Lääneranna Vallavalitsus Teie 06.05.2022 nr 2022/8-1/631-1
[email protected] Meie 13.06.2022 nr 15-3/3991-2
Seisukoht Lohu maaüksuse
detailplaneeringu algatamise kohta
Lääneranna Vallavalitsus esitas 06.05.2022 kirjaga nr 2022/8-1/631-1
Rahandusministeeriumile lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 33 lõikest 6 taotluse seisukoha saamiseks Kadaka külas Lohu maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta. Samuti
on palutud ettepanekuid Lohu maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering)
lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnang ning Lääneranna Vallavolikogu
otsuse „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine“ eelnõu.
Planeeringuala, suurusega 0,9 ha, on hoonestamata. Detailplaneeringu eesmärk on
maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu (suvemaja) ja abihoone rajamiseks.
Kehtiva Varbla valla üldplaneeringu (kehtestatud 1999.a) järgi asub planeeringuala osaliselt
nn valgel alal, kus juhtotstarvet ei ole määratud ja osaliselt puhkeasutuste reservmaal.
Ümbruskonna kinnistud on hoonestatud või olnud hoonestatud elamutega ning alast on
kujunenud hajaasustuse ilmega elamute ja suvekodude piirkond. Kuna kinnistu asub ranna
ehituskeeluvööndis, siis on vajalik ehitusõiguse andmiseks vähendada ehituskeeluvööndit
ning seega teha ettepanek üldplaneeringut muutmiseks.
Pärnu maakonna planeeringu (kehtestatud 2018.a) kohaselt asub planeeringuala Paatsalu –
Varbla laidude väärtuslikul maastikul.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist:
1. KSH eelhinnangu punktis 2.1. „Pärnu maakonnaplaneering“ ning lähteseisukohtades on
märgitud, et planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku
tuumalasid ja rohekoridore. Palume antud väidet parandada, kuna maakonnaplaneeringus
(seletuskirja peatükk 3.3.1 „Roheline võrgustik“) on määratud põhimõte, et rohelise
võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, kus rohelise
võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Palume planeeringulahenduse
koostamisel arvestada maakonnaplaneeringus rohelise võrgustiku toimimiseks määratud
tingimustega.
2. Detailplaneeringu algatamise materjalides on läbivalt märgitud, et Lohu maaüksus asub
osaliselt üldplaneeringuga määratud puhkeasutuste reservmaal. Palume materjale täiendada
ning lisada selgitus, miks Lohu maaüksust ei ole enam otstarbekas kasutada üldplaneeringuga
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
määratud juhtotstarbe kohaselt. Samuti lisada selgitus, kas tegu on üldplaneeringu
muutmisega ka juhtotstarbe osas.
3. KSH eelhinnangus ja lähteseisukohtades on selgitatud, et juurdepääsuks olevate erateede
lõikude avalikuks kasutamiseks määramisega vallavalitsus tegeleb. Juhime tähelepanu, et
PlanS § 131 lõike 3 kohaselt peab planeeringu koostamise korraldaja tagama, et
planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Detailplaneeringut ei ole
võimalik ellu viia, kui planeeringualal puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
Märgime, et PlanS § 126 lõike 4 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne detailplaneeringu
kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -
rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Samuti
servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks
määramise vajaduse märkimine. Kohaliku omavalitsuse ülesanne ei ole mitte ainult koostada
planeeringuid, vaid koostada neid nii, et neid saaks tulevikus ellu viia.
See tähendab, et detailplaneeringu alale juurdepääsu tagamiseks avalikult teelt tuleb
detailplaneeringus ära näidata, kuidas on tulevikus lahendatud juurdepääs planeeringualale:
kas tee avalikuks kasutamiseks määramisega või juurdepääsu servituudi vajaduse seadmisega.
4. Lähteseisukohtade punktis 5.7 on seisukohana välja toodud, et mitte takistada juurdepääsu
kallasrajale. Punktis 4 on detailplaneeringu üheks ülesandeks seatud kallasrajale avaliku
juurdepääsu tagamine. Palume lähteseisukohtades selgelt välja tuua, kas Lohu maaüksuse
detailplaneeringuga kavandatakse avalik juurdepääs kallasrajale. Sel juhul tuleb
detailplaneeringuga seada ka meetmed avaliku kasutuse tagamiseks.
5. Lähteseisukohtade punktis 9.1 on koostöötegijaks ja kooskõlastajaks määratud teiste hulgas
ka Rahandusministeerium. Viidatud on sealjuures Vabariigi Valitsuse 17.12.2015.a
määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“. Juhime Teie tähelepanu, et Rahandusministeeriumi antud määruses
nimetatud pole. Rahandusministeerium ei saa olla kooskõlastaja kuna vastavalt PlanS § 142
lõikele 5 ja § 90 lõikele 1 on Rahandusministeerium üldplaneeringut muutvale
detailplaneeringule heakiidu andja. Palume Rahandusministeerium määrata detailplaneeringu
koostamisse kaasatavaks isikuks.
6. Lähteseisukohtade punktis 9.2. on selgitatud, et planeeringu koostamise korraldaja kaasab
planeeringu koostamisse naaberkinnisasjade omanikud ja teised isikud, kelle huve ja õigusi
planeering võib puudutada ning isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu
koostamisse. Palume antud punkti täiendada ning loetleda kaasatavad. Lähteseisukohad ongi
planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt koht, kus tuleb välja selgitada ning
fikseerida konkreetsed, antud detailplaneeringu koostamisel, kaasatavad isikud. Palume
täiendada ka lähteseisukohtade punkti 9.3 konkreetsete võrguvaldajate nimetamisega.
7. PlanS § 142 lõike 4 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud
ametnikul õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või
keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt tuleb
üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud
koostöö ja kaasamise osas.
2
Planeerimisseaduse menetlusetappe arvestades on otstarbekas küsida koostöötegijate ja
kaasatavate määramist enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu
(eskiislahenduse) avalikku väljapanekut. Selleks ajaks peaks detailplaneeringu
dokumentatsioon olema piisavalt ülevaatlik, et ministeerium saaks ratsionaalselt ja
optimaalselt hinnata seda, keda oleks vaja täiendavalt kaasata ja kellega koostööd teha. Piisava
informatsiooni olemasolu välistab mittevajalike kaasatavate ja koostöötegijate määramise.
Esitatud detailplaneeringu dokumentatsioonist peavad selguma ka need asutused ja isikud,
keda kohalik omavalitsus on juba ise kaasanud ja kellega koostööd teinud. Seepärast ei määra
Rahandusministeerium lähteseisukohtade alusel täiendavaid koostöötegijaid ja
detailplaneeringu koostamisse kaasatavaid isikuid.
8. Rahandusministeerium on seisukohal, et Lääneranna vallas Kadaka külas Lohu maaüksuse
detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui tegevusega tõenäoliselt
ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb
kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle
elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on
võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad
nõuded.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Detailplaneeringu
eskiislahendus esitada arvamuse avaldamiseks ning PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
3