dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust (EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814, eelnõu kohta

Rahandusministeerium · 14. juuni 2022
Viit
1.1-27/5124-1
Registreeritud
14. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-27 Vabariigi Valitsuse istungile ja kabinetinõupidamisele esitatavad memorandumid, seisukohad, ülevaated
Toimik
1.1-27
Vastutaja
Karin Kondor-Tabun (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Fiskaalpoliitika osakond, Euroopa Liidu poliitika talitus)

Failid

  • 📎1.1-275124-1 14.06.2022 Väljaminev kiri.asice1412 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 14.06.2022 nr 1.1-27/5124-1 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust (EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814, eelnõu kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust (EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814, eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel 2. Seletuskiri – 8 lehel Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Karin Kondor-Tabun 611 3138 [email protected] 2 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL ………….2022 nr Tallinn, Stenbocki maja Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust (EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814, eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust (EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814 (COM(2022) 231), eelnõu kohta: 1.1 Eesti peab väga oluliseks „REPowerEU“ kava eesmärki vähendada kogu Euroopa Liidus sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, parandades energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist. 1.2 Eesti leiab, et „REPowerEU“ kava rahastamise lahendus ei tohi kaasa tuua kava eesmärkidega seotud investeerimisvõimekuse vähenemist Euroopa Liidu keskmisest vähem jõukatel liikmesriikidel. Seetõttu toetab Eesti heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservist ühikute müüki suunamise asemel seda, et liikmesriigid rahastaksid „REPowerEU“ kava tegevusi enda heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tuludest. Juhul, kui lepitakse siiski kokku turustabiilsusreservist ühikute müümine ja saadava tulu jaotamine liikmesriikide vahel, ei peaks selle aluseks olema koroonaviiruse kriisi leevendamiseks mõeldud taaste- ja vastupidavuse rahastu jaotusvalem, vaid peaks arvesse võtma liikmesriikide „REPowerEU“ kava eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute mahtu, mida peegeldab liikmesriikide osakaal heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tuludes. 1.3 Leiame, et taastekavades peaks planeerima ja kirjeldama neid tegevusi, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavuse rahastust ning ülejäänud samadele sihtidele suunatavad meetmed oleksid kirjeldatud riiklikes energia- ja kliimakavades. Seeläbi oleks tagatud mõistlik ja põhjendatud halduskoormus ning erinevad strateegiadokumendid ei dubleeriks teineteist. 1.4 Peame oluliseks saavutada energiasektori eesmärke erinevate fondide kombinatsioonis ja koosmõjus, mille saavutamiseks ei ole vaja kõiki vahendeid ilmtingimata ühte raamistikku kokku tõsta, mis tekitab meetmete käivitamisel viivitusi ning võib osutuda eesmärkide saavutamisel hoopis piiravaks. Samas nõustume, et liikmesriikidel võiks olla võimalus kanda ühtekuuluvuspoliitika fondide ja maaelu arengu fondi vahendeid taasterahastusse, kui liikmesriik peaks selleks soovi avaldama. 1.5 Leiame, et kuna „REPowerEU“ kava on ajutine meede, millega kiirendatakse mh taastuvenergiale üleminekut ja energiatõhusust, ei tohiks selle tulemusel muuta heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi aluspõhimõtteid. 