Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 65) muudetakse seoses sotsiaalhoolekande
seaduses (SHS) 08.05.2022 rakendunud põhimõttega, millega antakse kõigi riigieelarvest
rahastatavate erihooldusteenuste saamise õigus ka neile täisealistele isikutele, kellel ei ole
tuvastatud rasket või sügavat puuet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS)
alusel. Lisaks täiendatakse määrust nr 65 erihoolekandeteenuste eest tasumise erisustega
perioodil 01.01.2022–31.12.2022 seoses COVID-19 levikuga.
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 66) täiendatakse
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise erisustega perioodil 01.01.2022–
31.12.2022 seoses COVID-19 levikuga.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen
Preimann (tel: 626 9246, e-post:
[email protected]) ja sama osakonna nõunik Kristel
Tõnisson (tel: 626 9157, e-post:
[email protected]). Määruse mõjude osa on koostanud
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (tel: 626 9732,
e-post:
[email protected]).
Eelnõu rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA)
teenuste osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juht Lagle Kalberg (tel: 5300
2295, e-post:
[email protected]) ja SKA arendusosakonna
andmehalduse talituse analüütik Kati Karelson (tel: 5309 1701, e-post:
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (tel: 626 9271, e-post:
[email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seadusega, millega nähti ette määruse
rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Kuna rakendamiseks antud vahendeid täies
ulatuses ära ei kasutatud, kanti vahendid üle aastasse 2022 ja eelnõuga võimaldatakse
kasutada vahendeid 2022. a jooksul.
Muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega
RT I, 29.12.2021, 78, ja määruse nr 66 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud
avaldamismärkega RT I, 18.01.2022, 6.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse nr 65 § 2 lõiget 11, kus sissejuhatavast
lauseosast jäetakse välja sõnad „raske või sügava puudega“. Muudatus on seotud 08.05.2022
rakendunud SHS-i muudatusega, mille kohaselt antakse kõigi riigieelarvest rahastatavate
erihooldusteenuste saamise õigus ka neile täisealistele isikutele, kellel ei ole tuvastatud rasket
või sügavat puuet PISTS-i alusel. Juba varem oli teiste toetavate erihoolekandeteenuste
saamise õigus puude raskusastmest lahti seotud. Enne teenust saama suunamist raske või
sügava puude raskusastme tuvastamine võib takistada isikule sobiva teenuse saamist juhul,
kui isik ei soovi puude raskusastme tuvastamist taotleda või ei ole teenuse vajamise hetkel
veel puude raskusastme tuvastamist taotlenud või ei ole puude raskusastet veel tuvastada
jõutud.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse nr 65 § 2 lõiget 51, kus sissejuhatavast
lauseosast jäetakse välja sõnad „raske või sügava puudega“. Lisaks eelmises punktis
selgitatule võib raske või sügava puude raskusastme tuvastamise tingimus saada sobiva
ööpäevaringse erihooldusteenuse saamisel takistuseks juhul, kui ööpäevaringsel erihooldusel
viibival isikul tuvastatakse varasema raske puude asemel keskmine puue, kuid isiku vajaduse
põhiselt on sobivaim teenus jätkuvalt ööpäevaringe erihooldusteenus. Raske või sügava
puude raskusastme tuvastamise eeltingimus ööpäevaringse erihooldusteenuse saamise
õigustatuse alusena oli pigem formaalne, sest puude raskusaste ei anna SKA-le isiku
erihoolekandevajaduse hindamisel sisulist infot.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse nr 65 § 43. Paragrahvi 43 lõikega 1
võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.01.2022–31.12.2022 lisaks määruse nr 65 §-s 1
sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele erihoolekandeteenuse osutajale ka
erihoolekandeteenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu.
COVID-19 levik on oluliselt mõjutanud erihoolekandeteenust osutavaid töötajaid, kuna
pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress
suur ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad
teenusepakkujad kasutada töönõustamisteenuseid (nt supervisioon, kovisioon,
arengutreening, mentorlus jm) ning SKA-ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse
erihoolekandeteenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud
kulud.
Määruse § 43 lõikes 2 täpsustatakse, et lõikes 1 nimetatud kulu katmise täpsemad
arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku SKA ja erihoolekandeteenuse osutaja
vahel sõlmitud lepingus.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse määruse nr 66 § 81.
Eelnõu § 81 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.01.2022–31.12.2022 lisaks
määruse nr 66 §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate
teenuste kuludele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale ka selle teenuse osutamise
psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu.
Lõikes 1 sätestatakse, et SKA katab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise
psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu.
Selle rakendamise põhjuseks on asjaolu, et COVID-19 levik on oluliselt mõjutanud sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenust osutavaid spetsialiste, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde
tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress suur ning mõjub töövõimele negatiivselt.
Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada
töönõustamisteenuseid (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jm) ning SKA-
ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale
kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud.
3
Eelnõu § 81 lõikega 2 täpsustatakse, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulude katmise
täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku SKA ja sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.
Kulude hüvitamise arvestamise alused
SKA on erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele kulude
hüvitamiseks välja töötanud arvestusalused.
Töönõustamisteenustega seotud kulude hüvitamise arvestamise alused on järgmised:
- Kõik teenuseosutajad leiavad kvalifitseeritud töönõustamisteenuse osutaja ja
kannavad esialgu oma kulud ise.
- SKA hüvitab teenuseosutajale kulu, arvestades reeglit, et kuni kümne
erihoolekandespetsialisti või sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialisti ühe nõustamiskorra
maksumus on 350 eurot koos km-ga (kuni 20 töötajal 2 x 350 = 700 eurot jne).
- Hüvitise maksimaalne määr aastas ühe töötaja kohta on 25,48 eurot.
Kriteeriumiks eelmainitud kulude hüvitise saamisel on see, et teenuseosutaja omab kehtivat
teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates 31.12.2021 ning on 2022. aastal olnud
teenuseosutajana aktiivne.
Eelnõu §-s 3 on sätestatud määruse tagasiulatuv rakendamine 1. jaanuarist 2022. a. See
tähendab, et teenuseosutajad saavad taotleda kompenseeritavate kulude katmist alates
COVID-19 levikuga seotud olukorra kriitilisemaks muutumisest ja Vabariigi Valitsuse poolt
piirangute laiendamisest.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Eelnõu mõjud
Eelnõus esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju
erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele, teenusesaajatele ja
SKA-le ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas:
sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja
tuludele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi
alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate
mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja
looduskeskkonda, majandust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust
nendes valdkondades hinnatud.
Muudatus 1 – riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste saamise õiguse andmine
neile autismispektriga täisealistele isikutele, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat
puuet
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Mõjutatud sihtrühm 1 – erihoolekandeteenuse saajad
Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on autismispektriga täisealised isikud. SKA andmetel sai
01.04.2022 seisuga autismispektriga inimestest (põhi- või kaasuv diagnoos F84.0–F84.9)
209 inimest (8% vastava teenuse saajatest) igapäevaelu toetamise teenust ning 59 inimest
(4% vastava teenuse saajatest) ööpäevaringset erihooldusteenust. Kokkuvõttes moodustasid
4
igapäevaelu toetamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saavad autismispektriga
inimesed kõikidest erihoolekandeteenuse saajatest (kõik diagnoosid ja teenuseliigid) 5,9%.
Senistele saajatele võivad lisanduda need, kes on puude raskusastme hindamise otsuse ootel
või kes pole seda taotlenud. Täpselt ei ole võimalik hinnata kui palju selliseid juhtumeid on.
Kaudselt saab hindamisel aluseks võtta Tervise Arengu Instituudi andmed selle kohta kui palju
on aasta jooksul psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud (uued haigusjuhud) 15-
aastaseid ja vanemaid inimesi F84 diagnoosiga – 2020. aastal oli uusi haigusjuhte 98 ning
viimase viie aasta keskmine uute haigusjuhtude arv oli 86. Siin on oluline aga arvestada, et
nimetatud haigusjuhtude puhul ei ole teada, milline on nende inimeste erihoolekandeteenuse
vajadus, ning võib eeldada, et vaid väike osa nendest lisandub erihoolekandeteenuse
kasutajate hulka. Arvestades nii senist autismispektriga erihoolekandeteenuse saajate arvu
kui ka uusi F84 diagnoosiga haigusjuhte, võib siiski hinnata, et kogu elanikkonnaga võrreldes
on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike.
Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Muudatuse tulemusel on edaspidi kõigi riigieelarvest rahastatavate erihooldusteenuste
saamise õigus ka neil autismispektriga täisealistel isikutel, kellel ei ole tuvastatud rasket või
sügavat puuet PISTS-i alusel. Täpsemalt mõjutab muudatus igapäevaelu toetamise teenuse
ja ööpäevaringse erihooldusteenuse saamist. Kokkuvõttes on muudatus kooskõlas sellega, et
juba varem on teiste erihoolekandeteenuste saamise õigus antud kõigile raske, sügava või
püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele olenemata puude raskusastmest ning nii aitab
muudatus vähendada võimalikku segadust ja loob parema õigusselguse.
Muudatus mõjutab inimeste tervist, iseseisvat toimetulekut ja abi saamise võimalusi. Muudatus
vähendab ebasoovitavate mõjude riski seeläbi, et kehtiv olukord võib takistada sobiva teenuse
saamist olukorras, kus isik ei soovi puude raskusastme tuvastamist või ta ei ole seda teenuse
vajaduse tekkimisel taotlenud või sellekohast hindamist ei ole veel tehtud. Samuti võib raske
või sügava puude raskusastme tuvastamise tingimus saada takistuseks sobiva ööpäevaringse
erihooldusteenuse saamisel, kui ööpäevaringsel erihooldusel viibival isikul tehakse puude
raskusastme korduvhindamine ning selle tulemusena tuvastatakse näiteks varasema raske
puude asemel keskmine puue. Kuivõrd teenuse osutamise üks eesmärke on suurendada või
säilitada täisealise isiku iseseisvat toimetulekut, võib teenuse saamine tema olukorda
parandada ning mõjutada seeläbi ka puude raskusastet, kuid teenuselt eemale jäämise korral
see muutuks ehk olenemata puude raskusastme muutusest vajab isik iseseisva toimetuleku
säilitamiseks endiselt ööpäevaringset erihooldusteenust.
Muudatus ei vähenda erihoolekandeteenuste osutamist, sest erihoolekandeteenuse vajadust
hinnatakse endiselt isiku toetusvajadusest, toimetulekuvõimest jm teguritest lähtuvalt ning
puude raskusastme info ei ole olnud sisuliseks aluseks teenusevajaduse hindamisel.
Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega vajadust sellega kohanemiseks ning ka mõju avaldumise
sagedus on ühekordne ehk vaid teenuse taotlemise hetkel.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine ja mõju avaldumise sagedus on väike. Ka mõjutatud sihtrühm on
väike (kogu elanikkonnaga võrreldes) ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes
on tegemist vajaliku muudatusega teenusevajajatele, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel
on tegemist vähese mõjuga.
Mõjutatud sihtrühm 2 – erihoolekandeteenuse osutajad
SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust
(juriidilise isiku järgi). Neist kõik aga ei osuta teenuseid autismispektriga inimestele – näiteks
2021. aasta lõpu seisuga osutas igapäevaelu toetamise teenust autismispektriga inimestele
seitse teenuseosutajat. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa.
5
Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks (mõju ulatus väike) ning mõju
avaldumise sagedus on muudatuse rakendumisel ühekordne. Muudatuse tulemusena võib
vähesel määral eeldatavalt suureneda teenusesaajate arv, kuid arvestades F84 diagnoosiga
inimeste koguarvu ja senist teenusekasutajate arvu, ei ole tegemist olulise mõjuga. Muudatus
vähendab ebasoovitavate mõjude riski selliselt, et puude raskusastme muutumisega seoses
kaotab inimene õiguse teenust kasutada.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus ja avaldumise sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega
erihoolekandeteenuse osutajate jaoks olulist mõju.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele
ja tuludele
Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude
risk
Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d.
Mõju SKA-le seisneb selles, et tuleb teha muudatusi senistes protseduurides. Samas on nende
puhul tegemist ühekordsete muudatustega ning nendega ei kaasne kohanemisraskusi (mõju
ulatus keskmine). Mõju seisneb selles, et kehtiva olukorraga võrreldes ei pea täiendavalt
kontrollima, kas teenust taotleval inimesel on kehtiv puude raskusaste või mitte. Mõju
avaldumise sagedus on väike, sest kokkupuude on muudatuse rakendumisel ühekordne.
Eeldatavalt võib vähesel määral suureneda teenusesaajate arv ja sellega ka kulutused
(ebasoovitavate mõjude risk), kuivõrd enam ei ole vaja taotleda puuet või oodata puude
raskusastme otsust, samuti ei sõltu teenuse kasumise õigus sellest, kas puude
korduvhindamisel jääb puude raskusaste samaks või ei. Teisalt hinnatakse jätkuvalt inimese
toetusvajadust jm tegureid ehk kokkuvõttes saavad teenust ikkagi need inimesed, kellel on
vastav vajadus. Muudatuse tulemusena ei pea inimesed ootama puude raskusastme
hindamise tulemust ning seega tekib neil õigus teenust kasutada kiiremini ja eeldatavalt aitab
õigeaegsem teenuse osutamine kaasa sellele, et nende toetusvajadus ei suurene. Arvestades
teenusesaajate senist arvu, võib eeldada, et muudatuse tulemusena kulutused
erihoolekandele oluliselt ei suurene.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, kuid nii mõju avaldumise sagedus kui mõjutatud sihtrühm on väike.
Samuti ei kaasne olulist ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttes ei ole mõju hindamise
kriteeriumite alusel tegemist olulise mõjuga.
Muudatus 2 – erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate
psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulude hüvitamist puudutavad
muudatused
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Mõjutatud sihtrühm 1 – erihoolekandeteenuse osutajad
Määruse muudatusest on mõjutatud kõik erihoolekandeteenuse osutajad, kellel on vähemalt
31.12.2021 seisuga erihoolekandeteenuse osutamise leping. SKA andmetel oli 31.03.2022
seisuga kokku 133 erihoolekandeteenust osutavat asutust (juriidilise isiku järgi). Kõikidest
6
Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Neis töötavate inimeste arvu saab hinnata
Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika1 järgi – näiteks oli 2020. aasta lõpus nendes
asutustes kokku 1827 töötajat (nii täis- kui osaajaga töötajad), sh 1620 tegevusjuhendajat.
Mõjutatud sihtrühm 2 – sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad
Muudatusest on mõjutatud kõik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad, kellel on
vähemalt 31.12.2021 seisuga sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise leping. SKA
andmetel2 on puudega või piiratud töövõimega 16-aastastele ja vanematele inimestele
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaid ca 122. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab
sihtrühm väikese osa.
Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Muudatuse tulemusel katab SKA perioodil 01.01.2022–31.12.2022 erihoolekandeteenuse ja
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate
teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu. Nende kulude hüvitamise eelduseks on see,
et teenuseosutaja omab kehtivat teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates
31.12.2021 ning on 2022. aastal olnud teenuseosutajana aktiivne. Selline kriteerium on oluline,
et muudatus aitaks jätkata eelmisel aastal alustatud töökeskkonda toetavate teenustega (nt
supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jms), ning see aitab vähendada nii
2021. aastal kui 2022. aasta alguses COVID-19 levikust tingitud pidevas nakatumisohus ja
nakkuskolde tekkimise ohus suurenenud tööstressiga kaasnevaid negatiivseid mõjusid
töötajate töövõimele. Töökeskkonda toetavate teenustega kokkupuude on reeglipärane
(oleneb nõustamisteenuste osutamise sagedusest), kuid nende mõju avaldub eeldatavalt
töötajate igapäevasele töövõimele.
Sarnaselt kehtiva olukorraga sõlmitakse ka muudatuse korral SKA-ga leping ning kulud
hüvitatakse selles kindlaks määratud summa ulatuses ja perioodil. Seetõttu on mõju ulatus
keskmine, sest sellega ei kaasne kohanemisraskusi, kuid muudatusest on vaja olla teadlik.
Teenuseosutajatel tuleb ise leida kvalifitseeritud töönõustamisteenuse osutaja ja kanda esmalt
kulud. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on keskmine, kuid sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse ja
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate jaoks olulise mõjuga.
Kaudselt mõjutab muudatus ka teenusesaajaid, sest psühhosotsiaalset töökeskkonda
toetavad teenused aitavad vähendada töötajate tööstressi ning seeläbi osutatakse
kvaliteetsemat teenust. Kuivõrd tegemist on kaudse mõjuga ja selle täpset mõju ei ole võimalik
hinnata, siis eraldi mõju teenusesaajatele ei hinnata.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele
Mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate
mõjude risk
Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d.
Mõju SKA-le seisneb selles, et määruses nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise
1
H-veebi erihoolekande aruanne: https://hveeb.sm.ee/index.php?tid=_JIguOKOTzf7RksYuupzTQa Andmeid
kogutakse tagasiulatuvalt, mistõttu 2021.a statistika on koostamisel.
2 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Erihoolekanne/teenuseosutajad_puudega_voi_piiratud_toovoimega_16-aastastele_ja_vanematele.pdf
7
alused ja hüvitamise kord tuleb kokku leppida SKA ja
erihoolekandeteenuse/rehabilitatsiooniteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Sellest
tulenevalt kaasneb SKA-le muudatusega lepingute haldamisega seotud töökoormus, kuid
muudatusega ei kaasne vajadust kohanemiseks – selline protseduur oli ka varem.
Samas on lepingu sõlmimine ühekordne tegevus ning sarnane protseduur oli ka varem ehk
muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi (mõju ulatus keskmine). Mõju avaldumise sagedus
on harv või ebaregulaarne (oleneb sellest kas teenuseosutaja soovib selliseid teenuseid
kasutada) ning teisalt ei hüvitata kulutusi iga päev, vaid vastavalt lepingus sätestatule.
Muudatus ei suurenda SKA eelarvet, sest muudatustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
Kulude hüvitamisel on seatud ka hüvitamise maksimaalne määr, see on 25,48 eurot ühe
töötaja kohta ühes aastas. Näiteks kui kõik erihoolekandeteenuse osutajad kasutaksid
psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavaid teenuseid iga töötaja kohta maksimaalses
ulatuses, oleks eeldatav kulu alla 50 tuhande euro (1827 töötajat korda 25,48 eurot). Kui kõik
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad kasutaksid psühhosotsiaalset töökeskkonda
toetavaid teenuseid iga töötaja kohta maksimaalses ulatuses, oleks eeldatav kulu alla 58
tuhande euro (2248 töötajat korda 25,48 eurot). Seega on mõju riigieelarvele väike.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei
kaasne. Kokkuvõttes on tegemist SKA ja riigieelarve jaoks väheolulise mõjuga.
Koondmõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustega ei kaasne täiendavat halduskoormust elanikele. Olulist halduskoormuse
suurenemist ei täheldatud ka ettevõtete puhul ning samuti ei suurene oluliselt SKA
töökoormus.
5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud eraldati 2021. aasta lisaeelarvega
kogusummas 1 041 619 eurot. 2022. aastal rakendamisega jätkamiseks on jäänud 104 068
eurot.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale,
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti
Rehabilitatsiooniasutuste Liidule ja SKA- le.
EELNÕU
31.05.2022
MINISTRI MÄÄRUS
Nr
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja §
79 lõike 6 alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 11 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „raske või sügava
puudega“;
2) paragrahvi 2 lõike 51 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „raske või sügava
puudega“;
3) paragrahv 43 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 43. Erihoolekandeteenuste eest tasumine 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini
2022. a seoses COVID-19 levikuga
(1) Lisaks §-s 1 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse erihoolekandeteenuse
osutajale 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a erihoolekandeteenuse osutamise
psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu,
mille hüvitamise maksimaalne määr ühes aastas on 25,48 eurot ühe töötaja kohta.
(2) Lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord
lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud
lepingus.“.
§ 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja
rehabilitatsiooniprorammi hindamiskriteeriumid“ § 81 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 81. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumine 1. jaanuarist 2022. a kuni 31.
detsembrini 2022. a seoses COVID-19 levikuga
(1) Lisaks §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste
kuludele kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale 1. jaanuarist 2022. a kuni 31.
detsembrini 2022. a sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise psühhosotsiaalset
töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu, mille hüvitamise
maksimaalne määr ühes aastas on 25,48 eurot ühe töötaja kohta.
2
(2) Lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord
lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel
sõlmitud lepingus.“.
§ 3. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Rahandusministeerium Meie 14.06.2022 nr 1.2-2/81-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21. detsembri
2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad
ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmise ja
sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ muutmise määruse eelnõu.
Palume kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine määruse eelnõu
2. Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit
Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
Sotsiaalkindlustusamet
Elen Preimann
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente.
Eelnõu toimik: SOM/22-0721 - Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine
Kooskõlastamine algatati 15.06.2022 08:38
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.06.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9f36175-fd28-4f7c-8890-edfc2660efab
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9f36175-fd28-4f7c-8890-edfc2660efab?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main