dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruanne

Rahandusministeerium · 14. juuni 2022
Viit
4-1/5117-1
Registreeritud
14. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2022
Vastutaja
Marju Saar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
4. juuli 2022

Failid

  • 📎Haridus- ja Teadusministeeriumi 2021. aasta tulemusaruanded.asice3780 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 14.06.2022 nr 5.1-2.3/22/2 Riigikontroll Haridus- ja Teadusministeeriumi 2021. aasta tulemusaruanded Käesolevaga edastame Haridus- ja Teadusministeeriumi 2021. aasta tulemusaruanded (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Renno Veinthal teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler, kantsleri ülesannetes Lisa: 1. Haridus- ja Teadusministeeriumi 2021. aasta tulemusaruanded.asice Meelis Aunap 735 0105 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „ Eesti keel ja eestlus “ 20 2 1 . aasta t ulemusaruanne Mai 20 2 2 Tartu Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc102984656 \h 3 1. Ülevaade tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest, arengutest ja väljakutsetest PAGEREF _Toc102984657 \h 4 Kokkuvõte tulemusvaldkonna arengust PAGEREF _Toc102984658 \h 5 „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine PAGEREF _Toc102984659 \h 6 Tulemusvaldkonna kõige olulisemad edusammud PAGEREF _Toc102984660 \h 6 Tulemusvaldkonna olulisemad väljakutsed PAGEREF _Toc102984661 \h 7 Tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ 2021. a eelarve jaotus ja eelarve täitmine PAGEREF _Toc102984662 \h 8 2. Ülevaade programmi tegevuste elluviimisest ja tulemuste saavutamisest PAGEREF _Toc102984663 \h 10 2.1. Eesti keele kindel staatus ja hea maine, innovaatiline, avatud ja mitmekesine keeletaristu PAGEREF _Toc102984664 \h 10 2.2. Eesti keele õpe ja mitmekeelsus PAGEREF _Toc102984665 \h 12 Sissejuhatus Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) valitsemisala annab oma panuse Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse neljas tulemusvaldkonnas : 1) tark ja tegus rahvas , 2) teadus - ja arendustegevus ja ettevõtlus , 3) eesti keel ja eestlus ning 4) riigivalitsemine . Tulemusvaldkondade eesmärgid ja strateegilised suunad on kirjas valdkondade arengukavades. Arengukavades seatud eesmärkide elluviimiseks on koostatud programmid , mille abil planeeritakse, eelarvestatakse ja viiakse ellu arengukavade rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi ning mille põhjal toimub tulemusvaldkondade aruandlus . Käesolev tulemusaruanne annab ülevaate tulemusvaldkonna eesti keel ja eestlus eesmärkide poole liikumisest nii arengukava kui programmi tasandil , 2021. aasta olulisematest tegevustest ja eelarve täitmisest . Tulemusvaldkonda panusta b e esti keele arengukava 2021–2035 . Arengukava lähtekoht on eesti keele staatus riigikeelena , mis on tagatud põhiseaduse, keeleseaduse ning muude keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktidega. Arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. A rengukava eesmärkide elluviimiseks on kinnitatud keeleprogramm , mida koostatakse ja muudetakse igal aastal eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise raames ning milles on arengukava struktuuri järgides esitatud meetmed ja programmi tegevused . Tulemusaruande kasutajad on Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikontroll, valitsus- ja muud asutused ning avalikkus , samuti annab see infot riigi majandusaasta koondaruande , aruandeaastale järgneval aastal koostatava riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamiseks . Tulemusaruande põhjal annab arengukava juht komisjon soovitusi programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Tulemusvaldkonna üldinfo : Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Valdkonna arengukava Eesti keele arengukava 2021–2035 Tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärk Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi aegade. Eesti 2035 sihid Strateegiline üldsiht „Demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur“ Programm Keeleprogramm 2021–2024 Programmi eesmärk Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Vastutav ministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Ülevaade t ulemusvaldkonna eesmärkide saavutami sest , arengu test ja väljakutse test Eesti keele arengukava 2021 – 2035 ü ldeesmär k on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Üldeesmärgi elluviimiseks on seatud kolm strateegilist eesmärki: e esti keele staatus on kindel ja maine on hea ; eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult ; kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust . Eesti keele arengukava 2021–2035 on e esti ke el e arengukava 2011 – 2017( 2020 ) ja Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2015(2017 ) jätkustrateegia, milles seatakse sihid järgmiseks 15 aastaks. H TM lähtub tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärkide poole liikumise hindamisel üldeesmärgi ja strateegiliste eesmärkide mõõdikutest : Mõõdik Algtase 202 1 t egelik S ihttase 2035 Üldeesmärgi mõõdikud 16–65-aastaste Eesti elanike f unktsionaalne lugemisoskus eesti keeles T äpsustatakse PIAAC uuringu tulemuste põhjal Uuring viiakse läbi 2022‒2023 T äpsustatakse PIAAC uuringu tulemuste põhjal 2024 Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust * T äpsustatakse 2022. aastal 91% * T äpsustatakse 2022. a astal 1. s trateegilise eesmärgi „ E esti keele staatus on kindel ja maine on hea “ mõõdikud ** Eesti keele maine ühiskonnas: e esti emakeelega inimeste hulgas e esti keele oskus ja maine eesti keelest erineva ema- või kodukeelega inimeste hulgas T äpsustatakse 2022. aasta l Uuringut ei toimunud T äpsustatakse 2022. aasta l 2. s trateegilise eesmärgi „ E es ti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult “ mõõdikud Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk ja viidatavus *** Mõõdetakse 2022. aasta l - Täpsustatakse 2022. aastal Mitmekeelsete terminibaaside hulk **** 70 (2020) 80 100 Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Osaline Osaline Täielik 3. strateegilise eesmärgi „ K õik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust “ mõõdikud Eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud õppijale Puudub Puudub On loodud ja aktiivses kasutuses Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus ***** Täpsustatakse 2022. aastal - Täpsustatakse 2022. aastal * Muu ema- või kodukeelega inimeste enesehinnangulise eesti keele oskuse kohta kogutakse infot Statistikaameti korraldatava Eesti tööjõu-uuringuga . Mõõdik sisaldub riigi pikaajalises strateegias Eesti 2035. 2021. a andmed on esialgsed. ** Allikas: Eesti keele maine uuring. 2021. aastal uuringut ei toimunud. *** Mõõdetakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes (välja arvatud teeside kogumikud) avaldatud publikatsioonide (ETISe klassifikatsiooni 1.1, 1.2, 3.1, 2.1, 3.3) hulka ja viidatavust. **** Mõõdetakse, kui paljude erialade oskussõnavara arendatakse keskselt koordineeritavas terminihalduskeskkonnas Ekilex. ***** Eesti keele maine mõõdiku tarvis välja töötatava uuringu raames uuritakse, milliseid võõrkeeli inimesed oskavad ja kui hea on nende võõrkeeleoskus. Kuna ee sti keele arengukava 2021–2035 kinnitati alles 2021. aasta sügisel , on 15 aastat kehtiva arengukava mitmete mõõdikute algtase alles täpsustamisel ja seire algamas. Arengukava kahe üldeesmärgi mõõdiku alg - ja siht tasemed täpsustatakse PIAAC uuring u ja Statistikaameti uuringu põhjal asjakohaste andmete selgumisel . 1. strateegilise eesmärgi täitmist mõõdetakse eesti keele maine uuringu mõõdikutega . J ärgmine uuring tehakse 2022. aastal ning selle põhjal seatakse ka mõõdikute alg- ja sihttasemed. 2. strateegilise eesmärgi täitmist mõõdetakse kolme mõõdiku abil : keeleteaduslikud publikatsioonid, erialased sõnakogud ehk terminibaasid ja keeletehnoloogiline tugi. Andmed rahvusvahelise levikuga keeleteaduslike publikatsioonide kohta saadakse Eesti Teadusinfosüsteemi st . Mõõtmisel võetakse arvesse Eesti teadusasutustega (keeleteadusega ja keeletehnoloogiaga tegelevate struktuuriüksustega) seotud keeleteadus e valdkonda kuuluvaid publikatsioone erialade klassifikaatori ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas . Mitmekeelsete terminibaaside mõõdik näitab , kui paljude erialade oskussõnavara aktiivselt arendatakse. 2021. aastal lisati Ekilexi terminihalduskeskkonda mahukaid terminibaase ja aastaga jõudis terminibaaside arv 70 - lt 80-ni. Terminiinfo on kõigile avalikult ja mugavalt kättesaadav Sõnaveebi kaudu. Keeletehnoloogi lise toe mõõdikuga seiratakse toe põhikomponentide olemasolu ja nende täpsust võrdluses rahvusvahelise tasemega. 2022. a a sta l v almib võrdlev Euroopa Liidu ametlike keelte keeletehnoloogi lise toe uuring. 3. strateegilise eesmärgi täitmist mõõdetakse kahe mõõdikuga: täiskasvanute keeleõppekeskkond ja Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus. Täiskasvanutele suunatud eesti keele kui teise keele õpet toetav, st eesti keele õppe võimalusi ja õpet toetavaid teenuseid koondav elektroo ni line keskkond on loomisel. 2021. aastal valmis lähteülesanne, mille põhjal tehakse 2022. aastal keskkonna loomise analüüs. Elanike enesehinnangulist võõrkeeleoskust mõõdetakse uuringuga, mis töötatakse välja 2022. aastal. Kokkuvõte tulemusvaldkonna arengust Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon . O n valdkondi (nt teenindussektor, IT sektor , teadus ) , kus eesti keele ning inglise keele kui rahvusvahelise asjaajamis- ja suhtluskeele kasutami s e vahel otsitakse tasakaalu. Samuti on tööturule lisandunud ametikohti, mille eesti keele oskuse nõuded tuleks reguleerida . Eesti keele positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kui riigikeele kasutamist, eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele arengutele. Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid (nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees, kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavad. Keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleemiks variatiivsete keeleandmestike ja - korpuste vähesus . Keeletehnoloogia ja keeleressursside arendamisel valmistab probleem e korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või puudumine. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu edasiarendamiseks jätkatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia toetamist . Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks t egutse miseks, kuid on elanikke, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et nad saaksid takist usteta omandada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus . Elanike keeleoskuse arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna koordineeritus vajab süsteemset arendamist . Eesti keele õppes tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid se e tegevus vajab laiendamist. Eesti keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte oskus, kuid v õõrkeelt e õppes domineerib inglise keel, mis jätab varju teis ed Eestile samuti olulis ed võõrkeel ed. Teiste oluliste võõrkeelte õpe nõuab eritähelepanu, et jaguks ka nende piisavalt heal tasemel oskajaid . „ Eesti 2035 “ strateegiliste sihtide suunas liikumine 2021. a novembris kinnit atud e esti keele arengukava 2021–2035 toetab täielikult „Eesti 2035“ strateegilist üldsihti „Demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur“. Arengukava ja „Eesti 2035“ on seotud ühise mõõdikuga, mis puudutab eesti keelt kasutavate inimeste osakaalu rahvastikust. Mõõdiku täitmisse annavad panuse kõik kolm arengukava strateegilist valdkonda ja nende tegevussuunad. Mõõdiku alg- ja sihttase seatakse 2022. aastal. A rengukava ja selle alusel koostatud keeleprogramm lähtuvad „Eesti 2035“ arenguvajaduste st ja toeta vad järgmiste „Eesti 2035“ strateegilis te siht id e elluviimist : „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoid vad inimesed“ – hea keeleoskus on harituse märk ja võimaldab inimest el ühiskonnas tõhusalt tegutseda . Keeleprogrammi mitmed tegevused on suunatud sellele, et Eesti elanike keeleoskus võimaldaks neil täielikult osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus . „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeeln e ja avatud“ – oluline on muu emakeelega inimeste keeleli ne lõimumi ne , mis loob kõigile elanikele võrdse d võimalus ed osalemaks majandus- ja kultuurielus . Arendatakse t äiskasvanute eesti keele õp p e valdkonna koostööd, mh Riigikeele nõukoja läbi , õppevõimaluste pakkumist, õppematerjalide loomist, hindamisvahendeid jne . „Eesti majandus on tugev , uuendusmeelne ja vastutustund lik“ – Eesti majanduslikku edenemist toetatakse keelelise arengu kaudu . E esti keele elujõu tagamise l on k eeletaristu arendamine digitaliseeru vas ja globaliseeruvas ühiskonnas võtmetähtsusega. „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ – Eestis valitsev turvaline keskkond ja eestikeelne teaberuum soosivad eestlaste naasmist kodumaale, samuti arvesta takse keeleliste erivajadustega inimeste ja nende hakkamasaamisega . „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ – keeleprogrammi raames tehakse tööd keeletehnoloogia, nüüdisaegse terminoloogia jms alal. Keeleoskuse ja keeletaristu arendamine hoiavad eesti keelt ja kultuuri . Tulemusvaldkonna kõige olulisemad edusammu d Keelevaldkonna märgatav positiivne areng on seotud keeletehnoloogiaga. Loodud on avaliku sektori valdkondlik masintõlketehnoloogia MTee , mis on suunatud kolme valdkonna tõlkimisele: kriisiinfo, õigus ja riigikaitse. Tõlkeid saab teha kolmel keelesuunal: eesti-inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti. Erinevalt teistest tõlkesüsteemidest on MTee kohandatud tõlkima kindlate valdkondade tekste , sest mida kitsama valdkonna materjalide peal masintõlkemudelit treenitakse, seda parem on tõlke kvaliteet. Peale selle on MTee esimene eesti keele masintõlketehnoloogia , mis võimaldab tõlkida reaalajas eestikeelset kõnet. Sellega on liidestatud ka grammatikakontrollija, mis tuvastab eestikeelses lähtetekstis võimalikke grammati kavigu . 202 1. aastal valmis tarkvara, mille abil saab otsesaadetele ja edastustele lisada automa at sed eestikeelse d sub tiitri d . 2 022 . aasta alguses integreeris Eesti Rahvusringhääling (ERR) subtitreerimistarkvara ERRi tea tud tüüpi otsesaadetele, mis võimaldab uudistes aateid jm saateid jälgida koos eestikeelsete subtiitritega. Subtitre erimistarkvara kasutusele võttu on 2021. aas tal toetatud ka Du o Media k analites, kus tarkvara kasutamine on testmisfaasis. Tulemuslik o n olnud ka Eesti Keele Instituudi keeletehno loogia kompetentsikeskuse esimene tegutsemisaasta – valdkondadevaheline koostöö on varasemast tõhusam ja algatatud on uusi arendusprojekte. Keeleõppe valdkonnas on positiivne t äiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe alase koostöö hoogustumine eelkõige Riigikeele nõukoja töö kaudu . Elavnenud on valdkonna koostöö keeleõppevajaduste ja teenuste hetkeseisu kaardistamisel ja parendustööde kavandamisel , sh on kaardistatud haridustöötajate koolitusvajadus. S õlmitud on algaval Euroopa Liidu struktuuri vahendite perioodi l toetatavate tegevuste kokkuleppeid . Jätkunud on välismaal toimuva eesti keele õppe toetamine, samuti mitmekeelsust edendava d tegevus ed . Tulemusvaldkonna olulisemad v äljakutsed Eesti keele mainekujunduse keskne prioriteet on eesti keele püsivalt kindel staatus ja hea maine. Töötatakse välja eesti keele mainekujunduse tegevuskava, mi llega haaratakse lisaks keelerahvale laiem avalikkus ja noored. Valmib keelevaldkonna õigusruumi analüüs ja teostatakse regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud keelekasutusvaldkondades . Koostöös kõrgkoolidega töötatakse välja ja rakendatakse kõrghariduse keele- ja rahvusvahelistumise põhimõtted, mis tagavad eesti keele toimimise kõrgharidus- ja teaduskeelena. Pidev töö keeletaristuga on oluline selleks, et eestikeelne asjaajamine oleks võimalik igas valdkonnas ja elualal. Selleks on kõige olulisem välja arendada innovaatili n e , avatud ja mitmekesi n e keeletaristu ning koordineeri tult jätkata eesti oskussõnavara arendamist . Eesti Keele Instituudi juurde loodud keeletehnoloogia kompetentsikeskusesse koondatakse valdkonna olulisemad tugitegevused, suurendatakse valdkonna seiret ja soodustatakse seeläbi keeletehnoloogiliste vahendite kasutamist , sh keeleõppe s . H a katakse ellu viima Eesti keeletehnoloogia valdkonna arendamise ja keeletehnoloogia vahendite laialdase kasutuselevõtu tegevuskava. Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks , et tagada selle innovaatilisus ja kättesaadavus. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda. Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Töötatakse välja Eesti terminitöö tegevuskava ning luuakse toimiv Ekilexi terminivõrgustik, et kiirendada termininõu andmist ja soodustada erialaspetsialistide, tõlkijate ja (keele)toimetajate koostööd . Keeleõppevaldkonna keskne väljakutse on tagada kvaliteetne eestikeelne haridus ja seda toetavad tegevused . Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppes tähendab see, et õppevõimalusi mitmekesistatakse ja kohandatakse rohkem vastavalt õppija vajadustele ja taustale . Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, millega seoses valmib 2022. aastal täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondava e-keskkon na ärianalüüs . Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele (2022. aastal jätkatakse eesti keele tasemeeksamite digitaliseerimise g a) ja jätkatakse eesti keele e-õppe võimaluste arendamist. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate täienduskoolitust , et tagada haridustöötajate piisav eesti keele oskus, mis on eestikeelse hariduse ja eesti keele õppe nurgakivi. Kasvab vajadus väärtustada mitmekeelsust ja teiste keelte oskust . Eesti elanike võõrkeelteoskus on riigi piisava keelelise võimekuse eeldus . Väljakutse on Euroopa Liidu Nõukogu keeleõppe soovituse täitmine ‒ selle üks teese on vähemalt kahe võõrkeele heal tasemel oskamine . Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsar väljaande põhimõtteid ja tasemekirjeldusi , koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid , testide koostajaid ja hindajaid. Samavõrra on oluline edendada eesti keele õpet välismaal , toetad es Üleilmakooli tegevus t, keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning eesti keele ja kultuuri õpetamist välisk õrgkooli de s. Tulemusvaldkonna „ Eesti keel ja eestlus “ 2021 . a eelarve jaotus ja eelarve täitmine KEELEPROGRAMM 2021-2024 Meede / programmi tegevus K-kulud/ I- investeeringud 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 täitmine Jääk Täitmise % Meede 1. Eesti keele jätkusuutlikkuse tagamine K, I -2 966 711 -4 770 930 -4 185 793 585 137 88% 1.1. Eesti keele uurimine, keelekogude arendamine ja mainekujundus I -636 468 -636 023 445 100% K -1 931 177 -3 059 812 -2 575 824 483 988 84% 1.2. Tingimuste loomine eesti keele valdamiseks, kasutamiseks ja väärtustamiseks haridussüsteemis I -1 579 -1 133 447 72% K -501 809 -536 180 -442 111 94 069 82% 1.3. Järelevalve teostamine keeleseaduse täitmise üle K -533 725 -536 891 -530 703 6 188 99% Meede 2. Eesti keele õppevõimaluste loomine väliseesti kogukondades ja välismaa kõrgkoolides K, I -1 206 452 -1 188 708 -925 049 263 659 78% 2.1. Eesti keele õpetamise ja säilitamise toetamine väliseesti kogukondades (Rahvuskaaslaste programm 2014–2020) I -1 579 -1 133 447 72% K -631 340 -612 017 -402 073 209 944 66% 2.2. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldamine I -1 579 -1 133 447 72% K -575 112 -573 533 -520 711 52 822 91% Meede 3. Eesti keele kui teise keele õpetamise tagamine ja õppe toetamine K, I -859 892 -984 532 -655 907 328 625 67% 3.1. Eesti keele kui teise keele õppimisvõimaluste parandamine I -1 579 -1 133 447 72% K -574 109 -618 330 -397 624 220 705 64% 3.2. Eesti keele kui teise keele õppimisvõimaluste pakkumine avalikus sektoris I -1 579 -1 133 447 72% K -285 784 -363 045 -256 018 107 027 71% Meede 4. Võõrkeeleoskuse ja mitmekeelsuse toetamine K, I -568 327 -568 327 -461 182 107 145 81% 4.1. Võõrkeelte õppe toetamine I -1 579 -1 133 447 72% K -234 109 -232 530 -173 469 59 060 75% 4.2. Mitmekeelsuse toetamine I -1 579 -1 133 447 72% K -164 109 -162 530 -136 911 25 618 84% 4.3. Võõrkeelte alaste uuringute läbiviimine I -1 579 -1 133 447 72% K -170 110 -168 531 -147 403 21 127 87% KEELEPROGRAMM KOKKU -5 601 382 -7 512 497 -6 227 931 1 284 566 83% S elgitused esialgse ja lõpliku eelarve suur e mate erinevus t e kohta Programmi kulude (va mitterahalised kulud) lõplik eelarve suurenes esialgse eelarvega võrreldes 1,3 mln eurot ehk 23%. Kulude mahtu lisandusid 2020. aasta lõpus Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud 0,8 mln eurot eesti keeletehnoloogia arengukulude vahendeid , mille kasutamine oli planeeritud 2021. aastasse ning 0,4 mln eurot COVID-19 piirangute tõttu ära jäänud tegevuste edasilükkumi s e tõttu 2020. aastast 2021. aastasse ( sh Rahvuskaaslaste ja Hõimurahvaste programmide lõppevate perioodide lõpuüritused, akadeemilise välisõppe laiendamine Ameerika ülikoolidesse). Rakendamine oli planeeritud samade eesm ärkide täitmiseks 2021. aastal. Esialgsesse eelarvesse ei kavandatud investeeringuid, lõpliku eelarve investeeringute mahuks kujunes 0,65 mln eurot. Investeeringuteks suunati Vabariigi Valitsuse reservist 0,6 mln eurot eraldatud eesti keeletehnoloogia arengukulude eelarve seoses avaliku sektori masintõlketehnoloogia arendamise tööde tulemusel valmi nud immateriaalse põhivara arvele võtmisega ja IT investeeringutele Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudkulud e eelarvest . Tegevuste ellu viimiseks jä i 2021. aastal kasutamata 1,3 mln eurot . Seda peamiselt COVID-19 piirangute tõttu ära jäänud tegevuste edasilükkumise , hangete ja tarnete viibimise tõttu. Sh kajastub programmis Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudsete kulude jääk 0, 2 mln eurot, mis on tingitud tööjõu- ja majandamiskulude säästlikumast kasutamisest, eriolukorrast tingitud tegevuste edasilükkumisest või ära jäämisest . Kaudkulude j ääk suunatakse käesoleval aastal programmi sihipärastele tugitegevustele . Eesti keele jätkusuutlikkuse tagamiseks ette nähtud vahendite jääk oli 0,6 mln eurot (12% lõplikust eelarvest), millest 0,5 mln eurot on seotud keelekogude arendamise ga, mh valmisid planeeritust aeglasemalt juba rahastuse saanud kõrgkooliõpikud, osaliselt liikusid eriolukorrast tingituna 2022. aastasse Hõimurahvaste programmist rahastatud projektide tegevused , mis olid seotud eelkõige välislähetustega . 0,06 mln eurot on seotud Eesti Keele Instituudi koolituskeskuse ja terminoloogiatöö omatulu jäägiga, mis suunatakse 2022. aastal vastavalt koolituskeskuse ja tänapäeva eesti keele arendamisse. Eesti keele õppevõimaluste loomine väliseesti kogukondades ja välismaa kõrgkoolides tegevuste jääk oli 0,26 mln eurot (22%), mis oli peamiselt seotud paljude tegevuste edasilükkumise ga COVID-19 piirangute tõttu, sh mõjutas eriolukord eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi õpetuskohtade tegevust ja väliseesti õpetajatele ja noortele kavandatud üritusi, mis lükkusid edasi 2022. aastasse. Eesti keele kui teise keele õpetamise tagami s e ja õppe toetami s e tegevuste eelarve jääk 0,3 mln eurot (33 %). See on seotud 2021. aastaks kavandatud Keelevärava hanke luhtumisega ning COVID-19 piirangutest tulenevalt ära jäänud avaliku sektori eesti keele koolitustega ning eesti keele tasemeeksamitel osalejate arvu langemisega. 2022. aastal kasutatakse vahendeid samade tegevuste elluviimiseks, sh valmib Keelevärava ärianalüüs . Samuti on seoses Ukraina kriisiga oluliselt suurenenud avaliku sektori töötajate eesti keele koolituste vajadus. Võõrkeeleoskuse ja mitmekeelsuse toetamine tegevuste eelarve jääk on 0,1 mln eurot (18%). Võõrkeelte õppe toetamiseks jääb kasutamata 0,06 mln eurot , kuna COVID-19 piirangutest tulenevalt ei toimunud kavandatud mahus võõrkeeleõpetajate liitudele kavandatud koolitustegevust , milleks planeeritud eelarvet kasutatakse samade tegevuste katteks 2022. aastal. Programmi kogueelarve 2021 2022 2023 2024 RE RES 2021–2024 Programmi kogukulud* ja investeeringud (tuhandetes eurodes) 5 601 5 604 5 604 5 604 * kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finants eerimis tehinguid Programmi eelarve jaotus meetmete lõikes Ülevaade programmi tegevuste elluviimisest ja tulemuste saavutamisest Keeleprogrammi 2021 – 2024 eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Programmi on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad soodsad hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse ajakohane keeletaristu ja keeletehnoloogia, mis on vajalikud selleks, et eesti keelt saaks kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Programmiga arendatakse eesti keele kui emakeele ja teise keele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimisvõimalusi, samuti toetatakse mitmekeelsuse arengut . Programmi mõõdikud ja sihttasemed: Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 S iht T egelik Sihttasemed Uuringus osalejate määr, kes on nõus väitega, et eesti keel on eestikeelse kultuuri lahutamatu osa (% vastanutest) ei mõõdetud ei mõõdetud - - - 93 - Uuringus osalejate määr, kes on nõus väitega, et eesti keel on vajalik Eestimaal elamiseks ja töötamiseks (% vastanutest) ei mõõdetud ei mõõdetud - - - 90 - Uuringus osalejate määr, kes on nõus väitega, et eesti keel on osake eestimaalaseks olemisest (% vastanutest) ei mõõdetud ei mõõdetud - - - 89 - Allikas: K eelehoiakute uuring . 2021. aastal uuringut ei toimunud. Keeleprogrammi programmiüleste mõõdikute uusi tasemeid aruandeaastal ei mõõdetud , sest keelehoiakute uuringut ei toimunud. Täpsema ülevaate eesti keele olukorrast nii emakeele na kui teise keelena ja elanike keel t eoskus es t annab aruande analüütilise lisa peatükk „Eesti keel ja keelteoskus“. Eesti keele kindel staatus ja hea maine , i nnovaatiline, avatud ja mitmekesine keeletaristu E esmärk : e esti keele staatus on kindel ja maine on hea . Ees ti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult. Mõõdikud ja sihttasemed: Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Siht Tegelik Sihttasemed Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja tunnustusüritused * 50 50 50 50 50 50 50 50 Eesti keele maine ühiskonnas ** eesti emakeelega inimeste hulgas eesti keelest erineva ema- või kodukeelega inimeste hulgas Uus mõõdik , metoodika töötatakse välja Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne 100) * ** 63,7 62,7 ≥64 61,6 ≥64 ≥64 ≥64 ≥64 … riigi eksamil 80 või enam punkti saanud õpilaste osakaal (%) 20,9 20,1 20 16,5 20 20 20 - … riigi eksamil 20 või vähem punkti saanud õpilaste osakaal (%) 0,19 0,74 0,26 0,5 0,26 0,26 0,26 - Elektrooniliste keele- ja keelehooldeallikate tuntus ja kasutatus laieneb (keelenõuande sse pöördumiste arv) *** * 7659 7373 - 7515 - - - - Keeleressursside variatiivsus *** * Korpused Sõnavararessursid 84 73 110 82 115 85 115 85 120 90 125 95 130 100 135 105 Aktiivsete terminikomisjonide arv *** * 32 34 35 45 35 40 45 50 * Allikas : Keeleamet ** Allikas: Eesti keele maine uuring *** Allikas: EHIS, e ksamite infosüsteem EIS *** * Allikas: Eesti Keele Instituut Eesti keele riigieksami keskmine tulemus on püsinud viimastel aastatel enam-vähem ühesugusena . M öödunud õppeaasta keskmine tulemus on sihttasem e st madalam, kuid see tulemus on selgitatav pandeemia erandlike oludega. Pandeemia ajal , kus õppe tingimused on ebakindlad ja õppijate tähelepanu kulub muutuva olukorraga kohanemiseks, on mõistetav, et enam kui 80 punkti saanute osakaal mõnevõrra langeb ja samas suureneb õppijate arv, kes ei kogu eksamil 20 punkti. Eesti Keele Instituut andis soovijaile jooksvalt keelenõu, kokku vastati 7515 pöördumisele. Keelenõuandesse otse pöördumiste arv püsib stabiilsena. P idevalt on täiendatud keelenõu avalikku andmebaasi Keelenõuvakk ning inimeste teadlikkus keelehooldeallikatest on kasva nud . Keeleprogrammis 2022– 2025 on sellest mõõdikust loobutud , sellepärast puuduvad edasised sihttasemed . Eesti keel t käsitlevate keeleressurssid e (tekstikorpus te ja sõnastike ) variatiivsus on säilinud , suurem osa neist täieneb pidevalt (nt terminikogud ja veebitekstide sõel u misel saadud sõnakogud). Keeleressursside olemasolu ja kättesaadavus on äärmiselt oluline nii eesti keeletehnoloogia arendamisel, keeleteaduslikus töös kui ka keeleõppevahendite loomiseks. Teminikomisjonide aktiivsus on mõnevõrra kasvanud, mida võib selgitada muu hulgas sellega, et uus töökeskkond Ekilex on kõigile komisjonidele tasuta kättesaadav. Ü levaade tegevus t e elluviimisest 2021. aasta l kinnitati e esti keele arengukava 2021–2035 , mille esimese ja teise strateegilise eesmärgi elluviimis t toetavad keeleprogrammis keele staatuse ja ma ine ning keeletehnoloogia ja keeletaristu tegevused. E t t agada eesti keele kui riigikeele toim imine kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse, viidi 2021. aastal keeleprogrammi toel ellu järgmisi tegevusi: U uriti eesti keelt ja selle arengu suundumusi . A nti välja keeleteaduslikke publikatsioone ja käsitlusi , korraldati erialaseid konverentse . T agati eesti keelekorraldus ja keeleh oole . S oovijatele anti pidevalt keele - ja termininõu ning täiendati keelehooldeallikaid, et igaüks saaks oma keeleküsimustele vastused iseseisvalt ja kiiresti. V iidi läbi Sõnaveebi arendamise järgmine etapp. Pikem eesmärk on kujundada sellest lõppkasutaja jaoks ainus veebivärav, mille kaudu eri sõnastikke kasutada. 2021. aastal täiendati Sõnaveebi erialaste terminibaasidega, lisati ÕSi soovitused ning täiendati ja lisati funktsioone mitmekeelsele keeleinfole, keskendudes seejuures eelkõige kasutajamugavusele. Korraldati seminare ja koolitusi keeletoimetajatele ning selge keele koolitusi ametiasutustele. Korraldati ettevõtetele ja riigiasutustele suunatud kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla!“, kus keeletoimetajate liidu liikmed andsid konsultatsioonidel nõu, kuidas ametitekste selgemalt sõnastada. K oordineeriti eesti terminitööd , et oskussõnavara oleks pidevalt arendatud ja ajakohane. Korraldati terminitööd toetavaid ja populariseerivaid seminare ja infopäevi, arendati terminihalduskeskkonda Ekilex . Kaasati uusi terminikomisjone, kes oma valdkonna termineid loovad ja levitavad. Korraldati seminare ja infopäevi teaduskeele ja terminoloogia kohta; viidi läbi avatud taotlusvoorud terminitöö arendamiseks ning eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamiseks. Taotlusvoorude tulemusel arendatakse aktiivselt vähemalt 45 erial ast terminibaasi. Jätkati soome-ugri hõimurahvaste keelte ja kultuuride tutvustamist, uurimist ja talletamis t. Tugevdati koostööd soome-ugri hõimurahvastega ning hõimurahvaid tutvustati Eestis ja l aiemalt Euroopas. Viidi läbi hõimurahvaste programmi taotlusvoorud, mille tulemusel täiendati soome-ugri keelte andmebaase ja elavdati kultuurivahetust hõimurahvastega. T ugevdati eestikeelse t kõrgharidus t . Rahastati eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmis t kõigis teadusvaldkondades . 2021. aastal alustati kuue eestikeels e kõrgkooliõpiku koostamist ja ilmus viis eestikeelset kõrgkooliõpikut , mille koostamist oli sama programmi raames alustatud varasematel aastatel. L oodi uusi võimalusi eesti keele murrete uurimisel ja õppimisel . Jätkati murdesõnastike arendamist. Toetati murdekeelte õpetamist setukeelsetes ja võrukeelsetes piirkondades. Toetati Eesti esimese set u keelse lasteaiarühma käivitamist. Tehti keeletehnoloogia arenguhüpe : loodi avaliku sektori valdkond lik masintõlketehnoloogia MTee ja ERRi otsesaadetele lisati subtitreerimistarkvara . K eeletehnoloogia valdkonnas üldisemalt arendati baastehnoloogiaid (kõnetehnoloogiad, masintõlge ja tekstianalüüsivahendid) ning valmistati ette projektid keeletehnoloogia rakendamiseks toodetes ja teenustes. Pidevalt on seiratud, milliste võtmekomponentide arendamine on kriitilis e tähtsusega. 2021. aastal valmistati ette avaliku sektori tõlkekeskkonna Tõlkevärav hange. Valmistati ette Eesti keeletehnoloogia valdkonna arendamise ning keeletehnoloogia vahendite laialdase kasutuselevõtu tegevuskava. Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompetentsikeskuse esime s e tegutsemisaasta jooksul on tulemuslikult k äivita tud valdkondadevaheline koostöö. Kujundati eesti keele mainet läbi teavitustöö ja valdkonna populariseerimi s e . Toetatati õppetööväliste keeleürituste korraldamist üldhariduskoolide s , arendati eesti keele riigieksamit ja eesti keele õpet. Eraldi pöörati tähelepanu eesti keele mainetegevustele, mis tõstavad elanike huvi eesti keele õppimise, kasutamise või uurimise vastu. Korraldati keeleüritusi õpilastele ja õpetajatele: 202 1 . aastal on koolides peetud 28 eesti keele päeva, millest võttis osa u 800 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilas t ning õpetaja t . Lisaks viidi läbi keelekoolitused ja LAK-õppe koolitused õpetajatele , koolitusseminar lasteaiaõpetajatele, üleriigilised õpilasüritused, keelelaager, emakeele olümpiaad ja lingvistikaolümpiaad . Jätkusid keeleõpetajate teabepäevad ja korraldati eesti keele ja kirjanduse õpetajate sügiskonverents (veebis), kus osales 80 õpetajat nii Eestist kui mujalt Euroopast. Korraldati keeleüritusi üldsusele, nt aasta keeleteo konkurss, selgitati välja parimad keeleteod. Teostati k eeleseaduse täitmise järelevalvet. Keeleamet jälgis keeleseaduse täitmist kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud valdkondades (avaliku ja erasektori töötajate keelekasutus, ametlik keelekasutus vastavalt eesti kirjakeele normile jmt). H innang tegevuse tulemuslikkusele Programmi toel on olulisel määra l arendatud keeletaristut. Selle tulemusel on hulk eesti keele ressursse (nt sõnast ikud, andmebaasid, korpused) ning keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees, kõnetuvastus ja masintõlge) kõigile tasuta kättesaadavad. Järgmisel perioodil on vaja ergutada keeleressursside ja keeletehnoloogia vahendite veelgi laialdasemat kasutuselevõttu, keeletehnoloogia põhifunktsioonide arendamist ja ajakohaste keeleressursside loomist ning viia uuele tasemele termin itöö korraldus ja eesti keele mainekujundus . Eesti keele mainet tugevdavad ja mitmekeelsust väärtustavad keeleüritused avaldavad mõju elanike keelelistele valikutele. Eesti keele õpe ja mitmekeelsus E esmärk : k õik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust . Osa 2 .2 hõlmab senise keeleprogrammi kolme meetme ( eesti keele kui teise keele õpetamise tagamine ja õppe toetamine; eesti keele õppe võimaluste loomine väliseesti kogukondades ja välismaa kõrgkoolides ning võõrkeeleoskuse ja mitmekeelsuse toetamine ) mõõdikuid ja tegevusi . Mõõdikud ja sihttasemed: Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 S iht T egelik Sihttasemed Eesti keele tasemeeksami (A2 – C1) sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) * 54,5 56,4 57,4 57,6 ≥58 57,6 ≥58 ≥60 ≥60 ≥60 B1 - tasemel eesti keele eksami sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) * 67,2 67,2 69,2 62,4 63 65,6 63 63 63 - B2 - tasemel eesti keele eksami sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) * 43,8 44,3 41,5 51,1 38,6 50,1 38,6 39 39 - C1 - tasemel eesti keele eksami sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) * 31,1 32,6 26,2 38,4 33 32,6 33 33 33 - Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste arv aastas) ** 3819 3823 4046 3900 4600 5000 4800 5000 5000 - Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2-keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%)* ** 63,8 67 63,8 - ≥64 - ≥64 ≥64 ≥66 ≥66 * Allikas: Haridus- ja Noorteamet ** Allikas: Eesti Instituut *** Allikas: HTM, Haridus- ja Noorteamet. K .a rahvusvaheliste keeleeksamite tulemused, arvestatud on statsionaarse õppe lõpetanute tulemusi. 2020. a kevadel võõrkeele riigieksamit ei toimunud. Õpilased sooritasid rahvusvahelisi keeleeksameid, kuid nende põhjal ei saa üldistada võõrkeeleõppe tulemuslikkust kõigi lõpetajate lõikes. 2021. a oli eksam vabatahtlik, mistõttu tulemused ei ole varasemaga üheselt võrreldavad . Mõõdikutega jä lgitavaid tegevusi on mõjutanud COVID- pandeemia , mille tõttu nii taseme - kui ka riigieksamite korraldus on olnud raskendatud . Eesti keele tasemeeksamite tulemused kõigi tasemete kokkuvõttes vasta vad seatud sihttasemele (57,6 eesmärgiks seatud 58-st). Sihttaseme lähedal on eraldi võetuna B1- ja C1-taseme te tulemused, oodatust paremini läks B2-taseme eksami sooritanutel (see trend on alguse saanud juba varem). Tasemeeksamile jõudmis t ja selle eduka t sooritamis t soodustavad mitmek esised õpiteed, eri keeleõppevõimalused (sh õpe , mis ei ole otseselt suunatud tasemeeksamiteks valmistumisele) ja ka eksamikorraldajate tugi eksamitegijate le . Keeleprogrammis on edaspidi kavas jälgida tasemeeksamite sooritamise protsenti kõigi tasemete kokkuvõttes , mistõttu iga taseme jaoks eraldi ei ole programmis 2025. aastaks sihttaset seatud . Haridus- ja Noorteamet jälgib mõõdikuid tasemete kaupa edasi . Väliseest laste osaluse mõõdiku sisse on arvestatud nii välismaal HTM toel keelt õppivad lapsed kui ka väliskeelepäevadel osalenud. Mõõdiku väärtus on suurenenud osa õpetuskohtade tegevuse aktiveerumise ja Üleilmakooli tegevuse laienemise tulemusel. COVID-kriisi tõttu jäid ära kõik planeeritud väliskeelepäevad, mistõttu indikaatori selle perioodi tase med on varasemast madalam ad . Võõrkeele riigieksami mõõdiku 2021. aasta taset on keeruline hinnata , kuivõrd võõrkeele riigieksam oli vabatahtlik. Siiski tegi eksami 84% lõpetajatest ja neist 77,2% saavutas vähemalt B2-taseme, sh suur hulk C1-taseme . Eksamiks kasutati rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksam eid , mis on olemas inglise, vene, saksa ja prantsuse keele jaoks . Eesti noor te võõrkeele riigieksami tulemused on head, eelkõige inglise keele eksamil (alates 2019. aastast saavad gümnaasiumiõpilased tasuta sooritada Cambridge C1 Advanced eksamit). Ülevaade tegevus t e elluviimisest 2021. aasta l kinnitati e esti keele arengukava 2021–2035, mille kolmanda strateegilise eesmärgi elluviimis t toetavad keeleõppele suunatud tegevused keeleprogrammis. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpe on üks arengukava tegevussuundi ja lisaks valdkond, kus HTMil on juhtministeeriumi roll . HTMi eest vedamisel ja Keeleameti koordineerimisel töötab r iigikeele nõuko da , kus jagatakse regulaarselt infot asutuste vahel ja aruta ta kse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe tõhusama t korraldamis t , et suurendada pakutavate keeleõppeteenuste tulemuslikkust . T õsteti Keeleameti võimekust koordineerida ja toetada täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe tegevusi . Aasta jooksul kaardistat i haridustöötajate eesti keele koolituse vajadus ja koguti täiskasvanutele eesti keele õpet pakkuvate eraettevõtete sisend valdkonna kitsaskohtade kohta . 2021. aastal pakuti Keeleameti ja MTÜ Eesti Keelepööre koostöös kahte koolitusprogrammi Ida-Virumaa õpetajatele . Jätkati eesti keele tasemeeksamite korraldamist ja keeleõppekulude hüvitamist . Jätkati õpetajatoe pakkumist eesti keele e-õppekursuse (kursused Keeleklikk ja Keeletee) kasutajatele ja toetati e-õppekursuste laiemat kasutamist ( koostati juhendmaterjal, mis aitab õpetajatel kursust oma õpilastega kasutada , s amuti levita takse teavet kursuse kohta ) . Arendati e dasi täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe keskkonna projekti , mille eesmärk on luua platvorm, kuhu tulevikus koonda takse täiskasvanutele pakutavad eesti keele kui teise keele õppe teenused. Laiendatud on Üleilmakooli tegevust , sh pakutavate kursuste arvu (29), ning alustatud nii individuaalsete kui väikerühma veebitundide pakkumist. Üleilmakoolis õpib 2021/22. õ a- l 250 õpilast . Haridusprojektide konkursi raames toetati 62 välismaal eesti keele õpetamisega seotud projekti. Eestikeelset õppevara saadeti 69 õpetuskohale välismaal. A lustati veebikoolituste sarjaga „ Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal “ . Eestis toimunud suvistest eesti keele ja meele laagritest võttis osa 90 väliseesti last vanuses 12–17 a astat . 18–26 - aastastele korraldatud noortevahetus tõ i Eestisse 40 väliseesti noort. Anti välja kuus stipendiumi (stipendiumid on nii keeleõppeaastaks kui ka tasemeõppesse sisenemiseks) Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes õppimiseks . Jätkati Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande tõlkimis t eesti keelde ja sellega seotud terminitöö d . Alustati uuenduste levitamist Eesti õpetajate ja teiste keelespetsialist ide seas . Võõrkeelte õpiviiside, õpikohtade ja keelte valikute mitmekesistamiseks jätkati saksa keele õppe toetamist ringitundides ja soome keele kui B-võõrkeele õppe toetamist koostöös kultuuriinstituutidega , samuti toetati prantsuse keele õpet edendavaid tegevusi. Jätkati CertiLingua programmi rakendamist ( 202 1 . aastal sai sertifikaadi neli Eesti õpilast ) . Korraldati Euroopa keeleõppe tunnuskirja konkurss (tunnuskiri omistati Elva Gümnaasiumile 8. üleriigilise tõlkevõistluse korraldamise eest). Jätkati Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu (EVÕL) ja erialaorganisatsioonide tegevuse toetamist . Soome ja prantsuse keele õpetajate enesetäiendust on lisaks toetatud koostöös Soome Instituudi ja Prantsuse Instituudig a. Jätkati koostööd Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskusega , sh Eesti kontaktisiku kaudu (EVÕLi juhatuse liige) ning ka projekti „ The future of language education in the light of Covid. Lessons learned and ways forward “ raames. Eesti keelde tõlgiti noorele õppijale Euroopa keeli tutvustav teatmik („Lara keeleretk läbi Euroopa“ ). H innang tegevus t e tulemuslikkusele Keeleõppe valdkonnas on e esti keele arengukava strateegiline eesmärk tagada kõigi Eesti elanike eesti keele oskus ja see , et Eestis väärtustataks teiste keelte oskust. 