige sobilikumad Eesti tingimustes. Näiteks ei ole hinnatud riske mis tulemusnäitajate saavutamise tähtaeg seatud EK poolt 2029. a lõppu. ÕÜ fond on vaid üks on seotud HKS LHÜ hinnaga, mille tulemusel võib Ida-Virumaa piirkond võimalikest toetusmehhanismidest, mis rakendub perioodil 2021 – 2029 Ida-Virumaa vajada suurusjärk suuremat ja kiiremat abi kui ÕÜF võimaldab seoses Ida- territooriumil. Samas, kuna üleminek kliimaneutraalsusele on pikaajaline struktuurne Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorra kiire halvenemisega juba ÕÜF kava protsess, on investeeringute meelitamine piirkonda põhjendatud igal juhul, olgu nad toetatud rakendamise perioodis. Lisaks on ÕÜF kavast puudu eelanalüüs sellest kas või toetamata mõne konkreetse fondi vahenditest. suurettevõtete pakutud projektid, mis on loetud ÕÜF kava osana, on realistlikud, ning kuidas on need kooskõlalised ÕÜF kava ja EL Lisaks, ÕÜF kavaga ei seata piiranguid erasektori poolt piirkonda investeeritavate vahendite struktuurivahendite kasutamise tingimustega. mahule. Mõõdiku sihttaseme arvestamisel on EK kesksest metoodikast lähtuvalt aluseks võetud üksnes minimaalne omafinantseering ning projektide mittetoetatavad kulud. 10. Kuna ÕÜF kava vahendid peavad olema kasutatud hiljemalt aastaks 2027, Mõõdikut kasutatakse üksnes kahe toetusmeetme investeeringuprojektide puhul, see ei siis on põhjendamatu seada erainvesteeringute piirkonda meelitamise kajasta fondi rakendamise kogumõju ega investeeringutega kaasnevaid kaudseid mõjusid. ajaks sellest hilisem aeg - 2029. Erainvesteeringud peaksid toimuma paralleelselt riigi toetusmeetmetega. ÕÜF-iga seatud erasektori 11. Nagu kavas juba praegu kirjas, saab ÕÜ kava raames toetada vaid selliseid projekte, mis Arvestatud sisuliselt. investeeringute kumuleeruv sihtväärtus aastaks 2029 on seatud vastavad DNSH ja kliimakindluse nõuetele, sh biomassi puhul saab kasutada vaid uues naeruväärselt väike 168 mln eurot. Ainuüksi põlevkivitööstuse taastuvenergia direktiivis sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi. Sama olemasolevad varad võimaldavad igal aastal riigil teenida maksutulu ca nõue dubleeritakse ka ÕÜ kavaga ettenähtud meetme „Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist“ 100 mln eurot. toetuse andmise tingimustesse (TATi) ning ettevõtted, kes tingimustele ei vasta, meetmes osaleda ei saa. 11. Peame vajalikuks rõhutada, et ÕÜF kavasse KHG vähendamise projektide eelnimekirja lisatud Eesti Energia AS projekti plaan Auvere ja Balti Puidu väärindamisega seotud projektid ei ole ÕÜ kava puhul välistatud, kui nad vastavad mh elektrijaama üleviimisest jäätmepuidule ei ole realistlik, sest Eestis puudub DNSH printsiibile ja läbivad kliimakindluse analüüsi. võimalus tarnida selleks vajalikus koguses jäätmepuitu. ÕÜF kavas on asjakohane käsitleda, et eeltoodud asjaolul kasutatakse Eestis täna 12. ÕÜ kava väljatöötamine on toimunud u kahe aasta vältel, ning protsess toimus kohaliku Selgitatud. energeetilistel eesmärkidel paberipuitu, mis on vastuolus nii pikaajaliste kogukonna (sh kohalike ettevõtjate) põhjaliku kaasamisega. Võib kindlusega öelda, et kliimapõhimõtetega kui ka puidu kaskaadkasutuse põhimõttega. Seega maakond ootab ÕÜF meetmete rakendumist ja taotlusvoorude avanemist. Kava kinnitamata peame vajalikuks ÕÜF kavas käsitleda meetmeid, mis tagavad, et puidu jätmine ei aita kaasa Ida-Virumaa üleminekule kliimaneutraalsele majandusele, jätab ÕÜF kasutamisega seotud projektide korral oleks puidu kaskaadkasutuse vahendid piirkonda toomata ning pärsib kohalike ettevõtete ja kogukonna arenguvõimalusi. põhimõtteid järgitud. Selgitame täiendavalt, et kava kinnitamata jätmise korral pikeneb õiglase ülemineku fondi 12. Seoses ÕÜF kava oluliste sisuliste puudustega, mis ei võimalda ÕÜF kaval kasutuselevõtu algus ning suureneb risk, et Eesti ei suuda kõiki fondi vahendeid tähtaegselt täita eesmärki õiglasest üleminekust Ida-Virumaal, teeme ettepaneku ÕÜF ära kasutada. Kuna õiglase ülemineku kava on osa ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavast, kava mitte võtta vastu enne kirjas käsitletud oluliste puuduste lükkuks edasi ka teiste fondide meetmete avamine. Arvestades senist ulatuslikku partnerite kõrvaldamist. koostööd kava koostamisel ning meetmete ettevalmistamisel ei ole perioodi käivitumise täiendav edasilükkamine põhjendatud. 4