dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Lohu maaüksuse detailplaneeringu algatamise kohta

Rahandusministeerium · 13. juuni 2022
Viit
15-3/3991-2
Registreeritud
13. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääneranna Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎15-33991-2 13.06.2022 Väljaminev kiri.asice406 KB

Sisu (failidest)

Lääneranna Vallavalitsus Teie 06.05.2022 nr 2022/8-1/631-1 [email protected] Meie 13.06.2022 nr 15-3/3991-2 Seisukoht Lohu maaüksuse detailplaneeringu algatamise kohta Lääneranna Vallavalitsus esitas 06.05.2022 kirjaga nr 2022/8-1/631-1 Rahandusministeeriumile lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõikest 6 taotluse seisukoha saamiseks Kadaka külas Lohu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta. Samuti on palutud ettepanekuid Lohu maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnang ning Lääneranna Vallavolikogu otsuse „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu. Planeeringuala, suurusega 0,9 ha, on hoonestamata. Detailplaneeringu eesmärk on maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu (suvemaja) ja abihoone rajamiseks. Kehtiva Varbla valla üldplaneeringu (kehtestatud 1999.a) järgi asub planeeringuala osaliselt nn valgel alal, kus juhtotstarvet ei ole määratud ja osaliselt puhkeasutuste reservmaal. Ümbruskonna kinnistud on hoonestatud või olnud hoonestatud elamutega ning alast on kujunenud hajaasustuse ilmega elamute ja suvekodude piirkond. Kuna kinnistu asub ranna ehituskeeluvööndis, siis on vajalik ehitusõiguse andmiseks vähendada ehituskeeluvööndit ning seega teha ettepanek üldplaneeringut muutmiseks. Pärnu maakonna planeeringu (kehtestatud 2018.a) kohaselt asub planeeringuala Paatsalu – Varbla laidude väärtuslikul maastikul. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist: 1. KSH eelhinnangu punktis 2.1. „Pärnu maakonnaplaneering“ ning lähteseisukohtades on märgitud, et planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalasid ja rohekoridore. Palume antud väidet parandada, kuna maakonnaplaneeringus (seletuskirja peatükk 3.3.1 „Roheline võrgustik“) on määratud põhimõte, et rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Palume planeeringulahenduse koostamisel arvestada maakonnaplaneeringus rohelise võrgustiku toimimiseks määratud tingimustega. 2. Detailplaneeringu algatamise materjalides on läbivalt märgitud, et Lohu maaüksus asub osaliselt üldplaneeringuga määratud puhkeasutuste reservmaal. Palume materjale täiendada ning lisada selgitus, miks Lohu maaüksust ei ole enam otstarbekas kasutada üldplaneeringuga Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 määratud juhtotstarbe kohaselt. Samuti lisada selgitus, kas tegu on üldplaneeringu muutmisega ka juhtotstarbe osas. 3. KSH eelhinnangus ja lähteseisukohtades on selgitatud, et juurdepääsuks olevate erateede lõikude avalikuks kasutamiseks määramisega vallavalitsus tegeleb. Juhime tähelepanu, et PlanS § 131 lõike 3 kohaselt peab planeeringu koostamise korraldaja tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Detailplaneeringut ei ole võimalik ellu viia, kui planeeringualal puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Märgime, et PlanS § 126 lõike 4 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja - rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Samuti servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Kohaliku omavalitsuse ülesanne ei ole mitte ainult koostada planeeringuid, vaid koostada neid nii, et neid saaks tulevikus ellu viia. See tähendab, et detailplaneeringu alale juurdepääsu tagamiseks avalikult teelt tuleb detailplaneeringus ära näidata, kuidas on tulevikus lahendatud juurdepääs planeeringualale: kas tee avalikuks kasutamiseks määramisega või juurdepääsu servituudi vajaduse seadmisega. 4. Lähteseisukohtade punktis 5.7 on seisukohana välja toodud, et mitte takistada juurdepääsu kallasrajale. Punktis 4 on detailplaneeringu üheks ülesandeks seatud kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine. Palume lähteseisukohtades selgelt välja tuua, kas Lohu maaüksuse detailplaneeringuga kavandatakse avalik juurdepääs kallasrajale. Sel juhul tuleb detailplaneeringuga seada ka meetmed avaliku kasutuse tagamiseks. 5. Lähteseisukohtade punktis 9.1 on koostöötegijaks ja kooskõlastajaks määratud teiste hulgas ka Rahandusministeerium. Viidatud on sealjuures Vabariigi Valitsuse 17.12.2015.a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Juhime Teie tähelepanu, et Rahandusministeeriumi antud määruses nimetatud pole. Rahandusministeerium ei saa olla kooskõlastaja kuna vastavalt PlanS § 142 lõikele 5 ja § 90 lõikele 1 on Rahandusministeerium üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule heakiidu andja. Palume Rahandusministeerium määrata detailplaneeringu koostamisse kaasatavaks isikuks. 6. Lähteseisukohtade punktis 9.2. on selgitatud, et planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse naaberkinnisasjade omanikud ja teised isikud, kelle huve ja õigusi planeering võib puudutada ning isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse. Palume antud punkti täiendada ning loetleda kaasatavad. Lähteseisukohad ongi planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt koht, kus tuleb välja selgitada ning fikseerida konkreetsed, antud detailplaneeringu koostamisel, kaasatavad isikud. Palume täiendada ka lähteseisukohtade punkti 9.3 konkreetsete võrguvaldajate nimetamisega. 7. PlanS § 142 lõike 4 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas. 2 Planeerimisseaduse menetlusetappe arvestades on otstarbekas küsida koostöötegijate ja kaasatavate määramist enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) avalikku väljapanekut. Selleks ajaks peaks detailplaneeringu dokumentatsioon olema piisavalt ülevaatlik, et ministeerium saaks ratsionaalselt ja optimaalselt hinnata seda, keda oleks vaja täiendavalt kaasata ja kellega koostööd teha. Piisava informatsiooni olemasolu välistab mittevajalike kaasatavate ja koostöötegijate määramise. Esitatud detailplaneeringu dokumentatsioonist peavad selguma ka need asutused ja isikud, keda kohalik omavalitsus on juba ise kaasanud ja kellega koostööd teinud. Seepärast ei määra Rahandusministeerium lähteseisukohtade alusel täiendavaid koostöötegijaid ja detailplaneeringu koostamisse kaasatavaid isikuid. 8. Rahandusministeerium on seisukohal, et Lääneranna vallas Kadaka külas Lohu maaüksuse detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada arvamuse avaldamiseks ning PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 715 5865 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel