Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 14.06.2022 nr 1.1-27/5124-1
[email protected]
Eesti seisukohad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse,
millega muudetakse määrust (EL)
2021/241 riiklike taaste- ja
vastupidavuskavade REPowerEU
peatükkide osas ning määrust (EL)
2021/1060, määrust (EL)
2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja
otsust (EL) 2015/1814, eelnõu kohta
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja
vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust
(EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814, eelnõu kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel
2. Seletuskiri – 8 lehel
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Karin Kondor-Tabun 611 3138
[email protected]
2
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL ………….2022 nr
Tallinn, Stenbocki maja
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega
muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade
REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust
(EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814, eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja
vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust
(EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814 (COM(2022) 231), eelnõu
kohta:
1.1 Eesti peab väga oluliseks „REPowerEU“ kava eesmärki vähendada kogu Euroopa
Liidus sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, parandades energiatõhusust ja
taastuvenergia kasutamist.
1.2 Eesti leiab, et „REPowerEU“ kava rahastamise lahendus ei tohi kaasa tuua kava
eesmärkidega seotud investeerimisvõimekuse vähenemist Euroopa Liidu keskmisest
vähem jõukatel liikmesriikidel. Seetõttu toetab Eesti heitkoguse ühikutega kauplemise
süsteemi turustabiilsusreservist ühikute müüki suunamise asemel seda, et liikmesriigid
rahastaksid „REPowerEU“ kava tegevusi enda heitkoguse ühikutega kauplemise
süsteemi tuludest. Juhul, kui lepitakse siiski kokku turustabiilsusreservist ühikute
müümine ja saadava tulu jaotamine liikmesriikide vahel, ei peaks selle aluseks olema
koroonaviiruse kriisi leevendamiseks mõeldud taaste- ja vastupidavuse rahastu
jaotusvalem, vaid peaks arvesse võtma liikmesriikide „REPowerEU“ kava eesmärkide
saavutamiseks vajalike investeeringute mahtu, mida peegeldab liikmesriikide osakaal
heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tuludes.
1.3 Leiame, et taastekavades peaks planeerima ja kirjeldama neid tegevusi, mida
rahastatakse taaste- ja vastupidavuse rahastust ning ülejäänud samadele sihtidele
suunatavad meetmed oleksid kirjeldatud riiklikes energia- ja kliimakavades. Seeläbi
oleks tagatud mõistlik ja põhjendatud halduskoormus ning erinevad
strateegiadokumendid ei dubleeriks teineteist.
1.4 Peame oluliseks saavutada energiasektori eesmärke erinevate fondide kombinatsioonis
ja koosmõjus, mille saavutamiseks ei ole vaja kõiki vahendeid ilmtingimata ühte
raamistikku kokku tõsta, mis tekitab meetmete käivitamisel viivitusi ning võib osutuda
eesmärkide saavutamisel hoopis piiravaks. Samas nõustume, et liikmesriikidel võiks
olla võimalus kanda ühtekuuluvuspoliitika fondide ja maaelu arengu fondi vahendeid
taasterahastusse, kui liikmesriik peaks selleks soovi avaldama.
1.5 Leiame, et kuna „REPowerEU“ kava on ajutine meede, millega kiirendatakse mh
taastuvenergiale üleminekut ja energiatõhusust, ei tohiks selle tulemusel muuta
heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi aluspõhimõtteid.
2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu
Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega
muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade
REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust
(EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814, eelnõu
kohta“
1. Sissejuhatus
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 18. mail 2022. a „REPowerEU“ kava, mille
eesmärk on minna kiiresti üle puhtale energiale ja kaotada ELi sõltuvus Ukrainasse
sissetunginud Venemaa fossiilkütustest. EL impordib 90% tarbitavast gaasist, millest
Venemaalt saadakse üle 40%. Venemaalt pärineb ka 27% ELi nafta- ja 46% ELi
kivisöeimpordist. ELi sõltuvuse kaotamiseks Venemaalt pärit fossiilkütustest tuleb säästa
energiat ja suurendada energiatõhusust, hoogustada ELi üleminekut puhtale energiale,
mitmekesistada tarneriike ning tagada energia varustuskindlus. Neid eesmärke on võimalik
toetada nii investeeringute kui reformide ja nende kombinatsioonidega.
Kava keskmes on taaste- ja vastupidavusrahastu, millest toetatakse „REPowerEU“ kava
eesmärkide saavutamiseks vajalike taristu- ja energiaprojektide ning -reformide planeerimist ja
rahastamist. Komisjon on teinud ettepaneku muuta taaste- ja vastupidavusrahastu määrust
eesmärgiga lisada riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse eraldi peatükk, mis sisaldaks
uusi reforme ja investeeringuid „REPowerEU“ kava eesmärkide saavutamiseks ning aitaks
tagada taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate ja muudest riiklikest või Euroopa Liidu
fondidest toetatavate meetmete koostoimet ja vastastikust täiendavust.
Komisjoni ettepanekus sisalduvad ka rahastusallikad „REPowerEU“ eesmärkide rahastamiseks
taastekavadest. Komisjon pakub tulude saamiseks müüa Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside
lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservist heitkoguse ühikuid
20 miljardi euro väärtuses ning suunata see tulu taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu
liikmesriikidele, sama jaotusvõtme alusel nagu jaotati taaste- ja vastupidavusrahastu toetused.
Ühikuid müüdaks antud määruse vastuvõtmise ajast kuni 2026. aasta lõpuni. Seejuures rõhutab
komisjon, et müügiks olevate CO2 ühikute koguarv ei muutu, st kliimaeesmärkide poole
liikumist see ettepanek ei kahjusta. Seda tulenevalt heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi
mehhanismist, kus tehingu tulemusena osa liikmesriikidele eraldatud heitkoguse ühikutest
suunatakse hiljem reservi tagasi, mitte turule müügiks. Eesti saaks toetusena „REPowerEU“
kava eesmärkide saavutamiseks 51 miljonit eurot toetust. Samas, kuna pakutava mehhanismi
tulemusel läheks osa liikmesriikidele eraldatud ühikuteks hiljem reservi, siis jääks Eestil
saamata nende ühikute müügist potentsiaalselt saadav tulu ligi 100 miljonit eurot.
Lisaks heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi ühikute müügile annab
komisjoni ettepanek liikmesriikidele võimaluse suurendada enda taastekavade mahtu, kandes
osa ühtekuuluvuspoliitika fondide ja maaelu arengu fondi vahenditest taaste- ja
vastupidavusrahastusse. Täpsemalt oleks riikidel võimalus kanda kokku 12,5% enda
ühtekuuluvuspoliitika vahenditest taastekava jaoks. Juba on olemas võimalus kanda sinna kuni
5% nimetatud fondide algsest mahust, seega lisanduks veel võimalus suurendada seda 7,5%
võrra just „REPowerEU“ kava eesmärkide jaoks. Lisaks oleks võimalus kanda 12,5% riigi
1
maaelu arengu fondi vahenditest samuti taastekava „REPowerEU“ kava eesmärkide
rahastamiseks. Samuti rõhutab komisjon, et liikmesriikidel on võimalus taotleda taaste- ja
vastupidavusrahastust laenu kuni 6,8% oma 2019. a RKT-st (Eestil 1,9 miljardit), et rahastada
mh ka „REPowerEU“ kava eesmärkide saavutamist. Seni on niisugust laenu taotlenud seitse
liikmesriiki (Itaalia, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Kreeka, Küpros, Poola) ning liikmesriigid
saaksid laenu võtta veel kokku kuni 225 miljardit eurot. Laenu taotlemise soovist tuleks
komisjoni teavitada 30 päeva jooksul peale määruse jõustumist ning laenuleping tuleks sõlmida
hiljemalt 31. august 2023. a.
Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kolmas lõik, artikli
177 esimene lõik, artikli 192 lõige 1, artikli 194 lõige 2 ja artikli 322 lõige 1, mis käsitlevad
ühtekuuluvust, keskkonnapoliitikat, energiapoliitikat ja EL vahendite finantseeskirju. Algatust
menetletakse seadusandliku tavamenetluse korra järgi ja selle üle otsustatakse nõukogus
kvalifitseeritud häälteenamusega, millele järgneb kokkulepe nõukogu ja Euroopa Parlamendi
vahel.
Seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna EL poliitika talituse
analüütik Karin Kondor-Tabun (
[email protected]), riigieelarve osakonna
välisvahendite talituse nõunik Triin Tomingas (
[email protected]). Valdkonna eest
vastutab eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu (
[email protected]).
2. Sisu ja võrdlev analüüs
Määruse ettepanekuga muudetaks nelja õigusakti: taaste- ja vastupidavuse rahastu (edaspidi
RRF – Recovery and Resilience Facility) määrust; ühissätete määrust, mis käsitleb
ühtekuuluvuspoliitika fondide, kalandusfondi ja sisejulgeoleku fondide ühiseid reegleid; ühise
põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavade määrust; heitkoguste ühikutega kauplemise
süsteemi (HKS) direktiivi ja turustabiilsusreservi otsust.
RRFi määrust soovitakse muuta järgmiselt:
1) Kui liikmesriik esitab taotluse oma taaste- ja vastupidavuskava muutmiseks, on sel
kohustus esitada kavas eraldi „REPowerEU“ peatükk. See peab sisaldama:
a. ülevaadet nendest investeeringutest ja reformidest koos vahe- ja lõppeesmärkide
ning sihtidega, mis võetakse „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks. Need
investeeringud ja reformid võivad hõlmata:
i. energiataristu ja -rajatiste parandamine nafta- ja gaasivarustuse vajaduste
jaoks, eelkõige tarneallikate mitmekesistamiseks;
ii. hoonete energiatõhususe parandamine, tööstuse CO2 heite
vähendamine, kestliku biometaani ja vesiniku tootmise ja kasutuse
hoogustamine ning taastuvenergia osakaalu suurendamine;
iii. energiaülekande kitsaskohtade kaotamine ning heiteta transpordi ja selle
taristu, sh raudteede toetamine;
iv. eelnevates punktides toodud eesmärkide toetamine töötajate
ümberkvalifitseerimise ja kutseoskuste andmise ning rohepöördega
seotud oluliste materjalide ja tehnoloogia väärtusahelate edendamise
kaudu.
2
b. ülevaadet muudest liikmesriigi planeeritud „RepowerEU“ kava tegevustega
haakuvatest tegevustest (sõltumata rahastamise allikast, seega ka
riigieelarvelistest tegevustest ja reformidest, sh võimalikest muudatustest
õigusruumis) ja nende elluviimise ajakavast kuni 2026. aasta lõpuni.
c. analüüsi selle kohta, kuidas kõik liikmesriigi poolt rakendatavad meetmed (sh
RRFist, aga ka riigieelarvest ja muudest allikatest rahastatavad meetmed)
mõjutavad „RepowerEU“ kava eesmärkide saavutamist, sealhulgas
kvantitatiivset analüüsi kõikide nende meetmete tulemusena tekkiva
energiasäästu kohta.
2) „REPowerEU“ peatükis olevate uute meetmete puhul ei pea vähemalt 20% neist olema
seotud digieesmärkidega (nagu kehtib ülejäänud taastekava meetmete puhul). See on ka
mõistetav, sest antud peatükis toodud meetmete eesmärk on spetsiifiline ning tagamaks,
et kogu taastekavas oleks 20% vahenditest seotud digieesmärkidega, peaksid riigid
hakkama kehtivaid taastekavu ka muutma.
3) Nendele reformidele ja investeeringutele, mille eesmärk on parandada energiataristut,
et võimaldada tarneallikate mitmekesistamist, ei kehti erandina nõue kohaldada olulise
kahju ärahoidmise põhimõtet (do no significant harm). Kui selline nõue kehtiks, ei oleks
võimalik mitmeid energiataristu projekte, mis on tarneallikate mitmekesistamiseks
vajalikud, ette võtta ning isegi kui see oleks võimalik, võtaks see tõenäoliselt väga kaua
aega.
4) Liikmesriikidel on kohustus teavitada komisjoni 30 päeva jooksul pärast määruse
muudatuse jõustumist, kas nad kavatsevad taotleda RRFi laene. Selle teabe alusel saab
komisjon liikmesriikide vajadusi arvestades võimaldada erandjuhtudel ka suuremaid
RRFi laene kui 6,8% riigi RKT-st. Erandlikel asjaoludel laenumahu suurendamine oli
võimalik ka kehtiva määruse puhul, kuid ettepanekuga lisanduks kohustus laenu
taotlemisest kehtiva tähtajaga võrreldes (31. august 2023. a) varem teavitada.
5) Lisatakse uus hindamiskriteerium, mille alusel komisjon hindab, kas „REPowerEU“
peatükis toodud reformid ja investeeringud aitavad tõhusalt kaasa ELi energiavarustuse
mitmekesistamisele või fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisele enne 2030. aastat ning
adresseerivad 2022. a energiavaldkonna riigipõhiseid soovitusi. Selleks, et kava saaks
komisjoni heakskiidu, peab peatükk vastama hindamiskriteeriumidele suures ulatuses,
st saavutama hinde A. Kehtiva määruse järgi peab hindele A vastama ka hinnang
riigipõhistele soovitustele vastavuses, majanduse kasvupotentsiaali tugevdamises,
rohepöördele, sh elurikkusele ning digipöördele kaasaaitamises.
6) Lisatakse artikkel uue 20 miljardi euro suuruse tulu kohta, mis ettepaneku kohaselt
jaotatakse liikmesriikide vahel sama jaotusvõtme alusel kui RRFi senine toetus
(rahvaarv, SKP inimese kohta, aastate 2015-2019 keskmine tööpuuduse määr, 2020. ja
2021. aastate SKP reaalkasv). Neid vahendeid saab kasutada vaid „REPowerEU“
peatükis toodud reformideks ja investeeringuteks. Jaotusvõti ei peegelda seda, kui suuri
väljakutseid on eri riikidel „REPowerEU“ eesmärkide täitmisel.
7) Lisatakse artikkel ühtekuuluvuspoliitika fondidest ja maaelu arengu fondist üle
kantavate vahendite kasutamiseks „REPowerEU“ peatükis toodud reformide ja
investeeringute jaoks. Sealjuures saab maaelu arengu fondist üle kantavaid vahendeid
kasutada vaid põllumajandustootjate huvides põllumajandusettevõtetesse tehtavate
investeeringute toetamiseks, eelkõige selleks, et aidata vähendada sünteetiliste väetiste
3
kasutamist, hoogustada taastuvenergia ja kestliku biometaani tootmist ning suurendada
energiatõhusust.
8) Komisjonil on kohustus jälgida „REPowerEU“ peatükkides kirjeldatud meetmete
rakendamist ning anda sellest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Ühissätete määrust muudetakse järgnevalt:
1) Lisatakse liikmesriikidele võimalus taotleda taastekava muutmisel täiendavalt 7,5%
ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite (v.a õiglase ülemineku fondi)
ümberpaigutamist RRFi ja selleks liikmesriikide ühtekuuluvuspoliitika programmide
muutmist. Ümberpaigutamist saab taotleda vaid siis, kui riik on juba taotlenud
konkreetsest ühtekuuluvuspoliitika fondist 5% vahendite üle viimist RRFi, mis on ka
kehtiva määruse järgi võimalik.
2) Kui ühtekuuluvuspoliitika programmi muudetakse vaid vahendite ümberpaigutamiseks
RRFi, siis võtab komisjon muudatuse vastu või lükkab selle tagasi ühe kuu jooksul
(muude muudatuste puhul teeb komisjon otsuse kuni nelja kuu jooksul).
ÜPP strateegia kava määrust muudetakse järgmiselt:
1) Lisatakse liikmesriikidele võimalus taotleda taastekava muutmisel kuni 12,5% maaelu
arengu fondi vahendite ümberpaigutamist RRFi.
2) Kui ÜPP strateegiakava muudetakse vaid vahendite ümberpaigutamiseks RRFi, võtab
komisjon muudatuse vastu või lükkab selle tagasi ühe kuu jooksul (muude muudatuste
puhul teeb komisjon seda kuni kaheksa kuu jooksul).
HKSi direktiivi muudetakse järgmiselt:
1) Kehtestatakse kord turustabiilsusreservist vabastatud heitkoguse ühikute
enampakkumiseks kuni saadud tulu on jõudnud 20 miljardi euroni. See tulu tehakse
kättesaadavaks RRFi kaudu liikmesriikidele.
2) Turustabiilsusreservist vabastatavate ühikute enampakkumise korraldaja on Euroopa
Investeerimispank, kes kannab saadud tulu üle komisjonile.
3) Enampakkumisel saadavat tulu käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna EL eelarve
finantsmääruse tähenduses (nagu ka muu RRFi tulu).
HKSi turustabiilsusreservi otsust muudetakse järgmiselt:
1) Sätestatakse, et erandina vabastatakse reservist kuni 2026. aasta lõpuni HKS ühikuid ja
müüakse neid enampakkumisel, kuni sellest saadud tulu on jõudnud 20 miljardi euroni.
3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Ettepanek kuulub EL jagatud pädevuse valdkonda, põhinedes EL aluslepingu artikli 175
kolmandal lõigul ja artikli 177 esimesel lõigul, mis käsitlevad majanduslikku, sotsiaalset ja
territoriaalset ühtekuuluvust. Algatuse üldeesmärk on tagada kõikidele liikmesriikidele ja
inimestele kestlik ja kindel energiavarustus viisil, mis võtab arvesse riiklikke ja piirkondlikke
erinevusi ning toetab ühtekuuluvust. Samuti põhineb algatus aluslepingu artikli 192 lõikel 1,
mis puudutab keskkonnapoliitikat ja artikli 194 lõikel 2, mis puudutab energeetikat – määrus
muudab heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, et tagada energiavarustuse kindlus.
4
Algatus põhineb ka aluslepingu artiklil 322 lõikel 1, mis puudutab finantseeskirju ja millega
kooskõlas sätestatakse eeskirjad uute tuludega seotud vahendite eraldamiseks.
Komisjoni ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele, kuna selle üldine eesmärk on toetada
nii liikmesriikide kui ka kogu ELi energiavarustuse sõltumatust ja kindlust. Kuigi liikmesriigid
üksikutena saavad oma energiavarustust kindlustada, aitavad ELi ühised meetmed tugevdada
energiavarustatust EL tasandil mitmekesistades tarneahelaid ja koordineerides liikmesriikide
tegevust. ELi määrusega luuakse raamistik, mis toetab liikmesriike energiavaldkonna reformide
ja investeeringute kavandamisel ja elluviimisel.
Ettepanek on põhimõtteliselt proportsionaalne, kuna liikmesriikidel on kaalutlusõigus
otsustada, missuguseid „RePowerEU“ kava tegevusi nad taaste- ja vastupidavusrahastusse
lisanduvate vahenditega toetada soovivad. Samas soovib komisjon siiski ülevaadet kõigist riigi
tegevustest, mis on seotud „RePowerEU“ eesmärkidega, kuid mida ei rahastata taaste- ja
vastupidavuse rahastust ning siduda nendega taastekava vahe-eesmärke ja sihte, mille
saavutamisest sõltuks osaliselt taastekava toetuse väljamaksmine liikmesriigile. Lisaks pole
taastekavadele lisatavate „RepowerEU“ peatüki hindamise kriteeriumides eelnõu kohaselt ette
nähtud proportsionaalsust sh liikmesriigi EL toetuse mahu suuruse arvestamist. Seetõttu tuleb
läbirääkimiste käigus tagada, et vastuvõetavad taastekavade uuendamise ja hindamise reeglid
vastaksid suuremas ulatuses proportsionaalsuse põhimõttele.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju riigieelarve tuludele ja kuludele
Ettepanek mõjutab nii riigieelarve tulusid kui kulusid. HKSi turustabiilsusreservist täiendavate
ühikute müüki suunamisest saadava 20 miljardi tulu jaotamisel liikmesriikidele RRFi kaudu
suurenevad ka Eesti riigieelarve tulud. Komisjoni ettepaneku järgi jaotatakse 20 miljardit eurot
sama jaotusvõtme järgi kui kehtib RRFi toetuse puhul. Eesti osakaal RRFi toetuses kokku on
0,255%. Seega tulu Eestile oleks 51 miljonit eurot.
Samas mõjutab turustabiilsusreservist ühikute müüki suunamine ka Eesti (ja teiste
liikmesriikide) HKSi ühikute müügikogust ja seeläbi müügitulu. Kui osa ühikuid
turustabiilsusreservist müüki paisatakse, siis see suurendab turul olevate ühikute arvu.
Turustabiilsusreserv käivitati 2019. aastal ja see on sisuliselt osa CO2 ühikute nö müügilt välja
tõstmise mehhanism, et mõjutada nõudluse ja pakkumise tasakaalu ning suurendada sedakaudu
heitkoguse ühikuhinda (ja vähendada heidet). Süsteem loodi ajal, kui CO2 ühikute pakkumine
oli väga suur ja hind madal. Varasematel kauplemisperioodidel kasutamata jäänud ühikutest
(nn turuülejäägist) osa lahutatakse kord aastas liikmesriikide HKS ühikute müügikogusest. Kui
turustabiilsusreservist suunatakse täiendavaid ühikuid müüki, siis suureneb ka turuülejääk ning
järgmistel aastatel suunatakse seetõttu rohkem liikmesriikide ühikuid müügi asemel tagasi
reservi. Selle tulemusel liikmesriikide, sh Eesti HKSi tulu väheneb, kuna osa ühikuid
suunatakse reservi ja mitte müüki.
Kui eeldada, et turustabiilsusreservist ühikute müüki lisamisel suunatakse aasta hiljem sama
kogus CO2 ühikuid turuülejäägi „kaudu“ turustabiilsusreservi (nö tagasi), väheneks Eesti
enampakkumistulu seeläbi kokku ca 100 miljonit eurot (eeldades keskmiseks ühikuhinnaks 80
eurot). Mõju Eesti kogu enampakkumise tulule (st järele jäänud ühikute müügitulule) on
perioodil 2023-2026 keerukam hinnata, kuna turustabiilsusreservist ühikute müüki toomine
peaks vähendama HKSi hinnataset esialgsel hinnangul ca 10% aastas (seeläbi väheneks ka Eesti
tulu, mis saadakse müüki läinud ühikute müügist).
5
Kokkuvõttes vähendaks turustabiilsusreservist täiendavate CO2-ühikute müüki suunamine
Eesti CO2 ühikute müügitulu ligi 100 miljonit eurot ja kaudselt rohkemgi ning tulu saaksime
51 miljonit eurot. Kui turustabiilsusreservist müüki pandud ühikute tulu jaotataks teisel viisil
kui RRFi jaotusvõtme järgi, võiks Eesti osakaal kujuneda suuremaks, eriti kui võetaks arvesse
ka osakaalu HKSi ühikute tulu jaotuses, kus Eesti osakaal on 0,86%. RRF jaotusvõti, mis
põhineb koroonaviiruse kriisi ajal paika pandud näitajatest, mis peegeldasid riikide võimet
koroonaviiruse kriisiga toime tulla (nagu viie kriisieelse keskmise tööpuuduse määr või
kriisiaegne majanduskasv), ei peegelda neid väljakutseid, mis on liikmesriikidel just
„REPowerEU“ kava eesmärkide saavutamisel. Samas on Eesti jaoks oluline (sh
julgeolekukaalutlustel), et teised liikmesriigid, kellest osa on Venemaa fossiilkütustest suurel
määral sõltuvad, ka enda sõltuvust vähendaksid ja selleks täiendavaid vahendeid omaksid, et
nad ei rahastaks kaudselt Venemaa sõjategevust.
Kuna taastekava muutmisel on tarvis lisada ka „REPowerEU“ peatükk, mis peab sisaldama nii
RRFist rahastatavaid tegevusi kui ka kõiki muid riigi planeeritavaid selle valdkonna tegevusi,
siis tähendab see, et ei piirduta vaid lisanduvate EL vahendite kasutamise planeerimisega, vaid
ka riiklikud tegevused muutuksid läbirääkimiste osaks. See annab komisjonile võimaluse kaasa
rääkida ka riigi enda poolt rahastatud tegevuste sisu ja ajastuse osas ning siduda kogu RRFi
toetuse väljamaksed „RePowerEU“ kavas seatud eesmärkide tähtaegse saavutamisega.
Praktikas tähendab taastekava muutmine ja sellise tervikliku ülevaate lisamine ning kvartaalse
täpsusega vahe-eesmärkide kokkuleppimine tõenäoliselt pikka ja keerulist läbirääkimise
protsessi, mis lükkaks tegevuste elluviimise algust hilisemaks. Samas on liikmesriigid
kooskõlast ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrusega esitanud komisjonile
kliima- ja energiakavad aastani 2030, mida ka uuendatakse (30. juuniks 2023. a) ning kus on
sellised tegevused ja plaanid juba kirjeldatud.
Mõju keskkonnale
HKSi turustabiilsusreservist täiendavate CO2-ühikute müüki suunamisel ei ole olulist mõju ELi
2030. a kliimaeesmärkide täitmisele (üldeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust
võrreldes 1990. a tasemega 55% võrra), kuna mitme aasta koondpildis ühikute müügikogus ei
suurene. Täiendavate ühikute müügi korral suureneb ühikute turuülejääk, mistõttu suunatakse
(järgmistel aastatel) praegusega võrreldes rohkem liikmesriikide ühikuid müügi asemel tagasi
reservi.
Kuna Eesti HKS ühikute müügitulud vähenevad ja seda kompenseerib täiendav toetus vaid
osaliselt, siis on riigil kokkuvõttes vähem vahendeid teha HKSi tuludest rahastatavaid
investeeringuid, mis toetaksid heitkoguse vähendamist ja kliimaeesmärkide saavutamist. Sellel
võib olla negatiivne mõju keskkonnale võrreldes olukorraga, kui neid investeeringuid saaks
suuremas mahus ellu viia.
5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused
5.1. Eesti peab väga oluliseks „REPowerEU“ kava eesmärki vähendada kogu Euroopa
Liidus sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, parandades energiatõhusust ja
taastuvenergia kasutamist.
Selgitus: Venemaa agressioon Ukraina vastu on vastuvõetamatu, mille tõttu tuleb lõpetada
Venemaalt fossiilkütuste ostmine ja seeläbi nende sõjalise võimekuse finantseerimine. Selleks
peavad liikmesriigid leidma kiiresti alternatiivsed tarneallikad ja pikemas plaanis vähendama
sõltuvust fossiilkütustest, et täita kliima- ja energiapoliitika eesmärke. Investeeringute
tegemisel tuleb arvestada, et isegi kui EL riigid otse Venemaalt kütust ei impordi, on Venemaa
6
korraldatud sõda juba mõjutanud kütuste maailmaturu hindasid. Seega mõjutab sõda ELi ka
kaudselt läbi kütuste hindade. Nende negatiivsete mõjude leevendamiseks tuleb vähendada EL
sõltuvust fossiilkütustest tervikuna. Seeläbi on võimalik täita nii kliima- ja energiapoliitika
eesmärke kui ka järgida moraalset otsust mitte toetada sõjategevust. „Eesmärk 55“ ettepanekute
raames on esitatud väga ambitsioonikad ettepanekud taastuvenergia ja energiatõhususe osas,
vastavalt tõsta EL ülest eesmärki 40%-le ja 9%-le, mis panustavad juba väga olulisel määral
„RePowerEU“ kava eesmärkide saavutamisse ning samas on juba suur väljakutse, sh Eestile.
„RePowerEU“ kava raames tehtud täiendavate taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekute
osas kujundab Eesti eraldi seisukohad.
5.2. Eesti leiab, et „REPowerEU“ kava rahastamise lahendus ei tohi kaasa tuua kava
eesmärkidega seotud investeerimisvõimekuse vähenemist Euroopa Liidu keskmisest
vähem jõukatel liikmesriikidel. Seetõttu toetab Eesti heitkoguse ühikutega
kauplemise süsteemi turustabiilsusreservist ühikute müüki suunamise asemel seda, et
liikmesriigid rahastaksid „REPowerEU“ kava tegevusi enda heitkoguse ühikutega
kauplemise süsteemi tuludest. Juhul, kui lepitakse siiski kokku turustabiilsusreservist
ühikute müümine ja saadava tulu jaotamine liikmesriikide vahel, ei peaks selle
aluseks olema koroonaviiruse kriisi leevendamiseks mõeldud taaste- ja vastupidavuse
rahastu jaotusvalem, vaid peaks arvesse võtma liikmesriikide „REPowerEU“ kava
eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute mahtu, mida peegeldab
liikmesriikide osakaal heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tuludes.
Selgitus: Komisjoni ettepanek müüa osa ühikuid HKSi turustabiilsusreservist ei too valdkonda
sisuliselt raha juurde, vaid samas suurusjärgus väheneb liikmesriikide müüdavate ühikute arv
ja sellest saadav tulu lähiaastail. Komisjoni ettepanek viib olukorrani, kus Eestil jääb vähem
vahendeid teha kliima- ja energiainvesteeringuid kui ilma selle ettepanekuta.
Turustabiilsusreservist täiendavate ühikute müümine viib selleni, et järgnevatel aastatel (2023-
2025 või 2026) liikmesriikide müüdavate ühikute arv väheneb. Eesti täiendav toetus oleks Eesti
51 miljonit eurot, aga Eesti müüdavate ühikute kogus väheneks, mis viiks saadava müügitulu
vähenemiseni ca 100 miljoni euro võrra. Liikmesriigi toetuse maht põhineb komisjoni
ettepaneku järgi RRFi jaotusvõtmel, mille aluseks on rahvaarv, SKP inimese kohta, tööpuuduse
määr aastatel 2015-2019 ning 2020. ja 2021. a SKP reaalkasvul. Selle asemel, et
turustabiilsusreservist ühikuid müüki suunata ja hiljem liikmesriikidelt tagasi reservi võtta,
võiksid liikmesriigid enda HKSi ühikute müügituludest „REPowerEU“ eesmärke saavutavaid
tegevusi otse rahastada. Kui siiski jõutakse kokkuleppele, et reservist ühikuid müüki
suunatakse, et toetada näiteks vaesemaid liikmesriike vajalike investeeringute tegemisel, siis
selle tulu jaotusvõti peaks arvestama näitajaid, mis peegeldaksid väljakutsete ja
investeeringuvajaduste suurust, mis liikmesriikidel on, et jõuda „REPowerEU“ kava
eesmärkide saavutamiseni. Investeeringuvajaduste suurust peegeldab hästi liikmesriikide
osakaal EL heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ühikutes, kuna suurema heitega riikidel
vaja rohkem investeerida. Lisaks võib kaaluda fossiilkütustest sõltuvuse või majanduse CO2-
mahukuse näitajaid.
5.3. Leiame, et taastekavades peaks planeerima ja kirjeldama neid tegevusi, mida
rahastatakse taaste- ja vastupidavuse rahastust ning ülejäänud samadele sihtidele
suunatavad meetmed oleksid kirjeldatud riiklikes energia- ja kliimakavades. Seeläbi
oleks tagatud mõistlik ja põhjendatud halduskoormus ning see, et erinevad
strateegiadokumendid ei dubleeriks teineteist.
Selgitus: Komisjoni ettepanekus nähakse, et liikmesriigid peaksid REPowerEU peatükis välja
tooma kõik selle eesmärgiga seotud kavandatavad liikmesriigi investeeringud ja reformid ning
haakuvad tegevused, olenemata sellest, kas neid on plaanis rahastada taaste- ja vastupidavuse
7
rahastust või mitte. Samas on kõik liikmesriigid esitanud komisjonile riiklikud energia- ja
kliimakavad aastani 2030, mis annab komisjonile tervikpildi liikmesriikide plaanitavatest
tegevustest ja ajakavast. Liikmesriigid uuendavad oma kavad 30. juuniks 2023. a. Lisaks
kajastavad erinevate EL fondide strateegiakavad konkreetseid nendest fondidest rahastatavaid
meetmeid. Dubleerimise vältimiseks peaks taastekava REPowerEU peatükis keskenduma just
neile tegevustele, mida rahastame taaste- ja vastupidavuse rahastust. Nõuded sellele, mida
liikmesriik peab taaste- ja vastupidavuse rahastu vahenditega saavutama, peaks olema
proportsionaalsed liikmesriigi toetuse mahuga.
5.4. Peame oluliseks saavutada energiasektori eesmärke erinevate fondide
kombinatsioonis ja koosmõjus, mille saavutamiseks ei ole vaja kõiki vahendeid
ilmtingimata ühte raamistikku kokku tõsta, mis tekitab meetmete käivitamisel
viivitusi ning võib osutuda eesmärkide saavutamisel hoopis piiravaks. Samas
nõustume, et liikmesriikidel võiks olla võimalus kanda ühtekuuluvuspoliitika fondide
ja maaelu arengu fondi vahendeid taasterahastusse, kui liikmesriik peaks selleks
soovi avaldama.
Selgitus: Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ja ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskavade kinnitamine 2021-2027 eelarveperioodiks on lõpusirgel ning kaua kavandatud
meetmed ootavad kiiret käivitamist. Sh on mahukalt planeeritud meetmeid, mis ka
„REPowerEU“ kava eesmärke toetavad. Nende meetmete ümberplaneerimine taastekava
raamistikku tekitaks vaid asjatut viivitust ega suurendaks kuidagi riigi võimalusi tegevusi ellu
viia. Pikemaajalisi meetmeid ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu fondi raamistikus jätkates
saame täiendada taastekavas „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks tehtavat. Leiame, et
fondide kombineeritud rakendamine aitab vajalikke eesmärke mõistlikumalt ja tõhusamalt
saavutada. Samas pole me vastu vabatahtliku võimaluse loomisele vahendite ülekandmiseks,
mida saaksid kasutada need liikmesriigid, kes seda enda jaoks kasulikuks peavad.
5.5. Leiame, et kuna „REPowerEU“ kava on ajutine meede, millega kiirendatakse mh
taastuvenergiale üleminekut ja energiatõhusust, ei tohiks selle tulemusel muuta
heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi aluspõhimõtteid.
Selgitus: Komisjon on teinud ettepaneku kasutada „REPowerEU“ kava finantseerimiseks
osaliselt ELi HKSi turustabiilsusreservi, tuues ligikaudu 250 miljonit ühikut reservist tagasi
müügile. Selle ettepaneku tõttu on juba tekkinud arutelu kuivõrd on sellel mõju ELi HKSi
terviklikkusele. See omakorda mõjutab käimasolevaid ELi HKSi direktiivi muutmise
läbirääkimisi „Eesmärk 55“ paketi raames. Võib eeldada, et turustabiilsusreservist ühikute
turule toomine vähendab ajutiselt lubatud heitkoguse ühikute turuhinda. Selle raames on teatud
liikmesriikides leitud ettekääne blokeerida kehtiva direktiivi artikli 29a üle läbirääkimised,
millega ajakohastatakse hinnastabiliseerimise mehhanismi vähendamaks erandlike
hinnašokkide mõju (HKS sektorile). On oluline vältida olukorda, kus „REPowerEU“ ajutine
mehhanism hakkaks mõjutama ELi HKSi direktiivi või teiste instrumentide läbirääkimisi, mille
raames tehakse pikaajalisi õiguslikult siduvaid otsuseid, mis mõjutavad ühikute hinda.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Algatuse kohta koostatavatele Vabariigi Valitsuse seisukohtadele küsiti sisendit
Keskkonnaministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning
Maaeluministeeriumilt. Keskkonnaministeeriumi esitas arvamuse, milles rõhutati toetust
„REPowerEU“ kava üldisele eesmärgile vähendada energiasõltuvust ning väljendati muret, et
8
algatuse raames turustabiilsusreservist ajutiselt täiendavate ühikute müüki suunamine ei tohiks
mõjutada kliimapoliitika instrumentide aluspõhimõtteid ega HKS direktiivi läbirääkimisi.
Arvamusega on seisukohtade koostamisel arvestatud. Maaeluministeerium tõi välja, et taaste-
ja vastupidavusrahastu eelarve suurendamine 20 miljardi euro võrra REPowerEU eesmärkide
täitmiseks turustabiilsusreservi HKSi ühikute müügitulust on positiivne ning nad näevad
vajadust täiendada Eesti taastekava bioressursside väärindamise investeeringutoetuse eelarvet.
Eesti taastekava võimalikku täiendamist ja selle sisu antud seisukohtades ei käsitleta.
9