2021. aasta tegevused on olnud tulemuslikud ja nendega tuleb järgnevatel aastatel jätkata. F ookuses on olnud täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna kitsaskohad (sh keeleõppe korraldus, kvaliteet ja tulemuslikkus). Eesti keele õpet ja oskust saab arendada , laiendades e-õppe võimalus i , parandades haridustöötajate keeleoskus t ja arendades nüüdisaegseid hindamisvahend eid . Alustati liikumist elektroonilise keskkonna poole, mis tulevikus toob ühte kohta kokku kõik täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet toetavad keeleõppeteenused. Jätkatud on välismaal eesti keele õppe pakkumist ja toetatud Üleilmakooli tegevust, et tagada eesti päritolu noorte seotus eesti keelega ja võimalus tagasi pöördudes ladusalt kohaneda Eesti haridussüsteemiga . Mitmekeelsuse toetamiseks on edendatud keeleõpetajate omavahelist koostööd (mh koostöös Eesti Võõrkeeleõpetajate Liiduga) , toetatud võõrkeeleõppe laiendamist (mh koostöös kultuuriinstituutidega, et edendada saksa, prantsuse ja soome keele õpet) ja tunnustatud edukaid keeleõppeprojekte. Eesti keeleõpetajatele on tutvustatud Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande uuendusi ning rakendamisvõimalusi. Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ 2021. aasta tulemusaruanne Mai 2022 Tartu Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ tulemusaruanne Koostanud: Haridus- ja Teadusministeerium, toimetanud strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakond. Aluseks on haridus- ja noorteprogrammi 2021‒2024 aruandlus (mõõdikute andmed 2021. aasta kohta 2022. a mai seisuga). Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18, Tartu 50088, Eesti Tel: +3727350120 E-post: [email protected] http://www.hm.ee/ © Haridus- ja Teadusministeerium, 2022 Väljaandja: Haridus- ja Teadusministeerium Keeletoimetaja: Inga Kukk 2 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 4 Ülevaade tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest, arengutest ja väljakutsetest..................... 5 „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine ............................................................................................ 8 Tulemusvaldkonna kõige olulisemad edusammud .............................................................................................. 9 Tulemusvaldkonna olulised väljakutsed ................................................................................................................ 9 Tulemusvaldkonna 2021. aasta eelarve jaotus ja eelarve täitmine ................................................................... 11 Haridus- ja noorteprogrammi täitmine meetmete ja programmi tegevuste lõikes ........................ 14 Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus ......................................................................................... 14 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine ............................................................................................... 15 1.2. Ligipääsu tagamine üldharidusele ............................................................................................................... 17 1.3. Ligipääsu tagamine kutseõppele ................................................................................................................. 19 1.4. Ligipääsu tagamine kõrgharidusele ............................................................................................................ 21 1.5. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine......................................................... 23 1.6. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine....................................................................... 26 Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad ...................................................... 29 2.1. Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused ...................................................................................... 30 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses .................................................................................................. 35 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine .......................................................................... 39 Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed...................................................................................... 43 3.1. Õppe seostamine tööturu vajadustega ...................................................................................................... 44 3.2. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA ........................................................ 46 Meede 4. Noortevaldkonna arendamine....................................................................................................... 49 4.1. Võimaluste suurendamine noorte loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks ........... 51 4.2. Noorte kaasamise suurendamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine .................................... 54 4.3. Noorte aktiivse osaluse toetamine kogukonnas ja otsustes ................................................................... 57 4.4. Kvaliteetse noortepoliitika ja noorsootöö arengu tagamine .................................................................. 58 3 Sissejuhatus Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) valitsemisala annab oma panuse Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse neljas tulemusvaldkonnas (TUV): 1) tark ja tegus rahvas, 2) teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, 3) eesti keel ja eestlus ning 4) riigivalitsemine. Tulemusvaldkondade eesmärgid ja strateegilised suunad on kirjas valdkondade arengukavades. Arengukavades seatud eesmärkide elluviimiseks on koostatud programmid, mille abil planeeritakse, eelarvestatakse ja viiakse ellu arengukavade rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi ning mille põhjal toimub iga-aastane tulemusvaldkondade aruandlus. Tulemusvaldkonda tark ja tegus rahvas panustavad kaks valdkondlikku arengukava: haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 ja noortevaldkonna arengukava 2021‒2035. Mõlema arengukava üldeesmärgi ja strateegiliste eesmärkide elluviimiseks on kinnitatud ühine haridus- ja noorteprogramm, mis järgib oma meetmete ja tegevuste struktuurilt arengukavade struktuuri. Käesolev tulemusaruanne annab ülevaate tulemusvaldkonna eesmärkide poole liikumisest nii arengukavade kui programmi tasandil, 2021. aasta olulisematest tegevustest ja eelarve täitmisest. Tulemusaruanne kajastab ühtlasi tulemusvaldkonna saavutusi riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kontekstis. Tulemusaruande kasutajad on Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikontroll, valitsus- ja muud asutused ning avalikkus, samuti annab aruanne sisendi riigi majandusaasta koondaruande ning aruandeaastale järgneval aastal koostatava riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamiseks. Tulemusaruande põhjal annab arengukava juhtkomisjon soovitusi programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Tulemusvaldkonna üldinfo: Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus Tulemus- elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. valdkonna Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab eesmärgid edasi viia. Valdkonna Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035, arengukavad Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035. Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida Eesti 2035 ning on valmis töö olemuse muutumiseks. (ala)sihid Tegus inimene saab hästi hakkama ning on ühiskondlikult aktiivne ja vastutustundlik, panustades nii enda, pere- ja kogukonna kui ka riigi arengusse terve eluea jooksul. Programm Haridus- ja noorteprogramm 2021‒2024 Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus Programmi elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. eesmärk Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Vastutav Haridus- ja Teadusministeerium ministeerium 4 Ülevaade tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest, arengutest ja väljakutsetest Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 Arengukava üldeesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Üldeesmärgi elluviimiseks on seatud kolm strateegilist eesmärki: 1) õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel; 2) Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe; 3) õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse hariduse sihid järgmiseks 15 aastaks. Haridus- ja Teadusministeerium lähtub oma tegevuses arengukava eesmärkide poole liikumist hinnates üldeesmärgi mõõdikutest: 2021 2022 2023 2024 2025 2035 2017 2018 2019 2020 Mõõdik Siht Tegelik Sihttasemed1 Madala haridustasemega 11,8 12,0 11,2 8,5 9,8 9,8 9,7 9,6 9,3 9 7,5 mitteõppivate 18–24- 15,9 16,1 14,4 10,7 12,7 12 12,5 12,5 12 11,5 9 aastaste osakaal: kokku, mehed, naised (%)2 7,7 7,8 8,0 6,3 6,9 7,6 6,8 6,7 6,6 6,5 6 Eri- ja kutsealase haridusega 71,4 73 73,1 74,1 73,5 73,5 74 74,5 75 75,5 80 täiskasvanute (25–64- aastaste) osakaal (%)2 Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr 16,8 19,3 19,6 16,6 >20 18,4 >20 >20 >20 >20 25 formaal- ja mitteformaalõppes(%)3 Täiskasvanute elukestvas õppes Uus mõõdik, metoodika väljatöötatud, mõõtmist osalemise määr alustatakse 2023. a. informaalõppes (%) Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise andmed kasvualadel rakendunute - 11,7 11,6 12,9 13 III kv 13 14 14 15 20 osakaal kõigist 2022 hõivatutest (%)4 Ennastjuhtiv õppija Uus mõõdik, metoodika väljatöötamisel Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne - 13,9 - - - - 15,4 - - 16,3 20 lugemisoskus matemaatiline - 15,5 - - - - 17 - - 18,6 25 kirjaoskus loodusteaduslik - 12,2 - - - - 13,7 - - 14,9 20 kirjaoskus Õpetajate keskmine töötasu, võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%)5 koolieelse lasteasutuse hoida hoida hoida 74 79 86 85 hoida 81 hoida 100 õpetaja taset taset taset taset6 taset üldhariduskooli õpetaja 106 113 112 112 106 107,7 117 120 120 5 kutseõppeasutuse 106 110 108 110 103 107,7 117 120 120 õpetaja Paksus kirjas esitatud mõõdikud on ühtlasi riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikud. 1 Siin ja edaspidi vastavad mõõdikute sihttasemed 2022–2025 perioodiks kinnitatud programmi sihttasemetele. Kui on toodud ka 2035. a sihttase, siis kajastab see arengukavas seatud sihttaset. 2 Eesti tööjõu-uuringu andmed 3 Eurostati andmed, arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust. Mõõdetakse osalust viimase nelja nädala jooksul. 4 Uuring Edukus tööturul 5 Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet. 6 Mõeldud on hoida taset suhtena Eesti keskmisesse palka, võrreldes 2019. a saavutatud tasemega Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste noorte osakaal oli 2021. a 9,8%, jäädes seega endiselt alla COVID-kriisi eelsete aastate tasemele. Näitaja sooline tasakaalustamatus on varasemate aastatega võrreldes küll vähenenud, kuid murettekitav on madala haridustasemega noorte naiste osakaalu kasv (võrreldes 2020. aastaga 1,3 protsendi võrra). Endiselt on madala haridustasemega mitteõppivate meeste arv oluliselt suurem kui madala haridustasemega mitteõppivate naiste arv. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastased) osakaal on aasta-aastalt vähehaaval, kuid järjekindlalt kasvanud – kui 2010. a oli erialase või kutsealase haridusega 68,3% 25–64-aastastest, siis 2018. ja 2019. aastal 73% ning 2020. aastal 74,1%. 2021. a on see küll madalam, kuid täidab siiski sihiks seatud taseme 73,5%. Eesmärk suurendada eri- ja kutsealase haridusega inimeste osakaalu on väga oluline, kuna erialase hariduse omandamine aitab tööturule pääseda ning loob eeldused edasiseks enesearendamiseks. Eriti haavatavad on põhi- või keskhariduseta inimesed, sest võrreldes kõigi 25−64- aastastega on nende töötuse määr suurem ja tööga hõivatuse määr madalam. 2020. ja 2021. aastal süvenes töötus kriisi tõttu nii madala kui kõrgema haridustasemega inimeste seas, kuid eriti kannatasid haavatavamad rühmad, sh vähemharitud inimesed. Eri- või kutsealase haridusega inimeste osakaalu kasvatamiseks on oluline ennekõike vähendada katkestamist formaalhariduses ja suurendada täiskasvanute osalust kutse- ja kõrghariduses. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr langes oluliselt COVID-pandeemia tõttu vähenenud kontaktõppe tingimustes. Kui 2019. aastal osales elukestvas õppes 19,6% 25–64-aastastest elanikest, siis 2020. aastal 16,6%. 2021. aastal hakkas õppes osalemine taastuma, jõudes 18,4 protsendini. Viimase kümnendi jooksul on märgatavalt tõusnud põhihariduse või sellest madalama haridusega inimeste osalus õppes. Kui eelmise kümnendi alguses osales madala haridustasemega 25–64-aastastest elukestvas õppes vaid 1,9%, ja 2015. aastal 3,8%, siis 2021. aastal oli madala haridustasemega täiskasvanute osalus elukestvas õppes 8,6%, mis viitab taastumisele aasta tagasi toimunud langusest (osalus 6,5%). COVID- pandeemia sundis igat liiki õppetööd oluliselt ümber korraldama, paljud koolitused ja muud mitteformaalse õppe vormid jäid ära või lükkusid edasi. Osalusaktiivsust mõjutas 2021. aastal ka kontaktõppes osalemise eelduseks seatud COVID-tõendi nõue ja pandeemia tõttu muutunud majandusolukord, mis raskendas õppimiseks ressurside leidmist. Teadmusmahuka ning suuremat lisandväärtust pakkuva majanduse konkurentsivõime suurendamisel on oluline, et tööturul oleks piisavalt pädevat ja oskuslikku tööjõudu, kes tuleks toime tehnoloogiarikkas ja pidevalt arenevas keskkonnas ning kes oleks hõivatud majanduse jaoks prioriteetsetes valdkondades nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad läbi erinevate sektorite, tervisetehnoloogiad ning ressursside väärindamine (ehk nutika spetsialiseerumise kasvualad). Seeõttu on oluline seirata kui palju kõrgkoolilõpetajaid prioriteetsetesse majandusvaldkondadesse tööle suundub või töötab. Aasta pärast (kõrghariduse I ja II astme) lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadele tööle suundunud kõrgkoolilõpetajate osakaalu on seiratud alates 2018. aastast (siis vaadeldi 2017. a lõpetanuid). Kolme aasta lõikes on kasvualadel rakendunute osakaal kõikidest hõivatutest kõikunud 12-13% ringis ning ulatus 2020. a 12,9%-ni, mis praktiliselt võrdub eesmärgiks seatud 13%-ga. Uued, 2021. a andmed selguvad sügisel 2022. 2018. aastal toimunud PISA uuring näitas Eesti õpilaste väga häid tulemusi nii funktsionaalses lugemisoskuses kui ka matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses. Muret tekitasid erinevused eesti keeles ja vene keeles õppijate ning tüdrukute ja poiste tulemuste vahel. Kuigi PISA uuring toimub tavapäraselt iga kolme aasta tagant, lükkus järgmine uuringutsükkel COVID-pandeemia tõttu edasi ja järjekordne PISA põhitest viidi läbi 2022. aastal. 6 Viimastel aastatel pole õpetajate töötasu suhe riigi keskmisse palka keskmise palga kiire tõusu tõttu enam suurenenud, 2020. aastal moodustas nt üldhariduskooli õpetajate brutokuupalk 112% Eesti keskmisest ja 2021. aastal (1635 eurot) langes tagasi 106%-ni Eesti keskmisest (1548 eurot), mis on võrreldav 2017. aasta tasemega ja jääb oluliselt alla seatud eesmärgi. Kutseõppeasutuste õpetajate keskmine palk (1596 eurot) jääb omakorda üldhariduskoolide õpetajate keskmisele palgale pisut alla ja ka selle suhe riigi keskmisse palka on võrreldes eelmise aastaga langenud. Märkimisväärselt madalam on lasteaiaõpetajate keskmine töötasu (1250 eurot), mis jääb märgatavalt alla munitsipaalkoolide õpetajate ja Eesti keskmise brutopalga (täpsemalt vt palkade dünaamika kohta aruande lisa alapeatükk „Õpetajaameti staatus ja maine ning õpetajate järelkasv“). Õpetajate keskmise palga mõõdikute järgmiste aastate sihte (hoida vähemalt 2020. a taset) pole lisaressurssideta ja haridusvõrku korrastamata võimalik saavutada. Oluline on ka jälgida, et üldhariduse õpetajate palgakasvu kavandades ei suureneks lõhe nende ning lasteaedade ja kutseõppeasutuste õpetajate palgatasemete vahel. Ehkki muu emakeelega põhikooli- ning gümnaasiumilõpetajate eesti keele kui teise keele oskuse taseme mõõdikuid ei ole arengukava üldeesmärgi mõõdikute hulgas, on oodatust madalama keeleoskuse näol (eriti põhikoolis) endiselt tegu suure ja püsiva probleemiga. Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamite tulemused olid möödunud kevadel madalamad kui eelnenud kolmel aastal – 2021. aastal oli statsionaarse õppe keskmine tulemus 63,3%, varem on see jäänud 70% lähedale. See tähendab, et põhikoolilõpetajate hulk, kes ei oska eesti keelt iseseisva keelekasutaja tasemel, on kasvanud. Kokkuvõtteks tuleb nentida, et üle poole haridusvaldkonna arengukava üldeesmärgi mõõdikutest on jäänud 2021. aastal täitmata. Samas saab positiivsena välja tuua, et madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal on juba alates 2015. aastast tasapisi langenud ja jõudnud alla 10%. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaal on saavutanud sihiks seatud taseme ning täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr on pöördunud tagasi tõusuteele pärast COVID-kriisist tingitud langust 2020. aastal. Valupunkt on endiselt õpetajate töötasu, mis ei ole (vaatamata õpetajate palga iga-aastasele tõstmisele) kasvanud riigi keskmise palgaga samas tempos. Seetõttu on õpetajate palga osatähtsus riigi keskmisest palgast 2021. aastal võrreldes aasta varasemaga hoopis vähenenud. Nagu ka kõiki teisi eluvaldkondi, mõjutas haridusvaldkonda 2021. aastal olulisel määral COVID- pandeemia jätkumine ja kogu riigis kehtestatud piirangud, mis peamiselt väljendusid kevadises täielikus üleminekus distantsõppele. Distantsõpe on tekitanud õpilünkasid ning pidevalt muutuvad olud ja määramatus on mõjutanud noorte vaimset tervist. Sellegipoolest suutis valdkond pandeemiaga kohaneda ja võrreldes 2020. aastaga oluliselt paremini toime tulla. Alates sügisest enam üldist distantsõpet ei kehtestatud, vaid koolid reageerisid paindlikult vastavalt nakatumise olukorrale. Olulist leevendust tõi alates novembrist kehtima hakanud lausaline kiiretestimine, mis võimaldas hoida koole võimalikult palju avatuna. Ka on riigi poolt õppeasutustele pakutud erineval moel tuge olukorraga toimetulekuks ja tagajärgede leevendamiseks ehk õpilünkade tasandamiseks. Viimased kaks aastat on kõigilt haridusvaldkonna osapooltelt nõudnud uudseid lahendusi ja kiiret kohanemist – uute oskuste omandamist ja paindlikku toimetulekut muutuvate oludega. Kriis on olnud omamoodi arengukiirendiks, et katsetada paindlikke õppe- ja hindamise viise, võtta fookusesse õpilane ning kujundada õppetööd ümber õppijast lähtuvaks – nii, nagu haridusvaldkonna arengukava ette näeb. Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035 Arengukava üldeesmärk: noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Üldeesmärgi elluviimiseks on seatud neli strateegilist eesmärki: 1) HOOG – Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad; 2) OSA – Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud; 3) ISE – Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks; 7 4) KINDLUS – Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. Haridus- ja Teadusministeerium lähtub arengukava eesmärkide poole liikumist hinnates üldeesmärgi mõõdikust: 2017 2018 2019 2020 2021 Mõõdik Sihttase 2035 Noorte usaldus riigi vastu (%) 56* - - - - 70 *Algtase on määratletud 2016. a uuringutulemuste põhjal (Toots, A. jt, 2017, Noorte kodanikukultuur muutuvas maailmas1). Uuringu järgmine küsitlustsükkel on planeeritud aastasse 2022. Sihttase on määratud varasema muutuse (2009–2016 usalduse kasv 12% võrra) põhjal. Noorte usaldust riigi vastu üldeesmärgi näitajana 2021. aastal ei mõõdetud. Näitaja tugineb kodanikuhariduse uuringule, mille kavandatud järgmine küsitluslaine toimub 2022. aastal. Poliitikateooriate järgi on usaldus oma riigi institutsioonide vastu seotud näiteks demokraatliku valitsemisaja pikkusega ehk kodanike usaldus riigi vastu uutes demokraatlikes riikide on väiksem kui vanades demokraatiates. Seos on leidnud kinnitust ka noorte sihtrühmas2. Samal ajal on OECD oma hiljutises avalikku valitsemist käsitlenud raportis lisaks tõdenud, et noored, kellele tagatakse võimalused ühiskonnaelus ja otsustusprotsessides osaleda ning kaasa rääkida tunnevad suuremat sidusust ja usaldust oma riigi vastu3. Eestis on noorte kaasarääkimine ühiskonnaelu korraldamises osalusvormide kaudu võimaldatud tänaseks enamates omavalitsustes kui eales varem (vt ptk 4.3), mis loob head teoreetilised eeldused ka usalduse kasvuks riigi suhtes. Samal ajal on viimasel kahel aastal COVID-pandeemia oluliselt pärssinud noorte toimetulekut, võimalusi edukaks iseseisvumiseks, sotsialiseerumist ning vaimset tervist (vt rohkem pt 4 ja lisaanalüüsist). Pandeemia teisel aastal mõjutas noorsootöös osalemist endiselt viirusekriis (nt tegevuste piirangud ja ärajäämine viiruse leviku tõttu), kuid noorte osalemisaktiivsus viiruse-eelse ajaga võrreldes taastus. Põhjuseks võib pidada uute oludega kohanemist, sh nii tegevuste ümberkujundamist pakkujate poolt, kuid ka noorte (ja lastevanemate) kohanemist ja taastunud valmisolekut tegevustest osa võtta. Pandeemia mõjutab jätkuvalt vaimset tervist ning just noorte vaimne tervis on saanud kriisis tõsiselt kannatada. Seetõttu on arendavate, toetavate ja positiivseid sotsiaalseid kontakte võimaldavate tegevuste tagamine kõigile noortele kõigis Eesti piirkondades jätkuvalt möödapääsmatult vajalik. Kokkuvõtlikult on noorte, sh vähemate võimalustega ja tõrjutusriskis noorte toetamine järgnevatel aastatel endiselt ääretult oluline. Ühelt poolt on noorte võimalused ühiskonnaelu korraldamisse panustamiseks paranenud, kuid teisalt on viimaste aastate muutlikud olud oluliselt pärssinud noorte sujuvat iseseivumist. Millist mõju avaldavad muutunud olud noorte usaldusele Eesti riigi vastu, näitab 2022. aastal toimuv uuring. „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine 2021. a novembris kinnitatud haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 toetab täielikult „Eesti 2035“ strateegilist üldsihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“. Strateegilise sihi suunas liikumist iseloomustavatest näitajatest suurenes täiskasvanute osalus elukestvas õppes viimase viie aasta jooksul enne COVID-kriisi märkimisväärselt. 2021. aastal osales elukestvas õppes 18,4% täiskasvanutest vanuses 25‒34a. Täiskasvanute õppes osalemist tuleb endiselt aktiivselt toetada, et jõuda 2035. aastaks püstitatud eesmärgini (25%). 2035. aastaks on seatud eesmärk, et eri- või kutseharidusega täiskasvanuid (25–64 a) on vähemalt 80%. 2021. aastal see näitaja võrreldes 2020. aastaga (74,1%) langes (73,5%), kuid pikem trend on positiivne. 1 Uuringu raport: https://www.hm.ee/sites/default/files/iccs_2016_eesti_raport_211217_loplik.pdf 2 Torney-Purta, J., Lehmann, R., Oswald, H. and W.Schulz (2001). Citizenship and Educationin Twenty-eight Countries. Civic Knowledge and Engagement at Age Fourteen. Amsterdam: IEA 3 OECD. 2020. Governance for Youth, Trust and Intergenerational Justice. Fit for All Generations. OECD Public Governance Reviews. http://www.oecd.org/gov/governance-for-youth-trust-and-intergenerationaljustice- c3e5cb8aen.htm?fbclid=IwAR0qJ24ZeZ6vc0Kjla7oQI5ULaPxOvlAVsjVTVIsodnP0WgH9s9GDp01hRg 8 Kolmanda taseme haridusega 25-34-aastaste osakaal4 earühmas on 2021. aastal võrreldedes aasta varasemaga kasvanud, ulatudes 43,2%-ni ehk olles 3,1 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2020. aastal. Kui eelmisel aastal jäime selle näitajaga Euroopa Liidu (27 riiki) keskmisele alla, siis 2021. aastal on Eestis kõrgharidusega 25-34-aastaseid 2% võrra enam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Sellest hoolimata on lähituleviku ülesanne luua tingimused, mis aitavad paremini kaasa kõrghariduse omandamisele, et liikuda teadmistepõhise ühiskonna poole. Kokkuvõtlik ülevaade pikaajalises arengustrateegias kokku lepitud vajalike muutuste elluviimisest HTMi valitsemisalas on leitav Riigikantselei koostatud dokumendi „Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest5“ peatükis 2.1. „Oskused ja tööturg“. Seal kirjeldatud arenguid on pikemalt käsitletud ka allpool programmiaruandluse peatükkides, mistõttu neid siin üle ei korrata. Tulemusvaldkonna kõige olulisemad edusammud  COVID-pandeemia mõjude leevendamine hariduse kättesaadavuse tagamiseks, sh nii õppevahendite ja õppekorralduse kohandamine kui ka nt kiirtestide abil turvalisema koolikeskkonna tagamine. 2021/2022. õppeaastal tehti palju pingutusi, et vältida üle-eestilist lausalist distantsõpet. Tänu koolides alates novembrist korraldatud kiirtestimistele suudeti koolid valdavalt lahti hoida. Koolijuhtide, õpilaste ja lapsevanemate tagasiside põhjal on see olnud õige lähenemine. Uuringute andmed6 näitavad, et 2021. aastaks kohanesid koolid ja õppijad muutunud olukorraga ning tulid uudsete õppevormidega paremini toime kui esimesel pandeemia-aastal. Ka õpilaste ja õpetajate rahulolu näitajad pole vaatamata pandeemiale langenud. Õpilünkade tasandamiseks on toetatud koolipidajaid, et pakkuda õpilastele vajadusest lähtuvat lisatuge. Riigi toetuse abil on olnud võimalus palgata ka abiõpetajaid.  Õpetajakutse populaarsus on vähehaaval suurenemas, konkurss õpetajakoolituse õppekohale ületab keskmist konkurssi kõrghariduses 1,2 korda. Õpetajate järelkasvu tagamiseks on tehtud olulisi ettevalmistusi – 2021. aastal valmisid kaks raamdokumenti: õpetajate järelkasvu arengusuunad aastani 2026 ning detailsem tegevuskava 2022. aastaks. Tegevuskava näeb ette õpetajatele põhitöö tegemiseks vajalike tingimuste ajakohastamist ‒ koolide juhtimiskvaliteedi parandamist, senisest enam paindlikke kvalifikatsiooni omandamise võimalusi, töökoormuse ülevaatamist, haridustöötajate toetamist kogu nende karjääri vältel ja õpetajaameti maine parandamist.  Madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal on pikemas vaates langustrendis. Väljalangevus üldharidusest püsib madal, COVID-pandeemia tõttu tekkinud õpilüngad seni sellele olulist mõju avaldanud ei ole ning ka kutse- ja kõrghariduses on väljalangevus vaatamata pandeemiale vähenenud. Kõrghariduses kasvab nominaalajaga lõpetanute osakaal.  LTT erialade lõpetajate osakaal kõigist kõrghariduse lõpetajatest on 10 aastaga tõusnud ja jätkas tõusu ka eelmisel aastal. Sealjuures kasvab jõudsalt IKT valdkonna lõpetajate arv. See loob head eeldused pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute osakaalu kasvuks. Tulemusvaldkonna olulised väljakutsed Tulemusvaldkonna suuremad probleemid/väljakutsed, mis järgmise nelja aasta jooksul (järgmine RES periood) vajavad strateegilist tähelepanu:  Ukrainast sõjapõgenikena tulnud õppijate haridustee jätkamise tagamiseks7 tuleb pakkuda võimalusi õppimiseks nii alus- ja üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses, samuti osalemiseks huvihariduses ja huvitegevuses ning noorsootöös. Samavõrd oluline on eesti keele õppimise võimaluste loomine kõigile sõjapõgenike vanusegruppidele.  Kvaliteetse eesti keele õppe ja eestikeelse hariduse tagamine, sh üleminek osalisele eestikeelsele õppele seni muukeelses koolieelses lasteasutuses ja põhikoolis ning eestikeelsete koolide ja lasteaedade toetamine muukeelsete õpilaste õpetamisel. Selleks tuleb arendada õppevahendeid ja - 4 Eesti tööjõu-uuringu andmed 5 Vt https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 6 Vt aruande analüütilise lisa alapeatükk „COVID-19 pandeemia mõjud üldhariduses“ 7 Ehkki tulemusaruanne käsitleb 2021. aasta seisu ja Ukraina sõjast lähtuv põgenikekriis algas 2022. aastal, on see tulevikku vaatavas väljakutsete peatükis ühe olulisema väljakutsena esile toodud. 9 meetodeid ning koolitada õpetajaid, sh täiendada olemasolevate õpetajate oskusi eri vanuses, eri kultuuri- ja haridustaustaga õpilaste õpetamiseks ning toetada muu emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel, uussisserändajate keeleõpet ja kohanemist kõigil haridustasemetel.  COVID-kriisi mõjude jätkuv leevendamine, ennekõike koolide sulgemise ja distantsõppe tõttu tekkinud õpilünkade tasandamine ning nii noorte kui ka haridus- ja noortevaldkonna töötajate vaimse tervise probleemidega tegelemine.  Õpetajaskonna vananemine ning sellega süvenev õpetajate puudujääk8, mille tõttu on vaja suurendada õpetajaameti atraktiivsust ja maksta konkurentsivõimelist palka, et koolides oleks nüüdisaegse õpikäsituse juurutamiseks piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaid. Riigi keskmise palga tõusu taustal tuleb tugevalt pingutada, et õpetajate keskmise palga suhet Eesti keskmisesse palka hoida ja tõsta. Õpetajate järelkasvu tagamisel on oluline luua uusi paindlikke võimalusi õpetajaametisse asumiseks.  Nii alustavate kui ka juba töötavate õpetajate kutsekindluse tõstmiseks on vajalik panustada haridusasutuste juhtimise kvaliteedi arendamisse. Olulisel kohal on õpetaja arengut toetava karjäärimudeli väljatöötamine, et õpetaja tunneks end toetatu ja väärtustatuna. Erilist tähelepanu tuleb pöörata alustava õpetaja toetamisele, eriti haridusasutuste juhtide eestvedamisel, et toetav keskkond soosiks ametis alustanute soovi ja motivatsiooni olla noortele nende haridusteel õpetajaks ja teejuhiks.  Kõrghariduse tegevustoetuse vähene kasv ei ole võimaldanud kõrgkoolidel tõsta õppejõudude töötasusid riigi üldise palgakasvuga samaväärselt. Tuleb leida püsiv lahendus ehk rahastamismudel, mis tagaks kõrgharidusõppe piisava rahastamise eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkuse kindlustamiseks, õppe kvaliteedi hoidmiseks ning õppejõudude järelkasvuks.  Kutsehariduse kvaliteedi ja tööturule vastavuse tagamiseks piisava rahastamise tagamine, sh investeeringud õppevahenditesse ja -keskkonda, et tagada kvaliteetne ja kaasaegne õpe.  Sooline lõhe haridustee katkestamise ja tasemehariduse omandamise mõõdikutes vajab jätkuvalt tähelepanu.  Üldhariduse õpilaste arvu piirkonniti ebavõrdsed muutused nõuavad koolivõrgu korrastamise jätkamist ning selleks kohalike omavalitsuste motiveerimist ja toetamist nii sisuliselt kui ka rahaliselt.  Lisaks on arengukavadest lähtuvalt lähiaastatel prioriteediks tegeleda mitmekesiste õppemeetodite ja -viiside tõenduspõhise arendamise ja rakendamisega, formaal- ja mitteformaalõppe lõimimisega, õppijast lähtuva nn personaliseeritud õppe9 arendamisega, individuaalsete õpiteedega ja selleks digilahenduste loomisega. 8 OSKA andmetel vajab Eestis vanuse tõttu asendamist ligikaudu 380 üldhariduskoolide õpetajat aastas. Eriti kriitiline on koolides seis loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatega. 9 personaliseeritud õpe lähtub õppija huvidest, vajadustest, võimetest, õpistiilist ja -rütmist ning õppijal endal on aktiivne roll oma õpikogemuste ja õpitee kujundamisel. 10 Tulemusvaldkonna 2021. aasta eelarve jaotus ja eelarve täitmine HARIDUS- JA K-kulud/ I- NOORTEPROGRAMM 2021-2024 investee- 2021 esialgne 2021 lõplik 2021 Täitmise Meede / programmi tegevus ringud eelarve10 eelarve11 täitmine Jääk % Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus K, I -486 137 281 -599 406 148 -488 735 064 110 671 085 82% 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja I -5 112 000 -62 584 482 -52 376 203 10 208 278 84% arendamine K -96 438 896 -39 129 363 -33 312 700 5 816 663 85% 1.2. Ligipääsu tagamine I -64 000 -348 363 -300 455 47 908 86% üldharidusele K -90 550 084 -112 507 470 -100 758 843 11 748 627 90% 1.3. Ligipääsu tagamine I -648 000 -2 901 007 -2 369 850 531 157 82% kutseõppele K -89 261 974 -98 544 381 -87 573 226 10 971 155 89% 1.4. Ligipääsu tagamine I -620 000 -2 217 954 -1 233 757 984 197 56% kõrgharidusele K -199 645 583 -203 626 367 -195 282 402 8 343 965 96% 1.5. Hariduse rahvusvahelise I -33 081 -32 587 494 99% konkurentsivõime edendamine K -3 796 744 -77 513 682 -15 495 041 62 018 641 20% Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad K, I -45 524 263 -51 081 817 -39 334 049 11 747 768 77% 2.1. Õppekava ja koolikorralduse I -196 779 -188 706 8 073 96% arendustegevused, õpetajate täiendkoolitused ja järelkasv K -23 506 807 -25 564 353 -18 854 695 6 709 658 74% 2.2. Võrdsete võimaluste I -5 238 -3 757 1 481 72% tagamine hariduses K -14 129 314 -14 027 505 -10 807 323 3 220 181 77% 2.3. Digikultuuri integreerimine I -1 567 000 -6 266 652 -4 914 863 1 351 789 78% õppesse12 K -6 321 141 -5 021 292 -4 564 705 456 586 91% Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed K, I -26 769 358 -33 804 094 -24 468 085 9 336 010 72% 3.1. Õppe seostamine tööturu I -13 967 -10 018 3 950 72% vajadustega K -17 342 767 -23 983 151 -16 614 714 7 368 437 69% 3.2. Kutsesüsteemi arendamine ja I -3 492 -2 504 987 72% oskuste prognoosisüsteem OSKA K -2 177 864 -2 319 891 -2 221 929 97 962 96% 3.3. Täiskasvanuhariduse I -128 201 -126 226 1 975 98% arendamine, õppimisvõimaluste loomine ja täiskasvanuõppe populariseerimine K -7 248 728 -7 355 393 -5 492 693 1 862 700 75% Meede 4. Noortevaldkonna arendamine K, I -9 760 955 -23 748 675 -17 020 749 6 727 926 72% 4.1. Võimaluste suurendamine I -3 492 -2 504 987 72% noorte loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks K -4 474 059 -4 348 903 -3 324 098 1 024 805 76% 4.2. Noorte kaasamise I -3 492 -2 504 987 72% suurendamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine K -2 674 559 -11 809 899 -9 359 481 2 450 418 79% 4.3. Noorte aktiivse osaluse I -1 746 -1 252 494 72% toetamine kogukonnas ja otsustes K -1 054 780 -1 472 276 -1 440 811 31 465 98% 4.4. Kvaliteetse noortepoliitika ja I -3 496 -2 508 989 72% noorsootöö arengu tagamine K -1 557 557 -6 105 371 -2 887 591 3 217 780 47% K -560 180 858 -633 329 295 -507 990 252 125 339 043 80% KOKKU I -8 011 000 -74 711 439 -61 567 694 13 143 745 82% 10 Esialgne eelarve on Riigikogus kinnitatud eelarve ja selle detailsed andmed võetakse eelarve planeerimise dokumentidest või infosüsteemidest. 11 Lõplik eelarve on kogu kasutada olevate vahendite maht, sh eelarve muudatused, ülekantud vahendid, Vabariigi Valitsuse reservidest eraldatud vahendid ja ministri tehtud muudatused. Arvesse võetakse ka kajastatud tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute eelarve korrigeerimine. 12 Eraldiseisva programmi tegevusena 2021-2024 programmis, edaspidi programmi tegevuse 2.1 osana „hariduse valdkonna e-teenuste arendamine ning haldusala IKT tegevuste koordineerimine“. Tegevuse kirjeldust vt aruande ptk 2.1 alt. 11 Selgitused esialgse ja lõpliku eelarve erinevuse kohta Haridus- ja noorteprogrammi eelarves sisalduvad 74 asutuse (Haridus- ja Noorteamet, HTM, riigi kutseõppeasutused (27 kooli), riigi rakenduskõrgkoolid (5 kooli) ja riigi üldhariduskoolid (40 kooli)) eelarved. Programmi lõplik eelarve (va mitterahalised kulud) suurenes esialgse eelarvega võrreldes 73 mln eurot (13%), sh välisvahendite ja omatulude laekumise arvelt muutusid tegevuste esialgsed eelarved kokku 43,8 mln eurot. Olulisem suurenemine esialgse ja lõpliku eelarve vahel (72 mln eurot) on seotud Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna ning Erasmus+ tegevuste elluviimisega, kus erinevate rahastamisperioodide eelarved toodi Haridus- ja Noorteametisse üle alles 1. jaanuaril 2021 ning eelarvestati seni SA Archimedese eelarves, mitte Harno tuludes ja kuludes ning see mõjutab peamiselt programmi eelarve jääki. Vabariigi Valitsuse reservist lisandus 11,9 mln eurot. 2020. aastast kanti kuludena üle 10,2 mln eurot. Lisaeelarvega suurenesid kulud täiendavalt 13,3 mln eurot: laste ja noorte õpilünkade tasandamiseks ning vaimse tervise taastamiseks, õpilastele arvutite soetamiseks ja COVID-kiirtestide soetamiseks koolidesse ning koolide ventilatsiooniseadmete korrastamiseks. Programmi kulude jääk oli 125,3 mln eurot, millest 98,7 mln eurot oli välisvahendite lõpliku eelarvena käsitletav sildfinantseeringute ning toetuste ja omatulude reaalsest laekumise ja täitmise vahes. Sellest omakorda moodustas programmi tegevuse „Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine“ SA Archimedesest riigieelarvesse üle viidud toetuste eelarvete jääk 60 mln eurot. Tegevused nende projektide ja toetuste raames jätkuvad järgmisel aastal kuni rahastamisperioodide lõpuni. Piirmääraga kulude jääk (25,6 mln eur) tulenes tegevuste ja hangete viibimisest ehitushindade kasvu ning COVID-19 olukorra (tarneraskused) tõttu. Koolide investeeringutoetusteks ja ventilatsiooniseadmete korrastamiseks kavandatud tegevused lükkusid osaliselt järgmisse aastasse (9,8 mln eurot). COVID-19 ulatusliku leviku tõttu polnud võimalik kõiki õpihuvilaagreid 2021. aastal ellu viia, mistõttu pikendati toetuse kasutamise õigust 31. augustini 2022, et võimaldada toetuse saajatele paindlikkust toetuse kasutamisel ning ärajäänud laagreid (või üksikuid ärajäänud laagripäevi) viia läbi kogu 2021/2022 õppeaasta vältel, sh nii kevad- kui suvevaheajal. Kutseõppe valdkonnas tekkis olulisem eelarve jääk kutseõppeasutuste erinevatest välistoetustest (6,2 mln eurot), mis on kavandatud mh õpirändeprojektide ellu viimiseks (lükkusid edasi COVID-19 tõttu ja jätkuvad järgmisel aastal) ning kutsekoolide omatulude laekumisest ja varasemate aastate jääkidest (4,1 mln eurot), mis on planeeritud koolide ehitus- ja remonttöödeks ning õppekava täitmist toetavateks tegevusteks – hangete ja projektidega jätkatakse järgmisel aastal. Laekumised koolipiima toetuseks kasutatakse ära õppeaasta jooksul. Hariduse- ühiskonna ja tööturu seostamiseks ellu viidud tegevuste puhul tekkis olulisem eelarve jääk struktuurifondidest tehtavate tegevuste arvelt sh tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamises ning täiskasvanuhariduse valdkonnas. Tegevused viiakse ellu struktuurifondide rahastamisperioodi jooksul hiljemalt 2023. aasta lõpuks. Noortevaldkonnas oli suurim erinevus planeeritud eelarve ja tegelike kulude osas NEET noortele suunatud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest tehtavates tegevustes (1,8 mln eurot, tegevuses 4.2) ning 2,9 mln eurot Euroopa Solidaarsuskorpuse toetuste laekumises (tegevus 4.4). Tegevused viiakse ellu plaanipäraselt rahastamisperioodi lõpuks 2023. aastal. Programmi investeeringute lõplik maht suurenes 66,7 mln euro võrra (307%) peamiselt Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kaudu rahastatavate projektide eelarve laekumistest sh 44,7 mln eurot seoses koolivõrgu ehitamisega, mis kavandatakse eelarves esialgselt investeeringutoetustena kuludes (sh Tallinna Muusika- ja Balletikool 20,5 mln eurot). Piirmääraga investeeringute maht suurenes 16,3 mln euro võrra eelmisest aastast üle kantud vahendite võrra (sh koolivõrgu investeeringud 12,9 mln eurot). Programmi investeeringute eelarve jääk on 13,1 mln eur (18%). Peamised kitsaskohad investeeringute ellu viimisel olid eriolukorrast tingitud tarneraskused, mistõttu lükkuvad inventari, sh IT investeeringud 12 järgmisesse aastasse. Riigigümnaasiumite ehitusprojektide kallinemisega seoses peatati 2021. a lõpus osa hankeid (kutseõppeasutused ja HEV-koolide remondid) vahendite suunamiseks 2022. a avatavate riigigümnaasiumite ehitus- ja sisustushangete kallinemise katteks, 2022. aastasse kandunud projektide kulude katteks (EKI hoone; Räpina õpilaskodu) ning Rakvere ja Narva riigigümnaasiumite ehituslepingute kallinemise katteks. Programmi (esialgne) kogueelarve 2021 2022 2023 2024 RE RES 2021–2024 Programmi kogukulud* ja investeeringud 568 192 551 042 529 004 481 006 (tuhandetes eurodes) * kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finantseerimistehingud Programmi eelarve jaotus meetmete lõikes 2021. aasta lõplik eelarve -23 748 675 -33 804 094 -51 081 817 -599 406 148 Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus K, I Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad K, I Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed K, I Meede 4. Noortevaldkonna arendamine K, I 13 Haridus- ja noorteprogrammi täitmine meetmete ja programmi tegevuste lõikes Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus Meetme eesmärk: õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Meetmesse on koondatud tegevused õppeasutuste võrgu arendamiseks ja taristu tagamiseks, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Meetme raames tagatakse paindlikud õpivõimalused erinevatel haridusastmetel, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet kutse- ja kõrghariduses. Meetme 1 mõõdikud ja nende täitmine: Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2035 Siht Tegelik Sihttasemed 3-aastaste kuni kooliealiste 91,2 91,3 91,1 91,6 92 91,2 92 92 92,5 92,5 95 laste osakaal, kes on käinud koolieelses lasteasutuses (%)13* Vähemalt keskharidusega 83,7 81,5 82,6 85,7 85 85,9 85,2 85,4 85,6 85,8 90 20–24a osakaal (%)** Kolmanda taseme 40,9 41,1 40,6 40,1 >40 43,2 >40 >40 >40 >40 45 haridusega 25‒34a inimeste osakaal (%)*** Eestist väljaminev - - - - - Esimesed andmed selguvad 2023. a, siis seatakse ka lühiajaline õpiränne sihttasemed. kutsehariduses - lühiajalises õpirändes osalenud kutseõppe lõpetanute osakaal (%)* Eestist väljaminev - - 8 8,3 8,5 uued 8,5 9 9,3 9,5 15 lühiajaline õpiränne andmed kõrghariduses - õpirändes septem- bris osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute osakaal (%)* * Allikas: EHIS ** Allikas: Eurostati andmed, arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust. *** Allikas: Eurostati andmed, arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust.. Varem mõõdeti vanusvahemikku 30-34. Alushariduses osalevate laste osakaal on võrreldes eelmise aastaga pisut langenud ning jääb ka alla sihiks seatud 92%. Alushariduses osalemisele võis mingil määral mõju avaldada kestev pandeemia, mille tõttu osad lapsevanemad eelistasid hoida lapsi kodus. Alushariduses osalemist on täpsemalt analüüsitud aruande lisa alapeatükis „Alusharidus“. Vähemalt keskharidusega 20–24-aastaste osakaal on aastate 2017-2021 lõikes kasvanud, ulatudes 2021. aastal 85,9%-ni, mis ületab seatud sihti (85%). Seejuures on vähemalt keskharidusega meeste osakaal vahemikus 2017.-2021. a tõusnud 78,3%-lt 83,2%-ni, vähemalt keskhariduse omandanud naiste osakaal on 2021. a 88,5%. Nii meeste kui naiste näitaja osas ületab Eesti Euroopa Liidu (27 riiki) keskmist. 13 2021‒2024 programmis kasutati mõõdikut „4-aastaste kuni kooliealiste laste osakaal…“, kuid sellest on loobutud ning edaspidi mõõdetakse koolieelses lasteasutuses käinud 3-aastaste kuni kooliealiste laste osakaalu. 14 Kolmanda taseme haridusega inimeste osakaalu arvutab Statistikaamet Eesti tööjõu-uuringu andmete põhjal ja hiljuti muudeti programmi mõõdiku metoodikat. Alates 2021. aastast arvestatakse vanusvahemikku 25‒34, sest seda metoodikat kasutab ka Eurostat. Võrreldes varasemate aastatega paistab 2021. a silma kolmanda taseme haridusega 25-34. a inimeste osatähtsuse väikese kasvuga – ISCED 5-8 taseme omandanuid on vanusrühmast 43,2% ning see ületab ka seatud sihti (>40%). Eesti puhul paistab aga kõrgharitute osakaalu puhul silma suur sooline lõhe – kõrgharitud naiste määr ületab meeste oma ca 1,6 korda (aasta varem oli see 1,7) Kõrghariduses Eestist väljamineva õpirände mõõdiku 2021. a andmed selguvad sügisel. 2020. aastal õpiränne eelmise aastaga võrreldes pisut suurenes. Meetme 1 tegevused 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Tegevuse eesmärk on jõuda demograafiliste muutustega arvestava ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuva koolivõrguni, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades. Programmi tegevuse mõõdikud: 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2017 2018 2019 2020 Siht Tegelik Sihttasemed Gümnaasiumiastmega koolide arv 164 160 157 158 - 158 - - <100 <100 (tk) Haridusvaldkonna pinnakasutus 3,4 ~3,4 ei 3 - - väheneb väheneb - - (m2) mln mln mõõdetud mln Riigigümnaasiumide arv (tk) 12 15 16 16 18 18 21 25 26 26 Allikas: EHIS Gümnaasiumiastmega koole oli 2021. aastal kokku 158, nende arv ei ole paraku enam vähenenud ja 2024. aastaks seatud eesmärki jõuda vähem kui saja koolini ei saavutata. Riigigümnaasiumid, mis edaspidi rajatakse peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale (õpilaste arv kasvab seal märgatavalt), ei too sealses haridusvõrgus kohe kaasa gümnaasiumide koguarvu vähenemist munitsipaalkoolide arvel, küll aga võib eeldada gümnaasiumiastmega koolide sulgemist kaugemas tulevikus, kui viiakse ellu Tallinna arengustrateegiat. Haridusvaldkonna pinnakasutust 2021. aastal ei mõõdetud, eesmärk on jõuda 3 miljoni ruutmeetrini. Omavalitsuste liitmisega kaasnenud koolivõrgu korrastumise aeglustumise14 tõttu on üldhariduskoolide kogupind perioodil 2017-2021 vähenenud kavandatust vähem. Pinnakasutuse ja sellega seotud kulude erinevus tihe- ja hajaasustusega piirkondade koolide vahel on kahjuks suurenemas.15 Riigigümnaasiume on lisandunud esialgselt kavandatud tempos ning 2022. aastaks on riigigümnaasium kõigis Eesti maakondades. Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Koolivõrgu korrastamine (sh riigigümnaasiumid, põhikoolid, HEV koolid) 2021. aastal alustasid õppetegevust uued riigigümnaasiumid Tabasalus ja Saaremaal, valmis Paide riigigümnaasiumi uus õppehoone. Algas ühe Narva, Saue ja Rakvere riigigümnaasiumi ehitustegevus, teise Narva riigigümnaasiumi, kahe Tallinna ning Rae riigigümnaasiumi ehitamise ettevalmistus. Koolivõrku korrastades suleti Kuressaares munitsipaalkoolide gümnaasiumiastmed. Kaasajastatud põhikoolihoonetes alustati õppetööd Pukas ja Pärnus. 2021. a võttis riik Narva linnalt üle Narva Eesti Gümnaasiumi pidamise ning eestikeelse hariduse tegevuskava raames on tehtud ettepanek alustada läbirääkimisi ka Kohtla-Järve Järve Kooli ja Sillamäe 14 https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2018/07/haldusreform-2017.pdf (lk 397) 15 https://www.oecd.org/publications/shrinking-smartly-in-estonia-77cfe25e-en.htm 15 Eesti Põhikooli pidamise ülevõtmiseks. Jätkatakse läbirääkimisi riigi pidamisel olevate tuge vajavate õpilaste koolide üleandmiseks kohalikele omavalitsustele. Pidamise üleandmisel tagatakse riigieelarvest üleminekuperioodiks lisarahastus. Arutelud kohalike omavalitsuste (KOV) arengukavade uuendamiseks, sh koolivõrgu korrastamiseks on alanud kogu Eestis. Haridus- ja Teadusministeeriumi ja mitmete partnerite, sh Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) koostöös valmisid koolivõrgu korrastamise ning õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise juhendmaterjalid „Mida arvestada haridusvõrgu ümberkorraldamise otsuseid tehes? Soovitused kohalikele omavalitsustele“16 ja „Õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastamise käsiraamat“17. Õpetajate Lehes ilmus koolivõrgu korrastamise sari.18 Riigieelarvest toetati kohalike omavalitsuste koolide investeeringuid eeldusel, et need aitavad kaasa koolivõrgu korrastamisele: Valga Põhikool 0,8 mln, Lihula Gümnaasium 1,5 mln, Maardu Gümnaasium 0,6 mln ja Järva-Jaani Keskkool 0,2 mln eurot. Koolipidajate võimestamiseks HTMi, Haridus- ja Noorteameti ning ELVL koostöös ellu kutsutud KOV haridusjuhtide arenguprogrammi lõpetas 36 haridusjuhti. Arenguprogrammide eesmärk oli KOV haridusjuhtide kompetentsi suurendamine valdkonna strateegilisel planeerimisel ja muudatuste juhtimisel ning haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisel. Programm kestis septembrist 2020 kuni aprillini 2021 ja koosnes kaheksast koolitusmoodulist (sh töövarjutus). Nii alustavate juhtide (ametis kuni 3 a) programmis kui edasijõudnute programmis (ametis 3+ aastat) osalejad pidasid arenguprogrammi väga väärtuslikuks ja soovisid, et võimalused enesearenguks ja kolleegidega koosõppimiseks oleksid järjepidevad ja süsteemsed. Riigi ja KOVide kokkuleppel jätkatakse muudatustega täiskasvanute gümnaasiumide tegevuses (vt täpsemalt ptk „Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine“). 2021. aastal võttis riik täiskasvanute tasemehariduse korraldamise üle Raplamaal ja Järvamaal ning läbirääkimised on käimas mitmete omavalitsustega. Täiskasvanute gümnaasiumide liitmine kutsekoolidega parandab õppurite õppetingimusi, loob lisavalikuid, vähendab ülearust koolipinda ja muudab ressursikasutuse efektiivsemaks. 2021. aastal määrati kindlaks järgmise tõukefondide rahastamisperioodi (2021‒2027) prioriteedid. Uuel perioodil keskendutakse koolivõrgu korrastamist toetavates investeeringutes Ida-Virumaa põhikoolide taristule. Toetatakse põhimõtet integreerida uue programmiperioodi erinevate toetusmeetmete vahendeid, et töötada välja terviklikud regionaalpoliitilised lahendused: kohaliku tasandi haridus- ja kogukonnakeskused. Uuel rahastamisperioodil jätkatakse investeeringutega kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamiseks (meede on kavas avada 2022. aastal). Kaasava hariduse edendamiseks koolide taristu arendamine Kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks tehtavate väikeinvesteeringute (HEV õpilaste integreerimiseks tavakooli) toetusmeetmest on 2021. aasta seisuga toetatud kokku 185 kooli. Viimane taotlusvoor toimus 2021. aastal, projektid on elluviimisel kuni 31.12.2022. 2021. aastal tegevused meetme tähtaja lähenedes oluliselt intensiivistusid. Samas oli näha COVID- pandeemiast tulenevaid tarneraskusi, mistõttu pikendati meetme abikõlblike tegevuste tähtaega kuue kuu võrra. Kutseõppeasutuste taristu nüüdisajastamine Jätkus Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitus, ette valmistati tehnika ja sisustuse hanked. Rekonstrueerimistööd lõppesid Võrumaa Kutsehariduskeskuse peahoones ning ühiselamus, Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppehoones, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli õpilaskodus ja Luua Metsanduskooli õpilaskodus. Rekonstrueerimine algas Räpina Aianduskooli õpilaskodus. Projekteerimistööd lõppesid mitmel objektil (Tallinna Polütehnikum, Viljandi Kutseõppekeskus jt) kuid COVID-pandeemiast tulenev ehitushindade tõus ning tarneraskused vähendasid võimalusi töödega 16 Materjalid - Eesti Linnade ja Valdade Liit (elvl.ee) 17 Materjalid - Eesti Linnade ja Valdade Liit (elvl.ee) 18 Koolivõrk : Õpetajate Leht (opleht.ee) 16 alustamiseks. Prioriteediks on käimasolevate objektide tööde lõpetamine ning avariitööd kõikides kutseõppeasutuste hoonetes. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele Koolivõrgu korrastamine jätkub kogu Eestis. Järgnevate aastate üks olulisi eesmärke on luua Eesti koolides tänapäevane õppekeskkond, mis on optimaalse suurusega ja energiatõhus ning kasutab taastuvaid energiaallikaid. Muutuste tegemine koolivõrgus on kohalike omavalitsuste reformi ning uute volikogude valimiste tõttu olnud viimastel aastatel keerukas, sest sest enamikus liitunud omavalitsustes lükati liitumislepingutega koolivõrgu ümberkorraldamist puudutavad otsused edasi ja 2021. a KOV valimiste järgselt enamik omavalitsusi alles koostab oma arengukavasid. KOVide ühinemine on samas loonud eeldused, et valmistuda pärast nende arutelude lõppu koolivõrgu korrastamiseks senisest suurema haldusüksuse kui terviku vaates. 2021. aasta põhisaavutuseks võib pidada kohalike omavalitsuste võimestamist ja koolivõrgu korrastamise protsessi (muutuste juhtimise) edenemiseks eelduste loomist koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liidu, omavalitsuse ja mitmete teiste osapooltega. 2020. aastal alanud pandeemia tõttu on endiselt vaja tegeleda õppehoonete ventilatsiooni parandamisega. See eeldab pikaajaliste vajaduste ja võimaluste analüüsi ja tegevuskava koostamist. 1.2. Ligipääsu tagamine üldharidusele Tegevuse eesmärk on luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist. Programmi tegevuse mõõdikud: Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Siht Tegelik Sihttasemed Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%)* kokku 0,3 0,3 0,3 0,2 hoida 0,25 hoida hoida hoida hoida taset taset taset taset taset poisid 0,4 0,3 0,4 0,3 hoida 0,3 hoida hoida hoida hoida taset taset taset taset taset tüdrukud 0,3 0,2 0,2 0,1 hoida 0,2 hoida hoida hoida hoida taset taset taset taset taset Õppetööst väljalangejate määr 0,8 1,6 1,2 0,7 <1,0 0,9 <1,0 <1,0 <1,0 <1,0 gümnaasiumides (gümnaasiumi 1. õppeaastal) (%)* Keskhariduse omandanute osakaal 4 79,5 80,4 80,7 82,1 82 81,9 82 82 82 83 aastat pärast põhikooli lõpetamist* Õppijate rahulolu õpikeskkonna - 87,6 85,3 - Edaspidi ei mõõdeta, üldharidusega rahulolu ja -korraldusega: kooliga üle 64,2 64,2 mõõdetakse meetme 2 mõõdikutega keskmise rahul olevate õpilaste 71,8 70,8 (kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate osakaal 4. klassis/ 8. klassis/ 11. õpilaste osakaal 8. ja 11. klassis) klassis (%)** * Allikas: EHIS ** Allikas: Rahulolu-uuring. Väljalangevus põhikoolist püsib madal, olles kooskõlas programmi ja arengukava mõõdiku „Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal“ langusega. Kuigi 2021. aastal suurenes võrreldes eelneva õppeaastaga tüdrukute põhikoolist väljalangevus, on muutused väga väikesed ja võib öelda, et näitaja on püsinud viis aastat sarnasel tasemel. Väljalangevus gümnaasiumist 1. õppeaastal on samuti eelmise aastaga võrreldes pisut kasvanud, kuid jääb sihttaseme piiridesse, püsides alla 1%. 17 Keskhariduse omandanute osakaal neli aastat pärast põhikooli lõpetamist on eesmärgiks seatud 82%-le väga lähedal, kuid tähelepanu väärib, et eelneval viiel aastal tõusnud näitaja on 2021. aastal pöördunud väiksesse langusesse. Vt lähemalt aruande lisa alapeatükist „Üldhariduse tulemuslikkus“. Nii väljalangevuse kui ka keskhariduse omandamise mõõdikute saavutustasemeid on viimastel aastatel mõjutanud COVID-pandeemia, mille ajal on ühelt poolt kehtinud paindlikumad tingimused õppes püsimiseks ja õpingute lõpetamiseks, kuid teisalt on distantsõppeperioodid ja kriisi tervisemõjud soodustanud õpilünkade teket. Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Tagatakse haridustoetused munitsipaal- ja erakoolidele ning õppekohad riigi koolides. IBO õppekavade rakendamise ja Tallinna Euroopa Kooli arengu toetamine Tegevus hõlmab kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning selle eesmärk on luua tingimused koolikohustuse täitmiseks ning vähendada väljalangevust ja õpingute katkestamist. Riik andis haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagati õppekohad riigi koolides ning toetati IBO (International Baccalaureate Organisation) õppekavade rakendamist, vanglaõpet ja Euroopa Kooli arengut. Haridustoetus sisaldab õppekirjanduse soetamise toetust, et aidata kaasa mitmekesise ja sisuka õppekeskkonna loomisele ning õppe diferentseerimisele vastavalt õppija vajadustele. Õpilaskodutoetus munitsipaal-ja erakoolidele, mida eraldatakse igal aastal kooli pidajatele, on kavandatud arvestusega 2000 eurot õpilase kohta. Riiklikult toetatavad õpilaskodu kohad on mõeldud nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. 2021. aastal toetati 804 000 euroga 402 õpilaskodukohta 27 munitsipaal- ja erakooli juures, toetust said kokku 23 koolipidajat. Õpilaskodutoetust võib kasutada õpilaskodu õpilastega seotud personali- ja majandamiskulude, tugiteenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks. COVID-pandeemia tõttu eraldati munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide pidajatele toetust 40 eurot õpilase kohta, et koolipidajad saaksid rakendada täiendavaid tugimeetmeid õpilünkade tasandamiseks ja õppijate sujuvate üleminekute toetamiseks 2021/2022. õppeaastal. Novembris 2021 tehtud seire näitab, et koolid lähtusid õpiraskuste hindamisel ja tugimeetmete käivitamisel õpilaste individuaalsetest vajadustest. Toetus aitas kaasa õppe tulemuslikkusele – kuigi nii põhikooli tasemetööde kui ka lõpueksamite ja gümnaasiumi riigieksamite tulemused näitavad õpilaste teadmiste ja oskuste mõningast langust, ei ole suurenenud üldharidusest väljalangevus ega vähenenud edasiõppijate osakaal (täpsemalt on üldharidusõppe tulemuslikkust analüüsitud aruande lisas.) KOVide kaudu eraldati toetust õpilastele distantsõppeks kiirema internetiühenduse pakkumiseks ja korraldati hange arvutite jaotamiseks õpilastele koostöös Lastekaitse Liiduga. COVID-pandeemiast tingitud õpilünkade leevendamiseks kavandati toetavad tegevused – õpilaspõhine lisaraha koolipidajatele, asendusõpetajate värbamine ja üliõpilaste kaasamine õppe läbiviimisse, riigieksamite ja tasemetööde tulemuste analüüs pandeemiamõjude hindamiseks, e- sisseastumistestide arendamine, – ja eelarve nende tegevuste elluviimiseks. Õpihuvilaagrite korraldamise eesmärk oli põhi- või keskhariduse tasemel õppijate õpimotivatsiooni taasloomine ja säilitamine ning üldpädevuste arendamine ja ainevaldkondade vastu huvi hoidmine. Toetust eraldati 517 laagrile, mille tegevustes osales enam kui 65 000 last ja noort üle Eesti. Pandeemia ägenemise tõttu pikendati toetuse kasutamist kuni augusti lõpuni. Alates novembrist viidi kõigis koolides sisse õpilaste ja töötajate regulaarne COVID-kiirtestimine (testid koolidele hankis riik), mis võimaldas üle riigi hoida koole võimalikult palju avatuna ning koolijuhtidel lähtuda distantsõppele ülemineku vajaduse üle otsustamisel konkreetsest nakatumise olukorrast. Riigieelarvest eraldati sihtotstarbeliselt ühekordse toetusena lisaks 1,5 miljonit eurot digiõppevara soetamiseks (10 eurot õpilase kohta). Toetus lisandus iga-aastasele õppekirjanduse toetusele (57 eurot ühe õpilase kohta), et koolid ja koolipidajad saaksid COVID-pandeemiast tingitud distantsõppe ajaks soetada õppetööks vajalikke digiõppematerjale. Digimaterjalid on aidanud nii koolidel kui ka õpilastel distantsõppega paremini toime tulla ja vältida katkestusi õppetöös. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele 18 Eestis on jätkuvalt kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus ning valdav enamik eagrupist käib lasteaias. See loob hea eelduse sujuvaks üleminekuks kooliellu. Põhihariduses on Eesti võrdsete õpivõimaluste tagamisel ja hariduse kvaliteedilt samuti maailma parimate hulgas. Ligi pooltel 25–64-aastastest on keskharidus, mis on OECD keskmisest näitajast (41%) kõrgem. Samast eagrupist 42,2% on jõudnud kõrghariduseni, mis on samuti kõrgem OECD keskmisest.19 Küll aga ilmneb kõigi nende üldiselt positiivsete näitajate puhul läbivalt sooline lõhe, mis pole paraku vähenenud. Kuigi põhihariduse tulemuslikkus on üldiselt kõrge, tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu konkreetsete sihtrühmade õppeedukuse toetamisele. Nt poiste väljalangevus põhikoolist on võrreldes tüdrukutega ca kaks korda suurem, põhikooli lõpus on poiste seas palju enam madala õppeedukusega õppijaid ja vähem poisse jõuab keskhariduseni. Seejuures ei ole Eestis kohustusliku keskhariduse nõuet – edasiõppimist pärast põhikooli soosib kultuuriruum. OSKA tulevikuoskuste raport rõhutab tulevikuvajadusena eeskätt üldoskuste arendamist. Muret teevad pandeemia tõttu langenud õpitulemused põhihariduses. Kaks kriisiaastat on jätnud jälje õpilaste edasijõudmisele – nii põhikooli tasemetööde kui ka lõpueksamite ja gümnaasiumi riigieksamite tulemused näitavad mõningast langust õpilaste teadmistes ja oskustes. Põhikooli lõpueksamite keskmised tulemused 2021. aastal olid madalamad kui 2019. aastal (2020. a põhikooli lõpueksameid ei toimunud). Kõigi kolme eksami puhul oli keskmine tulemus madalam 2016-2019 aastate keskmisest, suurim langus on toimunud matemaatikaeksami tulemustes. Ehkki väljalangevuse näitajad pole tõusnud, seab see olukord veelgi suurema tähtsuse õpilünkade tasandamise meetmetega jätkamisele. Programmi tegevuse elluviimise tulemusel on suurenenud haridusasutuste avatus ja valmisolek koostööks – ühiskonna ja kogukonna ootusi teadvustatakse üha enam ning rakendatakse erinevaid meetmeid, et tagada õpilastele sotsiaal-emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt turvaline õpikeskkond. Õpilaste heaolu ja õpikäsituse muutumine koolides on saanud palju tähelepanu, mh seetõttu, et neid teemasid on hakatud süsteemse(ma)lt hindama. 1.3. Ligipääsu tagamine kutseõppele Programmi tegevuse eesmärk on luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. Programmi tegevuse mõõdikud: 2021 2022 2023 2024 2025 2017 2018 2019 2020 Mõõdik Siht Tegelik Sihttasemed Õppetöölt väljalangejate määr kutseõppeasutustes (kutsekeskhariduse 10,1 11,7 10,6 9,4 <11 8,9 <11 <11 <11 <11 tasemel 1. õppeaastal) (%)* Kutsealase hariduse** omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli - 23 23 22,4 kasvab 22,3 kasvab kasvab kasvab Kasvab lõpetamist (%) * Kutseõppeasutustes õppijate rahulolu Edaspidi ei mõõdeta, kutseharidusega rahulolu õpikeskkonna ja -korraldusega: kooliga mõõdetakse meetme 2 mõõdikuga - 92,5 - - üle keskmise rahul olevate õpilaste (kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate osakaal*** õpilaste osakaal kutsekeskhariduses) * Allikas: EHIS ** Kutsealase hariduse all mõistetakse ainult tasemeõppes saadud kutseharidust. *** Allikas: Rahulolu-uuring. Ehkki kutsekeskhariduses katkestab endiselt pea iga viies õpilane, siis ligikaudu pooled neist jätkavad oma õpinguid mõnes teises kutseõppeasutuses või gümnaasiumis. Positiivne on see, et 2021. aastal kutsekeskhariduse 1. aastal väljalangenute osakaal taas vähenes. Väljalangejate määr on kahanenud 19 OECD (2021), Education at a Glance 2021: OECD Indicators, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/b35a14e5- en. 19 alates 2018. aastast ning suundumus jätkus ka 2021. aastal. Seatud siht saavutati juba kolm aastat tagasi ning hetkel on tegelik tase sihist üle kahe protsendi madalam. Samas ei ole saavutatud kutsealase hariduse omandanute osakaalu (5 a pärast põhikooli lõpetamist) eesmärki ehk kasvu võrreldes 2019. aastaga. Näitaja vähenes aruandeaastal küll vaid 0,1 protsendi võrra, kuid muret tekitab see, et kutsealase hariduse omandanute osakaal on alates 2018. aastast, kui selle mõõtmist alustati, ainult vähenenud. Kutseharidusse suundujate osakaal on vähenenud nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetajate seas. Kõige vähem suundutakse kutseharidusse Harjumaal, Tartumaal ja Saaremaal (vt täpsemat infot aruande lisas). Kutseõppeasutustes õppijate rahulolu õpikeskkonna ja -korraldusega enam antud programmi tegevuse mõõdikuga ei mõõdeta, kuid rahulolu mõõdab meetme 2 näitaja – õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu (kutsekeskharidus). Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Kutseõppe koolitusmahtude kavandamine, õppekohtade tagamine ja õpilaste toimetulekut toetavad meetmed Toetati kutseõppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks kutseõppe kvaliteedi ja õppekorralduse arendamist, kavandati koolitusmahud ja õppekavarühmade optimaalne jaotus kogu riigis, tagati vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastati õppekeskkonda ja õppekavasid (vt ka peatükid 1.1 ja 2.1). Õpilastele suunatud toetuste süsteemi rakendamisega tagatakse kutseõppe kättesaadavus ning vähendatakse õpingute katkestamist majanduslikel põhjustel. Tegevuse raames maksti õppijatele õppeedukuse alusel õppetoetusi, õpinguid takistavate asjaolude korral eritoetusi ning kompenseeriti sõit kodu ja kooli vahel juhul, kui õppijatel puudus võimalus kasutada tasuta ühistransporti. Samuti toetati keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmist. Lähiajal on vaja uurida nende toetuste mõju õppes osalemisele ja lõpetamisele. Kutseõppesse on järjepidevalt vaja kaasata oma eriala tippspetsialiste ja väärtustada nende panust. Kutseõpet rahastades planeeritakse tööjõukulud ja kutseõppe korraldamise kulud kutseõppeasutustele ühtsetel alustel. Teisalt vajab kutseharidus jätkuvalt investeeringuid õppevahenditesse ja -keskkonda, et tagada kvaliteetse ja kaasaegse õppe läbiviimine. Kutseõppeasutuste õppekavarühmade üleriigilise jaotuse optimeerimine ja õppekeskkonna kaasajastamine Soodustatakse kutseõppeasutuste õppetaristu ühiskasutust (mis võimaldab kokkuhoidu) ning toetatakse õppekeskkonna (nt õppelaborite inventar, õppetööks vajalikud seadmed) ajakohastamist. Nendeks tegevusteks oli erinevatest rahastamisallikatest kokku kavandatud 0,6 miljonit eurot, mida on selgelt liiga vähe nüüdisaegse õppetaristu tagamiseks, sest kutsehariduse seadmetesse pole viimasel kümnendil enam suuremaid investeeringuid tehtud. Vajadus õppekeskkonna ajakohastamiseks on vähemalt 18 miljonit eurot järgmise kolme aasta jooksul. Peamiselt praktilise õppega seotud omatulusid kasutatakse kutseõppeasutuste õppeprotsessi arendamiseks ja tasuliste teenustega seotud kuludeks. Tasuliste teenuste alla kuuluvad täienduskoolitused ja praktilise õppe käigus elanikkonnale osutatud teenused ning valmistatud tooted. Majandustegevusest laekunud tulu suunatakse õppevaldkonna eripära arvestades tagasi praktilise õppe jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kutsevaliku õppekava20 on laienenud enam kui viieteistkümnesse kutsekooli. Norra/EMP toetustest rahastatuna on õppekava rakendunud üheteistkümnes koolis. Aasta lõpu seisuga õppis kutsevaliku õppekaval kokku 144 õpilast. Neide ja noormehi on õppekaval võrdselt (73/71) ning kõige enam on kutsevaliku õppurite hulgas kuni 19-aastaseid noori (109 õpilast). Koolid toovad esile, et õppekava võimaldab õpet individualiseerida ja pakkuda õpilasele nõustamist, kaasates õppesse ka piirkonna 20 2019. aasta alguses Kutseõppeasutuse seaduses tehtud muudatused lubavad koolidel rakendada tasemeõppena kutsevaliku õpet, mis võimaldab ametikooli tulnud noorel teha tutvust erinevate erialadega ning selle põhjal otsustada edasine haridustee või tööturule siirdumine. Õpe keskendub erialavalikuga seotud võtmepädevuste ja ülekantavate oskuste arendamisele. 20 ettevõtteid ja organisatsioone. Koolide eestvedamisel on koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldatud mitmeid seminare ning loodud kutsevalikuõppe võrgustik, kus koolid saavad jagada parimaid praktikaid. 2021. aastal jätkusid kutseõppeasutuste õppeinfosüsteemi Tahvel arendustööd ja koole toetati selle kasutuselevõtul. Tahvliga on liitunud kõik riigi hallatavad kutseõppeasutused. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele Vaja on leida lahendused, mis senistest paremini toetaksid noorte jõudmist keskhariduse omandamiseni. Kutsekeskhariduse katkestamine püsib endiselt suhteliselt kõrge (ehkki viimaste aastatega on olukord mõnevõrra paranenud) ja kuigi paljud katkestanud jätkavad õpinguid mõnes teises koolis, langeb liiga suur osa kutsekeskharidusõpet alustanutest juba esimesel õppeaastal haridussüsteemist välja (ligi 9%). Katkestamise vähendamisel on olnud edukas kutsevaliku õppekava rakendamine Norra/EMP rahastuse toel ja see võiks olla kättesaadav suuremale osale põhikooli lõpetajatest. Lisaks on osutunud efektiivseks lahenduseks mitmesuguste akadeemiliste ja kutsevalikutestide kasutamine põhikooli lõpetajate õpihuvi väljaselgitamiseks. Suurim ja üha tõsisem lahendamata probleem on raha leidmine kvaliteetseks kutseõppeks vajaliku tehnoloogia ja õppevahendite uuendamiseks. Viimased suuremad investeeringud õppevahenditesse tehti ca kümme aastat tagasi ning tänaseks on need vananenud. Kasutada oleva rahalise ressursiga pole võimalik tagada kvaliteetse kutseõppe jätkusuutlikkust. 1.4. Ligipääsu tagamine kõrgharidusele Tegevuse eesmärk on tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Programmi tegevuse mõõdikud: 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2017 2018 2019 2020 Siht Tegelik Sihttasemed Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel 16,8 17,3 17 15,2 16,6 14,5 16,4 16,2 16 16 aastal) (%)* Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas* 253 244 235 221 300 222 300 300 300 300 Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%)* - 51,0 51,4 52,3 52,8 55,0 53,2 53,6 54 54,5 Osakaal vilistlastest, kes on rahul hoida hoida hoida hoida hoida õppejõudude ja õpetamise ning - - 79,6 - - taset taset taset taset taset juhendamisega (%)** *Allikas: EHIS ** Allikas: kõrghariduse vilistlaste uuring. Järgmine uuring toimub 2022. a, andmed 2023. a. Eestile on iseloomulik kõrgharitute suhteliselt suur osakaal kogurahvastikust, kuid üliõpilaste üldarv ning sisseastumiste arv on viimastel aastatel veidi vähenenud. Viimast on mõjutanud noorte järjest süvenev valik mitte jätkata peale keskhariduse omandamist haridusteed Eesti kõrgkoolis või siis lükatakse õpingute jätkamine kaugemasse tulevikku. Samas on positiivne, et kõrgharidusõppest väljalangejate määr õpingute esimesel aastal on viimastel aastatel pidevalt vähenenud ning 2021. aastaks on näitaja saavutanud viimase viie aasta madalaima taseme. Kõrghariduse omandamist iseloomustab jätkuvalt naiste suur ülekaal nii kõrgharitute kui kõrghariduse omandajate hulgas, haridustee pikenedes esimeselt kõrghariduse astmelt teisele sooline lõhe veelgi süveneb. Täpsemalt vt kõrghariduse vastuvõetutega, õppijate, lõpetanute ja katkestajatega seotud trende aruande lisa peatükist „Kõrgharidus“. 21 Doktorikraadi kaitsmiste arv 2021. aastal on jäänud eelneva aastaga võrreldes enam-vähem samale tasemele, kuid arvestades, et doktorikraadi kaitsjate hulk on 2017. aastast pidevalt vähenenud, on stabiliseerumine hea tulemus. Siiski on sihttaseme saavutamiseni veel pikk tee. Positiivne muutus on 2021. aastal toimunud nominaalajaga lõpetanute osakaalus – katkestuseta kõrgharidusõpingud läbinud üliõpilaste osakaal on kasvanud ligi kolme protsendi võrra ning sellega on eesmärgiks olnud sihttase ületatud. Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamine ning rahastamis- ja juhtimissüsteemi arendamine 2021. aastaga lõppesid ülikoolidega sõlmitud kolmeaastased halduslepingud ning ministeeriumile esitati halduslepingute täitmise aruanded. Valdavalt olid kõrgkoolid neile seatud eesmärgid täitnud. Vajakajäämisi oli näiteks vastutusvaldkondades kõigis vastuvõtuks avatud õppekavarühmades eestikeelse kõrgharidusõppe võimaluste tagamisel ja ärinduse-halduse õppekavagrupis vastuvõtu vähendamise eesmärgi täitmisel. Aruannete tulemuste analüüsist lähtudes ja järgides haridusstrateegia eesmärke koostati halduslepingute eelnõud perioodiks 2022‒2024, kuid 2021. aastal ei jõutud halduslepingute läbirääkimistega lõpuni, sest kõrghariduse tegevustoetuse maht ei ole kasvanud tempos, et ülikoolid oleksid valmis täiendavaid kohustusi võtma21. Kõrghariduse rahastamisega seotud küsimused olid 2021. aastal nii meedia, kõrgkoolide endi kui ka Riigikogu liikmete tähelepanu all. Kõrghariduse tegevustoetused on viimasel viiel aastal võrreldes eelneva aastaga kasvanud suurusjärgus 2,0%‒4,9%, tegevustoetuse vähene kasv ei ole võimaldanud kõrgkoolidel tõsta õppejõudude töötasusid riigi üldise palgakasvuga samaväärselt. Valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüs ja ettepanekud lisaraha kaasamise võimaluste kohta kõrgharidusse. Kõrghariduse rahastamise aluspõhimõtteid muutmata on võimalik kõrgharidusseaduses täpsustada samal kõrgharidusastmel mitmendat korda õppimise, katkestamise järel uuesti õppesse asumise või mitmel õppekaval samaaegselt õppimise tingimusi, et parandada esimest korda tasuta kõrgharidust omandada soovijate võimalusi õppes osaleda ja suurendada üliõpilaste omavastutust. Kõrghariduse kvaliteedi tagamiseks korraldati kõrgkoolide institutsionaalseid akrediteerimisi (vt täpsemalt ptk „Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused“). Õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavate teenuste ja toetuste tagamine Varasemates programmides on üheks mõõdikuks olnud õpingute katkestamine kõrgharidusõppes, kuid uues haridusstrateegias on seatud eesmärgiks katkestamise asemel väljalangemise vähendamine. Kui üliõpilane katkestab õpingud, kuid jätkab järgmisel õppeaastal kõrgharidusõpinguid mõnel teisel õppekaval, siis arvestatakse see katkestamise hulka, kuid ei arvestata kõrgharidusõppest väljalangemisena. Seades eesmärgiks väljalangevuse vähendamise on võimalik valede õpivalikute korral aidata üliõpilastel leida neile sobiv eriala kõrgharidusõppes. Kõrgharidusõppeks võimeliste üliõpilaste toetamine aitab liikuda arengukava ja pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ühe eesmärgi, kolmanda taseme haridusega inimeste osakaalu suurendamise suunas. Kahel viimasel aastal on tuntavalt vähenenud nii kõrgharidusõpingud katkestanute kui kõrgharidusõppest väljalangenute määr. Muutus toimus paljuski COVID-kriisi tõttu, kui kõrgkoolid pidid suures osas üle minema veebipõhisele õppele, mis suurendas õppe paindlikkust ja võimaldas ka täiskasvanud õppijatel paremini tööd ja õpinguid ühildada. Ka nominaalajaga lõpetanute osakaalu kasvu võib seletada samade teguritega. Kõrgharidusõpingute katkestamise vähendamiseks kavandatakse 2022. a kõrgharidusseaduse muudatusega täiendava meetmena piirata tasuta kõrgharidusõppesse astumise kordade arvu. Nüüdisaegse õpikäsituse juurutamine, sh hindamispõhimõtete arendamine. 2021. a valmis erinevate riikide õigusaktide põhjal võrdlev analüüs kõrgharidustaseme õpiväljundite reguleerimise kohta riiklikul tasandil. Analüüsis esitatakse ettepanekud kvalifikatsiooniraamistiku üldiste õpiväljundite uuendamise kohta, tegevustega jätkatakse 2022. aastal. 21 Kuna kõrghariduse tegevustoetuse kasv jäi möödunud halduslepingu perioodil alla kõrgharidusega töötajate keskmise palga tõusule, keeldusid ülikoolid 2022. aasta jaanuaris allkirjastamast halduslepinguid enne, kui on selgunud kõrghariduse rahastamise perspektiivid. 2022.‒2024. a halduslepingute sõlmimisel on ülikoolid seadnud tingimuseks sätestada kõrghariduse rahastamise pikaajalise eesmärgina valitsemissektori kõrghariduskulude viimine 1,5%-ni SKP-st ning lühiajalise kohustusena kõrghariduse tegevustoetuse tõstmine iga-aastaselt 15% võrreldes eelneva aastaga. 22 Õppejõudude arengu väärtustamine ja doktoriõppe tulemuslikkuse toetamine akadeemilise järelkasvu tagamiseks, sh doktoranditoetus. Alates 2022/23 õppeaastast kujundatakse doktoranditoetus ümber nooremteadurite palgaks 2021. a töötati välja ja esitati Riigikogule õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused, mille eesmärk on reformida doktoriõpet, et kindlustada teadlaste järelkasv nii akadeemilises sektoris kui kogu ühiskonnas ning muuta doktoriõppe läbimine tõhusamaks. Doktorande ei käsitata edaspidi üksnes üliõpilastena, vaid alustavate teadlastena, kelle põhitööks on teadus- ja arendustegevus doktoritöö raames ning kes saavad oma töö eest palka. Doktoriõpe kujundatakse ümber selliselt, et enamikule doktorantidele on tagatud nooremteaduri ametikoht ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või on nendega sõlmitud tööleping ülikoolivälises asutuses doktoritööga seotud valdkonnas, st teadmussiirde doktorantuur. Töölepinguline suhe võimaldab doktoriõppega seotud tööülesanded selgelt ja ühetaoliselt fikseerida ja tasustada, et doktoriõpe muutuks efektiivsemaks. Samuti tagatakse sellega doktorantide sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastane tasustatud puhkus, võimalus saada haigushüvitist ja töötervishoiunõuete kohaldumine. Teadmussiirde doktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette doktorikraadiga tippspetsialiste väljapoole akadeemilist sektorit ning edendada ülikoolide ja ettevõtete koostööd. Doktoriõppe reform peaks pärast rakendumist 2022. aastal aitama kaasa doktorikraadi kaitsmiste arvu kasvule. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele Viimastel aastatel on tuntavalt vähenenud kõrgharidusõppest väljalangenute määr ja kasvanud nominaalajaga lõpetanute osakaal. Eestikeelse kõrgharidusõppe jätkusuutlikkuse kindlustamiseks, õppe kvaliteedi ja mitmekesisuse hoidmiseks ja õppejõudude järelkasvu tagamiseks tuleb jätkata kõrghariduse rahastamispõhimõtete arendamist ning kasvatada kõrgharidusõppe rahastamist. Põhimõttelised muudatused, nagu tasuta täiskoormusega eestikeelsest õppest loobumine, eeldavad ühiskondlikku kokkulepet ja mandaati Riigikogu valimistel. Suurema või märkimisväärse omaosaluse kohustuse panemisel üliõpilastele tuleb lisaks kaasatavale erarahale arvestada sellega, kuidas muudatus mõjutab kõrgharidusele ligipääsu, üliõpilaste motivatsiooni Eestis kõrgharidusõppesse astuda ja tööjõuvajaduse tagamist. Ühtlasi tuleb kaaluda kõrghariduse omandamisega kaasnevat personaalset hüve laiema ühiskondliku ja kultuurilise kasu taustal. 1.5. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine22 Tegevuse eesmärk: paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest. Programmi tegevuse mõõdikud: 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2017 2018 2019 2020 Siht Tegelik Sihttasemed 25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute 7,3 7,6 8,6 6,5 >9 8,6 >9 >9 >9 >9 elukestvas õppes osaluse määr (%)* Mittestatsionaarses üldharidusõppes 19 hoida hoida hoida hoida hoida a ja vanemate õppijate arv** 3534 3487 3487 3698 3595 taset taset taset taset taset Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes 35,9 33 32 28 30 30 30 30 30 30 (%)** 25+ õppijaid kutseharidusõppes (% hoida hoida hoida hoida hoida kõikidest õppijatest)** 36,7 39,6 41,7 42,4 41,1 taset taset taset taset taset *Allikas: Eesti-tööjõu uuringu andmed **Allikas: EHIS 22 2021-2024 programmis paiknes täiskasvanuharidus kolmandas meetmes tegevusena 3.3 Täiskasvanuhariduse arendamine, õppimisvõimaluste loomine ja täiskasvanuõppe populariseerimine. 23 Madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr on järk-järgult kasvanud, ehkki COVID-pandeemia tõi kaasa tagasilanguse. Kui 2020. a osales elukestvas õppes 6,5% 25‒64- aastastest madala haridustasemega täiskasvanutest, siis 2021. a juba 8,6%, mis on sama kriisieelse 2019. aasta tasemega. Vt pikemat analüüsi erinevate sihtrühmade elukestvas õppes osalemisest aruande lisa alapeatükis „Osalus elukestvas õppes“. Mittestatsionaarses üldharidusõppes on täiskasvanute arv aastatagusega võrreldes vähenenud. Ehkki taseme hoidmise eesmärki ei saavutatud, ei ole näitaja kahanemine ka kõrvalekalle varasemast trendist, sest viimastel aastatel on kõikumist olnud mõlemas suunas. 2019/20. õppeaastal käivitati täiskasvanute gümnaasiumide liitmine kutsekoolidega ja praeguseks on liidetud viis kooli. Praegu on liiga vara rääkida liitmisprotsessi positiivsest või negatiivsest mõjust õppes osalemisele, kuna liidetud koolides puudub selge trend (vt rohkem infot täiskasvanute gümnaasiumide liitmise kohta aruande lisa alapeatükis „Tasemehariduse omandamine“). Õppes osalemist võisid mõjutada ka COVID kriisist tingitud piirangud, mille tõttu täiskasvanud õppijatel on olnud veelgi keerulisem ühildada õpinguid töö- ja pereeluga. Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes oli 2021. aastal 30%, millega jäädi seatud sihi piiresse. Siiski on väljalangejate osakaal võrreldes 2020. aastaga suurenenud. Tegu on eelneva nelja aasta jooksul püsinud selge langustrendi pöördumisega, kuid näitaja on siiski madalamal tasemel, kui see oli aastatel 2015–2019 ja 2020. aasta oli pandeemia puhkemise tõttu erandlik. Seega ei ole veel põhjust järeldada, et väljalangejate osakaal oleks tõusuteel. 25-aastaste ja vanemate osakaal kutseharidusõppes oli 2021. aastal madalam kui kahel eelneval aastal ning seega ei suudetud sihti saavutada (taset hoida). Täiskasvanute osakaalu kasv kutsehariduses on aga kestnud mitmeid aastaid ning on ootuspärane, et see teatud tasemel pidurdub. Kas kasvutrendi katkemine on märk stabiliseerumisest, ainult ajutine kõrvalekalle või uus murettekitav trend, näitavad lähiaastad. Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Täienduskoolituse paindlikkuse ja kvaliteedi arendamine ning õppimisvõimaluste loomine 2021. a on jätkunud täienduskoolituste kvaliteedisüsteemi väljatöötamine. Jätkatud on täienduskoolitusasutuste kvaliteedihindamist: lävendipõhised kvaliteedihindamised viidi läbi seitsmes valdkonnas. Õppe kvaliteeti hinnati aasta jooksul 32 täienduskoolitusasutuses, kordushindamisi tehti 28 asutuses. 2020. a hindamistulemuste kohta koostati kokkuvõtlik analüüs. Leiti, et kui täienduskoolituses käivitada regulaarne kvaliteedihindamine, peab kasutatav mudel olema tõhus ja ressursisäästlik. Oluline on probleemide ennetamine, mitte ainult tagajärgedega tegelemine. Selles osas on analüüsi põhjal veel arenguruumi. Sügisel uuendati õppe kvaliteedi hindamismudelit ning asutustel, mis tulevad hindamisele, on võimalik enne seda läbida EKKA infoseminar, tutvuda hindamiskriteeriumitega ja viia õppekavadesse muudatusi lähtuvalt koostatud eneseanalüüsist. Täienduskoolituse kvaliteedi edendamiseks on täiendavalt korraldatud seminare ja koolitusi ning valmivad videod teemal „Kvaliteedi nopete sari“. Lähtudes täienduskoolituse kvaliteedi hindamise pilootprojektist ja vajadusest reguleerida mikrokvalifikatsioonidega seonduv, on ette valmistatud täiskasvanute koolituse seaduse muudatused23. Eelnõu on kavas heaks kiita 2022. aastal. Mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtt võimaldab toetada töötajate kiiret enesetäiendamist vastavalt tööturu vajadustele, täita teadmuspuudujääke, suurendada haridussüsteemi paindlikkust, hõlbustades liikumist eri haridusliikide vahel, soodustada innovatsiooni koolituspakkumises ja jõuda rohkemate õppijateni. Muudatuste ettevalmistamiseks tehti uuring „Mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtmise võimalused Eesti haridus- ja kutsesüsteemis rahvusvahelisele praktikale toetudes.“ Samuti analüüsiti haridusvaldkonna maksukeskkonda (annetuste tulumaksustamine haridusvaldkonnas, koolituskulude maksustamine erisoodustusena jne). 23 Mikrokvalifikatsioonide regulatsioonis on aluseks nii Euroopa Komisjoni mikrokvalifikatsioonide soovituse eelnõu kui eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringi tagasiside. Eelnõuga reguleeritakse mikrokvalifikatsiooni mõiste, maht ning pakkumise tingimused sh nõue kvaliteedihindamise läbimiseks vastavas õppekavarühmas. 24 Tegevuse „Mitteformaalsele koolitusele ligipääsu suurendamine ja koolituse kvaliteedi tõstmine“ kaudu pakutakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastuse toel täiendus- ja ümberõppevõimalusi (koolituste rahastamise otsused lähtuvad OSKA soovitustest) ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. 2021. aasta riiklik koolitustellimus (RKT) koostati mitmes osas, kogumaksumusega 3,05 miljonit eurot. 2021. a koostati nn põhitellimus 9870 inimese oskuse parandamiseks (kokku 505 kursust). Lisaks koostati tervishoiusektoris tekkinud kriitilise tööjõupuuduse leevendamiseks lisatellimus 31-le tervishoiu valdkonna kursusele 360 õppijale. Kriisi sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks koostati samuti täiendav tellimus, mille kursustega sooviti lahendada lühiperspektiivi kitsaskohti (tervishoiusüsteemi toimepidevuse säilitamine, turismivaldkonna taaskäivitamise toetamine, kaugtööks vajalike digioskuste arendamine jne) ning toetada tööjõupuuduses majandussektoreid, ettevõtete ümberkujunemist vastavalt muutunud oludele ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Tellimusse valiti tasemeõppeasutustest kokku 324 kursust 4513-le õppijale. Täiendus- ja ümberõppesse suudeti kaasata olulisel määral madala haridustasemega inimesi, samuti on kaetud erinevad vanuserühmad ehk õppima on tulnud ka vanemate vanuserühmade inimesed. Kursuste katkestamise määr on madal – sisenenutest lõpetab selle ca 90%. RKT kursuste pakkumist mõjutas oluliselt COVID-pandeemia ja selle tõkestamiseks kehtestatud piirangud. Kuni mai lõpuni olid grupikoolitused keelatud või kehtisid piirangud koolitusgrupi suurusele. Sellel perioodil oli õppeasutustel võimalik RKT kursusi pakkuda veebipõhises kontaktõppes. Osalejate nakkusohutuse kontrollimise nõuded tõid kaasa olukorra, kus suurenes kursustest loobujate ja katkestajate hulk (läbi viidi 80% kursustest ehk 696 koolitust, osalejatest lõpetas 88,5%). Aruandeaastal osales tasuta kursustel kokku 11 187 inimest. 2021. aasta lõpuks on alates 2016. aastast ESFi kaasrahastamisel toimunud kursustel osalenud kokku ligi 76 000 täiskasvanut, neist 70 236 ehk 92,6% on lõpetanud tunnistusega. Madalama haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse. Varasema õpi- ja töökogemuse süsteemi VÕTA arendamine ja rakendamine Tegevuse „Täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse“ raames on jätkunud tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (edaspidi VÕTA) süsteemi. Viimasel kahel õppeaastal on VÕTA arvestamine kutse- ja kõrgkoolides mõnevõrra vähenenud. Olukorra muutmiseks on suunatud tegevused VÕTA võimalustest teadlikkuse suurendamisele ning VÕTA rakendamise toetamisele erinevate arendustegevuste kaudu. 2021. a valmisid VÕTA rakendamise digitaalsed juhendmaterjalid VÕTA taotlejale, hindajale ja nõustajale. VÕTA protsessi tutvustamiseks ja laialdasemaks kasutamiseks koostati VÕTA sissejuhatav video eesti, vene ja inglise keeles. Kogemuste vahetamiseks VÕTA rakendamise teemadel viidi läbi võrgustikuseminarid. Samuti on täiskasvanutele mittestatsionaarset üldharidusõpet pakkuvates koolides korraldatud üritusi, suurendamaks teadlikkust õppimisvõimalustest, muudetud õpiteid paindlikumaks ja toetatud täiskasvanud õppurite õppes püsimist. Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest, täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine 2019/20. õppeaastal käivitati täiskasvanute gümnaasiumide liitmine kutsekoolidega ja praeguseks on liidetud viis kooli. Tänaseks on ümberkorraldusprotsess käimas Haapsalu Kutsehariduskeskuses (rakendumise õppeaasta 2019/20, keskusega liideti Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium), Rakvere Ametikoolis (2020/21, liideti Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium) ja Võrumaa Kutsehariduskeskuses (2020/21, liideti Võru Täiskasvanute Gümnaasium). Alates 2021. a augustist võtab täiskasvanud õpilasi üldharidusse vastu ka Kehtna Kutsehariduskeskus ning selle õppeaasta alguses suleti Paide Täiskasvanute Gümnaasium (liideti Järvamaa Kutsehariduskeskusega). Liitmisprotsessi mõjude hindamiseks on kavas läbi viia uuring. Edendati koostööd täiskasvanuhariduse osapooltega (KOVi esindajad, tööandjad, Rajaleidja keskused, Töötukassa jt), kes aitaksid tõsta sihtgruppide teadlikkust ning aidata neid õppesse suunata. Koolitajate pädevuse tõstmiseks korraldati koolitusi, konverentse ja seminare. Täiskasvanute koolitajate kutse populariseerimiseks ja kutse andmise protsessi tutvustamiseks toodeti podcastid ja viidi läbi infoseminarid nii eesti kui vene keeles. Aasta aastalt suureneb kutse taotlejate ja saajate hulk (2019. a 123 koolitajat, 2021. a 160). Et tõsta elanikkonna teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest laiemalt, korraldati taas täiskasvanud õppija nädal, mille raames toimuvad õpisündmused üle kogu Eesti, 25 tunnustati täiskasvanud õppijaid ja koolitajaid ning korraldati teavituskampaania “Keskharidus avardab võimalusi”. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele 2021. a jätkunud COVID-kriis ning täiendkoolitustele kehtinud piirangud ja koroonapassi kasutuselevõtt mõjutasid elukestvas õppes osalemist. Kuigi osalusmäär ei saavutanud veel kriisieelset taset, on täiskasvanute osalus elukestvas õppes 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga siiski tõusnud. Piirangud on mõjutanud just praktikakomponendiga koolituste läbiviimist, kuna kõigi praktiliste oskuste õpetamine ei ole digivahendeid kasutades võimalik. Euroopa Liidu liikmesriigid on kokku leppinud, et aastaks 2030 osaleb vähemalt 60% inimestest aasta jooksul õppes ning uudsete lahendustena nähakse nii mikrokvalifikatsioonide kui ka õpikontode kasutuselevõttu. Eesti jaoks eeldab see elukestvas õppes osalemise suurendamist poole võrra. Kuigi osalus elukestvas õppes on aastate jooksul järjepidevalt suurenenud, on siiski jätkuvalt ka mitmeid väljakutseid. Vähem täiendavad end madala haridustasemega inimesed ning endiselt iseloomustavad osalejate struktuuri vanuselised, soolised, regionaalsed ja hariduslikud lõhed. Samuti on Eestis endiselt probleemiks madala haridustasemega ning eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute kõrge osakaal elanikkonnast (2021. a 26,5%). Riigi konkurentsivõime säilitamiseks ning ettevõtete digipöördeks on vaja jätkata täiskasvanute digibaasoskuste ja baasoskustest kõrgemate digioskuste arendamist. Järgnevatel aastatel on oluline jätkata täiskasvanutele sobivate paindlike õpiteede loomisega, tagades seejuures täienduskoolituste kvaliteedi. Jätkame täiskasvanud õppija täienduskoolituste e-tunnistuste süsteemi arendamist. See on aluseks elukestva õppe digiloo kujunemisele, mis hõlmaks inimese kogu elukaare jooksul omandatud tunnistusi, diplomeid, sertifikaate jm teadmisi ja oskusi kirjeldavaid ja tõendavaid dokumente. Hariduse digilugu aitaks kaasa mitteformaalse ja formaalse õppe lõimimisele, mikrokvalifikatsioonide rakendumisele elukestva õppe osana ning eri viisil ja ajal õpitu tunnustamisele (VÕTA) ning toetaks seeläbi personaalse õpitee kujunemist. 1.6. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine24 Tegevuse eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Programmi tegevuse mõõdikud: 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2017 2018 2019 2020 Siht Tegelik Sihttasemed Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%)* 9,5 11 12,2 11,6 10-15 11,4 10-15 10-15 10-15 10-15 Välisüliõpilaste rahulolu Eestis hoida hoida hoida hoida hoida õppimisega (%)** 82 - 86 - - taset taset taset taset taset *Allikas: EHIS **Allikas: ISB, Välisüliõpilased Eestis ja maailmas. 2021. aastal uuringut ei toimunud. Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal vähenes veidi ka 2021. aastal. Välisüliõpilaste osakaalu vähenemine kahel viimasel aastal on seletatav COVID-pandeemia mõjuga, mille tõttu piiri taga kõrghariduse omandamine on välismaalastele olnud mõnevõrra raskendatud. Aasta varasemaga võrreldes jäi 2021. aasta langus siiski madalamaks ja püsime endiselt seatud eesmärgi piires. Kõrghariduse rahvusvahelistumisega seotud trende vt täiendavalt aruande lisa kõrghariduse peatüki alapeatükist „Rahvusvahelistumine“. Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Rahvusvaheline haridusturundus (Education Estonia, Study in Estonia) 24 2021-2024 programmis oli rahvusvahelistumine tegevus nr 1.5, kuna täiskasvanuhariduse tegevus paiknes kolmandas meetmes. 26 Education Estonia aasta tähtsündmuseks oli Eesti hariduse suurejooneline tutvustamine EXPOl, sh Eesti hariduse nädal, kus osalesid haridusminister Liina Kersna ja president Kersti Kaljulaid koos esindusliku haridusdelegatsiooniga. Seoses EXPOga loodi viis Eesti hariduse eri valdkondi tutvustavat videot ning värskendati olemasolevaid. Education Estonia veebilehel oli üle 18 000 külastaja, kuu keskmine külastajate arv on tõusnud üle kahe korra (700lt 1700ni). Huvipakkuvamad teemad kodulehel on olnud distantsõpe, ProgeTiiger, tagasivaade Tiigrihüppele. Alustati koostööd laia rahvusvahelise jälgijaskonnaga veebiajakirjaga Estonian World. 2021. aastal jõudsid ilmuda alushariduse teemaline artikkel, lugu võrdsetest võimalustest Eesti hariduses. Study in Estonia peamine rõhk oli 2021. aastal ülikoolide toetamisel värbamis- ja turundustegevustes. 2021. aasta sügise seisuga langes Eestis tasemeõppe välistudengite arv umbes 3% (5236 tudengilt 5072 tudengini). Vähenemise taga võib endiselt näha üleilmse pandeemia mõju. Samas on kasvanud vastuvõtt võrreldes 2020. aasta suvega. Kokku õpib Eesti kõrgkoolides tasemeõppes välisüliõpilasi 124 riigist. Vastuvõtu kasvu taga on võimalik näha ülikoolide ja Study in Estonia ühist koostööd ning programmi rahalise toe mõju. Kutsehariduse rahvusvahelise koostöö arendamine 2021. aastal töötati välja kutsehariduse rahvusvahelistumise mõõdik ning alates 2022. aastast hakatakse mõõtma lühiajalises õpirändes osalenud kutseõppe lõpetanute osakaalu (%). Arvesse lähevad need, kes on õpingute jooksul viibinud õpirändes järjest vähemalt 2 nädalat. Eesti kutseõppurid osalesid 2021. aastal Austrias Euroopa kutsemeistrivõistlustel EuroSkills 2021. Eesti noortest üks pälvis hõbemedali ja kaks tõid koju meisterlikkuse medali. Eesti võistlejad pakkusid tugevat konkurentsi paljudel aladel, saavutades ka neljandaid, viiendaid ja kuuendaid kohti. Euroopa Liidu mobiilsusprogrammi Erasmus+ elluviimine (katab üld-, kutse-, kõrg-, ja täiskasvanuharidust) Erasmus+ uue perioodi (2021-2027) 2021. a taotlusvoorudeks laekus Eesti haridusasutuselt kokku 174 taotlust, millest 103 olid õpirände- ja 71 koostööprojektid. Esialgsete tulemuste põhjal on toetusteks eraldatud 16,4 miljonit eurot, millest 10,7 miljonit eurot on 94 haridusvaldkonna õpirändeprojektidele ja 5,7 miljonit eurot 24 koostööprojektidele. Õpirändeprojektid annavad ligi 4000 inimesele võimaluse osaleda õpirändes, kõrgharidus on lähetamas 2370 inimest, üldharidus 850, kutseharidus 650 ja täiskasvanuharidus üle 110 inimese. Koostööprojektide teemad olid õppeprotsessi mitmekesistamine, uued oskused, digi-, rohe ja kaasamisteemad jne., keskmine toetus oli 236 800 eurot. Kutsehariduses toetatakse Erasmus+ programmist õpetajate ja õpilaste õpirännet, välisekspertide kutsumist ja koostööprojekte kutsehariduse arendamiseks, uuenduslike lahenduste loomiseks, kohandamiseks ja kasutuselevõtuks kutsehariduses. Erasmus+ õpirände harta raames rakendatakse õpirände akrediteerimist kutseõppeasutustele, kelle jaoks on õpirännete süsteemne korraldamine osa organisatsiooni strateegilisest arendamisest ning kellel on sellega seoses pikaajalised eesmärgid. Aasta lõpuks oli akrediteeritud kutseõppeasutusi 12. Tipptaseme märgise said Tallinna Teeninduskool, Tartu Kunstikool, Rakvere Ametikool ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Erasmus+ programmi rahastusel moodustati kutsehariduse ekspertide kogu (VET team) – HTM kutsehariduse valdkonda nõustav ja poliitikasoovitusi ettevalmistav kogu. Põhifookused 2021. aastal olid oskustepõhine lähenemisviis kutsehariduses, individuaalsed ja paindlikud õpiteed ning rohepööre kutsehariduses. Kõrghariduse rahvusvahelistumist toetatakse erinevate meetmetega. Tõukefondide vahenditest on toetatud välismagistrantide ja -doktorantide Eestisse õppima asumist, lõpetanud välisüliõpilaste osakaal on üheks tulemusnäitajaks tulemusrahastamisel. Kuna välisüliõpilaste osakaalu eesmärk on saavutatud, loobutakse alates 2023. a tulemusrahastamisel sellest näitajast. Õpirände soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme25: Kristjan Jaagu stipendium, Noore Õpetlase stipendium, Euroopa Ülikooli Instituudi stipendium jt 2021. aastaga lõppes Kristjan Jaagu mobiilsustipendiumide programmi periood. Viidi läbi programmi välishindamine ning selle tulemusi arvestades koostati uus Kristjan Jaagu programm, millega seatakse eesmärgiks suurendada mobiilsuse mõju Eesti kõrgharidusele, teadusele ja ka tööturule. 25 Vt lähemalt https://harno.ee/opirande-stipendiumid Dora Pluss stipendiumiprogrammi rahastatakse Teadussüsteemi programmist (2022-2025). 27 Välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenuse pakkumine ENIC/NARIC keskuses Välisriigi hariduskvalifikatsioone hinnatakse vastavalt õigusaktidele, Lissaboni tunnustamise konventsiooni põhimõtetele ja riikidevahelistele kokkulepetele. 2021. a hindas ENIC/NARIC keskus 2222 välisriigi kvalifikatsiooni. HTM koostöös Eesti ENIC/NARIC Keskusega osales Balti ja Beneluxi riikide kõrghariduse kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise lepingu ettevalmistamisel, mis allkirjastati 27. septembril. Lepinguga muudetakse Balti ja Beneluxi riikide väljastatud kõrghariduskvalifikatsioonide tunnustamise protseduur automaatseks, mis tähendab, et kvalifikatsioonide tunnustamisele ei eelne hindamismenetlust. Leping jõustub, kui kõik kuus lepinguga ühinenud riiki selle heaks kiidavad. Eesti oli esimene riik, kes lepinguga ühines. Koostöös Eesti ENIC/NARIC keskusega valmistas HTM ette dokumentatsiooni ülemaailmse kõrgharidusega seotud kvalifikatsioonide tunnustamise konventsiooniga ühinemiseks. Konventsiooni põhimõtted on aluseks selliste kõrghariduskvalifikatsioonide, kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide ja kõrghariduse osaõpingute tunnustamisele, mida konventsiooniosaline peab oma haridussüsteemi osaks ja ametlikult tunnustab. Eesti valitsus kiitis kolmanda riigina konventsiooni heaks ning on selle osaline alates juunist 2021. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele Välisüliõpilastega seotud eesmärgid on saavutatud ning välisüliõpilaste osakaal on jõudnud tasemele, kus on õige aeg rahvusvahelistumisega seotud eesmärgid ja tegevused üle vaadata. Loobutud on välisüliõpilaste osakaalu arvestamisest kõrgkoolide tulemusrahastamisel ning valmistatakse ette Eesti kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumise põhimõtteid kuni aastani 2035, et leppida kokku prioriteetides ja peamistes tegevussuundades valdkonna kujundamisel. Kokkulepitavast hakkavad oma tegevustes juhinduma Haridus- ja Teadusministeerium, aga ka seotud asutused, kõrgkoolid ning valdkonna katusorganisatsioonid. Rahvusvahelistumise aluspõhimõtetes rõhutatakse kvaliteedi ja tipptaseme toetamist, tegevuste tasakaalustatust, panustamist nii Eesti kui kogu maailma ees seisvate väljakutsete lahendamisesse ning tuge Eesti majanduse muutumisel teadmusmahukaks ja innovatsioonil põhinevaks. 28 Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad Meetme eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Meetmesse on koondatud tegevused nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamiseks kõigil haridustasemetel ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut, õpe võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat, kutseõpetajat ja õppejõudu. Õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija arengu pidevaks toetamiseks lähtutakse õppekavade arendamisel ja rakendamisel ning õppijate hindamisel nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja sellele vastavat metoodikat. Toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist. Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide järelkasv, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel. Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem. Meetme 2 mõõdikud ja nende täitmine: 2021 2022 2023 2024 2025 2035 Mõõdik 2018 2019 2020 Siht Tegelik Sihttasemed PISA uuringus alla kolmanda taseme* saavutanud õpilaste osakaal (%), sh - funktsionaalne 32,0 - - - - 31,5 - - 31 27 lugemisoskus - matemaatiline 31,0 - - - - 30,5 - - 30 26 kirjaoskus - loodusteaduslik 30,2 - - - - 29,5 - - 29 25 kirjaoskus Baastasemest kõrgema taseme digioskustega - 76,2 - 78 - - 80 - 82 90 16-24a osakaal (%)26 Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu** - kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate 26,1 24,5 24,4 kasvab 24,6 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab õpilaste % - 8. klass - 11. klass 34,2 33,6 35,4 kasvab 39,6 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab - kutsekeskharidus 60,1 52,4 - kasvab 54,8 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab - tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate 83,7 - - kasvab 84,2 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab õpetajate % Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamil täpsus- täpsus- (%) 67,8 -*** 57,9 kasvab kasvab 95 tub tub - vähemalt B1-taseme saavutanute osakaal - vähemalt B2-taseme Uus mõõdik, metoodika väljatöötamisel saavutanute osakaal Õpetaja kutsekindlus**** - õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes - 54 57 hoida 51 hoida hoida 56 60 on pärast lõpetamist taset taset taset 26 Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI). Varasemast mõõdikust „Põhikooli lõpetajate IKT baasoskuste tase“ on loobutud. Mõõdikut ei uuendata 2021. a kohta – kajastame järgmise aasta aruandes. 29 töötanud õpetajana viiel järjestikusel aastal (%) - esmakordselt - 50 46 hoida 50 hoida hoida 52 55 õpetajana alustanute taset taset taset osakaal, kes on töötanud viiel järjestikusel aastal pärast ametisse asumist (%) * Mõõdetakse skaalal 1‒6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkusi. ** Allikas: Rahulolu-uuring. Mõõdiku metoodikat on muudetud. *** Ei arvutatud, kuna eesti keel kui teise keele põhikooli lõpueksam oli eriolukorra tõttu vabatahtlik. ****Arvesse on võetud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli, kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli õpetajad, kes on pärast õpetajakoolituse lõpetamist või esmakordselt tööle asumist töötanud viiel järjestikusel aastal. PISA uuring lükkus COVID-pandeemia tõttu edasi 2022. aastasse ja 2021. aastal madalate oskustega õpilaste osakaalu ei mõõdetud. Samuti ei uuendatud andmeid 16‒24-aastaste digioskuste taseme kohta. Kuigi näiteks põhikooli tasemetööd näitavad mõningast õpilaste oskuste taseme langust, võib loota, et kriisi mõjude ennetamise ja leevendamise meetmete abil (nt riigi toetused õpihuvilaagrite korraldamiseks ja nn õpilünkade tasandamiseks, asendus- ja abiõpetajate võimaldamine jm) suudetakse õpilastel tekkinud õpilüngad tasandada. Õpilaste subjektiivne rahulolu on 2018. aasta tasemest madalam ja on tervikuna pigem madal. Arvestades pikalt kestnud kriisiolukorda ja sellega kaasnevat vaimset pinget, võib samas saavutuseks pidada sedagi, et langustrend on peatunud ja õpilaste rahulolu on võrreldes eelmise aastaga pisut kasvanud. Valdav enamik õpetajaid on oma tööga rahul ning rahulolu on võrreldes eelmise mõõtmisega 2018. aastal ka pisut kasvanud. Eesti keelest erineva emakeelega põhikoolilõpetajate eesti keele oskuse tase on langenud muret tekitaval määral: eesti keel kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme saavutanute osakaal oli 2021. aastal lausa 10 protsendi võrra madalam kui pandeemiaeelsel 2019. aastal. Arvestades, et eksamisooritajate arv on samal ajal kasvanud, on kriisiaastatel märkimisväärselt suurenenud põhikoolilõpetajate hulk, kes ei oska eesti keelt iseseisva keelekasutaja tasemel. Ebapiisav eesti keele oskus takistab õpingute jätkamist gümnaasiumis ja kõrgkoolis ning suurendab tõrjutusriski. Seetõttu on väga oluline liikuda järgmistel aastatel jõudsamalt edasi eesti keele õpet toetavate tegevustega alus- ja üldhariduses. Õpetajate kutsekindlust monitooritakse kahe mõõdikuga. Õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast lõpetamist töötanud õpetajana viiel järjestikusel õppeaastal, on võrreldes 2020. a näitajaga langenud 57%-lt27 51%-le28. 2021. a esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on töötanud viiel järjestikusel aastal pärast ametisse asumist, on võrreldes 2020. aastaga tõusnud 4% ja saavutanud 2019. a taseme. Nimetatud kaks mõõdikut on väga komplekssed, st õpetajate järelkasvu, tööle asumist ja ametis püsimist mõjutavad mitmed tegurid (õpetajate ettevalmistus, koolivõrgumuudatused, kooli sisekliima ja juhtimine, motivatsioon, palk jne). Nende toimemehhanismide väljaselgitamine nõuab eraldi suuremahulist analüüsi. Meetme 2 tegevused 2.1. Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Tegevuse eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. 27 Täiendatud õpetajakoolituse õppekavade alusel oleks 2020. a näitaja olnud samuti 57%. 28 2021. a metoodika veidi muutunud. Nimelt korrigeeriti 2021. a õpetajakoolituse õppekavade nimekirja. Näitaja langus pole seotud ainult metoodika muudatusega. 30 Programmi tegevuse mõõdikud: 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2018 2019 2020 Siht Tegelik Sihttasemed Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku 40 78 148 kasvab 148 kasvab kasvab 160 160 kuuluvate koolide arv* Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%) ** 4. klass 27,4 26,3 31,6 kasvab 31,8 kasvab kasvab kasvab kasvab 8. klass 13,8 12,3 14,7 kasvab 16,3 kasvab kasvab kasvab kasvab 11. klass 15,9 13,8 16,3 kasvab 15,8 kasvab kasvab kasvab kasvab Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%) 4. klass 67,6 65,4 67,8 kasvab 66,0 kasvab kasvab kasvab kasvab 8. klass 75,6 74 74,2 kasvab 79,3 kasvab kasvab kasvab kasvab 11. klass 82,1 89,5 89,1 kasvab 92,4 kasvab kasvab kasvab kasvab Kutseõppeasutuste õppijad 88 87,6 - kasvab 92,4 kasvab kasvab kasvab kasvab Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh 85 - - kasvab 87,5 - - kasvab - õpilaste, lapsevanemate, kolleegide poolt) (%) Andeka õppija toetamine Uus mõõdik, metoodika väljatöötamisel Vanemluse toetamine Uus mõõdik, metoodika väljatöötamisel Õpetajate osakaal, kes vähemalt kord uuringut ei kuus on õpetanud koos teise 21,5 - - - toimunud - - 25 - õpetajaga (TALIS) (%)*** Põhikoolilõpetajate osakaal, kelle digipädevuse oskused on keskmisel 69 - - - - täpsustub täpsustub täpsustub täpsustub või üle keskmise tasemel (%)**** Koolide osakaal, kus IKT süvaõppes osalevad lapsed põhikooli kõikides Uus mõõdik, metoodika väljatöötamisel kooliastmetes Koolis on õppekorraldust ja õpetajat Ei mõõdetud. Mõõdikust on edaspidi loobutud. toetav haridustehnoloogiline tugi Kaasajastatud digitaristuga koolide 48 48 63 85 85 100 100 - - osakaal (%)***** *Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm (projekt „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuse 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames) ** Allikas: Rahulolu-uuring. Mõõdiku metoodikat on muudetud *** Järgmine TALISe uuring toimub 2024. aastal ja TALISel põhinevad mõõdikud arvutatakse uuesti 2025. aasta sügisel. **** 2018. a tulemus on katsetusliku digipädevuse tasemetöö tulemus. Testi tegid põhikooli 9. kl õpilased ja osakaal näitab neid, kelle oskused olid keskmised või üle keskmise. ***** ESF meetmest toetust saanud koolide osakaal meetme tingimustele vastavatest ja abikõlblikuks loetud koolidest. Mõõdik oli kasutusel 2021‒2024 programmis, edaspidi (alates 2022‒2025 programmist) seda enam ei kasutata, kuna tõukefondide vastav toetusmeede lõpeb. Muutused mõõdikute tasemes osutavad suhteliselt aeglasele, kuid püsivale liikumisele nüüdisaegse õpikäsituse rakendumise suunas. Õpilaste liikumisvõimalused koolides on paranenud ja õpilaste rahulolu liikumisvõimalustega koolis püsib stabiilsel tasemel. Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuulus 2021. a lõpus 148 kooli ning 2022. a alguses kasvas võrgustik 176 koolini. Järgmistel aastatel võrgustikuga liitumisest on huvitatud veel koole ja võrgustiku tegevused on mõjutanud õpilaste rahulolu liikumisvõimalustega koolis. Erandiks on gümnaasiumiõpilased, kelle seas on veidi vähenenud nende õpilaste osakaal, kes on koolis olevate liikumisvõimalustega rahul. Vaatamata näitajate paranemisele ei saa siiski rahuldavaks pidada olukorda, kus liikumisvõimalustega koolis on rahul vähem kui viiendik 8. ja 11. klassi õpilastest. 31 Kiusamist mittekogenud õpilaste osakaal on kasvanud kõigis vanuserühmades, v.a 4. klassi õpilaste hulgas. Suurenenud on ka kiusamist mittekogenud õpetajate osakaal. Arvestades, et tervelt kolmandik 4. klassi õpilastest ja viiendik 8. klassi õpilastest on siiski kogenud korduvat kiusamist, tuleb süsteemsele kiusuennetusele koolides jätkuvalt suurt tähelepanu pöörata (vt täpsemalt aruande lisa alapeatükist „Üldhariduskoolide õpilaste heaolu). 2021. a ei mõõdetud õpetajate osakaalu, kes on vähemalt kord kuus õpetanud koos teise õpetajaga, sest TALIS uuring toimus viimati 2018. aastal ja järgmine tuleb 2024. aastal. Digipädevuste taset mõõtvaid tasemetöid tegid 2021. aastal 8. ja 11. klasside õpilased. Niisiis ei mõõdetud tasemetöödega enam põhikoolilõpetajate digioskusi, nagu varasematel aastatel, edaspidi sellest indikaatorist loobutakse ja asendatakse uuega. Koolide digitaristu ajakohastamine on edenenud vastavalt toetusmeetmes kavandatule ja sihiks seatud vahe-eesmärgid on saavutatud. Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Üldhariduse riiklike õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine (sh õppevara) Üldhariduse riiklike õppekavade ajakohastamine hõlmab olulisi muudatusi, mille eesmärk on toetada üldpädevuste arengut, õppetööd varasemast rohkem lõimida ja valida õppesisu õppijate vajadustest lähtudes. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade määrused on ette valmistatud ja eelnõud esitatakse Vabariigi Valitsusele 2022. aastal. Koostatud on uus alushariduse ja lapsehoiu seadus ning alushariduse riiklik õppekava. Seadus loob selle vastuvõtmisel alused kehtiva lasteaedade ja lastehoidude süsteemi uuendamiseks ning senisest suurema sidususe alushariduse lõpptaseme ja põhihariduse lähtetaseme vahel. Nüüdisaegse õpikäsituse elluviimiseks ja riiklike õppekavade rakendamiseks toetati õpetajate koostöövõrgustike tegevust MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoja kaudu. Võrgustikku kuulub 23 MTÜ-dena registreeritud õpetajate ühendust. Riiklike õppekavade prioriteetsete teemade rakendamist toetati järgmiselt: 1) soodustati matemaatika, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse, kehalise kasvatuse, ettevõtlusõpetuse, keskkonna- ja säästva hariduse organisatsioonide ja aineühenduste võrgustikutegevust; 2) koostati õppevara meediakasutamise teadlikkuse, finantskirjaoskuse ja üldpädevuste arendamise ning õppe lõimimise võimaluste kohta, sh gümnaasiumiastmes; 3) maailmahariduse ja roheteemade-alaseid tegevusi viidi ellu lepingupartnerite abil (GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) ja BSP (the Baltic Sea Project) ning UNESCO ühendkoolide võrgustiku programmide raames). Koostöös koolide, koolipidajate ja ekspertidega toetati Kultuuriministeeriumi nn kultuuriranitsa programmi ettevalmistamisel, st käivitati toetusmeede, mis võimaldab põhikoolide õpilastel külastada õppe osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume vms. Meede aitab arendada riikliku õppekavaga sätestatud kultuuri- ja väärtuspädevust, samuti ainevaldkondade pädevusi kui ka kasvada loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks. Kultuuriranits tagab õpilastele võrdsemad võimalused kultuurikogemuse saamisel ning panustab nii kultuuriloojate kui ka publiku järelkasvu. Koostöös ERRiga tehti nüüdisaegset õpikäsitust tutvustavat saatesarja „Maailma kõige targem rahvas“ eesti ja vene keeles. Maakondlike õpilasürituste ja ainekomisjonide tegevuse kaudu toetati õppekavade rakendumist, selleks eraldati 1,6 miljonit eurot 15 maakonna omavalitsuste liidule ja neljale linnale (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva). Esmakordselt läbi viidud ujumise algõpetuse seire osutas, et ujumise õpitulemuse tõstmine ja ujumisõppesse suunatud lisaraha on avaldanud positiivset mõju ujumisõppe korraldamisele ja tulemustele. Riiklike õppekavade arenduses jätkati õpitulemuste ajakohastamist ja nende saavutamist toetavat õppekorraldust reguleerivate õigusaktide ettevalmistamist. Koolikorralduse ja riiklike õppekavade rakendamise toetamiseks ning edasiseks poliitikakujundamiseks korraldati uuringud vanemate soovil õpilaste koduõppele jätmise, kooli vahetamise ja distantsõppega kohanemise teemal. Riiklike õppekavade arendamise raames katsetati koolides uute õpitulemuste rakendamist, uuriti võimalusi kooli tasandil õppekava koostamiseks ja selle kitsaskohti ning õppe- ja kasvatusprotsessi ja õpilaste hindamise võimalusi kooskõlas kavandatavate õppekavamuudatustega. Sellises mahus riikliku õppekava muudatuste katsetamine toimus Eestis õppekavaarenduses esmakordselt. Lisaks analüüsiti võimalusi, kuidas soodustada õpilaste kultuuritarbimist kooli õppekava osana, samuti koostati rahvusvahelistel raportitel põhinev 32 sekundaaranalüüs, mis kinnitab tulevikuoskuste kujundamise vajadust üldhariduses, võrdsuse ja õiglase kohtlemise tagamise vajalikkust õppes ja toob esile õppekava ülekoormatuse põhjused. Koostöös ülikoolidega toetati põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajaid kooli lõpetamiseks valmistumisel. Ülikoolid töötasid välja ja korraldasid elektroonilised ettevalmistuskursused matemaatikas, eesti keeles ja inglise keeles (sh matemaatikas venekeelsena). Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli matemaatikakursustel osales 2214 põhikoolilõpetajat ja 4032 gümnaasiumilõpetajat, Tartu Ülikooli eesti keele kursustel osales ca. 1000 riigieksamiks valmistujat. Tallinna Ülikool korraldas nii põhikooli lõpetajatele kui ka gümnaasiumi riigieksamiks valmistumiseks universaalse inglise keele kursuse „Together is Better“, kus osales 158 õpilast. Toetussumma ülikoolidele oli 0,4 miljonit eurot. 2022. aastal jätkatakse koostööd ülikoolidega kooliastme lõpetamist toetavate e-kursuste pakkumisel. Kutseõppe riiklike õppekavade ja kutseõppe õppekavade arendamine ning rakendamise toetamine (sh õppevara) 2021. aastal kaasajastati kutseõppe riiklikud õppekavad metsanduserialadel ning mehaanika ja metallitöö erialadel. Õppeasutuste ja õppe kvaliteedi hindamine kutse- ja kõrghariduses Haridus- ja Noorteameti Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) viis läbi kutsehariduse kvaliteedi hindamisi, ekspertiise õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning toetas kvaliteedikultuuri arendamist kutsehariduses, sh kvaliteedi tagamise süsteemi, koolide parema ressursikasutuse ja eesmärgistatud arengu tagamiseks ning kutseõppe sidususe suurendamiseks tööturuga. Kokku viidi 2021. a läbi 60 hindamist, 54 kvaliteedihindamist tähtajatu õppeõigusega õppekavarühmades ning kuus kordushindamist tähtajalise õppeõigusega õppekavarühmades. Koostöö erialaliitude ja -võrgustikega tööandjate esindajate kaasamiseks hindamiskomisjonidesse on olnud tulemuslik, pea pooled hindamiskomisjonide liikmetest on tööandjate esindajad hinnatavatele õppekavarühmadele vastavast sektorist. Vaatamata COVID-kriisist tingitud eriolukorrale möödusid hindamised edukalt ning ka koolide ja komisjonide tagasiside hindamisprotsessile oli valdavalt positiivne. Hindamistulemused on avaldatud EKKA kodulehel https://ekka.edu.ee/kutseoppe- kvaliteedi-hindamine/hindamisotsused-ja-aruanded/ ja https://ekka.edu.ee/esma-ja-kordushindamise- hindamisotsused-ja-aruanded/ Kõrghariduse kvaliteedi tagamiseks korraldatakse kõrgkoolide institutsionaalseid akrediteerimisi. 2021. aastal viidi läbi viie kõrgkooli hindamine (Tallinna Ülikool, EEK Mainor, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar), nendest kaks akrediteeriti seitsmeks aastaks kõrvaltingimusega (TLÜ, EEK Mainor). Tehti ka viimased õppekavagrupi kvaliteedi hindamised, mille puhul eelmisel hindamiskorral oli järgmise hindamise tähtaeg määratud lühemana kui seitse aastat. Õppeasutuste hindamine, õpitulemuste välishindamine ja hindamispõhimõtete muutmine Õppeasutuste sisehindamise toetamiseks töötati välja sisehindamise kui tõenduspõhise kooliarenduse juhend. Alustati üldhariduskoolide kvaliteedihindamissüsteemi arendusega, sh selleks toetuse andmise tingimuste väljatöötamisega Euroopa Liidu tõukevahendite uueks perioodiks. Koostöös Tallinna Ülikooli ning Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuriga algatati arendusprogramm koolidele, kel on vajadus saada tuge, et luua õppija arengut soodustav õppimis- ja õpetamiskultuur ning liikuda tõenduspõhise ja koostöise muutuste juhtimise suunas. Projektis osaleb kuus üldhariduskooli ja see kestab kuni 2023. aastani. Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide arendamiseks toetati 115 000 euroga Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhitava programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus“ II jätkuprogrammi (2021‒ 2026) tegevust: avaldati väärtuskasvatuse alaseid materjale, korraldati eri formaadis arutelusid, jätkati hea kooli ja hea lasteaia võrgustike tegevust, laiendati võrgustikku kohalikele omavalitsustele (Loksa ja Haapsalu linnad, Elva ja Luunja vallad läbisid programmi koolituse täies mahus). Programmi fookuses on lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades sõnastatud üldinimlike ja ühiskondlike alusväärtuste elluviimine, sh väärtuskasvatuse toetamine haridusasutuse, kooli/lasteaia pidaja ja lapsevanemate koostöös ning avalikkusele suunatud väärtusarendus. Koolikiusamise ennetamiseks ja kiusujuhtumite tõhusamaks lahendamiseks sõlmitud kokkuleppe alusel toetati turvalise koolikeskkonna tagamiseks eesti ja vene õppekeelega koole õppematerjalide ja 33 koolipõhiste kiusuennetuse baaskoolitustega, et toetada õpetajate professionaalset arengut ja suurendada nende sekkumissuutlikkust ja -pädevust. Andekate õpilaste arengu toetamine Andekate õpilaste toetamiseks korraldati aruandeaastal ühtekokku 22 üleriigilist aineolümpiaadi, mille piirkondlikes eelvoorudes osales umbes 14 000 õpilast ja lõppvoorudes 1266 õpilast. Olümpiaadidega on tihedalt seotud lahtised võistlused keemias, füüsikas, matemaatikas ja informaatikas. Sellistel võistlustel osales õppeaasta jooksul 983 õpilast. Lisaks korraldati 16 eri õppeaineid populariseerivat ainevõistlust (nt Känguru, Kobras, Kuubik, Kiil jt), millel osales 26 816 õpilast. Eesti õpilased (133) esindasid riiki ka 18 rahvusvahelisel olümpiaadil. Koos ainevõistlustega said Eesti õpilased kokku neli kuldmedalit, 21 hõbemedalit, 31 pronksmedalit, kaheksa aukirja ja kolm äramärkimist. Olümpiaadidele ja võistlustele lisaks oli õpilastel võimalik osaleda Tartu Ülikooli teaduskooli pakutavates füüsika, keemia ja bioloogia õpikodades (829 õppijat) ja e-kursustel (2400 õppijat), Tallinna Ülikooli õpilasakadeemia kursustel (239 õppijat) ning võtta osa Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli tööst (128 õpilast). Õpetajate/õppejõudude digipädevuse arendamine ja haridustehnoloogilise toe tagamine Õpetajate/õppejõudude digipädevuse arendamiseks ja haridustehnoloogilise toe tagamiseks pakuti täiendusõpet ja digipedagoogika alaseid koolitusi õpetajatele ja haridusasutuste juhtidele. 2021. a jätkati põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajate e-hindamisvahendite väljatöötamist ja katsetamist. Hariduse valdkonna e-teenuste arendamine ning haldusala IKT tegevuste koordineerimine E-koolikoti süsteemi uuendati vastavalt kasutajate (õpetajad, õpilased jt) vajadustele ning E-koolikotti lisati õppematerjale. DigiTATi toetusskeemi raames jätkati aastatel 2017‒2020 alustatud põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (LÕK) vastava ajakohase digiõppevara arendamist matemaatika, loodusõpetuse ja inimeseõpetuse ainetes. Kokku valmib 17 terviklikku, kogu õppeaasta materjalivajadust katvat digiõpikut eri klassidele ja toimetuleku õppekava (TÕK) tasemel elu- ja toimetulekuõppeks. Viidi läbi reaalainetes interaktiivsete õppematerjalide katseprojekt ning alustati 9. ja 12. klassile mõeldud interaktiivsete õppematerjalide loomisega. Üld- ja kutsehariduse nüüdisaegse ja uuendusliku õppevara soetamiseks, arendamiseks ja kasutuselevõtu toetamiseks toimus kaks avatud taotlusvooru, mille raames rahastati 36 projekti. Projektide käigus loodav õppevara valmib 2023. aastal. Lisaks loodi kutseõppemooduli „IT valdkonna alusteadmised“ õppevara ja digitaliseeriti neli kutseeksamit. ESFist rahastatud DigiTATi toetusskeemi tegevuste raames töötati välja ja rakendati e-tasemetööd I‒ III kooliastmes matemaatika, looduse, keele ja kirjanduse, võõrkeele (inglise ja saksa keel) ning eesti keele kui teise keele valdkonnas. Diagnostilised ja lähtetasemetestid (matemaatikas 5., 8., 9. ja 10. klassis ning eesti keele kui teise keele aines 5. ja 8. klassis) on sihtrühmadele kättesaadavad eksamite infosüsteemi EIS kaudu. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused on toimunud plaanipäraselt, kuigi COVID-pandeemiast tingitud õpilüngad, õpetajate töökoormuse kasv ja õppes osalejate vaimse tervise halvenemine on eeldanud muudatusi tegevuste fookustes, et paremini arvestada sihtgruppide huvide ja vajadustega. Õppeasutused on olnud võimalikult avatud, distantsõpe e- ja digivahendeid kasutades on muutunud koolikorralduse tavapäraseks osaks. Enamik õpilaste ja õpetajate rahulolu mõõdikutest on tõusnud vaatamata keerulistele kriisiaastatele, mis näitab, et koolid on olnud kohanemisvõimelised ja saanud üldjoontes hästi hakkama. Samas vajab endiselt tähelepanu liikumisvõimaluste parendamine, millega rahuolu on vaatamata mõningasele tõusule õpilaste seas väga madal. Koostatud analüüsid ja pandeemia mõjude leevendamise meetmed kinnitavad vajadust suurendada rahastust, et koolid saaksid hankida nüüdisaegset õppevara (eeskätt digiõppematerjale) seaduses praegu ette nähtust laiemalt. Kõik 2021. aastaks kavandatud kutsehariduse kvaliteedi hindamise ja kindlustamise tegevused viidi ellu sihipäraselt, kutseõppeasutuste ja kutseõpet andvate rakenduskõrgkoolide õppekavarühmade ekspertiiside ja hindamiskordade arvu eesmärk on täidetud. Suur ja üha teravam lahendamata probleem 34 on ebapiisavad rahalised vahendid kutseõppe kvaliteetseks läbiviimiseks vajaliku õppetehnilise baasi (simulaatorid, õppevara, õppematerjalid, tehnoloogia jne) hankimiseks ja uuendamiseks. Digiõppevara on kutsehariduses arendatud ainult ESFi toel. 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Tegevuse eesmärk: õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi. Programmi tegevuse mõõdikud: 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2017 2018 2019 2020 Siht Tegelik Sihttasemed Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialistide täpsust täpsust täpsust täpsust - - 69 72 - 74 teenuste rakendamise osakaal ub ub ub ub põhihariduses (%)* Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja eritoe õpilaste osakaal kõigist 27,4 33,1 31,1 32,1 >31 34,4 >31 >31 >31 >31 tõhustatud ja eritoe õpilastest * Eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi 67/ 69/ 69/ -29 / 75/75 63,3/73 75/75 75/75 75/75 75/75 riigieksami keskmine 75 75 75 74 sooritustulemus (Pk/G)* Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute 83,1 täpsust täpsust täpsust täpsust 83,3 86,5 81,8 30 - 77,3 osakaal gümnaasiumi ub ub ub ub statsionaarses õppes (%)* Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga:** Loodusteadused: eesti keelest ei 5,3/ 6,5/ erineva õppekeelega kool/ - - mõõdet - - - 14,6 16 eestikeelne kool a Lugemisoskus: eesti keelest ei 5,7/ 7/ erineva õppekeelega kool/ - - mõõdet - - - 16,7 18 eestikeelne kool a ei Matemaatika: eesti keelest erineva 9,8/ 11/ - - mõõdet - - - õppekeelega kool/ eestikeelne kool 17,5 19 a Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks *** Alusharidus 45,5 - - kasvab 46,3 kasvab kasvab kasvab kasvab Üldharidus 43,7 - - kasvab 43 kasvab kasvab kasvab kasvab Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi- ja 56,2 - - kasvab 59,2 kasvab kasvab kasvab kasvab lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad erivajadustega laste toetamisel head koostööd*** Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, 60,8 - - kasvab 65,3 kasvab kasvab kasvab kasvab psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd*** Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et ei ei nad on hästi või väga hästi ette 15,7 - - mõõdeta mõõdetud - - 20 - valmistatud õpetamiseks 29 Ei arvutatud, kuna eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksam oli eriolukorra tõttu vabatahtlik. 30 410 e 6% statsionaarse õppe lõpetajatest ei sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele eksamit. 35 multikultuurses või –keelses keskkonnas (TALIS)**** * Allikas: EHIS ** Allikas: PISA uuring *** Allikas: rahulolu uuring **** Järgmine TALISe uuring toimub 2024. aastal ja TALISel põhinevad mõõdikud arvutatakse uuesti 2025. aasta sügisel. Kaasava hariduse näitajad osutavad mitmele positiivsele suundumusele. Kasvanud on nende õpilaste osakaal, kes saavad koolis neile vajalikke tugiteenuseid. Kuigi endiselt õpib enamik hariduslike erivajadusega õpilastest eriklassides või -koolides, on tavakooli ja -klassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal viimasel kolmel aastal kasvanud. Hariduslike erivajadustega õpilaste kaasatus tavakooli on viimastel aastatel tõusnud, kuid jääb endiselt maha mitmete Euroopa riikide ja eriti Põhjamaadega tasemest. Lähiaastate peamine väljakutse on luua hariduslike erivajadustega õpilastele võimalused ja tingimused toetatud õppimiseks elukohajärgses koolis ning tagada sujuvad üleminekud üldharidussüsteemist järgmistele haridustasemetele. Õpetajatest vähem kui pooled tunnevad, et on saanud vajaliku ettevalmistuse erivajadustega laste õpetamiseks, kusjuures üldhariduskoolide õpetajate puhul on see osakaal võrreldes 2018. a pisut langenud. Samas on nii lasteaedades kui ka koolides kasvanud nende õpetajate osakaal, kes leiavad, et haridusasutus ja erinevad välised osapooled teevad hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd. Rahul ei saa olla eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eesti keele õppe tulemuslikkusega. Nii põhikooli- kui gümnaasiumilõpetajate eesti keele kui teise keele keskmised eksamitulemused on langenud ning gümnaasiumi lõpuks oodatava keeletasemeni (vähemalt B2) jõudis 2021. aastal varasemast vähem õpilasi. Kuigi eksamitulemused on tõenäoliselt COVID-kriisi ja distantsõppe mõjul langenud ka teistes õppeainetes, osutavad eesti keele kui teise keele eksamitulemused selgelt, et üldhariduskoolide keeleõppe taset on vaja parandada. Ebapiisav eesti keele oskus takistab muu emakeelega noortel haridusteed jätkata ja tööturul konkureerida, suurendades seega hariduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust. Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Alushariduse õigusruumi muudatused Koostatud on uus alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu. Uue seaduse eesmärk on muuta alushariduse korralduse süsteemi sidusamaks, et toetada kõigi laste koolivalmidust. Seadus loob alused kehtiva lasteaedade ja lastehoidude süsteemi uuendamiseks ning senisest suurema sidususe alushariduse lõpptaseme ja põhihariduse lähtetaseme vahel. Kaasava hariduse ja vajaduspõhiste õppenõustamisteenuste elluviimine ja seire Haridus- ja Noorteameti (edaspidi Harno) Rajaleidja keskuste kaudu osutatakse õppenõustamisteenust eelkooliealistele lastele ning üldharidus- ja kutseõppeasutuste õpilastele nende arengu ja võimetekohase õppe toetamiseks. Laste ja õpilaste hindamistulemuste ja uuringute alusel nõustatakse lapsevanemaid, haridusasutuste õpetajaid ja tugispetsialiste, haridusametnikke jm lastega seotud isikuid vajalike õppe- ja kasvatuskorralduslike meetmete valikul ja rakendamisel. Viiakse läbi kooliväliste nõustamismeeskondade tööd laste ning õpilaste arengu ja õppe toetamiseks ressursimahukate ja erinevate valdkondade koostööd vajavate meetmete soovitamisel. 2021. a alustati Rajaleidja keskustes 8360 uut õppenõustamise juhtumit, mida on 5,4% rohkem, kui eelmisel aastal. Samas ei ole juhtumite arv tõusnud 2019. a tasemele (2020. aastal kahanes juhtumite arv pandeemia tõttu tugevalt). Aasta jooksul osales nõustamistel kas üksi või koos lapsega 18 045 täiskasvanut, nõustamisel osalenud täiskasvanute arv on jäänud enam-vähem samaks. 2021. a koostati 5041 koolivälise nõustamismeeskonna soovitust, mis on 15% rohkem kui eelmisel aastal. Spetsialistide hinnangul pöördutakse nõustamisele üha keerulisemate lugudega. Osaliselt võib põhjuseks olla pandeemia, mille mõjude leevendamisega tuleb veel pikalt tegeleda. Teisalt, arvestades tugispetsialistide arvu kasvu ja üldist teadlikkuse tõusu, võib oletada, et lihtsamate murede korral saavad lapsed/vanemad üha sagedamini oma haridusasutuses kohapeal vajalikku abi. Samuti aitavad paremat 36 teenuste kättesaadavust tagada kohalike omavalitsuste teenuskeskused, mis võimaldavad tugispetsialistide ressurssi paremini planeerida ja otstarbekamalt vastavalt vajadusele kasutada. COVID-kriisi mõjude leevendamiseks pöörati senisest enam tähelepanu vaimse tervise toetamisele ning kriisiabi kättesaadavusele. Vaimse tervise teemal on tehtud veebiseminare, koostatud juhiseid, korraldatud kovisioone ja supervisioone koolide tugispetsialistidele. Lisaks tagati kriisijuhtumite31 järgne nõustamine koolides ja lasteaedades. Kriisijuhtumeid oli aasta jooksul 16, Rajaleidja abi vajati 10 juhul. Lisaks kriisinõustamise pakkumisele koostatakse koolidele juhised kriisijuhtumile reageerimiseks ning koolijuhtidele ja tugispetsialistidele korraldatakse koolitusi. Kui pandeemia alguses vähenes tunduvalt Rajaleidjasse pöördujate arv, siis nüüd on see taas kasvutrendis, sh on suurenenud pöördumised seoses vaimse tervise muredega. Nõudlus abi järele on suurem, kui selle kättesaadavus: Rajaleidjas on aina raskem leida psühholooge, järjekorrad on pikad ning lahendused võtavad aega. Psühholoogide nappus valitseb ka haridusasutustes. Meeleoluprobleemidega, sh depressiooni diagnoosiga noored ei ole sageli enam nõus/võimelised kodust välja tulema ja koolis käima. Koolide võimekus selliste probleemidega noori toetada on minimaalne ja nad vajavad Rajaleidja tuge. Uuel EL struktuurivahendite rahastamisperioodil (2021‒2027) jätkatakse haridustugiteenuste süsteemi edasiarendamisega. Selleteemaline meede on kavas avada 2023. aastal. Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamine üldhariduses, sh keeleõppetoetuste eraldamine Novembris 2021 kinnitatud Eesti keele arengukavas 2021-203532 on seatud eesmärgid ja vastavad tegevussuunad, mille järgi õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades peaks 2035. aastal toimuma eesti keeles. Novembris valmis ka eestikeelse hariduse tegevuskava 2022‒2035, mille eesmärk on kindlustada kõikidele õpilastele kvaliteetne eestikeelne õpe alates alusharidusest kuni kõrgharidusse sisenemiseni. Tegevuskavas on esile toodud kitsaskohad ja eesmärgid oluliste valdkondade (õpetajad, õppevara, keeleõppe lisavõimalused, õigusaktide vastavuse vajadus, kohalike omavalitsuste võimekus valdkonna toetamisel) kaupa. Venekeelsed lasteaiarühmad saavad rohkem eestikeelseid õpetajaid. Jätkub pilootprogramm „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“. 2018/2019. õppeaastal alustasid katseprojekti raames 21 lasteaeda. 2020/2021. õppeaastal katseprojekt laienes (13 lasteaeda Tallinnas, 14 Ida-Virumaal ning 5 Maardus, Mustvees ja Tartus). 2021/2022. õa laienes katseprojekt veel 40 lasteaeda. 2021/2022. õa-ks on eestikeelsed õpetajad tööle võetud 151 vene õppekeelega 3–7aastaste laste rühma. Programmiga toetatakse õpetajate ettevalmistust kakskeelse õppe rakendamiseks, õppevara koostamist ja õpikeskkonna arendamist osalisele eestikeelsele õppele üleminekul. Riik rahastab osalejate töötasu, koolitust ja õppevahendeid. Lisaks on programm „Professionaalne eestikeelne õpetaja esimesse kooliastmesse“ laienenud ka üldhariduskooli esimestesse klassidesse. Aastatel 2020‒2021 on projektiga liitunud 21 kooli (sh 11 eesti õppekeelega ja 10 vene õppekeelega kooli) ja 40 eestikeelset õpetajat üheksast kohalikust omavalitsusest (Tallinn, Maardu, Viimsi, Tartu, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Narva-Jõesuu, Alutaguse). Katseprojektiga toetatakse õpetajate professionaalset arengut, aidatakse õppeasutustel kujundada eesti keele omandamist toetavat õpi- ja kasvukeskkonda, seirata üleminekut lasteaiast põhikooli, seirata igal aastal õpilaste keeleoskust põhikoolis, tõsta keeleõppe kvaliteeti ja viia see vastavusse keeletasemetega, luua võimalused tandemõppeks, arendada rühmatöö oskusi ja meeskonnatööd asutuses, luua laiemad võimalused õpetajalt õpetajale kogemuste vahetuseks ning arendada õppeasutuse keeleõppemudelit. Projektis osalevad lasteaiad ja koolid, kus rühmas või klassis õpib vähemalt kümme eesti keelest erineva kodukeelega last. Projekti tegevusi ja laste keeleoskuse arengut seirab Tallinna Ülikool. Uuringu eesmärk on selgitada välja, millised tegurid tagavad eesti keele, emakeele ja teise keele arengu, millised on väljakutsed ja millist tuge vajavad koolid, lasteaiad ja õpetajad. 31 Kui koolis või lasteaias juhtub õnnetus, mis takistab tavapärase õppetegevusega jätkamist, siis pakuvad Rajaleidja kriisimeeskonnad haridusasutustele kriisiabi. Nõustatakse kõiki osapooli, juhendatakse õpetajaid ja valmistatakse ette õpilastega keerulistest teemadest rääkimiseks, kurbade uudiste teatamiseks. 32 https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_eesti_keele_arengukava_2020_a4_web.pdf 37 2021. aastal toetas HTM esimest korda katseliselt eesti õppekeelega koole, kus põhikooli osas õpib üle 10% eesti keelest erineva emakeelega õpilasi. Toetust eraldati 2021/2022. õppeaastaks 23 õppeasutusele summas 492 690 eurot. Toetus laienes 1493 õpilasele ja selle eesmärk oli luua koolidele võimalus pakkuda eesti õppekeelega koolides eesti keelest erineva emakeelega õpilastele kogu õppeaasta vältel kaks lisatundi eesti keelt või eestikeelset aineõpet väikeses kuni kaheksa õpilasega rühmas. 2021. aastal toetati 563 uussisserändajast põhikooliõpilase eesti keele lisatunde ja eestikeelset aineõpet 220 000 euroga. Toetust on võimalik taotleda kuni kolme aasta jooksul alates õpilase Eestisse asumisest. 2021. aastal toetas HTM keelekümblusvõrgustikku 1,46 miljoni euroga. Keelekümblusvõrgustikku kuulub 70 lasteaeda ja 40 kooli, kokku ca 10 000 last 110 haridusasutuses üle Eesti. Alushariduses on kasutusel kolm keelekümbluse mudelit (osaline-, täielik- ja kahesuunaline). Kõigi mudelite järgi toimub lasteaias vähemalt 50% õppetegevusest eesti keeles. Põhikoolides on kasutusel kolm mudelit (varajane, hiline ja kahesuunaline), mille järgi mudeli rakendamise jooksul on vähemalt 60% õppest eesti keeles. Programmis osalejate arv kasvab ca 6% aastas. Keelekümblusprogrammiga liitus 2021. aastal üks lasteaed ja kaks kooli, kaks võrgustikku kuuluvat kooli laiendasid pakutavate keelekümblusmudelite valikut. Vähemalt 40% mahus eestikeelset aineõpet saavate õpilaste arv suurenes EHISe andmetel alushariduses ca 220 lapse võrra ja põhikoolides ca 500 õpilase võrra. Eestikeelse hariduse tegevuskava järgi on aastatel 2022‒2028 plaanis suurendada programmiga liitunud haridusasutuste võrgustikus õppivate õpilaste arvu 30% võrra. Lisarahastusega toetati eesti keele õppe korraldamiseks ja õppevahendite soetamiseks 76 lasteaia pidaja 297 lasteaia 1438 rühma, sh 838 eesti õppekeelega rühma, kus on rakendatud eesti keele kui teise keele tugiõpe, 162 keelekümblusrühma ja 438 eesti keelest erineva õppekeelega rühma33. 2021. aastal tehti ettevalmistusi, et 2022. a kevadel korrastada eesti keele ja eestikeelse lisaõppe toetuste süsteemi, sh töötada välja määrus, mis kehtestab toetused keelekümblusprogrammiga liitunud koolidele. Määruses sätestatakse programmiga liitumise tingimused, pearaha toetuse taotlemise ja kasutamise kord ning keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord. Lisaks kehtestatakse 2022. aasta kevadel ministri käskkirjaga põhikooliõpilastele uussisserändaja eesti keele lisaõppe ja toetuse taotlemise kord neile koolidele, kus 1.‒9. klassides on aineõpe vähemalt 40% mahus eesti keeles. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele Rahulolu hariduse tugiteenustega (Rajaleidja) püsib endiselt kõrge (2021. aasta õppenõustamisteenuse soovitusindeks oli 79%). COVID-pandeemia puhkemisel mindi täielikult üle videonõustamistele ning ka eriolukorra lõppedes jäi klientidele videonõustamise võimalus alles. Kontakt- ja videonõustamise tagasisides ei ole olulisi erinevusi. Kaardistati ka rahulolu kooliväliste nõustamismeeskondade tegevusega: see on skaalal 1‒5 püsivalt 4,7, mida võib pidada väga kõrgeks. Eesti keele kui teise keele eksamitulemuste põhjal ei saa rahul olla eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eesti keele õppe tulemuslikkusega ning endiselt on väga vaja tugimeetmeid, mis parandaksid keeleõppe taset üldhariduskoolides. Novembris 2021 valmis eestikeelse hariduse tegevuskava 2022‒ 2035, milles tuuakse esile oluliste valdkondade kitsaskohad ja eesmärgid. Professionaalse eestikeelse lisaõpetaja katseprogrammide seire põhjal võib öelda, et klassiõpetajate varajase keeleõppe alased teadmised vajavad täiendamist. Lasteaiast 1. klassi jõudvate laste keeleoskuse tase on väga erinev, mitmekeelses klassis on eriti keeruline korraldada diferentseeritud õpet ja klassiõpetaja ettevalmistusega õpetajatel puuduvad selleks oskused. Koolide keeleõppemudeli analüüs näitas, et koolide teadlikkus mitmekeelsuse arendamise võimalustest vajab tõstmist. Suur proovikivi on vene õppekeelega haridusasutuste õpetajate eesti keele oskus, sest praegu jääb 12‒ 13% formaalhariduse õpetajate eesti keele oskus alla C1-taseme. Kõik õpetajad vajavad täiendkoolitusi mitmekultuurilise lasteaia/kooli teemal. Igal aastal suureneb eesti õppekeelega lasteaedades ja koolides eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv 1000‒1300 võrra34. Eesti õppekeelega haridusasutused 33 EHISe andmed 2021. a novembrist 34 Siinjuures ei ole veel arvestatud Ukraina põgenike saabumisega. 38 vajavad lisatoetust, mis võimaldaks tegeleda eesti keelest erineva emakeelega õpilastega väiksemas rühmas ja lähtudes õpilaste vajadustest. Oluline on jälgida eestikeelse aineõppe mahu trende vene õppekeelega koolides ning toetada eesti keele kui teise keele ja eestikeelsete ainete õpetajaid sisuliselt täiendkoolituste ja õppevaraga. Keelekümblusprogrammi laienemist takistab koolitatud keelekümblusõpetajate ja eestikeelse aineõppe õpetajate vähesus, ka õppevara on vananenud ja vajab ülevaatamist. Uussisserändaja toetuse aruannete tagasisides tuuakse esile vajadus suurendada toetuse määra, sest eesti keele lisaõppeks sellest ei piisa. Plaanis on jätkata nende eesti õppekeelega põhikoolide toetamist, kus õpib palju eesti keelest erineva emakeelega õpilasi ning töötada välja samalaadne meede alushariduse jaoks. Alates 2022. aastast tõhustatakse eesti keele kui teise keele tasemetööde ja põhikooli lõpueksamite tulemustest lähtudes järelvalvet eestikeelse õppe üle. 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine35 Programmi tegevuse eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja haridusasutuste juhtide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel. Programmi tegevuse mõõdikud: 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2017 2018 2019 2020 Siht Tegelik Sihttasemed Koolijuhtide osakaal, kes võtsid ette meetmeid, toetamaks õpetajate ei 45 - - - - - 55 - koostööd uute õpetamispraktikate mõõdetud väljaarendamiseks (TALIS) (%)* Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal - 27 27 27 27,5 26,5 27,5 28 28 28 üldhariduskoolides (%) Konkurss õpetajakoolituse 1,0 0,9 1,1 1,0 >1 1,2 >1 >1 >1 >1 õppekohtadele** Õpetajate sooline struktuur 85,8/ 85,5/ 85,5/ 85,4/ 84,5/ 84,5/ 84/ 84/ 83,5/ naised/mehed üldhariduskoolides 85,2/14,8 14,2 14,5 14,5 14,6 15,5 15,5 16 16 16,5 (%) Õpetajate osakaal, kes leiavad, et ei amet on ühiskonnas väärtustatud - 26,4 - - - - - 35 - mõõdetud (TALIS) (%) Õpetajate osakaal, kes vähemalt kord ei kuus on õpetanud koos teise 21,5 - - - - - 25 - mõõdetud õpetajaga (TALIS) (%) * Järgmine TALISe uuring toimub 2024. aastal ja TALISel põhinevad mõõdikud arvutatakse uuesti 2025. aasta sügisel. **Näitab õpetajakoolituse õppekavade konkursi suhet ülikoolide kõigi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade keskmisesse konkurssi. Üle ühe tähendab, et konkurss on keskmisest suurem, alla ühe, et väiksem. Konkurss näitab kandidaatide arvu ühe õppima tulekut kinnitanu kohta. Kvalifitseeritud õpetajate ja haridusasutuste juhtide järelkasv on endiselt üks tõsisemaid haridusvaldkonna väljakutseid, mis vajab süsteemseid lahendusi. Senised õpetajate järelkasvu toetavad meetmed on siiski andnud tulemusi ja näiteks konkurss õpetajakoolitusse on kasvanud. Ülejäänud näitajate osas pole olukord eelmiste aastatega võrreldes paranenud. Eelmise valdkondliku strateegia, elukestva õppe strateegia perioodil 2014‒2020 oli mõõdikuks 30- aastaste ja nooremate õpetajate osakaal üldhariduskoolides. Et õpetajakoolitusse astujate ja lõpetajate keskmine vanus on kasvanud ja keskmine esmakordselt õpetajaametis tööle asuja on juba üle 30-aastane, on alates 2021. aastast mõõdikuks kuni 39-aastaste õpetajate osakaal. Võrreldes eelmiste aastatega on see näitaja pisut langenud ja jääb alla 2021. a sihttaseme, st paraku õpetajaskonna keskmine vanus tõuseb endiselt. Õpetajate vanuselises struktuuris on samas piirkondlikke erisusi – suuremate linnade koolides on õpetajaskond keskmiselt noorem kui hajaasustusega maapiirkondades. 35 2021-2024 programmis ei olnud õpetajate ja haridusasutuste juhtide arendamine veel eraldi tegevusena, vaid kuulus 2.1 koosseisu koos õppekava ja koolikorralduse arendustegevustega. 39 Ka õpetajate sooline struktuur pole viie aasta jooksul kuigivõrd muutunud ja kuigi meesõpetajate osakaal üldhariduskoolides on aasta-aastalt õige pisut kasvanud, on sihttase jäänud siiski saavutamata. Õpetajate soolise struktuuri muutmine eeldab selleks disainitud poliitikameetmeid. Vastasel juhul on prognoos meesõpetajate osakaalu edaspidise suurenemise osas pigem pessimistlik. Täpsemalt vt õpetajaskonnas toimunud arengute kohta aruande lisa peatükist „Haridustöötajad“. Järgmine TALISe uuring toimub 2024. aastal ja TALISel põhinevad mõõdikud arvutatakse uuesti 2025. aasta sügisel. Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Õpetajahariduse, haridusasutuste juhtide, tugispetsialistide ja noortevaldkonna töötajate professionaalse arengu toetamine 2020. a moodustas HTM laiapõhjalise töögrupi, et arutada õpetajate järelkasvu problemaatikat ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks. 2021. aastal valmisid kaks raamdokumenti: õpetajate järelkasvu arengusuunad aastani 2026 ning detailsem 2022. aasta tegevuskava, mida tutvustati ka riigikogu kultuurikomisjonile ja valitsusele. Tegevuskava näeb ette koolide juhtimiskvaliteedi parandamist, õpetajatele senisest enam paindlikke kvalifikatsiooni omandamise võimalusi, koolitöötajate töökoormuse ülevaatamist, haridustöötajate toetamist kogu nende karjääri vältel ja õpetajaameti maine parandamist. TÜ ja TLÜ esitasid esialgse Õpetajate Akadeemia kontseptsiooni, 2022. aastal järgnevad läbirääkimised selle käivitamiseks. Programmi eesmärk on toetada õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu, pakkudes paindlikku esma- ja täiendusõpet ning arendades kõrgetasemelist haridusalast teadustööd. Aasta lõpus sõlmiti mõlema ülikooliga leping 141 täiendava õppekoha loomiseks õpetajate ja tugispetsialistide koolitamisel. Üks alternatiiv õpetajaametisse sisenemisel on SA Noored Kooli pakutav programm. HTM eraldas toetust, et selle 15. lendu saaks vastu võtta 41 uut õpetajat. ESF meetmetest rahastatud täiendusõppes osaletakse väga aktiivselt (2021. aastal õpetajad 5000 ja koolijuhid 720 korral) ning osalejate rahulolu on kõrge. Haridusjuhtide järelkasvu tagamiseks võeti 2021. aastal vastu neljas lend kõrge juhtimispotentsiaaliga kandidaate, kes lõpetavad õpingud 2022 suvel. Juba programmi käigus on üks osalejatest valitud koolijuhiks. Jätkati 360-kraadise tagasiside mudeli kasutuselevõtu toetamist. Kokku viidi 2021. aastal läbi kaheksa seminari haridusasutuste juhtide tagasisidestamiseks juhtidele ja pidajatele ning seitse seminari metoodika kasutuselevõtu toetamiseks õppeasutuses. Tagasisidet sai kokku 30 haridusasutuse juhti. Perioodil 2017-2021 on 360-kraadise tagasiside meetodit kasutanud 31 erinevat õppeasutuse pidajat ning tagasiside oma tööle on saanud 150 haridusasutuse juhti. Haridusmentorite väljaõppeprogrammi läbis viies lend. Haridusmentorid on toeks nii alustavatele juhtidele kui juba töötavatele haridusasutuse juhtidele, kes vajavad endale arengupartnerit. Haridusühenduste tegevusvõimekuse toetamiseks pakutakse haridusühenduste juhtmeeskondadele arenguprogrammi, mille teemad keskenduvad ühenduse juhtimisele, rollile ja mõjule haridussüsteemis, koostööle ühenduse partneritega ja kommunikatsioonile. 2020. a sügisel alustanud 28 haridusühenduse liikmega neljas lend lõpetas septembris 2021. Parandamaks tugispetsialistide teenuse kättesaadavust, käivitati 2021/2022. õppeaastast TLÜ ja TÜ koostöös koolipsühholoogide kutseaasta programm. Koolipsühholoogide juhendatud praktika läbiviimiseks eraldati TLÜle sihttoetusena 225 000 eurot. Kutseaasta eesmärk on toetada koolipsühholooge kutseoskuste omandamisel ja täiendamisel pärast magistriõpinguid. Eraldatud toetuse eest tagab ülikool kümnele osalejale kutseaasta jooksul kvaliteetsed praktilised õppeained ja maksab juhendajatele tasu. 2022/2023. õppeaastal on kavas jätkata toetusega samas mahus. Briti Nõukogu koostöös Euroopa Komisjoniga viis läbi projekti „Eesti õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe süsteemi arendamine“, mille raames töötati välja ja katsetati professionaalset arengut toetavaid tööriistu nii õpetajatele kui koolijuhtidele ning anti soovitusi täiendusõppesüsteemi arendamiseks. Täiendavad vahendid planeeriti pandeemia mõjude tasandamiseks: 40  Asendusõpetajate võimaldamine koolidele õpetajate haigestumise, eneseisolatsiooni või vaktsineerimise kõrvalmõjude tõttu eemaloleku korral. Kokku rahastati asendusõpetajate tunde 104 164 euro eest ning asendusõpetajad töötasid koolides 4546 akadeemilist tundi.  Üliõpilaste rakendamine koolides ja lasteaedades õpetajate ja tugispetsialistide abilistena laste ja õpilaste paremaks toetamiseks ning õpetajate suurenenud töökoormuse leevendamiseks. Tallinna Ülikooli tudengid olid õpetajatele toeks kokku 3467 ja Tartu Ülikooli tudengid 3828 astronoomilise tunni ulatuses. Üliõpilased aitasid õpetajaid tundide/tegevuste ettevalmistamisel, läbiviimisel, kodutööde hindamisel, individuaalses töös õppijatega, õppijate isikikul abistamisel, järelaitamisel, õppematerjalide koostamisel.  Harno koolituskeskus korraldas 53 (sh 6 venekeelset) sarja „Distantsilt targemaks“ järelevaadatavat veebiseminari, mis pakkusid nõu vaimse tervise toetamisel, distantsõppe läbiviimisel ja õpilünkade tasandamisel. Kokku osales seminaridel ca 9000 inimest ning järelevaatamisi oli 20 972. Osalejate rahulolu veebiseminaride sisuga oli 4,64 ja tehnilise poolega 4,76 (5-palli skaalal). Tagasisideküsitluses toodi välja, et veebiseminarid olid praktilised, informatiivsed, õpetajat toetavad ja aktuaalsed. Hinnati ka järelvaatamise võimalust.  Õppeasutuste võimekuse tõstmiseks keeruliste olukordadega toimetulekul alustati kovisiooni koolituste läbiviimisega. Harno korraldavatele koolitusele registreerus 54 koolimeeskonda 230 osalejaga. Erilist tähelepanu pöörati digipedagoogika koolitustele, et suurendada õpetajate professionaalsust distantsõppe korraldamisel. Koolituse läbis 971 õpetajat. Teemad: Google klassiruum, Moodle, visualiseerimine.  2021. aastal uuendati Digikiirendi programmi, mida piloteeriti sügisel viies koolis ja mis käivitus augustis. Programmis osales 102 koolipere liiget. Pooleaastase programmi vältel said õpetajad õppida kas põhi- või nn rätsepakoolitusel, mida toetab koolile määratud haridustehnoloogiline nõustaja.  Viidi läbi avatud taotlusvoorud, mille tulemusena pakutakse 217 522 euro eest baaskoolitusi 702 õpetajale ja 201 105 euro eest täiendusõpet 918 õpetajale. Kursused kestavad kuni 2022. a lõpuni. Baaskoolituste eesmärk on tõsta õppeasutuste võimekust pandeemia mõjudega toimetulekul, sh õpilaste võimalike õpilünkade väljaselgitamisel ja tasandamisel. Vaimse tervise toetamisele suunatud täienduskoolitustel said õpetajad teadmisi ja oskusi sellest, kuidas luua ja hoida vaimselt tervet ja turvalist õpikeskkonda (sh distantsõppe korral) ning jälgida, hinnata ja väärtustada oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist ning ennetada läbipõlemist. Pandeemia jätkudes tuli olla paindlik professionaalset arengut toetavate tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel ning vajadusel üle minna veebipõhistele lahendustele. Õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamine /väärtustamine Harno eestvedamisel jätkati õpetajaametit tutvustavate programmide elluviimisega: karjääripöörajatele suunatud „Jah! Õpetajaks!“ programmi läbis II lend, lõpetas üliõpilastele mõeldud programmi „Hariduse tulevikutegijad“ IV lend. Õpetajaid oma tööd väärtustama ja sellest rääkima julgustava programmi „Õpetaja ‒ hariduse kõneisik“ lõpetas V lend. Oktoobris tunnustati üheksandat korda parimaid õpetajaid ja teisi haridustöötajaid aasta õpetaja galal, üle anti kümme riiklikku aastapreemiat summas 10 000 eurot ning kolm elutööpreemiat (65 000 eurot). Nagu varemgi, kanti gala üle ERRi otse-eetris, mis on oluline signaal haridusvaldkonna väärtustamisest. Haridusrahva jaoks on tegemist oodatud sündmusega. Seda kinnitavad nii haridustöötajatelt saadud heakskiitev tagasiside kui gala vaatajanumbrid, aga ka andmed, et 92% õpetajatest on üritusega kursis; teleülekannet on jälginud ligi 70% õpetajatest ning peaaegu 60% üliõpilastest, õpilastest ja 35–50- aastastest elanikest. Novembri alguses kuulutati Terevisiooni otse-eetris välja aasta kool 2021: Uulu Põhikool. Seekord oli eesmärk tunnustada kooli, kus õppimine on inspireeriv ja innovaatiline, ning esile tõsta neid koole, kus keerulisele aastale vaatamata on kvaliteetse õppe tagamise kõrval leitud viise koolipere ühtsustunde säilitamiseks ning igaühe heaolu ja hakkamasaamise toetamiseks. Kokku kandideeris tiitlile 24 kooli üle Eesti. Lõpule jõudis kompetentsikeskuste arendamise projektide teine etapp (01.10.2018‒30.09.2021) Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Projekti raames toetati õpetajakoolituse õppejõudude professionaalset arengut õppeprotsessi teaduspõhiseks arenduseks ning loodi ja arendati 41 didaktika valdkonna teenuspakette. Samuti arendati õpetajakoolituse esma- kui täiendõppe õppekavasid ning paindlikke õppevorme, et tulevased õpetajad saaksid arendada oma pedagoogilisi ja ainealaseid kompetentse kutsestandardil põhinevate õppemoodulite kaudu, mis lähtuvad õppija individuaalsetest vajadustest ja võimaldavad taotleda kutsetunnistust. Et õpetajad jõuavad kooli erinevaid teid mööda ja nende esma- ja täiendusõppe vajadused on mitmekesised, tuleb paindlike õppevormide väljatöötamist ja arendamist jätkata. Ülikoolid viisid läbi pilootprojektid õpetaja kutseaasta uuendamiseks ning koostati analüüs ja ettepanekud kutseaasta regulatsiooni ja korralduse muutmiseks. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele Tegevused õpetajaameti väärtustamiseks, selle atraktiivsuse suurendamiseks ja õpetajate järelkasvu tagamiseks on olnud tulemuslikud. TLÜ ja TÜ vastuvõtustatistika näitab, et huvi õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi erialade (eriti mitmekeelses õppekeskkonnas õpetamise eriala) vastu on pidevalt kasvanud. Kasvamas on huvi erialade vastu, mis võimaldavad õppuril ise kujundada oma õpetajaameti profiili, valides endale sobilike ainete kombinatsiooni. Enamikul erialadel on võimalik õppida sessioonõppes, mis annab juba töötavatele õpetajatele ja õpetajaks soovijatele paindlikkust. Aineõpetajate erialadel napib siiski endiselt kandidaate. Alustavate õpetajate süsteemsemaks toetamiseks kavandatakse kutseaasta programmi uuendamist. Huvi on kasvanud ka õpetaja tööd toetavate erialade vastu. Eelmise aastaga võrreldes on oluliselt enam avaldusi laekunud nii sotsiaalpedagoogika, eripedagoogika kui haridustehnoloogi erialale. Silma paistab ka töötavate õpetajate soov oma eripedagoogilist pädevust täiendada. Positiivseid trende on märgata ka hariduse juhtimise valdkonnas. TLÜ hariduse juhtimise magistriõppe 20 kohale esitati sel aastal 101 avaldust ja TÜ haridusinnovatsiooni õppekava 30 kohale 142 avaldust. Eelmisel ESF rahastamisperioodil tegutsenud ülikoolide kompetentsikeskuste alustatud tegevused vajavad edasiarendamist, et luua haridustöötajatele võimalused ametikaare üleseks professionaalseks arenguks ning arendada välja uusi paindlikke võimalusi õppida õpetajaks või tugispetsialistiks ja/või neisse ametitesse asuda. Enam tuleb kaasata ka inimesi väljastpoolt haridussektorit, et õpetada koolis praktilisi oskusi ja pakkuda töömaailma kogemust. 2021. aastal läbiviidud õpetajaameti kuvandi ja aktraktiivsuse kordusuuring näitas, et võrreldes 2016. aastaga väärtustatakse õpetajaametit ühiskonnas tunduvalt kõrgemalt, kuid õpetajate hinnang oma ametile on endiselt madal. Õpetajate maine on kõige parem 35–50-aastaste Eesti elanike seas, veidi madalamalt hindavad seda õpilased ja üliõpilased ning kõige madalamalt paraku õpetajad ise. Kordusuuringus esitati ka soovitused, mis jagunevad üldjoontes kaheks: vaja on parandada õpetajate töökeskkonda ja jätkata tuleb õpetajaameti tutvustamisega. Uuringus juhitakse tähelepanu ka vajadusele viia vastavusse õpetajate töökoormus ja -tasu. Asendusõpetajate ja tudengitest abiõpetajate kasutamise võimalust hinnati kõrgelt, tagasiside tugimeetmetele oli positiivne ning neid peetakse üldjuhul väärtuslikuks. Pandeemia jätkudes püsib vajadus õppeasutusi ka edaspidi toetada. 42 Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Meetme eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad ning uued töövormid nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist. Inimeselt eeldab see valmisolekut karjääripööreteks ja pidevat õppimist – ümberõpet ja enesetäiendamist – kogu elukaare jooksul, haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele ning luua õppimisvõimalusi erinevatele vanusegruppidele. Meetme raames rakendatakse jätkusuutlik süsteem tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus- ja töömaailm. Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised. Meetme 3 mõõdikud ja nende täitmine: 2021 2022 2023 2024 2025 2035 2017 2018 2019 2020 Mõõdik Siht Tegelik Sihttasemed Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34 a inimeste hulgas (%)* Andmed üks aasta pärast - 79,4 78,4 73,5 79 2022. a 80 80 81 81 85 lõpetamist - 74,2 74,4 72,5 75 III kv 75 75 76 76 80 viis aastat pärast lõpetamist Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74- 35 35 37 - 36 - 37,5 39 40 42 60 aastaste osakaal (%)** Lõpetajate Uus mõõdik, metoodika väljatöötamisel ettevõtlikkus * Allikas: „Edukus tööturul“ ** Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI). [link] Mõõdikut ei uuendata 2021. a kohta – kajastame järgmise aasta aruandes. Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20‒34 aastaste hulgas aasta pärast lõpetamist on alates 2018. aastast mõnevõrra langenud, eeskätt on langus märgatav 2020. kriisiaastal. Samuti on kahanenud hõivatute osakaal viis aastat pärast lõpetamist. Mõlema näitaja väärtused jäävad alla seatud sihi, 2021. aasta andmeid hetkel veel pole. Vt pikemat analüüsi lõpetanute tööhõive ja sissetulekute kohta aruande lisa peatükist „Haridus ja tööturg, täiskasvanuõpe“. Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74-aastaste osakaalu andmeid 2021. a Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis (DESI) ei uuendatud, kuid 2021. a sihttase oli Eestil juba 2019. aastal ületatud. 43 Meetme 3 tegevused 3.1. Õppe seostamine tööturu vajadustega Programmi tegevuse eesmärk: viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega. Programmi tegevuse mõõdikud: Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Siht Tegelik Sihttasemed 1−3 aastat tagasi kutsehariduses õpingud 83,8 77,8 82,7 80,3 >80 70,6 >80 >80 >80 >80 lõpetanud 20−34-aastaste inimeste tööhõive määr (%)* 1–3 aastat tagasi kolmandal tasemel 82,7 89,2 87,6 85,7 >88 92,4 >88 >88 >88 >88 õpingud lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr* Õppeasutuste osakaal, kes on 33 37 49 60 60 64 65 70 75 - ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud (sh lisanduvad järk- järgult karjääri teemad) (%)** LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, 28,8 27,7 27,9 27,4 30 28,1 30 30 30 30 tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal (%) kõrghariduses*** IT õppesuuna lõpetajate arv aastas*** 713 604 718 766 850 975 975 975 975 975 kõrghariduses 539 520 507 486 520 499 520 520 520 520 kutsehariduses Vilistlaste rahulolu - - 58 - hoida - hoida hoida hoida hoida praktikavõimalustega**** - - 61,3 - taset taset taset taset taset bakalaureuseõpe magistriõpe Töökohapõhises õppevormis lõpetajate 9,5 11,9 12,4 15,2 17,2 17,2 18 19 20 21 osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest (%)*** * Allikas: Eesti-tööjõu uuringu andmed ** Indikaator hõlmab kõiki üldhariduskoole, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole. Allikas: Ettevõtlusõppe programmi aruanne, EHIS ***Allikas: EHIS **** Kõrgharidusõppe vilistlasuuringu järgmise vooru andmekogumine toimub 2022. aasta sügisel ja uuemaid andmeid on oodata 2023. aastal. 1‒3 aastat tagasi kutseõppe lõpetanute tööhõive on võrreldes 2020. aastaga ligi 10 protsendi võrra kahanenud ning eesmärgiks seatud 80% tase jäi kaugelt saavutamata. Viimase kahe aasta langenud taset saab suuresti seostada koroonakriisi ja piirangutega, kusjuures kriisist tingitud majandusmuutustele on vastuvõtlikumad põhiharidust eeldavate õpete lõpetanud (vt lisaks aruande lisa peatükist „Kutseharidus. Lõpetanute hõive ja sissetulek“). Kolmanda taseme haridusega 20‒34 aastaste tööhõivemäär seevastu on võrreldes aasta varasemaga kasvanud ligi 7 protsendi võrra ning ületab eesmärgiks seatud taset. Võrreldes kutseõppe lõpetanute tööhõivemääraga on kolmanda taseme haridusega inimeste tööhõivemäär aastate lõikes vähem kõikunud. Õppeasutuste osakaal, kes on ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud on ettevõtlusõppe programmis osalenud koolide arvu kasvu tõttu järjepidevalt kasvanud ning sihttaseme saavutanud. LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) õppekavade lõpetajate osakaal kõrghariduses oli 2021. aastal 28,1%, ületades veidi 2020. aasta näitajat, kuid jäädes siiski 1,9% võrra alla seatud eesmärgile. Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppesuuna kõrgharidusõppe lõpetanute absoluutarvud on alates 2018. aastast järjepidevalt kasvanud ning 2020. aastal oli õppesuuna lõpetajaid sama palju kui eesmärgiks seatud 975. Võrreldes 2018. aastaga on kõrgharidusõppe IT suuna lõpetajaid ligi 60% võrra enam, võrreldes 2020. aastaga ligi 15% võrra. Kutseõppes on IT suuna lõpetajate arvud alates 2017. aastast langenud, ent 2021. aasta on toonud muutuse ja võrreldes 2020. aastaga oli lõpetanuid u 3% võrra enam. Siiski on kasv 4% võrra seatud sihist väiksem (520 lõpetanut). 44 Kutseõppe töökohapõhise õppevormi lõpetajate osakaal on alates 2017. aastast märkimisväärselt kasvanud ja jõudnud aastaks 2021 seatud sihini, s.o 17,2%-ni kõikidest kutseõppe lõpetajatest. Kõrgharidusõppe vilistlasuuringu järgmise vooru andmekogumine toimub 2022. aasta sügisel ja uuemaid andmeid on oodata 2023. aastal. Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolipraktika Praktikasüsteemi arendamise raames toetati kutse- ja kõrgkoole kooli- ja ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamisel ja praktikasüsteemide kaasajastamisel, praktikute kaasamisel õppesse ning õpetajate ja õppejõude ettevõtetes stažeerimisel. Eesti Tööandjate Keskliit tunnustas parimaid praktikaettevõtteid ja praktikante ning vahendas välisüliõpilastele praktikakohti. Haridus- ja noorteamet tunnustas kolme kooli praktikaprotsessi ja nõustas koole praktikasüsteemide arendamisel. 2021. aasta lõpuks on praktikajuhendamise koolitusel osaletud kokku üle 8200 korra. Töökohapõhise õppe laiendamine Töökohapõhine õpe on tasemeõppe vorm, kus vähemalt 2/3 õppest toimub ettevõttes (kõrghariduses 1/2 õppest). 2021. aastal tunnustas Haridus- ja Noorteamet kahe kutseõppeasutuse töökohapõhise õppe protsessi ning nõustas seitset kooli töökohapõhise õppe arendamisel. Toimusid parima praktika jagamise seminarid. Eesti Tööandjate Keskliit tutvustas õppevormi seminaridel ning sotsiaal- ja trükimeedias. Samuti valiti parim töökohapõhises õppes õppija ja töökohapõhist õpet pakkuv ettevõte (G4S). 2021. aastal osales töökohapõhise õppe pakkumises ligi 200 uut ettevõtet. Kõrghariduse tasemel töökohapõhises õppes lõppes pilootprogramm (50 õppurit), kavandati jätkutegevust uueks struktuurivahendite perioodiks. ESF programmi PRÕM raames on aastatel 2015‒2021 töökohapõhisesse õppesse kaasatud üle 1500 ettevõtte ja asutuse ning loodud koolituskohad ligi 7400 töökohapõhises õppevormis õppijale. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel Kõigil haridustasemetel arendatakse ettevõtlusõpet, et rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlus- ning karjääriõpe süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides ning luua kõigile õppijaile ettevõtlus- ja karjääriõppeks vajalik metoodika ja õppevara. 2021. aasta lõpuks on ettevõtlus- ja karjääriõppe programmis Edu ja Tegu osalenud kokku 520 õppeasutust (nendest 10% koolieelsed lasteasutused, 80% üldhariduskoolid, 6% kutseõppeasutused, 4% kõrgkoolid). Ettevõtlusõpet rakendab 71% programmis osalenud õppeasutustest ja 64% kõikidest tegutsevatest õppeasutustest (üld-, kutse- ja kõrgharidusasutustest). Olulise uuendusena laienes programm alates 2021. aastast alusharidusse ja ettevõtlusõpet pakutakse ka koolieelsetes lasteasutustes. Programmi raames luuakse ettevõtlusõppe mooduleid, mida on kokku valminud 18 (11 rakendatakse 117 õppeasutuses). Lisaks rakendatakse ettevõtlusõpet Junior Achievementi programmi, Ettevõtliku Kooli haridusprogrammi ja äriideede arendamise programmi STARTER kaudu. Lisaks valmis aruandeaastal Ettevõtliku Kooli programmi uuring ning avaldati kolm ettevõtlusõpet käsitlevat teadusartiklit36. Järgmistel aastatel on kavas toetada üldpädevuste (sh ettevõtlus- ja karjäärikujundamise pädevus) kujunemist tervikvaates. Keeleõppe tegevused edukamaks toimetulekuks tööturul 2021. a jätkati PRÕM tegevuse „Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses“ raames kutseõppeasutustes eesti keele ja võõrkeele lisaõppe pakkumist. Täiendavaid õpinguid alustas eesti keele õppes 677, lõpetas 736, katkestas 99 ja õpinguid jätkas 131 muu emakeelega ja rändetaustaga kutseõppurit. Täiendavaid võõrkeele (peamiselt soome ja inglise keel) õpinguid alustas 55, lõpetas 108, katkestas 37 kutseõppeasutuse õppurit. Lisaks nõustati kutseõppeasutuste koolimeeskondi mitmekeelse ja - kultuurilise koolikeskkonnaga toimetulekul, et toetada paremini muu emakeelega ja rändetaustaga kutseõppureid eesti keele õppimisel ja eestikeelsetes õpingutes. Nõustati viit õppeasutust: Valgamaa 36 Loogma, K., Peterson, B., Rekkor, S. (2021). Ettevõtlusõppe rakendamine Eesti kutsehariduses. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 9(1), 88–116.; Aarna, O., Riitsalu, L., Venesaar, U. (2021). Finantspädevus kui elukestva õppe võtmepädevus. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 9(2),155–183.; Venesaar, U., Malleus, Arro, G. E. Toding, M. (2021). Entrepreneurship competence model for supporting learners development at all educational levels. Administrative Sciences, 12(1), 2–29. 45 Kutseõppekeskust, Pärnumaa Kutsehariduskeskust, Tartu Kutsehariduskeskust, Tartu Kunstikooli, Ida- Virumaa Kutsehariduskeskust. Kokku toimus 2021. aastal 91 akadeemilist tundi grupinõustamisi. Kõrgharidusõppe ja kutseharidusõppe seoste suurendamine tööturuga ja IKT õpetamise arengu tagamine ja lõpetajate IT-alaste oskuste arendamine (IT Akadeemia kõrghariduses, IT Akadeemia kutsehariduses) IT Akadeemia programmiga toetatakse IT valdkonna jätkusuutlikku arengut ning Tartu Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile eraldatakse sihtotstarbeliselt toetust infotehnoloogia õppe läbiviimiseks. IT õppekavade toetuse raames maksti ülikoolides IT õppekavade üliõpilastele stipendiume, soetati õppeks vajalikke töövahendeid, korraldati valdkonna populariseemiseks üritusi (nt Tartu Ülikoolis karjääripäev ja tudengiprojektide võistlus). Rahulolu programmiga on jätkuvalt kõrge nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Tehnikaülikoolis. Ülikoolid tegelevad programmi raames üliõpilaste lõpetamisefektiivsuse tõstmisega ja arendavad ka õppekavasid. IT Akadeemia kutsehariduse programmi on kaasatud Tallinna Polütehnikum, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ja Tartu Rakenduslik Kolledž VOCO. 2021. aastal viidi läbi tööandjate ja vilistlaste uuring; loodi ühtlustatud koolideülene kvaliteedimudel ja selle osana ühtlustati tagasisideküsimustikud; alustati kutsesobivuse hindamise pilootprojektiga; alustati ettevõtete ja kõrgkoolidega koostöömudeli väljatöötamist ja õpetajate järelkasvu, ettevalmistuse ja pädevuste kava loomist. Toimus IKT eriala kutseõpetajate suvekool. Koolide ühistöös korraldati kolme kooli tarkavaraarendajate kutsevõistlus, mis toimus veebipõhiselt ja häkatoni formaadis. Valmisid mooduli „IT valdkonna alusteadmised“ digitaalsed õppematerjalid. Alustati moodulite „Programmeerimise alused“ ja „Hajusrakenduste alused“ digitaalsete õppematerjalide loomist. Siseriiklikel ja rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemine 2021. aastal toimus 13 Noore Meistri võistlust, sh seitse võistlust telesaate vormis ja kuus üksikvõistlusena. Tööd alustas kutsemeistrivõistluste nõukoja uus koosseis. Jätkus siseriiklike võistluste üleviimine ühtsele elektroonilisele hindamisele, korraldusprotsesside parendamine ja töö järgmiste perioodide tegevuskavadega, mis vajavad pandeemia tõttu korrigeerimist. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele Programmi tegevus on olnud tulemuslik ja enamus mõõdikud liigub positiivses suunas, ehkki kutsehariduse lõpetanute hõive on viimastel aastatel kriisi tõttu langenud. ESF programmi „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ PRÕM tegevused lõppevad 2023. aastal ja toetusskeemi mõõdikud on juba praeguseks täidetud. Suurimaks väljakutseks oli praktika ja töökohapõhise õppe korraldamine ettevõtetes COVID-kriisi ajal. Seoses kriisiga olid osapooled koormatud ja õppe kvaliteet võis kannatada. IT Akadeemia formaadis toimunud koostöö ettevõtjatega tegevuste juhtimisel õppe mahu, kvaliteedi ja tulemuslikkuse kasvatamisel on end tõestanud ning sarnane juhtimismudel on kavas kasutusele võtta mitmetes 2022. aastast käivituvates Euroopa Liidu struktuuritoetustest ja teistest välisvahenditest rahastatavates toetusprogrammides, nagu nt inseneriakadeemia, roheoskuste arendamine ettevõtete rohepöörde toetamiseks jt. Järgnevatel aastatel toetatakse digipöördeks vajalike oskuste arendamist ka Progetiigri ja IT-akadeemia kutse- ja kõrghariduse tegevuste kaudu, samuti toetatakse laste ja noorte LTT valdkondade vastu huvi suurendamist. 3.2. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Programmi tegevuse eesmärk: kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud. Programmi tegevuse mõõdikud on väljatöötamisel, 2021. aastal ei olnud mõõdikuid kasutusel. Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine ja teavitamine. Kutsesüsteemi ja kutseeksamite arendamine 46 2021. aastal korraldas SA Kutsekoda 14 kutsenõukogu tegevust. Korraldati 62 kutsenõukogu koosolekut, kinnitati 135 kutsestandardit (neist uusi kutsestandardeid 6 ja uuendati 129). Korraldati 15 avalikku konkurssi ja valiti neil 14 kutse andjat. Aktiivselt tegutseb ja kutsetunnistusi väljastab 108 konkursiga õigused saanud kutse andjat, konkursita õigused saanud kutse andjana tegutseb 25 õppeasutust. 2021. aastal väljastati 12 379 kutsetunnistust (neist 5457 kutseõppe tasemeõppe lõpetajatele), 1491 osakutsetunnistust (neist 393 kutseõppe tasemeõppe lõpetajatele) ja 2121 koolilõpudokumendile kantud kutset. Jätkati 2021+ perioodi kutsesüsteemi arendamise kontseptsiooni ning selleks rakendusmeetmete väljatöötamist. Välja on töötatud kolmekomponentse (oskuste prognoosi, kirjeldamise ja hindamise) elukestva õppe kompetentsuse süsteemi põhivisioon, sh korraldatud kohtumised osapooltega kutseõppega seonduvate muudatuste, kõrghariduse lõpus kutse andmist puudutavate küsimuste arutamiseks ning põhivisiooni kooskõlastamiseks. Koostati oskuste klassifikaatori ja kataloogi teenuse ja seda toetava arhitektuuri kirjeldus. Avati kutse taotlemise ja taotluste menetlemise elektroonse taotluskeskkonna I etapi (kutseõppeasutustes korraldatavate kutseeksamitele registreerumine ja tulemuste kandmine kutseregistrisse) piloot. Ajavahemikul 24.03-30.06 vormistati uues e- eksamihalduse keskkonnas 205 eksamit, osales 21 kooli ja 25 kutse andjat, 1758 taotlejast said kutsetunnistuse 1470. Kutseeksamite e-halduskeskkonna kohustuslik kasutamine algas 1. novembril. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine ja rakendamine Jätkus OSKA uue kvantitatiivse andmemudeli väljatöötamine ja testimine, mh rakendati ja testiti mudelit kahes valdkonnauuringus (IKT ja sotsiaaltöö). Valmistati ette OSKA üldprognoosi uus kontseptsioon ja edasine tegevusmudel. Valmisid OSKA üldprognoosi näidikulehtede prototüübid. Uuendati tulevikutrendide ülevaadet aastani 2030 ning koostati veebipõhised OSKA trendikaardid (vt https://oska.kutsekoda.ee/trendid/) ja tulevikutrendide lühiülevaade (vt https://oska.kutsekoda.ee/uuring/oska-trendikaardid-luhiulevaade/). Kõikidest seni läbi viidud OSKA uuringutest on selgunud vajadus siduda erialaõppesse senisest enam tehnoloogia ja IKT alaseid oskusi. IKT raport tõi esile vajaduse suurendada IT-spetsialistide hulka eelkõige väljaspool IKT sektorit kõigil elualadel. 2021. a viis OSKA tiim läbi eriuuringu „Ülevaade digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest“. Kõik senised OSKA uuringute lõppraportid sisaldavad ettepanekuid IKT oskuste kohta valdkondade tasemeõppes kõikidel haridustasemetel. Kokkuvõtted OSKA raportite ettepanekute rakendamise seireküsitlustest on tehtud järgmistes valdkondades: Kultuur I ja II: etenduskunstid, muusika, raamatukogundus, museoloogia, käsitöö ja sport, audiovisuaalvaldkond, sõna ja keel, turundus ja kommunikatsioon, disain ja kunst, trükitööstus. Küsitlused tagasiside saamiseks korraldati järgmistes valdkondades: vee- ja jäätmemajandus ning keskkond; kinnisvarateenused; õigus ja siseturvalisus ja sotsiaaltöö. Seireseminarid, kus esitatakse tagasiside tulemused ja arutatakse kitsaskohti, korraldati järgmistes valdkondades: vee- ja jäätmemajandus ning keskkond ja sotsiaaltöö. II poolaastal esitati kinnisvaravaldkonna tagasiside ja kirjalik kokkuvõte valdkonna arengutest ja kitsaskohtadest, mille lahendamisega jätkatakse kirjalikult. OSKA visualiseerimise veebikeskkonda on täiendatud valminud uuringute tulemustega (vt https://haridusportaal.edu.ee/karjäär), pidevalt täiendatakse OSKA ametialade lehti ka Rajaleidja ametite andmebaasi põhjal uuendatud infoga. Haridusportaali andmeid täiendati Töötukassa andmetega, et kasutajatel oleks rohkem ja paremat teavet ametite ja ametialade kohta. Valmistati ette kutsesüsteemi reform, mille raames uuendatakse aastatel 2022–2024 OSKA metoodikat ning alustatakse enesehindamise keskkonna loomist, et selgitada välja ühiskonna ootused õppijate ja töötajate oskustele, toetada nende kompetentsuse hindamist ja ametlikku tunnustamist. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele Kutsesüsteemi ja oskuste prognoosisüsteemi arendamine on olnud tulemuslik. OSKA rakendamise vältel on analüütikud ja uuringujuhid koondanud ja analüüsinud tööjõudu ja haridust käsitlevaid andmeid kõigist Eesti statistilistest andmebaasidest, asjakohastest uuringutest ja välisriikides koostatud andmestikest, viinud läbi hulgaliselt intervjuusid ekspertidega ning koostanud uuringutekste ja nende lühiversioone. Aktiivselt ja sisukalt on jätkunud nõunike kogu tegevus, millesse on kaasatud Eesti parimad tööturu ja hariduselu asjatundjad – teadurid, tippametnikud, analüütikud jne. Nõunike kogu ettepanekuid on arvestatud OSKA tegevuste kavandamisel ja läbiviimisel. OSKA tiim reageeris 47 paindlikult COVID-kriisist põhjustatud segadusele tööjõu ja oskuste vajaduse osas ning tegi täiendava uuringu pandeemia mõjudest tööjõu- ja oskuste vajadusele. Teine plaaniväline uuring tehti partnerite soovil (HTM, SoM, MKM ja Töötukassa), et anda ülevaade digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest. COVIDi mõjude uuringu ning digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste uuringute tulemused olid vajalikud, neid kasutati täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse koostamisel ning sisendina EL taasterahastu ning õiglase ülemineku fondi tegevuste planeerimisel. Ette on valmistatud kutsesüsteemi reform ning järgnevatel aastatel on plaanis see reform ellu viia (sh oskuste klassifikaator ja kataloog, uuendatud oskusprofiilid, kutsestandardid ja õigusraamistik), samuti uuendatakse OSKA metoodikat ning alustatakse enesehindamise keskkonna loomist eesmärgiga välja selgitada ühiskonna ootused õppijate ja töötajate oskustele, toetada nende kompetentsuse hindamist ja ametlikku tunnustamist. 48 Meede 4. Noortevaldkonna arendamine Meetme eesmärk: tagada noortele avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks ning selle kaudu toetada sidusa ja loova ühiskonna kujunemist. Alates 2022. programmist on eesmärgi sõnastus järgmine: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Meetmega toetatakse noortele rohkemate võimaluste loomist loovuse arendamiseks, omaalgatusteks ja ühistegevusteks. Noorsootöö teenuste arendamiseks, kättesaadavuse parandamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks toetatakse noorsootööasutuste arengut ja teenuste mitmekesistamist, noorteinfo pakkumist ning piirkondlikku koostööd noorsootöö teenuste osutamisel. Noortele kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse parandamiseks on kavandatud ressurss huvihariduse ja huvitegevuse toetusskeemi rakendamiseks. Jätkatakse selliste tegevuste toetamist, mis aitavad noortel siseneda tööturule ja saada töökogemust ning suurendavad teadlikkust töömaailmast. Toetatakse noorteühingute ja noortevolikogude tegevust, uusi osalusvõimalusi, noortevaldkonna töötajate koolitusi, koolitussüsteemi arengut ja kvaliteeti, uuringute ja analüüside läbiviimist. Samuti toetatakse rahvusvahelist koostööd, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides. Noortevaldkonna olukorra hindamisel tuleb silmas pidada, et noorte (7–26 a37) arv ja osakaal elanikkonnas väheneb (vt lisaanalüüsi pt „Noortevaldkond“). Noorte earühma osakaalu vähenemine võib mõjutada otseselt noorte võimalusi ja rolli ühiskonnas, seda tuleb silmas pidada ka valdkonna strateegiliste sihtide kavandamisel. Meetme 4 mõõdikud ja nende täitmine: Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Siht Tegelik Sihttasemed 18–26-aastaste noorte juhitud 5 4,6 4,2 2 4,6 1,8 4,8 5 5,2 5,4 mittetulundusühingute osatähtsus aktiivsete mittetulundusühingute hulgas (%)* Huvikoolis õppivate noorte osakaal 26,7 28,8 29,9 30,3 30,5 32,3 30,8 31,1 31,4 31,7 kõikide 7–26-aastaste noorte hulgas (%)** Noorte omaalgatusprojektide arv (sh - - 164 179 hoida 32 (50) hoida hoida hoida 180 toetatud projektide %)*** (71) (73,7 taset taset taset taset (73) ) Noorte ettevõtjate osatähtsus 18‒26- 3,9 3,9 3,8 4 4,2 4,3 4,4 4,7 5 5,3 aastaste noorte hulgas (%)* Osalusvormide arv*** - - 79 82 hoida 91 hoida hoida hoida hoida taset taset taset taset taset Toimiva osaluskoguga kohalike - 74,4 89,9 94 vähe 92 hoida hoida hoida hoida omavalitsuste osakaal kõigist malt taset taset taset taset omavalitsustest (%)*** 89,9 18–26-aastaste kandidaatide osakaal 6,5 - - - 8 5,4 - - - 9,7 kõigi kohalike omavalitsuste volikogu valimiste kandidaatide hulgas (%)* 15‒26-aastaste noorte osakaal, kes - - - - Sihttasemed ja metoodika on väljatöötamisel on osalenud organiseeritud vabatahtlikus tegevuses (%)* Kohalike omavalitsuste osakaal, kus - - 59 69,6 hoida selgub hoida hoida hoida 70 noorsootöö teenused on vähemalt taset juunis taset taset taset „edasijõudnu“ tasemel (%)**** Noorsootöö teenustega rahul olevate - 87 - 90 - - hoida - hoida - noorte osakaal (%)***** taset taset 15–26-aastaste noorte osakaal, kes - - - - Sihttasemed ja metoodika on väljatöötamisel hindavad, et tugi on kättesaadav (%)* 37 Noorsootöö seadus defineerib noore kui 7‒26-aastase füüsilise isiku. 49 15‒29-aastaste osakaal, kes ei tööta, 11,0 11,7 9,8 11,7 hoida 11,2 hoida 11,1 10,8 10,5 ei õpi ega osale koolitusel (NEET- taset taset staatuses noored) (%)* Uus mõõdik: Noorsootöö kvaliteedi - - - 15 kasva 20 30 kasvab 45 50 hindamise läbinud kohalike b omavalitsuste osakaal (%)*** * Allikas: Eesti tööjõu-uuringu andmed ** Allikas: EHIS, Statistikaamet *** Allikas: Harno **** Allikas: Rahandusministeerium, Minuomavalitsus.ee ***** Allikas: Uuring „Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga“ 18‒26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute38 arv langes aruandeaastal umbes 20 võrra, sellele eelnenud, 2020. aastal, aga peaaegu poole võrra (vt Noorteseire juhtimislaual). Sellega on noorte juhitud MTÜde osakaal kõikide aktiivsete mittetulundusühingute seast viimasel kahel aastal oluliselt langenud jõudes aruandeaastal koguni 1,8%-ni, varasema ca 5-4%-lt. Eesmärk on noorte aktiivset osalust MTÜdes kasvatada, seega jäi eesmärk, 4,6% täitmata. Huvikoolis õppivate noorte (7‒26. a) osakaal kõikide sama vanuserühma noorte hulgas kasvas – 2021. aastal õppis 32,3% vanuserühma noortest huvikoolis. Osakaalu kasv oli eesmärgiks seatust oluliselt suurem, sellele aitas kaasa nii vähenev noorte arv kui ka jätkuv huvikooli õppima asuvate noorte absoluutarvu tõus, seda hoolimata jätkuvale koroonapandeemiale. Noorte omaalgatus on noorte mõtetest alguse saanud ideede arendamine ja elluviimine noorte endi poolt. Omaalgatus toetab noortes aktiivse eluhoiaku kujunemist, noorte ettevõtlikkust ning teadlikkust tööturu toimimisest. Omaalgatuslikke projekte esitati riiklikult finantseeritud või kaasfinantseeritud taotlusvoorudesse 32 ja neist rahastati 50%. Eesmärk oli hoida kõrget algtaset, s.o üle 160 projektitaotluse. Saavutatu jäi oluliselt allapoole sihti. Organiseeritud vabatahtlikus tegevuses osalenud 15‒26-aastaste noorte osakaal on uus mõõdik, mille esimesed näitajad selguvad 2022. aasta esimesel poolaastal. Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035 üks sihte on toetada noorte ettevõtlikkuse, annete ja tugevuste arenemist. Et noortest saaksid Eestit edasiviiva ühiskonna ja riigi kujundajad, tuleb nende mitmekülgsesse arengusse panustada. Noorte tugevuste ja ettevõtlikkuse arendamine väljendub muuhulgas noorte ettevõtjate arvus (vt ka Noorteseire juhtimislaualt). 2017. aastast on noorte (s.o 18‒ 26-aastaste) ettevõtjate arv tasapisi langenud, 4852-lt noorelt 4511 nooreni 2020. aastaks, kuid aruande aastal kasvas enam kui 400 noore võrra, üleatades ka 2017. aasta näitaja (4944 noort ettevõtjat). Sellega kasvas ka noorte ettevõtjate osatähtsus sama vanuserühma noortest. 2021. aastal oli vaadeldavas vanuserühmas 4,3% ettevõtjaid, mida on rohkem kui eelnevatel aastatel ning 0,1 protsendipunkti enam kui seatud sihttase. Noorte osaluskogude ehk otsustusprotsessidesse kaasamise formaatide loomine on olnud üks olulisi noortevaldkonna fookusi juba eelmisest arengukava perioodist. Uue strateegilise perioodi siht on edendada noorte osalust laiemalt kui vaid kohalike omavalitsuste tasandil. Mõõtmisel arvestatakse nii omavalitsuste kui riigi institutsioonide juurde loodud osalusvormide arvu. Neid oli kokku 91: kuus maakondlikku osaluskogu, 53 noortevolikogu, 29 aktiivgruppi39 ja kolm riigi tasandi noorte nõukogu. Lisaks sellele on uuel perioodil fookus ka osaluskogude sisulisemal arengul, mida hinnatakse toimivate osaluskogude mõõdikuga. Toimivaks osaluskoguks võib 2021. aastal kõikidest loodud omavalitsuse tasandi osaluskogu struktuuridest lugeda 73 osaluskogu40, mis moodustab kõigist omavalitsustest 92%. Noorte osalus kohaliku elu kujundamises väljendub lisaks noorte osaluskogudele kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kaudu. Toetatud, kogemusi ja eduelamusi omandanud noor tunneb 38 Arvestatakse aktiivsete mittetulundusühingutega välja arvatud korteri-, aiandus- jm ühistud. 39 Seal hulgas neli Tallinna linnaosavalitsuste aktiivgruppi. 40 Arvestatud on 48 põhikirjalise, -määrusega noortevolikoguga ja 25 kohaliku omavalitsuse aktiivgrupiga, kes aruandeaastal tegutsesid (struktuuril olid tegutsevad liikmed ja viidi ellu tegevusi). 50 suuremat sidet ja vastutust kogukonna ja ühiskonna ees41. Kohaliku tasandi volikogu valimistel kandideeris 2021. aastal 546 noort, mida on 225 võrra (29%) vähem kui 2017. aastal. Valituks osutus 27 noort, mida on täpselt 10 noore võrra vähem kui eelmistel valimistel. Kõikidest kandidaatidest moodustasid noored 5,4% (6,5% 2017. aastal). Sihttase 8% kõikidest kandidaatidest jäi saavutamata. Igal noorel peab olema võimalus saada kvaliteetseid teenuseid sõltumata elukohast või muudest sotsiaaldemograafilistest teguritest. Noored puutuvad huvihariduse, huvitegevuse ja muude noorsootöö võimalustega kõige vahetumalt kokku omavalitsuse kui peamise noorsootöö korraldaja tasandil. Noortevaldkonna teenuste kvaliteedi ühtlustamine ja arendamine on üks olulistest suundadest uuel arengukava perioodil. Omavalitsuste noorsootöö teenuste kvaliteeti mõõdab Minuomavalitsuse rakendus42, mille kohaselt on noorsootöö teenused nn edasijõudnu tasemel 2020. aastal 69,6% omavalitsustes. Edasijõudnu tase osutab, et omavalitsus on täitnud rohkem kui seadusest tulenevad kohustused teenuste pakkumisel (baastaseme) ja vastab valdkonnas edukale omavalitsusele seatud ootustele. Noorsootöö teenustega rahulolu mõõdetakse üle aasta rahuloluküsitlusega. Viimane mõõtmine toimus 2020. aastal, mil vaatamata sellele, et tegu oli esimese COVID-pandeemia aastaga ja aasta vältel oli noorsootöö võimalustes osalemine erinevatel viisidel piiratud ja ümberkujundatud, oli noorte rahulolu seniste mõõtmiste kõrgeim – 90% vastanutest oli noorsootöö teenustega rahul või väga rahul. Soovitud siht saavutati ja järgmistel aastatel on eesmärgiks saavutatud taset hoida. 15–26-aastaste noorte osakaal, kes hindavad, et tugi on kättesaadav, on arengukava uus mõõdik, mille esimesed tulemused selguvad 2022. aasta esimesel poolaastal. 15‒29-aastaste NEET-staatuses noorte (st noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel) osakaal sama vanuserühma noortest langes 11,2%-ni, kuid muutus on eelnenud aastaga võrreldes kõigest 0,5 protsendipunkti. Eesmärk sai siiski saavutatud. Noorsootöö kvaliteedi hindamiseks on 2010. aastal välja töötatud riiklik ühtne noorsootöö kvaliteedihindamise mudel. Kvaliteedihindamise eesmärk on võimaldada kohalikel omavalitsustel kaardistada oma noorsootöö tugevusi, arendamist vajavaid kitsaskohti ning tulemuste põhjal planeerida edasist arengut. Noorsootöö kvaliteeti on riikliku kvaliteedihindamise mudeli alusel viimase nelja aasta jooksul hinnanud 16 omavalitsust. Mõõdiku sihttase on sellega saavutatud, kuid järgmisteks aastateks on seatud ambitsioonikas siht ja seetõttu on oluline toetada omavalitsusi kvaliteedihindamisi käsitleva teavitustöö ja nõustamisega. Meetme 4 tegevused 4.1. Võimaluste suurendamine noorte loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks Programmi tegevuse eesmärk: noorel on rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks. Programmi tegevuse mõõdikud: Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Siht Tegelik Sihttasemed Noorte kaasatus noorsootöös (% 54 57,8 59,9 58,1 60 63,1 60 60 60 - noorte koguarvust)* Sh noorte kaasatus noorsootöös 40 44,3 48 43,6 45 45,7 45 45 45 - omavalitsustes, mille elanikkond on 41 OECD (2020) „Governance for Youth, Trust and Intergenerational Justice“41 raportis tõdetakse, et noored on poliitikast rohkem huvitatud, kui neid kaasatakse, ning kaasav, võrdsusele orienteeritud (noorte)poliitika suurendab noorte rahulolu riigiga. Raport toetab OECD integreeritud noortestrateegiat, kus noorte olukorra parandamiseks on kaasatud eri tasandid (riik, kohalik omavalitsus) ning valdkonnad (haridus, sotsiaalkaitse, tööhõive). 42 Minuomavalitsus.fin.ee on Rahandusministeeriumi väljatöötatud kohalike omavalitsust teenustasemete hindamise tööriist. Loe metoodikast siit. 51 enamuses mitte-eestlased (% noorte koguarvust nendes omavalitsustes)* * Allikas: Harno Kvaliteetsed ja mitmekülgsed noorsootöövõimalused toetavad noortes loovuse, annete, oskuste ja teadmiste arengut, mis omakorda toetavad ühiskonna sidusust, ettevõtlikkust, edasipüüdlikkust ja arengut. Noorte kaasatus noorsootöös, mida mõõdetakse osaluskordade arvuna huvikoolis, noortevolikogudes ja aktiivgruppides, riigi toetatud noorteühingutes, malevates ja noortelaagrites, on aruandeaastal 63,1%, millega eesmärgiks seatud siht saavutati. Sihttaseme saavutamisele aitas kaasa nii läbi aastate kõrgeim osaluskordade arv kui ka pidev noorte üldarvu langus. Kasvas ka noorte kaasatus noorsootöösse valdavalt mitte-eestlastest elanikonnaga omavalitsustes43 – 45,7 % sihtrühmast. Et noored saaksid osaleda noorsootöös COVID-kriisi ajal, on riik kahel viimasel aastal toetanud lisaks programmis ettenähtule lühilaagrite ja -malevate korraldamist ning erahuvihariduse ja -huvitegevuse pakkujaid. 2021. a alguses toetati erahuvihariduse ja -huvitegevuse pakkujate kriisimeetme kaudu 687 organisatsiooni ning 122 537 lapse ja noore huvitegevust. Kevadisest kriisitoetuse voorust toetati 667 organisatsiooni ning 113 357 lapse ja noore huvitegevust44. Lisaks korraldati üle Eesti õpihuvilaagreid põhi- ja keskhariduse tasemel õppijate õpimotivatsiooni ja vaimse tervise turgutamiseks ning huvi toetamiseks üldpädevuste ja ainevaldkondade vastu. Laagritest võttis osa enam kui 65 000 last ja noort (vt ka ptk 2.1. „Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused“). Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Kvaliteetsete ja mitmekesiste võimaluste loomine noorte huvide ja annete avamiseks ja arendamiseks 2021. aastal valmis andekuse märkamise ja arendamise kontseptsioon ja tegevuskava esmane versioon. Kontseptsiooni ja tegevuskava eel valmis 2019. aastal analüüs, mis käsitleb andekusega seotud probleeme nii õpilase, kooli ja õpetaja kui ka riigi vaatest. Selgus näiteks, et Eestis on selgelt defineerimata andekuse mõiste ja see loob takistusi andekate toetamisel. Puudub ka annete välja selgitamise süsteem ning formaal- ja mitteformaalõppe vähene sidusus põhjustab õpilaste ülekoormust. Puudub õppenõustamine individuaalsete õpiteede kavandamiseks ja rakendamiseks, samuti õpetajate süsteemne nõustamine ja koolitamine andekuse märkamiseks ja arendamiseks. Õpetajate teadmised ja oskused andekate märkamiseks ja nendega tegelemiseks on täna ebapiisavad. Andekuse arendamise ja märkamise kontseptsioon sõnastas põhimõtted analüüsis esitatud probleemide lahendamiseks ja tegevuskava kirjeldab tegevussuunad annete toetamiseks süsteemse lähenemise kujundamisel. Samas on kontseptsioon alles esimene etapp andepoliitika kujundamisel. Nutika noorsootöö valdkonna arendamise tegevussuunas täiendati Nutivaramut uute materjalidega (lisati 17 postitust, sh 2 originaalmaterjali). „Kuidas rikastada suviseid õuetegevusi digiga“ ja „Minecraft noorsootöö tööriistana“). Nutivaramu eesmärk on toetada noorsootöötajaid nutika noorsootöö elluviimisel heade näidete, kogemuslugude, huvitavate teemakohaste artiklite ja muude materjalidega. 2022. aastal kolib Nutivaramu E-koolikoti keskkonda. Noorte omaalgatuste ja ühistegevuste toetamine Noorte omaalgatuste toetamiseks loodi lühiprojektifond, mille raames esitati 24 noorte omaalgatusprojekti ja rahastati 8 (igast piirkonnast kaks Põhja-Eestis, Lääne-Eestis, Ida-Eestis, Lõuna- Eestis). Noorte omaalgatuste toetamise arendamiseks viidi läbi taotlusvoor, mille võitis Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, kelle ülesandeks on töötada väja ja viia läbi kohalikul tasandil noortega töötavate spetsialistide ja noorsootöötajate koolitusprogramm ning omaalgatuste toetamise projektikonkurssi „Järgmine samm“ 2022. aasta lõpuks. Projektikonkurssi „Noorte heaks“ eesmärk on tõhustada noortevaldkonna koostööd, et vastata noorte vajadustele ja väljakutsetele. 2021. aastal oli konkursi fookus COVID-kriisi mõjude leevendamisel, noorte vaimsel tervisel, üldpädevuste arendamisel ja digitaliseerimisega seotud teemadel. Konkursil tähtsustati noorte igakülgset kaasamist nii projektiidee väljatöötamisse, kui ka 43 Arvestatakse Loksa, Maardu, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Jõhvi omavalitsustega . 44 Vt ka https://www.hm.ee/et/haridus-ja-noortevaldkonna-kriisitoetus 52 tegevuste järel noortega koos saadud kogemuste ja oskuste analüüsimist. Toetati 112 projekti, mille olid esitanud kokku 73 noortekeskust, 35 huvikooli, kaks noorteühendust ja kaks noorteühingut. Näiteks loodi noorte meediatiim – noored läbisid erinevaid meedialaseid koolitusi (õppisid sisuloomist, omandasid tehnilisi- ja üldoskuseid) ning neile loodi kaasaegse tehnikaga töölaud, mida kasutada oma ideede elluviimiseks ja arenguks. Projektiga suurendati noorte digitaalset osalust noorsootöös ning meediatiimi vahendid annavad võimaluse avada uusi huviringe (nt programmeerimine, digitaalne helilooming) ning ajakohastada seniseid (arvutijoonistamine), samuti voogedestada kooli noorsootöö sündmusi. Noorte osalemist laagritegevustes toetati projekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ raames. Laagrite eesmärk on võimaldada noortele puhkust turvalises keskkonnas põimituna sisutiheda ja arendava tegevusega (nt sportimine, matkamine, kultuuritegevused jmt). Tegevustoetust jagati 81 laagrikorraldajale, kelle korraldatud laagrites osales kokku 30 546 noort, mida on u 5000 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Laagrikorraldajatele tehti lisaks regulaarsetele koolitustele ka kaks vaimse tervise esmaabi koolitust, et tõsta nende ettevalmistust ja võimekust vajadusel toetada ja suunata laagrinoori, kes vajavad vaimse tervise tuge. Noortekohtumiste programm, mille eesmärk on suurendada ühiskonna sidusust, toetab Eestis elavate erineva emakeelega noorte (11–19-aastaste) omavahelist suhtlemist, teineteisemõistmist ja arengut. 2021. aastal toetati 42 noortekohtumist, millest sai osa 1116 noort ja 188 noortejuhti. Seda on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal. Noortele suurema õpikogemuse pakkumiseks ja projektide kvaliteedi tõstmiseks pakuti taotlejatele eelnõustamist ja koolitust. Noortele esmase töökogemuse pakkumiseks viidi läbi projektikonkurss „Malevasuvi 2021“, mille eesmärk on toetada noore konkurentsivõimet, tõstes tema tööalaseid teadmisi ja oskusi ning tutvustades erinevaid tööeluga seotud protsesse. Toetati 68 malevakorraldajat kõigis maakondadest peale Läänemaa ja „Malevasuvest“ sai osa 4730 noort. Peamised tööandjad olid kohalikud omavalitsused ja nende allasutused ‒ lasteaiad, koolid, huvikoolid, noortekeskused ja raamatukogud, aga ka kohalikud põllumehed ja ettevõtted, kogudused, muuseumid, uuskasutuskeskused, kohvikud, kauplused ja noortelaagrid. Lisaks töökogemuse pakkumisele oli malevakorraldajatel ülesanne tutvustada noortele uuenduslikke ja tulevikutöid: tutvuti ettevõtluse alustamise põhitõdedega, toimusid ameteid tutvustavad töötoad, töövarjutamised ja õppekäigud. Toimusid iga-aastased malevakorraldajate koolitused. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele Programmi tegevus on olnud tulemuslik. Hoolimata jätkunud COVID-pandeemiast ja piirangutest on noorsootöövõimalused noortele jäänud kättesaadavateks – eelmisel aruandeaastal mõnevõrra vähenenud osalus noorsootöös, huvihariduses ja -tegevuses on 2021. aastal taas jõudnud viiruse-eelsele tasemele. Noortele on tagatud võimalused osaleda arendavates tegevustes. Koroonapandeemia näitas kui oluliseks võib osutuda tehnoloogia ning vajalik võimekus kujundada harjumuspärased tegevused virtuaalkeskkondadesse sobivaks. Järgnevatel aastatel on kindlasti vaja nutika noorsootöö kontseptsiooni tegevusi sisuliselt arendada, mis tähendab nii noortevaldkonna töötajate digioskuste ja -pädevuste suurendamist koolitustegevuste kaudu kui ka digikompententside enesehindamismudeli väljatöötamist sarnaselt haridustöötajate digipeegli hindamismudelile. Andepoliitika valdkonnas on 2022. aastal võtmetähtusega ülesanne „Andekuse märkamise ja andekate arendamise tegevuskava“ valmimine ning andekuse mõiste määratluses kokku leppimine. Andekuse mõiste defineerimine, so ühtse arusaama loomine andekusest, on alus kogu järgnevaks andekuse suunaliseks tegevuseks. Noore arengut toetavate võimaluste loomise ja kättesaadavuse tagamise kõrval on sama oluline tehtavate tegevuste kvaliteet. Kvaliteedile on oluline tähelpanu pöörata järjepidevalt ja senisest enam. Kvaliteet on võtmetegur, mis võimaldab näiteks lõimida formaal- ja mitteformaalõppe kontekstis erinevad noortele suunatud tegevused ühtseks tervikuks ning seeläbi kujundada noore individuaalset ja paindlikku haridusteed just noore vajadustele, võimetele ja eesmärkidel kohaseks. Projektikonkursi „Noorte heaks“ eesmärk on suurendada noortevaldkonna partnerite sisulist koostööd arendus- ja koostööprojektide näol, millele tuleb järgnevatel aastatel rohkem tähelepanu pöörata. Lisaks 53 projektikonkursile võimaldavad noorte omaalgatuste toetamine, laagrid ja malevad kiiresti reageerida ja vahendeid suunata ühiskonnas toimuvatele noori puudutavatele muutustele (nt COVID, Ukraina kriis), mis aga nõuab osapoolte tihedat koostööd ja ühiste eesmärkide seadmist. Noorte omaalgatuste toetamine vajab kompententseid juhendajaid ja mentoreid, kes aitavad noortel projekte kirjutada ning neid ka ellu viia, see aga omakorda nõuab nende väljakoolitamist ja pädevuste tõstmist. Soov osaleda noortelaagrites ja malevates kasvab igal aastal, kuid riigina on meil vaja mõista kas ja millist mõju need tegevused noorte arengule omavad, millised on parenduskohad ning selleks vajalikud meetmed ja ressursid. 4.2. Noorte kaasamise suurendamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine Programmi tegevuse eesmärk: noorel on väiksem risk olla tõrjutud. Programmi tegevuse mõõdikud: 2019 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2017 2018 2020 Siht Tegelik Sihttasemed Noori huvikooli kohta* 428 369 353 354 400 348 400 400 400 - Noori noortekeskuse kohta** 992 989 982 901 1000 915 1000 1000 1000 - * Allikas: EHIS ** Allikas: Harno Noorte eemalejäämist ja tõrjutusriski sattumist aitavad vähendada elukohalähedased noorsootöö võimalused, mida käesoleva meetme raames mõõdetakse noorte arvuga noortekeskuse ja huvikooli kohta. Meetme mõlemad mõõdikud on täidetud, sellele on kaasa aidanud nii struktuuride lisandumine Eesti eri piirkondadesse kui noorte arvu vähenemine. Noortekeskused annavad noortele võimaluse saada osa avatud noorsootööst ja muudest arendavatest kooli- kodu- ja tööövälistest tegevustest oma kodukohas. 2021. aastal tegutses kokku 299 noortekeskust45, s.o viis keskust vähem kui 2020. aastal. Noortekeskuste arvu vähenemise põhjusteks võib pidada lühiajalist tööjõupuudusest (noorsootöötaja vahetumine) või COVID-pandeemiast tingitud sulgemisi. Üldiselt on noortekeskuste arv pidevalt kasvanud ja avatud noorsootöö on jõudnud noortele lähemale (vt ka aruande lisa alapeatükist „Noore võimalused oma loome- ja arengupotentsiaali avada“ avatud noorekeskuste sektsioonis keskmise kauguse analüüsi). Huvikoolide arv seevastu on aasta-aastalt kasvanud46. Kokku tegutseb 787 huvikooli, mida on 13 võrra rohkem kui 2020. aastal. Huvikoolides on noortel võimalik tegeleda süvendatult huvipakkuva huvialaga (vt rohkem aruande lisa alapeatükist „Noore võimalused oma loome- ja arengupotentsiaali avada“). Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Noorsootöö teenuste pakkumine ja arendamine, sh NEET-noortele Noorte tõrjutusriski aitavad vähendada toetuse andmise tingimuste „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ tegevused. Mitmed perioodi 2014–2020 struktuurivahendite toel elluviidavad tegevused lõppesid 2021. aastal, sh kogukonnapraktika, töösuve programm, noorte omaalgatuslike ideede toetamine ja kutselaborid. Samas ei kao nimetatud võimalused noorte jaoks täielikult ära, vaid jätkuvad osati riigi, omavalitsuste vahenditest või erapakkujate läbi, ehkki ESFi vahendite toel on olnud võimalik pakkuda noortele lisavõimalusi. ESFist on toetatud järgmisi tegevusi: NEET-staatuses noorte toetamiseks jätkati ESFist toetatud Noorte Tugila ja Hoog Sisse programmide elluviimist. Nimetatud programmide eesmärk on jõuda noorteni, kes ei õpi, tööta ega osale koolituses ning neid nõustada, motiveerida ja individuaalseid tugiteenuseid pakkudes toetada noorte naasmist õpingutesse või tööturule. COVID-kriis on mõjutanud nii NEET-olukorras noorte arvu kui noortele 45 Andmed 2021. aasta novembrikuu seisuga. 46 Arvestatud on huvikoolidega, kes on vaatlusalusel õppeaastal õppurite ja pedagoogide andmed kinnitanud. Andmete kinnitamine on ainus objektiivne näitaja, mille alusel hinnata, kas asutuses toimub õppetöö või mitte. 54 pakutavate tegevuste elluviimist. Statistikaameti andmetel on NEET-olukorras noorte arv viimase kahe aasta jooksul kasvanud (vt Noorteseire juhtimislaualt), mistõttu on oluline noori toetada, et ennetada nende heitumist ja ühiskonnast kõrvale jäämist. Programmi rakendajate hinnangul on tõrjutud või tõrjutusriskis olevate noorteni jõudmine muutunud raskemaks – niigi ebakindlust kogevad noored on muutunud viiruse ja piirangute tingimustes veelgi ebakindlamaks. Samuti mõjutavad noorte toe saamist COVID-kriisi tõttu veebipõhiseks muudetud teenused – raskemates oludes on noorte ligipääs tehnoloogiale ja eeskätt andmemahule piiratum. Vaatamata väljakutsetele pakuti 2021. aastal tugiteenuseid kokku 1778. noorele, sh 1265 noorele Noorte Tugila programmi ja 513 noorele Hoog Sisse programmi kaudu. Täiendava edusammuna saab välja tuua valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli loomise, mis toob esile n-ö lahendusviisi, kuidas erinevate osapoolte koostöös võimalikult tõhusalt NEET-olukorras noori toetada. Töösuve programmi raames noorte osalusega malevategevusi 2021. aastal enam ei korraldatud. Valmis SA Õpilasmalev koostatud pidevalt areneva õppevara kontseptsioonile loodud malevakorraldaja käsiraamat ‒ juhendmaterjal malevakorraldajatele, rühmajuhtidele ja malevaentusiastidele. Käsiraamatu eesmärk on anda malevakorraldajale orientiir ja tugi, arendada ja ühtlustada malevat kui noorsootöö vormi ning toetada malevate kvaliteetset korraldamist ja läbiviimist. Kokku osales ESFi toel perioodil 2015‒2021 töösuve programmi kaudu malevates 1190 noort. Kohalike omavalitsuste koostöögruppide tegevussuunas tegeleti jätkuvalt erinevate innovaatiliste noorsootöö mudelite loomisega. Valminud on 22 mudelit (kokku valmib 23 mudelit), sh valmis mudelite tutvustamiseks 6 videot: (1) Treiler innovaatiliste mudelite kohta, (2) Harju Sisuakadeemia, (3) Pärnu HUUB, (4) Saaremaa Monobuss, (5) Hiiumaa põgenemistuba ja (6) Tartu erivajadustega noorte mudel. Tegevuste raames valmis näiteks mobiilne noortekeskus ehk karavantüüpi avatud ruumiga buss, mis on sisustatud avatud noorsootööks ja huvitegevusteks vajalike vahenditega. Samuti arendati välja noorte kaasamist ja innovaatiliste ideede loomist toetav meetod – noorte ideed ja algatused sünnivad põgenemistoa formaadis võistlussarjas, kus tavapärased ülesanded on üles ehitatud kaheksale võtmepädevusele ning toast väljudes on noored saanud valmis idee, mida pärast mõningast täiendamist noorsootöötaja toel esitada mõnda rahastusfondi. Tegevussuunas on alates 2015. aastast kaasatud 172 291 noort (2021. aastal lisandus 10 054 noort). Tugitegevustena jätkati koostöögruppide vajaduspõhise nõustamisega, korraldati koostöö ja andmete teemaline veebinar KOV-idele ning võrgustikukohtumine noorsootöö korraldajatele. Kutselaborite ehk praktiliste ja virtuaalsete töötubade kaudu erinevaid ameteid, töövõtteid ja -vahendeid tutvustavaid töötubasid viidi sel aastal läbi 36 (18 bioanalüütiku ja 18 õenduse ameti tutvustamiseks) ning neil osales kokku 476 noort (sh bioanalüütiku töötoas 233 ja õenduse töötoas 243 noort). ESFi toel elluviidava Kutselaborite programmi tegevused on sellega lõppenud ning perioodil 2015‒2021 sai ESFi toel puidu- ja metallisektori, meditsiini- ja noorsootöövaldkonna ametitega tutvuda 7307 noort. Noorte omaalgatuste projektikonkursi „Nopi Üles“ tegevused on lõppenud. Aruandeaastal valmis juhendmaterjal kohalikele omavalitsustele, millest leiab tuge nii omaalgatuste mõtestamiseks kui ka toetusmudelite tutvustusi, vt lisaks podcasti ja blogipostitust. Kokku osales ESFi toel perioodil 2015‒ 2021 noorte omaalgatuslikes projektides 1045 noort. Noorteinfo tegevussuunas anti Teeviida kanalite kaudu Euroopa noorteinfo harta põhimõtetele tuginedes nii eesti kui vene keeles noorteinfot 13‒26-aastastele noortele, sh Teeviida teemakuid järgivad sisukajastused finantsteadlikkuse, ettevõtlikkuse, õppimise, osaluse, ohutuse, suhtete, turvalisuse, tervise, õiguste, heaolu, noorsootöö, enesearengu, meedia- ja infokirjaoskuse teemadel. Lisaks korraldati aktiivset osalemist eeldanud infoüritusi: konsultatsioonid, kampaaniad, seminarid, (veebipõhised) infosündmused jmt. Kokku jõuti aasta jooksul 105 244 nooreni. Korraldati iga-aastane üle-eestiline noorteinfo sündmus „Noorsootöö nädal“ (140 tegevust). Teeviida teemakuude teemadel avaldati kümneid taskuhäälingu, veebinari, lühivideo episoode, mis on koondatud Youtube´i kanalisse Teeviit Tulevikku. Jätkus koostöö noorteinfo koolitajate ja riikliku noorteinfo arendusgrupiga, sh viidi läbi noorteinfo töötoad (partner EANK), millest sai osa 2029 noort. Noorsootöönädala ja töötubade läbiviimist pärssinud koroonapiirangute tõttu jäid mitmed planeeritud tegevused ära ja osalejate arv jäi alla sihiks seatud taseme. 55 Arendati noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi. Et toetada noori ja noortevaldkonda käsitleva uurimus- ja teadustöö kättesaadavust ja levikut valmis noorteuuringute andmebaas 2.0. 2021. aasta lõpu seisuga sisaldab andmebaas ca 300 erinevat noori ja/või noortevaldkonda käsitlevat uuringut, analüüsi, teadus- ja ülikooli lõputööd. Lisaks avaldatakse noortevaldkonna teemalisi artikleid Haridus- ja Noorteameti blogi noorteseire rubriigis, mis omakorda toetab teadus- ja uurimistööde kättesaadavust, levikut ja kasutatavust noorsootöötajate, noorsootöö korraldajate jt poolt. Noortevaldkonna töötajate andmeteadlikkuse tõstmiseks korraldati andmeseminar „Kuidas saavad andmed toetada tööd noortega?“ - seeläbi kasvab valdkonna spetsialistide pädevus nt noorteseire juhtimislaua võimalusi oma töös teadlikumalt ja oskuslikumalt kasutada. Veel, noortevaldkonna töötajate andmeteadlikkuse tõstmiseks korraldati andmeseminar „Kuidas saavad andmed toetada tööd noortega?“. Noorte seire- ja analüüsisüsteemi arendamiseks on 2020. aastast partnerluslepingud Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga, kes arendavad välja kokku kolm noorsootöö arendamise fookusega mudelit. 2021. aastal valmis TÜ noortekeskse lähenemise rakendamise mudel N-telg47, TLÜ noorte osaluse suurendamise mudeli raames valmis mudeli kontseptsioon ja viis ülevaateraportit, mis on avaldatud Noorteseire blogirubriigis48, ning tõrjutusriskis noortele suunatud teenuste arendamise mudeli raames mudeli kontseptsioon koos viie raportiga49. Kokkuvõttes on toetuse andmise tingimuste „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames erinevate tegevuste kaudu noorsootöösse kaasatud 251 992 noort, sh 14 568 NEET-olukorras noort. Tugiteenuseid saanud NEET-olukorras noorte puhul on eesmärk, et vähemalt 40% neist ei ole 6 kuud pärast tegevuse lõppu enam NEET-staatuses. 2021. aasta lõpu seisuga on programmist väljunud 10 600 noort. Neist 7 890 noorel on programmist väljumisest möödas 6 kuud ja 5 604 noort (71%) on läinud kooli, töötavad või teevad mõlemat. Seega võib öelda, et toetuse andmise tingimuste elluviimine on olnud tulemuslik. Noorte huvitegevuse toetusskeemi rakendamine Huvihariduse ja huvitegevuse täiendav toetus on suunatud kohalikele omavalitsustele 7–19-aastaste noorte huvihariduses ja huvitegevuses osalemise ja tegevuste mitmekülgsuse suurendamiseks. 2021. aastal oli lisatoetuse 4. periood. Omavalitsuste esitatavate lisatoetuse kavade ja tulemuste aruannete põhjal osales huvihariduses ja huvitegevuses 145 676 noort. Toetuse abil loodi noortele esialgsetel andmetel 16 273 võimalust osaleda huvihariduses ja -tegevuses50, mida on rohkem kui kahel varasemal aastal (2020. aastal 10035, 2019. aastal 9229). Huvialade vaatest pakuti kõige enam tegevusi51 kultuuri- (1404) ja spordivaldkonnas (1201), millele järgnesid valdkondade ülesed tegevused (1097). Kõige vähem tegevusi (716) pakuti loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele Tegevus on olnud tulemuslik – noortele on programmi tegevuste läbi tagatud mitmekülgsed võimalused osaleda arendavates tegevustes noorsootöös, huvihariduses ja huvitegevuses, sealjuures toetavad seda erinevad ülal kirjeldatud innovaatilised lahendused. Samas ei saa tähelepanuta jätta noortekeskuste arvu vähenemist viie noortekeskuse võrra 2021. aastal. Noortekeskused tegutsevad avatud noorsootöö põhimõtetel, st noortekeskused on avatud igale noorele, mistõttu peitub just avatud noorsootöös 47 Kolm raportit: 1. Noortekeskse lähenemise teoreetiline alus: taust, kontseptsioon ja selle kõlapind Eestis; 2. Noortekeskse lähenemise teoreetiline kontseptsioon avatud noorsootöö kontekstis. Uuringuraport; ja 3. Noortekeskse lähenemise rakendamise mudel N-TELG. Mudeli lähtekohad, rakendatavus ja olemus; leitavad ka siit ja blogi 1 ; blogi 2 48 1. „Mis on noorte osalus ja kuidas seda mõjutada?“; 2. „Kodanikuharidus ja noorte osalus“ (blogi); 3. „Noorte osaluse julgustamine: miks ja kuidas vajavad võimestamist noorsootöötajad?“ (blogi); 4. „Noorte osalus regionaalses ja keeleruumi kontekstis“ (blogi); 5. „Kuidas osalevad noored veebi vahendusel?“ (blogi); 6. "Neil on õigus, aga nad ei tohiks olla nii sõjakad." End poliitiliselt mitteaktiivseks pidavate Eesti noorte seisukohad sotsiaalmeedia ja poliitilise osaluse/passiivsuse seoste kohta“ (blogi). 49 Kättesaadavad Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse repositooriumis, RASI toimetised nr 16-21, https://www.tlu.ee/yti/teadusrahvusvaheliste-sotsiaaluuringute-keskus/repositoorium 50 Huvihariduse ja huvitegevuse lisatoetuse kontekstis on võimalus defineeritud järgnevalt: „kindla spetsiifika, sihtgrupi ja regulaarsusega juhendatud tegevus noorsootöö valdkonnas, mis lähtub noore huvist ning toetab noore isiksuse arengut, mille elluviimisel lähtutakse noorsootöö põhimõtetest“. 51 Võimalused koonduvad suuremate nö katustegevuste alla ehk üks tegevus võib koosneda mitmest võimaluses, seetõttu on huvihariduse ja huvitegevuse tegevusi alati vähem kui osalemise võimalusi. 56 potentsiaal kaasata erineva taustaga noori. See teeb noortekeskustest olulised noorsootööstruktuurid ka NEET-olukorras noorte toetamiseks, pakkudes võimalusi huvipõhisteks noort arendavateks tegevusteks. Tegevuste paindlikkus (nii toimumisaja kui asukoha mõttes) tähendab, et avatud noorsootöös on võimalik noorte tõrjutust paremini märgata ja ennetada ning noorte kaasatust suurendada52 – see on olnud eriti oluline COVID-pandeemiast tingitud piirangute kontekstis. Arvestades, et noortekeskuste arv on seni aasta-aastalt kasvanud, siis ei ole täna alust arvata, et noortekeskuste arvu vähenemine (hoolimata 2021. aastast) edaspidi jätkuks. Sellele vaatamata on oluline noortekeskuste arvuga seotud muutusi jälgida – on oluline, et noortekeskuste ja huvikoolide arv ehk noortevaldkonna tegevuste kättesaadavus ei väheneks. Olulise kitsaskohana tuleb välja tuua, et huvihariduses ja -tegevuses on jätkuvalt LTT valdkonnas pakutavate huviringide arv väga väike. Vajalik on (täiend)koolitada valdkonna spetsialiste, kes ka väiksemates piirkondades huviringide vedamise kanda võtaksid ning arendada ja laiendada innovaatilisi vorme, nt e-huvikool, mis annab võimaluse ka hajaasustusega piirkondade noortel osa saada mitmekesisest huviharidusest ja -tegevusest. Täiendavalt on vaja arendada huvihariduse- ja tegevuse kvaliteeti, mida järgneva kolme aasta jooksul tehakse koostöös valdkonna strateegiliste partneritega. Kvaliteetne ja andmetel põhinev noorsootöö ning huviharidus ja -tegevus on noortevaldkonna baasvajadus, milleta ei ole võimalik riiklikku süsteemset noorte vajadustele vastavat paindlikku haridusteed üles ehitada. Samuti vajame andmeid, et paremini mõista põhjuseid ning kavandada tegevusi nii tööhõives kui tööhõivest eemal olevate noorte toetamiseks. Jätkuvalt on valdkonna väljakutseks NEET-staatuses noorte üles leidmine ja nende toetamine, et luua usalduslik suhe noorsootöötaja ja noore vahel ning pakkuda motiveerivat haridusse või tööellu naasmist. Süsteem vajab jätkusuutlikke lahendusi kohalikul tasandil, mis tähendab, et riigi tasandil ja ESFi toel algatatud tegevused peaksid peale keskse rahastuse lõppemist jätkuma kohalikul tasandil. Samas jätkatakse noortevaldkonna seire- ja kvaliteedisüsteemi ülesehitamist, toe ja nõustamise pakkumist kohalikul tasandil ka järgnevatel aastatel. Lisaks noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemile, mis annab olulise panuse nii riigi kui ka kohalikul tasandi noortevaldkonna arengusse, on loodud riigi koordineerimisel innovaatilised mudelid, mis pakuvad võimalusi ja lahendusi kohaliku tasandi noortevaldkonna kitsaskohtade parendamiseks. Peale valmimist on vaja neid ka laialdaselt levitada, et soodustada mudelite kasutuselevõttu ja teadlikku kasutamist. Tänapäeva kriisid on põhjustanud väga laialdast valeinfo levikut. Kriitilise tähtsusega on jõuda noorteni esimesel võimalusel nendele sobivas formaadis. Noorteinfo portaal Teeviit.ee on platvorm, mis toob kokku noored, noortega töötavad spetsialistid ning annab päevakajalist ja noortele huvi pakkuvat ning neile olulist informatsiooni lihtsalt, selgelt ja arusaadavalt. On oluline, et jätkuks sama heal tasemel portaali arendamine ning võimalus luua „lisafunktsioone“, tuua kokku erinevatest noortele mõeldud portaalidest informatsioon, mis võimaldab veelgi suuremale hulgale noortele info lähedale viia või neile abi pakkuda (nt suhtlusroboti näol) nö ühe ukse kaudu. 4.3. Noorte aktiivse osaluse toetamine kogukonnas ja otsustes Programmi tegevuse eesmärk: noorte osalus otsuste tegemises on rohkem toetatud. Programmi tegevuse mõõdikud: 2019 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2017 2018 2020 Siht Tegelik Sihttasemed Organiseeritud osalusvõimalustega (noortevolikogude jm noorte - 74,4 89,9 94 89 96 89 89 89 - osaluskogud) omavalitsuste osakaal kõigist omavalitsustest (%) Allikas: Harno Noorte aktiivne osalus kogukonnas ja ühiskonnaelu otsustusprotsessides on üks keskseid noortevaldkonna põhimõtteid ning osalev noor on võimestatud, ettevõtlik, loov ja arengueeldusi loov jõud kogu ühiskonnale. Noorte kaasatust otsustusprotsessidesse mõõdetakse organiseeritud 52 lopparuanne_-_sotsiaalne_kaasatus.pdf (hm.ee) 57 osalusvõimalustega (noortevolikogude ja aktiivgruppidega) kohalike omavalitsuste osakaalu kõikidest omavalitsustest. 2021. aastal oli põhimääruse, -kirjaga loodud noortevolikogu või aktiivgrupp 76. omavalitsuses ‒ kõikidest omavalitsustest oli sellega noortele tagatud organiseeritud osalusvõimalus 96% omavalitsustes. Osaluskogude arv on olnud kasvutrendis ja nende loomisega on liigutud soovitud suunas ‒ sihiks seatud 90% on saavutatud 2019. aastal. Osaluskogu (noortevolikogu või aktiivgrupp) puudub Ida-Virumaal Lüganuse vallas, Saaremaal Ruhnu vallas ja Tartumaal Luunja vallas. Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Tegevuse raames toimub noorte osalusvõimaluste arendamine ja osalusmotivatsiooni tõstmine Noorte kaasatust kohaliku elu otsustusprotsessidesse on toetatud enamates omavalitsustes kui kunagi varem – 76 noortevolikogu või mitteformaalsemat aktiivgruppi on loodud 96% kohalike omavalitsuste juurde. Põhikirja või -määrusega loodud noortevolikogud on aasta lõpuks 53 omavalitsuse juures ja lisaks tegutses 25 omavalitsuses aktiivgrupp (sh kahes omavalitsuses oli nii noortevolikogu kui ka aktiivgrupp). Nimetatud osaluskogudesse oli liikmetena kaasatud 1005 noort, kes läbi erinevate tegevuste nt komisjonide töödes, koostöökohtumiste läbi on saanud panustada oma kodukoha arengutesse. Kohalike omavalitsuste valimiste aastal olid noorte osaluskogude tegevused paljuski suunatud ka omavalitsustes noorte sisendi kogumisele ja ühtseteks valimistplarvormidesse ettepanekuteks formuleerimisele (vt nt Tapa valla noortekogu platvormi). Niisamuti noortele suunatud valimiseelsete debattide korradalmine valla- või linnavolikogu kandidaatide seisukohtadega tutvumiseks noori puudutavates küsimustes. Toetati Eesti Noorteühenduste Liitu, kes alustas osalusprogrammi piirkondlike koordinaatorite tegevussuunaga. Suuna eesmärk on toetada nii kohalikke omavalitsusi noortevolikogude loomisel kui ka noortevolikogude arengut. Noortevolikogude tegevuste kvaliteedi ja arengu tagamiseks kutsuti ellu ka alustavatele noortevolikogudele suunatud mentorlusprogramm. Et veelgi edendada noorte kaasamist otsustusprotsessidesse, on välja töötamisel e-osalusmeetod. E- osalusmeetodi ideed katsetati kuues kohalikus omavalitsuses: Räpina ja Kastre vallas ning Maardu, Võru, Rakvere ja Narva linnas. Selle raames kaardistati noorte kaasamise kitsaskohad, koondati parimad kaasamispraktikad ja võimalused lähima poole aasta jooksul kohalikul tasandil noori otsustesse kaasata. Lisaks sellele testiti olemasolevate veebilehtede (citizenos.com; petitsioon.ee; rahvaalgatus.ee) kasutajamugavust. E-osaluse arendus jätkub EMP projekti raames. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele Tegevuste elluviimine on olnud tulemuslik. Seda näitab omavalitsuste osakaal, kus on aruandeaastaks loodud noortele suunatud organiseeritud osalusvõimalus. Noortevolikogu või aktiivgrupp on olemas peaaegu kõigis Eesti omavalitsustes (76s kokku 79st). Harjumuspäraste osalusformaatide kõrval on liigutud edasi ka tänapäevasemate ja noortele omasemate osalusformaatide loomise suunas (e- osalusmeetod). Osaluskogude järjepidevuse ning noorte osaluskogemuse ja -panuse sisulisema kvaliteedi tõstmiseks on alustatud uue tugitegevusega piirkondliku koostöö edendamiseks: koordinaatorite tegevussuunaga. Et siht noorte osaluskogudega omavalitsuste osakaalus on saavutatud, on oluline pöörata enam tähelepanu nii osaluskogude stabiilsusele kui ka noorte osaluse sisulisele kvaliteedile. Edaspidi on oluline aru saada, milline mõju on noorte osaluskogudel kohaliku tasandi otsustes kaasarääkimises ja noorte ettepanekutega arvestamises. Suur osaluskogude arv ei näita veel nende mõjukust piirkonnas. Kohalikul ja riigi tasandil on oluline ka nende noorte hääl, kes ei kuulu aktiivselt osaluskogusse, aktiivgruppi vmt, aga soovivad kaasa rääkida ühiskonna arengus. Lähiaastatel on välja arendamisel e- osalusplatvorm, mis annab võimaluse kõigile noortele kohalikul tasandil oma ideid ja mõtteid esitada, sh saada tagasisidet (s.o arvestamise ja mittearvestamise põhjuste kohta). 4.4. Kvaliteetse noortepoliitika ja noorsootöö arengu tagamine Programmi tegevuse eesmärk: noortevaldkonna toimimine on mõjusam. 58 Programmi tegevuse mõõdikud: Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Siht Tegelik Sihttasemed Noorsootöös osalenud noorte rahulolu 87 - - 90 - - Hoida taset noorsootööga (%)* Koolituse tulemusel pädevusi tõstnud 20 15 17 20 15 24,5 15 15 15 - noorsootöötajate osakaal aasta lõikes (%)** * Allikas: Uuring "Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga" **Allikas: Harno Kvaliteetne noortepoliitika koos noorsootöö, huvihariduse ja -tegevusega on noortele arengueelduste loomise üks võtmetegureid. Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse kvaliteedi tagab professionaalse ja pidevalt erialasesse enesetäiendusse panustava juhendaja. Seiratakse koolitustel osalemist ja selle kaudu valdkonnateadmisi suurendanud noorsootöötajate osakaalu kõikidest noortevaldkonna töötajatest. 2021. aastal on koolitustel oma teadmisi täiendanud rohkem kui 2200 noorsootöötajat, s.o noortevaldkonna töötajate hinnangulisest koguarvust 24,5%53. Professionaalset enesetäiendamist toetavad kindlasti COVID-kriisi tõttu paljuski veebipõhiseks muutunud koolitused – lisaks noorsootöötajate endi tajutud enesearenguvajadusele soodustab koolitustel osalemist väiksem ressursikulu (aeg, raha)54. Kvaliteetse noortepoliitika ja noorsootöö, huvihariduse ning -tegevuse tegemisele aitavad oluliselt kaasa terviklikud teadmised noortest, mida toetatakse noorte seire- ja analüüsisüsteemi arendamisega (kajastatud tegevuse 4.2 all). Kvaliteeti ja tegevuste tulemuslikkust näitab ka sihtrühma – noorte – rahulolu pakutavate tegevustega. Noorsootöövõimalustega rahulolu hinnatakse rahulolu-uuringu kaudu. Viimane küsitlus viidi läbi 2020. aastal ja toona oli noorte rahulolu pakutavate noorsootöö teenustega kõikide aastate kõrgeim, 90%, hoolimata COVID-kriisi tõttu keerulisest ja katkestustega aastast. Järjekordne uuring on kavas läbi viia 2023. aastal. Järgnevate aastate siht on saavutatud rahulolutaset hoida. Ülevaade programmi tegevuse elluviimisest Noortevaldkonna töötajaskonna pädevuse arendamine Noortevaldkonna töötajatele suunatud riiklikult finantseeritud koolitustegevustes osales 2021. aastal vähemalt 2212 noorsootöötajat (osaluskorrad), mida on enam kui varasematel aastatel (2020. aastal 1785, 2019. aastal 1290, 2018. aastal 1160 ja 2017. aastal 999 noorsootöötajat). Aruandeaastal jätkusid iga-aastased koolitused nii laagripersonalile (855 osalust) kui malevakorraldajatele (470 osalust). Lisaks korraldati noorsootöötajate andmeteadlikkuse tõstmiseks järjekordne andmeseminar (79 osalust) ning aasta jooksul pakuti mitmeid teemakoolitusi, nt sõltuvushäiretest (12 osalust), noortest, kes ei õpi ega tööta, ja nende toetamisest (31 osalust) ning vaimse tervise esmaabist (40 osalust). Kohalike omavalitsuste noorsootöö kvaliteedihindamise koolituse läbis kokku 77 omavalitsuste noorsootöötajat, noorsootöö korraldajat. Programmi 4.4. tegevuse eesmärkide täitmisse panustasid ka Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi tegevuste raames läbiviidud koolitused, milles 2021. aastal osales kokku 561 noortega töötavat spetsialisti, s.o umbes 100 noorsootöötajat enam kui eelnenud aastal. Lisaks koolitustele tõstavad noorsootöötajad oma kvalifikatsiooni, taotledes noorsootöötaja kutset ja laagrikasvataja või -juhataja osakutset. 2021. aasta oli taas suur kutsetaotlemise aasta, kokku väljastati 851 kutset ja osakutset, mida on pea 80 võrra enam kui eelnenud aastal. 2021. aasta lõpu seisuga on Eestis kehtiv noorsootöötaja kutsetunnistus 367 noorsootöötajal ning laagrikasvataja või -juhataja osakutsetunnistus 2941 noorsootöötajal, s.t kehtiva kutse või osakutsega noorsootöötajaid on Eestis 3308 (vt rohkem aruande lisa peatükist „Kvaliteetse noortepoliitika ja noorsootöö arengu tagamine“). 2021. aastal sai alguse Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ning Euroopa Komisjoni ja rahvusvahelise konsultatsiooniettevõttega ICF koostöös ellu viidav projekt mitteformaalse õppimise 53 Arvestuse aluseks on hinnanguline noorsootöötajate arv – 9000. Hinnangu andmiseks arvestati EHISes andmed kinnitanud huvikoolide pedagoogide, kutsega noorsootöötajate ja osakutsega laagrijuhtide, laagrikasvatajate arvuga. 54 Vt ka Käger, M., Kivistik, K., Tatar, M. (2017). Noorsootöötajate koolitusvajaduse uuring. Balti Uuringute Instituut. 59 lõimimiseks formaalharidusse (vt rohkem siit).55 Projekt „Noorte edu toetuseks: võimekus lõimida huvihariduses omandatut formaalharidusse“ kestab 2023. aasta augustini ja seda rahastatakse Euroopa Liidu struktuurireformide toetusprogrammi kaudu. Projekti eesmärk on luua raamistik mitteformaalse õppimise käigus omandatud teadmiste, oskuste ja kogemuste kirjeldamiseks ning õpitu kvaliteedi hindamiseks ja arvestamiseks põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppe õppekavade täitmisel. Projekti fookuses on 7‒19-aastased noored, kuid tulemusi on hiljem võimalik laiendada kogu elukaarele. Pikemaajalisem eesmärk on aidata kaasa paindlikuma ja õpilasekesksema haridussüsteemi loomisesse. Projekti käigus kaardistatakse praegune olukord, analüüsitakse teiste riikide praktikaid, hinnatakse poliitikamuudatuste vajalikkust, sh sisu ja kulusid, töötatakse välja juhised mitteformaalse õppimise lõimimiseks formaalharidusse ja piloteeritakse neid koolides; ning koostatakse poliitikasoovitused. Noorsootöö, huvihariduse ning -tegevuse kvaliteedi tõstmine ja mõju esiletoomine Noortevaldkonna olulisuse esiletõstmiseks ja väärtustamiseks ühiskonnas korraldati iga-aastane noortevaldkonna tunnustussündmus, kus haridus- ja teadusminister Liina Kersna tunnustas 18 noortevaldkonna tegijat, organisatsiooni ja algatust, kes paistsid oma tegevusega silma 2020. aastal (vt kõiki kandidaate, nominente ja laureaate siin). Läbi viidi ka 16. tunnustuskonkurss, mille raames esitati 2021. aastal silmapaistvate noortevaldkonna tegijate kandidatuurid. Kandidaate sai esitada 13 kategoorias (aasta noorsootöötaja, aasta tegija huvihariduses või -tegevuses, pikaajaline panus noortevaldkonda, aasta noortekeskus, huvihariduse või -tegevuse pakkuja, noorte osaluskogu või õpilasesindus, noorteühendus, noortemalev või -laager, noortesõbralik kohalik omavalitsus, noortevaldkonna sõber, noore tegu, noortesõbralik tegu ja nutikas tegu). Erinevatele kategooriatele esitati kokku 121 kandidaati, kelle seast 2022. aasta alguses kuulutatakse välja järjekordsed nominendid ja laureaadid. Programmi 4.4. tegevuse eesmärkide täitmisse panustasid ka seire- ja analüüsi suuna tegevused, millest on täpsemalt kirjutatud peatüki 4.2 all. Hinnang programmi tegevuse tulemuslikkusele Tegevuse elluviimine on olnud tulemuslik. Esile saab tuua, et aasta jooksul läbisid 77 noorsootöötajat ja noorsootöö korraldajat KOV noorsootöö kvaliteedihindamise koolituse. Noorsootöö kvaliteedi hindamismudel on kohalikele omavalitsustele oluline töövahend, sest võimaldab KOV-il kaardistada noorsootöö tugevusi ja arendamist vajavaid valdkondi ning planeerida arendustegevusi. Noorsootöö kvaliteedihindamise koolitused toetavad noorsootöötajate ja noorsootöö korraldajate teadlikkust kvaliteedihindamise olulisest ning valmisolekut ja oskusi hindamist läbi viia. Seeläbi tõuseb noorsootöö teenuste kvaliteet, mis omakorda aitab suurendada noorsootöös osalenud noorte rahulolu noorsootööga. Samas on esile tõusnud kvaliteedi hindamismudeli kaasajastamise vajadus, sh vajadus hindamismudel digiteerida ning lisada ka huvihariduse ja -tegevuse moodul. Vastavate arendustegevustega alustatakse järgmisel aastal. Lisaks sellele on oluline fookusesse võtta noortevaldkonna töötajaskonna väärtustamine kõigis Eesti piirkondades. Info noortevaldkonnas töötavate spetsialistede (sh nende töötingimuste, töökorralduse ja töökeskkonna) kohta on puudulik ning samuti pole teada valdkonnas töötajate arv. 2022. aastal viiakse läbi noortevaldkonna töötajate töötingimuste uuring, mis on aluseks haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsioonile. Kontseptsioon loob raamistiku tegevuskavale, mis on vajalik ka nt formaal- ja mitteformaalõppe rakenduskava kontekstis, kuna üha väärtuslikumaks muutub haridus- ja noortevaldkonnas noortega töötavate spetsialistide professionaalsus, kvaliteet ja võrdne kohtlemine. Selline ühtne lähenemine peab võimaldama valdkondadeüleseid koolitusi, parimate praktikate jagamisi ning tänapäeva ühiskonna muutustele vastavaid agiilseid koolitus- ja enesetäiendusvõimalusi. 2022. aastal hakatakse välja töötama uut haridus- ja noortevaldkonna töötajate arendamise toetusmeedet, mis loob võimalused uuteks töötajaskonna enesetäiendusvõimalusteks. Samuti toetatakse strateegiliste partnerite kaudu valdkonna töötajate spetsiifilisi valdkondlikke koolitusi, mis aga ressursi vähesuse tõttu pole kindlasti piisav, et hoogsalt suurendada olemasolevate ja uute spetsialistide teadmisi, oskusi ja kvaliteeti. 55 Projekt "Noorte edu toetuseks: võimekus lõimida huvihariduses omandatut formaalharidusse" 2021-2023 | Haridus- ja Teadusministeerium (hm.ee) 60 Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ 2021. aasta tulemusaruanne (Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusala) Mai 2022 Tartu Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 3 1. Ülevaade tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest, arengutest ja väljakutsetest ............. 5 „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine ............................................................................................ 7 Tulemusvaldkonna kõige olulisemad edusammud .............................................................................................. 7 Tulemusvaldkonna olulisemad väljakutsed ........................................................................................................... 8 Tulemusvaldkonna 2021. aasta eelarve jaotus ja eelarve täitmine ..................................................................... 9 2. Ülevaade programmi tegevuste elluviimisest ja tulemuste saavutamisest ............................. 12 2.1. Eesti teaduse kõrge tase, teadusasutuste ja teadlaskonna areng ning osalemine rahvusvahelises teadmusringluses ..................................................................................................................................................... 12 2.2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine ning teadmussiire .................................................................................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) annab oma panuse Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse neljas tulemusvaldkonnas: 1) tark ja tegus rahvas, 2) teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, 3) eesti keel ja eestlus ning 4) riigivalitsemine. Tulemusvaldkondade eesmärgid ja strateegilised suunad on kirjas valdkondade arengukavades. Arengukavades seatud eesmärkide elluviimiseks on koostatud programmid, mille abil planeeritakse, eelarvestatakse ja viiakse ellu arengukavade rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi ning mille põhjal toimub tulemusvaldkondade aruandlus. Käesolev tulemusaruanne annab ülevaate tulemusvaldkonna teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus eesmärkide poole liikumisest nii arengukava kui programmi tasandil, 2021. aasta olulisematest tegevustest ja eelarve täitmisest HTMi vastutusalas. Tulemusvaldkonda panustava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) 2021–2035 üldeesmärk on, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendaksid koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Erinevalt varasematest eraldi strateegiatest (Eesti TAI strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020) käsitletakse teadust, arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust alates 2021. aastast ühises strateegilises raamistikus ning luuakse nende valdkondade vahel senisega võrreldes rohkem sünergiat ja sidusust. Tulemusaruanne käsitleb tulemusvaldkonna 2021. aasta arengut, mida hinnatakse eelkõige arengukavas ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmis1 2021-2024 kokkulepitud mõõdikutest lähtudes. Eesmärkide saavutamist analüüsides esitatakse lisaks mõõdikutele ülevaade programmi eelarve täitmisest, 2021. aasta olulisematest tegevustest, sh õnnestumistest ja vajakajäämistest, ning ettepanekud tulemusvaldkonna edasiseks arendamiseks. Aruanne kajastab mh ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vaates peamisi saavutusi tulemusvaldkonnas. Tulemusaruande kasutajad on Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikontroll, valitsus- ja muud asutused ning avalikkus, samuti annab see infot riigi majandusaasta koondaruande, aruandeaastale järgneval aastal koostatava riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamiseks. Tulemusaruande põhjal annab arengukava juhtkomisjon soovitusi programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Tulemusvaldkonna üldinfo: Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 Valdkonna „Teadmistepõhine Eesti“. arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti Tulemusvaldkonna kestmiseks ja arenguks. eesmärk2 Ettevõtluse ja innovatsiooni üldeesmärk on toetada Eestis arengule ja ekspordile (RES 2021-2024) orienteeritud, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ja usaldusväärset majandus- keskkonda, kus ettevõtjatel on võimalus teenida rohkem tulu suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning sellega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja Eesti 2035 ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- (ala)sihid ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel 1 Alates 2022. aastast on tulemusvaldkonnas kaks programmi: teadussüsteemi programm (rakendaja HTM) ja teadmussiirde programm (rakendajad MKM ja HTM). Seetõttu on juba käesolevas aruandes kasutatud tulemusvaldkonna arengute selgitamiseks struktuuri, mis on kooskõlas kehtiva TAIE arengukava ja uute programmidega. Samas kajastatakse kõiki mõõdikuid, mis sisaldusid 2021-2024 programmis, ka eelarve täitmise andmed esitatakse 2021. a kehtinud programmi järgi. 2 Tulemusvaldkonna eesmärk tuleneb 2021-2024. a RESi kinnitamise hetkel kehtinud kahe arengukava eesmärkidest, kuna TAIE arengukava ei olnud veel välja töötatud. Alates 2022-2025 RESist on TUVi eesmärgiks TAIE 2021-2035 eesmärk. 3 koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) programm 2021‒2024. Programm (Alates 2022. aastast on HTMi vastutusalas kaks programmi: teadussüsteemi programm ja (2021-2024) teadmussiirde programm (koos MKMiga).) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad Programmi tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti eesmärk kestmiseks ja arenguks. Vastutav Haridus- ja Teadusministeerium ministeerium 4 1. Ülevaade tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest, arengutest ja väljakutsetest TAIE arengukava 2021‒2035 üldeesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Arvestades Eesti TAI süsteemi ja ettevõtluse arenguvajadusi, seatakse arengukavas järgmised alaeesmärgid: 1) Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele; 2) Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine; 3) Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Arengukava visiooni ja eesmärki on võimalik saavutada vaid alaeesmärkide sünergias. Seetõttu on arengukavas kavandatud kolm suunda (teadussüsteemi, teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna suund), mis kõik täidavad sidusas ja terviklikus lähenemises oma ülesannet. Haridus- ja Teadusministeerium lähtub tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärkide poole liikumise hindamisel üldeesmärgi ning teadmussiirde ja teadussüsteemi strateegiliste eesmärkide mõõdikutest: Siht Tegelik 2022 2023 2024 2025 20353 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2021 Sihttasemed ÜLDEESMÄRK: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Riigieelarves kavandatud TA rahastamine - - 0,75 1 1 ≥1 ≥1 ≥1 ≥1 ≥1 osakaaluna SKP-st (%)** Erasektori TA kulutuste 0,6 0,87 0,98 2 - 2 - - - 2 tase SKP-st (%)* Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 76,8 77,9 80,8 80 84,8 80 - - - 110 keskmisest (%)* Koht Euroopa Tugev Tugev Innovat- innovatsiooni innovaa- innovaa- 12 11 tor (11. 10 tor (9. 10 - - - siooni tulemustabelis** liider koht) koht) TEADMUSSIIRE: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta 1,33 1,53 1,65 - - 1,7 1,9 2,1 2,3 4,53 erasektoris (1000 elaniku kohta)* Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse - 2,7 - - 2,9 3,1 3,3 3,5 6 põhivarasse4 osakaaluna SKP-st (%)* TEADUSSÜSTEEM: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka 10 10 8,4 - 9,0 9,0 9,6 10,2 10,8 12,5 kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%)** 3 Arengukava mõõdikute sihid on seatud aastaks 2035. Vahepealsed sihttasemed on seatud programmides. 4 Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse sisaldavad Statistikaameti kategoriseeringu (RAA0062) järgi tööjõukulusid, investeeringuid ja muid jooksvaid kulusid. 5 Positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise teadus- ja 20 26 Selgub 28 29 31 32 35 280 - 50 000 arendustegevuse maht 397 730 2022 300 800 400 900 akadeemilise töötaja kohta (eurodes)* Paksus kirjas on pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ mõõdikud * Allikas: Statistikaamet, Eurostat ** Allikas: vastava aasta riigieelarve seletuskiri *** Allikas: Euroopa Komisjon, Euroopa innovatsiooni tulemustabel Kulutused teadus- ja arendustegevusele. - 2021. aasta riigieelarves5 oli teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks esimest korda planeeritud 1% SKP-st ehk 286,4 miljonit eurot. See tähendas, et võrreldes eelmise aastaga lisandus 56 miljonit eurot ehk teaduse rahastamise maht kasvas peaaegu veerandi võrra. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel viiel aastal suurenenud. Eriti positiivseks tuleb pidada erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise kiiremat kasvu võrreldes avaliku sektori (riigi- ja kõrgharidussektori asutused) rahastamise kasvuga. Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused on alates 2019. aastast ületanud avaliku sektori investeeringute mahu. 2020. aastal oli teadus- ja arendustegevuse rahastamine Euroopa Liidus keskmiselt avalikus sektoris 0,70% SKPst ja erasektoris 1,54% SKPst, Eestis avalikus sektoris 0,78% SKPst ja erasektoris 1,01% SKPst6). Eesti jääb EL keskmisest tugevalt maha just erasektori TA kulutuste puhul. Meie avaliku sektori kulud on samas Euroopa Liidu keskmisest suuremad. Avaliku sektori TA investeeringute poolest oleme tõusnud Euroopa Liidu riikide hulgas kaheksandaks. Eestis on arenenud riikide eeskujul seatud strateegiliseks eesmärgiks jõuda avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastuses proportsioonini 1:2. Nüüd, kui avaliku sektori 1% eesmärk on saavutatud, tuleb erasektorit tagant tõugata 2% saavutamisel. Selleks tuleb leida sobivad poliitikavahendid ja luua innovatsiooni soodustav keskkond, et motiveerida ettevõtteid rohkem investeerima. Eesti innovatsioonisuutlikkus. - Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel samuti tõusnud. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tootlikkus hõivatu kohta. Selle mõõdiku näitaja on pidevalt tõusutrendis ja läheneb EL keskmisele. 2020. aastal ületasime seatud eesmärki, 2021. aastal oli näitaja 84,8% EL27 keskmisega võrreldes (seatud sihttase oli 80%). 2035. a sihttase on siiski veel kaugel. Edusammuna võib esile tuua Eesti koha 2021. aasta suvel avaldatud Euroopa Komisjoni innovatsiooni tulemustabelis (Innovation Scoreboard)7, mille järgi Eesti kuulub Euroopa kümne parema innovaatori hulka. Eesti tulemused paranesid aasta varasemaga võrreldes üle 20% ning viimase seitsme aastaga oleme teinud EL-i riikidest kõige suurema arenguhüppe. Teadlased ja insenerid. - Eestis on 2020. aasta seisuga 8659 teadlast (riigi- ja kõrgharidussektoris 5494, erasektoris 3165). Teadlaste täistöökohtade osakaal kõigist hõivatutest 2020. a seisuga on Eestis 0,82%. See jääb EL keskmisele (0,98%) selgelt alla, eriti erasektoris. Kui vaadata Eesti teadlaste täistöökohtade arvu tuhande elaniku kohta pikemal ajateljel, võib alates 2016. aastat märgata kerget tõusu, kuid viimased kolm aastat on tase püsinud üsna samal tasemel.8 Kasvu on toetanud erasektoris töötavate teadlaste täistöökohtade arvu muutus (2005. aastal 0,95 ja 2019. aastal 1,53 tuhande elaniku kohta). 2020. aastal oli Eestis avalikus sektoris 2905 teadlaste täistöökohta ja erasektoris 2196 teadlaste täistöökohta (43% kõigist täistöökohaga teadlastest). Tuhande elaniku kohta tähendab see, et avalikus sektoris töötavate teadlaste näitaja oli 2020. aasta seisuga 2,19 ja erasektoris 1,65. Erasektorisse kaasatud teadlaste (täistöökohtade) osakaal on püsinud enam-vähem samasugune viimased kümme aastat (30–43%)9. Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on selge, et edukamates riikides on erasektoris hõivatud märksa rohkem teadlasi kui avalikus sektoris.10 Viimasel kahel kümnendil on erasektori teadlaste töökohtade hulk Eestis küll kasvanud, ent madala stardipositsiooni tõttu 5 Rahandusministeerium. Riigieelarve. https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja-majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated 6 Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat/data/database 7 European Commission. European Innovation Scoreboard 2021. https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/innovation/scoreboards_en 8 Statistikaamet 9 Statistikaamet 10 OECD. Main Science and Technology Indicators Database. www.oedc.org/sti/msti.htm 6 jääme endiselt EL keskmisest oluliselt maha. Seetõttu on oluline suurendada teadlaste ja inseneride arvu ennekõike erasektoris. Teadusartiklid. - Teaduspublikatsioonide kaudu väljendub teadlase, asutuse ja teadussüsteemi kvaliteet ja kõrge tase. Teadustöö kvaliteedi näitajana jälgitakse Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (European Innovation Scoreboard) riigi teadlaste publikatsioonide osakaalu 10% enim tsiteeritud teadusartiklite hulgas. Eesti teadlaste publikatsioonide osakaal on ootuspäraselt kasvanud ja oli 2021. a Euroopa innovatsiooni tulemustabeli andmetel 9%. 2035. a siht on jõuda EL riikide esimese kolmandiku hulka (12,5%). Teadusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht. - Mõõdik näitab TA-asutuste osalemist ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamises koostöös erasektoriga ja rahvusvaheliste partneritega. See iseloomustab ühelt poolt TA-asutuste valmisolekut pakkuda erasektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid ja teisalt näitab Eesti TA-asutuste tegevuste asjakohasust rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes. Siht on kahekordistada lepingulise koostöö maht aastaks 2035 (50 000 eurot aastas akadeemilise töötaja kohta). 2020. a andmete põhjal on positiivselt evalveeritud teadusasutuste lepingulise koostöö maht võrreldes sellele eelneva aastaga hüppeliselt suurenenud ja jõudnud 35 280 euroni. Tõusu taga on eelkõige kahe asutuse lisandumine positiivselt evalveeritud teadusasutuste nimekirja (Icosagen ja Metrosert). „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine Riigi pikaajalises arengustrateegias seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitmed TAIE arengukava mõõdikud on ühtlasi riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikud: teadustegevust ja innovatsiooni puudutavad TA kulud erasektoris, tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest, teadlaste ja inseneride arv erasektoris 1000 elaniku kohta ja Eesti positsioon Doing Business indeksi edetabelis. Mõõdikuid on analüüsitud eespool, aga kokkuvõttes võib öelda, et kõikide mõõdikute osas võib märgata näitajate ootuspärast paranemist. Eriti paistab silma Eesti kõrge positsioon Doing Business indeksi edetabelis. Ehkki progress on märgatav, tuleks jõuliselt kasvatada teadlaste ja inseneride arvu erasektoris. „Eesti 2035“ tegevuskava vaates on plaanipäraselt edasi liigutud. 2021. aasta kõige olulisemad edusammud on seotud „Eesti 2035“ tegevuskava tegevustega ning ka järgnevas käsitletud väljakutsed on otseselt seotud tegevuskava majandust ja kliimat käsitlevas osas esitatud vajalike muutustega (B. Suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust) ning riigivalitsemise osas esitatud muutustega (C. Suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset). Tulemusvaldkonna kõige olulisemad edusammud  Juulis 2021 kinnitati HTMi ja MKMi uus ühine teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava, mis seab valdkonna arengusihid järgmiseks 15 aastaks. Arengukava seab senisest tugevamalt fookusse teadmussiirde, teadustulemuste rakendamise ühiskonnas ja koostöö erinevate osaliste vahel (teadlased, ettevõtjad, valitsusasutused jt). Et Eestis kui väikeriigis saavutada teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamises läbimurdeid, seab arengukava fookusvaldkonnad11, kus teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse koostöös on kõige suurem potentsiaal pakkuda lahendusi ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele ja kasutada teaduse praktilisi väljundeid ühiskonna ja ettevõtluse teenistuses.  2021. a alustati TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamist, mille käigus lepitakse teadlaste, ettevõtjate, ministeeriumide jt partneritega kokku ühised sihid ja viisid, kuidas neid saavutada. Teekaartide koostamine jõuab lõpule 2022.a.  Eesti on arenenud riikide eeskujul seadnud strateegiliseks eesmärgiks saavutada avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastuse proportsiooni 1:2. 2021. aasta riigieelarves oli teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks esmakordselt planeeritud 1% SKP-st ehk 286,4 miljonit eurot. 11 TAIE fookusvaldkonnad on eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, mida riik toetab täiendavalt. TAIE fookusvalkondi on viis: (1) digilahendused igas eluvaldkonnas; (2) tervisetehnoloogiad ja -teenused; (3) kohalike ressursside väärindamine (puit, toit, maapõueressursid, teisene toore ja jäätmed); (4) nutikad ja kestlikud energialahendused; (5) elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum (keel ja kultuur, haridus, ühiskondlikud protsessid). 7  2021. aastal oli fookuses kauaoodatud doktoriõppe reform, mille tulemusena saavad doktorantidest teadustöötajad. Alates 2022. aasta sügisest tuleb doktorantidele pakkuda ülikoolides nooremteaduri ametikohta ja maksta neile Eesti keskmist palka. Teise variandina võib doktorant teadmussiirde doktorantuuri raames töötada mõnes ülikoolivälises asutuses või ettevõttes ja panustada seal oma doktoritööga seotud valdkonnas.  Algas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) põhjalik uuendamine, mille käigus otsiti koostöös sihtrühmade ja partneritega lahendusi teadus- ja arendussüsteemi muutmisvajadustele. Teadus- ja arendustegevuse korralduse uuendused hõlmavad nüüdisaegses teadussüsteemis oluliste teemade nagu avatud teaduse ja teaduseetika reguleerimist ning riikliku juhtimissüsteemi ja rahastamisinstrumentide korrastamist, et need oleksid omavahel süsteemsemalt kooskõlas ja toetaksid uues strateegias seatud eesmärkide saavutamist.  2021. aastal käivitus TAI koordinatsioonikogu, kuhu kuuluvad kõikide ministeeriumide, ETAgi, EASi ja Riigikantselei esindajad. TAI koordinatsioonikogu aitab ministeeriumite rahastatud teadus- ja arendustegevust tõhusamalt operatiivtasandil juhtida ning koordineerida riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kavandamist ja elluviimist. Koordinatsioonikogu aitab kaasa riigi TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale kavandamisele ja elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab riigile olulise TA-tegevuse elluviimist. Tulemusvaldkonna olulisemad väljakutsed Suuremad probleemid/väljakutsed, mis järgmise nelja aasta jooksul vajavad strateegilist tähelepanu:  Teadlaskarjääri vähene atraktiivsus – TAIEs seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris. Eestis napib väljaspool akadeemiat inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus-ja arendustegevusega. Samal ajal on ka doktoriõppe atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud. Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurendamisele.  Vaja on tagada kõrgel tasemel teadussüsteemi baasvõimekus, sh vajalikud töötajad, taristu, rahvusvahelise koostöö võimalused jne. Eesti eripära on teadusrahastuse suur projektipõhisus ja välisallikate suur osakaal teaduse rahastamises, eriti avaliku sektori teadus- ja arendustegevuses. Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab sihipärast ja järjekindat riigipoolset tuge, sh teadusasutuste kõrge kvaliteediga tegevuste järjepidevat toetamist, teadlaste algatustel põhinevate uurimisprojektide, eesliini teadus- ja arendustegevusega kursis olevate teadusrühmade (sh tipptasemel teadusrühmade koostöö) rahastamist, heal tasemel teadustaristu kindlustamist ja selle jätkusuutlikku majandamist, tuge nii rahvusvahelises teaduskoostöös (sh Eesti teadlaste suurem aktiivsus konsortsiumide moodustajate ja projektide koordineerijatena) kui ka riigisisese koostöö edendamist. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata kaasa ühiskonna väljakutsete lahendamisele. Seejuures on vaja tagada tõukefondide toel saavutatud tulemuste nagu kõrgetasemeline teadustaristu või tippkeskustes toimuva tipptasemel teadusrühmade koostöö jätkusuutlikkus ning kindlustada sellistele tegevustele riigi tugi riiklikes rahastusskeemides.  Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks nii akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja heal tasemel teadustaristut. Riigi huvides on kindlustada teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus ja jätkusuutlik majandamine ning seetõttu on oluline pakkuda taristuteenuseid nii teadusasutustele, kõrgkoolidele kui ka ettevõtetele ja avalikule sektorile. Teadustaristute kõrgeid investeeringu- ja ülalpidamiskulusid silmas pidades on Eestil mõistlik osaleda taristute arendamise ja kasutamise rahvusvahelises koostöös. Nii saab Eesti teadlastele kindlustada juurdepääsu uurimis- ja arendustööks vajalikule tipptasemel taristule. • Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Teadustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Seetõttu tuleb riigil leida viise ja kujundada keskkonda, mis soosiks teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel. 8 Tulemusvaldkonna 2021. aasta eelarve jaotus ja eelarve täitmine TAI PROGRAMM 2021-2024 K-kulud/ I- 2021 esialgne 2021 lõplik 2021 Täitmise Meede / programmi tegevus investeeringud eelarve12 eelarve13 täitmine Jääk % Meede 1. Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine K, I -157 743 599 -150 104 172 -140 961 688 9 142 483 94% 1.1. Institutsionaalne I -150 439 -142 839 7 600 95% arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) K -15 615 103 -6 735 179 -6 559 703 175 477 97% 1.2. Teadus- ja arendustegevuse I -57 102 -18 156 38 946 32% põhiinstrumentide rakendamine, sh baasfinantseerimine ja uurimistoetused K -125 382 102 -127 189 163 -119 998 517 7 190 646 94% 1.3. Teaduse tippkeskuste I -1 640 -1 176 464 72% toetamine K -7 078 099 -6 482 415 -6 374 128 108 288 98% 1.4. Teaduse ja teadushariduse I -1 640 -1 176 464 72% populariseerimine ühiskonnas, sh „TeaMe+“ K -2 781 099 -3 205 628 -2 404 512 801 116 75% 1.5. Teaduskollektsioonide I -1 640 -1 176 464 72% toetamine K -1 078 099 -1 093 617 -1 045 040 48 577 96% 1.6. Riikliku tähtsusega teaduse I -846 640 -223 779 622 861 26% infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel K -5 809 099 -4 339 068 -4 191 486 147 582 97% Meede 2. TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine K, I -16 200 394 -17 470 138 -14 548 863 2 921 275 83% 2.1. Riiklike programmide "Eesti I -1 640 -1 176 464 72% keel ja kultuurimälu II" ning "Eesti keeletehnoloogia" elluviimine K -2 678 099 -2 701 297 -1 078 743 1 622 554 40% 2.2. Tuumiktaristu toetamine ja I -1 640 -1 176 464 72% avamine välistele kasutajatele K -1 178 099 -1 192 914 -1 146 376 46 538 96% 2.3. Teadusandmebaaside I -1 640 -1 176 464 72% litsentside hankimine ja teadusraamatukogude toetamine K -6 066 099 -5 559 113 -4 377 636 1 181 477 79% 2.4. Riigiasutuste TA alase I -1 640 -1 176 464 72% võimekuse tõstmine K -6 278 099 -8 010 254 -7 941 403 68 852 99% Meede 3. Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest K, I -16 812 394 -20 915 048 -18 556 709 2 358 340 89% 3.1. Nutika spetsialiseerumise I -1 640 -1 176 464 72% kasvuvaldkondade rakendusuuringute toetamine K -4 678 099 -10 991 907 -10 945 369 46 538 100% 3.2. Kõrghariduse I -1 640 -1 176 464 72% erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades K -4 478 099 -4 540 754 -2 829 289 1 711 465 62% 3.3. IKT teadus- ja I -1 640 -1 176 464 72% arendustegevuse toetamine K -6 828 099 -4 532 914 -3 980 969 551 944 88% I -1 640 -1 176 464 72% 12 Esialgne eelarve on Riigikogus kinnitatud eelarve ja selle detailsed andmed võetakse eelarve planeerimise dokumentidest või infosüsteemidest 13 Lõplik eelarve on kogu kasutada olevate vahendite maht, sh eelarve muudatused, ülekantud vahendid, Vabariigi Valitsuse reservidest eraldatud vahendid ja ministri tehtud muudatused. Arvesse võetakse ka kajastatud tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute eelarve korrigeerimine. 9 3.4. Teadustulemuste innovatsiooni- ja turupotentsiaali arendamine K -828 099 -842 914 -796 376 46 538 94% Meede 4. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös K, I -15 727 204 -14 578 315 -13 384 789 1 193 527 92% 4.1. Teaduse ja kõrghariduse I -1 640 -1 176 464 72% rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine K -13 928 109 -12 761 125 -11 730 094 1 031 032 92% 4.2. Rahvusvaheliste I -1 640 -1 176 464 72% koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaksud K -1 799 095 -1 813 910 -1 652 343 161 567 91% K -206 483 591 -201 992 172 -187 051 983 14 940 189 93% KOKKU I 0 -1 075 501 -400 066 675 435 37% Selgitused eelarve täitmise, esialgse ja lõpliku eelarve erinevuse kohta Programmi kulude lõplik eelarve vähenes esialgse eelarvega võrreldes 6,3 mln võrra (3%). Vabariigi Valitsuse reservist lisandus 2,5 mln eurot REACT-EU raames COVID-19 teadusuuringute läbiviimiseks. Seaduse muudatusega vähendati programmi eelarvet 7,6 mln eurot Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi Rakendusuuringute programmi rohetehnoloogia alaste projektide teadus- ja arendustegevusteks. Eelarve jäägiks kujunes 14,9 mln eurot (7%), millest piirmäärata vahendite – välistoetused ja omatulud – jääk oli 3,5 mln eurot (5,8%) ning piirmäärata vahenite jääk 11,4 mln eurot (8,1%). Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamise, sh baasfinantseerimise ja uurimistoetuste jääk Rohekeskuse käivitamiseks 4,1 mln eurot suunatakse jägmisel aastal Rohepöördega seotud projektide ja algatuste rahastamiseks. Reservist lisandunud 2,5 mln eurot suunatakse järgmisesse aastasse Tartu Ülikooli lepingu katteks COVID-19 teadusuuringute läbiviimiseks. Teadusandmebaaside litsentside hankimine ning teaduse ja teadushariduse populariseerimiseks 1,7 mln eurot ning riiklike programmide "Eesti keel ja kultuur digiajastul" ning "Eesti keeletehnoloogia" tegevuste ja haridusteaduste programmi elluviimise vahendite jäägi 1,6 mln eurot osas on sõlmitud lepingud ja tehtud ettemaksed ning tegevused viiakse ellu järgmisel aastal. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate tegevuste olulisemad jäägid moodustasid kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 1,7 mln eurot; teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetusmeede Mobilitas 1 mln eurot. Tegevused jätkuvad järgmisel aastal. Investeeringuid programmi esialgses eelarves ei kavandatud. Lõplikuks investeeringute eelarveks kujunes eelmisest aastast üle toodud ja programmi kuludest suunatud vahenditega 1,1 mln eurot ning kasutamata jäägiks 0,67 mln eurot (63%). Investeeringud planeeriti Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kirjandusmuuseumi IT investeeringuteks. Tarnetähtaegade ja hangete pidurdumise tõttu viiakse tegevused ellu järgmisel aastal. Programmi (esialgne) kogueelarve 2021 2022 2023 2024 RE RES 2021‒2024 Programmi kogukulud* ja investeeringud 206 484 205 505 205 023 215 824 (tuhandetes eurodes) * kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finantseerimistehinguid 10 Programmi eelarve jaotus meetmete lõikes 2021. aasta lõplik eelarve -14 578 315 -20 915 048 -17 470 138 -150 104 172 Meede 1. Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine K, I Meede 2. TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine K, I Meede 3. Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest K, I Meede 4. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös K, I 11 2. Ülevaade programmi tegevuste elluviimisest ja tulemuste saavutamisest Programmi eesmärk: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Programmi üldeesmärgi mõõdikute ülevaade ja hetkeseisu analüüs on esitatud eespool tulemusvaldkonna (arengukava) mõõdikute analüüsi raames, kuna need kattuvad arengukava mõõdikutega. Pikema ülevaate teaduse rahastamise, teadlaskonna muutuse, järelkasvu jm trendide kohta leiab tulemusaruannete analüütilise lisa peatükist „Teadus- ja arendustegevus“. 2.1. Eesti teaduse kõrge tase, teadusasutuste ja teadlaskonna areng ning osalemine rahvusvahelises teadmusringluses Mõõdikud ja sihttasemed: 2021 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2017 2018 2019 2020 Siht Tegelik Sihttasemed Doktorikraadi kaitsmiste arv 253 244 235 221 300 222 - - - - õppeaastas* 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartiklite hulka kuuluvate Eesti 8,2 10 10 9 - 9,0 9,0 9,6 10,2 10,8 kõrgetasemeliste artiklite osakaal (%)** Kõrgetasemeliste artiklite arv 1740 1794 2090 2112 1600 2331 - - - - miljoni elaniku kohta*** Kõrgetasemeliste publikatsioonide 1,4 arv teadlaste ja inseneride arvu (2015- selgub 1,6 - 1,4 1,4 1,4 1,4 kohta**** 2019 2022 keskmine) Täiustatud uuringutealase taristuga ≥827, ≥827, 827,58 750 920,38 - - asutustes töötavate teadurite arv 58 58 Eesti edukus EL teadus- ja (240) 3. (338) 2. arendustegevuse raamprogrammis koht koht Euroopa Horisont: koht riikide Top riikide - riikide Top 5 Top 5 Top 5 võrdluses võidetud lepingute mahu 5 võrd- võrdlus alusel SKP kohta, % EL keskmisest, luses es kusjuures EL = 100***** EL teadus- ja arendustegevuse 245 259 raamprogrammi Euroopa Horisont (kumu- (kumula projektides osalevate Eesti latiivselt - tiivselt 245 250 260 270 organisatsioonide arv***** 2014- 2014- 2020) 2021) Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Edaspidi ei mõõdeta. Vt ülalpool uued Horisondi 256 206 164 188 Horisont 2020: võidetud lepingute mõõdikud. maht elaniku kohta, EL keskmisest Rahvusvaheliselt koordineeritud uurimistöö osakaal riigi rahastatud - 1,43 3,02 3,49 3 - - - - - TA-s (%) (Eurostat) * Allikas: EHIS. Edaspidi selles programmis ei mõõdeta, seetõttu sihttasemed puuduvad. ** Allikas: Euroopa innovatsiooni tulemustabel *** Allikas: Thomson Reuters Web of Science, Statistikaamet. Edaspidi ei mõõdeta, seetõttu sihttasemed puuduvad. **** Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet ***** Allikas: Euroopa Horisondi andmebaas eCorda, Eurostat Mõõdikud peegeldavad Eesti teaduse taset, mõju ja mitmekesisust. Doktorikraadi kaitsmiste arv on 2021. aastal jäänud eelmise aastaga võrreldes samale tasemele, kuid arvestades, et doktorikraadi kaitsjate hulk on 2017. aastast pidevalt vähenenud, on stabiliseerumine hea tulemus. Siiski on sihttaseme saavutamiseni veel pikk tee. Doktorikraadi 12 omandanute arv on Eestis suurenenud kiirelt (1996. aastal omandas doktorikraadi 26 inimest, 2020. aastal 221), ent paraku on kasv viimasel kümnendil pidurdunud. Rekordaasta oli 2011, kui doktorikraadi omandas 250 inimest. Edaspidi on uute doktorite arv tasapisi kahanenud, kuigi strateegiline siht on olnud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas. Kõrgetasemeliste publikatsioonide näitajad on teadustöö üks oluline väljund, mis näitab teaduse taset, aga ka rahvusvahelist konkurentsivõimet ja teaduse akadeemilist mõju (oodatav kasv arvus). 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartiklite hulka kuuluvate Eesti kõrgetasemeliste artiklite osakaalu on eespool käsitletud (kasv on ootuspärane). Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta on samuti kasvanud ning Eesti paistab eriti heast küljest silma kõrgetasemeliste publikatsioonide arvu poolest ühe elaniku kohta. Thomson Reuters Web of Science’is indekseeritud Eesti kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni elaniku kohta on aastatel 2006−2021 stabiilselt kasvanud, artiklite arv 2021. aasta seisuga oli 2331, mis ületab märgatavalt varem seatud 1600 artikli sihti. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse mõõdikuks on täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv, mis näitab, kui palju on teadlasi, kes töötavad tipptasemel teadustaristuga asutustes. Mõõdik ei hõlma kogu teadustaristut ega sellega seotud teadlasi, vaid on seotud nende konkreetsete taristutega, mis on toetust saanud, samuti kajastab mõõdik töötajaid taandatuna täistööajale. Mõõdikut kasutatakse kuni aastani 2023, 2021. aastaks on selle näitaja tõusnud juba 920-ni14 (algne kumulatiivne siht teadustaristu meetmes oli, et 2023. aastaks töötaks täiustatud uuringutealase taristuga asutustes 750 teadlast). Rahvusvaheline teaduskoostöö ja välismaised rahastusallikad on väga olulised nii avaliku sektori teadus- ja arendusasutustele kui ka ettevõtjatele. Eesti jaoks on kõige suurem välisrahastaja Euroopa Komisjon Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kaudu. Eesti teadlaste ja ettevõtjate edukust raamprogrammis näitab nii välisvahendite suur maht kui ka võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega. Riikide võrdluses paistab Eesti eriti positiivselt silma saadud toetuste suhtega SKP- sse, mis moodustas 2021. aastal 338% Euroopa Liidu keskmisest. SKP suhte poolest on meist tublim vaid Küpros. Euroopa Horisondi projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv on perioodil 2014‒2021 kasvanud kumulatiivselt 259-ni ja seda eelkõige ettevõtete arvelt. Eelduste kohaselt järgmistel aastatel kasv jätkub. Rahvusvaheliselt koordineeritud uurimistöö osakaal riigi rahastatud TA-s on kasvanud 3,49%-ni ja ületab varem püstitatud sihi (3%). Edaspidi seda mõõdikut programmis ei kasutata ja seetõttu edasised sihttasemed puuduvad. Eesti teaduse rahvusvaheline konkurentsivõime ja tase võrreldes teiste riikidega (edukus rahvusvahelistes taotlusvoorudes) ning rahvusvahelises koostöös osalemise aktiivsus ja ulatus (oodatav osalejate arvu kasv, seejuures arvestades osalejate mitmekesisust – teadusasutused, ettevõtted, riigiasutused jt) püsib eeldatavasti vähemalt samal tasemel. Ülevaade olulisemate tegevuste elluviimisest 2021. aasta riigieelarves oli teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks esimest korda planeeritud 1% SKP-st ehk 286,4 miljonit eurot. TA põhiinstrumentide (sh baasfinantseerimine, uurimistoetused) rakendamiseks oli 2021. aastal riigieelarvesse planeeritud 109,3 mln eurot. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine vähemalt 1% SKP-st mahus võimaldas suurendada teaduse rahastamise põhiinstrumentide mahtu ja osakaalu ning hoida uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Piisav baasfinantseerimine võimaldab TA-asutustel toimida jätkusuutlikult, arendada ja ellu viia paindlikku ja akadeemilise töö mitmekesisust arvestavat, mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuvat akadeemilise karjäärimudelit, toetada asutuse teadustööks vajalikku taristu toimimist ning tihendada koostööd ettevõtete ja avaliku sektoriga. 2021. aastal oli nii baasfinantseerimise kui ka uurimistoetuste maht 46,3 miljonit eurot. Uurimistoetused eraldatakse Eesti Teadusagentuuri kaudu positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks, sh järeldoktori teadustöö toetamiseks. 2021. aasta oli oluline doktoriõppe reformi ettevalmistamisel. HTM algatas 2020. aastal seaduseelnõu väljatöötamise, et muuta doktoriõppe läbimine tõhusamaks, väärtustada rohkem doktoriõppesse astumist ja ühtlasi suurendada doktorikraadiga inimeste osakaalu ühiskonnas. Eelnõu võeti vastu 2022. 14 Unikaalsete teadlaste arv täistööaja ekvivalendi põhjal, RTK andmed. 13 aasta veebruarisja rakendub alates 1. augustist 2022. Doktoriõpe kujundatakse ümber selliselt, et enamikule doktorantidele tagatakse nooremteaduri ametikoht ülikoolides või positiivselt evalveeritud TA-asutustes või neil oleks sõlmitud tööleping ülikoolivälises asutuses oma doktoritööga seotud valdkonnas. Viimase puhul on tegu teadmussiirdedoktorantuuriga, kus doktoritöö valmib koostöös ettevõtte või avalik-õigusliku asutusega ja lähtub asutuse vajadusest. Reform loob eeldused doktoriõppe tulemuslikkuse kasvuks, võimaldab õpet paremini siduda ühiskonna vajadustega ning soodustab doktoriõppe läbiviimist koostöös ettevõtete ja positiivselt evalveeritud teadusasutustega. 2021. a. jätkus teaduse tippkeskuste tegevus. Tippkeskused moodustuvad rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmadest. Otsused finantseerida üheksat teaduse tippkeskust kogusummas 41,17 mln eurot tehti veebruaris 2016, tippkeskused jätkavad tööd kuni märtsini 2023. Tippkeskuste põhitegevus on interdistsiplinaarne uurimistöö, samuti luuakse ja täiendatakse uurimistööks vajalikke tingimusi ning tegeletakse teaduse populariseerimisega. Enamik tippkeskustest on avaldanud kõrgetasemelisi artikleid planeeritust rohkem (sihtase 2023. aastaks on 900 artiklit, aastal 2021. avaldati 964 artiklit). Avaldatud artiklite arv näitab, et tippkeskuste toetus teenib oma eesmärki ja uurimisrühmade vaheline sünergia aitab jõuda kõrgetasemeliste teadustulemusteni. 2021. a jätkati eesti keele ja kultuuri alaste ning haridusuuringute toetamist (programmid „Eesti keel ja kultuur digiajastul“, „Eesti keeletehnoloogia“, haridusteaduste programm), et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Toetatavad uuringud on olulised Eesti riigi, ühiskonna, rahvuse ja keele püsimajäämiseks ja arenguks, sh Eesti kultuuriruumi ja ühiskonna toimimismudelite uurimiseks, ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks ning globaalsete arengusuundumustega kohanemise toetamiseks. Masinõppe ja tehisintellekti kiire arengu tõttu on oluline toetada eesti keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Keeletehnoloogia programmist rahastati 2021. a 10 projekti kõnetehnoloogiate ja erinevate tekstianalüüsi vahendite arendamiseks ja tekstikorpuste loomiseks ning tasuti rahvusvahelise keeleressursside ja -tehnoloogia taristu CLARIN ERIC liikmetasu. Programmist „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019‒2027“ rahastati 2021. a 14 projekti, nende hulgas viis keele ja kultuuri valdkonna andmeteaduse pilootprojekti. 2021. a alustati haridusteaduste programmi väljatöötamist. Toetati teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ja teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ja kättesaadavaks tegemist (0,9 mln eurot). Teaduskollektsioonide toetusmeetmest toetati 2021. a kokku 18 loodus- ja humanitaarteaduste teaduskollektsiooni säilitamistingimuste parandamist ning nende sisu paremat avamist teaduskasutuseks. Teadusandmebaaside litsentside hankimiseks ja teadusraamatukogude toetamiseks oli eelarves kavandatud 5,9 mln eurot, millest hangiti teadusraamatukogude teavikuid, korraldati elektrooniliste andmebaaside ühishankeid ning arendati ja hoiti käigus raamatukogude koondkataloogi ESTER. Lisaks panustati riikliku tähtsusega infrastruktuuriobjektide rajamisse ja toetati Eesti osalemist ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides (5,6 mln eurot). Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine teekaardi alusel. Vabariigi Valitsus kinnitas riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringute kava 13 objektiga oktoobris 2016. Meetme maht kokku on 27,4 miljonit eurot ja toetatud on 21 projekti. 2021. aasta lõpuks on toetatud projektidest lõppenud viis, neist kaks 2021. aastal: kliiniliste teadusuuringute üksuse (RSKTK) väljaarendamine ja Eesti Keeleressursside Keskuse (EKRK) ühendatud sisuotsingu arendamine. Tegevusele seatud mõõdiku näitaja “täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv” on 2021. aasta lõpuks 916,78 teadlast. 2021. a rakendus esimest korda iseseisva meetmena tuumiktaristu toetus. Tuumiktaristu on Eesti teadustaristu teekaardi objekt, mis osutab teenuseid väljapoole selle moodustanud asutust või asutusi ja mis on kantud tuumiktaristute loendisse. Tuumiktaristu toetuse eesmärk on avada riikliku tähtsusega teadustaristu avaliku, era- ja kolmanda sektori kasutajatele. Toetuse sai 15 taristut, meetme kogumaht oli 965 000 eurot. Edaspidi on kavas tuumiktaristu toetus siduda riikliku tähtsusega teadustaristu teekaardi toetusega. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine (Mobilitas Pluss). Mobilitas Plussi toetuse andmise eesmärk on tõsta Eesti teaduse, ettevõtluse ja kõrghariduse 14 rahvusvahelist nähtavust ja atraktiivsust, tugevdada meie teadlaste ja teadust tegevate asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ning toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide koostööd. 2021. aasta seisuga on meetme raames välja on antud 109 järeldoktori (neist 77 on 2021. aastaga lõppenud) ja 68 tagasipöörduvate teadlaste toetust (lõppenud 49 projekti). Toetatud teadlasaastaid on 2021. aasta lõpuga 278, sihttase 2023. aastaks on 300. Toetatakse ka teadlasi, kes on ERC (Euroopa Teadusnõukogu) grandi taotlemisel jõudnud teise hindamisvooru, kuid toetusest ilma jäänud. Siiani on kokku toetatud 16 projekti, et aidata teadlastel uuesti ERC grandi taotlus esitada (sihttase on 20 projekti 2023. aastaks). 2021. aastal algas kuus uut projekti: üks Horisont 2020 EIT projekt ja viis ERA-NET projekti. Toetuse toel on toimunud mitmed koostöö- ja võrgustikuüritused erinevatel teemadel ja sihtrühmadele (nt kaitsevaldkond, missioonid, Uus Euroopa Bauhaus jne). Teaduse ja teadushariduse populariseerimine ühiskonnas, sh TeaMe+ ja Teeme+. Teaduse populariseerimise programmiga TeaMe+ suurendatakse õpilaste huvi loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia (LTT) erialade vastu. Selle programmi kõige mahukam tegevus oli noorte teadussaate „Rakett 69“ tootmise jätkamine – 2021. aastal oli eetris saatesarja 11. hooaeg. Programmi raames jätkatakse LTT karjäärivõimaluste tutvustamist, teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimist ning teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamist. Teeme+ avatud taotlusvooru raames on 1,28 mln euroga toetatud süsteemsete teadust populariseerivate ürituste sarju ja teadushuviringide käivitamist. Teeme+ toel on korraldatud suuremahulisi üritusi (näiteks Robotex, FIRST LEGO League programm jne) ja LTT valdkonna huviringe kogu Eestis. Hinnang tegevuste tulemuslikkusele Tegevusi on ellu viidud plaanipäraselt ja tulemuslikult. See on olnud võimalik tänu riiklikul tasandil kokku lepitud teadus- ja arendustegevuse rahastamisele vähemalt 1% ulatuses SKP-st, mis tagab vahendid seatud sihtide elluviimiseks. Tegevuste tulemuslikkus peegeldub mõõdikute tasemes (nt kõrgetasemelised publikatsioonid, rahvusvahelise koostöö). Siiski, tuleb arvestada, et teadus- ja arendustegevuse jõudmine mõõdetavate tulemusteni ja mõjuni võib võtta aastaid või isegi aastakümneid, mistõttu on oluline säilitada teadus- ja arendustegevuse keskkonna (sh rahastamise) stabiilsus ja järjekindlus. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine vähemalt 1% SKP-st mahus on võimaldanud hoida uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Piisav baasfinantseerimise maht on TA-asutuste jätkusuutliku toimimise eeldus. Järjepidevalt on kasvanud teaduse rahastamise põhiinstrumentide (uurimistoetused ja baasfinantseerimine) maht ja osakaal, mis näitab, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise süsteemis on võetud suund stabiilsuse suurendamisele. Seda kurssi tuleb hoida. Baasfinantseerimise ja uurimistoetuste jätkuv kasv võimaldab ülikoolidel jätkata akadeemiliste karjäärimudelite loomise ja elluviimisega. Personaalsete uurimistoetuste kasv leevendab tihedat konkurentsisurvet teadus- ja arendustegevuse rahastamisel ning toetab mõjusa ja kõrge tasemega teaduse tasakaalustatud arengut. Alates 2023. aastast on kavandatud üleminek baasfinantseerimiselt TA-asutuste tegevustoetusele sarnaselt kõrghariduse tegevustoetusega. Tegevustoetuse puhul arvestatakse lisaks teadus- ja arendustegevuse tulemustele ka TA-asutuste panust ühiskonna ja majanduse arengusse. Eesti teadus on rahvusvahelises konkurentsis silmapaisvalt hästi positsioneerunud, mida näitab nii võidetud rahastuse maht kui teadlaste kõrge mobiilsus. See annab Eestile väga hea konkurentsieelise jõuda maailma tippkoostöövõrgustikesse, kus sünnivad uued lahendused nii rohe- kui digipöördeks. Teadustaristu riiklik toetamine on aidanud Eestil kujundada eesrindliku teadustaristu, mis soosib koostööd teiste riikide teadlastega. Tippkeskuste tegevuste rahastamine on arendanud uurimisrühmade koostööd ja selle tulemusena aidanud kujundada Eesti teaduse lipulaevad. Edaspidi tuleb ühelt poolt leida lahendus nende rahastamisskeemide väljumisele EL struktuurivahenditest ning teisalt siduda nii taristud kui tippkeskused rohkem ühiskonna ja majanduse vajaduste ja ootustega. Endiselt vajab suuremat tähelepanu teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasv ning doktoriõppe kvaliteet. Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamiseks on Eesti teaduasutused hakanud juurutama uut püsikohakindlust toetevat karjäärimudelit, mis peaks pakkuma senisest palju selgema ja läbipaistvama süsteemi teadlaskarjääri planeerimiseks nii noortele teadussüsteemiga liitumiseks kui ka vanematele sealt lahkumiseks. Teiseks loob doktoriõppe reform doktorantidele võimaluse keskenduda mõistliku 15 töötasu eest oma uurimistööle ja liituda ülikooliga ülejäänud akadeemilise personaliga võrdsetel alustel. Samuti loob see võimaluse süvendada koostööd ülikooli ning avaliku ja erasektori asutuste-ettevõtete vahel (teadmussiirde doktorantuur). 2.2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine ning teadmussiire Mõõdikud ja sihttasemed: 202 2021 2022 2023 2024 Mõõdik 2017 2018 2019 2020 5 Siht Tegelik Sihttasemed Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja selgub 4,9 6 6,9 7 7 2022 7,5 8,0 9,0 10,5 arendustegevuse kulutuste osakaal (%)* Doktorikraadiga teadlaste ja selgub inseneride arv 1000 tööealise 3,1 3,2 3,3 3,4 - 2022 3,35 3,4 3,45 3,5 elaniku kohta* Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni 79,7 (3 a selgub elaniku kohta, tase EL - - 2022 - - 82,3 84,9 87,5 90 keskmine) keskmisest (EL keskmine = 100) %** Sotsiaalmajanduslikele rakendustele (v.a akadeemilised selgub uuringud) suunatud kulutuste 37 33 38 19 2022 19 27 28 30 osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest (%)*** Kõrgtehnoloogiliste toodete ja - - - - Mõõdikut ei arvutata alates 2017. aastast. teenuste osakaal ekspordis (%) Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite hõive osakaal 7,9 8,2 8,7 8,8 9 - - - - - koguhõives (%)**** * Allikas: Statistikaamet ** Allikas: European Innovation Scoreboard *** Allikas: Eurostat, Statistikaamet, riigieelarve (ministeeriumide teaduseelarvete andmed) **** Allikas: Eurostat. Mõõdikud näitavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ning loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas, kajastades selle erinevaid aspekte: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd tõhusalt teevad omavahel teadus- ja arenduskoostööd era- ja avalik sektor (ühispublikatsioonid näitavad tegevuse aktiivsust, kvaliteeti ja taset), kuivõrd oluline on TA rahastuse kaudu toetada teadmus- ja tehnoloogiasiiret ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks. Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu puhul on varem seatud siht täidetud (2020. a 7%, nagu ka seatud siht). Kaugem siht on liikuda euroala keskmise15 suunas. Teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd ja ettevõtete teadusmahukust peegeldava mõõdiku näitaja on viimasel viiel aastal tõusnud ja eeldatavasti tõuseb jõudsalt ka tulevikus, kuna arengukava ja selle meetmed seavad just teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamise senisest selgemalt esile. Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta on ootuspäraselt kasvanud (2020. a 3,4), oodatav siht 2025. aastaks on vähemalt 3,5. Doktorikraadide kaitsmiste arvu suurenemist näeme ilmselt alles mõne aasta pärast. 15 Euroala keskmine (EL28) oli 2018. aastal 10,7% ja 2019. aastal 9,8%%. 16 Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on 2019. aastast kolme viimase aasta keskmisena ligi 80% EL keskmisest, ent jääb veel selgelt maha sihist püüda EL keskmist ja saavutada 2025. aastaks 90% EL keskmisest. Koostööpublikatsioonide osas on selgelt arenguruumi, ent TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja ettevõtluse koostööd, seega eeldatavasti kasvab ka ühispublikatsioonide arv. Sotsiaalmajanduslikele rakendustele (v.a akadeemilised uuringud) suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest on olnud ka varem mõõdikuna kasutusel. Näitaja märgatav langus varasemaga võrreldes tuleneb metoodika muutusest, sh Eesti teadus- ja arendustegevuse aruandluse korrastamisest16. 2025. a siht on 30%, nii et lähiaastatel on oodata kulutuste osakaalu kasvu, mh TAIE fookusvaldkondadesse ja ministeeriumide poliitikavaldkondade TA tarbeks suunatava rahastuse kasvu tõttu. Kõrgtehnoloogiliste sektorite osakaal hõives näitab majanduse teadmusmahukust ja varem seatud siht 9% on põhimõtteliselt saavutatud. Edaspidi seda mõõdikut programmis ei kasutata. Ülevaade olulisemate tegevuste elluviimisest Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide institutsionaalse arendusprogrammi (ASTRA) toetuste abil valmisid 2021. a lõpuks Tartu Ülikooli IT keskus (Delta), Eesti Kunstiakadeemia ja Sisekaitseakadeemia uued õppehooned, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks ning Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna renoveeritud katsehall. Samuti ühendati Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone maja tiivad ja tehti juurdeehitus ning renoveeriti Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi hoonete kompleks. Kokku on toetatud seitset investeeringuobjekti kogusummas 65,1 miljonit eurot. ASTRA programmist toetatakse ka ülikoolide ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist. Sisutegevusteks (nt teadusaparatuur, doktorikoolid, koostööplatvorm ettevõtetega) saab toetust kokku 20 teadusasutust ja ülikooli kogusummas 67,4 miljonit eurot. ASTRA toetuse üks eesmärke on laiendada ülikoolide ja teadusasutuste ettevõtluskoostööd, suurendada rakendusuuringute võimekust ning avada teadustaristu ettevõtluskoostööks. Oma projektides seatud sihttasemete järgi peaksid TA asutused 2023. aastaks tegema koostööd perioodi 2014-2023 jooksul kokku 1000 ettevõttega. Aasta-aastalt on suurenenud TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete arv. 2020. aasta saavutustase oli 893 ettevõtet, 2021. aasta lõpuks tegi TA asutusega koostööd 1038 ettevõtet, mis ületab seatud sihi. Programmi mõju ja tulemuslikkuse analüüsis jõuti järeldusele, et ASTRA programmi tegevused on olnud edukad ja toetavad programmi eesmärkide saavutamist17. 2021. a jätkati arendusgrantide toetamist (proof-of-concept grant). Arendusgrandi eesmärk on toetada silmapaistavate teadustulemuste edasiarendamist ettevõtlusele atraktiivsesse vormi, testides nende ärilise kasutamise viise ja tasuvust. Tegevuse tulemusena jõuab senisest enam teadustulemusi äriliste rakendusteni ning suureneb teaduse ühiskondlik ja majanduslik mõju. Teadlaste ja teadusasutuste huvi eksperimentaalarenduse vastu on osutunud väga kõrgeks. . 2021. a taotlusvoorus said toetust 12 projekti mahus 1 195 000 eurot. Alates 2021. aastast on ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel võimalik taotleda toetust sektoritevaheliseks mobiilsuseks, mille eesmärk on teadus- ja arendustegevuse alase sektoritevahelise koostöö soodustamine. See suurendab Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA-alast võimekust ja mitmekesistab teadlaskarjääri, andes teadlastele võimaluse töötada eri sektorites. Toetatakse doktorikraadi või magistrikraadi ja vähemalt viieaastase teadus- ja arendustegevuse kogemusega isikute töölevõtmist Eesti era- ja avaliku sektori asutustesse rakendusuuringuid ja tootearendusprojekte kavandama ja läbi viima. Meetme eesmärk on tuua era- ja avaliku sektori asutustesse vähemalt 40 teadlast. 2021. aasta lõpuks on toetatud 14 mobiilsusprojekti, rahastatud taotluste kogusumma on 578 030 eurot. 16 Statistika hakkas kajastama ka NABS12 Üldine teadmiste arendamine, rahastatud ülikoolide fondidest (GUF). Eelnevalt seda ei olnud statistikas, see läheb aga arvesse kui "rakendus määratlemata" ja põhjustab määratletud rakendustele suunatud summa osatähtsuse kogusummast vähenemise. 17 MTÜ Balti Uuringute Instituut, LevelLab OÜ (2022) „Tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA) tulemuslikkuse ja mõju hindamine“. https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2022/02/ASTRA-hindamine_lo%CC%83ppraport_22.02.22.pdf 17 FinEst Twins Targa Linna Tippkeskus uurib ja katsetab linnade nutikamaks muutmiseks uusi lahendusi viies valdkonnas: energia, transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Seejuures otsib tippkeskus võimalikke lahendusi koos kohalike omavalitsustega välja selgitatud probleemidele. 2021. aasta esimesel poolel valmis tippkeskuse töökeskkond 20 inimesele ja olulisim tegevus oli FinEst Tarkade Linnade Keskuse brändimine (FinEst Center for Smart Cities). 2021. aasta jaanuaris käivitati tippkeskuse raames neli pilootprojekti: tuleviku transpordijuhtimise ökosüsteemi lahendus (Mobility); Tallinn-Helsingi dünaamiline roheline infomudel (GreenTwins); hoonete reaalajas toimivusaudit (DigiAudit); energiavarustusvajaduste vähendamine mikrovõrkude ja energiasalvestuse (Microgrids) abil. Pilootprojektide eelarved jäävad vahemikku 1,2–1,5 miljonit eurot ning uued lahendused töötatakse välja ja piloteeritakse kahes linnas või vallas 2023. aasta maiks. 2021. aastal valiti välja ja koostati ka kaks väiksemat pilootprojekti (kestusega 18 kuud ja eelarvega ca 600 000), mis algavad 2022. aasta jaanuaris: renoveerimisstrateegia tööriist (Renoveerimine) ja linnaplaneerimise heakorra skoor kvaliteetse elukeskkonna eest (Heaolu). Linnadele ja valdadele suunatud pilootprojektides osalesid Tallinn, Tartu, Narva, Võru, Lääne-Harju vald, Rae vald ning Helsingi. Tallinn osaleb kolmes pilootprojektis ja Tartu kahes. 2021. a jätkati majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate temaatiliste teadus- ja arendusprogrammidega IT ja ressursside väärindamise valdkonnas, et soodustada neis valdkondades teadusrühmade võimekuse suurenemist, valdkonna tippspetsialistide järelkasvu ning arenduskoostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Ressursside väärindamise teadus- ja arendusprogramm (ResTA) toetab teadus- ja arendustegevust, mis lisab väärtust Eesti puidu-, toiduaine- ja maavaratööstusele. Eesmärk on arendada nendes valdkondades teadusvõimekust, suurendada spetsialistide arvu ning arendada koostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Ühine eesmärk on otsida võimalusi toorme maksimaalseks väärindamiseks, suurima majandusliku lisandväärtuse pakkumiseks ning toorainet säästvate ja kõige vähem keskkonda mõjutavate tehnoloogiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks, luues ärivõimalusi nii uutele kui toetades olemasolevaid ettevõtteid. 2021. aasta lõpu seisuga on ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA-asutuste vahel sõlmitud 82 koostöölepingut ressursside väärindamise valdkondades; uurimisrühmadesse on kaasatud juba 38 doktoranti, mis näitab noorte suurt huvi valdkonna uurimisprojektides osalemise vastu; avaldatud on seitse 1.1. taseme artiklit. IT Akadeemia teaduse toetusmeetme peamised tegevused on kokkulepitud teadussuundadesse kõrgetasemeliste teadlaste töölevõtmine ning nende tehtava õppe-, teadus- ja arendustöö toetamine. Toetatakse uute uurimisrühmade moodustamist ja olemasolevate täiendamist uute inimestega ning nooremteadurite kaasamist. 2021. a jätkati uute teadlaste värbamist, aasta lõpu seisuga on kokku värvatud 132 teadlast. Ülikoolid on suutnud leida arvukalt doktorante, kes osalevad nii olemasolevates kui ka uutes uurimisrühmades nooremteaduritena (kokku on värvatud 83 nooremteadurit). Kuigi programmi tegevused käivitusid plaanitust aeglasemalt, saab olemasoleva info põhjal väita, et eesmärgid täidetakse ja tulemused (sh tulemus- ja väljundnäitajate sihtväärtused) saavutatakse. Värvatud teadlaste arvu ja publikatsioonide arvu siht on juba saavutatud. Rakendusuuringute toetamise osas nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades (NUTIKAS) jätkus 2021. a toetuse saanud projektide elluviimine. Kokku on rahastatud 78 projekti summas 25,6 miljonit eurot, millele lisandus ettevõtete omapanus 12,5 miljonit eurot. Toetuse summa projekti kohta oli keskmiselt 328 000 eurot. 57 projekti on edukalt lõpetatud, 21 projekti lõpeb kas 2022. või 2023. aastal. 42 projekti puhul oli TA valdkonnana märgitud IKT, 28 puhul ressursside efektiivsem kasutamine ning seitsme puhul tervishoiuteenused ja -tehnoloogiad. Toetatud on nt Värska mineraalvee baasil loodusliku ninasprei väljatöötamist, kaugjuhitavate sõidukite arendamist, kilepakendite pakkekvaliteedi kontrollsüsteemi väljatöötamist, pilliroo kasutamisvõimaluste uurimist biolagunevates toidunõudes, nutika ülekäiguraja lahenduste, tormiohtu tuvastamise süsteemi, liginullenergiahoonete ehituseks sobivate materjalide arendamist jne. 2021. a alustati ettevõtete rakendusuuringute toetamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rakendusuuringute programmist ja HTM keskendub edaspidi ennekõike teadussüsteemi toetamisele. Toetati nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu, makstes stipendiume üliõpilastele, kes õpivad ettevõtlusele olulistes valdkondades (sealhulgas nutika spetsialiseerumise stipendiumid 4,3 mln eurot). Eesmärk on suurendada lõpetajate arvu ettevõtetele olulistes kasvuvaldkondades, et selle kaudu parandada kvalifitseeritud tööjõu pakkumist. 18 Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise (RITA) programmi eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning tõsta teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste rakendusuuringute läbiviimiseks. 2021. a jätkati seniste tegevuste elluviimist ning käivitati ka mõned uued tegevused ja uuringud. Eelmisel aastal toetati programmist kahe uue teadusnõuniku ametikoha loomist: Riigikantseleisse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. Sõlmiti kaks uut partnerluslepet erialaliitudega ning tööd alustas neli uut arendusnõunikku. Teadmistepõhise poliitikakujundamise tegevuses kiideti heaks üheksa uut uuringut. TAI poliitika seires käivitati kaheksa uuringut. Jätkati teadus- ja arendusnõunike võrgustiku ja koolitustegevuste toetamist. Kokku on programmist rahastatud 20 suuremahulist uuringut (kogumahus 18,14 mln eurot), millest üheksa on 2021. a detsembri seisuga lõppenud ning 11 lõpevad 2022. a. Heaks on kiidetud 135 poliitikakujundamist toetavat uuringut, nendest 87 uuringut on lõpetatud. TAI poliitika seires on algatatud 26 uuringut (kogumahus 1,84 mln eurot), nendest kuus lõpevad 2022. a. RITA programmi toel on kümnesse ministeeriumi ja Riigikantseleisse tööle võetud 14 teadusnõunikku ja erialaliitudesse on loodud 15 arendusnõuniku ametikohta. Tehtud on ka programmi mõju ja tulemuslikkuse analüüs, mille tulemusel jõuti järeldusele, et programmi tegevused on olnud edukad ja toetavad programmi eesmärkide saavutamist18. RITA programmi tegevuste raames on käsitletud erinevaid ühiskondlikult olulisi ja valdkondlike ministeeriumide tegevusi puudutavaid teemasid, nt maapõueressursside kasutamisvõimalusi, tööturu ja rändega seotud väljakutseid ja nende lahendamist, personaalmeditsiini, biomajandust, riigikaitset, vaimset tervist, COVID pandeemiat ja selle mõjusid jms. Hinnang tegevuste tulemuslikkusele Tegevusi ja praegusi meetmeid on ellu viidud plaanipäraselt ja need toetavad tõhusalt teadmus- ja tehnoloogiasiiret. Tulevikku vaadates nende tegevuste tähtsus nii mahu kui fookuste mõttes üha kasvab. Tegevuste fookuses on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna peamine väljakutse – teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd ning teadustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. Eesti teadus on heal tasemel, aga see pole piisavalt mõjus, et toetada teadmus- ja tehnoloogiasiiret, laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmist, probleemide lahendamist, sh majanduslike eesmärkide saavutamist. Senised ja tulevikus planeeritavad tegevused on suunatud sellele, et leida viise, kuidas teadustöö tulemused jõuaksid suuremal määral praktiliste rakendusteni ettevõtluses ja avalikus sektoris. Valitud mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ja loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, kuivõrd oluline on TA rahastuse kaudu toetada teadmus- ja tehnoloogiasiiret ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks. 2021. aastal on kasvanud teadusasutuste huvi ja koostöö ettevõtetega, mis loob head eeldused selleks, et järgnevatel aastatel kasvatada jõudsalt erasektori TA investeeringute mahtu. Selgelt on näha ettevõtete kasvavat huvi teadus- ja arendustegevuse suunal, kuid struktuurse nihke toimumine võtab siiski aega. Tulevikku vaadates jätkatakse kindlasti praeguste tegevustega ning täpsustatakse nende fookust ja mahtu: uue perioodi EL tõukefondide meetmete kavandamisel seatakse sihiks teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuse kasvatamine (kavandatav meede ASTRA+), toetatakse teadus- ja arendusspetsialistide liikumist sektorite vahel (sh teadmussiirde doktorantuur) ja sektoriteüleste võrgustike teket (kavandatav meede SekMo), toetatakse ettevõtete huvidest lähtuvat TA- võimekust TAIE fookusvaldkondades (kavandatavad temaatilised TA-programmid, mis hõlmavad digi-, tervise-, ressursside väärindamise ja energeetikavaldkonda), toetatakse avaliku sektori TA-võimekust ja riigi kui targa TA tellija rolli (kavandatav RITA+). 18 Civitta Eesti AS (2022) „Programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ mõju- ja tulemuslikkuse analüüs“ https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/03/Lopparuanne_RITA-mojuanaluus-1.pdf 19 Tulemusvaldkond: riigivalitsemine (Rahvusarhiiv) Programmi eesmärk: ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine 1. Programmi eesmärkide täitmine 2021 2022 2023 2024 Mõõdik 2018 2019 2020 siht tegelik sihttase Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on Rahvusarhiivile üle andnud 9 15 20 25 40 45 50 55 digitaalarhivaale Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % 89 89 88 88 88 88 88 88 Koguhulk 10 244 681arhivaali (1.12.2021 seisuga) Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit 19,5 20,9 22,5 26 25,8 27 28 29 kujutist* *Arvestatud on kõiki kujutisi, mis pole filmid, helid, fotod ega kaardid  Digitaalarhivaalide üleandmine Rahvusarhiivi on hoogustunud. Digitaalarhivaale üle andnud asutuste arv oli prognoositust suurem, sest lõpule on jõudnud tegevuse lõpetanud maavalitsuste digitaaldokumentide üleandmine. See ei luba saavutatud kasvu veel murranguks nimetada ning siiski võib seekord edaspidiseks prognoosida arvulisi näitajaid (varasemalt „täpsustub 2022. jooksul“). Rahvusarhiiv panustab prioriteetselt sellesse mõõdikusse ning arendab asutuse ja Rahvusarhiivi koostöökeskkonda ASTRA.  Arhivaalide ümberpaigutamisega Maneeži maja hoidlas 2020. aastal on mõõdiku näitaja 1% võrra vähenenud, kuid sisuliselt jääb muutumatuks kuni Rahvusarhiivi Tallinna keskuse kasutuselevõtuni.  Arhivaalide kättesaadavust veebis õnnestus prognoosidega võrreldes suurendada. Digitaalse kultuuripärandi tegevuskava 2018–2023 raames Rahvusarhiivi juhitud kuus massdigiteerimise koostööprojekti Kultuuriministeeriumi, Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga andsid lisaks 3,26 milj digitaalkujutist. 2. Ülevaade programmi meetme elluviimisest Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Meetme eesmärk: arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine. 2021 2022 2023 2024 Mõõdik 2018 2019 2020 siht tegelik sihttase Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute 11758 5789 4500 5000 4330 5000 5000 5000 arv (inimest aastas) Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali 1,2 1,5 1,7 1,2 1,7 1,7 1,7 1,7 külastuste arv (mln korda) Rahvusarhiivi teadus-publikatsioonide arv 9 8 7 7 7 7 7 7 (tk. aastas) Mõõdiku „arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv“ näitaja oli ka seekord otseses sõltuvuses pandeemia olukorrast. Siiski õnnestus saavutada sihile lähedane tulemus. Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste planeeritud arv tõusis planeeritust suuremaks, kuna veebiteenused pälvisid pandeemia ajal üldiselt suuremat kasutamist. Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arvuks kujunes prognoosiga võrdne tulemus. Olulisemad tegevused Juba mitmendat aastat järjest kasvasid Rahvusarhiivi kogud jõudsalt, küündides tänaseks enam kui 98 riiulikilomeetrini ja 3000 terabaidini. Seejuures on positiivne koostöökeskkonna Astra kiire omaksvõtmine asutuste poolt. Aasta jooksul kasvas Astraga liitumine veerandi võrra, seal kooskõlastatud liigitusskeemide arv lausa kahekordistus. 2019. aastal alanud digiainese kiire kasv jätkus samuti – aastaga lisandus faile ligi 1300 terabaidi ulatuses ehk 73% võrreldes eelmise aastaga. Tuleb mainida ka Rahvusarhiivi kogumistegevuse laienevat haaret. Algatusega „Vaba riik 30 (103)“ jõudis arhiivi mitu unikaalset kollektsiooni iseseisvuse taastamise ajast, samuti on tähelepanuväärne väliseesti materjalide jätkuv üleandmine nii idast kui läänest. Teine 2021. aastat jõuliselt kujundanud valdkond oli digiteerimine, eriti digitaalse kultuuripärandi tegevuskava 2018–2023 raames läbiviidavad massdigiteerimise projektid. 2021. aastal juhtis Rahvusarhiiv kuut projekti, kuhu oli kaasatud kümneid mäluasutusi. Meie oma digikogusse lisandus seeläbi ca 3 miljonit faili paberarhivaalidest, üle 15 000 fotode digikujutisi ja ca 150 tundi filme. Ilmselt oli tegemist kultuuripärandi digiteerimise rekordaastaga nii Rahvusarhiivi kui ka kogu Eesti kontekstis. Eelnevaga on otseses seoses Rahvusarhiivi ulatuse hüppeline kasv sotsiaalmeedias. Rahvusarhiivi Facebooki konto jälgijate hulk suurenes 15% võrra, levi oli koguni 42% kõrgem kui eelmisel aastal, Instagrami jälgijate 23%-line tõus oli samuti muljetavaldav. Näiteks levis 1953. aasta filmiklipp tehasest Tarbeklaas ligi 60 000 inimeseni nii Eestis kui välismaal. Rahvusarhiivi tavakasutamine püsis 2020. aasta tasemel, ulatudes ca 1,7 miljoni külastuskorrani, neist 99,65% olid veebikasutused. 2021. aasta lõppu paigutus Vabariigi Valitsuse otsus rahastada Rahvusraamatukogu rekonstrueerimist perioodil 2022–2025. Nelja aasta pärast avab Rahvusarhiivi Tallinna keskus oma uksed samas majas raamatukoguga, täpsemalt rekonstrueeritud hoone C- ja D-korpuses ehk Endla arhiivimajas. 2021. aastal lõppes 30 aastat kestnud koostöö MTÜga FamilySearch (Utah’ genealoogiaühing), mille käigus digiteeritud miljonid failid perekonnaloolisi allikaid ilmestavad Eesti arhiivinduse olemust: vaba juurdepääs, lihtne otsing, suur kasutajaskond. Nüüdseks on kõik piiranguteta genealoogilised dokumendid veebis igaühele kättesaadavad. Arhiivindusprogrammi esialgne eelarve oli 2021. aastal 8 548 090 eurot, millest kulusid 8 498 090 ja investeeringuid 50 000 eurot. Lõplik eelarve1 oli 10 186 433 eurot (kulud 10 126 503, investeeringud 59 930). Eelarve tegelik täitmine oli 2021. aastal 8 864 888 eurot ning jääk 1 321 545 eurot. Jäägi põhjustasid peamiselt arhiiviväärtuslike erimaterjalide tarneraskused, mida rahastatakse välistoetuste projektide kaudu. Tegevused viiakse ellu järgmisel aastal. 3. Hinnang programmi tegevuste tulemuslikkusele Rahvusarhiivi 2021. aasta oli täis olulisi töid, millest valdav osa püsis hästi ajagraafikus ning andis oodatud tulemuse. Oli õnnestunud arhiiviaasta, millesse panustasid lisaks paarisajale töötajale ka sajad partnerid ja tuhanded kliendid. 1 Lõplik eelarve on kogu kasutada olevate vahendite maht, sh eelarve muudatused, ülekantud vahendid, Vabariigi Valitsuse reservidest eraldatud vahendid ja ministri tehtud muudatused. Arvesse võetakse ka kajastatud tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute eelarve korrigeerimine.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel