Kooskõlastamiseks: 14.06.2022 nr 8-1/22/2645
Rahandusministeerium
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Rektorite Nõukogu
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu
Swedbank SEB Pank
LHV Pank
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse
„2022/2023. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe
laenutaotleja kohta“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude
infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 3 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Maarja-Liisa Vahi
735 0297
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU 13 .0 6 .2022 Korraldus 202 2 /202 3 . õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta 378982 -3945681 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestada 202 2 /202 3 . õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 3000 eurot. Kaja Kallas p eaminister Taimar Peterkop r iigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „202 2 /202 3 . õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS ) § 20 lõike 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas. 202 1 /202 2 . õppeaastaks o li nimetatud maksimaalmääraks kehtestatud 2 500 eurot. Järgmise õppeaasta riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ettepaneku tegemisel on arvestatud õppelaen u võtjate arvu ja osakaalu ning üldist kehtivat kõrgharidussüsteemi . Lisaks võetakse arvesse 1. augustil 2022 jõustuvat õppelaenu intressi muutust, aga ka Eesti majandusolukorda ning kehtivat töötasu alammäära . Sellest tulenevalt teeb Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku tõsta 202 2 /202 3 . õppeaastal õppelaenu maksimaalmäär 3000 euro peale ühe laenutaotleja kohta . Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koostasid kõrg - ja kutse haridus poliitika osakonna peaekspert Kai Treier ( kai.treier @hm.ee ; tel 735 0742 ) , strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna analüüsivaldkonna analüütik Ingrid Jaggo ( ingrid.jaggo @hm.ee ; tel 735 0315 ) , eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna finantsala peaekspert Tiina Kõllamaa (tiina.kollamaa @hm.ee ; tel 735 01 63 ) ning õigus poliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (
[email protected] ; tel 735 0 297 ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2. 1 . Õppelaenu seaduse muudatused alates 1.08.2022 Alates 1.08.2022 jõustub uus ÕÕS redaktsioon (RT I, 15.03.2022, 3), mille eesmärgiks on muuta õppelaenusüsteem õppurite jaoks senisest paindlikumaks ja soodsamaks, et toetada kutseõppe õpilasi ja üliõpilasi paremini hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmisel. Esiteks on seaduses sätestatud s enise fikseeritud 5%- li se intressi asemel, et riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on krediidiasutuse ja laenusaaja kokku lepitud intressimäär, kuid mitte rohkem kui kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas . L aenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi krediidiasutusega kokku lepitud kommertsintressimäära alusel. J õustuva seadusega on muudetud intressi ja võimaldatud anda laenu madalama kui 5% -li se intressiga, mis peaks olema laenusaajatele soodsam , kui euribor jääb samale tasemele, kui hetkel . Seni on õppelaenu intressimäär õppelaenu summalt püsinud muutumatuna a lates 1990. aastate keskpaigast ja on õppuri jaoks seadusega määratud 12 kuu euribor, pluss kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui 5% aastas. Kui Eesti krooni kehtivuse ajal oli viieprotsendine intressimäär pikaajaliste laenude puhul pigem soodne, siis euro kasutuselevõtuga ja Eesti riigi krediidireitingut arvestades ei ole see enam nii, eriti olukorras, kus euribor on pikka aega püsinud väga madalal tasemel. Teiseks muudetakse seadusega käendajate arvu ning uue sõnastuse kohaselt piisab üksnes ühest käendajast . Kuni 1.08.2022 k ehtiva seaduse kohaselt nõutakse õppelaenu tagamiseks kahe isiku käendust või hüpoteeki Eestis asuvale kinnisvarale, mis on õppurile sageli liiga koormav. Kolmandaks muudetakse paindlikumaks tagasimakse algust. Uue seaduse redaktsiooni kohaselt on tagasimakse algust võimalik lükata 18 kuu peale, kui selleks on vajadust. Kuni 1.08.2022 k ehtiva ÕÕS kohaselt tuli tagasimakset alustada hiljemalt 12 kuu möödumisel õpingute lõpetamisest, kui ei jätkata õpinguid. Neljandaks muudetakse laenu andvate krediidiasutuste definitsiooni. E daspidi on õigus anda õppelaenu Eestis asutatud krediidiasutusel või teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaalil, kes on sõlminud riigiga õppelaenu andmise korraldamise lepingu. Kehtiva seaduse järgi valitakse õppelaenu andjad avaliku konkursiga, mille tingimused ja tulemused kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister. Täpsu s tamat a on jäetud , millistele tingimustele peab krediidiasutus vastama, et väljakuulutatud konkursil edukalt osaleda ja õppelaenu pakkuda. Selline määramatus on tekita nud segaduse olukorras, kus krediidiasutused peavad Eestis tegutsemiseks taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba ja vastama tegevusloa nõuetele. Hetkel on kehtivad õppelaenuandmise korraldamise lepingud, mille alusel on õigus uuest õppe aastast anda õppelaenu , järgmistel pankadel: Swedbank, SEB Pank ja LHV Pank . Seadusesse sisse viidud muudatuste eesmärgiks on olnud muuta õppelaenu võtvatele õppuritele laenuvõtmine soodsamaks ja paindlikumaks. 2. 2 . Varasemalt v õetud õppelaenude kogumaht Õ ÕS § 15 lõike 1 alusel saavad õppelaenu võtta õpilased, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. 2015/2016. õppeaastast saavad õppelaenu võtta ka osakoormusega õppurid. Eesti kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides on viimastel aastatel õppurite arv vähenenud. 20 21 /202 2 . õppeaastal oli kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides kokku 70 473 õppurit , samas kui nt 2014/2015. õppeaastal oli see näitaja 80 451 (tabel 1). Õppelaenuõiguslikke on olnud kõikide õppurite hulgast viimastel aastatel veidi üle 60%, neist on õppelaenu võtnud 3-4%, kusjuures aasta-aastalt on nende osakaal vähenenud. Eelnevast tulenevalt on langenud ka kommertspankade poolt antud õppelaenude iga-aastased kogusummad ja laenu mahud. Tabel 1 . Õppelaenu võtmise statistika. Allikad: EHIS, Eesti Pank 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 2019/20 2020/21 Kutse- ja kõrg-haridusõppurite arv (seisuga 10. november) 80 451 75 999 72 865 70 297 69 202 69 195 70 807 Õppelaenu õiguslike õppurite arv 46 915 55 740 51 696 52 506 47 915 44 528 45 416 Õppelaenuõiguslike õppurite osakaal kõigist õppurite st 58% 73% 71% 75% 69% 64% 64% Õppelaenu saanute arv 4 061 3 574 3 059 2 545 1 938 1 742 1 288 Õppelaenu saanute osakaal õppelaenu- õiguslike st õppurite st 9% 6% 6% 5% 4% 4% 3% Õppeaastal võetud uued laenud (mln eurot) 8,1 7,2 6,6 5,4 4,8 4,5 3,4 Kommertspankade õppelaenude portfelli jääk aasta lõpu seisuga (mln eurot) 131,4 112,3 95,4 78,7 65,4 54,1 43,4 202 0 /202 1 . õppeaastal on juuni 2022 seisuga õppelaenu võetud 3,4 mln eurot, mis on 1, 1 mln ja 2 4 % vähem võrreldes eelmise õppeaasta sama perioodiga. Õppelaenu võetakse enamasti õppeaasta alguses, eelnevatel õppeaastatel on perioodil aprill – juuni õppelaenu võetud keskmiselt 1 mln euro eest. 2.3. Statistika Õ ppelaenu võtmisest huvitatud isiku t e arv on aasta-aastalt langenud. K ui 201 4 / 20 15 . õ ppeaastal võttis õppelaenu 4061 õppurit (9% kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest ), siis 202 0 / 20 2 1 . õppeaastal vaid 1288 õppurit (3%). Kuigi 2015/ 20 16. õppeaastal laiendati õppelaenuõiguslike ringi, võimaldades õppelaenu võtta ka osakoormusega õppijatel, on õppelaenu võtjate arv ikkagi vähenenud. Prognoosi de kohaselt õ ppelaenu intressi muutus ei too kaasa õppelaenu võtjate arvu kasvu. S eni on õ ppelaenu võtmise vähenemis t tinginud eelkõige kaks peamist põhjust . Esiteks, 2013/20 14. õppeaastast rakendunud kõrgharidusreformiga tekkis tasuta kõrghariduse omandamise võimalus täiskoormusega eestikeelsetel õppekavadel õppides ning rakendus uus vajaduspõhise õppetoetuste ja stipendiumite süsteem. See tõi kaasa kõrghariduse I ja II astmel õppemaksu maksvate Eesti üliõpilaste osakaal u vähenemise (joonis 1 ). Tasuta kõrgharidusega ka hanesid kulutused õppemaks ule. Õppemaksu maksavad enamus Eestis õppivatest välisüliõpilastest . Joonis 1: Õppemaksu maksvate Eesti üliõpilaste osakaal kõrghariduse I ja II astmel. Allikas: Eesti hariduse infosüsteem Teiseks, on õppelaenu võtmise langusele kaasa aidanud tõenäoliselt ka üldine elatustaseme tõus ja paranenud finantskirjaoskus. K asvanud on õpingute kõrvalt paralleelselt töötamine. 2019. a oli õpingute kõrval t töötavate üliõpilaste osakaal 68% . See tähendab, et suurel osal üliõpilastest on olemas sissetulek ning kahaneb vajadus õppelaenu järele. Sellest võib järeldada, et pigem saadakse oma õpingute omandamisega tekkivad muud kulud katta muudest sissetulekutest nagu nt töötasust, vanematelt ja sugulastelt saadud toetustest, õppetoetustest või stipendiumitest ning ei soovita võtta lisaks laenukohustust. 2.4. Õppelaenu maksimaalmäär 2022/ 20 23. õppeaastaks Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettepaneku tõsta 202 2 /202 3 . õppeaastaks õ ppelaenu maksimaalmäära 3000 euro ni (kasv v õr reldes eelmise määraga 20%). Summa ettepanek tuleneb ühelt poolt Eesti majandusolukorrast, kõrgest inflatsioonist ja elukallidusest, mis toob üliõpilastele kaasa suuremad kulutused kaupadele ja teenustele võrreldes varasemate aastatega. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aasta maikuus võrre ldes eelmise aasta maikuuga 20 %. Teisalt on summa aluseks 2022. a astal kehtiva töötasu alammäär , milleks on 654 eurot. Jagades töötasu alammäära pooleks ja korrutades selle 10 õppekuuga saadakse ümmarguselt summaks 3000 eurot (3270 eurot). Seega, võiks uus laenumäär olla üliõpilastele õppimise toetamiseks ettenähtud võimalus oma elamis- ja/või õppekulusid katta. Kuna 2022/2023. õppeaastal ei ole kõrghariduse rahastamise põhimõtetes ette näha põhimõttelisi muutusi ja õppelaenu maksimaalmäär vaadatakse üle iga-aastaselt , ei näe Haridus- ja Teadusministeerium põhjust tõsta õppelaenu maksimaalmäära kõrgemale kui 3000 euro t. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga seonduvaid Euroopa Liidu õigusakte ei ole. 4. Korralduse mõjud Korraldusega tõstetakse õppelaenu maks i maalmäära senise l t 2500 eurolt 3000 eurole. See võib tuua kaasa mõnevõrra suurema õppela e nu võtjate arv u. 5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Õppelaene väljastavad krediidiasutused oma krediidiressursi arvelt, kuid riigil on õppelaenuga seoses järgmised rahalised kohustused: õ ppelaen on laenu väljastava panga jaoks 100%-liselt riigi poolt tagatud ; r iik katab õppelaenude intressivahe ; l isaks on riigil õppelaenuga seoses järgmised eelkõige laenusaajale suunatud kohustused: 1) intressi tasumine laenusaaja ajateenistuses viibimise ajal; 2) intressi tasumine ühe vanema eest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; 3) intressi tasumine arst-residendi eest kuni residentuuri lõpetamiseni; 4) õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud puudega laste vanematele; 5) õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmine laenusaaja surma korral; 6) õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmine laenusaaja töövõimetuks tunnistamise korral; 7) riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses teenistuses või tööl ning avalik-õigusliku juriidilise isiku juures tööl olevate isikute õppelaenu põhiosa kustutamine selleks õigust omavatel isikutel; 8) kuni 5-aastast last kasvatava ühe vanema õppelaenu tagasimaksmata osa osaline kustutamine selleks õigust omavatel isikutel. Korralduse eelnõu kohaselt muutub õppelaenu maksimaalmäär võrreldes eelneva õppeaastaga 500 euro võrra, kuid samas langeb intressimäär kokkuvõetult 5 protsendilt 3 protsendi peale. Kuna õppelaen on seotud riigi tagatisega, siis võib hinnata potentsiaalset mõju riigieelarvele. Tabel 2. Potentsiaalne kulu riigile riigitagatise rakendumisel, kui laenusumma ks jääb 2500 eur . Laenusumma maksimaalmäär 2500€ 2022 2023 2024 2025 2026 Kokku rakendunud riigitagatis* 496 130 495 609 498 580 503 635 509 548 Puudega laste vanematele õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud 51 865 51 865 51 865 51 865 51 865 Avaliku sektori töötajate õppelaenude kustutamise kulud 177 353 134 788 102 439 77 854 59 169 Kokku kulu riigile 725 348 682 262 652 884 633 353 620 582 Tabel 3. Potentsiaalne kulu riigile riigitagatise rakendumisel, kui laenusumma tõsta 3000 eurole. Laenusumma maksimaalmäär 3000€ 2022 2023 2024 2025 2026 Kokku rakendunud riigitagatis* 595 356 594 731 598 296 604 361 611 458 Puudega laste vanematele õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud 51 865 51 865 51 865 51 865 51 865 Avaliku sektori töötajate õppelaenude kustutamise kulud 177 353 134 788 102 439 77 854 59 169 Kokku kulu riigile 824 574 781 384 752 600 734 080 722 492 Kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides õpib 2021/2022. õppeaastal 70 473 õp purit . Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt ei ole eelolevatel aastatel olulisi muudatusi õpilaste ja üliõpilaste arvus ette näha. Tabel 4 . Õppijate arvu prognoos. Allikad: EHIS, Statistikaamet 2020/21* 2021/22* 2022/23 2023/24 2024/25 2025/26 70 807 70 473 70 399 70 821 71 539 72 379 -0,5% -0,1% 0,6% 1,0% 1,2% * tegelik õpilaste arv 20 20 /202 1 . õppeaastal olid õppelaenu võtjatest 95% bakalaureuseõppe, magistriõppe, doktoriõppe või kutsekeskharidusõppe tasemel õppijad, kes saavad õppelaenu taotleda laenusumma maksimaalmääras (õppe kestvus 9 ja enam kuud), so 2500 eurot õppeaastas. Ülejäänud õppijad on lühemal õppekaval ja saavad laenu taotleda väiksemas summas. Õppelaenu saanute arv on aasta -aastalt langenud. Joonis 2: Õppelae n u saanute arv 2014/15-2020/21 õa . Allikas: Eesti hariduse infosüsteem Prognoosis lähtume, et laenu võetakse maksimaalmääras. ( HTM-l puuduvad täpsed andmed kommertspankadelt, kas õppelaenu on enamasti võetud maksimaalmääras või mitte ) . Õppelaenu saanute osakaal kogu õppurite arvust on eelnevatel aastate l olnud keskmiselt 2,6 % kogu õpilaste üld arvust. Lähtudes sellest, et jätkub selline osatähtsus, on prognoositud kokku võetav õppelaen järgmine: Tabel 5. Prognoos uu ele õppelaenude mahule : 2022 2023 2024 2025 2026 Kokku uute laenude summa prognoos õppeaastal, eurodes (a' 3000 € ) 5 682 950 5 676 980 5 711 000 5 768 900 5 836 650 Arvestatud on: maksimaalne õppelaenusumma koos intressiga (5%) 3 150 3 150 3 150 3 150 3 150 õppijate arvu prognoos 70 473 70 399 70 821 71 539 72 379 laenuvõtjate prognoositav osakaal õppijate üldarvust 2,6 % 2,6 % 2,6 % 2,6 % 2,6 % laenuvõtjate arv 1 804 1 802 1 813 1 831 1 853 Õppelaenu tagasimaksmine algab 12 kuud peale õppeasutuse lõpetamist. Seaduse muudatusega on võimalus saada pikendust 18 kuu peale tagasimakse alguse lükkamist. Õppelaenu maksimaalmäära suurenemine võib mõjutada riigi kulutusi (tagasimaksmine, riigitagatis) aasta peale maksimaalmäära muutmist. 6. Korralduse kehtivus Korraldus jõustub üldises korras. Õppelaenu maksimaalmäär 3000 eurot kehtib 1 aasta ehk perioodil september 202 2 – juuni 202 3 . 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumi le ja arvamuse avaldamiseks Eesti Üliõpilaskondade Liidu le , Rektorite Nõukogule , Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule ning laene väljastavatele pankadele Swedbank, SEB Pank ja LHV Pank . Liina Kersna minister
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/22-0716 - 2022/2023. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 17.06.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3faf0470-76e9-47db-b885-6b9ea9283a37
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3faf0470-76e9-47db-b885-6b9ea9283a37?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main