2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust (EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814, eelnõu kohta“ 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 18. mail 2022. a „REPowerEU“ kava, mille eesmärk on minna kiiresti üle puhtale energiale ja kaotada ELi sõltuvus Ukrainasse sissetunginud Venemaa fossiilkütustest. EL impordib 90% tarbitavast gaasist, millest Venemaalt saadakse üle 40%. Venemaalt pärineb ka 27% ELi nafta- ja 46% ELi kivisöeimpordist. ELi sõltuvuse kaotamiseks Venemaalt pärit fossiilkütustest tuleb säästa energiat ja suurendada energiatõhusust, hoogustada ELi üleminekut puhtale energiale, mitmekesistada tarneriike ning tagada energia varustuskindlus. Neid eesmärke on võimalik toetada nii investeeringute kui reformide ja nende kombinatsioonidega. Kava keskmes on taaste- ja vastupidavusrahastu, millest toetatakse „REPowerEU“ kava eesmärkide saavutamiseks vajalike taristu- ja energiaprojektide ning -reformide planeerimist ja rahastamist. Komisjon on teinud ettepaneku muuta taaste- ja vastupidavusrahastu määrust eesmärgiga lisada riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse eraldi peatükk, mis sisaldaks uusi reforme ja investeeringuid „REPowerEU“ kava eesmärkide saavutamiseks ning aitaks tagada taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate ja muudest riiklikest või Euroopa Liidu fondidest toetatavate meetmete koostoimet ja vastastikust täiendavust. Komisjoni ettepanekus sisalduvad ka rahastusallikad „REPowerEU“ eesmärkide rahastamiseks taastekavadest. Komisjon pakub tulude saamiseks müüa Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservist heitkoguse ühikuid 20 miljardi euro väärtuses ning suunata see tulu taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu liikmesriikidele, sama jaotusvõtme alusel nagu jaotati taaste- ja vastupidavusrahastu toetused. Ühikuid müüdaks antud määruse vastuvõtmise ajast kuni 2026. aasta lõpuni. Seejuures rõhutab komisjon, et müügiks olevate CO2 ühikute koguarv ei muutu, st kliimaeesmärkide poole liikumist see ettepanek ei kahjusta. Seda tulenevalt heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi mehhanismist, kus tehingu tulemusena osa liikmesriikidele eraldatud heitkoguse ühikutest suunatakse hiljem reservi tagasi, mitte turule müügiks. Eesti saaks toetusena „REPowerEU“ kava eesmärkide saavutamiseks 51 miljonit eurot toetust. Samas, kuna pakutava mehhanismi tulemusel läheks osa liikmesriikidele eraldatud ühikuteks hiljem reservi, siis jääks Eestil saamata nende ühikute müügist potentsiaalselt saadav tulu ligi 100 miljonit eurot. Lisaks heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi ühikute müügile annab komisjoni ettepanek liikmesriikidele võimaluse suurendada enda taastekavade mahtu, kandes osa ühtekuuluvuspoliitika fondide ja maaelu arengu fondi vahenditest taaste- ja vastupidavusrahastusse. Täpsemalt oleks riikidel võimalus kanda kokku 12,5% enda ühtekuuluvuspoliitika vahenditest taastekava jaoks. Juba on olemas võimalus kanda sinna kuni 5% nimetatud fondide algsest mahust, seega lisanduks veel võimalus suurendada seda 7,5% võrra just „REPowerEU“ kava eesmärkide jaoks. Lisaks oleks võimalus kanda 12,5% riigi 1 maaelu arengu fondi vahenditest samuti taastekava „REPowerEU“ kava eesmärkide rahastamiseks. Samuti rõhutab komisjon, et liikmesriikidel on võimalus taotleda taaste- ja vastupidavusrahastust laenu kuni 6,8% oma 2019. a RKT-st (Eestil 1,9 miljardit), et rahastada mh ka „REPowerEU“ kava eesmärkide saavutamist. Seni on niisugust laenu taotlenud seitse liikmesriiki (Itaalia, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Kreeka, Küpros, Poola) ning liikmesriigid saaksid laenu võtta veel kokku kuni 225 miljardit eurot. Laenu taotlemise soovist tuleks komisjoni teavitada 30 päeva jooksul peale määruse jõustumist ning laenuleping tuleks sõlmida hiljemalt 31. august 2023. a. Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kolmas lõik, artikli 177 esimene lõik, artikli 192 lõige 1, artikli 194 lõige 2 ja artikli 322 lõige 1, mis käsitlevad ühtekuuluvust, keskkonnapoliitikat, energiapoliitikat ja EL vahendite finantseeskirju. Algatust menetletakse seadusandliku tavamenetluse korra järgi ja selle üle otsustatakse nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega, millele järgneb kokkulepe nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. Seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna EL poliitika talituse analüütik Karin Kondor-Tabun ([email protected]), riigieelarve osakonna välisvahendite talituse nõunik Triin Tomingas ([email protected]). Valdkonna eest vastutab eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ([email protected]). 2. Sisu ja võrdlev analüüs Määruse ettepanekuga muudetaks nelja õigusakti: taaste- ja vastupidavuse rahastu (edaspidi RRF – Recovery and Resilience Facility) määrust; ühissätete määrust, mis käsitleb ühtekuuluvuspoliitika fondide, kalandusfondi ja sisejulgeoleku fondide ühiseid reegleid; ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavade määrust; heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi (HKS) direktiivi ja turustabiilsusreservi otsust. RRFi määrust soovitakse muuta järgmiselt: 1) Kui liikmesriik esitab taotluse oma taaste- ja vastupidavuskava muutmiseks, on sel kohustus esitada kavas eraldi „REPowerEU“ peatükk. See peab sisaldama: a. ülevaadet nendest investeeringutest ja reformidest koos vahe- ja lõppeesmärkide ning sihtidega, mis võetakse „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks. Need investeeringud ja reformid võivad hõlmata: i. energiataristu ja -rajatiste parandamine nafta- ja gaasivarustuse vajaduste jaoks, eelkõige tarneallikate mitmekesistamiseks; ii. hoonete energiatõhususe parandamine, tööstuse CO2 heite vähendamine, kestliku biometaani ja vesiniku tootmise ja kasutuse hoogustamine ning taastuvenergia osakaalu suurendamine; iii. energiaülekande kitsaskohtade kaotamine ning heiteta transpordi ja selle taristu, sh raudteede toetamine; iv. eelnevates punktides toodud eesmärkide toetamine töötajate ümberkvalifitseerimise ja kutseoskuste andmise ning rohepöördega seotud oluliste materjalide ja tehnoloogia väärtusahelate edendamise kaudu. 2 b. ülevaadet muudest liikmesriigi planeeritud „RepowerEU“ kava tegevustega haakuvatest tegevustest (sõltumata rahastamise allikast, seega ka riigieelarvelistest tegevustest ja reformidest, sh võimalikest muudatustest õigusruumis) ja nende elluviimise ajakavast kuni 2026. aasta lõpuni. c. analüüsi selle kohta, kuidas kõik liikmesriigi poolt rakendatavad meetmed (sh RRFist, aga ka riigieelarvest ja muudest allikatest rahastatavad meetmed) mõjutavad „RepowerEU“ kava eesmärkide saavutamist, sealhulgas kvantitatiivset analüüsi kõikide nende meetmete tulemusena tekkiva energiasäästu kohta. 2) „REPowerEU“ peatükis olevate uute meetmete puhul ei pea vähemalt 20% neist olema seotud digieesmärkidega (nagu kehtib ülejäänud taastekava meetmete puhul). See on ka mõistetav, sest antud peatükis toodud meetmete eesmärk on spetsiifiline ning tagamaks, et kogu taastekavas oleks 20% vahenditest seotud digieesmärkidega, peaksid riigid hakkama kehtivaid taastekavu ka muutma. 3) Nendele reformidele ja investeeringutele, mille eesmärk on parandada energiataristut, et võimaldada tarneallikate mitmekesistamist, ei kehti erandina nõue kohaldada olulise kahju ärahoidmise põhimõtet (do no significant harm). Kui selline nõue kehtiks, ei oleks võimalik mitmeid energiataristu projekte, mis on tarneallikate mitmekesistamiseks vajalikud, ette võtta ning isegi kui see oleks võimalik, võtaks see tõenäoliselt väga kaua aega. 4) Liikmesriikidel on kohustus teavitada komisjoni 30 päeva jooksul pärast määruse muudatuse jõustumist, kas nad kavatsevad taotleda RRFi laene. Selle teabe alusel saab komisjon liikmesriikide vajadusi arvestades võimaldada erandjuhtudel ka suuremaid RRFi laene kui 6,8% riigi RKT-st. Erandlikel asjaoludel laenumahu suurendamine oli võimalik ka kehtiva määruse puhul, kuid ettepanekuga lisanduks kohustus laenu taotlemisest kehtiva tähtajaga võrreldes (31. august 2023. a) varem teavitada. 5) Lisatakse uus hindamiskriteerium, mille alusel komisjon hindab, kas „REPowerEU“ peatükis toodud reformid ja investeeringud aitavad tõhusalt kaasa ELi energiavarustuse mitmekesistamisele või fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisele enne 2030. aastat ning adresseerivad 2022. a energiavaldkonna riigipõhiseid soovitusi. Selleks, et kava saaks komisjoni heakskiidu, peab peatükk vastama hindamiskriteeriumidele suures ulatuses, st saavutama hinde A. Kehtiva määruse järgi peab hindele A vastama ka hinnang riigipõhistele soovitustele vastavuses, majanduse kasvupotentsiaali tugevdamises, rohepöördele, sh elurikkusele ning digipöördele kaasaaitamises. 6) Lisatakse artikkel uue 20 miljardi euro suuruse tulu kohta, mis ettepaneku kohaselt jaotatakse liikmesriikide vahel sama jaotusvõtme alusel kui RRFi senine toetus (rahvaarv, SKP inimese kohta, aastate 2015-2019 keskmine tööpuuduse määr, 2020. ja 2021. aastate SKP reaalkasv). Neid vahendeid saab kasutada vaid „REPowerEU“ peatükis toodud reformideks ja investeeringuteks. Jaotusvõti ei peegelda seda, kui suuri väljakutseid on eri riikidel „REPowerEU“ eesmärkide täitmisel. 7) Lisatakse artikkel ühtekuuluvuspoliitika fondidest ja maaelu arengu fondist üle kantavate vahendite kasutamiseks „REPowerEU“ peatükis toodud reformide ja investeeringute jaoks. Sealjuures saab maaelu arengu fondist üle kantavaid vahendeid kasutada vaid põllumajandustootjate huvides põllumajandusettevõtetesse tehtavate investeeringute toetamiseks, eelkõige selleks, et aidata vähendada sünteetiliste väetiste 3 kasutamist, hoogustada taastuvenergia ja kestliku biometaani tootmist ning suurendada energiatõhusust. 8) Komisjonil on kohustus jälgida „REPowerEU“ peatükkides kirjeldatud meetmete rakendamist ning anda sellest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ühissätete määrust muudetakse järgnevalt: 1) Lisatakse liikmesriikidele võimalus taotleda taastekava muutmisel täiendavalt 7,5% ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite (v.a õiglase ülemineku fondi) ümberpaigutamist RRFi ja selleks liikmesriikide ühtekuuluvuspoliitika programmide muutmist. Ümberpaigutamist saab taotleda vaid siis, kui riik on juba taotlenud konkreetsest ühtekuuluvuspoliitika fondist 5% vahendite üle viimist RRFi, mis on ka kehtiva määruse järgi võimalik. 2) Kui ühtekuuluvuspoliitika programmi muudetakse vaid vahendite ümberpaigutamiseks RRFi, siis võtab komisjon muudatuse vastu või lükkab selle tagasi ühe kuu jooksul (muude muudatuste puhul teeb komisjon otsuse kuni nelja kuu jooksul). ÜPP strateegia kava määrust muudetakse järgmiselt: 1) Lisatakse liikmesriikidele võimalus taotleda taastekava muutmisel kuni 12,5% maaelu arengu fondi vahendite ümberpaigutamist RRFi. 2) Kui ÜPP strateegiakava muudetakse vaid vahendite ümberpaigutamiseks RRFi, võtab komisjon muudatuse vastu või lükkab selle tagasi ühe kuu jooksul (muude muudatuste puhul teeb komisjon seda kuni kaheksa kuu jooksul). HKSi direktiivi muudetakse järgmiselt: 1) Kehtestatakse kord turustabiilsusreservist vabastatud heitkoguse ühikute enampakkumiseks kuni saadud tulu on jõudnud 20 miljardi euroni. See tulu tehakse kättesaadavaks RRFi kaudu liikmesriikidele. 2) Turustabiilsusreservist vabastatavate ühikute enampakkumise korraldaja on Euroopa Investeerimispank, kes kannab saadud tulu üle komisjonile. 3) Enampakkumisel saadavat tulu käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna EL eelarve finantsmääruse tähenduses (nagu ka muu RRFi tulu). HKSi turustabiilsusreservi otsust muudetakse järgmiselt: 1) Sätestatakse, et erandina vabastatakse reservist kuni 2026. aasta lõpuni HKS ühikuid ja müüakse neid enampakkumisel, kuni sellest saadud tulu on jõudnud 20 miljardi euroni. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ettepanek kuulub EL jagatud pädevuse valdkonda, põhinedes EL aluslepingu artikli 175 kolmandal lõigul ja artikli 177 esimesel lõigul, mis käsitlevad majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Algatuse üldeesmärk on tagada kõikidele liikmesriikidele ja inimestele kestlik ja kindel energiavarustus viisil, mis võtab arvesse riiklikke ja piirkondlikke erinevusi ning toetab ühtekuuluvust. Samuti põhineb algatus aluslepingu artikli 192 lõikel 1, mis puudutab keskkonnapoliitikat ja artikli 194 lõikel 2, mis puudutab energeetikat – määrus muudab heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, et tagada energiavarustuse kindlus. 4 Algatus põhineb ka aluslepingu artiklil 322 lõikel 1, mis puudutab finantseeskirju ja millega kooskõlas sätestatakse eeskirjad uute tuludega seotud vahendite eraldamiseks. Komisjoni ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele, kuna selle üldine eesmärk on toetada nii liikmesriikide kui ka kogu ELi energiavarustuse sõltumatust ja kindlust. Kuigi liikmesriigid üksikutena saavad oma energiavarustust kindlustada, aitavad ELi ühised meetmed tugevdada energiavarustatust EL tasandil mitmekesistades tarneahelaid ja koordineerides liikmesriikide tegevust. ELi määrusega luuakse raamistik, mis toetab liikmesriike energiavaldkonna reformide ja investeeringute kavandamisel ja elluviimisel. Ettepanek on põhimõtteliselt proportsionaalne, kuna liikmesriikidel on kaalutlusõigus otsustada, missuguseid „RePowerEU“ kava tegevusi nad taaste- ja vastupidavusrahastusse lisanduvate vahenditega toetada soovivad. Samas soovib komisjon siiski ülevaadet kõigist riigi tegevustest, mis on seotud „RePowerEU“ eesmärkidega, kuid mida ei rahastata taaste- ja vastupidavuse rahastust ning siduda nendega taastekava vahe-eesmärke ja sihte, mille saavutamisest sõltuks osaliselt taastekava toetuse väljamaksmine liikmesriigile. Lisaks pole taastekavadele lisatavate „RepowerEU“ peatüki hindamise kriteeriumides eelnõu kohaselt ette nähtud proportsionaalsust sh liikmesriigi EL toetuse mahu suuruse arvestamist. Seetõttu tuleb läbirääkimiste käigus tagada, et vastuvõetavad taastekavade uuendamise ja hindamise reeglid vastaksid suuremas ulatuses proportsionaalsuse põhimõttele. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju riigieelarve tuludele ja kuludele Ettepanek mõjutab nii riigieelarve tulusid kui kulusid. HKSi turustabiilsusreservist täiendavate ühikute müüki suunamisest saadava 20 miljardi tulu jaotamisel liikmesriikidele RRFi kaudu suurenevad ka Eesti riigieelarve tulud. Komisjoni ettepaneku järgi jaotatakse 20 miljardit eurot sama jaotusvõtme järgi kui kehtib RRFi toetuse puhul. Eesti osakaal RRFi toetuses kokku on 0,255%. Seega tulu Eestile oleks 51 miljonit eurot. Samas mõjutab turustabiilsusreservist ühikute müüki suunamine ka Eesti (ja teiste liikmesriikide) HKSi ühikute müügikogust ja seeläbi müügitulu. Kui osa ühikuid turustabiilsusreservist müüki paisatakse, siis see suurendab turul olevate ühikute arvu. Turustabiilsusreserv käivitati 2019. aastal ja see on sisuliselt osa CO2 ühikute nö müügilt välja tõstmise mehhanism, et mõjutada nõudluse ja pakkumise tasakaalu ning suurendada sedakaudu heitkoguse ühikuhinda (ja vähendada heidet). Süsteem loodi ajal, kui CO2 ühikute pakkumine oli väga suur ja hind madal. Varasematel kauplemisperioodidel kasutamata jäänud ühikutest (nn turuülejäägist) osa lahutatakse kord aastas liikmesriikide HKS ühikute müügikogusest. Kui turustabiilsusreservist suunatakse täiendavaid ühikuid müüki, siis suureneb ka turuülejääk ning järgmistel aastatel suunatakse seetõttu rohkem liikmesriikide ühikuid müügi asemel tagasi reservi. Selle tulemusel liikmesriikide, sh Eesti HKSi tulu väheneb, kuna osa ühikuid suunatakse reservi ja mitte müüki. Kui eeldada, et turustabiilsusreservist ühikute müüki lisamisel suunatakse aasta hiljem sama kogus CO2 ühikuid turuülejäägi „kaudu“ turustabiilsusreservi (nö tagasi), väheneks Eesti enampakkumistulu seeläbi kokku ca 100 miljonit eurot (eeldades keskmiseks ühikuhinnaks 80 eurot). Mõju Eesti kogu enampakkumise tulule (st järele jäänud ühikute müügitulule) on perioodil 2023-2026 keerukam hinnata, kuna turustabiilsusreservist ühikute müüki toomine peaks vähendama HKSi hinnataset esialgsel hinnangul ca 10% aastas (seeläbi väheneks ka Eesti tulu, mis saadakse müüki läinud ühikute müügist). 5 Kokkuvõttes vähendaks turustabiilsusreservist täiendavate CO2-ühikute müüki suunamine Eesti CO2 ühikute müügitulu ligi 100 miljonit eurot ja kaudselt rohkemgi ning tulu saaksime 51 miljonit eurot. Kui turustabiilsusreservist müüki pandud ühikute tulu jaotataks teisel viisil kui RRFi jaotusvõtme järgi, võiks Eesti osakaal kujuneda suuremaks, eriti kui võetaks arvesse ka osakaalu HKSi ühikute tulu jaotuses, kus Eesti osakaal on 0,86%. RRF jaotusvõti, mis põhineb koroonaviiruse kriisi ajal paika pandud näitajatest, mis peegeldasid riikide võimet koroonaviiruse kriisiga toime tulla (nagu viie kriisieelse keskmise tööpuuduse määr või kriisiaegne majanduskasv), ei peegelda neid väljakutseid, mis on liikmesriikidel just „REPowerEU“ kava eesmärkide saavutamisel. Samas on Eesti jaoks oluline (sh julgeolekukaalutlustel), et teised liikmesriigid, kellest osa on Venemaa fossiilkütustest suurel määral sõltuvad, ka enda sõltuvust vähendaksid ja selleks täiendavaid vahendeid omaksid, et nad ei rahastaks kaudselt Venemaa sõjategevust. Kuna taastekava muutmisel on tarvis lisada ka „REPowerEU“ peatükk, mis peab sisaldama nii RRFist rahastatavaid tegevusi kui ka kõiki muid riigi planeeritavaid selle valdkonna tegevusi, siis tähendab see, et ei piirduta vaid lisanduvate EL vahendite kasutamise planeerimisega, vaid ka riiklikud tegevused muutuksid läbirääkimiste osaks. See annab komisjonile võimaluse kaasa rääkida ka riigi enda poolt rahastatud tegevuste sisu ja ajastuse osas ning siduda kogu RRFi toetuse väljamaksed „RePowerEU“ kavas seatud eesmärkide tähtaegse saavutamisega. Praktikas tähendab taastekava muutmine ja sellise tervikliku ülevaate lisamine ning kvartaalse täpsusega vahe-eesmärkide kokkuleppimine tõenäoliselt pikka ja keerulist läbirääkimise protsessi, mis lükkaks tegevuste elluviimise algust hilisemaks. Samas on liikmesriigid kooskõlast ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrusega esitanud komisjonile kliima- ja energiakavad aastani 2030, mida ka uuendatakse (30. juuniks 2023. a) ning kus on sellised tegevused ja plaanid juba kirjeldatud. Mõju keskkonnale HKSi turustabiilsusreservist täiendavate CO2-ühikute müüki suunamisel ei ole olulist mõju ELi 2030. a kliimaeesmärkide täitmisele (üldeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust võrreldes 1990. a tasemega 55% võrra), kuna mitme aasta koondpildis ühikute müügikogus ei suurene. Täiendavate ühikute müügi korral suureneb ühikute turuülejääk, mistõttu suunatakse (järgmistel aastatel) praegusega võrreldes rohkem liikmesriikide ühikuid müügi asemel tagasi reservi. Kuna Eesti HKS ühikute müügitulud vähenevad ja seda kompenseerib täiendav toetus vaid osaliselt, siis on riigil kokkuvõttes vähem vahendeid teha HKSi tuludest rahastatavaid investeeringuid, mis toetaksid heitkoguse vähendamist ja kliimaeesmärkide saavutamist. Sellel võib olla negatiivne mõju keskkonnale võrreldes olukorraga, kui neid investeeringuid saaks suuremas mahus ellu viia. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused 5.1. Eesti peab väga oluliseks „REPowerEU“ kava eesmärki vähendada kogu Euroopa Liidus sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, parandades energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist. Selgitus: Venemaa agressioon Ukraina vastu on vastuvõetamatu, mille tõttu tuleb lõpetada Venemaalt fossiilkütuste ostmine ja seeläbi nende sõjalise võimekuse finantseerimine. Selleks peavad liikmesriigid leidma kiiresti alternatiivsed tarneallikad ja pikemas plaanis vähendama sõltuvust fossiilkütustest, et täita kliima- ja energiapoliitika eesmärke. Investeeringute tegemisel tuleb arvestada, et isegi kui EL riigid otse Venemaalt kütust ei impordi, on Venemaa 6 korraldatud sõda juba mõjutanud kütuste maailmaturu hindasid. Seega mõjutab sõda ELi ka kaudselt läbi kütuste hindade. Nende negatiivsete mõjude leevendamiseks tuleb vähendada EL sõltuvust fossiilkütustest tervikuna. Seeläbi on võimalik täita nii kliima- ja energiapoliitika eesmärke kui ka järgida moraalset otsust mitte toetada sõjategevust. „Eesmärk 55“ ettepanekute raames on esitatud väga ambitsioonikad ettepanekud taastuvenergia ja energiatõhususe osas, vastavalt tõsta EL ülest eesmärki 40%-le ja 9%-le, mis panustavad juba väga olulisel määral „RePowerEU“ kava eesmärkide saavutamisse ning samas on juba suur väljakutse, sh Eestile. „RePowerEU“ kava raames tehtud täiendavate taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekute osas kujundab Eesti eraldi seisukohad. 5.2. Eesti leiab, et „REPowerEU“ kava rahastamise lahendus ei tohi kaasa tuua kava eesmärkidega seotud investeerimisvõimekuse vähenemist Euroopa Liidu keskmisest vähem jõukatel liikmesriikidel. Seetõttu toetab Eesti heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservist ühikute müüki suunamise asemel seda, et liikmesriigid rahastaksid „REPowerEU“ kava tegevusi enda heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tuludest. Juhul, kui lepitakse siiski kokku turustabiilsusreservist ühikute müümine ja saadava tulu jaotamine liikmesriikide vahel, ei peaks selle aluseks olema koroonaviiruse kriisi leevendamiseks mõeldud taaste- ja vastupidavuse rahastu jaotusvalem, vaid peaks arvesse võtma liikmesriikide „REPowerEU“ kava eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute mahtu, mida peegeldab liikmesriikide osakaal heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tuludes. Selgitus: Komisjoni ettepanek müüa osa ühikuid HKSi turustabiilsusreservist ei too valdkonda sisuliselt raha juurde, vaid samas suurusjärgus väheneb liikmesriikide müüdavate ühikute arv ja sellest saadav tulu lähiaastail. Komisjoni ettepanek viib olukorrani, kus Eestil jääb vähem vahendeid teha kliima- ja energiainvesteeringuid kui ilma selle ettepanekuta. Turustabiilsusreservist täiendavate ühikute müümine viib selleni, et järgnevatel aastatel (2023- 2025 või 2026) liikmesriikide müüdavate ühikute arv väheneb. Eesti täiendav toetus oleks Eesti 51 miljonit eurot, aga Eesti müüdavate ühikute kogus väheneks, mis viiks saadava müügitulu vähenemiseni ca 100 miljoni euro võrra. Liikmesriigi toetuse maht põhineb komisjoni ettepaneku järgi RRFi jaotusvõtmel, mille aluseks on rahvaarv, SKP inimese kohta, tööpuuduse määr aastatel 2015-2019 ning 2020. ja 2021. a SKP reaalkasvul. Selle asemel, et turustabiilsusreservist ühikuid müüki suunata ja hiljem liikmesriikidelt tagasi reservi võtta, võiksid liikmesriigid enda HKSi ühikute müügituludest „REPowerEU“ eesmärke saavutavaid tegevusi otse rahastada. Kui siiski jõutakse kokkuleppele, et reservist ühikuid müüki suunatakse, et toetada näiteks vaesemaid liikmesriike vajalike investeeringute tegemisel, siis selle tulu jaotusvõti peaks arvestama näitajaid, mis peegeldaksid väljakutsete ja investeeringuvajaduste suurust, mis liikmesriikidel on, et jõuda „REPowerEU“ kava eesmärkide saavutamiseni. Investeeringuvajaduste suurust peegeldab hästi liikmesriikide osakaal EL heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ühikutes, kuna suurema heitega riikidel vaja rohkem investeerida. Lisaks võib kaaluda fossiilkütustest sõltuvuse või majanduse CO2- mahukuse näitajaid. 5.3. Leiame, et taastekavades peaks planeerima ja kirjeldama neid tegevusi, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavuse rahastust ning ülejäänud samadele sihtidele suunatavad meetmed oleksid kirjeldatud riiklikes energia- ja kliimakavades. Seeläbi oleks tagatud mõistlik ja põhjendatud halduskoormus ning see, et erinevad strateegiadokumendid ei dubleeriks teineteist. Selgitus: Komisjoni ettepanekus nähakse, et liikmesriigid peaksid REPowerEU peatükis välja tooma kõik selle eesmärgiga seotud kavandatavad liikmesriigi investeeringud ja reformid ning haakuvad tegevused, olenemata sellest, kas neid on plaanis rahastada taaste- ja vastupidavuse 7 rahastust või mitte. Samas on kõik liikmesriigid esitanud komisjonile riiklikud energia- ja kliimakavad aastani 2030, mis annab komisjonile tervikpildi liikmesriikide plaanitavatest tegevustest ja ajakavast. Liikmesriigid uuendavad oma kavad 30. juuniks 2023. a. Lisaks kajastavad erinevate EL fondide strateegiakavad konkreetseid nendest fondidest rahastatavaid meetmeid. Dubleerimise vältimiseks peaks taastekava REPowerEU peatükis keskenduma just neile tegevustele, mida rahastame taaste- ja vastupidavuse rahastust. Nõuded sellele, mida liikmesriik peab taaste- ja vastupidavuse rahastu vahenditega saavutama, peaks olema proportsionaalsed liikmesriigi toetuse mahuga. 