dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Saare detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks

Rahandusministeerium · 15. juuni 2022
Viit
15-3/5159-1
Registreeritud
15. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
14. august 2022

Failid

  • 📎Saare detailplaneeringu korrigeeritud kausta esitamine heakskiitmiseks_3.asice75 KB
  • 📎SAARE_DP_v01_planeering.asice12053 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie 15.06.2022 nr 6-2/12-41 Saare detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Rapla Vallavalitsuse 07.04.2022 kirjaga nr 6-2/12-36 esitati Saare detailplaneeringu korrigeeritud kaust heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Heakskiidu käigus ilmnes, et planeeringu seletuskirjast oli välja jäänud planeeringu elluviimise tegevuskava osa. Korrigeeritud materjalid lähetati 01.06.2022 kirjaga nr 6-2/12-41. Elektrilevi andis vahepeal uued tingimused, mille alusel on planeeringulahendust täiendavalt korrigeeritud selliselt, et rajatakse uus alajaam ning naabritele kuuluvat maad võrkude paigutamiseks kasutada vaja pole. Lähetan korrigeeritud materjalid ja esitan detailplaneeringu heakskiitmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt tel +372 506 1360 [email protected] ___________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132 79511 Rapla Registrikood 77000312 10 54. 38 33 Allika tn 13 26 . 51. 55 53 . 66904:003:0159 9 41 54 2 . 53. 53 Allika tn 14 . 4 .2 53 53 3.2 1 44 66904:003:0160 5 . 531 3 . 53 .5 5 3 5.3 2 3 5 r kav a 76 3 5.7 3 3.1 2 . 5 53 9 533 .5 2 . 31 53 . 53 3 5.4 1 31 E 07 . . 6 53 3.3 60 5 54 3 5.40 . rav a 53 k 41 .5 2 N 3 5 . 35 53 3 5.43 . 44 53 Posti . 82 53 61 28 66904:003:0089 . . . 53 53 54 541 .0 537 .7 .80 35 4.03 53 5 . 37 53 S 2 .0 rav a . 4 5 k 53 36 28 7 .5 . 53 . 53 53 2 .7 W Karjamardi 54 45 4 5 1 .0 01 65 92 28 66904:003:1191 . 22 60 . 3 53 9 . . . 3 5 . . . 54 53 53 91 54 54 53 53. 543 .0 1 35 8 . 39 36 53 . . . 53 54 54 3 5.6 7 535 .2 r kav a Juhani 8 4 31 3 5.5 539 . 66904:003:0361 23 86 . . . 53 41 27 37 .4 3.7 7 54 5 53 5 48 . . 53 06 54 6 .3 . 53 536 .1 38 . 53 78 53 54 . . 06 . 3 5.3 5 8 .3 53 53 53 36 41 53 8 v . 3 5.9 r kaa . . 54 84 7 15 3.7 53 5 92 53 0 76 3 5.7 34 62 . . . . 53 54 . 44 . 53 3 53 0 . 38 53 4 53 5 9 . 3 5.9 . 53 80 53 28 . 89 88 . 53 53 0 .8 53. . 54 53 48 rk. . 69 97 53 82 . m e 53. . 78 53 53 . 93 53 kraav aka . 39 53 65 . M r 53 . 53 54 72 83 57 20 27 . . . . 53 53 . . 53 53 28 71 54 53 43 . 53. 40 53 68 . . 53 . 53 53 41 28 45 42 73 . 53. . 53 . 53. 53 53 40 73 53 79 . . . 74 69 53 53 53 . . . 45 67 31 53 53 53 . 75 . . 39 54 53 53 53 27 . . . 53 . 53 53 57 53 . 27 53 46 82 91 56 71 . 1 35 .9 53. 53 53. . 38 . 53. . 52 53 53 53 . 53 65 11 32 . 63 . Y . 54 53 28 . 53 = 0 53 91 54 54. 65 46 . 38 53 Saare 00 81 51 43 67 35 65 . 33 . . 66904:003:0118 53 v . 61 53 . 53 aa 52. 44 53 53 . = kr . 53 25 57 53 X 42 53. 53. 91 51 . 72 53 . . 5 69 53 53 .4 . 53 . . 51 6 53 2 53 37 5 3. 27 46 . . 53 53 0 .0 5 3.2 1 53 5 3.3 7 53 34 52. 02 . . 53 53 k raa v 5 3.3 8 31 21 28 5 1.8 8 . . 5 . 3. 51 3 1 53 53 53 . 5 4 33 . 14 53 43 . 61 5 3.3 53 1 . . 53 53 24 5 1.8 4 39 . 5 4 . 32 . 53 23 53 5 4 . 65 k raa 5 . v 53.60 3.5 5 53 5 4 . 16 k il l 5 1.8 5 4 . 61 5 4 4 42 . 6 26 35 4 34 . . . 25 53 53 5 53 4 . 5 4 . 58 . 09 53. 5 2. 3 53 1 5 4 . 25 5 4 . 52 61 53 39 91 . 42 . 53 . 53. 54 5 4 54 . 19 5 51. 5 4 . 5 2. 75 6 5 9 6 4 . 49 31 k r 18 aa 53. v . . 53 54 5 4 . 13 48 5 4 . 28 . k i 35 l l 36 5 4 . 84 53 5 4 . 2 5 3.1 0 . 8 . 5 1.9 8 18 53 54 . 5 4 . 53 88 5 4 . 5 5 18 7 5 4 2.8 2 . 37 . 54 600bet 5 4 . 48 5 4 . 61 5 4 . 03 nnas 48 18 5 3.0 66 669 0 . 5 . 4 . 63 5 1 75 . 53 k il 5 3 6 4 54 l .9 pi 54.70 6 90 26 53. 5 2.8 41 9 02 1: . 5 4 . 72 5 4 22 . 42 5 3.8 k 54 5 ra 49-51. a v 0 001: . 62 53 0 5 52 4 . 3 60 Su 6 5 4 . 5 2.9 53. 32 9 . 5 3 5 53. .9 9 2.0 2 5 ur 814 2 54 .9 0 47 Hundi 51. 5 4 . 5 4 ea 42 k il . 16 . l 5 3 0 66904:003:0092 .7 8 5 54 2 ru . 8 46 5 4 5 6 . 28 3. -P 6 9 . Y 5 4 . 42 17 k 54 = raa 40 v 51.58 0 ıl . 54 90 53 . en 44 5 4 . 37 5 3.9 3 54 38 00 5 3.7 8 di 05 5 4 . 15 65 ku 5 3 55 .8 6 . 53.93 54 53. 22 = te 5 4 . 1 5 3.6 8 45 . 7 k il l 54.21 . 53 X e 54 63 96 L1 53. 5 4 . 14 . 5 4 . 23 53 54 01 53 . 5 4 . 15 . 52 5 4 . 13 . Rebaseuru 54 53 66904:003:1052 .00 5 4 . 05 5 4 . 08 54 .85 53 5 4 k il l 5 3.7 6 . 02 .70 01 53 53.76 76 . 54 . 82 53 nnas 64 . 53 . 63 66 53 54 pi . 53. 66 53 . 66 5 1. 53 51 3. 8 -5 5 . et 0b Hundiaugu Vanakubja 60 66904:003:1303 66904:003:0352 Mrkused: Koordinaadid L-EST 97 ssteemis, kırgused EH-2000 Amsterdami ssteemis Piirid seisuga juuni 2019.a. Aadress:RAPLA MAAKOND Objekt: SAARE RAPLA VALD TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN TUTI KLA TEHNOVRKUDEGA Kuup. AMET NIMI ALLKIRI 18.06.2019.a. Prnu mnt 139 D TALLINN Mııtkava Kat.kaardi nr. Tel. 5850 3666 Koostas Hannes Sillard e-mail: [email protected] 63.343 M 1:500 Kontrollis Mart Kalm MTR registreering EG10409530-01 Leht 1 Lehti 1 Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Saare detailplaneering 31. oktoober 2019 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD Alused: Mereno Ehitus OÜ taotlus detailplaneeringu algatamiseks 16.09.2019. Rapla Valla Üldplaneering – kehtestatud: 01.03.2011 Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) Objekt: Rapla vald, Tuti küla, Saare detailplaneering. Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksus: aadress katastritunnus pindala (ha) sihtotstarve Saare, Tuti küla 66904:003:0118 2,4 100% maatulundusmaa Osaliselt kuulub planeeringualasse ka 6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1 (katastritunnus 66901:001:0814). Läbipääsu- või tehnovõrkudega seotud servituutide vajadusega alade ilmnemisel väljapool detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanikega. Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega. Planeeringuala suurus on ca 2,5 ha. PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS Planeeringuala paikneb Rapla vallas Tuti külas. Maaüksus on valdavas osas metsamaa, millelt raie on hiljaaegu tehtud. Maaüksuse põhjapoolne osa jääb hajaasustusalale, lõunapoolne - tiheasustusalale. Maaüksus on hoonestamata. Planeeringuala piirneb läänest Suurearu-Põlendiku tee ja Rebaseuru maaüksusega (katastritunnus 66904:003:1052, põhjast Karjamardi (katastritunnus 66904:003:1191), idast Posti (katastritunnus 66904:003:0089), Allika tn 13 (katastritunnus 66904:003:0159) ja Allika tn 14 (katastritunnus 66904:003:0160) ning lõunast Juhani (katastritunnus 66904:003:0361) maaüksusega. Planeeringuala reljeef on tasane. Maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku ca 52...54 meetrit üle merepinna. Tehnovõrkude paiknemist planeeringualal avalikest allikatest ei ilmne. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Saare detailplaneering Maa-ameti fotolao ülesvõte 05.09.2019 Maa-ameti fotolao ülesvõte 23.04.2019 Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Saare detailplaneering DETAILPLANEERINGU SEOSED ÜLDPLANEERINGUGA Rapla valla üldplaneeringu (01.03.2011) kohaselt on Saare maaüksuse juhtotstarve kaitsev (säilitatav) metsamaa. Kaitsva metsamaa ülesanne on säilitada asumite ökoloogiline puhverala ja koosluste looduslik mitmekesisus ka järeltulevatele põlvkondadele. Säilitatava metsamaa piirkonnas võib üldplaneeringu kohaselt maakasutuse juhtotstarvet erandkorras muuta. Ehitiste püstitamisel juhindutakse hajaasustusse ehitamise tingimuste kohaselt. Saare maaüksuse puhul nähakse detailplaneeringuga ette metsamaa säilitamine umbes 50% ulatuses. Üldplaneeringu kohaselt peab maakasutuse juhtotstarve moodustama vähemalt 75% planeeritavast alast, millest tulenevalt sisaldab detailplaneering üldplaneeringu muutmisettepanekut. Rapla Vallavolikogu hinnangul on tegemist põhilahenduse muutmisega. PlanS § 142 kohaselt võib detailplaneering sisaldada üldplaneeringu muutmisettepanekut. Detailplaneering on üldplaneeringuga sätestatud maakasutuse juhtotstarvet muutev. Muus osas järgib detailplaneering üldplaneeringu põhimõtteid. Rapla valla üldplaneeringu väljavõte: detailplaneeringuala ligikaudne piir DETAILPLANEERINGU SEOSED KEHTIVATE DETAILPLANEERINGUTEGA Planeeringualale varasemalt detailplaneeringuid koostatud ei ole. Rapla Vallavolikogu 25.05.2006 otsusega nr 40 kehtestati Saare maaüksusest ida poole jäävale alale Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Saare detailplaneering Vesiallika detailplaneering, millega nähti ette üksikelamupiirkonna moodustamine. Detailplaneeringut on asutud ellu viima. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA ÜLESANDED Detailplaneeringu eesmärk on tingimuste loomine kuni kahe täiendava üksikelamu püstitamiseks planeeringualale. Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126: - planeeringuala kruntideks jaotamine; - krundi hoonestusala määramine; - krundi ehitusõiguse määramine; - juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine; - ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine; - haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine; - kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; - keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; - servituutide vajadusega alade määratlemine; - avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade piiritlemine. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHIMÕTTED Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks algatamisettepanekuga esitatud eskiis. Planeeringulahenduses näha ette kõrghaljastuse rajamine elamumaadele (näiteks maaüksuste põhjapoolsetesse osadesse) ja piirkonna metsastatud üldilme taastamine. Detailplaneering koostada kooskõlas Rapla valla üldplaneeringuga (välja arvatud juhtotstarbe muutmise osas). Detailplaneeringujärgsed krundi kasutamise sihtotstarbed: EP – üksikelamu maa; MM / MK – metsa- või kaitseotstarbelise metsa maa; LT – tee ja tänava maa. Planeeringujärgsed katastriüksuse sihtotstarbed: E – elamumaa; L – transpordimaa; M - maatulundusmaa. Põhjendatud vajaduse korral võib ette näha ka teisi katastriüksuse sihtotstarbeid. Soovituslik on lisaks juhtotstarbele detailplaneeringuga ette näha sobivaid kaasfunktsioone ja kõrvalsihtotstarbeid. Detailplaneeringu koostamise ja planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise koostööleping: Detailplaneeringu koostamiseks sõlmib planeerimisalase tegevuse korraldaja kolmepoolse koostöölepingu planeeringust huvitatud isiku ja planeeringu koostajaga. Detailplaneeringukohaste ehitiste väljaehitamiseks sõlmib planeeringu koostamise korraldaja arendajaga halduslepingu PlanS § 131 nimetatud tingimustel. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Saare detailplaneering Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks: Planeeringulahenduse koostamisel teha koostööd puudutatud ametite, tehnovõrkude valdajate, planeeringuala kinnistuomanike ja planeeringu vahetus naabruses paiknevate kinnistuomanikega. Planeeringu koostaja võib haldusmenetluse seaduse § 16 lg 1 alusel ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise. Kooskõlastused ja arvamusavaldused detailplaneeringule peavad olemas olema enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist. Trükikaustas esitada kooskõlastused planeerija poolt allkirjastatud koondtabelina. Enne planeeringulahenduse vastuvõtmist korraldada eskiislahenduse tutvustus ja avalik arutelu. Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine: Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest. Detailplaneeringu vormistamisel kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013”: Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud failikogumina andmekandjal. Elektroonilise materjali vormistamisel juhinduda „Planeeringute dokumentide Maa-ametile esitamise juhendist“. Lähteseisukohad koostas: Cerly-Marko Järvela Rapla vallaarhitekt +372 489 0159 Lisad: - planeeringulahenduse eskiis (Mereno Ehitus OÜ töö nr D-01); - Maakatastri kitsenduste väljavõte. M 100% 66904:003:1191 Karjamardi AH M 100% 66904:003:0092 E 100% 3 Hundi 3096m² EH 2/8 400m² 1/3 OLEMASOLEVAD KINNISTUPIIRID PLANEERINGUALA PLANEERITUD UUS KINNISTUPIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA PIIR PLANEERITUD ELAMUMAA M 100% PLANEERITUD HOONESTUSALA 66904:003:0089 Posti PLANEERITUD KINNISTU SISSESÕIDUTEE EH PLANEERITAV PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M AH PLANEERITAV PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M JUURDEPÄÄS KINNISTULE M 100% 2 12825m² PLANEERITAV PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M -/- - m² -/- PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABEL LK PLANEERITUD LIITUMISKILP DETAILPLANEERINGU MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED: KRUNDI NR VASTAVALT DET.PLANEERINGULE SIHTOTSTARVE E 100% 1 8068m² KINNISTU PINDALA 2/9 800m² 1/3 HOONETE ARV KRUNDIL (ELUHOONE/ABIHOONE) MAX EHITISEALUNE PIND SUURIM KORRUSELISUS/ MAX KÕRGUS NAABERKINNISTUD: L 100% KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE 66901:001:0135 KATASTRIÜKSUSE NUMBER 66902003 Alu tee L1 KATASTRIÜKSUSE NIMI TÄHISED: E - ELAMUMAA M - MAATULUNDUSMAA L - TRANSPORDIMAA E 100% 66904:003:0160 Allika tn 14 M 100% 66904:003:1052 Rebaseuru E 100% 66904:003:0159 Allika tn 13 E 100% 1 8068m² 2/8 800m² 1/3 EH L 100% AH 66901:001:0814 6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1 LK OBJEKTI NIMETUS JA AADRESS JOONISE NR. MERENO EHITUS OÜ DP-3 Reg.nr. 12783480 Projektijuht: SAARE DETAILPLANEERING STAADIUM Võsa 33-16, Rapla Taavi Tuisk 66904:003:0118 Tel. 518 8987 [email protected] SAARE, TUTI KÜLA, RAPLA VALD, ES MTR EEP004179 RAPLAMAA MÕÕTKAVA M 100% 1:500 66904:003:0361 TEHNILINE TEOSTUS T.Tuisk JOONISE NIMI TÖÖ NR. M 100% M 100% Juhani PÕHIJOONIS 66904:003:1303 66904:003:0352 PROJEKTEERIJA D-01 TELLIJA VASTUTAV SPETSIALIST JÜRI HAUD 524 9382 KUUPÄEV Hundiaugu Vanakubja [email protected] 16.09.2019 Mitteametlik väljavõte. Maakatastri kitsenduste väljavõte Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 ei kuvata I ja II kat. kaitseobjekte X = 6539103, Y = 544977 X = 6538204, Y = 544077 M 1:5000 Leht 1 / 4 Maa-amet 2019. Kõik õigused kaitstud. Mitteametlik väljavõte. Väljavõte näitab andmeid katastris registreeritud kitsendusi põhjustavate objektide kohta Leht 2 / 4 Maa-amet 2019. Kõik õigused kaitstud. Mitteametlik väljavõte. Maakond Rapla maakond Omavalitsus Rapla vald Asustusüksus Tuti küla Lähiaadress Saare Tunnus 66904:003:0118 Registreerimise aeg 26. oktoober 2006. a. Muudatuse registreerimise aeg 21. detsember 2018. a. Sihtotstarve 1 Maatulundusmaa 100% Sihtotstarve 2 - Sihtotstarve 3 - Pindala 23989 m² Metsamaa 21711 m² Muu maa 2278 m² Registriosa 11754350 Kinnistuspiirkond / jaoskond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Mõõdistamise aeg 01. november 1998. a. Mõõdistaja Riidak, Kalle Mõõdistamisviis mõõdistatud, L-EST Hinnatsoon H0669006 100% Viljakustsoon V0669041 3.37% V0669022 96.63% Leht 3 / 4 Maa-amet 2019. Kõik õigused kaitstud. Mitteametlik väljavõte. Katastriüksuse kitsendused Piiranguvöönd Nähtus VID Nimetus Ulatus m2 PÕLENDIKU- Maaparandushoiuala Maaparandussüsteemi maa-ala 5111060020010001 23954.4 SUUREARU1 Ranna või kalda Avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 51110600200100011M 26.6 veekaitsevöönd Eesvoolu kaitsevöönd Avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 51110600200100011M 1230 Katastriüksuse kitsenduse objektid Ulatus Nähtus VID Nimetus Esitaja Reg.kp Täpsusklass m2/m Maaparandussüsteemi PÕLENDIKU- Maaparandussüsteemide 5111060020010001 12.märts 2018. a. 4 23954 maa-ala SUUREARU1 register Rapla valla Planeeringute 10.veebruar 2017. Tiheasustusala 6692001_4820 10 12585 üldplaneering andmebaas a. Leht 4 / 4 Maa-amet 2019. Kõik õigused kaitstud. OTSUS Rapla 29. oktoober 2020 nr 43 Detailplaneeringu algatamine Rapla vallale esitas 16.09.2019 Mereno Ehitus OÜ detailplaneeringu algatamisettepaneku Tuti külas Saare maaüksusele (katastritunnus 66904:003:0118). Detailplaneeringu eesmärk on tingimuste sätestamine kahe uue üksikelamu püstitamiseks. Koostatud on detailplaneeringu eskiis (Mereno Ehitus OÜ töö). Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on Saare maaüksuse juhtotstarve kaitsev (säilitatav) metsamaa. Kaitsva metsamaa ülesanne on säilitada asumite ökoloogiline puhverala ja koosluste looduslik mitmekesisus ka järeltulevatele põlvkondadele. Säilitatava metsamaa piirkonnas võib üldplaneeringu kohaselt maakasutuse juhtotstarvet erandkorras muuta. Ehitiste püstitamisel juhindutakse hajaasustusse ehitamise tingimustest. Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringuga ettenähtud juhtotstarbe (säilitatav metsamaa) muutmisettepanek: umbes 47 % ulatuses maaüksusest nähakse ette üksikelamuid teenindav maa, muus osas säilib metsamaa. Üksikelamukruntidel nähakse ette vähemalt poole pindala ulatuses krundi loodusliku iseloomu säilitamine, mis annab alust eeldada, et looduslikud kooslused säilivad ja kaitsva metsamaa ülesanne täidetakse 75% ulatuses planeeringualast nagu üldplaneering ette näeb. Detailplaneeringuga on võimalik tagada ka kõik teised üldplaneeringu tingimused, mistõttu Rapla Vallavolikogu hinnangul ei ole juhtotstarbe muutmisettepanek ulatuslik ega sisalda endas üldplaneeringu põhilahenduse muutmisettepanekut. Rapla valla üldplaneeringus nimetatud üldiste maakasutustingimuste kohaselt eelistatakse arendamisel olemasolevate kompaktsete hoonestusalade laiendamist ja tihendamist, millist põhimõtet algatatav detailplaneering rakendab. Üldplaneeringu kohaselt võib maatulundusmaa jagamine väiksemateks elamukruntideks toimuda põhjendatud vajadusel detailplaneeringu alusel. Samuti on detailplaneeringu koostamine kohustuslik juhul, kui soovitakse muuta üldplaneeringuga sätestatud juhtotstarvet. Koostatud on Saare detailplaneeringu lähteseisukohad. Antud on keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (keskkonnaekspert Andres Tõnissoni töö), mille kohaselt detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub olulise keskkonnamõju tõenäosus. Keskkonnaamet on 15.09.2020 kirjaga nr 6-5/20/15084-2 „Seisukoht Saare maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta“ hinnanud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eeldatavalt mittevajalikuks. Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud ja detailplaneeringu lahendust koostab Mereno Ehitus OÜ. Osapooled on valmis sõlmima koostöölepingu detailplaneeringu koostamiseks. Juhindudes Rapla valla üldplaneeringust, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 125 lõikest 2, § 128 lõikest 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 2¹, vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu järeldustele ja Keskkonnaameti seisukohale, Rapla Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada Tuti küla Saare maaüksusel (katastritunnus 66904:003:0118) üldplaneeringu põhilahendust järgivana Saare detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused kahe üksikelamu püstitamiseks: 1.1. Planeeringualale kuulub Saare maaüksus ja osaliselt Suurearu-Põlendiku tee. Planeeringuala piirneb läänest Rebaseuru (katastritunnus 66904:003:1052), põhjast Karjamardi (katastritunnus 66904:003:1191), idast Posti (katastritunnus 66904:003:0089), Allika tn 13 (katastritunnus 66904:003:0159) ja Allika tn 14 (katastritunnus 66904:003:0160) ning lõunast Juhani (katastritunnus 66904:003:0361) maaüksusega. Planeeringuala pindala on ca 2,5 ha. 1.2. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb üldplaneeringust. 1.3. Detailplaneeringu algatamisel ei ole ilmnenud täiendavate uuringute vajadust. 2. Jätta keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, tuginedes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu järeldustele ja Keskkonnaameti seisukohale. 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (otsuse lisa). 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Jaanson volikogu esimees 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang seoses Saare kinnistu kavandatava detailplaneeringuga (Tuti küla, Rapla vald) FAKTILISED ASJAOLUD Maaomanik Jüri Haud (esindajaks Mereno Ehitus OÜ) soovib detailplaneeringu alusel saada Saare kinnistule ehitusõigust kahe väikeelamu tarvis. Kinnistu suurus on 2,4 ha, tegemist on kunagise heinamaaga, mis hiljem metsa kasvanud ja millel on hiljuti (2018) teostatud lageraie. Detailplaneeringu eesmärgiks on kahe elamukrundi (0,3 ha ja 0,8 ha) moodustamine maatulundusmaana säilitatava suurema krundi (1,3 ha) otstes. 2 Kinnistule on juurdepääs Rapla ringteelt, Tuti külast, Suurearu-Põlendiku kruusateelt. Rapla keskväljakule on Saare kinnistult sõiduteid pidi 3,5 km. Saare kinnistu on Rapla valla üldplaneeringu (2011) kohaselt määratletud kaitsva (säilitatava) metsamaana (HK), kus ehitiste püstitamise korral tuleb järgida hajaasustuse tingimusi. Kinnistu lõunaosa käsitletakse valla üldplaneeringus tiheasustusalana, sisuliselt on Saare kinnistu liitumas Allika tänava arendusalaga. Saare kinnistu arendamise suhtes puuduvad erilised tehnilised kitsendused. Elektriühenduseks on vajalik Allika tänava madalpingeliini pikendamine, see on vajalik ka moodustatud Allika tänava elamukruntidele. Veevarustuse tarvis on ilmselt mõistlik valida oma puurkaev(ud) kuna liitumisvõimalus Vesialliku (Lätte tänava) puurkaevuga jääks kaugele (üle 100 m). Tõsi, kui veetrassi pikendada Allika tänava läänepoolsete elamumaa kruntideni, siis oleks võimalik ka Saare kinnistu, vähemalt lõunapoolne moodustatav krunt, sellega liita. Sama on ka kanalisatsiooniga, mille puhul on liitumisvõimalus Vesialliku (Joa tänava) kavandatava puhastusseadmega. Võimalik liitumispunkt jääb küll kaugele, kuid lihtne pole ka Saarele omapuhasti(te) rajamine, kuna maapinnalähedase põhjavee tase on kõrge - maapind on liigniiske. Detailplaneering peab saama Põllumajandusameti kooskõlastuse, kuna ala jääb Põlendiku- Suurearu maaparandussüsteemi koosseisu (kokku 182 ha, ehitatud 1973). Kinnistu piirdekraav suubub Mürakamäe kraavi, see Rõue jõkke, see edasi Vigala jõkke. Maakasutuse juhtotstarbe muutmise soovi tõttu sisaldab algatatav detailplaneering üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Maakonnaplaneeringuga (kehtestatud 2018) ei ole Saare detailplaneeringul vastuolu. Joonis 1. Saare kinnistu ja naaberkinnistud 3 Joonis 2. Tuti küla osa kajastus valla üldplaneeringus. Lilla joon HK alal on Saare kinnistut poolitav tiheasustusala piir. KSH EELHINDAMISE ALUS Saare kinnistu detailplaneeringu puhul ei ole KeHJS § 6 lg 1 mõistes ette näha olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatava tegevuse sisust/olemusest (kahe väikeelamukrundi kavandamine) tulenevalt ei oleks vaja KSH kaalumist, kuna väikesemahuline elamuehitus ei ole sisult keskkonnaohtlik ega ole ka loetletud tegevusvaldkondade1 seas, mille puhul on KSH eelhinnangu andmine kohustuslik. Sisulist ohtu keskkonnale antud ettevõtmisega tõenäoliselt ei kaasne. KSH vajaduse kaalumise aluseks ei saa olla ka tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale (PlanS § 124 lg 2, KeHJS § 33 lg 1 p 4). Antud planeeringu puhul siin seoseid ei ole, lähim Natura 2000 võrgustiku ala – Kuusiku hoiuala - jääb 2.2 km kaugusele. Samamoodi on võimaliku mõjuga kaitsealustele loodusobjektidele (KeHJS § 1 lg 2) – mõju puudub, lähim looduskaitseobjekt – Kuusiku mõisa park – jääb 2,7 km kaugusele. KSH kaalumise kohustus Saare kinnistu detailplaneeringu puhul tuleneb Planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, mille kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava DP koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d2. Saare kinnistu detailplaneeringuga soovitakse muuta endise Rapla valla üldplaneeringut, küsimus on seega – 1 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajaduse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. 2 Sama KSH kaalumise alus on antud KeHJS-is (§ 33 lg 2 p 1). Kuna DP puhul on primaarne siiski PlanS, tuleks KSH kaalumise põhialusena kasutada ikkagi PlanS-i. Muidugi võib viidata ka mõlemale seadusele. 4 kas muudatus on oluline ja võib kaasa tuua negatiivse keskkonnamõju? Vald võib DP-d algatades otsustada, et antud planeering ei muuda oluliselt ÜP põhilahendust ja seda ei menetleta siis ÜP-d muutvana. KSH eelhindamise tarvis on Eestis koostatud mitmeid metoodilisi juhendeid, millest KeHJS-i ja PlanS-i 2015. aasta uuendusi kajastab Riin Kutseri koostatud „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2018): https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf. Nimetatud juhendi järgmine on soovituslik. Küll tuleb eelhindamistel lähtuda KeHJS § 33 lg 4 ja 5 toodud kriteeriumitest. KSH vajaduse üle otsustamisel tuleb, lisaks KSH eelhinnangule, arvestada ka asjaomaste asutuste (kindlasti Keskkonnaamet, soovitavalt ka Põllumajandusamet, teised ametid ei oma antud planeeringuga seost) seisukohtadega. Eelhinnang ei eelda üldjuhul eraldi uuringute läbiviimist ehk teisisõnu - hinnang antakse olemasoleva teabe alusel. KSH EELHINNANG Arvestades KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriume, on järgnevalt kaalutud Saare DP- ga kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning selgitatud lõppjärelduseni jõudmist. Selguse huvides on esmalt toodud vastav kriteerium, millele järgneb selgitus. Kuna KeHJS-is toodud kriteeriumid on üsna üldised, siis kõik neist ei pruugi konkreetse planeeringu puhul olla asjakohased. 1. Missugusel määral loob DP aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest. DP-ga määratakse ehitusõigus ja kruntide kasutamise tingimused. Kavandatud tegevus – kahe väikeelamukrundi moodustamine lisaks ühele säilitatavale maatulundusmaa krundile – on oma olemuselt tavaline väiksemahulise asustusala rajamine, antud juhul metsamaa arvel. Kahe väikeelamu võimaliku lisandumisega ei muutu märkimisväärselt piirkonna ressursi- sh veekasutus, liiklustingimused, sotsiaalne või siis majanduslik olukord. Ei ole näha huvigruppi, keda kavandatud arendustegevus võiks häirida. Alati saab väita, et kehtivas Rapla valla üldplaneeringus on juba niigi piisavalt arendusalasid elamute tarvis (EV alad). Ilmselt ei ole kõik need alad tänaseks ega saa ka tulevikus täis ehitatud. Kriitilise vaate kohaselt ei peaks Saare DP-d üldse algatama. Enamasti ei ole üldplaneeringus siiski võimalik ette näha iga kinnistu(omaniku) reaalset valmidust oma elu korraldada just ÜP järgi. Omanike majanduslikud võimalused ja huvid, muutused keskkonnas (kasvõi Rail Baltic, mille trassi keegi 2011 aastal ei teadnud), ÜP-ga paratamatult kaasnev suurem üldistusaste – need on põhjused, miks iga kord ei ole mõistlik tingimusteta ÜP-d järgida. Valdavalt tuleks seda muidugi teha. Saare ja iga teise detailplaneeringu elluviimine sõltub maaomaniku võimalustest. Ilmselt on nõudlus linnalähedaste elamute järele olemas. Kui elamuid on võimalik, kehtivaid reegleid arvestades, rajada, tähendab see Raplale kasvuvõimalust. Kui asustusel puudub laienemisvõimalus (näiteks Natura 2000 ala naabrus) liigub potentsiaalne elanik mujale. 5 2. Missugusel määral mõjutab DP teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit. Kehtivat Rapla valla üldplaneeringut muudaks antud DP vähesel määral. Võib ka väita, et üldplaneeringu põhilahendust (PlanS § 142 lg 1 punktide 1 ja 2 mõistes) see ei muuda, kuna tegemist pole ulatusliku juhtotstarbe muutmise, hoonestuse kõrguspiirangu või krundi minimaalsuuruse vähendamisega. Kuna meil pole defineeritud, mis tähendab „ulatuslik“, siis on siin igakordse kaalumise koht - kas 2,4 ha (metsata) maatulundusmaa kujundamine osaliselt (1,2 ha) väikeelamu alaks on ÜP põhilahenduse „ulatuslik muutmine“? Kui käsitleda KSH eelhinnangu-kohuslasena igasugust ÜP muutmise soovi, igasugust kasutusotstarbe muutmist, siis on sõna „ulatuslik“ seaduses üleliigne. Mis oleks sellisel juhul „mitteulatuslik“? Rapla valla üldplaneering on uuendamisel. On selge, et haldusreformi järel (2017) on Rapla kui keskuse tähtsus kasvanud, samamoodi ka soovid arendada elamuehitust Raplas ja selle lähitagamaal. Keskuse tugevdamise huvides peaks koostatav üldplaneering ehitustegevust pigem toetama. Täna me näeme Rapla lähialal küll mitmeid uusarendusi, need on aga mahult üsna piiratud, pealegi linnale lähedal – nii on raske on rääkida traditsioonilisest „valglinnastumisest“ ja sellega kaasnevatest negatiivsetest kõrvalmõjudest (sotsiaalne isolatsioon, sõltuvus autost, väärtuslike kõlvikute hävimine, teenuste kaugenemine jne). Rapla skaalal ei ole valglinnastumise teema õnneks kuigi terav. Omavalitsus saab alati otsustada (PlanS § 142 lg 1 p 3) et KSH vajaduse kaalumiseks on hoopis mõni muu põhjus (lisaks lg 1 punktidele 1 ja 2). Kui leitakse, et muid põhjuseid ei ole ja ÜP-s ettenähtud juhtotstarvet ei muudeta ulatuslikult, siis saab planeeringut menetleda ÜP-ga kooskõlas olevana (ÜP-d mittemuutva planeeringuna). Rapla valla üldplaneeringu kõrval ei ole teisi strateegilisi planeerimisdokumente, millega Saare DP-l oleks puutumus. 3. DP asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Detailplaneeringu vajadus tuleneb kinnistu jagamise ja uue juhtotstarbe määramise soovist. Detailplaneeringuga saavad kaalutud/lahendatud erinevad huvid/võimalused näiteks kommunikatsioonide paigaldamise osas. Kahe väikeelamu keskkonna-jalajälg on praktiliselt olematu ja erilisi keskkonnakaalutlusi nende püstitamisel (antud asukohas) olla ei tohiks. 4. DP elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid. Saare detailplaneeringuga ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme. Käsitlemist väärivad järgmised küsimused: 4.1. Maahõive Otsene maahõive endise metsamaa alt elamumaaks hõlmab kuni 1,2 hektarit. See on puhtalt kruntide pindalasid arvestades. Sisuliselt oleks otsene maahõive väiksem, kui kavandatud ehitusaluse pinna (2 x kuni 400 m2) kõrvale ei teki kogu krunti kattev nö kunstlik õueala: 6 muruväljak, peenramaa, viljapuuaed jne. Kunstliku õueala sisse ei pea lugema looduslikule uuendusele jäetud või siis parkmetsana kujundatud ala. Üsna spekulatiivne on siinkohal tuua välja mingeid soovituslikke elamukrundi „looduslikkuse“ kriteeriume ent juhul, kui DP-ga sätestada, et kunstliku õueala suurus ei tohi ületada näiteks 25% krundi pindalast, jääb alles piisav eluruum ehitiste ümber ja ka üldplaneeringus ette nähtud säilitatava metsa funktsiooni piirkonnas võib lugeda tagatuks. Kahe väikeelamu paigutus kinnistu servadele, jättes vahele enam kui 100 m laiuse metsariba, on igal juhul kooskõlas nn hajaasustuse printsiibiga (mida kehtiv üldplaneering HK-alale ehitamisel ette näeb). Kuna Saare kinnistu ei ole määratletud maakondliku ega vallasisese rohevõrgustiku osana ning eeldades ka loomastiku liikumisvõimaluste vähest häirimist (krundid on selleks piisavalt suured ja nende hermeetilist tarastamist ei saa toetada) – ei ole maahõive antud asukohas suurem probleem, kui mujal Rapla linnalähedasel alal. Kahe moodustatava krundi huvides on metsa kasvamine/taastumine nende vahel. Kolmanda krundi võimalik moodustamine kahe vahele puudutaks mõlemat uut maaomanikku ja võib kaasa tuua erimeelsusi. 4.2. Pinna- ja põhjavee kaitse Olulisim keskkonnaküsimus Saare kinnistu arendamisel on tema asukohast tulenev liigniiskus, probleemiks seega siis liigniiskusega arvestamine. Liigniiskuse tõttu ei ole ala ehitustegevuseks kuigi sobiv, ehkki lokaalse kuivenduse ja maapinna tõstmise järel saab ehitada kõikjale. Saare kinnistu ala kohta ei ole geoloogiline põhikaart päris valminud, lähikonnas pole tehtud ehitusgeoloogilisi uuringuid3. Ala on kaetud üksnes mullakaardiga (1: 10 000), mis kokkuvõttes tähendab, et väga konkreetselt ei saa kinnistu veeküsimust eelhinnangus käsitleda. Kinnistu lõunapoolses osas levivad õhukesed madalsoomullad (M’’) ehk turvasmullad, antud juhul liivsavil. Põhjaotsas on vähesel määral rähksemaid muldasid. Looduslik metsatüüp sellisel mullal on lodu- või madalsoomets, rähkmuldade puhul osjamets. Kinnistu külgneb vahetult kraaviga ning üle 40 aasta toiminud metsakuivendus on kaasa aidanud mulla mineraliseerumisele ja tihenemisele. Kraav on küllalt sügav (2-3 m) ja on aidanud kaasa maa- ala kuivemaks muutmisele. Kuna raadamise eelse metsakorralduse (2018) andmetel esines kinnistul angervaksa kasvukohatüüp, siis on see juba veidi kuivema kasvukoha indikaator, kui eeldatav lodu- või madalsoomets. Nii või teisiti, pinnas Saarel on pigem liigniiske (ehkki kuivenduse mõju kestab ja pinnas muutub aeglaselt kuivemaks) ning pinnast täitmata pole seal ehitiste püstitamine siiski kuigi kerge. Ilmselt ei ulatu turbakiht siiski vundamendi soovitusliku sügavuseni ja hooneid saab püstitada ka kergema pinnase koorimise järel. Pinnase kohatise täitmise võimalus sõltub suuresti turbakihi tüsedusest ja selle tihedusest, eeldatavasti on lihtsamat liiki ligipääsutee kinnistule siiski rajatav ka pinnast suures mahus koorimata. Liigniiske pinnas tähendab kõrget põhjaveetaset. Kui joogivee saamisel (olgu siis kas eraldi puurkaev(ud) või Allika tänava trassi pikendus) pole krundi liigniiskus suur probleem, siis 3 Välja arvatud puurkaevu rajamisel Allika tänava tarvis. Puurkaevu passi kohaselt (pk 8978) on maapinnalt alates tegemist savi (2,4 m) ja saviliiva (2,2 m) kihtidega, millele järgneb juba aluspõhi – mergliline lubjakivikiht paksusega 31,4 m. Kaevu sügavus on 80 meetrit ja vee kvaliteet selles hea. 7 heitvee immutamist on sellisel alal raske korraldada. Immutamine toimib liivapinnaste ja madala põhjaveetaseme korral. Loomulikult on heitvesi võimalik pumbata ka kõrgemal liivapadjal asuvale tehisväljakule või kasutada kinnist kogumismahutit. Viimane variant on siiski alalist elanikku silmas pidades üsna tülikas. Parim lahendus oleks siiski Saare kinnistu liitmine Allika tänava kanalisatsiooni ja Vesiallika puhastiga. Aga ka heitvee immutamine oma krundi piires on võimalik - Allika tänava puurkaevu andmete alusel saab eeldada savika pinnasekihi ulatumist ka Saare turbakihi alla, see omakorda tähendab, et sügavam põhjavesi oleks heitvee immutusest tuleneva reostusohu vastu hästi kaitstud. Kahest majapidamisest lisanduda võiv (heitvee) reostuskoormus on antud asukohas, eemal tundlikest veekogudest ja eraldatud sügavamatest põhjaveekihtidest, ebaoluline. On selge, et puhastamata heitvett pinnasesse (või kraavi) juhtida ei saa lubada. Immutamisvõimaluse tekitamisel, arvestades ka väikest koormust, jääb võimalik mõju põhjaveele väikeseks. 4.3. Mets Raadatud Saare kinnistul kasvas valdavalt kask (65%), järgnesid kuusk (20%) ja mänd (15%). Puistu vanus oli 75 aastat, mis ilmselt viitabki pärast sõda kinnikasvanud heinamaale. Angervaksa kasvukohatüüpi mets on Eestis üsna levinud (10% kõikidest metsadest) ning Saare kinnistu mets erilist ökoloogilist väärtust seega ilmselt ei kujutanud. Suure tõenäosusega taastub elamualade vahel sarnane kooslus. Jättes kahe hoonestusala vahele taastuva metsa-ala on tagatud ka võimalus metsloomade liikumiseks – seda ei kohusta antud kohas otseselt ükski kõrgem planeering aga mis on tegeliku rohevõrgustiku osas kindlasti positiivsem, kui kogu kinnistu (elamu)krundistamine. Kuigi mets on Saarel äsja raadatud, oleks selle taastumine loomulik. Kehtiva üldplaneeringu mõttes on HK-alad mõeldud eelkõige kahjulike keskkonnamõjude (liiklus, õhusaaste, müra) puhverdamiseks ja sellisena on need alad kindlasti omal kohal suuremate teede, tööstusettevõtete või ka elamupiirkondade naabruses. Saare kinnistu HK-alana ei kanna sellise puhvri otstarvet – sisuliselt puuduvad seal mõjud mida puhverdada või siis elanikud, kes vajaksid otsest kaitsemetsa. 5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. Seos Euroopa Liidu õigusega. Võimaliku keskkonnamõju kestus, sagedus, pöörduvus, piiriülesus ja kumulatiivsus ei ole kriteeriumitena antud planeeringu puhul asjakohased. Ka puudub planeeringul arvestatav seos EL õigusaktide juurutamisega. DP lähtub Eesti seadustest, mis on EL õigusaktidega ühtlustatud. 6. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus. Igasugune ehitustegevus (ja sellele järgnev ehitiste kasutamine) sisaldab teatud riske, need pole aga antud juhul kuigi olulised. 8 7. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võiv mõju jääb valdavalt kinnistu piiresse. Ehitustegevus antud asukohas ei häiri naabruskonda (lähimad naabrid on Allika tänaval, u 200 m kaugusel, vahepeal mets). Kasutuses elamualast võivad tuleneda üksnes lühiajalised häiringud. 8. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus. Alal puudub looduslik, kultuuriline või ajalooline väärtus. Tegemist on tavalise liigniiske metsamaaga, mis on välja kujunenud soostunud niitude asemel. Majandusmetsana ei oleks Saare kinnistu kuigi tulus, linnalähedase elamisvõimaluse pakkumine ületab selle võimaluse. Kuivõrd on Saare ja teisi lähiala kinnistuid võimalik käsitleda Rapla ümbruse puhkealana? See on kindlasti võimalik üksiku metsas seikleja seisukohalt, klassikaliseks puhkemajanduse alaks (kuiv ja vanu üksikpuid sisaldav mets, veekogude ja vaadete olemasolu jne) ala ei sobi. 9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale. Planeeringualal lähimad kaitstavad alad (Kuusiku mõisa park ja Kuusiku hoiuala) jäävad kaugusele (> 2 km), kus igasugune mõju võimalus puudub. KOKKUVÕTE Arvestades Saare kinnistu DP-ga kavandatud tegevuse iseloomu, olemasolevat situatsiooni maastikul, loodus- ja kultuuriväärtusi, naabrussuhteid ning kaaludes elamuehitusega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju võib kinnitada, et tõenäosus olulise mõju esinemiseks puudub, KSH algatamise vajadust ei ole ette näha. Kui detailplaneeringus määratleda teatud osa (näiteks 25% elamukrundi pindalast) poolloodusliku alana, ei teki sisulist vastuolu Rapla valla üldplaneeringuga (kus ehitustegevus on hajaasustuse põhimõtete järgi lubatud) ning DP-d saab menetleda ÜP-d mittemuutvana. Andres Tõnisson 6. august 2020 keskkonnaekspert, tel 553 2515 [email protected] /allkiri digitaalselt/ TEHNILISED TINGIMUSED 413831 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood Mereno Ehitus OÜ 12783480 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Rapla, Võsa tn, 33/16 79514 Rapla maakond Telefon e-post 518 8987 [email protected] Kontaktisik Nimi Taavi Tuisk Telefon e-post 518 8987 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Saare Tuti küla Rapla vald Rapla maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 66904:003:0118 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 25 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 413831 KLIENDI TEGEVUSED 1. Detailplaneeringu alal näha ette koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht näha ette võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide planeerida 10 kV maakaabelliiniga alates keskpinge õhuliini mastist nr. 42 (mast asub Niidre kinnistu piiril). 2. Uuest planeeritud alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 5. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 6. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connect OÜ elektrivõrgu vaneminseneri poole (Kalev Seilmaa, 53340756, [email protected]). 8. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 9. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 10. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kalev Seilmaa Koostatud: 13.06.2022 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 13.06.2024 5334 0756 | [email protected] 2/2 HUVITATUD ISIK Jüri Haud [email protected] 524 9382 OBJEKT Saare kinnistu Tuti küla Rapla vald Raplamaa SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING DP PROJEKT DP001 DP Mereno Ehitus OÜ Reg.nr. 12783480 MTR EEP004179 Võsa 33-16 79514 Rapla Rapla vald Raplamaa PROJEKTIJUHT Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] ARHITEKT, PLANEERIJA: Rein Ailt [email protected] September 2019 1. SISUKORD Tiitelleht .................................................................................................................................. 1 1. Sisukord.............................................................................................................................. 2 2. Olemasolev olukord........................................................................................................ 3-5 2.1 Kinnistu maakatastri väljavõte ........................................................................................ 3 2.2 Situatsiooniskeem .......................................................................................................... 4 2.3 Olemasolev olukord /kitsenduste kaart .......................................................................... 4 2.4 Väljavõte Rapla valla üldplaneeringust .......................................................................... 5 3. Seletuskiri ...................................................................................................................... 6-12 3.1 Üldosa ............................................................................................................................ 6 3.1.1 Üldandmed .................................................................................................................. 6 3.1.2 Alusdokumendid .......................................................................................................... 6 3.1.3 Olemasolev asendiplaaniline olukord/planeeringuala ................................................. 7 3.1.4 Detailplaneeringu seosed üldplaneeringuga ............................................................... 7 3.2 Planeerimisettepanek ..................................................................................................... 7 3.2.1 Krundijaotus ................................................................................................................ 7 3.2.2 Planeeringulahenduse põhjendus ............................................................................... 8 3.2.3 Ehitusõigus .................................................................................................................. 8 3.2.4 Liikluskorraldus ja parkimine ....................................................................................... 8 3.2.5 Piirangud ..................................................................................................................... 8 3.2.6 Keskkonnakaitse, haljastus ......................................................................................... 8 3.3 Tehnovarustus................................................................................................................ 9 3.3.1 Vesivarustuse välisvõrk ............................................................................................... 9 3.3.2 Kanalisatsiooni välisvõrk ............................................................................................. 9 3.3.3 Elektrivarustus ............................................................................................................. 9 3.3.4 Side ........................................................................................................................... 10 3.4 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ................................ 10 3.5 Tuleohutuse abinõud .................................................................................................... 11 3.5.1 Tuleohutusele esitatavad nõuded ............................................................................. 11 3.5.1.1 Alus- ja normdokumendid....................................................................................... 11 3.5.2 Tuleohutuse kirjeldus ................................................................................................ 11 3.5.3 Tuletõrje veevarustus ................................................................................................ 11 3.6 Planeeringuala tehnilised näitajad................................................................................ 12 3.7 Planeeringu elluviimine ................................................................................................ 12 3.8 Lisanduvad joonised..................................................................................................... 13 SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa DP DP001 september 2021 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652 [email protected] 2 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1 MAAKATASTRI VÄLJAVÕTE KIIRPÄRING MAAKATASTRIST Väljatrüki kuupäev 22.07.2019 Tunnus 66904:003:0118 Lähiaadress Saare Asustusüksus Tuti küla Omavalitsus Rapla vald Maakond Rapla maakond Registreerimise aeg 26. oktoober 2006. a. Muudatuste registreerimise aeg 21. detsember 2018. a. Sihtotstarve 1 Maatulundusmaa 100% Sihtotstarve 2 - Sihtotstarve 3 - Pindala 23989 m² Ruumikuju pindala 23989 m² Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa 21711 m² Õuemaa Muu maa 2278 m² Registriosa 11754350 Mõõdistamise aeg 01. november 1998. a. Mõõdistaja Riidak, Kalle Moodustamise viis mõõdistatud, L-EST Hinnatsoon H0669006 100% V0669041 3.37% Viljakustsoon V0669022 96.63% Katastripidaja märked - Püsilink https://xgis.maaamet.ee/ky/66904:003:0118 SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa DP DP001 september 2021 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652 [email protected] 3 2.2 SITUATSIOONISKEEM 2.3 OLEMASOLEV OLUKORD / KITSENDUSTE KAART SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa DP DP001 september 2021 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652 [email protected] 4 2.4 VÄLJAVÕTE RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUST (kehtestatud 2011 aastal) Saare detailplaneeringu ala SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa DP DP001 september 2021 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652 [email protected] 5 3. SELETUSKIRI 3.1 ÜLDOSA Saare detailplaneeringu eesmärgiks on Rapla vallas Tuti külas paikneva Saare kinnistu -100% maatulundusmaa kruntimine, mille käigus moodustatakse 2 elamumaad, 1 maatulundusmaa ja 1 transpordimaa. Detailplaneeringuga määratakse elamukruntide arendamiseks hoonestusala ja ehitusõigus, seatakse arhitektuurehituslikud tingimused, kavandatakse elamuid teenindavad juurdepääsuteed, liiklus ja tehnilise taristu, määratakse heakorra ja haljastuse põhimõtted. Märgitakse servituutide seadmise vajadus. 3.1.1 ÜLDANDMED TÖÖ NIMETUS: Saare kinnistu detailplaneering DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIK (kinnistu valdaja): Jüri Haud [email protected] 524 9382 KINNISTU ANDMED Maakond: Rapla maakond Omavalitsus: Rapla vald Asutusüksus: Tuti küla Lähiaadress: Saare Tunnus: 66904:003:0118 Sihtotstarve: maatulundusmaa 100% Pindala: 23989 m2 PROJEKTEERIJA Projekti koostaja: Mereno Ehitus OÜ Reg.nr. 12783480 Viljandi mnt 6, 79511 Rapla, Raplamaa [email protected] 518 8987 Projektijuht: Taavi Tuisk [email protected] 518 8987 Arhitekt/Planeerija: Rein Ailt [email protected] 3.1.2 ALUSDOKUMENDID Alusdokumendid (lisatud projekti dokumentide konteinerisse) - G.E. Point OÜ poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega, 18.06.2019 - Maakatastri kiirpäring, 22.07.2019 - Koostööleping Rapla Vallavalitsusega SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa DP DP001 september 2021 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652 [email protected] 6 - Rapla Vallavalitsuse poolt väljastatud “DP koostamise lähteseisukohad”, 31.10.19 - Keskkonnaekspert Andres Tõnissoni poolt koostatud Saare kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, 6.08.2020 - Rapla Vallavolikogu 29.10.2020 otsus nr 43 „Detailplaneeringu algatamine“ - Elektrilevi tehnilised tingimused nr 413831 3.1.3 OLEMASOLEV ASENDIPLAANILINE OLUKORD / PLANEERINGUALA Detailplaneeritav ala asub Rapla vallas, Tuti külas, 27 Rapla-Järvakandi-Kergu tee läheduses. Planeeringuga on hõlmatud Saare maaüksus (66904:003:0118; pindala ca 2,4 ha, millest 2,2 ha on metsamaa ja 0,2 ha muu maa). Planeeritaval maa-alal paikne hoonestust ega rajatisi. Olemasolev maakasutuslik sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Kinnistu piirneb 6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1 - kruuskattega sõiduteega. Kinnistu ees, samuti põhja- ning lõunapoolsel küljel on kuivenduskraavid, sest planeeritav maa-ala jääb Põlendiku-Suurearu maaparandussüsteemi koosseisu (kokku 182 ha, ehitatud 1973). Maapind on madal ja suhteliselt tasane, kõrgusmärgid jäävad 52.82...54.39 absoluutkõrgustes märgitud vahemikku, kinnistu kahes küljes oleva kuivenduskraavi põhja kõrguseks on 51.33 absoluutkõrgust. Kinnistut katab raiest jäänud tasane maastik. 3.1.4 DETAILPLANEERINGU SEOSED ÜLDPLANEERINGUGA Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on Saare maaüksuse juhtotstarve kaitsev (säilitatav) metsamaa. Kaitsva metsamaa ülesanne on säilitada asumite ökoloogiline puhverala ja koosluste looduslik mitmekesisus ka järeltulevatele põlvkondadele. Säilitatava metsamaa piirkonnas võib üldplaneeringu kohaselt maakasutuse juhtotstarvet erandkorras muuta. Ehitiste püstitamisel juhindutakse haja-asustusse ehitamise tingimustest. Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringuga ettenähtud juhtotstarbe (säilitatav metsamaa) muutmisettepanek: 25 % ulatuses maaüksusest nähakse ette üksikelamuid teenindav maa, muus osas säilib metsamaa ja detailplaneeringu lahendusega on võimalik tagada valla üldplaneeringus ettenähtud arengutingimused ja seetõttu ei sisalda detailplaneeringuga kavandatav Rapla valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmisettepanekut. Rapla valla volikogu on algatanud Saare kinnistu detailplaneeringu Rapla valla üldplaneeringut mittemuutvana 29. oktoobril 2020 otsusega nr 43. 3.2 PLANEERIMISETTEPANEK 3.2.1 KRUNDIJAOTUS Planeeringuga nähakse ette 2 üksikelamumaa ja 1 maatulundusmaa ja 1 transpordimaa moodustamine. Üksikelamumaa kruntide suurused on 3796m2, 2004m2 ja transpordimaa suurus on 193m2 ning maatulundusmaa suurus on 17996m2. Väike-elamumaa krundid on planeeritud eluhoonete ja abihoonete rajamiseks. Transpordimaa (193m2) on kavandatud naaberkinnistule (Posti, katastritunnus - 66904:003:0089,100% elamumaa) juurdepääsu teeks. Vastava transpordimaa tüki võib hiljem liita planeeringuga kavandatud väikeelamumaaga (krunt nr 3) - juhul, kui Posti kinnistule on võimalik rajada SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa DP DP001 september 2021 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652 [email protected] 7 juurdepääsutee mujalt, kui üle Saare kinnistu. Planeeritava Saare kinnistu keskele jäetakse üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt. 3.2.2 PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUS Käesolev planeerimislahendus järgib endise Rapla valla üldplaneeringuga seatud üldisi arengueesmärke ja ülesandeid. Planeeringuga rajatavate elamumaadega tagatakse lähipiirkonna miljöö säilimine. Krundid on piisava suurusega, mistõttu hoonestusvälisel alal säilitatakse või kavandatakse olemasolevasse miljöösse sobiv kõrghaljastus. Planeeringulahendus tagab kruntide piisava privaatsuse nii naaberkinnistute kui ka suuremate teede suhtes. 3.2.3 EHITUSÕIGUS Käesoleva planeeringuga antakse kruntidele nr 1 ja 3 ehitusõigus ühe üksikelamu ja kahe abihoone ehituseks ehitisealuse pinnaga 400m2. Väikeehitisi (ehitisealuse pindalaga alla 20m2) võib rajada ainult detailplaneeringuga ettenähtud hoonestusalasse. Hoonete lubatud kõrgused on üksikelamutel 8m ja abihoonetel 5m. Katuste kaldenurgaks on 0- 35°. Kuna elamuehituseks kavandatav maa-ala paikneb maaparandussüsteemi st võimaliku liigniiske pinnasega alal, siis on soovitav rajada hoonete põrandapind (0.00) maapinnast kõrgemale kui 0,4m. Hoonete katuseharja suund soovitavalt paralleelne või risti sõiduteega. Hoonete välisviimistluses kasutada traditsioonilisi materjale: puit, krohv, kivi, viimistlusplaadid, profiilplekk, klaas. Kinnistute piirdeaedade lahendus on traditsiooniline: tänavapoolseks piirdeaiaks on puitlipp- või võrkaed koos hekiga, naaberkinnistute poolsed piirded rajatakse võrk-, hekk või puitlippaedadena. Piirdeaedade lubatud kõrgus 1,2-1,5m maapinnast. Piirdeaedadele on ette nähtud üks sõiduvärav ja üks jalgvärav. Hoonete juurde on ettenähtud sissesõidutee ja parkimisplatsi rajamine. Krundile nr 4 ehitusõigusi ei anta, krunt jääb perspektiivseks ligipääsu alaks Posti kinnistule (66904:003:0089). Krunt nr 2 jäetakse olemasolevalt maatulundusmaaks ehk looduslikuks puhveralaks. 3.2.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE Planeeritav ala jääb 27 Rapla-Järvakandi-Kergu maantee lähedale, teekaitsevöönd planeeringualani ei ulatu. Planeeritava ala juurdepääs toimub olemasolevate teede, 20125 Rapla ümbersõidu teelt läbi 6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1 kaudu. Üksikelamu kruntidele nähakse ette parkimine vähemalt 3 sõiduautole, parkimine lahendatakse ainult kinnistusiseselt. 3.2.5 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS Olmejäätmete käitlemiseks sõlmitakse leping Rapla valla prügikäitlusfirmaga. Liigiti kogutavad jäätmed, kartong ja papp ning ohtlikud jäätmed antakse üle jäätmejaamas. Ehitusjäätmete äraveoks tellitakse eraldi konteiner. Teemaa külgalad kaetakse mullaga ja külvatakse muru. Kõrghaljastust ei ole teemaale ette nähtud. Elamukrundi haljastus lahendatakse elamu projekti mahus asendiplaanil. Krundid on piisava suurusega, soovituslik on hoonestusvälisel alal säilitada või kavandada kõrghaljastust SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa DP DP001 september 2021 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652 [email protected] 8 (põhiliselt kruntide hoovipoolsetes osades), mis sobiks naaberkinnistute looduslähedase lahendusega ja tagaks piisava privaatsuse. Vastavalt Maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" ulatub tiheasustusega alal avatud eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal seitsme meetri kaugusele. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada maaparandusehitise ja projekteeritava ala ühisosa ehitusprojektid Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks. 3.3 TEHNOVARUSTUS 3.3.1 VESIVARUSTUSE VÄLISVÕRK Planeeringuala veevarustus lahendatakse planeeringusisese puurkaevuga, mis on ette nähtud krundile nr 1. Puurkaevu hooldusala raadius 10m. Puurkaevust rajatakse torustik dn38mm krundile nr 3, liitumispunktiks maakraan DN25. Krundi nr 1 veevarustus võetakse otse puurkaevust torustikuga dn38mm. Lubatud on rajada kummalegi üksikelamukrundile oma puurkaev. Lubatud on ühisvõrkudega liitumine kui selline võimalus avaneb. Puurkaevu rajamiseks tuleb omanikul taotleda Rapla Vallavalitsuselt ehitusluba. 3.3.2 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK Planeeritava ala piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon. Reoveekanalisatsioon on võimalik lahendada lokaalselt krundisiseselt kogumismahutitega. Soovitatav on ette näha kaks 10 m3. Mahutid paigaldada sissesõidutee äärsele alale, et tagada mahutitele teenindamisele (tühjendamisele) ligipääs. Alternatiivse variandina võib reovee bioloogiliseks puhastamiseks ette näha omapuhasti (biopuhasti) koos puhastatud vee juhtimisega vooluveekogusse. Biopuhasti tüüp ja muud parameetrid selguvad projekteerimise käigus. Omapuhasti rajamisel tuleb arvestada, et nõuded heit- ja sademevee veekogusse või pinnasesse juhtimise kohta on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses 29.11.2012 nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“. Lubatud on ühisvõrkudega liitumine kui selline võimalus avaneb. Perspektiivselt (kokkulepete saavutamisel) on võimalik liituda naaber Vesiallika planeeringuala vesivarustuse ja kanalisatsioonisüsteemiga. 3.3.3 ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustuse liitumiseks on Elektrilevi poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 413831. Detailplaneeringu alal näha ette koht uuele komplektalajaamale, alajaama toide planeerida 10kV maakaabelliiniga alates keskpinge õhuliini mastist nr 42. Näha ette uutele kinnistutele välja eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa DP DP001 september 2021 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652 [email protected] 9 Detailplaneeringu elluviimisel tuleb omanikul tellida elektri liitumiseks eraldi liitumisprojekt ja kooskõlastada Elektrileviga. Liitumisprojektis näha ette ka kaablikoridoride lahendused liitumispunktist uute kinnistuteni. Liitumisprojekti väljaehitus tuleb tellida Elektrilevilt või vastavat ehitustööde litsentsi omavalt ettevõttelt. Kõik ehitustööd tuleb kooskõlastada Elektrileviga. 3.3.4 SIDE Planeeringuala läheduses puudub sideühenduse maakaabel. Vajadusel lahendatakse sideühendus kruntide ehitusprojektide käigus või õhulevi kaudu. 3.4 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVATE NÕUETE JA TINGIMUSTE SEADMINE Kuritegevuse ohjeldamise probleemidele tuleb läheneda komplekselt, arvestades kohaliku omavalitsuse, ühiskondlike organisatsioonide ja politsei osavõtuga. Lähtuda tuleb kõige kaitsetumate inimrühmade vajadusest. Kuus põhimõtet kuritegevuse ohjeldamiseks: JÄLGITAVUS: Ala jälgitavus on üks peamisi asjaolusid, mis kurjategijaid heidutab. Pole oluline kas ümbruskonda tegelikult jälgitaksegi, tähtis on luua niisugune ümbrus, mis paneks sissetungija tunnetama, et ta on kõigile nähtav. NAABRUSKONNAD: Ala jälgitavuse põhimõtet rakendades peab arvestama vaadeldava piirkonna lähiümbrust. See tähendab, et inimesed tunnistavad ala omaks ja jälgivad seal toimuvat. AVALIKUD ALAD JA ERAVALDUS: Avalike alade ja eravalduste probleem on tihedalt seotud naabruskondade probleemidega ning keskendub avalike alade ja eravalduste eristamise vajadusele. VARJUMISKOHAD: Selle põhimõtte järgi on oluline kõrvaldada võimalikud varjumiskohad. Hoonete projekteerimisel tuleb niisuguste kohtade tekkimist vältida, enne projekteerimist tuleb need välja selgitada ja võimalust mööda kõrvaldada. ABINÕUDE KOMPLEKSSUSE PÕHIMÕTE: Turvalisus tuleb tagada mitmete abinõude kooskasutamisega. Projektid tuleb igakülgselt läbi arutada, pidades silmas kõiki turvalisuse tagamise võimalusi, sh ala loomulikku jälgitavust ja kaitstust. KOOSTÖÖPÕHIMÕTE: Koostööd tuleb teha elamuid igapäevaselt hallates nii eraisikute kui ametiisikute poolt. Arhitekt peab hoonete ehitamisel ette nägema oma otsuste nii pika- kui lühiajalisi tagajärgi. Tuleb tagada, et ehitus kulgeks lihtsalt ja valutult. SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa DP DP001 september 2021 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652 [email protected] 10 3.5 TULEOHUTUSE ABINÕUD 3.5.1 TULEOHUTUSELE ESITATAVAD NÕUDED 3.5.1.1 ALUS- JA NORMDOKUMENDID Tuleohutuse osas planeeringualal ja hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda SM 30.03.2017 määrusest nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a. määrusega nr. 97 “Nõuded ehitusprojektile”. Normdokumendid: 1. EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid 2. EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitise tuleohutus. Osa 3: küttesüsteemid 3. EVS 812-6:2012/AC:2016/A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus 4. EVS 812-7:2018 – Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 3.5.2 TULEOHUTUSE KIRJELDUS Käesoleva detailplaneeringuga lubatud madalaim hoone tuleohutusklass on TP3. Hoonestusala miinimumkaugus naaberkinnistute piiridest on 5m, teepoolsest piirist 10m. Naaberkinnistute hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt 8m. 3.5.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Saare kinnistu asub haja-asustusalal. Lähim naaberkinnistu hoone asub ~120m kaugusel, Allika tn 7, Tuti küla (66904:003:0153) kinnistul asuv üksikelamu (120850283), ehitisealune pind 111,7m2. Antud detailplaneeringuga planeeritavad üksikelamumaad (krundid nr 1 ja 3), millele antakse hoonestusõigused, asuvad üksteisest 171m kaugusel. Tuletõrje veevarustuse, mis tagab kustutusvee normvooluhulga min. 10 I/s 3h jooksul (vastavalt EVS 812-6:2012/AC:2016/A2:2017 – Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus), saadakse Rapla linnas, Piiri tn ja Kuusiku tee ristmikul asuvast hüdrandist. Hüdrandi kaugus Saare kinnistust 1,6 km. 3.6 PIIRANGUTE ja SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS Kruntide nr 1 ja 3 hoonestusala kaugus naaberkinnistute piiridest vähemalt 5m, teepoolsest piirist 10m. Planeeringualal oleva elektri kaitsevöönd maakaablil 2m kaabli teljest, maa-ala läbivate veetorude kaitsevöönd 2m toru teljest. Krundi nr 1 puurkaevu hooldusala raadius 10m. Põlendiku-Suurearu maaparandussüsteemi koosseisu (kokku 182 ha, ehitatud 1973). Kinnistu piirdekraav suubub Mürakamäe kraavi, see Rõue jõkke, see edasi Vigala jõkke. Saare kinnistu arendamisel tagada maaparandussüsteemide toimivus. Juurdepääsutee 5 m laiune koridorile servituudi seadmise vajadus Posti kinnistu kasuks krundile nr 4 (Asjaõigusseadus 09.06.1993, redaktsioon 01.01.2011.a) SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa DP DP001 september 2021 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652 [email protected] 11 3.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD Planeeringuala suurus 23989m2. Planeeritud krundid: Krunt nr 1 Kinnistu suurus m2: 3796 Ehitusalune pind: 400 Täisehituse %: 11 Maa sihtotstarve: pereelamu maa 100% Eluhoonete arv krundil: 1 Abihoonete arv krundil: 2 Min. parkimiskohtade arv: 3 Krunt nr 2 Kinnistu suurus m2: 17996 Ehitusalune pind: - Täisehituse %: - Maa sihtotstarve: kaitsehaljastuse maa 100% Eluhoonete arv krundil: - Abihoonete arv krundil: - Min. parkimiskohtade arv: - Krunt nr 3 Kinnistu suurus m2: 2004 Ehitusalune pind: 400 Täisehituse %: 20 Maa sihtotstarve: pereelamu maa 100% Eluhoonete arv krundil: 1 Abihoonete arv krundil: 2 Min. parkimiskohtade arv: 3 Krunt nr 4 Kinnistu suurus m2: 193 Ehitusalune pind: - Täisehituse %: - Maa sihtotstarve: tee- ja tänavamaa 100% Eluhoonete arv krundil: - Abihoonete arv krundil: - Min. parkimiskohtade arv: - 3.8 PLANEERINGU ELLUVIIMINE Planeeringu elluviimisel tuleb lähtuda DP-ga ette nähtud lahendustest. Planeeringu elluviimisest huvitatud isikul on kohustus oma kulul välja ehitada DP kohane lahendus, hoonete ja rajatiste projekteerimise aluseks on DP-ga kehtestatud tingimused. Planeeringu elluviimisega ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele, tegevus peab olema kooskõlas kehtivate ehitusnormidega ja projekteerimistavadega. Planeeringuala koosneb 75% ulatuses kaitsehaljastusega maast, mis tagab piirkonnale suures mahus loodusliku ala. Planeeringu elluviimisest huvitatud isikul lasub kohustus metsa taastamine SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa DP DP001 september 2021 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652 [email protected] 12 antud alal. Pereelamu maaga ei kaasne piirkonnale reostusohtu ega muid keskkonnakahjustusi. Antud piirkonnas küll suureneb liiklussagedus, kuid seda väga vähesel määral. Detailplaneeringu kehtestamisele ja kinnistu jagamisele järgnevate toimingute/tegevuste järjekord: - Planeeritav kinnistu jagamine, mõõdistamine ja kinnitamine - Planeeringujärgsete servituutide, isiklike kasutusõiguste vms seadmine - Planeeringujärgsete hoonete ja tehnovõrkude projekteerimine, eelnevalt vajalike tehniliste tingimuste taotlemine võrguhaldajatelt - Ehituslubade taotlused, väljastamised - Projektijärgsed hoonete ja rajatiste ehitamine, tehnovõrkude rajamine - Ehitiste ja rajatiste kasutuslubade taotlemised, väljastamised 3.9 LISANDUVAD JOONISED DP-1 Tugiplaan (geoalus) DP-2 Põhijoonis DP-3 Tehnovarustus Koostas: Rein Ailt SAARE KINNISTU DETAILPLANEERING Saare, Tuti küla, Rapla vald, Raplamaa DP DP001 september 2021 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Arhitekt, planeerija: Rein Ailt 5615 9652 [email protected] 13 M 100% 66904:003:1191 Karjamardi AH M 100% 66904:003:0092 E 100% 3 Hundi 3096m² EH 2/8 400m² 1/3 OLEMASOLEVAD KINNISTUPIIRID PLANEERINGUALA PLANEERITUD UUS KINNISTUPIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA PIIR PLANEERITUD ELAMUMAA M 100% PLANEERITUD HOONESTUSALA 66904:003:0089 Posti PLANEERITUD KINNISTU SISSESÕIDUTEE EH PLANEERITAV PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M AH PLANEERITAV PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M JUURDEPÄÄS KINNISTULE M 100% 2 12825m² PLANEERITAV PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M -/- - m² -/- PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABEL LK PLANEERITUD LIITUMISKILP DETAILPLANEERINGU MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED: KRUNDI NR VASTAVALT DET.PLANEERINGULE SIHTOTSTARVE E 100% 1 8068m² KINNISTU PINDALA 2/9 800m² 1/3 HOONETE ARV KRUNDIL (ELUHOONE/ABIHOONE) MAX EHITISEALUNE PIND SUURIM KORRUSELISUS/ MAX KÕRGUS NAABERKINNISTUD: L 100% KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE 66901:001:0135 KATASTRIÜKSUSE NUMBER 66902003 Alu tee L1 KATASTRIÜKSUSE NIMI TÄHISED: E - ELAMUMAA M - MAATULUNDUSMAA L - TRANSPORDIMAA E 100% 66904:003:0160 Allika tn 14 M 100% 66904:003:1052 Rebaseuru E 100% 66904:003:0159 Allika tn 13 E 100% 1 8068m² 2/8 800m² 1/3 EH L 100% AH 66901:001:0814 6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1 LK OBJEKTI NIMETUS JA AADRESS JOONISE NR. MERENO EHITUS OÜ DP-3 Reg.nr. 12783480 Projektijuht: SAARE DETAILPLANEERING STAADIUM Võsa 33-16, Rapla Taavi Tuisk 66904:003:0118 Tel. 518 8987 [email protected] SAARE, TUTI KÜLA, RAPLA VALD, ES MTR EEP004179 RAPLAMAA MÕÕTKAVA M 100% 1:500 66904:003:0361 TEHNILINE TEOSTUS T.Tuisk JOONISE NIMI TÖÖ NR. M 100% M 100% Juhani PÕHIJOONIS 66904:003:1303 66904:003:0352 PROJEKTEERIJA D-01 TELLIJA VASTUTAV SPETSIALIST JÜRI HAUD 524 9382 KUUPÄEV Hundiaugu Vanakubja [email protected] 16.09.2019 M 100% 66904:003:1191 Karjamardi LT 100% 4 193m² EHITUSÕIGUSE TABEL Hoonete arv krundil: Moodustatakse Katuseharja suund Eluhoone/abihoone Eluhoone/abihoone Ehitiste kasutamise Nõuded piirdeaiale eluhoone/abihoone vastavalt detail- Maa sihtotstarve kinnistutest: välisviimistlusele Min. tulepüsivus Ehit. kood ja otstarve max. kõrgus (m) Kinnistu aadress, planeeringule alune Täis- Katuse kalle Planeeritud Kinnistu korruselisus Hoone ±0.00 katastritunnus Servituudid pindala kinnistu suurus pind ehit. Erinõuded Parkimine Tee servituudi ala Pos. aadress m² m² % Kasutajad: Posti kinnistu nr. klass 5.0 RAPLAMAA 1 KRUNT NR.1 3796 400 11 EP 11101 Üksikelamu 1/2 8/5 2/1 15°-45° TP3 100...450mm maapinnast hekiga, puitpiire, lubatud kombinatsioonid. paralleelne või risti puit, krohv, kivi, viimistlusplaadid, parkimiskohtade arv vähemalt 3 AH parkimine ainult kinnistusisene. Naabritepoolne piirdeaed: võrkaed, hekk, M 100% EP 100% RAPLA VALD 3 100% 12744 Elamu, kooli vms TUTI KÜLA Tänavapoolne piirdeaed: võrkaed koos 66904:003:0092 abihoone 2004m² (811) SAARE tänavamaaga puitpiire, lubatud kombinatsioonid. Piirdeaia lubatud kõrgus 1,2...1,5m Hundi katastritunnus III KRUNT NR.3 2004 400 20 2/8 400m² 1/2 0 11. 66904:003:0118 pindala 23989m² profiilplekk, klaas Maatulundusmaa 100% LK EH 0 10 . 5.0 II KRUNT NR.2 17996 HK 100% M 100% IV KRUNT NR.4 193 LT 66904:003:0089 Posti 100% Kinnistute jaotuse % sihtotstarbe järgi: EP (pereelamumaa) - 24% LT (tee- ja tänavamaa) - 1% HK (kaitsehaljastuse maa) - 75% OLEMASOLEVAD KINNISTUPIIRID HL 100% PLANEERINGUALA 2 17996m² OLEMASOLEV TEE OLEMASOLEV ELEKTRI ÕHULIIN -/- - m² -/- PLANEERITUD UUS KINNISTUPIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA PIIR EP PLANEERITUD PEREELAMUMAA PLANEERITUD HOONESTUSALA HK ÜP-GA SEATUD KAITSEHALJASTUSE MAA PLANEERITUD KINNISTU SISSESÕIDUTEE LT PLANEERITUD TEE SERVITUUDI ALA EH PLANEERITUD ELUHOONE (ASUKOHT TINGLIK) AH PLANEERITUD ABIHOONE (ASUKOHT TINGLIK) PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KINNISTULE PLANEERITUD PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M PLANEERITUD ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABEL PLANEERITUD VEEVARUSTUS LK PLANEERITUD KINNISTU ELEKTRI LIITUMISKILP PLANEERITUD KINNISTU VEEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT E 100% 66904:003:0160 Allika tn 14 DETAILPLANEERINGU MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED: M 100% KRUNDI NR VASTAVALT DET.PLANEERINGULE 66904:003:1052 Rebaseuru SIHTOTSTARVE E 100% 1 3796m² (1659) KINNISTU PINDALA (HOONESTUSALA) 2/8 400m² 1/3 HOONETE ARV KRUNDIL (ELUHOONE/ABIHOONE) MAX EHITISEALUNE PIND SUURIM KORRUSELISUS/ MAX KÕRGUS NAABERKINNISTUD: E 100% L 100% KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE 66904:003:0159 66901:001:0135 KATASTRIÜKSUSE NUMBER Allika tn 13 66902003 Alu tee L1 KATASTRIÜKSUSE NIMI TÄHISED MAAKATASTRI SIHTOTSTARBE JÄRGI: E - ELAMUMAA M - MAATULUNDUSMAA L - TRANSPORDIMAA TÄHISED DETAILPLANEERINGU SIHTOTSTARBE JÄRGI: 20. 2 EP - PEREELAMU MAA 8. 0 4 LT - TEE- JA TÄNAVAMAA HK - KAITSEHALJASTUSE MAA 0 5. 0 10. EH L 100% 66901:001:0814 AH 6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1 10.0 LK, planeertiav alajaam EP 100% 1 3796m² (1659) 2/8 400m² 1/2 OBJEKTI NIMETUS JA AADRESS JOONISE NR. MERENO EHITUS OÜ DP-2 Reg.nr. 12783480 Projektijuht: SAARE DETAILPLANEERING STAADIUM Võsa 33-16, Rapla Taavi Tuisk 66904:003:0118 Tel. 518 8987 [email protected] SAARE, TUTI KÜLA, RAPLA VALD, EP MTR EEP004179 RAPLAMAA MÕÕTKAVA 1:500 JOONISE NIMI TEHNILINE TEOSTUS T.Tuisk TÖÖ NR. M 100% M 100% M 100% PÕHIJOONIS PROJEKTEERIJA R.Ailt DP001 66904:003:1303 66904:003:0352 66904:003:0361 TELLIJA VASTUTAV SPETSIALIST R.Ailt JÜRI HAUD 524 9382 KUUPÄEV Hundiaugu Vanakubja Juhani [email protected] 16.09.2019 M 100% 66904:003:1191 Karjamardi LT 100% 4 193m² EHITUSÕIGUSE TABEL Hoonete arv krundil: Moodustatakse Katuseharja suund Eluhoone/abihoone Eluhoone/abihoone Ehitiste kasutamise Nõuded piirdeaiale eluhoone/abihoone vastavalt detail- Maa sihtotstarve kinnistutest: välisviimistlusele Min. tulepüsivus Ehit. kood ja otstarve max. kõrgus (m) Kinnistu aadress, planeeringule alune Täis- Katuse kalle Planeeritud Kinnistu korruselisus Hoone ±0.00 katastritunnus Servituudid pindala kinnistu suurus pind ehit. Erinõuded Parkimine Tee servituudi ala Pos. aadress m² m² % Kasutajad: Posti kinnistu nr. klass 5.0 RAPLAMAA 1 KRUNT NR.1 3796 400 11 EP 11101 Üksikelamu 1/2 8/5 2/1 15°-45° TP3 100...450mm maapinnast hekiga, puitpiire, lubatud kombinatsioonid. paralleelne või risti puit, krohv, kivi, viimistlusplaadid, parkimiskohtade arv vähemalt 3 AH parkimine ainult kinnistusisene. Naabritepoolne piirdeaed: võrkaed, hekk, M 100% EP 100% RAPLA VALD 3 100% 12744 Elamu, kooli vms TUTI KÜLA Tänavapoolne piirdeaed: võrkaed koos 66904:003:0092 abihoone 2004m² (811) SAARE tänavamaaga puitpiire, lubatud kombinatsioonid. Piirdeaia lubatud kõrgus 1,2...1,5m Hundi katastritunnus III KRUNT NR.3 2004 400 20 2/8 400m² 1/2 0 11. 66904:003:0118 pindala 23989m² profiilplekk, klaas Maatulundusmaa 100% LK EH 0 10 . 5.0 II KRUNT NR.2 17996 HK 100% M 100% IV KRUNT NR.4 193 LT 66904:003:0089 Posti 100% Kinnistute jaotuse % sihtotstarbe järgi: EP (pereelamumaa) - 24% LT (tee- ja tänavamaa) - 1% HK (kaitsehaljastuse maa) - 75% HL 100% 2 17996m² OLEMASOLEVAD KINNISTUPIIRID PLANEERINGUALA -/- - m² -/- OLEMASOLEV TEE OLEMASOLEV ELEKTRI ÕHULIIN PLANEERITUD UUS KINNISTUPIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA PIIR PLANEERITUD KINNISTU SISSESÕIDUTEE PLANEERITUD TEE SERVITUUDI ALA PLANEERITUD VEETORUSTIKU KAITSEVÖÖND 2M PLANEERITUD ELEKTRI MAAKAABLI KAITSEVÖÖND 2M EH PLANEERITUD ELUHOONE (ASUKOHT TINGLIK) AH PLANEERITUD ABIHOONE (ASUKOHT TINGLIK) PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KINNISTULE PLANEERITUD PUURKAEV, HOOLDUSALA R 10M PLANEERITUD ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABEL PLANEERITUD VEEVARUSTUS LK PLANEERITUD KINNISTU ELEKTRI LIITUMISKILP PLANEERITUD KINNISTU VEEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT E 100% 66904:003:0160 Allika tn 14 DETAILPLANEERINGU MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED: M 100% KRUNDI NR VASTAVALT DET.PLANEERINGULE 66904:003:1052 Rebaseuru SIHTOTSTARVE E 100% 1 3796m² (1659) KINNISTU PINDALA (HOONESTUSALA) 2/8 400m² 1/3 HOONETE ARV KRUNDIL (ELUHOONE/ABIHOONE) MAX EHITISEALUNE PIND SUURIM KORRUSELISUS/ MAX KÕRGUS NAABERKINNISTUD: E 100% L 100% KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE 66904:003:0159 66901:001:0135 KATASTRIÜKSUSE NUMBER Allika tn 13 66902003 Alu tee L1 KATASTRIÜKSUSE NIMI TÄHISED MAAKATASTRI SIHTOTSTARBE JÄRGI: E - ELAMUMAA M - MAATULUNDUSMAA L - TRANSPORDIMAA TÄHISED DETAILPLANEERINGU SIHTOTSTARBE JÄRGI: 20. 2 EP - PEREELAMU MAA 8. 0 4 LT - TEE- JA TÄNAVAMAA HK - KAITSEHALJASTUSE MAA 0 5. 0 10. EH L 100% 66901:001:0814 AH 6690020 Suurearu-Põlendiku tee L1 10.0 LK, planeertiav alajaam EP 100% 1 3796m² (1659) 2/8 400m² 1/2 OBJEKTI NIMETUS JA AADRESS JOONISE NR. MERENO EHITUS OÜ DP-3 Reg.nr. 12783480 Projektijuht: SAARE DETAILPLANEERING STAADIUM Võsa 33-16, Rapla Taavi Tuisk 66904:003:0118 Tel. 518 8987 [email protected] SAARE, TUTI KÜLA, RAPLA VALD, EP MTR EEP004179 RAPLAMAA MÕÕTKAVA 1:500 JOONISE NIMI TEHNILINE TEOSTUS T.Tuisk TÖÖ NR. M 100% M 100% M 100% TEHNOVARUSTUS PROJEKTEERIJA R.Ailt DP001 66904:003:1303 66904:003:0352 66904:003:0361 TELLIJA VASTUTAV SPETSIALIST R.Ailt JÜRI HAUD 524 9382 KUUPÄEV Hundiaugu Vanakubja Juhani [email protected] 16.09.2019 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang seoses Saare kinnistu kavandatava detailplaneeringuga (Tuti küla, Rapla vald) FAKTILISED ASJAOLUD Maaomanik Jüri Haud (esindajaks Mereno Ehitus OÜ) soovib detailplaneeringu alusel saada Saare kinnistule ehitusõigust kahe väikeelamu tarvis. Kinnistu suurus on 2,4 ha, tegemist on kunagise heinamaaga, mis hiljem metsa kasvanud ja millel on hiljuti (2018) teostatud lageraie. Detailplaneeringu eesmärgiks on kahe elamukrundi (0,3 ha ja 0,8 ha) moodustamine maatulundusmaana säilitatava suurema krundi (1,3 ha) otstes. 2 Kinnistule on juurdepääs Rapla ringteelt, Tuti külast, Suurearu-Põlendiku kruusateelt. Rapla keskväljakule on Saare kinnistult sõiduteid pidi 3,5 km. Saare kinnistu on Rapla valla üldplaneeringu (2011) kohaselt määratletud kaitsva (säilitatava) metsamaana (HK), kus ehitiste püstitamise korral tuleb järgida hajaasustuse tingimusi. Kinnistu lõunaosa käsitletakse valla üldplaneeringus tiheasustusalana, sisuliselt on Saare kinnistu liitumas Allika tänava arendusalaga. Saare kinnistu arendamise suhtes puuduvad erilised tehnilised kitsendused. Elektriühenduseks on vajalik Allika tänava madalpingeliini pikendamine, see on vajalik ka moodustatud Allika tänava elamukruntidele. Veevarustuse tarvis on ilmselt mõistlik valida oma puurkaev(ud) kuna liitumisvõimalus Vesialliku (Lätte tänava) puurkaevuga jääks kaugele (üle 100 m). Tõsi, kui veetrassi pikendada Allika tänava läänepoolsete elamumaa kruntideni, siis oleks võimalik ka Saare kinnistu, vähemalt lõunapoolne moodustatav krunt, sellega liita. Sama on ka kanalisatsiooniga, mille puhul on liitumisvõimalus Vesialliku (Joa tänava) kavandatava puhastusseadmega. Võimalik liitumispunkt jääb küll kaugele, kuid lihtne pole ka Saarele omapuhasti(te) rajamine, kuna maapinnalähedase põhjavee tase on kõrge - maapind on liigniiske. Detailplaneering peab saama Põllumajandusameti kooskõlastuse, kuna ala jääb Põlendiku- Suurearu maaparandussüsteemi koosseisu (kokku 182 ha, ehitatud 1973). Kinnistu piirdekraav suubub Mürakamäe kraavi, see Rõue jõkke, see edasi Vigala jõkke. Maakasutuse juhtotstarbe muutmise soovi tõttu sisaldab algatatav detailplaneering üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Maakonnaplaneeringuga (kehtestatud 2018) ei ole Saare detailplaneeringul vastuolu. Joonis 1. Saare kinnistu ja naaberkinnistud 3 Joonis 2. Tuti küla osa kajastus valla üldplaneeringus. Lilla joon HK alal on Saare kinnistut poolitav tiheasustusala piir. KSH EELHINDAMISE ALUS Saare kinnistu detailplaneeringu puhul ei ole KeHJS § 6 lg 1 mõistes ette näha olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatava tegevuse sisust/olemusest (kahe väikeelamukrundi kavandamine) tulenevalt ei oleks vaja KSH kaalumist, kuna väikesemahuline elamuehitus ei ole sisult keskkonnaohtlik ega ole ka loetletud tegevusvaldkondade1 seas, mille puhul on KSH eelhinnangu andmine kohustuslik. Sisulist ohtu keskkonnale antud ettevõtmisega tõenäoliselt ei kaasne. KSH vajaduse kaalumise aluseks ei saa olla ka tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale (PlanS § 124 lg 2, KeHJS § 33 lg 1 p 4). Antud planeeringu puhul siin seoseid ei ole, lähim Natura 2000 võrgustiku ala – Kuusiku hoiuala - jääb 2.2 km kaugusele. Samamoodi on võimaliku mõjuga kaitsealustele loodusobjektidele (KeHJS § 1 lg 2) – mõju puudub, lähim looduskaitseobjekt – Kuusiku mõisa park – jääb 2,7 km kaugusele. KSH kaalumise kohustus Saare kinnistu detailplaneeringu puhul tuleneb Planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, mille kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava DP koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d2. Saare kinnistu detailplaneeringuga soovitakse muuta endise Rapla valla üldplaneeringut, küsimus on seega – 1 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajaduse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. 2 Sama KSH kaalumise alus on antud KeHJS-is (§ 33 lg 2 p 1). Kuna DP puhul on primaarne siiski PlanS, tuleks KSH kaalumise põhialusena kasutada ikkagi PlanS-i. Muidugi võib viidata ka mõlemale seadusele. 4 kas muudatus on oluline ja võib kaasa tuua negatiivse keskkonnamõju? Vald võib DP-d algatades otsustada, et antud planeering ei muuda oluliselt ÜP põhilahendust ja seda ei menetleta siis ÜP-d muutvana. KSH eelhindamise tarvis on Eestis koostatud mitmeid metoodilisi juhendeid, millest KeHJS-i ja PlanS-i 2015. aasta uuendusi kajastab Riin Kutseri koostatud „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2018): https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf. Nimetatud juhendi järgmine on soovituslik. Küll tuleb eelhindamistel lähtuda KeHJS § 33 lg 4 ja 5 toodud kriteeriumitest. KSH vajaduse üle otsustamisel tuleb, lisaks KSH eelhinnangule, arvestada ka asjaomaste asutuste (kindlasti Keskkonnaamet, soovitavalt ka Põllumajandusamet, teised ametid ei oma antud planeeringuga seost) seisukohtadega. Eelhinnang ei eelda üldjuhul eraldi uuringute läbiviimist ehk teisisõnu - hinnang antakse olemasoleva teabe alusel. KSH EELHINNANG Arvestades KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriume, on järgnevalt kaalutud Saare DP- ga kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning selgitatud lõppjärelduseni jõudmist. Selguse huvides on esmalt toodud vastav kriteerium, millele järgneb selgitus. Kuna KeHJS-is toodud kriteeriumid on üsna üldised, siis kõik neist ei pruugi konkreetse planeeringu puhul olla asjakohased. 1. Missugusel määral loob DP aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest. DP-ga määratakse ehitusõigus ja kruntide kasutamise tingimused. Kavandatud tegevus – kahe väikeelamukrundi moodustamine lisaks ühele säilitatavale maatulundusmaa krundile – on oma olemuselt tavaline väiksemahulise asustusala rajamine, antud juhul metsamaa arvel. Kahe väikeelamu võimaliku lisandumisega ei muutu märkimisväärselt piirkonna ressursi- sh veekasutus, liiklustingimused, sotsiaalne või siis majanduslik olukord. Ei ole näha huvigruppi, keda kavandatud arendustegevus võiks häirida. Alati saab väita, et kehtivas Rapla valla üldplaneeringus on juba niigi piisavalt arendusalasid elamute tarvis (EV alad). Ilmselt ei ole kõik need alad tänaseks ega saa ka tulevikus täis ehitatud. Kriitilise vaate kohaselt ei peaks Saare DP-d üldse algatama. Enamasti ei ole üldplaneeringus siiski võimalik ette näha iga kinnistu(omaniku) reaalset valmidust oma elu korraldada just ÜP järgi. Omanike majanduslikud võimalused ja huvid, muutused keskkonnas (kasvõi Rail Baltic, mille trassi keegi 2011 aastal ei teadnud), ÜP-ga paratamatult kaasnev suurem üldistusaste – need on põhjused, miks iga kord ei ole mõistlik tingimusteta ÜP-d järgida. Valdavalt tuleks seda muidugi teha. Saare ja iga teise detailplaneeringu elluviimine sõltub maaomaniku võimalustest. Ilmselt on nõudlus linnalähedaste elamute järele olemas. Kui elamuid on võimalik, kehtivaid reegleid arvestades, rajada, tähendab see Raplale kasvuvõimalust. Kui asustusel puudub laienemisvõimalus (näiteks Natura 2000 ala naabrus) liigub potentsiaalne elanik mujale. 5 2. Missugusel määral mõjutab DP teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit. Kehtivat Rapla valla üldplaneeringut muudaks antud DP vähesel määral. Võib ka väita, et üldplaneeringu põhilahendust (PlanS § 142 lg 1 punktide 1 ja 2 mõistes) see ei muuda, kuna tegemist pole ulatusliku juhtotstarbe muutmise, hoonestuse kõrguspiirangu või krundi minimaalsuuruse vähendamisega. Kuna meil pole defineeritud, mis tähendab „ulatuslik“, siis on siin igakordse kaalumise koht - kas 2,4 ha (metsata) maatulundusmaa kujundamine osaliselt (1,2 ha) väikeelamu alaks on ÜP põhilahenduse „ulatuslik muutmine“? Kui käsitleda KSH eelhinnangu-kohuslasena igasugust ÜP muutmise soovi, igasugust kasutusotstarbe muutmist, siis on sõna „ulatuslik“ seaduses üleliigne. Mis oleks sellisel juhul „mitteulatuslik“? Rapla valla üldplaneering on uuendamisel. On selge, et haldusreformi järel (2017) on Rapla kui keskuse tähtsus kasvanud, samamoodi ka soovid arendada elamuehitust Raplas ja selle lähitagamaal. Keskuse tugevdamise huvides peaks koostatav üldplaneering ehitustegevust pigem toetama. Täna me näeme Rapla lähialal küll mitmeid uusarendusi, need on aga mahult üsna piiratud, pealegi linnale lähedal – nii on raske on rääkida traditsioonilisest „valglinnastumisest“ ja sellega kaasnevatest negatiivsetest kõrvalmõjudest (sotsiaalne isolatsioon, sõltuvus autost, väärtuslike kõlvikute hävimine, teenuste kaugenemine jne). Rapla skaalal ei ole valglinnastumise teema õnneks kuigi terav. Omavalitsus saab alati otsustada (PlanS § 142 lg 1 p 3) et KSH vajaduse kaalumiseks on hoopis mõni muu põhjus (lisaks lg 1 punktidele 1 ja 2). Kui leitakse, et muid põhjuseid ei ole ja ÜP-s ettenähtud juhtotstarvet ei muudeta ulatuslikult, siis saab planeeringut menetleda ÜP-ga kooskõlas olevana (ÜP-d mittemuutva planeeringuna). Rapla valla üldplaneeringu kõrval ei ole teisi strateegilisi planeerimisdokumente, millega Saare DP-l oleks puutumus. 3. DP asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Detailplaneeringu vajadus tuleneb kinnistu jagamise ja uue juhtotstarbe määramise soovist. Detailplaneeringuga saavad kaalutud/lahendatud erinevad huvid/võimalused näiteks kommunikatsioonide paigaldamise osas. Kahe väikeelamu keskkonna-jalajälg on praktiliselt olematu ja erilisi keskkonnakaalutlusi nende püstitamisel (antud asukohas) olla ei tohiks. 4. DP elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid. Saare detailplaneeringuga ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme. Käsitlemist väärivad järgmised küsimused: 4.1. Maahõive Otsene maahõive endise metsamaa alt elamumaaks hõlmab kuni 1,2 hektarit. See on puhtalt kruntide pindalasid arvestades. Sisuliselt oleks otsene maahõive väiksem, kui kavandatud ehitusaluse pinna (2 x kuni 400 m2) kõrvale ei teki kogu krunti kattev nö kunstlik õueala: 6 muruväljak, peenramaa, viljapuuaed jne. Kunstliku õueala sisse ei pea lugema looduslikule uuendusele jäetud või siis parkmetsana kujundatud ala. Üsna spekulatiivne on siinkohal tuua välja mingeid soovituslikke elamukrundi „looduslikkuse“ kriteeriume ent juhul, kui DP-ga sätestada, et kunstliku õueala suurus ei tohi ületada näiteks 25% krundi pindalast, jääb alles piisav eluruum ehitiste ümber ja ka üldplaneeringus ette nähtud säilitatava metsa funktsiooni piirkonnas võib lugeda tagatuks. Kahe väikeelamu paigutus kinnistu servadele, jättes vahele enam kui 100 m laiuse metsariba, on igal juhul kooskõlas nn hajaasustuse printsiibiga (mida kehtiv üldplaneering HK-alale ehitamisel ette näeb). Kuna Saare kinnistu ei ole määratletud maakondliku ega vallasisese rohevõrgustiku osana ning eeldades ka loomastiku liikumisvõimaluste vähest häirimist (krundid on selleks piisavalt suured ja nende hermeetilist tarastamist ei saa toetada) – ei ole maahõive antud asukohas suurem probleem, kui mujal Rapla linnalähedasel alal. Kahe moodustatava krundi huvides on metsa kasvamine/taastumine nende vahel. Kolmanda krundi võimalik moodustamine kahe vahele puudutaks mõlemat uut maaomanikku ja võib kaasa tuua erimeelsusi. 4.2. Pinna- ja põhjavee kaitse Olulisim keskkonnaküsimus Saare kinnistu arendamisel on tema asukohast tulenev liigniiskus, probleemiks seega siis liigniiskusega arvestamine. Liigniiskuse tõttu ei ole ala ehitustegevuseks kuigi sobiv, ehkki lokaalse kuivenduse ja maapinna tõstmise järel saab ehitada kõikjale. Saare kinnistu ala kohta ei ole geoloogiline põhikaart päris valminud, lähikonnas pole tehtud ehitusgeoloogilisi uuringuid3. Ala on kaetud üksnes mullakaardiga (1: 10 000), mis kokkuvõttes tähendab, et väga konkreetselt ei saa kinnistu veeküsimust eelhinnangus käsitleda. Kinnistu lõunapoolses osas levivad õhukesed madalsoomullad (M’’) ehk turvasmullad, antud juhul liivsavil. Põhjaotsas on vähesel määral rähksemaid muldasid. Looduslik metsatüüp sellisel mullal on lodu- või madalsoomets, rähkmuldade puhul osjamets. Kinnistu külgneb vahetult kraaviga ning üle 40 aasta toiminud metsakuivendus on kaasa aidanud mulla mineraliseerumisele ja tihenemisele. Kraav on küllalt sügav (2-3 m) ja on aidanud kaasa maa- ala kuivemaks muutmisele. Kuna raadamise eelse metsakorralduse (2018) andmetel esines kinnistul angervaksa kasvukohatüüp, siis on see juba veidi kuivema kasvukoha indikaator, kui eeldatav lodu- või madalsoomets. Nii või teisiti, pinnas Saarel on pigem liigniiske (ehkki kuivenduse mõju kestab ja pinnas muutub aeglaselt kuivemaks) ning pinnast täitmata pole seal ehitiste püstitamine siiski kuigi kerge. Ilmselt ei ulatu turbakiht siiski vundamendi soovitusliku sügavuseni ja hooneid saab püstitada ka kergema pinnase koorimise järel. Pinnase kohatise täitmise võimalus sõltub suuresti turbakihi tüsedusest ja selle tihedusest, eeldatavasti on lihtsamat liiki ligipääsutee kinnistule siiski rajatav ka pinnast suures mahus koorimata. Liigniiske pinnas tähendab kõrget põhjaveetaset. Kui joogivee saamisel (olgu siis kas eraldi puurkaev(ud) või Allika tänava trassi pikendus) pole krundi liigniiskus suur probleem, siis 3 Välja arvatud puurkaevu rajamisel Allika tänava tarvis. Puurkaevu passi kohaselt (pk 8978) on maapinnalt alates tegemist savi (2,4 m) ja saviliiva (2,2 m) kihtidega, millele järgneb juba aluspõhi – mergliline lubjakivikiht paksusega 31,4 m. Kaevu sügavus on 80 meetrit ja vee kvaliteet selles hea. 7 heitvee immutamist on sellisel alal raske korraldada. Immutamine toimib liivapinnaste ja madala põhjaveetaseme korral. Loomulikult on heitvesi võimalik pumbata ka kõrgemal liivapadjal asuvale tehisväljakule või kasutada kinnist kogumismahutit. Viimane variant on siiski alalist elanikku silmas pidades üsna tülikas. Parim lahendus oleks siiski Saare kinnistu liitmine Allika tänava kanalisatsiooni ja Vesiallika puhastiga. Aga ka heitvee immutamine oma krundi piires on võimalik - Allika tänava puurkaevu andmete alusel saab eeldada savika pinnasekihi ulatumist ka Saare turbakihi alla, see omakorda tähendab, et sügavam põhjavesi oleks heitvee immutusest tuleneva reostusohu vastu hästi kaitstud. Kahest majapidamisest lisanduda võiv (heitvee) reostuskoormus on antud asukohas, eemal tundlikest veekogudest ja eraldatud sügavamatest põhjaveekihtidest, ebaoluline. On selge, et puhastamata heitvett pinnasesse (või kraavi) juhtida ei saa lubada. Immutamisvõimaluse tekitamisel, arvestades ka väikest koormust, jääb võimalik mõju põhjaveele väikeseks. 4.3. Mets Raadatud Saare kinnistul kasvas valdavalt kask (65%), järgnesid kuusk (20%) ja mänd (15%). Puistu vanus oli 75 aastat, mis ilmselt viitabki pärast sõda kinnikasvanud heinamaale. Angervaksa kasvukohatüüpi mets on Eestis üsna levinud (10% kõikidest metsadest) ning Saare kinnistu mets erilist ökoloogilist väärtust seega ilmselt ei kujutanud. Suure tõenäosusega taastub elamualade vahel sarnane kooslus. Jättes kahe hoonestusala vahele taastuva metsa-ala on tagatud ka võimalus metsloomade liikumiseks – seda ei kohusta antud kohas otseselt ükski kõrgem planeering aga mis on tegeliku rohevõrgustiku osas kindlasti positiivsem, kui kogu kinnistu (elamu)krundistamine. Kuigi mets on Saarel äsja raadatud, oleks selle taastumine loomulik. Kehtiva üldplaneeringu mõttes on HK-alad mõeldud eelkõige kahjulike keskkonnamõjude (liiklus, õhusaaste, müra) puhverdamiseks ja sellisena on need alad kindlasti omal kohal suuremate teede, tööstusettevõtete või ka elamupiirkondade naabruses. Saare kinnistu HK-alana ei kanna sellise puhvri otstarvet – sisuliselt puuduvad seal mõjud mida puhverdada või siis elanikud, kes vajaksid otsest kaitsemetsa. 5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. Seos Euroopa Liidu õigusega. Võimaliku keskkonnamõju kestus, sagedus, pöörduvus, piiriülesus ja kumulatiivsus ei ole kriteeriumitena antud planeeringu puhul asjakohased. Ka puudub planeeringul arvestatav seos EL õigusaktide juurutamisega. DP lähtub Eesti seadustest, mis on EL õigusaktidega ühtlustatud. 6. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus. Igasugune ehitustegevus (ja sellele järgnev ehitiste kasutamine) sisaldab teatud riske, need pole aga antud juhul kuigi olulised. 8 7. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võiv mõju jääb valdavalt kinnistu piiresse. Ehitustegevus antud asukohas ei häiri naabruskonda (lähimad naabrid on Allika tänaval, u 200 m kaugusel, vahepeal mets). Kasutuses elamualast võivad tuleneda üksnes lühiajalised häiringud. 8. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus. Alal puudub looduslik, kultuuriline või ajalooline väärtus. Tegemist on tavalise liigniiske metsamaaga, mis on välja kujunenud soostunud niitude asemel. Majandusmetsana ei oleks Saare kinnistu kuigi tulus, linnalähedase elamisvõimaluse pakkumine ületab selle võimaluse. Kuivõrd on Saare ja teisi lähiala kinnistuid võimalik käsitleda Rapla ümbruse puhkealana? See on kindlasti võimalik üksiku metsas seikleja seisukohalt, klassikaliseks puhkemajanduse alaks (kuiv ja vanu üksikpuid sisaldav mets, veekogude ja vaadete olemasolu jne) ala ei sobi. 9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale. Planeeringualal lähimad kaitstavad alad (Kuusiku mõisa park ja Kuusiku hoiuala) jäävad kaugusele (> 2 km), kus igasugune mõju võimalus puudub. KOKKUVÕTE Arvestades Saare kinnistu DP-ga kavandatud tegevuse iseloomu, olemasolevat situatsiooni maastikul, loodus- ja kultuuriväärtusi, naabrussuhteid ning kaaludes elamuehitusega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju võib kinnitada, et tõenäosus olulise mõju esinemiseks puudub, KSH algatamise vajadust ei ole ette näha. Kui detailplaneeringus määratleda teatud osa (näiteks 25% elamukrundi pindalast) poolloodusliku alana, ei teki sisulist vastuolu Rapla valla üldplaneeringuga (kus ehitustegevus on hajaasustuse põhimõtete järgi lubatud) ning DP-d saab menetleda ÜP-d mittemuutvana. Andres Tõnisson 6. august 2020 keskkonnaekspert, tel 553 2515 [email protected] /allkiri digitaalselt/
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel