Keskkonnaministeerium Teie 20.05.2022 nr 15-4/22/2421
[email protected] Meie 15.06.2022 nr 15-4/4452-3
Metsanduse arengukava aastani
2030 keskkonnamõju strateegilise
hindamise ja muude oluliste
mõjude strateegilise hindamise
aruande eelnõu kohta seisukoha
küsimine
Austatud härra asekantsler Marku Lamp
Pöördusite Rahandusministeeriumi poole metsanduse arengukava 2030 (MAK 2030)
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise
hindamise aruande eelnõu kohta seisukoha saamiseks.
Alljärgnevalt esitame Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna arvamused ja ettepanekud
1. Metsanduse arengukava mõjude strateegilise hindamise dokument jääb jätkuvalt üsna
üldiseks, mis on seletatav arengukava koostamise ümber käiva aktiivse aruteluga.
Arusaadavalt ei saa arengukava täpsete meetmete või tegevussuundade kirjeldamisel
väga üksikasjalikuks minna. Muuhulgas programmile tehtud ettepanekute arvestamise
tulemusel on aruande eelnõus täpsustatud konkreetsete arengukava eesmärkide ja
alaeesmärkide mõjude kirjeldamist, kuid arenguruumi veel on.
2. Tuleb tunnustada, et hindajad lähtuvad alternatiivide hindamisel pikemast
perspektiivist kui 2030 (Alajaotuse 5.1. viimane lõik lk 44). See on vägagi mõistlik,
sest metsa majandamisel ei saa vaadata vaid kaheksat lähiaastat. Täpsustamist vajab,
kui pikka ajaperioodi silmas peetakse ja milline perspektiiv on mõju hindamisel
asjakohane hinnatava loodus-, sotsiaal-, kultuuri- ja majanduskeskkonna iseloomust
lähtudes.
3. MAK 2030 sihttasemed on KSH aruandes eelnõus korrigeeritud, samuti on täienenud
hinnang arengukava sisu kohta. MAK 2030 hinnatavad raiemahud on aga jätkuvalt
variantidena suures vahemikus. Hindamistulemuste põhjal on eelistatuim alternatiiv 3
ehk ühtlase kasutuse alternatiiv (raiemaht ca 10 mln m3/a). Sarnaselt
looduskeskkonnale on ka sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamisel eeldatud, et
raieviisid jäävad samaks, so valdava osa raiemahust moodustavad endiselt
uuendusraied, ning neist omakorda suurem osa on lageraied. Kokkuvõttes on ette näha
olukorra kestma jäämist ning senise vastuseisu jätkumist puidukasutusest lähtuvate
majandushuvide ning metsakasutuse kultuuriteenuseid väärtustavate huvipoolte vahel.
Alaeesmärkidest lähtuvad leevenduspõhimõtted vajavad täpsustamist.
4. Aruandest ei selgu reaalsed meetmed aktuaalsete väljakutsete lahendamiseks metsade
kasutamise ruumilises planeerimises. Aruande peatükki 4.9. Metsade kasutamise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ruumiline planeerimine on vastavalt programmile tehtud ettepanekutele täiendatud.
Samas vajavad mõisted „linnametsad“ arengukavas ja KSH aruandes nende sisule
vastavat laiendamist tiheasumitele. Kogu Eestis, kuid eelkõige kasvava
elanikkonnaga Põhja-Eestis on mitmeid suuri tiheasustusega asulaid, mis pole linnad,
kuid mille sees, ääres ja ümber olevad metsad on nö „linnametsad“, mille
tasakaalustatud kasutamise vastu on kohalikel suur huvi. Teeme ettepaneku peatükki
veel täiendada.
5. Metsaregistri kirjeldusest (alajaotus 4.14.1. lk 39 jj) ei selgu, kas riik peab piisavat
arvestust tegelikult olemasoleva metsaressursi üle või mitte. Näiteks näeb avalikkus
küll metsaportaali, kuid register ei kajasta juba toimunud raieid ehk näitab, nagu alal
oleks raieküps mets olemas. Näha on, kas antud kohas on kehtiv teatis ja palju raiuda
tohib, kuid kui teatise kehtivus on läbi, siis registri avalik vaade seda ei kajasta. Teeme
ettepaneku kirjelduse täiendamiseks viidatud parendamist vajavate väljakutsete osas.
6. Teeme ettepaneku pöörata rohkem tähelepanu vajadusele hoida kohalikku genofondi
ja metsade uuendust teha kohalike taimedega (alajaotused 4.8.1, 4.8.2. lk 30 jj).
On tervitatav, et lisaks KSH-le viiakse Eestis esmakordselt sama protsessi raames ühe
tervikliku hindamisena läbi ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
6113125
[email protected], Lembe Reiman 6113615,
[email protected]
2