5.4. Peame oluliseks saavutada energiasektori eesmärke erinevate fondide kombinatsioonis ja koosmõjus, mille saavutamiseks ei ole vaja kõiki vahendeid ilmtingimata ühte raamistikku kokku tõsta, mis tekitab meetmete käivitamisel viivitusi ning võib osutuda eesmärkide saavutamisel hoopis piiravaks. Samas nõustume, et liikmesriikidel võiks olla võimalus kanda ühtekuuluvuspoliitika fondide ja maaelu arengu fondi vahendeid taasterahastusse, kui liikmesriik peaks selleks soovi avaldama. Selgitus: Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavade kinnitamine 2021-2027 eelarveperioodiks on lõpusirgel ning kaua kavandatud meetmed ootavad kiiret käivitamist. Sh on mahukalt planeeritud meetmeid, mis ka „REPowerEU“ kava eesmärke toetavad. Nende meetmete ümberplaneerimine taastekava raamistikku tekitaks vaid asjatut viivitust ega suurendaks kuidagi riigi võimalusi tegevusi ellu viia. Pikemaajalisi meetmeid ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu fondi raamistikus jätkates saame täiendada taastekavas „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks tehtavat. Leiame, et fondide kombineeritud rakendamine aitab vajalikke eesmärke mõistlikumalt ja tõhusamalt saavutada. Samas pole me vastu vabatahtliku võimaluse loomisele vahendite ülekandmiseks, mida saaksid kasutada need liikmesriigid, kes seda enda jaoks kasulikuks peavad. 5.5. Leiame, et kuna „REPowerEU“ kava on ajutine meede, millega kiirendatakse mh taastuvenergiale üleminekut ja energiatõhusust, ei tohiks selle tulemusel muuta heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi aluspõhimõtteid. Selgitus: Komisjon on teinud ettepaneku kasutada „REPowerEU“ kava finantseerimiseks osaliselt ELi HKSi turustabiilsusreservi, tuues ligikaudu 250 miljonit ühikut reservist tagasi müügile. Selle ettepaneku tõttu on juba tekkinud arutelu kuivõrd on sellel mõju ELi HKSi terviklikkusele. See omakorda mõjutab käimasolevaid ELi HKSi direktiivi muutmise läbirääkimisi „Eesmärk 55“ paketi raames. Võib eeldada, et turustabiilsusreservist ühikute turule toomine vähendab ajutiselt lubatud heitkoguse ühikute turuhinda. Selle raames on teatud liikmesriikides leitud ettekääne blokeerida kehtiva direktiivi artikli 29a üle läbirääkimised, millega ajakohastatakse hinnastabiliseerimise mehhanismi vähendamaks erandlike hinnašokkide mõju (HKS sektorile). On oluline vältida olukorda, kus „REPowerEU“ ajutine mehhanism hakkaks mõjutama ELi HKSi direktiivi või teiste instrumentide läbirääkimisi, mille raames tehakse pikaajalisi õiguslikult siduvaid otsuseid, mis mõjutavad ühikute hinda. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Algatuse kohta koostatavatele Vabariigi Valitsuse seisukohtadele küsiti sisendit Keskkonnaministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning Maaeluministeeriumilt. Keskkonnaministeeriumi esitas arvamuse, milles rõhutati toetust „REPowerEU“ kava üldisele eesmärgile vähendada energiasõltuvust ning väljendati muret, et 8 algatuse raames turustabiilsusreservist ajutiselt täiendavate ühikute müüki suunamine ei tohiks mõjutada kliimapoliitika instrumentide aluspõhimõtteid ega HKS direktiivi läbirääkimisi. Arvamusega on seisukohtade koostamisel arvestatud. Maaeluministeerium tõi välja, et taaste- ja vastupidavusrahastu eelarve suurendamine 20 miljardi euro võrra REPowerEU eesmärkide täitmiseks turustabiilsusreservi HKSi ühikute müügitulust on positiivne ning nad näevad vajadust täiendada Eesti taastekava bioressursside väärindamise investeeringutoetuse eelarvet. Eesti taastekava võimalikku täiendamist ja selle sisu antud seisukohtades ei käsitleta. 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel