Rahandusministeerium Meie 15.06.2022 nr 6-2/12-41
Saare detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks
Rapla Vallavalitsuse 07.04.2022 kirjaga nr 6-2/12-36 esitati Saare detailplaneeringu
korrigeeritud kaust heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Heakskiidu käigus ilmnes, et
planeeringu seletuskirjast oli välja jäänud planeeringu elluviimise tegevuskava osa.
Korrigeeritud materjalid lähetati 01.06.2022 kirjaga nr 6-2/12-41.
Elektrilevi andis vahepeal uued tingimused, mille alusel on planeeringulahendust täiendavalt
korrigeeritud selliselt, et rajatakse uus alajaam ning naabritele kuuluvat maad võrkude
paigutamiseks kasutada vaja pole. Lähetan korrigeeritud materjalid ja esitan detailplaneeringu
heakskiitmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Cerly-Marko Järvela
vallaarhitekt
tel +372 506 1360
[email protected]
___________________________________________________________________________
Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007
Viljandi mnt 17
[email protected] SWED EE662200221068430132
79511 Rapla Registrikood 77000312
10
54.
38
33
Allika tn 13
26
.
51.
55
53
.
66904:003:0159 9
41
54
2
.
53.
53
Allika tn 14
.
4
.2
53
53 3.2
1
44
66904:003:0160 5
.
531
3
.
53
.5
5 3
5.3
2
3
5 r
kav
a
76
3
5.7
3
3.1
2
.
5
53
9 533
.5
2
.
31
53
.
53
3
5.4
1
31
E
07
.
.
6
53
3.3
60
5
54
3
5.40
.
rav
a
53
k
41
.5
2
N
3
5
.
35
53
3
5.43
.
44
53
Posti
.
82
53
61
28
66904:003:0089
.
.
.
53
53
54
541
.0
537
.7
.80
35
4.03
53
5
.
37
53
S
2
.0 rav
a
.
4
5 k
53
36
28
7
.5
.
53
.
53
53
2
.7
W
Karjamardi 54
45
4
5 1
.0
01
65
92
28
66904:003:1191
.
22
60
.
3
53
9
.
.
.
3
5
.
.
.
54
53
53
91
54
54
53
53.
543
.0
1
35
8
.
39
36
53
.
.
.
53
54
54
3
5.6
7 535
.2
r
kav
a Juhani
8 4
31
3
5.5 539
. 66904:003:0361
23
86
.
.
.
53
41
27
37
.4 3.7
7
54
5
53
5
48
.
.
53
06
54
6
.3
.
53 536
.1
38
.
53
78
53
54
.
.
06
.
3
5.3
5 8
.3
53
53
53
36
41
53
8 v
.
3
5.9 r
kaa
.
.
54
84
7
15
3.7
53
5
92
53
0
76
3
5.7
34
62
.
.
.
.
53
54
.
44
.
53
3
53
0
.
38
53
4
53
5 9
.
3
5.9
.
53
80
53
28
.
89
88
.
53
53
0
.8
53.
.
54
53
48
rk.
.
69
97
53
82
.
m e
53.
.
78
53
53
.
93
53
kraav
aka
.
39
53
65
.
M r
53
.
53
54
72
83
57
20
27
.
.
.
.
53
53
.
.
53
53
28
71
54
53
43
.
53.
40
53
68
.
.
53
.
53
53
41
28
45
42
73
.
53.
.
53
.
53.
53
53
40
73
53
79
.
.
.
74
69
53
53
53
.
.
.
45
67
31
53
53
53
.
75
.
.
39
54
53
53
53
27
.
.
.
53
.
53
53
57
53
.
27
53
46
82
91
56
71
.
1
35
.9
53.
53
53.
.
38
.
53.
.
52
53
53
53
.
53
65
11
32
.
63
.
Y
.
54
53
28
.
53
=
0
53
91
54
54.
65
46
.
38
53
Saare 00
81
51
43
67
35
65
.
33
.
.
66904:003:0118
53
v
.
61
53
.
53
aa
52.
44
53
53
.
=
kr
.
53
25
57
53
X
42
53.
53.
91
51
.
72
53
.
.
5
69
53
53
.4
.
53
.
.
51
6
53
2
53
37
5
3.
27
46
.
.
53
53
0
.0
5
3.2
1
53
5
3.3
7
53
34
52.
02
.
.
53
53
k
raa
v 5
3.3
8
31
21
28
5
1.8
8
.
.
5
.
3.
51
3
1
53
53
53
.
5
4
33
.
14
53
43
.
61
5
3.3
53
1
.
.
53
53
24
5
1.8
4
39
.
5
4 .
32
.
53
23
53
5
4 .
65 k
raa 5
.
v 53.60 3.5
5
53
5
4 .
16
k
il
l 5
1.8
5
4 .
61 5
4 4
42
.
6
26
35
4
34
.
.
.
25
53
53
5
53
4
.
5
4 .
58 .
09 53.
5
2. 3
53
1
5 4
.
25
5
4 .
52
61
53
39
91
.
42
.
53
.
53.
54
5
4
54
.
19 5
51.
5
4 .
5 2.
75
6 5 9
6
4 .
49
31
k
r
18
aa
53.
v
.
.
53
54
5
4 .
13
48 5
4 .
28
.
k
i
35
l
l
36
5
4 .
84
53
5
4 .
2 5
3.1
0
.
8
.
5
1.9
8
18
53
54
.
5
4 .
53
88 5
4 .
5 5
18
7 5
4 2.8
2
.
37
.
54
600bet
5
4 .
48 5
4 .
61 5
4 .
03
nnas
48
18
5
3.0
66 669
0
.
5
.
4 .
63 5
1
75
.
53
k
il 5
3 6
4
54
l .9
pi
54.70 6
90
26
53.
5
2.8
41
9
02 1:
.
5
4 .
72 5
4
22
.
42 5
3.8 k
54
5 ra
49-51.
a
v
0 001:
.
62
53
0
5
52
4 .
3
60
Su 6
5
4 . 5
2.9
53.
32 9
.
5
3 5
53.
.9
9 2.0
2 5
ur 814
2
54
.9
0
47
Hundi
51.
5
4 . 5
4
ea
42 k
il .
16
.
l 5
3
0
66904:003:0092 .7
8 5
54
2
ru
.
8
46
5
4 5 6
.
28 3.
-P
6
9
.
Y 5
4 .
42
17
k
54
= raa
40
v 51.58
0
ıl
.
54
90
53
.
en
44 5
4 .
37 5
3.9
3
54
38
00 5
3.7
8
di
05
5
4 .
15
65
ku
5
3
55
.8
6
.
53.93
54
53.
22
=
te
5
4 .
1 5
3.6
8 45
.
7 k
il
l 54.21 .
53
X
e
54
63
96
L1
53.
5
4 .
14
.
5
4 .
23
53
54
01
53
.
5
4 .
15
.
52
5
4 .
13
.
Rebaseuru
54
53
66904:003:1052
.00
5
4 .
05 5
4 .
08
54
.85
53
5
4 k
il
l 5
3.7
6
.
02
.70
01
53
53.76
76
.
54
.
82
53
nnas
64
.
53
.
63
66
53
54
pi
.
53.
66
53
.
66 5
1.
53
51 3. 8
-5
5
.
et
0b
Hundiaugu Vanakubja
60
66904:003:1303 66904:003:0352
Mrkused: Koordinaadid L-EST 97 ssteemis, kırgused EH-2000 Amsterdami ssteemis
Piirid seisuga juuni 2019.a.
Aadress:RAPLA MAAKOND Objekt: SAARE
RAPLA VALD TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN
TUTI KLA TEHNOVRKUDEGA
Kuup.
AMET NIMI ALLKIRI 18.06.2019.a.
Prnu mnt 139 D TALLINN
Mııtkava Kat.kaardi nr.
Tel. 5850 3666
Koostas Hannes Sillard e-mail:
[email protected] 63.343
M 1:500
Kontrollis Mart Kalm MTR registreering EG10409530-01 Leht 1 Lehti 1
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Saare detailplaneering
31. oktoober 2019
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD
Alused:
Mereno Ehitus OÜ taotlus detailplaneeringu algatamiseks 16.09.2019.
Rapla Valla Üldplaneering – kehtestatud: 01.03.2011
Planeerimisseadus (edaspidi PlanS)
Objekt:
Rapla vald, Tuti küla, Saare detailplaneering.
Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksus:
aadress katastritunnus pindala (ha) sihtotstarve
Saare, Tuti küla 66904:003:0118 2,4 100% maatulundusmaa
Osaliselt kuulub planeeringualasse ka 6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1 (katastritunnus
66901:001:0814).
Läbipääsu- või tehnovõrkudega seotud servituutide vajadusega alade ilmnemisel väljapool
detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri võib planeeringuala laiendada koostöös
puudutatud maaomanikega. Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine
lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega.
Planeeringuala suurus on ca 2,5 ha.
PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS
Planeeringuala paikneb Rapla vallas Tuti külas. Maaüksus on valdavas osas metsamaa, millelt raie
on hiljaaegu tehtud. Maaüksuse põhjapoolne osa jääb hajaasustusalale, lõunapoolne -
tiheasustusalale. Maaüksus on hoonestamata.
Planeeringuala piirneb läänest Suurearu-Põlendiku tee ja Rebaseuru maaüksusega (katastritunnus
66904:003:1052, põhjast Karjamardi (katastritunnus 66904:003:1191), idast Posti (katastritunnus
66904:003:0089), Allika tn 13 (katastritunnus 66904:003:0159) ja Allika tn 14 (katastritunnus
66904:003:0160) ning lõunast Juhani (katastritunnus 66904:003:0361) maaüksusega.
Planeeringuala reljeef on tasane. Maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku ca 52...54 meetrit üle
merepinna.
Tehnovõrkude paiknemist planeeringualal avalikest allikatest ei ilmne.
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Saare detailplaneering
Maa-ameti fotolao ülesvõte 05.09.2019
Maa-ameti fotolao ülesvõte 23.04.2019
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Saare detailplaneering
DETAILPLANEERINGU SEOSED ÜLDPLANEERINGUGA
Rapla valla üldplaneeringu (01.03.2011) kohaselt on Saare maaüksuse juhtotstarve kaitsev
(säilitatav) metsamaa. Kaitsva metsamaa ülesanne on säilitada asumite ökoloogiline puhverala ja
koosluste looduslik mitmekesisus ka järeltulevatele põlvkondadele. Säilitatava metsamaa piirkonnas
võib üldplaneeringu kohaselt maakasutuse juhtotstarvet erandkorras muuta. Ehitiste püstitamisel
juhindutakse hajaasustusse ehitamise tingimuste kohaselt. Saare maaüksuse puhul nähakse
detailplaneeringuga ette metsamaa säilitamine umbes 50% ulatuses.
Üldplaneeringu kohaselt peab maakasutuse juhtotstarve moodustama vähemalt 75% planeeritavast
alast, millest tulenevalt sisaldab detailplaneering üldplaneeringu muutmisettepanekut. Rapla
Vallavolikogu hinnangul on tegemist põhilahenduse muutmisega.
PlanS § 142 kohaselt võib detailplaneering sisaldada üldplaneeringu muutmisettepanekut.
Detailplaneering on üldplaneeringuga sätestatud maakasutuse juhtotstarvet muutev. Muus osas
järgib detailplaneering üldplaneeringu põhimõtteid.
Rapla valla üldplaneeringu väljavõte:
detailplaneeringuala ligikaudne piir
DETAILPLANEERINGU SEOSED KEHTIVATE DETAILPLANEERINGUTEGA
Planeeringualale varasemalt detailplaneeringuid koostatud ei ole.
Rapla Vallavolikogu 25.05.2006 otsusega nr 40 kehtestati Saare maaüksusest ida poole jäävale alale
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Saare detailplaneering
Vesiallika detailplaneering, millega nähti ette üksikelamupiirkonna moodustamine.
Detailplaneeringut on asutud ellu viima.
DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA ÜLESANDED
Detailplaneeringu eesmärk on tingimuste loomine kuni kahe täiendava üksikelamu püstitamiseks
planeeringualale.
Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126:
- planeeringuala kruntideks jaotamine;
- krundi hoonestusala määramine;
- krundi ehitusõiguse määramine;
- juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks
vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine;
- ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine;
- haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine;
- kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
- keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
- servituutide vajadusega alade määratlemine;
- avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade piiritlemine.
PLANEERINGULAHENDUSE PÕHIMÕTTED
Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks algatamisettepanekuga esitatud eskiis.
Planeeringulahenduses näha ette kõrghaljastuse rajamine elamumaadele (näiteks maaüksuste
põhjapoolsetesse osadesse) ja piirkonna metsastatud üldilme taastamine. Detailplaneering koostada
kooskõlas Rapla valla üldplaneeringuga (välja arvatud juhtotstarbe muutmise osas).
Detailplaneeringujärgsed krundi kasutamise sihtotstarbed:
EP – üksikelamu maa;
MM / MK – metsa- või kaitseotstarbelise metsa maa;
LT – tee ja tänava maa.
Planeeringujärgsed katastriüksuse sihtotstarbed:
E – elamumaa;
L – transpordimaa;
M - maatulundusmaa.
Põhjendatud vajaduse korral võib ette näha ka teisi katastriüksuse sihtotstarbeid. Soovituslik on
lisaks juhtotstarbele detailplaneeringuga ette näha sobivaid kaasfunktsioone ja kõrvalsihtotstarbeid.
Detailplaneeringu koostamise ja planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise koostööleping:
Detailplaneeringu koostamiseks sõlmib planeerimisalase tegevuse korraldaja kolmepoolse
koostöölepingu planeeringust huvitatud isiku ja planeeringu koostajaga.
Detailplaneeringukohaste ehitiste väljaehitamiseks sõlmib planeeringu koostamise korraldaja
arendajaga halduslepingu PlanS § 131 nimetatud tingimustel.
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Saare detailplaneering
Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks:
Planeeringulahenduse koostamisel teha koostööd puudutatud ametite, tehnovõrkude valdajate,
planeeringuala kinnistuomanike ja planeeringu vahetus naabruses paiknevate kinnistuomanikega.
Planeeringu koostaja võib haldusmenetluse seaduse § 16 lg 1 alusel ise korraldada kooskõlastuse
või arvamuse saamise. Kooskõlastused ja arvamusavaldused detailplaneeringule peavad olemas
olema enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist. Trükikaustas
esitada kooskõlastused planeerija poolt allkirjastatud koondtabelina.
Enne planeeringulahenduse vastuvõtmist korraldada eskiislahenduse tutvustus ja avalik arutelu.
Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine:
Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest.
Detailplaneeringu vormistamisel kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013”:
Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud
failikogumina andmekandjal. Elektroonilise materjali vormistamisel juhinduda „Planeeringute
dokumentide Maa-ametile esitamise juhendist“.
Lähteseisukohad koostas:
Cerly-Marko Järvela
Rapla vallaarhitekt
+372 489 0159
Lisad:
- planeeringulahenduse eskiis (Mereno Ehitus OÜ töö nr D-01);
- Maakatastri kitsenduste väljavõte.
M 100%
66904:003:1191
Karjamardi
AH
M 100%
66904:003:0092
E 100%
3
Hundi
3096m²
EH 2/8 400m² 1/3
OLEMASOLEVAD KINNISTUPIIRID
PLANEERINGUALA
PLANEERITUD UUS KINNISTUPIIR
PLANEERITUD HOONESTUSALA PIIR
PLANEERITUD ELAMUMAA
M 100% PLANEERITUD HOONESTUSALA
66904:003:0089
Posti PLANEERITUD KINNISTU SISSESÕIDUTEE
EH PLANEERITAV PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M
AH PLANEERITAV PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M
JUURDEPÄÄS KINNISTULE
M 100%
2 12825m²
PLANEERITAV PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M
-/- - m² -/-
PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABEL
LK PLANEERITUD LIITUMISKILP
DETAILPLANEERINGU MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED:
KRUNDI NR VASTAVALT DET.PLANEERINGULE
SIHTOTSTARVE
E 100%
1 8068m² KINNISTU PINDALA
2/9 800m² 1/3 HOONETE ARV KRUNDIL (ELUHOONE/ABIHOONE)
MAX EHITISEALUNE PIND
SUURIM KORRUSELISUS/ MAX KÕRGUS
NAABERKINNISTUD:
L 100% KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE
66901:001:0135 KATASTRIÜKSUSE NUMBER
66902003 Alu tee L1 KATASTRIÜKSUSE NIMI
TÄHISED:
E - ELAMUMAA
M - MAATULUNDUSMAA
L - TRANSPORDIMAA
E 100%
66904:003:0160
Allika tn 14
M 100%
66904:003:1052
Rebaseuru
E 100%
66904:003:0159
Allika tn 13
E 100%
1 8068m²
2/8 800m² 1/3
EH
L 100%
AH
66901:001:0814
6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1
LK
OBJEKTI NIMETUS JA AADRESS JOONISE NR.
MERENO EHITUS OÜ DP-3
Reg.nr. 12783480 Projektijuht: SAARE DETAILPLANEERING STAADIUM
Võsa 33-16, Rapla Taavi Tuisk 66904:003:0118
Tel. 518 8987
[email protected] SAARE, TUTI KÜLA, RAPLA VALD,
ES
MTR EEP004179 RAPLAMAA MÕÕTKAVA
M 100%
1:500
66904:003:0361 TEHNILINE TEOSTUS T.Tuisk
JOONISE NIMI
TÖÖ NR.
M 100% M 100% Juhani PÕHIJOONIS
66904:003:1303 66904:003:0352
PROJEKTEERIJA D-01
TELLIJA
VASTUTAV SPETSIALIST JÜRI HAUD 524 9382 KUUPÄEV
Hundiaugu Vanakubja
[email protected] 16.09.2019
Mitteametlik väljavõte.
Maakatastri kitsenduste väljavõte
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 ei kuvata I ja II kat. kaitseobjekte
X = 6539103, Y = 544977
X = 6538204, Y = 544077 M 1:5000
Leht 1 / 4
Maa-amet 2019. Kõik õigused kaitstud.
Mitteametlik väljavõte.
Väljavõte näitab andmeid katastris registreeritud kitsendusi põhjustavate objektide kohta
Leht 2 / 4
Maa-amet 2019. Kõik õigused kaitstud.
Mitteametlik väljavõte.
Maakond Rapla maakond
Omavalitsus Rapla vald
Asustusüksus Tuti küla
Lähiaadress Saare
Tunnus 66904:003:0118
Registreerimise aeg 26. oktoober 2006. a.
Muudatuse registreerimise aeg 21. detsember 2018. a.
Sihtotstarve 1 Maatulundusmaa 100%
Sihtotstarve 2 -
Sihtotstarve 3 -
Pindala 23989 m²
Metsamaa 21711 m²
Muu maa 2278 m²
Registriosa 11754350
Kinnistuspiirkond / jaoskond Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Mõõdistamise aeg 01. november 1998. a.
Mõõdistaja Riidak, Kalle
Mõõdistamisviis mõõdistatud, L-EST
Hinnatsoon H0669006 100%
Viljakustsoon V0669041 3.37% V0669022 96.63%
Leht 3 / 4
Maa-amet 2019. Kõik õigused kaitstud.
Mitteametlik väljavõte.
Katastriüksuse kitsendused
Piiranguvöönd Nähtus VID Nimetus Ulatus m2
PÕLENDIKU-
Maaparandushoiuala Maaparandussüsteemi maa-ala 5111060020010001 23954.4
SUUREARU1
Ranna või kalda
Avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 51110600200100011M 26.6
veekaitsevöönd
Eesvoolu kaitsevöönd Avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 51110600200100011M 1230
Katastriüksuse kitsenduse objektid
Ulatus
Nähtus VID Nimetus Esitaja Reg.kp Täpsusklass
m2/m
Maaparandussüsteemi PÕLENDIKU- Maaparandussüsteemide
5111060020010001 12.märts 2018. a. 4 23954
maa-ala SUUREARU1 register
Rapla valla Planeeringute 10.veebruar 2017.
Tiheasustusala 6692001_4820 10 12585
üldplaneering andmebaas a.
Leht 4 / 4
Maa-amet 2019. Kõik õigused kaitstud.
OTSUS
Rapla 29. oktoober 2020 nr 43
Detailplaneeringu algatamine
Rapla vallale esitas 16.09.2019 Mereno Ehitus OÜ detailplaneeringu algatamisettepaneku Tuti
külas Saare maaüksusele (katastritunnus 66904:003:0118). Detailplaneeringu eesmärk on
tingimuste sätestamine kahe uue üksikelamu püstitamiseks. Koostatud on detailplaneeringu eskiis
(Mereno Ehitus OÜ töö).
Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on Saare maaüksuse juhtotstarve kaitsev (säilitatav)
metsamaa. Kaitsva metsamaa ülesanne on säilitada asumite ökoloogiline puhverala ja koosluste
looduslik mitmekesisus ka järeltulevatele põlvkondadele. Säilitatava metsamaa piirkonnas võib
üldplaneeringu kohaselt maakasutuse juhtotstarvet erandkorras muuta. Ehitiste püstitamisel
juhindutakse hajaasustusse ehitamise tingimustest. Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringuga
ettenähtud juhtotstarbe (säilitatav metsamaa) muutmisettepanek: umbes 47 % ulatuses
maaüksusest nähakse ette üksikelamuid teenindav maa, muus osas säilib metsamaa.
Üksikelamukruntidel nähakse ette vähemalt poole pindala ulatuses krundi loodusliku iseloomu
säilitamine, mis annab alust eeldada, et looduslikud kooslused säilivad ja kaitsva metsamaa
ülesanne täidetakse 75% ulatuses planeeringualast nagu üldplaneering ette näeb.
Detailplaneeringuga on võimalik tagada ka kõik teised üldplaneeringu tingimused, mistõttu Rapla
Vallavolikogu hinnangul ei ole juhtotstarbe muutmisettepanek ulatuslik ega sisalda endas
üldplaneeringu põhilahenduse muutmisettepanekut.
Rapla valla üldplaneeringus nimetatud üldiste maakasutustingimuste kohaselt eelistatakse
arendamisel olemasolevate kompaktsete hoonestusalade laiendamist ja tihendamist, millist
põhimõtet algatatav detailplaneering rakendab. Üldplaneeringu kohaselt võib maatulundusmaa
jagamine väiksemateks elamukruntideks toimuda põhjendatud vajadusel detailplaneeringu alusel.
Samuti on detailplaneeringu koostamine kohustuslik juhul, kui soovitakse muuta üldplaneeringuga
sätestatud juhtotstarvet.
Koostatud on Saare detailplaneeringu lähteseisukohad. Antud on keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang (keskkonnaekspert Andres Tõnissoni töö), mille kohaselt
detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub olulise keskkonnamõju tõenäosus.
Keskkonnaamet on 15.09.2020 kirjaga nr 6-5/20/15084-2 „Seisukoht Saare maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta“ hinnanud
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eeldatavalt mittevajalikuks.
Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused
ebasoovitava keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud
ja detailplaneeringu lahendust koostab Mereno Ehitus OÜ. Osapooled on valmis sõlmima
koostöölepingu detailplaneeringu koostamiseks.
Juhindudes Rapla valla üldplaneeringust, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 125
lõikest 2, § 128 lõikest 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõikest 2¹, vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu järeldustele ja
Keskkonnaameti seisukohale, Rapla Vallavolikogu
otsustab:
1. Algatada Tuti küla Saare maaüksusel (katastritunnus 66904:003:0118) üldplaneeringu
põhilahendust järgivana Saare detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused kahe üksikelamu
püstitamiseks:
1.1. Planeeringualale kuulub Saare maaüksus ja osaliselt Suurearu-Põlendiku tee. Planeeringuala
piirneb läänest Rebaseuru (katastritunnus 66904:003:1052), põhjast Karjamardi (katastritunnus
66904:003:1191), idast Posti (katastritunnus 66904:003:0089), Allika tn 13 (katastritunnus
66904:003:0159) ja Allika tn 14 (katastritunnus 66904:003:0160) ning lõunast Juhani
(katastritunnus 66904:003:0361) maaüksusega. Planeeringuala pindala on ca 2,5 ha.
1.2. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb üldplaneeringust.
1.3. Detailplaneeringu algatamisel ei ole ilmnenud täiendavate uuringute vajadust.
2. Jätta keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, tuginedes keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangu järeldustele ja Keskkonnaameti seisukohale.
3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (otsuse lisa).
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Jaanson
volikogu esimees
2
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
seoses Saare kinnistu kavandatava detailplaneeringuga
(Tuti küla, Rapla vald)
FAKTILISED ASJAOLUD
Maaomanik Jüri Haud (esindajaks Mereno Ehitus OÜ) soovib detailplaneeringu alusel saada Saare
kinnistule ehitusõigust kahe väikeelamu tarvis. Kinnistu suurus on 2,4 ha, tegemist on kunagise
heinamaaga, mis hiljem metsa kasvanud ja millel on hiljuti (2018) teostatud lageraie.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kahe elamukrundi (0,3 ha ja 0,8 ha) moodustamine
maatulundusmaana säilitatava suurema krundi (1,3 ha) otstes.
2
Kinnistule on juurdepääs Rapla ringteelt, Tuti külast, Suurearu-Põlendiku kruusateelt. Rapla
keskväljakule on Saare kinnistult sõiduteid pidi 3,5 km.
Saare kinnistu on Rapla valla üldplaneeringu (2011) kohaselt määratletud kaitsva (säilitatava)
metsamaana (HK), kus ehitiste püstitamise korral tuleb järgida hajaasustuse tingimusi. Kinnistu
lõunaosa käsitletakse valla üldplaneeringus tiheasustusalana, sisuliselt on Saare kinnistu
liitumas Allika tänava arendusalaga.
Saare kinnistu arendamise suhtes puuduvad erilised tehnilised kitsendused. Elektriühenduseks
on vajalik Allika tänava madalpingeliini pikendamine, see on vajalik ka moodustatud Allika
tänava elamukruntidele. Veevarustuse tarvis on ilmselt mõistlik valida oma puurkaev(ud) kuna
liitumisvõimalus Vesialliku (Lätte tänava) puurkaevuga jääks kaugele (üle 100 m). Tõsi, kui
veetrassi pikendada Allika tänava läänepoolsete elamumaa kruntideni, siis oleks võimalik ka
Saare kinnistu, vähemalt lõunapoolne moodustatav krunt, sellega liita. Sama on ka
kanalisatsiooniga, mille puhul on liitumisvõimalus Vesialliku (Joa tänava) kavandatava
puhastusseadmega. Võimalik liitumispunkt jääb küll kaugele, kuid lihtne pole ka Saarele
omapuhasti(te) rajamine, kuna maapinnalähedase põhjavee tase on kõrge - maapind on
liigniiske.
Detailplaneering peab saama Põllumajandusameti kooskõlastuse, kuna ala jääb Põlendiku-
Suurearu maaparandussüsteemi koosseisu (kokku 182 ha, ehitatud 1973). Kinnistu piirdekraav
suubub Mürakamäe kraavi, see Rõue jõkke, see edasi Vigala jõkke.
Maakasutuse juhtotstarbe muutmise soovi tõttu sisaldab algatatav detailplaneering
üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Maakonnaplaneeringuga (kehtestatud 2018) ei ole Saare detailplaneeringul vastuolu.
Joonis 1. Saare kinnistu ja naaberkinnistud
3
Joonis 2. Tuti küla osa kajastus valla üldplaneeringus. Lilla joon HK alal on Saare kinnistut
poolitav tiheasustusala piir.
KSH EELHINDAMISE ALUS
Saare kinnistu detailplaneeringu puhul ei ole KeHJS § 6 lg 1 mõistes ette näha olulise
keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatava tegevuse sisust/olemusest (kahe väikeelamukrundi
kavandamine) tulenevalt ei oleks vaja KSH kaalumist, kuna väikesemahuline elamuehitus ei
ole sisult keskkonnaohtlik ega ole ka loetletud tegevusvaldkondade1 seas, mille puhul on KSH
eelhinnangu andmine kohustuslik. Sisulist ohtu keskkonnale antud ettevõtmisega tõenäoliselt
ei kaasne.
KSH vajaduse kaalumise aluseks ei saa olla ka tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku
alale (PlanS § 124 lg 2, KeHJS § 33 lg 1 p 4). Antud planeeringu puhul siin seoseid ei ole,
lähim Natura 2000 võrgustiku ala – Kuusiku hoiuala - jääb 2.2 km kaugusele. Samamoodi on
võimaliku mõjuga kaitsealustele loodusobjektidele (KeHJS § 1 lg 2) – mõju puudub, lähim
looduskaitseobjekt – Kuusiku mõisa park – jääb 2,7 km kaugusele.
KSH kaalumise kohustus Saare kinnistu detailplaneeringu puhul tuleneb Planeerimisseaduse §
142 lõikest 6, mille kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava DP koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d2. Saare kinnistu
detailplaneeringuga soovitakse muuta endise Rapla valla üldplaneeringut, küsimus on seega –
1
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajaduse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.
2
Sama KSH kaalumise alus on antud KeHJS-is (§ 33 lg 2 p 1). Kuna DP puhul on primaarne siiski PlanS, tuleks
KSH kaalumise põhialusena kasutada ikkagi PlanS-i. Muidugi võib viidata ka mõlemale seadusele.
4
kas muudatus on oluline ja võib kaasa tuua negatiivse keskkonnamõju? Vald võib DP-d
algatades otsustada, et antud planeering ei muuda oluliselt ÜP põhilahendust ja seda ei
menetleta siis ÜP-d muutvana.
KSH eelhindamise tarvis on Eestis koostatud mitmeid metoodilisi juhendeid, millest KeHJS-i
ja PlanS-i 2015. aasta uuendusi kajastab Riin Kutseri koostatud „KSH eelhindamise juhend
otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2018):
https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf. Nimetatud juhendi järgmine on
soovituslik. Küll tuleb eelhindamistel lähtuda KeHJS § 33 lg 4 ja 5 toodud kriteeriumitest. KSH
vajaduse üle otsustamisel tuleb, lisaks KSH eelhinnangule, arvestada ka asjaomaste asutuste
(kindlasti Keskkonnaamet, soovitavalt ka Põllumajandusamet, teised ametid ei oma antud
planeeringuga seost) seisukohtadega. Eelhinnang ei eelda üldjuhul eraldi uuringute läbiviimist
ehk teisisõnu - hinnang antakse olemasoleva teabe alusel.
KSH EELHINNANG
Arvestades KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriume, on järgnevalt kaalutud Saare DP-
ga kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning selgitatud lõppjärelduseni jõudmist. Selguse huvides
on esmalt toodud vastav kriteerium, millele järgneb selgitus. Kuna KeHJS-is toodud
kriteeriumid on üsna üldised, siis kõik neist ei pruugi konkreetse planeeringu puhul olla
asjakohased.
1. Missugusel määral loob DP aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende
asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest.
DP-ga määratakse ehitusõigus ja kruntide kasutamise tingimused. Kavandatud tegevus – kahe
väikeelamukrundi moodustamine lisaks ühele säilitatavale maatulundusmaa krundile – on oma
olemuselt tavaline väiksemahulise asustusala rajamine, antud juhul metsamaa arvel. Kahe
väikeelamu võimaliku lisandumisega ei muutu märkimisväärselt piirkonna ressursi- sh
veekasutus, liiklustingimused, sotsiaalne või siis majanduslik olukord. Ei ole näha huvigruppi,
keda kavandatud arendustegevus võiks häirida.
Alati saab väita, et kehtivas Rapla valla üldplaneeringus on juba niigi piisavalt arendusalasid
elamute tarvis (EV alad). Ilmselt ei ole kõik need alad tänaseks ega saa ka tulevikus täis
ehitatud. Kriitilise vaate kohaselt ei peaks Saare DP-d üldse algatama. Enamasti ei ole
üldplaneeringus siiski võimalik ette näha iga kinnistu(omaniku) reaalset valmidust oma elu
korraldada just ÜP järgi. Omanike majanduslikud võimalused ja huvid, muutused keskkonnas
(kasvõi Rail Baltic, mille trassi keegi 2011 aastal ei teadnud), ÜP-ga paratamatult kaasnev
suurem üldistusaste – need on põhjused, miks iga kord ei ole mõistlik tingimusteta ÜP-d järgida.
Valdavalt tuleks seda muidugi teha.
Saare ja iga teise detailplaneeringu elluviimine sõltub maaomaniku võimalustest. Ilmselt on
nõudlus linnalähedaste elamute järele olemas. Kui elamuid on võimalik, kehtivaid reegleid
arvestades, rajada, tähendab see Raplale kasvuvõimalust. Kui asustusel puudub
laienemisvõimalus (näiteks Natura 2000 ala naabrus) liigub potentsiaalne elanik mujale.
5
2. Missugusel määral mõjutab DP teisi strateegilisi planeerimisdokumente,
arvestades nende kehtestamise tasandit.
Kehtivat Rapla valla üldplaneeringut muudaks antud DP vähesel määral. Võib ka väita, et
üldplaneeringu põhilahendust (PlanS § 142 lg 1 punktide 1 ja 2 mõistes) see ei muuda, kuna
tegemist pole ulatusliku juhtotstarbe muutmise, hoonestuse kõrguspiirangu või krundi
minimaalsuuruse vähendamisega. Kuna meil pole defineeritud, mis tähendab „ulatuslik“, siis
on siin igakordse kaalumise koht - kas 2,4 ha (metsata) maatulundusmaa kujundamine osaliselt
(1,2 ha) väikeelamu alaks on ÜP põhilahenduse „ulatuslik muutmine“? Kui käsitleda KSH
eelhinnangu-kohuslasena igasugust ÜP muutmise soovi, igasugust kasutusotstarbe muutmist,
siis on sõna „ulatuslik“ seaduses üleliigne. Mis oleks sellisel juhul „mitteulatuslik“?
Rapla valla üldplaneering on uuendamisel. On selge, et haldusreformi järel (2017) on Rapla kui
keskuse tähtsus kasvanud, samamoodi ka soovid arendada elamuehitust Raplas ja selle
lähitagamaal. Keskuse tugevdamise huvides peaks koostatav üldplaneering ehitustegevust
pigem toetama. Täna me näeme Rapla lähialal küll mitmeid uusarendusi, need on aga mahult
üsna piiratud, pealegi linnale lähedal – nii on raske on rääkida traditsioonilisest
„valglinnastumisest“ ja sellega kaasnevatest negatiivsetest kõrvalmõjudest (sotsiaalne
isolatsioon, sõltuvus autost, väärtuslike kõlvikute hävimine, teenuste kaugenemine jne). Rapla
skaalal ei ole valglinnastumise teema õnneks kuigi terav.
Omavalitsus saab alati otsustada (PlanS § 142 lg 1 p 3) et KSH vajaduse kaalumiseks on hoopis
mõni muu põhjus (lisaks lg 1 punktidele 1 ja 2). Kui leitakse, et muid põhjuseid ei ole ja ÜP-s
ettenähtud juhtotstarvet ei muudeta ulatuslikult, siis saab planeeringut menetleda ÜP-ga
kooskõlas olevana (ÜP-d mittemuutva planeeringuna).
Rapla valla üldplaneeringu kõrval ei ole teisi strateegilisi planeerimisdokumente, millega Saare
DP-l oleks puutumus.
3. DP asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse.
Detailplaneeringu vajadus tuleneb kinnistu jagamise ja uue juhtotstarbe määramise soovist.
Detailplaneeringuga saavad kaalutud/lahendatud erinevad huvid/võimalused näiteks
kommunikatsioonide paigaldamise osas. Kahe väikeelamu keskkonna-jalajälg on praktiliselt
olematu ja erilisi keskkonnakaalutlusi nende püstitamisel (antud asukohas) olla ei tohiks.
4. DP elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid.
Saare detailplaneeringuga ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme. Käsitlemist väärivad
järgmised küsimused:
4.1. Maahõive
Otsene maahõive endise metsamaa alt elamumaaks hõlmab kuni 1,2 hektarit. See on puhtalt
kruntide pindalasid arvestades. Sisuliselt oleks otsene maahõive väiksem, kui kavandatud
ehitusaluse pinna (2 x kuni 400 m2) kõrvale ei teki kogu krunti kattev nö kunstlik õueala:
6
muruväljak, peenramaa, viljapuuaed jne. Kunstliku õueala sisse ei pea lugema looduslikule
uuendusele jäetud või siis parkmetsana kujundatud ala. Üsna spekulatiivne on siinkohal tuua
välja mingeid soovituslikke elamukrundi „looduslikkuse“ kriteeriume ent juhul, kui DP-ga
sätestada, et kunstliku õueala suurus ei tohi ületada näiteks 25% krundi pindalast, jääb
alles piisav eluruum ehitiste ümber ja ka üldplaneeringus ette nähtud säilitatava metsa
funktsiooni piirkonnas võib lugeda tagatuks. Kahe väikeelamu paigutus kinnistu
servadele, jättes vahele enam kui 100 m laiuse metsariba, on igal juhul kooskõlas nn
hajaasustuse printsiibiga (mida kehtiv üldplaneering HK-alale ehitamisel ette näeb).
Kuna Saare kinnistu ei ole määratletud maakondliku ega vallasisese rohevõrgustiku osana ning
eeldades ka loomastiku liikumisvõimaluste vähest häirimist (krundid on selleks piisavalt suured
ja nende hermeetilist tarastamist ei saa toetada) – ei ole maahõive antud asukohas suurem
probleem, kui mujal Rapla linnalähedasel alal.
Kahe moodustatava krundi huvides on metsa kasvamine/taastumine nende vahel. Kolmanda
krundi võimalik moodustamine kahe vahele puudutaks mõlemat uut maaomanikku ja võib
kaasa tuua erimeelsusi.
4.2. Pinna- ja põhjavee kaitse
Olulisim keskkonnaküsimus Saare kinnistu arendamisel on tema asukohast tulenev liigniiskus,
probleemiks seega siis liigniiskusega arvestamine. Liigniiskuse tõttu ei ole ala ehitustegevuseks
kuigi sobiv, ehkki lokaalse kuivenduse ja maapinna tõstmise järel saab ehitada kõikjale.
Saare kinnistu ala kohta ei ole geoloogiline põhikaart päris valminud, lähikonnas pole tehtud
ehitusgeoloogilisi uuringuid3. Ala on kaetud üksnes mullakaardiga (1: 10 000), mis kokkuvõttes
tähendab, et väga konkreetselt ei saa kinnistu veeküsimust eelhinnangus käsitleda.
Kinnistu lõunapoolses osas levivad õhukesed madalsoomullad (M’’) ehk turvasmullad, antud
juhul liivsavil. Põhjaotsas on vähesel määral rähksemaid muldasid. Looduslik metsatüüp
sellisel mullal on lodu- või madalsoomets, rähkmuldade puhul osjamets. Kinnistu külgneb
vahetult kraaviga ning üle 40 aasta toiminud metsakuivendus on kaasa aidanud mulla
mineraliseerumisele ja tihenemisele. Kraav on küllalt sügav (2-3 m) ja on aidanud kaasa maa-
ala kuivemaks muutmisele. Kuna raadamise eelse metsakorralduse (2018) andmetel esines
kinnistul angervaksa kasvukohatüüp, siis on see juba veidi kuivema kasvukoha indikaator, kui
eeldatav lodu- või madalsoomets.
Nii või teisiti, pinnas Saarel on pigem liigniiske (ehkki kuivenduse mõju kestab ja pinnas
muutub aeglaselt kuivemaks) ning pinnast täitmata pole seal ehitiste püstitamine siiski kuigi
kerge. Ilmselt ei ulatu turbakiht siiski vundamendi soovitusliku sügavuseni ja hooneid saab
püstitada ka kergema pinnase koorimise järel. Pinnase kohatise täitmise võimalus sõltub
suuresti turbakihi tüsedusest ja selle tihedusest, eeldatavasti on lihtsamat liiki ligipääsutee
kinnistule siiski rajatav ka pinnast suures mahus koorimata.
Liigniiske pinnas tähendab kõrget põhjaveetaset. Kui joogivee saamisel (olgu siis kas eraldi
puurkaev(ud) või Allika tänava trassi pikendus) pole krundi liigniiskus suur probleem, siis
3
Välja arvatud puurkaevu rajamisel Allika tänava tarvis. Puurkaevu passi kohaselt (pk 8978) on maapinnalt
alates tegemist savi (2,4 m) ja saviliiva (2,2 m) kihtidega, millele järgneb juba aluspõhi – mergliline lubjakivikiht
paksusega 31,4 m. Kaevu sügavus on 80 meetrit ja vee kvaliteet selles hea.
7
heitvee immutamist on sellisel alal raske korraldada. Immutamine toimib liivapinnaste ja
madala põhjaveetaseme korral. Loomulikult on heitvesi võimalik pumbata ka kõrgemal
liivapadjal asuvale tehisväljakule või kasutada kinnist kogumismahutit. Viimane variant on
siiski alalist elanikku silmas pidades üsna tülikas. Parim lahendus oleks siiski Saare kinnistu
liitmine Allika tänava kanalisatsiooni ja Vesiallika puhastiga. Aga ka heitvee immutamine oma
krundi piires on võimalik - Allika tänava puurkaevu andmete alusel saab eeldada savika
pinnasekihi ulatumist ka Saare turbakihi alla, see omakorda tähendab, et sügavam põhjavesi
oleks heitvee immutusest tuleneva reostusohu vastu hästi kaitstud.
Kahest majapidamisest lisanduda võiv (heitvee) reostuskoormus on antud asukohas, eemal
tundlikest veekogudest ja eraldatud sügavamatest põhjaveekihtidest, ebaoluline. On selge, et
puhastamata heitvett pinnasesse (või kraavi) juhtida ei saa lubada. Immutamisvõimaluse
tekitamisel, arvestades ka väikest koormust, jääb võimalik mõju põhjaveele väikeseks.
4.3. Mets
Raadatud Saare kinnistul kasvas valdavalt kask (65%), järgnesid kuusk (20%) ja mänd (15%).
Puistu vanus oli 75 aastat, mis ilmselt viitabki pärast sõda kinnikasvanud heinamaale.
Angervaksa kasvukohatüüpi mets on Eestis üsna levinud (10% kõikidest metsadest) ning Saare
kinnistu mets erilist ökoloogilist väärtust seega ilmselt ei kujutanud. Suure tõenäosusega
taastub elamualade vahel sarnane kooslus. Jättes kahe hoonestusala vahele taastuva metsa-ala
on tagatud ka võimalus metsloomade liikumiseks – seda ei kohusta antud kohas otseselt ükski
kõrgem planeering aga mis on tegeliku rohevõrgustiku osas kindlasti positiivsem, kui kogu
kinnistu (elamu)krundistamine.
Kuigi mets on Saarel äsja raadatud, oleks selle taastumine loomulik. Kehtiva üldplaneeringu
mõttes on HK-alad mõeldud eelkõige kahjulike keskkonnamõjude (liiklus, õhusaaste, müra)
puhverdamiseks ja sellisena on need alad kindlasti omal kohal suuremate teede,
tööstusettevõtete või ka elamupiirkondade naabruses. Saare kinnistu HK-alana ei kanna sellise
puhvri otstarvet – sisuliselt puuduvad seal mõjud mida puhverdada või siis elanikud, kes
vajaksid otsest kaitsemetsa.
5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja
piiriülene mõju. Seos Euroopa Liidu õigusega.
Võimaliku keskkonnamõju kestus, sagedus, pöörduvus, piiriülesus ja kumulatiivsus ei ole
kriteeriumitena antud planeeringu puhul asjakohased. Ka puudub planeeringul arvestatav seos
EL õigusaktide juurutamisega. DP lähtub Eesti seadustest, mis on EL õigusaktidega
ühtlustatud.
6. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise
võimalikkus.
Igasugune ehitustegevus (ja sellele järgnev ehitiste kasutamine) sisaldab teatud riske, need pole
aga antud juhul kuigi olulised.
8
7. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt
mõjutatav elanikkond.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võiv mõju jääb valdavalt kinnistu piiresse.
Ehitustegevus antud asukohas ei häiri naabruskonda (lähimad naabrid on Allika tänaval, u 200
m kaugusel, vahepeal mets). Kasutuses elamualast võivad tuleneda üksnes lühiajalised
häiringud.
8. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud
iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus.
Alal puudub looduslik, kultuuriline või ajalooline väärtus. Tegemist on tavalise liigniiske
metsamaaga, mis on välja kujunenud soostunud niitude asemel. Majandusmetsana ei oleks
Saare kinnistu kuigi tulus, linnalähedase elamisvõimaluse pakkumine ületab selle võimaluse.
Kuivõrd on Saare ja teisi lähiala kinnistuid võimalik käsitleda Rapla ümbruse puhkealana? See
on kindlasti võimalik üksiku metsas seikleja seisukohalt, klassikaliseks puhkemajanduse alaks
(kuiv ja vanu üksikpuid sisaldav mets, veekogude ja vaadete olemasolu jne) ala ei sobi.
9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale.
Planeeringualal lähimad kaitstavad alad (Kuusiku mõisa park ja Kuusiku hoiuala) jäävad
kaugusele (> 2 km), kus igasugune mõju võimalus puudub.
KOKKUVÕTE
Arvestades Saare kinnistu DP-ga kavandatud tegevuse iseloomu, olemasolevat situatsiooni
maastikul, loodus- ja kultuuriväärtusi, naabrussuhteid ning kaaludes elamuehitusega kaasnevat
võimalikku keskkonnamõju võib kinnitada, et tõenäosus olulise mõju esinemiseks puudub,
KSH algatamise vajadust ei ole ette näha. Kui detailplaneeringus määratleda teatud osa
(näiteks 25% elamukrundi pindalast) poolloodusliku alana, ei teki sisulist vastuolu Rapla valla
üldplaneeringuga (kus ehitustegevus on hajaasustuse põhimõtete järgi lubatud) ning DP-d saab
menetleda ÜP-d mittemuutvana.
Andres Tõnisson 6. august 2020
keskkonnaekspert, tel 553 2515
[email protected]
/allkiri digitaalselt/
TEHNILISED TINGIMUSED 413831
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
Mereno Ehitus OÜ 12783480
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Rapla, Võsa tn, 33/16 79514 Rapla maakond
Telefon e-post
518 8987
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Taavi Tuisk
Telefon e-post
518 8987
[email protected]
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Saare Tuti küla Rapla vald Rapla maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
66904:003:0118
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 25 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 413831
KLIENDI TEGEVUSED
1. Detailplaneeringu alal näha ette koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht näha ette võimalikult
koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba
juurdepääs. Uue alajaama toide planeerida 10 kV maakaabelliiniga alates keskpinge õhuliini mastist nr. 42
(mast asub Niidre kinnistu piiril).
2. Uuest planeeritud alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid.
Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid
planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema
alati vabalt teenindatavad.
3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi
mitte moodustada.
5. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
6. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connect OÜ
elektrivõrgu vaneminseneri poole (Kalev Seilmaa, 53340756,
[email protected]).
8. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi
iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel:
https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine
9. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
10. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Kalev Seilmaa Koostatud: 13.06.2022
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 13.06.2024
5334 0756 |
[email protected]
2/2
HUVITATUD ISIK Jüri Haud
[email protected]
524 9382
OBJEKT Saare kinnistu
Tuti küla
Rapla vald
Raplamaa
SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING
DP
PROJEKT DP001
DP
Mereno Ehitus OÜ
Reg.nr. 12783480
MTR EEP004179
Võsa 33-16
79514 Rapla
Rapla vald
Raplamaa
PROJEKTIJUHT Taavi Tuisk
518 8987
[email protected]
ARHITEKT, PLANEERIJA: Rein Ailt
[email protected]
September 2019
1. SISUKORD
Tiitelleht .................................................................................................................................. 1
1. Sisukord.............................................................................................................................. 2
2. Olemasolev olukord........................................................................................................ 3-5
2.1 Kinnistu maakatastri väljavõte ........................................................................................ 3
2.2 Situatsiooniskeem .......................................................................................................... 4
2.3 Olemasolev olukord /kitsenduste kaart .......................................................................... 4
2.4 Väljavõte Rapla valla üldplaneeringust .......................................................................... 5
3. Seletuskiri ...................................................................................................................... 6-12
3.1 Üldosa ............................................................................................................................ 6
3.1.1 Üldandmed .................................................................................................................. 6
3.1.2 Alusdokumendid .......................................................................................................... 6
3.1.3 Olemasolev asendiplaaniline olukord/planeeringuala ................................................. 7
3.1.4 Detailplaneeringu seosed üldplaneeringuga ............................................................... 7
3.2 Planeerimisettepanek ..................................................................................................... 7
3.2.1 Krundijaotus ................................................................................................................ 7
3.2.2 Planeeringulahenduse põhjendus ............................................................................... 8
3.2.3 Ehitusõigus .................................................................................................................. 8
3.2.4 Liikluskorraldus ja parkimine ....................................................................................... 8
3.2.5 Piirangud ..................................................................................................................... 8
3.2.6 Keskkonnakaitse, haljastus ......................................................................................... 8
3.3 Tehnovarustus................................................................................................................ 9
3.3.1 Vesivarustuse välisvõrk ............................................................................................... 9
3.3.2 Kanalisatsiooni välisvõrk ............................................................................................. 9
3.3.3 Elektrivarustus ............................................................................................................. 9
3.3.4 Side ........................................................................................................................... 10
3.4 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ................................ 10
3.5 Tuleohutuse abinõud .................................................................................................... 11
3.5.1 Tuleohutusele esitatavad nõuded ............................................................................. 11
3.5.1.1 Alus- ja normdokumendid....................................................................................... 11
3.5.2 Tuleohutuse kirjeldus ................................................................................................ 11
3.5.3 Tuletõrje veevarustus ................................................................................................ 11
3.6 Planeeringuala tehnilised näitajad................................................................................ 12
3.7 Planeeringu elluviimine ................................................................................................ 12
3.8 Lisanduvad joonised..................................................................................................... 13
SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa
DP DP001 september 2021
Mereno Ehitus OÜ 518 8987
[email protected]
Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987
[email protected]
Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652
[email protected] 2
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1 MAAKATASTRI VÄLJAVÕTE
KIIRPÄRING MAAKATASTRIST
Väljatrüki kuupäev 22.07.2019
Tunnus 66904:003:0118
Lähiaadress Saare
Asustusüksus Tuti küla
Omavalitsus Rapla vald
Maakond Rapla maakond
Registreerimise aeg 26. oktoober 2006. a.
Muudatuste registreerimise aeg 21. detsember 2018. a.
Sihtotstarve 1 Maatulundusmaa 100%
Sihtotstarve 2 -
Sihtotstarve 3 -
Pindala 23989 m²
Ruumikuju pindala 23989 m²
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Metsamaa 21711 m²
Õuemaa
Muu maa 2278 m²
Registriosa 11754350
Mõõdistamise aeg 01. november 1998. a.
Mõõdistaja Riidak, Kalle
Moodustamise viis mõõdistatud, L-EST
Hinnatsoon H0669006 100%
V0669041 3.37%
Viljakustsoon
V0669022 96.63%
Katastripidaja märked -
Püsilink https://xgis.maaamet.ee/ky/66904:003:0118
SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa
DP DP001 september 2021
Mereno Ehitus OÜ 518 8987
[email protected]
Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987
[email protected]
Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652
[email protected] 3
2.2 SITUATSIOONISKEEM
2.3 OLEMASOLEV OLUKORD / KITSENDUSTE KAART
SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa
DP DP001 september 2021
Mereno Ehitus OÜ 518 8987
[email protected]
Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987
[email protected]
Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652
[email protected] 4
2.4 VÄLJAVÕTE RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUST (kehtestatud 2011 aastal)
Saare detailplaneeringu ala
SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa
DP DP001 september 2021
Mereno Ehitus OÜ 518 8987
[email protected]
Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987
[email protected]
Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652
[email protected] 5
3. SELETUSKIRI
3.1 ÜLDOSA
Saare detailplaneeringu eesmärgiks on Rapla vallas Tuti külas paikneva Saare kinnistu -100%
maatulundusmaa kruntimine, mille käigus moodustatakse 2 elamumaad, 1 maatulundusmaa ja
1 transpordimaa. Detailplaneeringuga määratakse elamukruntide arendamiseks hoonestusala ja
ehitusõigus, seatakse arhitektuurehituslikud tingimused, kavandatakse elamuid teenindavad
juurdepääsuteed, liiklus ja tehnilise taristu, määratakse heakorra ja haljastuse põhimõtted.
Märgitakse servituutide seadmise vajadus.
3.1.1 ÜLDANDMED
TÖÖ NIMETUS:
Saare kinnistu detailplaneering
DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIK (kinnistu valdaja):
Jüri Haud
[email protected]
524 9382
KINNISTU ANDMED
Maakond: Rapla maakond
Omavalitsus: Rapla vald
Asutusüksus: Tuti küla
Lähiaadress: Saare
Tunnus: 66904:003:0118
Sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
Pindala: 23989 m2
PROJEKTEERIJA
Projekti koostaja: Mereno Ehitus OÜ
Reg.nr. 12783480
Viljandi mnt 6, 79511 Rapla, Raplamaa
[email protected]
518 8987
Projektijuht: Taavi Tuisk
[email protected]
518 8987
Arhitekt/Planeerija: Rein Ailt
[email protected]
3.1.2 ALUSDOKUMENDID
Alusdokumendid (lisatud projekti dokumentide konteinerisse)
- G.E. Point OÜ poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega, 18.06.2019
- Maakatastri kiirpäring, 22.07.2019
- Koostööleping Rapla Vallavalitsusega
SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa
DP DP001 september 2021
Mereno Ehitus OÜ 518 8987
[email protected]
Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987
[email protected]
Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652
[email protected] 6
- Rapla Vallavalitsuse poolt väljastatud “DP koostamise lähteseisukohad”, 31.10.19
- Keskkonnaekspert Andres Tõnissoni poolt koostatud Saare kinnistu keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, 6.08.2020
- Rapla Vallavolikogu 29.10.2020 otsus nr 43 „Detailplaneeringu algatamine“
- Elektrilevi tehnilised tingimused nr 413831
3.1.3 OLEMASOLEV ASENDIPLAANILINE OLUKORD / PLANEERINGUALA
Detailplaneeritav ala asub Rapla vallas, Tuti külas, 27 Rapla-Järvakandi-Kergu tee läheduses.
Planeeringuga on hõlmatud Saare maaüksus (66904:003:0118; pindala ca 2,4 ha, millest 2,2 ha
on metsamaa ja 0,2 ha muu maa). Planeeritaval maa-alal paikne hoonestust ega rajatisi.
Olemasolev maakasutuslik sihtotstarve 100% maatulundusmaa.
Kinnistu piirneb 6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1 - kruuskattega sõiduteega. Kinnistu ees,
samuti põhja- ning lõunapoolsel küljel on kuivenduskraavid, sest planeeritav maa-ala jääb
Põlendiku-Suurearu maaparandussüsteemi koosseisu (kokku 182 ha, ehitatud 1973). Maapind
on madal ja suhteliselt tasane, kõrgusmärgid jäävad 52.82...54.39 absoluutkõrgustes märgitud
vahemikku, kinnistu kahes küljes oleva kuivenduskraavi põhja kõrguseks on 51.33
absoluutkõrgust. Kinnistut katab raiest jäänud tasane maastik.
3.1.4 DETAILPLANEERINGU SEOSED ÜLDPLANEERINGUGA
Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on Saare maaüksuse juhtotstarve kaitsev (säilitatav)
metsamaa. Kaitsva metsamaa ülesanne on säilitada asumite ökoloogiline puhverala ja koosluste
looduslik mitmekesisus ka järeltulevatele põlvkondadele. Säilitatava metsamaa piirkonnas võib
üldplaneeringu kohaselt maakasutuse juhtotstarvet erandkorras muuta. Ehitiste püstitamisel
juhindutakse haja-asustusse ehitamise tingimustest.
Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringuga ettenähtud juhtotstarbe (säilitatav metsamaa)
muutmisettepanek: 25 % ulatuses maaüksusest nähakse ette üksikelamuid teenindav maa, muus
osas säilib metsamaa ja detailplaneeringu lahendusega on võimalik tagada valla üldplaneeringus
ettenähtud arengutingimused ja seetõttu ei sisalda detailplaneeringuga kavandatav Rapla valla
üldplaneeringu põhilahenduse muutmisettepanekut.
Rapla valla volikogu on algatanud Saare kinnistu detailplaneeringu Rapla valla üldplaneeringut
mittemuutvana 29. oktoobril 2020 otsusega nr 43.
3.2 PLANEERIMISETTEPANEK
3.2.1 KRUNDIJAOTUS
Planeeringuga nähakse ette 2 üksikelamumaa ja 1 maatulundusmaa ja 1 transpordimaa
moodustamine. Üksikelamumaa kruntide suurused on 3796m2, 2004m2 ja transpordimaa suurus
on 193m2 ning maatulundusmaa suurus on 17996m2.
Väike-elamumaa krundid on planeeritud eluhoonete ja abihoonete rajamiseks. Transpordimaa
(193m2) on kavandatud naaberkinnistule (Posti, katastritunnus - 66904:003:0089,100%
elamumaa) juurdepääsu teeks. Vastava transpordimaa tüki võib hiljem liita planeeringuga
kavandatud väikeelamumaaga (krunt nr 3) - juhul, kui Posti kinnistule on võimalik rajada
SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa
DP DP001 september 2021
Mereno Ehitus OÜ 518 8987
[email protected]
Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987
[email protected]
Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652
[email protected] 7
juurdepääsutee mujalt, kui üle Saare kinnistu. Planeeritava Saare kinnistu keskele jäetakse üks
maatulundusmaa sihtotstarbega krunt.
3.2.2 PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUS
Käesolev planeerimislahendus järgib endise Rapla valla üldplaneeringuga seatud üldisi
arengueesmärke ja ülesandeid. Planeeringuga rajatavate elamumaadega tagatakse
lähipiirkonna miljöö säilimine. Krundid on piisava suurusega, mistõttu hoonestusvälisel alal
säilitatakse või kavandatakse olemasolevasse miljöösse sobiv kõrghaljastus.
Planeeringulahendus tagab kruntide piisava privaatsuse nii naaberkinnistute kui ka suuremate
teede suhtes.
3.2.3 EHITUSÕIGUS
Käesoleva planeeringuga antakse kruntidele nr 1 ja 3 ehitusõigus ühe üksikelamu ja kahe
abihoone ehituseks ehitisealuse pinnaga 400m2. Väikeehitisi (ehitisealuse pindalaga alla 20m2)
võib rajada ainult detailplaneeringuga ettenähtud hoonestusalasse.
Hoonete lubatud kõrgused on üksikelamutel 8m ja abihoonetel 5m. Katuste kaldenurgaks on 0-
35°. Kuna elamuehituseks kavandatav maa-ala paikneb maaparandussüsteemi st võimaliku
liigniiske pinnasega alal, siis on soovitav rajada hoonete põrandapind (0.00) maapinnast
kõrgemale kui 0,4m.
Hoonete katuseharja suund soovitavalt paralleelne või risti sõiduteega. Hoonete välisviimistluses
kasutada traditsioonilisi materjale: puit, krohv, kivi, viimistlusplaadid, profiilplekk, klaas.
Kinnistute piirdeaedade lahendus on traditsiooniline: tänavapoolseks piirdeaiaks on puitlipp- või
võrkaed koos hekiga, naaberkinnistute poolsed piirded rajatakse võrk-, hekk või
puitlippaedadena. Piirdeaedade lubatud kõrgus 1,2-1,5m maapinnast. Piirdeaedadele on ette
nähtud üks sõiduvärav ja üks jalgvärav. Hoonete juurde on ettenähtud sissesõidutee ja
parkimisplatsi rajamine.
Krundile nr 4 ehitusõigusi ei anta, krunt jääb perspektiivseks ligipääsu alaks Posti kinnistule
(66904:003:0089).
Krunt nr 2 jäetakse olemasolevalt maatulundusmaaks ehk looduslikuks puhveralaks.
3.2.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE
Planeeritav ala jääb 27 Rapla-Järvakandi-Kergu maantee lähedale, teekaitsevöönd
planeeringualani ei ulatu.
Planeeritava ala juurdepääs toimub olemasolevate teede, 20125 Rapla ümbersõidu teelt läbi
6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1 kaudu.
Üksikelamu kruntidele nähakse ette parkimine vähemalt 3 sõiduautole, parkimine lahendatakse
ainult kinnistusiseselt.
3.2.5 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS
Olmejäätmete käitlemiseks sõlmitakse leping Rapla valla prügikäitlusfirmaga. Liigiti kogutavad
jäätmed, kartong ja papp ning ohtlikud jäätmed antakse üle jäätmejaamas. Ehitusjäätmete
äraveoks tellitakse eraldi konteiner.
Teemaa külgalad kaetakse mullaga ja külvatakse muru. Kõrghaljastust ei ole teemaale ette
nähtud. Elamukrundi haljastus lahendatakse elamu projekti mahus asendiplaanil. Krundid on
piisava suurusega, soovituslik on hoonestusvälisel alal säilitada või kavandada kõrghaljastust
SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa
DP DP001 september 2021
Mereno Ehitus OÜ 518 8987
[email protected]
Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987
[email protected]
Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652
[email protected] 8
(põhiliselt kruntide hoovipoolsetes osades), mis sobiks naaberkinnistute looduslähedase
lahendusega ja tagaks piisava privaatsuse.
Vastavalt Maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis
tegutsemise kord" ulatub tiheasustusega alal avatud eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal
seitsme meetri kaugusele.
Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada maaparandusehitise ja projekteeritava ala
ühisosa ehitusprojektid Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks.
3.3 TEHNOVARUSTUS
3.3.1 VESIVARUSTUSE VÄLISVÕRK
Planeeringuala veevarustus lahendatakse planeeringusisese puurkaevuga, mis on ette nähtud
krundile nr 1. Puurkaevu hooldusala raadius 10m. Puurkaevust rajatakse torustik dn38mm
krundile nr 3, liitumispunktiks maakraan DN25. Krundi nr 1 veevarustus võetakse otse
puurkaevust torustikuga dn38mm.
Lubatud on rajada kummalegi üksikelamukrundile oma puurkaev.
Lubatud on ühisvõrkudega liitumine kui selline võimalus avaneb.
Puurkaevu rajamiseks tuleb omanikul taotleda Rapla Vallavalitsuselt ehitusluba.
3.3.2 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK
Planeeritava ala piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon.
Reoveekanalisatsioon on võimalik lahendada lokaalselt krundisiseselt kogumismahutitega.
Soovitatav on ette näha kaks 10 m3. Mahutid paigaldada sissesõidutee äärsele alale, et tagada
mahutitele teenindamisele (tühjendamisele) ligipääs.
Alternatiivse variandina võib reovee bioloogiliseks puhastamiseks ette näha omapuhasti
(biopuhasti) koos puhastatud vee juhtimisega vooluveekogusse. Biopuhasti tüüp ja muud
parameetrid selguvad projekteerimise käigus. Omapuhasti rajamisel tuleb arvestada, et nõuded
heit- ja sademevee veekogusse või pinnasesse juhtimise kohta on sätestatud Vabariigi
Valitsuse määruses 29.11.2012 nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse
juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning
nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“.
Lubatud on ühisvõrkudega liitumine kui selline võimalus avaneb.
Perspektiivselt (kokkulepete saavutamisel) on võimalik liituda naaber Vesiallika planeeringuala
vesivarustuse ja kanalisatsioonisüsteemiga.
3.3.3 ELEKTRIVARUSTUS
Elektrivarustuse liitumiseks on Elektrilevi poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 413831.
Detailplaneeringu alal näha ette koht uuele komplektalajaamale, alajaama toide planeerida 10kV
maakaabelliiniga alates keskpinge õhuliini mastist nr 42. Näha ette uutele kinnistutele välja eraldi
fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV
liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt
mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindavad. Elektritoide
liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa
DP DP001 september 2021
Mereno Ehitus OÜ 518 8987
[email protected]
Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987
[email protected]
Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652
[email protected] 9
Detailplaneeringu elluviimisel tuleb omanikul tellida elektri liitumiseks eraldi liitumisprojekt ja
kooskõlastada Elektrileviga. Liitumisprojektis näha ette ka kaablikoridoride lahendused
liitumispunktist uute kinnistuteni. Liitumisprojekti väljaehitus tuleb tellida Elektrilevilt või vastavat
ehitustööde litsentsi omavalt ettevõttelt. Kõik ehitustööd tuleb kooskõlastada Elektrileviga.
3.3.4 SIDE
Planeeringuala läheduses puudub sideühenduse maakaabel. Vajadusel lahendatakse
sideühendus kruntide ehitusprojektide käigus või õhulevi kaudu.
3.4 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVATE NÕUETE JA TINGIMUSTE SEADMINE
Kuritegevuse ohjeldamise probleemidele tuleb läheneda komplekselt, arvestades kohaliku
omavalitsuse, ühiskondlike organisatsioonide ja politsei osavõtuga. Lähtuda tuleb kõige
kaitsetumate inimrühmade vajadusest.
Kuus põhimõtet kuritegevuse ohjeldamiseks:
JÄLGITAVUS:
Ala jälgitavus on üks peamisi asjaolusid, mis kurjategijaid heidutab. Pole oluline kas ümbruskonda
tegelikult jälgitaksegi, tähtis on luua niisugune ümbrus, mis paneks sissetungija tunnetama, et ta
on kõigile nähtav.
NAABRUSKONNAD:
Ala jälgitavuse põhimõtet rakendades peab arvestama vaadeldava piirkonna lähiümbrust. See
tähendab, et inimesed tunnistavad ala omaks ja jälgivad seal toimuvat.
AVALIKUD ALAD JA ERAVALDUS:
Avalike alade ja eravalduste probleem on tihedalt seotud naabruskondade probleemidega ning
keskendub avalike alade ja eravalduste eristamise vajadusele.
VARJUMISKOHAD:
Selle põhimõtte järgi on oluline kõrvaldada võimalikud varjumiskohad. Hoonete projekteerimisel
tuleb niisuguste kohtade tekkimist vältida, enne projekteerimist tuleb need välja selgitada ja
võimalust mööda kõrvaldada.
ABINÕUDE KOMPLEKSSUSE PÕHIMÕTE:
Turvalisus tuleb tagada mitmete abinõude kooskasutamisega. Projektid tuleb igakülgselt läbi
arutada, pidades silmas kõiki turvalisuse tagamise võimalusi, sh ala loomulikku jälgitavust ja
kaitstust.
KOOSTÖÖPÕHIMÕTE:
Koostööd tuleb teha elamuid igapäevaselt hallates nii eraisikute kui ametiisikute poolt.
Arhitekt peab hoonete ehitamisel ette nägema oma otsuste nii pika- kui lühiajalisi tagajärgi. Tuleb
tagada, et ehitus kulgeks lihtsalt ja valutult.
SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa
DP DP001 september 2021
Mereno Ehitus OÜ 518 8987
[email protected]
Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987
[email protected]
Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652
[email protected] 10
3.5 TULEOHUTUSE ABINÕUD
3.5.1 TULEOHUTUSELE ESITATAVAD NÕUDED
3.5.1.1 ALUS- JA NORMDOKUMENDID
Tuleohutuse osas planeeringualal ja hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda SM 30.03.2017
määrusest nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning majandus- ja taristuministri
17.07.2015. a. määrusega nr. 97 “Nõuded ehitusprojektile”.
Normdokumendid:
1. EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
2. EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitise tuleohutus. Osa 3: küttesüsteemid
3. EVS 812-6:2012/AC:2016/A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
4. EVS 812-7:2018 – Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
3.5.2 TULEOHUTUSE KIRJELDUS
Käesoleva detailplaneeringuga lubatud madalaim hoone tuleohutusklass on TP3.
Hoonestusala miinimumkaugus naaberkinnistute piiridest on 5m, teepoolsest piirist 10m.
Naaberkinnistute hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt 8m.
3.5.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS
Saare kinnistu asub haja-asustusalal. Lähim naaberkinnistu hoone asub ~120m kaugusel, Allika
tn 7, Tuti küla (66904:003:0153) kinnistul asuv üksikelamu (120850283), ehitisealune pind
111,7m2. Antud detailplaneeringuga planeeritavad üksikelamumaad (krundid nr 1 ja 3), millele
antakse hoonestusõigused, asuvad üksteisest 171m kaugusel.
Tuletõrje veevarustuse, mis tagab kustutusvee normvooluhulga min. 10 I/s 3h jooksul (vastavalt
EVS 812-6:2012/AC:2016/A2:2017 – Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus), saadakse Rapla
linnas, Piiri tn ja Kuusiku tee ristmikul asuvast hüdrandist. Hüdrandi kaugus Saare kinnistust 1,6
km.
3.6 PIIRANGUTE ja SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS
Kruntide nr 1 ja 3 hoonestusala kaugus naaberkinnistute piiridest vähemalt 5m, teepoolsest piirist
10m. Planeeringualal oleva elektri kaitsevöönd maakaablil 2m kaabli teljest, maa-ala läbivate
veetorude kaitsevöönd 2m toru teljest.
Krundi nr 1 puurkaevu hooldusala raadius 10m.
Põlendiku-Suurearu maaparandussüsteemi koosseisu (kokku 182 ha, ehitatud 1973). Kinnistu
piirdekraav suubub Mürakamäe kraavi, see Rõue jõkke, see edasi Vigala jõkke. Saare kinnistu
arendamisel tagada maaparandussüsteemide toimivus.
Juurdepääsutee 5 m laiune koridorile servituudi seadmise vajadus Posti kinnistu kasuks
krundile nr 4 (Asjaõigusseadus 09.06.1993, redaktsioon 01.01.2011.a)
SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa
DP DP001 september 2021
Mereno Ehitus OÜ 518 8987
[email protected]
Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987
[email protected]
Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652
[email protected] 11
3.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
Planeeringuala suurus 23989m2.
Planeeritud krundid:
Krunt nr 1
Kinnistu suurus m2: 3796
Ehitusalune pind: 400
Täisehituse %: 11
Maa sihtotstarve: pereelamu maa 100%
Eluhoonete arv krundil: 1
Abihoonete arv krundil: 2
Min. parkimiskohtade arv: 3
Krunt nr 2
Kinnistu suurus m2: 17996
Ehitusalune pind: -
Täisehituse %: -
Maa sihtotstarve: kaitsehaljastuse maa 100%
Eluhoonete arv krundil: -
Abihoonete arv krundil: -
Min. parkimiskohtade arv: -
Krunt nr 3
Kinnistu suurus m2: 2004
Ehitusalune pind: 400
Täisehituse %: 20
Maa sihtotstarve: pereelamu maa 100%
Eluhoonete arv krundil: 1
Abihoonete arv krundil: 2
Min. parkimiskohtade arv: 3
Krunt nr 4
Kinnistu suurus m2: 193
Ehitusalune pind: -
Täisehituse %: -
Maa sihtotstarve: tee- ja tänavamaa 100%
Eluhoonete arv krundil: -
Abihoonete arv krundil: -
Min. parkimiskohtade arv: -
3.8 PLANEERINGU ELLUVIIMINE
Planeeringu elluviimisel tuleb lähtuda DP-ga ette nähtud lahendustest. Planeeringu elluviimisest
huvitatud isikul on kohustus oma kulul välja ehitada DP kohane lahendus, hoonete ja rajatiste
projekteerimise aluseks on DP-ga kehtestatud tingimused. Planeeringu elluviimisega ei tohi
põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele, tegevus peab olema kooskõlas kehtivate
ehitusnormidega ja projekteerimistavadega.
Planeeringuala koosneb 75% ulatuses kaitsehaljastusega maast, mis tagab piirkonnale suures
mahus loodusliku ala. Planeeringu elluviimisest huvitatud isikul lasub kohustus metsa taastamine
SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa
DP DP001 september 2021
Mereno Ehitus OÜ 518 8987
[email protected]
Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987
[email protected]
Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652
[email protected] 12
antud alal. Pereelamu maaga ei kaasne piirkonnale reostusohtu ega muid keskkonnakahjustusi.
Antud piirkonnas küll suureneb liiklussagedus, kuid seda väga vähesel määral.
Detailplaneeringu kehtestamisele ja kinnistu jagamisele järgnevate toimingute/tegevuste
järjekord:
- Planeeritav kinnistu jagamine, mõõdistamine ja kinnitamine
- Planeeringujärgsete servituutide, isiklike kasutusõiguste vms seadmine
- Planeeringujärgsete hoonete ja tehnovõrkude projekteerimine, eelnevalt vajalike tehniliste
tingimuste taotlemine võrguhaldajatelt
- Ehituslubade taotlused, väljastamised
- Projektijärgsed hoonete ja rajatiste ehitamine, tehnovõrkude rajamine
- Ehitiste ja rajatiste kasutuslubade taotlemised, väljastamised
3.9 LISANDUVAD JOONISED
DP-1 Tugiplaan (geoalus)
DP-2 Põhijoonis
DP-3 Tehnovarustus
Koostas: Rein Ailt
SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa
DP DP001 september 2021
Mereno Ehitus OÜ 518 8987
[email protected]
Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987
[email protected]
Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652
[email protected] 13
M 100%
66904:003:1191
Karjamardi
AH
M 100%
66904:003:0092
E 100%
3
Hundi
3096m²
EH 2/8 400m² 1/3
OLEMASOLEVAD KINNISTUPIIRID
PLANEERINGUALA
PLANEERITUD UUS KINNISTUPIIR
PLANEERITUD HOONESTUSALA PIIR
PLANEERITUD ELAMUMAA
M 100% PLANEERITUD HOONESTUSALA
66904:003:0089
Posti PLANEERITUD KINNISTU SISSESÕIDUTEE
EH PLANEERITAV PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M
AH PLANEERITAV PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M
JUURDEPÄÄS KINNISTULE
M 100%
2 12825m²
PLANEERITAV PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M
-/- - m² -/-
PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABEL
LK PLANEERITUD LIITUMISKILP
DETAILPLANEERINGU MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED:
KRUNDI NR VASTAVALT DET.PLANEERINGULE
SIHTOTSTARVE
E 100%
1 8068m² KINNISTU PINDALA
2/9 800m² 1/3 HOONETE ARV KRUNDIL (ELUHOONE/ABIHOONE)
MAX EHITISEALUNE PIND
SUURIM KORRUSELISUS/ MAX KÕRGUS
NAABERKINNISTUD:
L 100% KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE
66901:001:0135 KATASTRIÜKSUSE NUMBER
66902003 Alu tee L1 KATASTRIÜKSUSE NIMI
TÄHISED:
E - ELAMUMAA
M - MAATULUNDUSMAA
L - TRANSPORDIMAA
E 100%
66904:003:0160
Allika tn 14
M 100%
66904:003:1052
Rebaseuru
E 100%
66904:003:0159
Allika tn 13
E 100%
1 8068m²
2/8 800m² 1/3
EH
L 100%
AH
66901:001:0814
6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1
LK
OBJEKTI NIMETUS JA AADRESS JOONISE NR.
MERENO EHITUS OÜ DP-3
Reg.nr. 12783480 Projektijuht: SAARE DETAILPLANEERING STAADIUM
Võsa 33-16, Rapla Taavi Tuisk 66904:003:0118
Tel. 518 8987
[email protected] SAARE, TUTI KÜLA, RAPLA VALD,
ES
MTR EEP004179 RAPLAMAA MÕÕTKAVA
M 100%
1:500
66904:003:0361 TEHNILINE TEOSTUS T.Tuisk
JOONISE NIMI
TÖÖ NR.
M 100% M 100% Juhani PÕHIJOONIS
66904:003:1303 66904:003:0352
PROJEKTEERIJA D-01
TELLIJA
VASTUTAV SPETSIALIST JÜRI HAUD 524 9382 KUUPÄEV
Hundiaugu Vanakubja
[email protected] 16.09.2019
M 100%
66904:003:1191
Karjamardi LT 100%
4 193m²
EHITUSÕIGUSE TABEL
Hoonete arv krundil:
Moodustatakse
Katuseharja suund
Eluhoone/abihoone
Eluhoone/abihoone
Ehitiste kasutamise
Nõuded piirdeaiale
eluhoone/abihoone
vastavalt detail-
Maa sihtotstarve
kinnistutest:
välisviimistlusele
Min. tulepüsivus
Ehit. kood ja otstarve
max. kõrgus (m)
Kinnistu aadress,
planeeringule
alune Täis-
Katuse kalle
Planeeritud Kinnistu
korruselisus
Hoone ±0.00
katastritunnus
Servituudid
pindala kinnistu suurus pind ehit.
Erinõuded
Parkimine
Tee servituudi ala Pos. aadress m² m² %
Kasutajad: Posti kinnistu nr.
klass
5.0
RAPLAMAA 1 KRUNT NR.1 3796 400 11 EP 11101 Üksikelamu 1/2 8/5 2/1 15°-45° TP3
100...450mm maapinnast
hekiga, puitpiire, lubatud kombinatsioonid.
paralleelne või risti
puit, krohv, kivi, viimistlusplaadid,
parkimiskohtade arv vähemalt 3
AH
parkimine ainult kinnistusisene.
Naabritepoolne piirdeaed: võrkaed, hekk,
M 100% EP 100% RAPLA VALD
3 100% 12744 Elamu, kooli vms
TUTI KÜLA
Tänavapoolne piirdeaed: võrkaed koos
66904:003:0092 abihoone
2004m² (811) SAARE
tänavamaaga
puitpiire, lubatud kombinatsioonid.
Piirdeaia lubatud kõrgus 1,2...1,5m
Hundi
katastritunnus III KRUNT NR.3 2004 400 20
2/8 400m² 1/2
0
11.
66904:003:0118
pindala 23989m²
profiilplekk, klaas
Maatulundusmaa 100%
LK EH
0
10 .
5.0
II KRUNT NR.2 17996 HK
100%
M 100%
IV KRUNT NR.4 193 LT
66904:003:0089
Posti 100%
Kinnistute jaotuse % sihtotstarbe järgi: EP (pereelamumaa) - 24%
LT (tee- ja tänavamaa) - 1%
HK (kaitsehaljastuse maa) - 75%
OLEMASOLEVAD KINNISTUPIIRID
HL 100% PLANEERINGUALA
2 17996m² OLEMASOLEV TEE
OLEMASOLEV ELEKTRI ÕHULIIN
-/- - m² -/-
PLANEERITUD UUS KINNISTUPIIR
PLANEERITUD HOONESTUSALA PIIR
EP PLANEERITUD PEREELAMUMAA
PLANEERITUD HOONESTUSALA
HK ÜP-GA SEATUD KAITSEHALJASTUSE MAA
PLANEERITUD KINNISTU SISSESÕIDUTEE
LT PLANEERITUD TEE SERVITUUDI ALA
EH PLANEERITUD ELUHOONE (ASUKOHT TINGLIK)
AH PLANEERITUD ABIHOONE (ASUKOHT TINGLIK)
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KINNISTULE
PLANEERITUD PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M
PLANEERITUD ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABEL
PLANEERITUD VEEVARUSTUS
LK PLANEERITUD KINNISTU ELEKTRI LIITUMISKILP
PLANEERITUD KINNISTU VEEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT
E 100%
66904:003:0160
Allika tn 14
DETAILPLANEERINGU MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED:
M 100%
KRUNDI NR VASTAVALT DET.PLANEERINGULE
66904:003:1052
Rebaseuru SIHTOTSTARVE
E 100%
1 3796m² (1659) KINNISTU PINDALA (HOONESTUSALA)
2/8 400m² 1/3 HOONETE ARV KRUNDIL (ELUHOONE/ABIHOONE)
MAX EHITISEALUNE PIND
SUURIM KORRUSELISUS/ MAX KÕRGUS
NAABERKINNISTUD:
E 100%
L 100% KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE
66904:003:0159
66901:001:0135 KATASTRIÜKSUSE NUMBER
Allika tn 13
66902003 Alu tee L1 KATASTRIÜKSUSE NIMI
TÄHISED MAAKATASTRI SIHTOTSTARBE JÄRGI:
E - ELAMUMAA
M - MAATULUNDUSMAA
L - TRANSPORDIMAA
TÄHISED DETAILPLANEERINGU SIHTOTSTARBE JÄRGI:
20.
2 EP - PEREELAMU MAA
8.
0
4 LT - TEE- JA TÄNAVAMAA
HK - KAITSEHALJASTUSE MAA
0
5.
0
10.
EH
L 100%
66901:001:0814 AH
6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1
10.0
LK, planeertiav
alajaam
EP 100%
1 3796m² (1659)
2/8 400m² 1/2
OBJEKTI NIMETUS JA AADRESS JOONISE NR.
MERENO EHITUS OÜ DP-2
Reg.nr. 12783480 Projektijuht: SAARE DETAILPLANEERING STAADIUM
Võsa 33-16, Rapla Taavi Tuisk 66904:003:0118
Tel. 518 8987
[email protected] SAARE, TUTI KÜLA, RAPLA VALD,
EP
MTR EEP004179 RAPLAMAA MÕÕTKAVA
1:500
JOONISE NIMI
TEHNILINE TEOSTUS T.Tuisk TÖÖ NR.
M 100% M 100% M 100% PÕHIJOONIS
PROJEKTEERIJA R.Ailt DP001
66904:003:1303 66904:003:0352 66904:003:0361 TELLIJA
VASTUTAV SPETSIALIST R.Ailt JÜRI HAUD 524 9382 KUUPÄEV
Hundiaugu Vanakubja Juhani
[email protected] 16.09.2019
M 100%
66904:003:1191
Karjamardi LT 100%
4 193m²
EHITUSÕIGUSE TABEL
Hoonete arv krundil:
Moodustatakse
Katuseharja suund
Eluhoone/abihoone
Eluhoone/abihoone
Ehitiste kasutamise
Nõuded piirdeaiale
eluhoone/abihoone
vastavalt detail-
Maa sihtotstarve
kinnistutest:
välisviimistlusele
Min. tulepüsivus
Ehit. kood ja otstarve
max. kõrgus (m)
Kinnistu aadress,
planeeringule
alune Täis-
Katuse kalle
Planeeritud Kinnistu
korruselisus
Hoone ±0.00
katastritunnus
Servituudid
pindala kinnistu suurus pind ehit.
Erinõuded
Parkimine
Tee servituudi ala Pos. aadress m² m² %
Kasutajad: Posti kinnistu nr.
klass
5.0
RAPLAMAA 1 KRUNT NR.1 3796 400 11 EP 11101 Üksikelamu 1/2 8/5 2/1 15°-45° TP3
100...450mm maapinnast
hekiga, puitpiire, lubatud kombinatsioonid.
paralleelne või risti
puit, krohv, kivi, viimistlusplaadid,
parkimiskohtade arv vähemalt 3
AH
parkimine ainult kinnistusisene.
Naabritepoolne piirdeaed: võrkaed, hekk,
M 100% EP 100% RAPLA VALD
3 100% 12744 Elamu, kooli vms
TUTI KÜLA
Tänavapoolne piirdeaed: võrkaed koos
66904:003:0092 abihoone
2004m² (811) SAARE
tänavamaaga
puitpiire, lubatud kombinatsioonid.
Piirdeaia lubatud kõrgus 1,2...1,5m
Hundi
katastritunnus III KRUNT NR.3 2004 400 20
2/8 400m² 1/2
0
11.
66904:003:0118
pindala 23989m²
profiilplekk, klaas
Maatulundusmaa 100%
LK EH
0
10 .
5.0
II KRUNT NR.2 17996 HK
100%
M 100%
IV KRUNT NR.4 193 LT
66904:003:0089
Posti 100%
Kinnistute jaotuse % sihtotstarbe järgi: EP (pereelamumaa) - 24%
LT (tee- ja tänavamaa) - 1%
HK (kaitsehaljastuse maa) - 75%
HL 100%
2 17996m²
OLEMASOLEVAD KINNISTUPIIRID
PLANEERINGUALA
-/- - m² -/- OLEMASOLEV TEE
OLEMASOLEV ELEKTRI ÕHULIIN
PLANEERITUD UUS KINNISTUPIIR
PLANEERITUD HOONESTUSALA PIIR
PLANEERITUD KINNISTU SISSESÕIDUTEE
PLANEERITUD TEE SERVITUUDI ALA
PLANEERITUD VEETORUSTIKU KAITSEVÖÖND 2M
PLANEERITUD ELEKTRI MAAKAABLI KAITSEVÖÖND 2M
EH PLANEERITUD ELUHOONE (ASUKOHT TINGLIK)
AH PLANEERITUD ABIHOONE (ASUKOHT TINGLIK)
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KINNISTULE
PLANEERITUD PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M
PLANEERITUD ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABEL
PLANEERITUD VEEVARUSTUS
LK PLANEERITUD KINNISTU ELEKTRI LIITUMISKILP
PLANEERITUD KINNISTU VEEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT
E 100%
66904:003:0160
Allika tn 14
DETAILPLANEERINGU MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED:
M 100%
KRUNDI NR VASTAVALT DET.PLANEERINGULE
66904:003:1052
Rebaseuru SIHTOTSTARVE
E 100%
1 3796m² (1659) KINNISTU PINDALA (HOONESTUSALA)
2/8 400m² 1/3 HOONETE ARV KRUNDIL (ELUHOONE/ABIHOONE)
MAX EHITISEALUNE PIND
SUURIM KORRUSELISUS/ MAX KÕRGUS
NAABERKINNISTUD:
E 100%
L 100% KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE
66904:003:0159
66901:001:0135 KATASTRIÜKSUSE NUMBER
Allika tn 13
66902003 Alu tee L1 KATASTRIÜKSUSE NIMI
TÄHISED MAAKATASTRI SIHTOTSTARBE JÄRGI:
E - ELAMUMAA
M - MAATULUNDUSMAA
L - TRANSPORDIMAA
TÄHISED DETAILPLANEERINGU SIHTOTSTARBE JÄRGI:
20.
2 EP - PEREELAMU MAA
8.
0
4 LT - TEE- JA TÄNAVAMAA
HK - KAITSEHALJASTUSE MAA
0
5.
0
10.
EH
L 100%
66901:001:0814 AH
6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1
10.0
LK, planeertiav
alajaam
EP 100%
1 3796m² (1659)
2/8 400m² 1/2
OBJEKTI NIMETUS JA AADRESS JOONISE NR.
MERENO EHITUS OÜ DP-3
Reg.nr. 12783480 Projektijuht: SAARE DETAILPLANEERING STAADIUM
Võsa 33-16, Rapla Taavi Tuisk 66904:003:0118
Tel. 518 8987
[email protected] SAARE, TUTI KÜLA, RAPLA VALD,
EP
MTR EEP004179 RAPLAMAA MÕÕTKAVA
1:500
JOONISE NIMI
TEHNILINE TEOSTUS T.Tuisk TÖÖ NR.
M 100% M 100% M 100% TEHNOVARUSTUS
PROJEKTEERIJA R.Ailt DP001
66904:003:1303 66904:003:0352 66904:003:0361 TELLIJA
VASTUTAV SPETSIALIST R.Ailt JÜRI HAUD 524 9382 KUUPÄEV
Hundiaugu Vanakubja Juhani
[email protected] 16.09.2019
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
seoses Saare kinnistu kavandatava detailplaneeringuga
(Tuti küla, Rapla vald)
FAKTILISED ASJAOLUD
Maaomanik Jüri Haud (esindajaks Mereno Ehitus OÜ) soovib detailplaneeringu alusel saada Saare
kinnistule ehitusõigust kahe väikeelamu tarvis. Kinnistu suurus on 2,4 ha, tegemist on kunagise
heinamaaga, mis hiljem metsa kasvanud ja millel on hiljuti (2018) teostatud lageraie.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kahe elamukrundi (0,3 ha ja 0,8 ha) moodustamine
maatulundusmaana säilitatava suurema krundi (1,3 ha) otstes.
2
Kinnistule on juurdepääs Rapla ringteelt, Tuti külast, Suurearu-Põlendiku kruusateelt. Rapla
keskväljakule on Saare kinnistult sõiduteid pidi 3,5 km.
Saare kinnistu on Rapla valla üldplaneeringu (2011) kohaselt määratletud kaitsva (säilitatava)
metsamaana (HK), kus ehitiste püstitamise korral tuleb järgida hajaasustuse tingimusi. Kinnistu
lõunaosa käsitletakse valla üldplaneeringus tiheasustusalana, sisuliselt on Saare kinnistu
liitumas Allika tänava arendusalaga.
Saare kinnistu arendamise suhtes puuduvad erilised tehnilised kitsendused. Elektriühenduseks
on vajalik Allika tänava madalpingeliini pikendamine, see on vajalik ka moodustatud Allika
tänava elamukruntidele. Veevarustuse tarvis on ilmselt mõistlik valida oma puurkaev(ud) kuna
liitumisvõimalus Vesialliku (Lätte tänava) puurkaevuga jääks kaugele (üle 100 m). Tõsi, kui
veetrassi pikendada Allika tänava läänepoolsete elamumaa kruntideni, siis oleks võimalik ka
Saare kinnistu, vähemalt lõunapoolne moodustatav krunt, sellega liita. Sama on ka
kanalisatsiooniga, mille puhul on liitumisvõimalus Vesialliku (Joa tänava) kavandatava
puhastusseadmega. Võimalik liitumispunkt jääb küll kaugele, kuid lihtne pole ka Saarele
omapuhasti(te) rajamine, kuna maapinnalähedase põhjavee tase on kõrge - maapind on
liigniiske.
Detailplaneering peab saama Põllumajandusameti kooskõlastuse, kuna ala jääb Põlendiku-
Suurearu maaparandussüsteemi koosseisu (kokku 182 ha, ehitatud 1973). Kinnistu piirdekraav
suubub Mürakamäe kraavi, see Rõue jõkke, see edasi Vigala jõkke.
Maakasutuse juhtotstarbe muutmise soovi tõttu sisaldab algatatav detailplaneering
üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Maakonnaplaneeringuga (kehtestatud 2018) ei ole Saare detailplaneeringul vastuolu.
Joonis 1. Saare kinnistu ja naaberkinnistud
3
Joonis 2. Tuti küla osa kajastus valla üldplaneeringus. Lilla joon HK alal on Saare kinnistut
poolitav tiheasustusala piir.
KSH EELHINDAMISE ALUS
Saare kinnistu detailplaneeringu puhul ei ole KeHJS § 6 lg 1 mõistes ette näha olulise
keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatava tegevuse sisust/olemusest (kahe väikeelamukrundi
kavandamine) tulenevalt ei oleks vaja KSH kaalumist, kuna väikesemahuline elamuehitus ei
ole sisult keskkonnaohtlik ega ole ka loetletud tegevusvaldkondade1 seas, mille puhul on KSH
eelhinnangu andmine kohustuslik. Sisulist ohtu keskkonnale antud ettevõtmisega tõenäoliselt
ei kaasne.
KSH vajaduse kaalumise aluseks ei saa olla ka tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku
alale (PlanS § 124 lg 2, KeHJS § 33 lg 1 p 4). Antud planeeringu puhul siin seoseid ei ole,
lähim Natura 2000 võrgustiku ala – Kuusiku hoiuala - jääb 2.2 km kaugusele. Samamoodi on
võimaliku mõjuga kaitsealustele loodusobjektidele (KeHJS § 1 lg 2) – mõju puudub, lähim
looduskaitseobjekt – Kuusiku mõisa park – jääb 2,7 km kaugusele.
KSH kaalumise kohustus Saare kinnistu detailplaneeringu puhul tuleneb Planeerimisseaduse §
142 lõikest 6, mille kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava DP koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d2. Saare kinnistu
detailplaneeringuga soovitakse muuta endise Rapla valla üldplaneeringut, küsimus on seega –
1
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajaduse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.
2
Sama KSH kaalumise alus on antud KeHJS-is (§ 33 lg 2 p 1). Kuna DP puhul on primaarne siiski PlanS, tuleks
KSH kaalumise põhialusena kasutada ikkagi PlanS-i. Muidugi võib viidata ka mõlemale seadusele.
4
kas muudatus on oluline ja võib kaasa tuua negatiivse keskkonnamõju? Vald võib DP-d
algatades otsustada, et antud planeering ei muuda oluliselt ÜP põhilahendust ja seda ei
menetleta siis ÜP-d muutvana.
KSH eelhindamise tarvis on Eestis koostatud mitmeid metoodilisi juhendeid, millest KeHJS-i
ja PlanS-i 2015. aasta uuendusi kajastab Riin Kutseri koostatud „KSH eelhindamise juhend
otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2018):
https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf. Nimetatud juhendi järgmine on
soovituslik. Küll tuleb eelhindamistel lähtuda KeHJS § 33 lg 4 ja 5 toodud kriteeriumitest. KSH
vajaduse üle otsustamisel tuleb, lisaks KSH eelhinnangule, arvestada ka asjaomaste asutuste
(kindlasti Keskkonnaamet, soovitavalt ka Põllumajandusamet, teised ametid ei oma antud
planeeringuga seost) seisukohtadega. Eelhinnang ei eelda üldjuhul eraldi uuringute läbiviimist
ehk teisisõnu - hinnang antakse olemasoleva teabe alusel.
KSH EELHINNANG
Arvestades KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriume, on järgnevalt kaalutud Saare DP-
ga kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning selgitatud lõppjärelduseni jõudmist. Selguse huvides
on esmalt toodud vastav kriteerium, millele järgneb selgitus. Kuna KeHJS-is toodud
kriteeriumid on üsna üldised, siis kõik neist ei pruugi konkreetse planeeringu puhul olla
asjakohased.
1. Missugusel määral loob DP aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende
asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest.
DP-ga määratakse ehitusõigus ja kruntide kasutamise tingimused. Kavandatud tegevus – kahe
väikeelamukrundi moodustamine lisaks ühele säilitatavale maatulundusmaa krundile – on oma
olemuselt tavaline väiksemahulise asustusala rajamine, antud juhul metsamaa arvel. Kahe
väikeelamu võimaliku lisandumisega ei muutu märkimisväärselt piirkonna ressursi- sh
veekasutus, liiklustingimused, sotsiaalne või siis majanduslik olukord. Ei ole näha huvigruppi,
keda kavandatud arendustegevus võiks häirida.
Alati saab väita, et kehtivas Rapla valla üldplaneeringus on juba niigi piisavalt arendusalasid
elamute tarvis (EV alad). Ilmselt ei ole kõik need alad tänaseks ega saa ka tulevikus täis
ehitatud. Kriitilise vaate kohaselt ei peaks Saare DP-d üldse algatama. Enamasti ei ole
üldplaneeringus siiski võimalik ette näha iga kinnistu(omaniku) reaalset valmidust oma elu
korraldada just ÜP järgi. Omanike majanduslikud võimalused ja huvid, muutused keskkonnas
(kasvõi Rail Baltic, mille trassi keegi 2011 aastal ei teadnud), ÜP-ga paratamatult kaasnev
suurem üldistusaste – need on põhjused, miks iga kord ei ole mõistlik tingimusteta ÜP-d järgida.
Valdavalt tuleks seda muidugi teha.
Saare ja iga teise detailplaneeringu elluviimine sõltub maaomaniku võimalustest. Ilmselt on
nõudlus linnalähedaste elamute järele olemas. Kui elamuid on võimalik, kehtivaid reegleid
arvestades, rajada, tähendab see Raplale kasvuvõimalust. Kui asustusel puudub
laienemisvõimalus (näiteks Natura 2000 ala naabrus) liigub potentsiaalne elanik mujale.
5
2. Missugusel määral mõjutab DP teisi strateegilisi planeerimisdokumente,
arvestades nende kehtestamise tasandit.
Kehtivat Rapla valla üldplaneeringut muudaks antud DP vähesel määral. Võib ka väita, et
üldplaneeringu põhilahendust (PlanS § 142 lg 1 punktide 1 ja 2 mõistes) see ei muuda, kuna
tegemist pole ulatusliku juhtotstarbe muutmise, hoonestuse kõrguspiirangu või krundi
minimaalsuuruse vähendamisega. Kuna meil pole defineeritud, mis tähendab „ulatuslik“, siis
on siin igakordse kaalumise koht - kas 2,4 ha (metsata) maatulundusmaa kujundamine osaliselt
(1,2 ha) väikeelamu alaks on ÜP põhilahenduse „ulatuslik muutmine“? Kui käsitleda KSH
eelhinnangu-kohuslasena igasugust ÜP muutmise soovi, igasugust kasutusotstarbe muutmist,
siis on sõna „ulatuslik“ seaduses üleliigne. Mis oleks sellisel juhul „mitteulatuslik“?
Rapla valla üldplaneering on uuendamisel. On selge, et haldusreformi järel (2017) on Rapla kui
keskuse tähtsus kasvanud, samamoodi ka soovid arendada elamuehitust Raplas ja selle
lähitagamaal. Keskuse tugevdamise huvides peaks koostatav üldplaneering ehitustegevust
pigem toetama. Täna me näeme Rapla lähialal küll mitmeid uusarendusi, need on aga mahult
üsna piiratud, pealegi linnale lähedal – nii on raske on rääkida traditsioonilisest
„valglinnastumisest“ ja sellega kaasnevatest negatiivsetest kõrvalmõjudest (sotsiaalne
isolatsioon, sõltuvus autost, väärtuslike kõlvikute hävimine, teenuste kaugenemine jne). Rapla
skaalal ei ole valglinnastumise teema õnneks kuigi terav.
Omavalitsus saab alati otsustada (PlanS § 142 lg 1 p 3) et KSH vajaduse kaalumiseks on hoopis
mõni muu põhjus (lisaks lg 1 punktidele 1 ja 2). Kui leitakse, et muid põhjuseid ei ole ja ÜP-s
ettenähtud juhtotstarvet ei muudeta ulatuslikult, siis saab planeeringut menetleda ÜP-ga
kooskõlas olevana (ÜP-d mittemuutva planeeringuna).
Rapla valla üldplaneeringu kõrval ei ole teisi strateegilisi planeerimisdokumente, millega Saare
DP-l oleks puutumus.
3. DP asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse.
Detailplaneeringu vajadus tuleneb kinnistu jagamise ja uue juhtotstarbe määramise soovist.
Detailplaneeringuga saavad kaalutud/lahendatud erinevad huvid/võimalused näiteks
kommunikatsioonide paigaldamise osas. Kahe väikeelamu keskkonna-jalajälg on praktiliselt
olematu ja erilisi keskkonnakaalutlusi nende püstitamisel (antud asukohas) olla ei tohiks.
4. DP elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid.
Saare detailplaneeringuga ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme. Käsitlemist väärivad
järgmised küsimused:
4.1. Maahõive
Otsene maahõive endise metsamaa alt elamumaaks hõlmab kuni 1,2 hektarit. See on puhtalt
kruntide pindalasid arvestades. Sisuliselt oleks otsene maahõive väiksem, kui kavandatud
ehitusaluse pinna (2 x kuni 400 m2) kõrvale ei teki kogu krunti kattev nö kunstlik õueala:
6
muruväljak, peenramaa, viljapuuaed jne. Kunstliku õueala sisse ei pea lugema looduslikule
uuendusele jäetud või siis parkmetsana kujundatud ala. Üsna spekulatiivne on siinkohal tuua
välja mingeid soovituslikke elamukrundi „looduslikkuse“ kriteeriume ent juhul, kui DP-ga
sätestada, et kunstliku õueala suurus ei tohi ületada näiteks 25% krundi pindalast, jääb
alles piisav eluruum ehitiste ümber ja ka üldplaneeringus ette nähtud säilitatava metsa
funktsiooni piirkonnas võib lugeda tagatuks. Kahe väikeelamu paigutus kinnistu
servadele, jättes vahele enam kui 100 m laiuse metsariba, on igal juhul kooskõlas nn
hajaasustuse printsiibiga (mida kehtiv üldplaneering HK-alale ehitamisel ette näeb).
Kuna Saare kinnistu ei ole määratletud maakondliku ega vallasisese rohevõrgustiku osana ning
eeldades ka loomastiku liikumisvõimaluste vähest häirimist (krundid on selleks piisavalt suured
ja nende hermeetilist tarastamist ei saa toetada) – ei ole maahõive antud asukohas suurem
probleem, kui mujal Rapla linnalähedasel alal.
Kahe moodustatava krundi huvides on metsa kasvamine/taastumine nende vahel. Kolmanda
krundi võimalik moodustamine kahe vahele puudutaks mõlemat uut maaomanikku ja võib
kaasa tuua erimeelsusi.
4.2. Pinna- ja põhjavee kaitse
Olulisim keskkonnaküsimus Saare kinnistu arendamisel on tema asukohast tulenev liigniiskus,
probleemiks seega siis liigniiskusega arvestamine. Liigniiskuse tõttu ei ole ala ehitustegevuseks
kuigi sobiv, ehkki lokaalse kuivenduse ja maapinna tõstmise järel saab ehitada kõikjale.
Saare kinnistu ala kohta ei ole geoloogiline põhikaart päris valminud, lähikonnas pole tehtud
ehitusgeoloogilisi uuringuid3. Ala on kaetud üksnes mullakaardiga (1: 10 000), mis kokkuvõttes
tähendab, et väga konkreetselt ei saa kinnistu veeküsimust eelhinnangus käsitleda.
Kinnistu lõunapoolses osas levivad õhukesed madalsoomullad (M’’) ehk turvasmullad, antud
juhul liivsavil. Põhjaotsas on vähesel määral rähksemaid muldasid. Looduslik metsatüüp
sellisel mullal on lodu- või madalsoomets, rähkmuldade puhul osjamets. Kinnistu külgneb
vahetult kraaviga ning üle 40 aasta toiminud metsakuivendus on kaasa aidanud mulla
mineraliseerumisele ja tihenemisele. Kraav on küllalt sügav (2-3 m) ja on aidanud kaasa maa-
ala kuivemaks muutmisele. Kuna raadamise eelse metsakorralduse (2018) andmetel esines
kinnistul angervaksa kasvukohatüüp, siis on see juba veidi kuivema kasvukoha indikaator, kui
eeldatav lodu- või madalsoomets.
Nii või teisiti, pinnas Saarel on pigem liigniiske (ehkki kuivenduse mõju kestab ja pinnas
muutub aeglaselt kuivemaks) ning pinnast täitmata pole seal ehitiste püstitamine siiski kuigi
kerge. Ilmselt ei ulatu turbakiht siiski vundamendi soovitusliku sügavuseni ja hooneid saab
püstitada ka kergema pinnase koorimise järel. Pinnase kohatise täitmise võimalus sõltub
suuresti turbakihi tüsedusest ja selle tihedusest, eeldatavasti on lihtsamat liiki ligipääsutee
kinnistule siiski rajatav ka pinnast suures mahus koorimata.
Liigniiske pinnas tähendab kõrget põhjaveetaset. Kui joogivee saamisel (olgu siis kas eraldi
puurkaev(ud) või Allika tänava trassi pikendus) pole krundi liigniiskus suur probleem, siis
3
Välja arvatud puurkaevu rajamisel Allika tänava tarvis. Puurkaevu passi kohaselt (pk 8978) on maapinnalt
alates tegemist savi (2,4 m) ja saviliiva (2,2 m) kihtidega, millele järgneb juba aluspõhi – mergliline lubjakivikiht
paksusega 31,4 m. Kaevu sügavus on 80 meetrit ja vee kvaliteet selles hea.
7
heitvee immutamist on sellisel alal raske korraldada. Immutamine toimib liivapinnaste ja
madala põhjaveetaseme korral. Loomulikult on heitvesi võimalik pumbata ka kõrgemal
liivapadjal asuvale tehisväljakule või kasutada kinnist kogumismahutit. Viimane variant on
siiski alalist elanikku silmas pidades üsna tülikas. Parim lahendus oleks siiski Saare kinnistu
liitmine Allika tänava kanalisatsiooni ja Vesiallika puhastiga. Aga ka heitvee immutamine oma
krundi piires on võimalik - Allika tänava puurkaevu andmete alusel saab eeldada savika
pinnasekihi ulatumist ka Saare turbakihi alla, see omakorda tähendab, et sügavam põhjavesi
oleks heitvee immutusest tuleneva reostusohu vastu hästi kaitstud.
Kahest majapidamisest lisanduda võiv (heitvee) reostuskoormus on antud asukohas, eemal
tundlikest veekogudest ja eraldatud sügavamatest põhjaveekihtidest, ebaoluline. On selge, et
puhastamata heitvett pinnasesse (või kraavi) juhtida ei saa lubada. Immutamisvõimaluse
tekitamisel, arvestades ka väikest koormust, jääb võimalik mõju põhjaveele väikeseks.
4.3. Mets
Raadatud Saare kinnistul kasvas valdavalt kask (65%), järgnesid kuusk (20%) ja mänd (15%).
Puistu vanus oli 75 aastat, mis ilmselt viitabki pärast sõda kinnikasvanud heinamaale.
Angervaksa kasvukohatüüpi mets on Eestis üsna levinud (10% kõikidest metsadest) ning Saare
kinnistu mets erilist ökoloogilist väärtust seega ilmselt ei kujutanud. Suure tõenäosusega
taastub elamualade vahel sarnane kooslus. Jättes kahe hoonestusala vahele taastuva metsa-ala
on tagatud ka võimalus metsloomade liikumiseks – seda ei kohusta antud kohas otseselt ükski
kõrgem planeering aga mis on tegeliku rohevõrgustiku osas kindlasti positiivsem, kui kogu
kinnistu (elamu)krundistamine.
Kuigi mets on Saarel äsja raadatud, oleks selle taastumine loomulik. Kehtiva üldplaneeringu
mõttes on HK-alad mõeldud eelkõige kahjulike keskkonnamõjude (liiklus, õhusaaste, müra)
puhverdamiseks ja sellisena on need alad kindlasti omal kohal suuremate teede,
tööstusettevõtete või ka elamupiirkondade naabruses. Saare kinnistu HK-alana ei kanna sellise
puhvri otstarvet – sisuliselt puuduvad seal mõjud mida puhverdada või siis elanikud, kes
vajaksid otsest kaitsemetsa.
5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja
piiriülene mõju. Seos Euroopa Liidu õigusega.
Võimaliku keskkonnamõju kestus, sagedus, pöörduvus, piiriülesus ja kumulatiivsus ei ole
kriteeriumitena antud planeeringu puhul asjakohased. Ka puudub planeeringul arvestatav seos
EL õigusaktide juurutamisega. DP lähtub Eesti seadustest, mis on EL õigusaktidega
ühtlustatud.
6. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise
võimalikkus.
Igasugune ehitustegevus (ja sellele järgnev ehitiste kasutamine) sisaldab teatud riske, need pole
aga antud juhul kuigi olulised.
8
7. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt
mõjutatav elanikkond.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võiv mõju jääb valdavalt kinnistu piiresse.
Ehitustegevus antud asukohas ei häiri naabruskonda (lähimad naabrid on Allika tänaval, u 200
m kaugusel, vahepeal mets). Kasutuses elamualast võivad tuleneda üksnes lühiajalised
häiringud.
8. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud
iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus.
Alal puudub looduslik, kultuuriline või ajalooline väärtus. Tegemist on tavalise liigniiske
metsamaaga, mis on välja kujunenud soostunud niitude asemel. Majandusmetsana ei oleks
Saare kinnistu kuigi tulus, linnalähedase elamisvõimaluse pakkumine ületab selle võimaluse.
Kuivõrd on Saare ja teisi lähiala kinnistuid võimalik käsitleda Rapla ümbruse puhkealana? See
on kindlasti võimalik üksiku metsas seikleja seisukohalt, klassikaliseks puhkemajanduse alaks
(kuiv ja vanu üksikpuid sisaldav mets, veekogude ja vaadete olemasolu jne) ala ei sobi.
9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale.
Planeeringualal lähimad kaitstavad alad (Kuusiku mõisa park ja Kuusiku hoiuala) jäävad
kaugusele (> 2 km), kus igasugune mõju võimalus puudub.
KOKKUVÕTE
Arvestades Saare kinnistu DP-ga kavandatud tegevuse iseloomu, olemasolevat situatsiooni
maastikul, loodus- ja kultuuriväärtusi, naabrussuhteid ning kaaludes elamuehitusega kaasnevat
võimalikku keskkonnamõju võib kinnitada, et tõenäosus olulise mõju esinemiseks puudub,
KSH algatamise vajadust ei ole ette näha. Kui detailplaneeringus määratleda teatud osa
(näiteks 25% elamukrundi pindalast) poolloodusliku alana, ei teki sisulist vastuolu Rapla valla
üldplaneeringuga (kus ehitustegevus on hajaasustuse põhimõtete järgi lubatud) ning DP-d saab
menetleda ÜP-d mittemuutvana.
Andres Tõnisson 6. august 2020
keskkonnaekspert, tel 553 2515
[email protected]
/allkiri digitaalselt/