dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule Rahandusministeeriumi esitatud ettepanekute arvestamise ja mittearvestamise kohta

Rahandusministeerium · 15. juuni 2022
Viit
15-3/4390-2
Registreeritud
15. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Järva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Kersti Viggor (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Viljandi talitus (Järva ja Viljandi maakond))

Failid

  • 📎15-34390-2 15.06.2022 Väljaminev kiri.asice425 KB

Sisu (failidest)

Teie 18.05.2022 nr 7-1/2022/62-1 Järva Vallavalitsus Meie 15.06.2022 nr 15-3/4390-2 [email protected] Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute vastused Järva Vallavalitsus esitas 16.12.2021 kirjaga nr 7-1/2021/40-1 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu arvamuse andmiseks ja täiendavate koostöötegijate määramiseks. Rahandusministeerium andis 02.02.2022 kirjaga nr 14-11/9034-3 arvamuse Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH) eelnõule ning esitas ettepanekud, millega palus Järva valla üldplaneeringu koostamisel arvestada. 18.05.2022 saatis Järva Vallavalitsus esitatud ettepanekutele vastused ning palus kirjalikult teada anda, kas Rahandusministeerium nõustub Järva Vallavalitsuse seisukohtadega. Täname Järva valda Rahandusministeeriumi ettepanekutega arvestamise eest, kuid soovime veelkord juhtida tähelepanu ja selgitada osaliselt arvestatud ja mittearvestatud ettepanekutega seonduvalt. 1. Rohevõrgustiku hierarhiate kajastamisest Järva valla saadetud kirjas on märgitud, et Rahandusministeeriumi kirja punkti 2.3 rohevõrgustikku puudutavate ettepanekutega arvestatakse osaliselt. Annate teada, et kuna vald ei pidanud asjakohaseks lähtuvalt rohevõrgustiku hierarhiast tingimuste eristamist, siis üldplaneeringu joonistel rohevõrgustiku hierarhiat ei kujutata. Eristatakse tugialad ja koridorid ning täiendatakse KSH-d skeemiga, kus on rohevõrgustiku hierarhia andmed üldiselt näidatud. Oleme varasemalt saadetud kirjas selgitanud, et rohevõrgustiku hierarhia eesmärk on eristada erinevate tugialade ja rohekoridoride tähtsust. Asjaolu, et tegemist on riikliku või maakondliku rohevõrgustiku elemendiga, saab olla lisaargumendiks tingimuste seadmisel või otsuste langetamisel st rohevõrgustiku erinevate tasandite kajastamine on oluline üldplaneeringu rakendamisel ja edasistel ruumiotsuste tegemisel. Sellest tulenevalt ja arvestades, et maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus, palume üldplaneeringu joonistel ja seletuskirjas kajastada rohevõrgustiku tugialade ja koridoride hierarhiad vastavalt maakonnaplaneeringule. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2. Väärtuslike metsamaastike käsitlusest Rahandusministeeriumile edastatud täiendatud üldplaneeringu materjalide kohaselt soovitakse Järva valla üldplaneeringuga määrata kohaliku tähtsusega väärtuslikud metsamaastikud, mis seletuskirja peatüki 3.2.3 kohaselt on vajalikud elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, rahvatervise edendamiseks, intensiivsemalt kasutatavate piirkondade omanäolisuse ja esteetilisuse säilitamiseks ning piirkonnad, kus mets toimib negatiivseid häiringuid leevendava puhvervööndina. Vastavalt KSH aruande peatükile 3.3.1.2 Väärtuslikud metsad on väärtuslikud metsad Järva valla üldplaneeringu kohaselt teatud väärtuslikud maastikud, mis omavad elanikkonna seisukohast puhke- või esteetilist väärtust ning kus kohalik omavalitsus soovib kaasa rääkida metsamajandamiskava koostamisel ning detailselt maastikupildi muutvate raiete osas. 02.02.2022 Rahandusministeeriumi saadetud arvamuses palusime täpsustada, kas kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik on olemuselt sama, mis piirkondliku tähtsusega kohalik maastik ning ühtlustada mõisted. Samuti palusime kaaluda, kas väärtuslikku metsa on otstarbekam käsitleda osana väärtuslikust maastikust või rohealana või määrata üldplaneeringus eraldi väärtusliku metsana. Lisaks palusime veelkord kaaluda üldplaneeringuga metsamajandamiskava kohustuse seadmise otstarbekust. Saadetud vastuses andsite teada, et väärtuslikud metsad ongi käsitletud väärtuslike maastike osana, need on kohaliku tasandi alad koos kohaliku omavalitsuse jaoks vajalike tingimustega ning kuivõrd tegu on kohaliku tasandiga, siis see ei puuduta maakonnaplaneeringu lahendust. Andsite teada, et metsamajandamiskava ja metsateatisega seonduvate tingimuste otstarbekust on kaalutud ning kui tingimused saavad kehtestatud, siis on need kõigi jaoks siduvad. Muuhulgas palusite Rahandusministeeriumil lähtuda enda poolt avaldatud materjalidest ning viitasite planeerimine.ee portaali üleslaetud üldplaneeringute töötoa materjalidele (https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2021-06-09_Kaljuveer_Uldplaneeringud-ja- metsade-kasutuse-suunamine.pdf). Soovime veelkord selgitada Järva maakonnaplaneeringus väärtuslike maastike väärtusklassidesse määramise põhimõtteid. Väärtuste loetelu, millest lähtuti Järvamaa väärtuslike maastike määramisel, hindamise põhimõtted ja maastike väärtuste kirjeldused on toodud maakonnaplaneeringu lisas 2 Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad. Hindamise tulemusel selgitati välja maakonna kõige väärtuslikumad alad, mis jagati kolme väärtusklassi: - I klassi alad – kõige väärtuslikumad, maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad; - II klassi alad – väga väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad; - III klassi alad – väärtuslikud, kohaliku e (piirkondliku) tähtsusega alad. Selgitame, et maakonnaplaneeringus on III klassi väärtuslikke maastikke nimetatud erinevates peatükkides erinevalt, vastavalt kohaliku või piirkondliku tähtsusega alaks, kuid mõlema mõiste puhul on tegemist III klassi väärtusliku maastikuga. Järva valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et üldplaneeringus väärtuslike maastike määratlemise aluseks on maakonnaplaneeringus kehtestatud väärtuslikud maastikud ning üldplaneeringu jooniselt selgub, et mitmed väärtusliku metsa alad asuvad osaliselt või terves ulatuses maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikul maastikul. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda, et määratavad väärtuslikud metsad (metsamaastikud) ei puuduta maakonnaplaneeringu lahendust. 2 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11 Väärtuslikud maastikud on toodud: Üldplaneeringuga on eristatud kahte tüüpi väärtuslike maastikke: maakonnaplaneeringust tulenevaid suuremahulisi väärtuslikke maastikke (ptk 11.1.) ja väikesemahulisi väärtuslikke metsamaastikke (ptk 11.2). Mõlematel maastikutüüpidel on olemas erinevad eespool loetletud maastiku väärtused, nende kasutustingimused on erinevad (sh omavad mõned maa-alad mõlema tunnuseid ja tingimusi), mistõttu on need määratud eri peatükkidesse. Juhime tähelepanu, et eelpool toodud kirjeldusest ei ole üheselt aru saada, millistele väärtuslikele maastikele, millised tingimused kehtivad ning sellest tulenevalt võib tulevikus tekkida probleeme üldplaneeringu rakendamisel. Palume väärtuslikke maastikke käsitlevat peatükki tingimuste kehtivuse osas täiendada ning samuti palume ühtlustada seletuskirjas ja KSH-s väärtuslikke metsi kirjeldavad mõisted. 3. Väärtuslikele metsamaastikele tingimuste seadmisest Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 11.2 Väärtuslikud metsamaastikud kohaselt seatakse kohustus kooskõlastada kõik uuendusraiete metsateatised põhijoonisel toodud metsaaladel (viiel väärtuslikul metsaalal ja kahel asula kaitseks määratud metsaalal) ning kohalikul omavalitsusele antakse õigus kaalutlusotsusega esitada ettepanekuid raie osas, kui olulisel määral väheneb: - metsa senine puhkeväärtus elanike jaoks; - metsamaastiku esteetilisus, mis omab piirkonnas olulist tähendust; - elustiku mitmekesisus, ning selle taastumine lähi perspektiivis ei ole tõenäoline; - metsa senine häiringuid leevendav ülesanne. Üldise põhimõttena planeeritakse elukeskkonda, kultuurmaastikku ja metsa nende olulise koostisosana üldplaneeringu kaudu. Üldplaneeringu tasakaalustatud ruumilahendus võimaldab ökoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte majanduslikega võrdselt arvesse võtta. Seeläbi saab metsa kultuurilisi väärtusi kohapõhiselt hoida ja luua võimalused metsa rekreatiivseks kasutuseks puidu majanduslikul eesmärgil kasutamise kõrval. Üldplaneeringuga kitsenduste seadmine, nagu ka loodusobjektide kohaliku kaitse alla võtmine, on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, kuid oluline on esmalt määratleda, mis on tingimuste seadmise eesmärk. Sama põhimõtet on väljendatud Järva valla poolt viidatud Rahandusministeeriumi koostatud materjalis Üldplaneeringud ja metsade kasutuse suunamine. Rõhutame, et tingimuste seadmisel tuleb järgida proportsionaalsuse printsiipi ning seatav tingimus peab olema piirkonna väärtusi arvestav, vastavuses ala väärtusega, sarnastel juhtudel ühesugune ning selge ja üheselt mõistetav. Toome välja, et üldplaneeringuga seatud kitsenduste eduka rakendamise alus on põhjalikult läbiviidud planeeringumenetlus, kus on otsuseid hästi põhjendatud, sh välja toodud, kuidas erinevate huvidega arvestati ning miks sai valitud üks või teine lahendus. Tuginedes eeltoodule soovitame üldplaneeringu seletuskirjas väärtuslikke metsamaastikke käsitlevat peatükki kaalutluste osas täiendada ning erineva iseloomuga alade puhul hinnata ja põhjendada seatavate tingimuste sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Palume eeltoodud ettepanekutega üldplaneeringu täiendamisel arvestada ning hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonda kursis edasise üldplaneeringu menetlusega. Teavitused saata e-posti aadressile [email protected]. 3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Kersti Viggor 6113057 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel