dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

Rahandusministeerium · 15. juuni 2022
Viit
1.1-11/5140-1
Registreeritud
15. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Svetlana Dudkina (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Finantstalitus)
Lahendamise tähtaeg
22. juuni 2022

Failid

  • 📎1.2-281-1 14.06.2022 Õigusakti eelnõu.asice967 KB
  • 📎Kooskolastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 65) muudetakse seoses sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) 08.05.2022 rakendunud põhimõttega, millega antakse kõigi riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste saamise õigus ka neile täisealistele isikutele, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) alusel. Lisaks täiendatakse määrust nr 65 erihoolekandeteenuste eest tasumise erisustega perioodil 01.01.2022–31.12.2022 seoses COVID-19 levikuga. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 66) täiendatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise erisustega perioodil 01.01.2022– 31.12.2022 seoses COVID-19 levikuga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]) ja sama osakonna nõunik Kristel Tõnisson (tel: 626 9157, e-post: [email protected]). Määruse mõjude osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (tel: 626 9732, e-post: [email protected]). Eelnõu rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) teenuste osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juht Lagle Kalberg (tel: 5300 2295, e-post: [email protected]) ja SKA arendusosakonna andmehalduse talituse analüütik Kati Karelson (tel: 5309 1701, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seadusega, millega nähti ette määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Kuna rakendamiseks antud vahendeid täies ulatuses ära ei kasutatud, kanti vahendid üle aastasse 2022 ja eelnõuga võimaldatakse kasutada vahendeid 2022. a jooksul. Muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 29.12.2021, 78, ja määruse nr 66 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 18.01.2022, 6. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse nr 65 § 2 lõiget 11, kus sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „raske või sügava puudega“. Muudatus on seotud 08.05.2022 rakendunud SHS-i muudatusega, mille kohaselt antakse kõigi riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste saamise õigus ka neile täisealistele isikutele, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet PISTS-i alusel. Juba varem oli teiste toetavate erihoolekandeteenuste saamise õigus puude raskusastmest lahti seotud. Enne teenust saama suunamist raske või sügava puude raskusastme tuvastamine võib takistada isikule sobiva teenuse saamist juhul, kui isik ei soovi puude raskusastme tuvastamist taotleda või ei ole teenuse vajamise hetkel veel puude raskusastme tuvastamist taotlenud või ei ole puude raskusastet veel tuvastada jõutud. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse nr 65 § 2 lõiget 51, kus sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „raske või sügava puudega“. Lisaks eelmises punktis selgitatule võib raske või sügava puude raskusastme tuvastamise tingimus saada sobiva ööpäevaringse erihooldusteenuse saamisel takistuseks juhul, kui ööpäevaringsel erihooldusel viibival isikul tuvastatakse varasema raske puude asemel keskmine puue, kuid isiku vajaduse põhiselt on sobivaim teenus jätkuvalt ööpäevaringe erihooldusteenus. Raske või sügava puude raskusastme tuvastamise eeltingimus ööpäevaringse erihooldusteenuse saamise õigustatuse alusena oli pigem formaalne, sest puude raskusaste ei anna SKA-le isiku erihoolekandevajaduse hindamisel sisulist infot. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse nr 65 § 43. Paragrahvi 43 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.01.2022–31.12.2022 lisaks määruse nr 65 §-s 1 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele erihoolekandeteenuse osutajale ka erihoolekandeteenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu. COVID-19 levik on oluliselt mõjutanud erihoolekandeteenust osutavaid töötajaid, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress suur ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamisteenuseid (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jm) ning SKA-ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse erihoolekandeteenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. Määruse § 43 lõikes 2 täpsustatakse, et lõikes 1 nimetatud kulu katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku SKA ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Eelnõu §-ga 2 muudetakse määruse nr 66 § 81. Eelnõu § 81 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.01.2022–31.12.2022 lisaks määruse nr 66 §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste kuludele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale ka selle teenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu. Lõikes 1 sätestatakse, et SKA katab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu. Selle rakendamise põhjuseks on asjaolu, et COVID-19 levik on oluliselt mõjutanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutavaid spetsialiste, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress suur ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamisteenuseid (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jm) ning SKA- ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. 3 Eelnõu § 81 lõikega 2 täpsustatakse, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku SKA ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Kulude hüvitamise arvestamise alused SKA on erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele kulude hüvitamiseks välja töötanud arvestusalused. Töönõustamisteenustega seotud kulude hüvitamise arvestamise alused on järgmised: - Kõik teenuseosutajad leiavad kvalifitseeritud töönõustamisteenuse osutaja ja kannavad esialgu oma kulud ise. - SKA hüvitab teenuseosutajale kulu, arvestades reeglit, et kuni kümne erihoolekandespetsialisti või sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialisti ühe nõustamiskorra maksumus on 350 eurot koos km-ga (kuni 20 töötajal 2 x 350 = 700 eurot jne). - Hüvitise maksimaalne määr aastas ühe töötaja kohta on 25,48 eurot. Kriteeriumiks eelmainitud kulude hüvitise saamisel on see, et teenuseosutaja omab kehtivat teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates 31.12.2021 ning on 2022. aastal olnud teenuseosutajana aktiivne. Eelnõu §-s 3 on sätestatud määruse tagasiulatuv rakendamine 1. jaanuarist 2022. a. See tähendab, et teenuseosutajad saavad taotleda kompenseeritavate kulude katmist alates COVID-19 levikuga seotud olukorra kriitilisemaks muutumisest ja Vabariigi Valitsuse poolt piirangute laiendamisest. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele, teenusesaajatele ja SKA-le ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas: sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, majandust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Muudatus 1 – riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste saamise õiguse andmine neile autismispektriga täisealistele isikutele, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm 1 – erihoolekandeteenuse saajad Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on autismispektriga täisealised isikud. SKA andmetel sai 01.04.2022 seisuga autismispektriga inimestest (põhi- või kaasuv diagnoos F84.0–F84.9) 209 inimest (8% vastava teenuse saajatest) igapäevaelu toetamise teenust ning 59 inimest (4% vastava teenuse saajatest) ööpäevaringset erihooldusteenust. Kokkuvõttes moodustasid 4 igapäevaelu toetamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saavad autismispektriga inimesed kõikidest erihoolekandeteenuse saajatest (kõik diagnoosid ja teenuseliigid) 5,9%. Senistele saajatele võivad lisanduda need, kes on puude raskusastme hindamise otsuse ootel või kes pole seda taotlenud. Täpselt ei ole võimalik hinnata kui palju selliseid juhtumeid on. Kaudselt saab hindamisel aluseks võtta Tervise Arengu Instituudi andmed selle kohta kui palju on aasta jooksul psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud (uued haigusjuhud) 15- aastaseid ja vanemaid inimesi F84 diagnoosiga – 2020. aastal oli uusi haigusjuhte 98 ning viimase viie aasta keskmine uute haigusjuhtude arv oli 86. Siin on oluline aga arvestada, et nimetatud haigusjuhtude puhul ei ole teada, milline on nende inimeste erihoolekandeteenuse vajadus, ning võib eeldada, et vaid väike osa nendest lisandub erihoolekandeteenuse kasutajate hulka. Arvestades nii senist autismispektriga erihoolekandeteenuse saajate arvu kui ka uusi F84 diagnoosiga haigusjuhte, võib siiski hinnata, et kogu elanikkonnaga võrreldes on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatuse tulemusel on edaspidi kõigi riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste saamise õigus ka neil autismispektriga täisealistel isikutel, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet PISTS-i alusel. Täpsemalt mõjutab muudatus igapäevaelu toetamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse saamist. Kokkuvõttes on muudatus kooskõlas sellega, et juba varem on teiste erihoolekandeteenuste saamise õigus antud kõigile raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele olenemata puude raskusastmest ning nii aitab muudatus vähendada võimalikku segadust ja loob parema õigusselguse. Muudatus mõjutab inimeste tervist, iseseisvat toimetulekut ja abi saamise võimalusi. Muudatus vähendab ebasoovitavate mõjude riski seeläbi, et kehtiv olukord võib takistada sobiva teenuse saamist olukorras, kus isik ei soovi puude raskusastme tuvastamist või ta ei ole seda teenuse vajaduse tekkimisel taotlenud või sellekohast hindamist ei ole veel tehtud. Samuti võib raske või sügava puude raskusastme tuvastamise tingimus saada takistuseks sobiva ööpäevaringse erihooldusteenuse saamisel, kui ööpäevaringsel erihooldusel viibival isikul tehakse puude raskusastme korduvhindamine ning selle tulemusena tuvastatakse näiteks varasema raske puude asemel keskmine puue. Kuivõrd teenuse osutamise üks eesmärke on suurendada või säilitada täisealise isiku iseseisvat toimetulekut, võib teenuse saamine tema olukorda parandada ning mõjutada seeläbi ka puude raskusastet, kuid teenuselt eemale jäämise korral see muutuks ehk olenemata puude raskusastme muutusest vajab isik iseseisva toimetuleku säilitamiseks endiselt ööpäevaringset erihooldusteenust. Muudatus ei vähenda erihoolekandeteenuste osutamist, sest erihoolekandeteenuse vajadust hinnatakse endiselt isiku toetusvajadusest, toimetulekuvõimest jm teguritest lähtuvalt ning puude raskusastme info ei ole olnud sisuliseks aluseks teenusevajaduse hindamisel. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega vajadust sellega kohanemiseks ning ka mõju avaldumise sagedus on ühekordne ehk vaid teenuse taotlemise hetkel. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine ja mõju avaldumise sagedus on väike. Ka mõjutatud sihtrühm on väike (kogu elanikkonnaga võrreldes) ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist vajaliku muudatusega teenusevajajatele, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel on tegemist vähese mõjuga. Mõjutatud sihtrühm 2 – erihoolekandeteenuse osutajad SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust (juriidilise isiku järgi). Neist kõik aga ei osuta teenuseid autismispektriga inimestele – näiteks 2021. aasta lõpu seisuga osutas igapäevaelu toetamise teenust autismispektriga inimestele seitse teenuseosutajat. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. 5 Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks (mõju ulatus väike) ning mõju avaldumise sagedus on muudatuse rakendumisel ühekordne. Muudatuse tulemusena võib vähesel määral eeldatavalt suureneda teenusesaajate arv, kuid arvestades F84 diagnoosiga inimeste koguarvu ja senist teenusekasutajate arvu, ei ole tegemist olulise mõjuga. Muudatus vähendab ebasoovitavate mõjude riski selliselt, et puude raskusastme muutumisega seoses kaotab inimene õiguse teenust kasutada. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja avaldumise sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega erihoolekandeteenuse osutajate jaoks olulist mõju. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d. Mõju SKA-le seisneb selles, et tuleb teha muudatusi senistes protseduurides. Samas on nende puhul tegemist ühekordsete muudatustega ning nendega ei kaasne kohanemisraskusi (mõju ulatus keskmine). Mõju seisneb selles, et kehtiva olukorraga võrreldes ei pea täiendavalt kontrollima, kas teenust taotleval inimesel on kehtiv puude raskusaste või mitte. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest kokkupuude on muudatuse rakendumisel ühekordne. Eeldatavalt võib vähesel määral suureneda teenusesaajate arv ja sellega ka kulutused (ebasoovitavate mõjude risk), kuivõrd enam ei ole vaja taotleda puuet või oodata puude raskusastme otsust, samuti ei sõltu teenuse kasumise õigus sellest, kas puude korduvhindamisel jääb puude raskusaste samaks või ei. Teisalt hinnatakse jätkuvalt inimese toetusvajadust jm tegureid ehk kokkuvõttes saavad teenust ikkagi need inimesed, kellel on vastav vajadus. Muudatuse tulemusena ei pea inimesed ootama puude raskusastme hindamise tulemust ning seega tekib neil õigus teenust kasutada kiiremini ja eeldatavalt aitab õigeaegsem teenuse osutamine kaasa sellele, et nende toetusvajadus ei suurene. Arvestades teenusesaajate senist arvu, võib eeldada, et muudatuse tulemusena kulutused erihoolekandele oluliselt ei suurene. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, kuid nii mõju avaldumise sagedus kui mõjutatud sihtrühm on väike. Samuti ei kaasne olulist ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttes ei ole mõju hindamise kriteeriumite alusel tegemist olulise mõjuga. Muudatus 2 – erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulude hüvitamist puudutavad muudatused Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm 1 – erihoolekandeteenuse osutajad Määruse muudatusest on mõjutatud kõik erihoolekandeteenuse osutajad, kellel on vähemalt 31.12.2021 seisuga erihoolekandeteenuse osutamise leping. SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust (juriidilise isiku järgi). Kõikidest 6 Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Neis töötavate inimeste arvu saab hinnata Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika1 järgi – näiteks oli 2020. aasta lõpus nendes asutustes kokku 1827 töötajat (nii täis- kui osaajaga töötajad), sh 1620 tegevusjuhendajat. Mõjutatud sihtrühm 2 – sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad Muudatusest on mõjutatud kõik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad, kellel on vähemalt 31.12.2021 seisuga sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise leping. SKA andmetel2 on puudega või piiratud töövõimega 16-aastastele ja vanematele inimestele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaid ca 122. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatuse tulemusel katab SKA perioodil 01.01.2022–31.12.2022 erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu. Nende kulude hüvitamise eelduseks on see, et teenuseosutaja omab kehtivat teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates 31.12.2021 ning on 2022. aastal olnud teenuseosutajana aktiivne. Selline kriteerium on oluline, et muudatus aitaks jätkata eelmisel aastal alustatud töökeskkonda toetavate teenustega (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jms), ning see aitab vähendada nii 2021. aastal kui 2022. aasta alguses COVID-19 levikust tingitud pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus suurenenud tööstressiga kaasnevaid negatiivseid mõjusid töötajate töövõimele. Töökeskkonda toetavate teenustega kokkupuude on reeglipärane (oleneb nõustamisteenuste osutamise sagedusest), kuid nende mõju avaldub eeldatavalt töötajate igapäevasele töövõimele. Sarnaselt kehtiva olukorraga sõlmitakse ka muudatuse korral SKA-ga leping ning kulud hüvitatakse selles kindlaks määratud summa ulatuses ja perioodil. Seetõttu on mõju ulatus keskmine, sest sellega ei kaasne kohanemisraskusi, kuid muudatusest on vaja olla teadlik. Teenuseosutajatel tuleb ise leida kvalifitseeritud töönõustamisteenuse osutaja ja kanda esmalt kulud. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on keskmine, kuid sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate jaoks olulise mõjuga. Kaudselt mõjutab muudatus ka teenusesaajaid, sest psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavad teenused aitavad vähendada töötajate tööstressi ning seeläbi osutatakse kvaliteetsemat teenust. Kuivõrd tegemist on kaudse mõjuga ja selle täpset mõju ei ole võimalik hinnata, siis eraldi mõju teenusesaajatele ei hinnata. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d. Mõju SKA-le seisneb selles, et määruses nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise 1 H-veebi erihoolekande aruanne: https://hveeb.sm.ee/index.php?tid=_JIguOKOTzf7RksYuupzTQa Andmeid kogutakse tagasiulatuvalt, mistõttu 2021.a statistika on koostamisel. 2 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/teenuseosutajad_puudega_voi_piiratud_toovoimega_16-aastastele_ja_vanematele.pdf 7 alused ja hüvitamise kord tuleb kokku leppida SKA ja erihoolekandeteenuse/rehabilitatsiooniteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Sellest tulenevalt kaasneb SKA-le muudatusega lepingute haldamisega seotud töökoormus, kuid muudatusega ei kaasne vajadust kohanemiseks – selline protseduur oli ka varem. Samas on lepingu sõlmimine ühekordne tegevus ning sarnane protseduur oli ka varem ehk muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi (mõju ulatus keskmine). Mõju avaldumise sagedus on harv või ebaregulaarne (oleneb sellest kas teenuseosutaja soovib selliseid teenuseid kasutada) ning teisalt ei hüvitata kulutusi iga päev, vaid vastavalt lepingus sätestatule. Muudatus ei suurenda SKA eelarvet, sest muudatustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Kulude hüvitamisel on seatud ka hüvitamise maksimaalne määr, see on 25,48 eurot ühe töötaja kohta ühes aastas. Näiteks kui kõik erihoolekandeteenuse osutajad kasutaksid psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavaid teenuseid iga töötaja kohta maksimaalses ulatuses, oleks eeldatav kulu alla 50 tuhande euro (1827 töötajat korda 25,48 eurot). Kui kõik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad kasutaksid psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavaid teenuseid iga töötaja kohta maksimaalses ulatuses, oleks eeldatav kulu alla 58 tuhande euro (2248 töötajat korda 25,48 eurot). Seega on mõju riigieelarvele väike. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on tegemist SKA ja riigieelarve jaoks väheolulise mõjuga. Koondmõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne täiendavat halduskoormust elanikele. Olulist halduskoormuse suurenemist ei täheldatud ka ettevõtete puhul ning samuti ei suurene oluliselt SKA töökoormus. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud eraldati 2021. aasta lisaeelarvega kogusummas 1 041 619 eurot. 2022. aastal rakendamisega jätkamiseks on jäänud 104 068 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule ja SKA- le. EELNÕU 31.05.2022 MINISTRI MÄÄRUS Nr Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 11 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „raske või sügava puudega“; 2) paragrahvi 2 lõike 51 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „raske või sügava puudega“; 3) paragrahv 43 sõnastatakse järgmiselt: „§ 43. Erihoolekandeteenuste eest tasumine 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a seoses COVID-19 levikuga (1) Lisaks §-s 1 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse erihoolekandeteenuse osutajale 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a erihoolekandeteenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes aastas on 25,48 eurot ühe töötaja kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.“. § 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprorammi hindamiskriteeriumid“ § 81 sõnastatakse järgmiselt: „§ 81. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumine 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a seoses COVID-19 levikuga (1) Lisaks §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste kuludele kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes aastas on 25,48 eurot ühe töötaja kohta. 2 (2) Lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.“. § 3. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Rahandusministeerium Meie 14.06.2022 nr 1.2-2/81-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmise ja sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ muutmise määruse eelnõu. Palume kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine määruse eelnõu 2. Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Sotsiaalkindlustusamet Elen Preimann [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: SOM/22-0721 - Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Kooskõlastamine algatati 15.06.2022 08:38 Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.06.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9f36175-fd28-4f7c-8890-edfc2660efab Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9f36175-fd28-4f7c-8890-edfc2660efab?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel