Teie 18.05.2022 nr 7-1/2022/62-1
Järva Vallavalitsus Meie 15.06.2022 nr 15-3/4390-2
[email protected]
Järva valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõule
esitatud ettepanekute vastused
Järva Vallavalitsus esitas 16.12.2021 kirjaga nr 7-1/2021/40-1 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu arvamuse andmiseks ja täiendavate koostöötegijate
määramiseks. Rahandusministeerium andis 02.02.2022 kirjaga nr 14-11/9034-3 arvamuse
Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH)
eelnõule ning esitas ettepanekud, millega palus Järva valla üldplaneeringu koostamisel
arvestada. 18.05.2022 saatis Järva Vallavalitsus esitatud ettepanekutele vastused ning palus
kirjalikult teada anda, kas Rahandusministeerium nõustub Järva Vallavalitsuse
seisukohtadega.
Täname Järva valda Rahandusministeeriumi ettepanekutega arvestamise eest, kuid soovime
veelkord juhtida tähelepanu ja selgitada osaliselt arvestatud ja mittearvestatud ettepanekutega
seonduvalt.
1. Rohevõrgustiku hierarhiate kajastamisest
Järva valla saadetud kirjas on märgitud, et Rahandusministeeriumi kirja punkti 2.3
rohevõrgustikku puudutavate ettepanekutega arvestatakse osaliselt. Annate teada, et kuna vald
ei pidanud asjakohaseks lähtuvalt rohevõrgustiku hierarhiast tingimuste eristamist, siis
üldplaneeringu joonistel rohevõrgustiku hierarhiat ei kujutata. Eristatakse tugialad ja
koridorid ning täiendatakse KSH-d skeemiga, kus on rohevõrgustiku hierarhia andmed
üldiselt näidatud.
Oleme varasemalt saadetud kirjas selgitanud, et rohevõrgustiku hierarhia eesmärk on eristada
erinevate tugialade ja rohekoridoride tähtsust. Asjaolu, et tegemist on riikliku või
maakondliku rohevõrgustiku elemendiga, saab olla lisaargumendiks tingimuste seadmisel või
otsuste langetamisel st rohevõrgustiku erinevate tasandite kajastamine on oluline
üldplaneeringu rakendamisel ja edasistel ruumiotsuste tegemisel. Sellest tulenevalt ja
arvestades, et maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus, palume
üldplaneeringu joonistel ja seletuskirjas kajastada rohevõrgustiku tugialade ja koridoride
hierarhiad vastavalt maakonnaplaneeringule.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Väärtuslike metsamaastike käsitlusest
Rahandusministeeriumile edastatud täiendatud üldplaneeringu materjalide kohaselt
soovitakse Järva valla üldplaneeringuga määrata kohaliku tähtsusega väärtuslikud
metsamaastikud, mis seletuskirja peatüki 3.2.3 kohaselt on vajalikud elanikkonna
puhkeharjumuste toetamiseks, rahvatervise edendamiseks, intensiivsemalt kasutatavate
piirkondade omanäolisuse ja esteetilisuse säilitamiseks ning piirkonnad, kus mets toimib
negatiivseid häiringuid leevendava puhvervööndina. Vastavalt KSH aruande peatükile 3.3.1.2
Väärtuslikud metsad on väärtuslikud metsad Järva valla üldplaneeringu kohaselt teatud
väärtuslikud maastikud, mis omavad elanikkonna seisukohast puhke- või esteetilist väärtust
ning kus kohalik omavalitsus soovib kaasa rääkida metsamajandamiskava koostamisel ning
detailselt maastikupildi muutvate raiete osas.
02.02.2022 Rahandusministeeriumi saadetud arvamuses palusime täpsustada, kas kohaliku
tähtsusega väärtuslik maastik on olemuselt sama, mis piirkondliku tähtsusega kohalik maastik
ning ühtlustada mõisted. Samuti palusime kaaluda, kas väärtuslikku metsa on otstarbekam
käsitleda osana väärtuslikust maastikust või rohealana või määrata üldplaneeringus eraldi
väärtusliku metsana. Lisaks palusime veelkord kaaluda üldplaneeringuga
metsamajandamiskava kohustuse seadmise otstarbekust.
Saadetud vastuses andsite teada, et väärtuslikud metsad ongi käsitletud väärtuslike maastike
osana, need on kohaliku tasandi alad koos kohaliku omavalitsuse jaoks vajalike tingimustega
ning kuivõrd tegu on kohaliku tasandiga, siis see ei puuduta maakonnaplaneeringu lahendust.
Andsite teada, et metsamajandamiskava ja metsateatisega seonduvate tingimuste otstarbekust
on kaalutud ning kui tingimused saavad kehtestatud, siis on need kõigi jaoks siduvad.
Muuhulgas palusite Rahandusministeeriumil lähtuda enda poolt avaldatud materjalidest ning
viitasite planeerimine.ee portaali üleslaetud üldplaneeringute töötoa materjalidele
(https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2021-06-09_Kaljuveer_Uldplaneeringud-ja-
metsade-kasutuse-suunamine.pdf).
Soovime veelkord selgitada Järva maakonnaplaneeringus väärtuslike maastike
väärtusklassidesse määramise põhimõtteid. Väärtuste loetelu, millest lähtuti Järvamaa
väärtuslike maastike määramisel, hindamise põhimõtted ja maastike väärtuste kirjeldused on
toodud maakonnaplaneeringu lisas 2 Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega
teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad. Hindamise tulemusel selgitati välja maakonna
kõige väärtuslikumad alad, mis jagati kolme väärtusklassi:
- I klassi alad – kõige väärtuslikumad, maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad;
- II klassi alad – väga väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad;
- III klassi alad – väärtuslikud, kohaliku e (piirkondliku) tähtsusega alad.
Selgitame, et maakonnaplaneeringus on III klassi väärtuslikke maastikke nimetatud erinevates
peatükkides erinevalt, vastavalt kohaliku või piirkondliku tähtsusega alaks, kuid mõlema
mõiste puhul on tegemist III klassi väärtusliku maastikuga. Järva valla üldplaneeringu
seletuskirjas on toodud, et üldplaneeringus väärtuslike maastike määratlemise aluseks on
maakonnaplaneeringus kehtestatud väärtuslikud maastikud ning üldplaneeringu jooniselt
selgub, et mitmed väärtusliku metsa alad asuvad osaliselt või terves ulatuses
maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikul maastikul. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda,
et määratavad väärtuslikud metsad (metsamaastikud) ei puuduta maakonnaplaneeringu
lahendust.
2
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11 Väärtuslikud maastikud on toodud:
Üldplaneeringuga on eristatud kahte tüüpi väärtuslike maastikke: maakonnaplaneeringust
tulenevaid suuremahulisi väärtuslikke maastikke (ptk 11.1.) ja väikesemahulisi väärtuslikke
metsamaastikke (ptk 11.2). Mõlematel maastikutüüpidel on olemas erinevad eespool loetletud
maastiku väärtused, nende kasutustingimused on erinevad (sh omavad mõned maa-alad
mõlema tunnuseid ja tingimusi), mistõttu on need määratud eri peatükkidesse.
Juhime tähelepanu, et eelpool toodud kirjeldusest ei ole üheselt aru saada, millistele
väärtuslikele maastikele, millised tingimused kehtivad ning sellest tulenevalt võib tulevikus
tekkida probleeme üldplaneeringu rakendamisel. Palume väärtuslikke maastikke käsitlevat
peatükki tingimuste kehtivuse osas täiendada ning samuti palume ühtlustada seletuskirjas ja
KSH-s väärtuslikke metsi kirjeldavad mõisted.
3. Väärtuslikele metsamaastikele tingimuste seadmisest
Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 11.2 Väärtuslikud metsamaastikud kohaselt seatakse
kohustus kooskõlastada kõik uuendusraiete metsateatised põhijoonisel toodud metsaaladel
(viiel väärtuslikul metsaalal ja kahel asula kaitseks määratud metsaalal) ning kohalikul
omavalitsusele antakse õigus kaalutlusotsusega esitada ettepanekuid raie osas, kui olulisel
määral väheneb:
- metsa senine puhkeväärtus elanike jaoks;
- metsamaastiku esteetilisus, mis omab piirkonnas olulist tähendust;
- elustiku mitmekesisus, ning selle taastumine lähi perspektiivis ei ole tõenäoline;
- metsa senine häiringuid leevendav ülesanne.
Üldise põhimõttena planeeritakse elukeskkonda, kultuurmaastikku ja metsa nende olulise
koostisosana üldplaneeringu kaudu. Üldplaneeringu tasakaalustatud ruumilahendus
võimaldab ökoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte majanduslikega võrdselt arvesse
võtta. Seeläbi saab metsa kultuurilisi väärtusi kohapõhiselt hoida ja luua võimalused metsa
rekreatiivseks kasutuseks puidu majanduslikul eesmärgil kasutamise kõrval.
Üldplaneeringuga kitsenduste seadmine, nagu ka loodusobjektide kohaliku kaitse alla
võtmine, on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, kuid oluline on esmalt määratleda, mis on
tingimuste seadmise eesmärk. Sama põhimõtet on väljendatud Järva valla poolt viidatud
Rahandusministeeriumi koostatud materjalis Üldplaneeringud ja metsade kasutuse
suunamine. Rõhutame, et tingimuste seadmisel tuleb järgida proportsionaalsuse printsiipi ning
seatav tingimus peab olema piirkonna väärtusi arvestav, vastavuses ala väärtusega, sarnastel
juhtudel ühesugune ning selge ja üheselt mõistetav. Toome välja, et üldplaneeringuga seatud
kitsenduste eduka rakendamise alus on põhjalikult läbiviidud planeeringumenetlus, kus on
otsuseid hästi põhjendatud, sh välja toodud, kuidas erinevate huvidega arvestati ning miks sai
valitud üks või teine lahendus.
Tuginedes eeltoodule soovitame üldplaneeringu seletuskirjas väärtuslikke metsamaastikke
käsitlevat peatükki kaalutluste osas täiendada ning erineva iseloomuga alade puhul hinnata ja
põhjendada seatavate tingimuste sobivust, vajalikkust ja mõõdukust.
Palume eeltoodud ettepanekutega üldplaneeringu täiendamisel arvestada ning hoida
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonda kursis edasise üldplaneeringu
menetlusega. Teavitused saata e-posti aadressile
[email protected].
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Kersti Viggor 6113057
[email protected]
4