Rahandusministeerium · 13. juuni 2022
Sisu (failidest)
10.06.2022 nr 5-1/4412
AKTSIASELTS EESTI VANGLATÖÖSTUS
registrikood äriregistris 10727967
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
AS Eesti Vanglatööstus nõukogu liikmete muutmine, põhikirja kinnitamine ja nõukogu töökorra
kinnitamine
Käesolev otsus on vastu võetud äriseadustiku § 298 lg 1 punkti 1 ja 4, § 305 lg 1, § 319 lg 1, § 326 lg 1
ning riigivaraseaduse § 81 lg 11 ja § 88 lg 1 p 7 alusel.
AS Eesti Vanglatööstus (äriregistri kood 10727967, asukoht Eesti Vabariik, Jõhvi vald, Ida-Virumaa)
aktsiakapital on 466 690 eurot, mis on jagatud 46 669 aktsiaks. Iga aktsia annab ühe hääle, millest
tulenevalt on Eesti Vabariigil ainuaktsionärina kokku 46 669 häält (100% häälte üldarvust).
Aktsiate valitsejaks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2001. a korralduse nr 35-k punktile 6
Justiitsministeerium.
AS Eesti Vanglatööstus ainuaktsionär Eesti Vabariik, keda riigivaraseaduse § 5 lõigete 1 ja 5 alusel
esindab aktsiate valitseja, Justiitsministeeriumi poolt justiitsminister Maris Lauri, otsustab:
1. Kutsun 1. augustist 2022 tagasi AS Eesti Vanglatööstus nõukogu liikmed Maret Miljani ja Rait
Kuuse.
2. Nimetan AS Eesti Vanglatööstus nõukogu liikmeteks Anu Möldri ja Meelis Goldbergi, kelle
volitused algavad 1. augustil 2022.
3. Jätkata nõukogu liikmete tasustamist ainuaktsionäri 29.08.2017. a otsuse nr 11-3/6200-1 punktis
3 toodud tingimustel.
4. Kinnitan AS Eesti Vanglatööstus põhikirja uue redaktsiooni (lisa 1).
5. Kinnitan AS Eesti Vanglatööstus nõukogu töökorra (lisa 2).
/allkirjastatud digitaalselt/
Maris Lauri
Justiitsminister
Lisad:
1. AS Eesti Vanglatööstus põhikiri (uus redaktsioon)
2. AS Eesti Vanglatööstus nõukogu töökord
AKTSIASELTS EESTI VANGLATÖÖSTUS
PÕHIKIRI
1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT TEGEVUSALAD JA EESMÄRK
1.1. Äriühingu ärinimi on Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (lühendatult AS Eesti Vanglatööstus).
1.2. Äriühingu asukoht on Eesti Vabariik, Jõhvi vald, Ida-Virumaa.
1.3. Äriühingu tegevusaladeks on:
1.3.1. Metalltoodete valmistamine ja müük;
1.3.2. puittoodete valmistamine ja müük;
1.3.3. tekstiiltoodete valmistamine ja müük;
1.3.4. pesupesemise teenuste osutamine;
1.3.5. pakkimis- ja muude teenuste osutamine;
1.3.6. tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus.
1.4. Äriühing on õigustatud tegema kõiki tehinguid ja toiminguid, mis otseselt või kaudselt on
vajalikud tema tegevusaladel tegutsemiseks ja mis ei ole vastuolus seadusega.
1.5. Äriühingu eesmärk on tagada kinnipeetavate suurem tööga hõivatus, eelkõige oskustöö
võimaluste pakkumise teel, lähtudes vangistusseaduse §-st 38 ja vastavalt omaniku poolt
kinnitatud ootustele. Kinnipeetavatele tööhõive pakkumise osas täidab äriühing avalikust
huvist lähtuvat funktsiooni.
1.6. AS Eesti Vanglatööstus on teabevaldaja avaliku teabe seaduse tähenduses teabe osas, mis
puudutab kinnipeetavatele tööhõive tagamist.
2. ÄRIÜHINGU TÄHTAEG
1.1. Äriühing on asutatud määramata ajaks.
1.2. Äriühingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31.
detsembril. Esimene majandusaasta algab äriühingu äriregistrisse kandmisega ja kestab
äriregistrisse kandmise aasta 31. detsembrini.
3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
3.1. Äriühingu miinimumkapitali suurus on 447 390 (nelisada nelikümmend seitse tuhat kolmsada
üheksakümmend) eurot ja maksimumkapitali suurus on 1 789 560 (üks miljon seitsesada
kaheksakümmend üheksa tuhat viissada kuuskümmend) eurot.
3.2. Äriühingu aktsiad on ühte liiki aktsiad.
3.3. Kõigi äriühingu aktsiate nimiväärtuseks on 10 (kümme) eurot.
3.4. Aktsionäril ei ole õigust nõuda aktsia kohta aktsiatähe väljaandmist.
3.5. Äriühingu aktsiad on vabalt võõrandatavad. Äriühingu suhtes loetakse aktsia üleläinuks
omandaja kandmist aktsiaraamatusse.
3.6. Äriühingu aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Äriühingu juhatus tagab
aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise.
1
3.7. Aktsia võib kuuluda mitmele isikule ühiselt. Aktsiast tulenevate kohustuste täitmise eest
vastutavad isikud solidaarselt. Kui aktsia kuulub mitmele isikule ühiselt, on aktsiat ühiselt
omavad isikud kohustatud esitama oma nimed nende kandmiseks aktsiaraamatusse.
Aktsiaõiguste teostamiseks peavad isikud nimetama oma ühise esindaja, kelle nimi kantakse
aktsiaraamatusse lisaks aktsionäride omale.
3.8. Äriühing võib suurendada oma aktsiakapitali:
3.8.1. uute aktsiate väljalaskmise või
3.8.2. olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel.
3.9. Aktsiakapitali suurendatakse kas täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta
(fondiemissoon).
3.10. Äriühingu aktsiate eest võib tasuda nii rahas kui ka mitterahalise sissemaksega. Rahalised
sissemaksed tuleb tasuda äriühingu pangaarvele.
3.11. Mitterahalise sissemaksega aktsiate eest tasumisel hindab sissemakse väärtuse juhatus või
juhatuse poolt määratud ekspert ning mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollib
audiitor.
3.12. Aktsionär, kes ei tasu oma aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma viivist tasumisega
viivitatud summalt null koma kaks protsenti (0,2%) iga tasumisega viivitatud päeva eest.
3.13. Äriühing võib aktsiaid välja lasta väljalaskehinnaga, mis võib olla suurem aktsiate
nimiväärtusest (ülekurss).
3.14. Aktsiakapitali suurendamise läbiviimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud
korras.
3.15. Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamise või aktsiate tühistamisega.
3.16. Aktsiakapitali vähendamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras.
4. ÄRIÜHINGU JUHTIMINE
4.1. Äriühing rakendab juhtimisel head ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku
tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist ühingujuhtimise aruandena
majandusaasta aruande koosseisus.
4.2. Äriühingu juhtorganid on:
4.2.1. ainuaktsionär üldkoosoleku õigustes (edaspidi üldkoosolek);
4.2.2. nõukogu;
4.2.3. juhatus.
4.3. Nõuded juhtorganite liikmetele.
4.3.1. Nõukogu ega juhatuse liikmeks ei või olla isik:
4.3.1.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
4.3.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
4.3.1.3. kellel on ärikeeld;
4.3.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
4.3.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
2
4.3.2. Lisaks punktis 4.3.1 loetletud piirangutele ei või nõukogu liikmeks olla isik, kellel on
AS-ga Eesti Vanglatööstus sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla
asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
4.3.2.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb AS-ga Eesti Vanglatööstus samal
tegevusalal ja kes ei ole selle aktsionär;
4.3.2.2. on AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või
usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole selle aktsionär;
4.3.2.3. omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis
tegutseb AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal ja ei ole selle aktsionär;
4.3.2.4. on AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani
liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega
äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle
riigi osalusega äriühingu osanik või aktsionär;
4.3.2.5. omab AS-ga Eesti Vanglatööstus seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu
hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise
juriidilise isiku juhtorganisse, kes on AS-i Eesti Vanglatööstus oluline kaupade
müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
4.3.3. Punktides 4.3.1.1-4.3.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist.
4.3.4. Punktis 4.3.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
5. ÜLDKOOSOLEK
5.1. Äriühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek, mis toimub kas äriühingu
asukohas või üldkoosolekul osalejate poolt kokku lepitud kohas.
5.2. Äriühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
5.3. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku hiljemalt kolme kuu jooksul alates majandusaasta
lõppemisest. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses toodud juhtudel.
5.4. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustikus ja muudes õigusaktides nimetatud küsimuste
otsustamine.
5.5. Üldkoosolek võib kõigis küsimustes vastu võtta otsuseid.
5.6. Aktsionäril on õigus saada üldkoosoleku protokoll või selle osa ärakiri vastava nõude
esitamisel juhatusele.
5.7. Kui äriühingul on üks aktsionär, siis võib otsuseid vastu võtta järgimata äriseadustiku § 291, §
293-297 ja § 304 sätestatut. Otsused vormistatakse kirjalikult ja digitaalallkirjastatakse.
5.8. Üldkoosolek peab kehtestama nõukogu töökorra ja nõukogu liikmetele nõukogu töös
osalemisega kaasnevate kulude katmise korra.
5.9. Üldkoosolek peab kehtestama äriühingule omaniku ootused, millega määratakse
strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal.
3
6. NÕUKOGU
6.1. Nõukogu on äriühingu organ, mis planeerib äriühingu tegevust ja korraldab juhtimist ning
teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks
üldkoosolekule.
6.2. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik äriühingu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad
igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
6.2.1. osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes või
6.2.2. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine või
6.2.3. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine või
6.2.4. investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste
summa, või
6.2.5. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud
summa, või
6.2.6. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase
majandustegevuse raamest.
6.3. Nõukogu kinnitab äriühingu korruptsiooni ennetamise eeskirja, strateegia, finantsplaani ja
aastaeelarve lähtudes omaniku ootustest.
6.4. Nõukogul on kolm (3) liiget. Nõukogu liikmete volituste kestus on kuni kolm aastat ja liikmete
määramine ning tagasikutsumine otsustatakse õigusaktides sätestatud korras.
6.5. Nõukogu esimehe, kelle ülesandeks on korraldada nõukogu tööd, valib üldkoosolek.
6.6. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku
kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud korras. Nõukogu koosoleku kutsub kokku
nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.
6.7. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte
võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Juhatuse esimees võib osaleda
nõukogu koosolekutel hääleõiguseta.
6.8. Nõukogu peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi äriühingu nõukogu
koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta.
6.9. Nõukogu esimees on kohustatud esitama osaluse valitsejale ja rahandusministrile:
1) nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku
toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast
nõukogu koosoleku toimumist;
2) nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse
eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või
hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
6.10. Nõukogu liikmete õigused (sh tasu), kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides.
Nõukogu lähtub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas sätestatule
üldkoosoleku poolt kinnitatud nõukogu töökorrast.
4
6.11. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek,
arvestades äriühingu spetsiifikat, riigivaraseaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud
kordasid.
6.12. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse
seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu
liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses
nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.
6.13. Nõukogu liikmetele hüvitatakse nende taotlusel nõukogu liikme tegevusega seotud
põhjendatud kulud.
6.14. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja
nõukogu organi tegevuses.
6.15. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
6.16. Kui nõukogu esimees ei täida põhikirja punkti 6.9 punktis 1 või 2 nimetatud kohustust, võib
tasu määranud isik või organ otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või
vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
6.17. Nõukogu liikmed peavad hoidma äriühingu ärisaladust.
7. JUHATUS
7.1. Juhatus on äriühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Juhatusel on üks (1) kuni kolm
(3) liiget. Üheliikmelise juhatuse korral võib juhatuse liiget nimetada juhatajaks.
7.2. Nõukogu valib äriühingu juhatuse kuni kolmeks aastaks.
7.3. Juhatuse liikmega sõlmib kirjaliku lepingu nõukogu liige, keda nõukogu on selleks volitanud.
Lepingus nähakse täpsemalt ette juhatuse liikme õigused ja kohustused äriühingu suhtes.
7.4. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.
Kui juhatuse liige täidab lisaks äriühingu juhatuse liikme ülesannetele muid äriühingule
vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette
nähtud juhatuse liikme lepingus.
7.5. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava
tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab omaniku poolt äriühingule
seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei
või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
7.6. Nõukogu võib juhatuse liikme kooskõlas seadusega tagasi kutsuda.
7.7. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes siis, kui nõukogu kutsub juhatuse
nõukogu algatusel tagasi enne tema volituste tähtaja möödumist ja juhatuse liikmega sõlmitud
lepingus on lahkumishüvitise maksmine ette nähtud. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse
liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
7.8. Ennetähtaegselt tagasikutsutud või omal soovil lahkunud või surnud juhatuse liikme asemele
valib nõukogu uue juhatuse liikme.
5
7.9. Nõukogu nimetab juhatuse liikmete hulgast ühe liikme juhatuse esimeheks ning ühe liikme
juhatuse esimehe asetäitjaks. Üheliikmelise juhatuse korral loetakse juhatuse esimeheks
juhataja.
7.10. Äriühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees.
7.11. Juhatus tagab Äriregistri kannete ajakohasuse ja esitab Äriregistrile kannete
tegemiseks vajalikud dokumendid.
8. KONTROLLISÜSTEEM
8.1. AS Eesti Vanglatööstus on avaliku sektori üksus audiitortegevuse seaduse mõistes.
8.2. Äriühing on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ning moodustama siseaudiitori
ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest
konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas
punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv
75.
8.3. Äriühingul on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse
ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu
sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada äriühingu üldkoosolekuga.
8.4. Osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt
juhitava asutuse struktuuriüksust.
8.5. Finantstegevuse kontroll toimub audiitorkontrolli teenuse ostmise teel seda teenust
pakkuvatelt audiitorettevõtjatelt. Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab ning audiitorite
tasustamise korra määrab üldkoosolek. Audiitoritel on seaduses sätestatud õigused ja
kohustused.
9. ARUANDLUS, KASUMI JAOTAMINE JA RESERVID
9.1. Juhatus peab peale majandusaasta lõppu seaduses sätestatud korras koostama
raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande.
9.2. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande, audiitori järeldusotsuse ja
kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosoleku otsuse ettevalmistamiseks üldkoosolekut
abistavale personalile hiljemalt iga aasta 31. märtsiks.
9.3. Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, milles
näitab, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud aastaaruande ning annab hinnangu
juhatuse tegevusele äriühingu tegevuse korraldamisel ja juhtimisel.
9.4. Nelja kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest esitab juhatus
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande
koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu
tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse
igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. Äriühingu
teistel aktsionäridel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal
tähtajal.
6
9.5. Juhatus esitab majandusaasta aruande Äriregistrile pärast selle üldkoosoleku poolt
kinnitamist.
9.6. Üldkoosolek otsustab dividendide maksmise, kui Vabariigi Valitsus on kinnitanud
dividendisumma või -määra.
9.7. Äriühingul on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital, mis
moodustatakse iga-aastasest puhaskasumieraldisest, samuti muudest eraldistest, mis
kantakse reservkapitali seaduse alusel. Äriühingu reservkapitali suurus on vähemalt 1/10 (üks
kümnendik) aktsiakapitalist.
9.8. Äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama
riigieelarve seaduses esitatud reeglitele.
9.9. Äriühing koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt
finantsplaani, mis on aluseks äriühingu eelarve koostamisel.
10. LÕPPSÄTTED
10.1. Äriühingu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine või ümberkujundamine toimub Eesti Vabariigi
õigusaktidega ettenähtud korras.
10.2. Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek õigusaktides sätestatud korras.
7
AKTSIASELTS EESTI VANGLATÖÖSTUS
NÕUKOGU TÖÖKORD
1. ÜLDSÄTTED
Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (edaspidi aktsiaselts) nõukogu töökord (edaspidi töökord)
sätestab aktsaiseltsi nõukogu (edaspidi nõukogu) sisemise töökorralduse, sealhulgas
koosolekute kokkukutsumise, otsuste vastuvõtmise ja vormistamise ning muud nõukogu tööga
seotud küsimused vastavuses kehtivate õigusaktide ja aktsaiseltsi põhikirjaga.
2. NÕUKOGU ÜLESANDED
2.1. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, sealhulgas kinnitab:
2.1.1. aktsiaseltsi majandusaasta tulude, kulude ja investeeringute eelarve;
2.1.2. aktsiaseltsi pikaajalise strateegia ja arengusuunad.
2.2. Nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist, sealhulgas:
2.2.1. annab vajadusel juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimisel;
2.2.2. teeb aktsiaseltsi üldkoosoleku, audiitori või juhatuse taotlusel otsuseid
aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistes küsimustes;
2.2.3. otsustab juhatuse liikme ja aktsiaseltsi vaheliste tehingute tegemise ja tehingute
tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega ning selliste
tehingute tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks aktsiaseltsi esindaja
määramise.
2.3. Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, sealhulgas:
2.3.1. vaatab nõukogu koosolekul läbi juhatuse poolt esitatud ülevaate aktsiaseltsi
majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast;
2.3.2. kinnitab juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted lähtudes õigusaktides toodud
tingimustest.
3. NÕUKOGU KOOSOLEKU KOKKUKUTSUMINE
3.1. Nõukogu võtab vastu otsuseid oma koosolekutel. Õigusaktides ja põhikirjas
ettenähtud juhtudel ja korras võib nõukogu võtta vastu otsuseid ka koosolekut kokku
kutsumata. Koosolekut kokku kutsumata saab nõukogu otsuse vastu võtta kas kirjaliku
hääletamise teel vastavalt õigusaktides toodud korda ja nõudeid järgides või kirjaliku
otsusena, ilma etteteatamiseta ja hääletusprotokollita, kui kõik nõukogu liikmed
otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad.
3.2. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord 3
kuu jooksul.
3.3. Nõukogu koosolek võib toimuda ka interneti kaudu. Sellisel juhul märgib koosoleku
kokkukutsuja koosoleku kutses, millist suhtlusrakendust kasutatakse ja korraldab
osalejatele liitumiskutse saatmise vastavas suhtlusrakenduses.
3.4. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.
3.5. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku teatega, kus märgitakse koosoleku toimumise
aeg, koht ja päevakord. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade edastatakse
nõukogu liikmetele hiljemalt 3 tööpäeva enne koosoleku toimumist.
3.6. Nõukogu koosoleku päevakorra koostab nõukogu esimees või teda asendav nõukogu
liige. Üldkoosolekul, nõukogu liikmel või juhatusel on õigus nõuda mistahes küsimuse
kandmist nõukogu järgmise koosoleku päevakorda.
3.7. Võimalusel koostatakse nõukogu päevakorras olevate küsimuste osas otsuste
vastuvõtmiseks kirjalikud materjalid (edaspidi materjalid), sealhulgas lühikokkuvõte
vastava päevakorrapunkti kohta ja otsuse projekt ning juhul, kui materjalid valmistab
ette juhatus, ka juhatuse seisukoht. Materjalid edastatakse nõukogu liikmetele
hiljemalt 3 tööpäeva enne koosoleku toimumist.
3.8. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teate ja materjalide ettevalmistamise ja nõukogu
liikmetele saatmise tagab nõukogu esimehelt või teda asendavalt nõukogu liikmelt
saadud teabe alusel juhatus, kui nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ei
otsusta teisiti.
3.9. Kui nõukogu kokkukutsumise teadet ja/või materjale ei valmista ette juhatus, saadab
nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige koosoleku kokkukutsumise teate
ja/või materjalid ka juhatusele.
3.10. Kui nõukogu liige ei saa osaleda nõukogu koosolekul, peab ta teatama sellest
nõukogu esimehele või teda asendavale nõukogu liikmele viivitamatult pärast
koosolekul osalemise võimatuse ilmnemist.
4. NÕUKOGU KOOSOLEK
4.1. Nõukogu koosolekul osalevad lisaks nõukogu liikmetele ka juhatuse liikmed ja
protokollija, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Muud isikud osalevad nõukogu koosolekul
üksnes nõukogu esimehe või teda asendava nõukogu liikme kutsel ja nõukogu
liikmete nõusolekul.
4.2. Nõukogu koosolekut juhatab nõukogu esimees, tema puudumisel aga nõukogu
esimeest asendav nõukogu liige (edaspidi koosoleku juhataja).
4.3. Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda
võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse
päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 nõukogu liikmetest.
4.4. Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma
hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.5. Nõukogu liige peab vältima enda ja aktsiaseltsi vahelist igasugust huvide konflikti
olukorra tekkimise võimalust ning taandama ennast huvide konfliktiga
päevakorrapunkti arutelult ja otsuse tegemiselt.
4.6. Nõukogu koosoleku päevakorras olevate küsimuste läbivaatamine algab vastava
päevakorrapunkti ettekandega. Kui juhatuse seisukoht ei selgu ettekandest, esitab
juhatuse esimees selle ettekande järel. Juhul kui küsimust on arutanud mõni nõukogu
poolt moodustatud tööorgan, siis esitab vastava tööorgani esimees või tema
puudumisel mõni tööorgani liige tööorgani seisukoha.
4.7. Seejärel annab koosoleku juhataja sõna nõukogu liikmetele küsimuste esitamiseks
ning ettekandjale vastamiseks.
4.8. Pärast päevakorrapunkti ettekandmist ning küsimustele vastamist paneb koosoleku
juhataja vastava otsuse projekti hääletusele.
4.9. Hääletamine on avalik, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Nõukogu liikmel ei ole õigust
hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
4.10. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel
osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu
esimehe hääl.
4.11. Enne nõukogu koosoleku lõppemist määratakse kindlaks nõukogu järgmise
koosoleku esialgne toimumise aeg.
4.12. Nõukogu koosoleku lõpetab koosoleku juhataja.
5. NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLLIMINE
5.1. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollijaks on nõukogu poolt määratud isik.
5.2. Protokolli kantakse:
5.2.1. nõukogu koosoleku toimumise koht ja kuupäev ning koosoleku alguse ja lõpu
kellaaeg;
5.2.2. koosoleku juhataja ja protokollija nimi, nõukogu koosolekul osalenud nõukogu
ja juhatuse liikme ning kutsutud isikute nimed;
5.2.3. nõukogu koosoleku päevakord;
5.2.4. nõukogu koosoleku iga päevakorrapunkti arutelu käik, sh ettekandjate,
küsimuste esitajate ja vastajate nimed, nõukogu otsuse vastuvõtmise aluseks
olevad olulised asjaolud, samuti muud arutatava küsimuse suhtes olulised
asjaolud;
5.2.5. nõukogu otsused, hääletamise tulemused, otsuse vastu hääletanud nõukogu
liikmete nimed;
5.2.6. asjaolu ja põhjendus, kui nõukogu liige ei osale hääletamisel;
5.2.7. vajadusel nõukogu liikme eriarvamus koos allkirjaga;
5.2.8. nõukogu liikme või juhatuse esimehe nõudel muud küsimuse arutamisel tähtsad
asjaolud.
5.3. Nõukogu koosoleku protokolli projekti koostab protokollija 2 tööpäeva jooksul pärast
koosolekut.
5.4. Nõukogu koosolekul osalejad edastavad protokollijale vajadusel oma märkused
protokolli projekti kohta 2 tööpäeva jooksul.
5.5. Pärast nimetatud tähtaja möödumist vormistatakse protokolli projekt lõplikult ja
esitatakse nõukogu liikmetele allkirjastamiseks.
5.6. Nõukogu koosolekute protokollid koos lisadega ja muude nõukogu tööga seotud
materjalidega on kättesaadavad nõukogu liikmetele juhatuse poolt määratud isiku või
tehniliste lahenduste kaudu.
5.7. Nõukogu koosolekute protokollide salvestuste säilitamise korraldab juhatus.
6. NÕUKOGU TEHNILINE TEENINDAMINE, ESINDAMINE JA TEABE ANDMINE
6.1. Nõukogu tehnilise teenindamise korraldab juhatus.
6.2. Nõukogu tegevust juhib ja nõukogu esindab suhetes kolmandate isikutega nõukogu
esimees, tema äraolekul või võimetuse korral oma kohustusi täita aga nõukogu poolt
valitud nõukogu esimeest asendav nõukogu liige. Oma äraolekust või võimetusest
oma kohustusi täita teatab nõukogu esimees teda asendavale nõukogu liikmele ja
juhatusele.
6.3. Teavet nõukogu otsuste kohta, samuti muud nõukogu tööd puudutavat mitteavalikku
teavet võib kolmandatele isikutele avaldada nõukogu esimees või tema poolt volitatud
isik. Teavet avaldanud isik vastutab teabe avaldamise ulatuse ja otstarbekuse eest.
6.4. Kolmandatele isikutele ei või avaldada teavet, mille avaldamine kahjustab või võib
kahjustada aktsiaseltsi huve. Teabe avaldamiseks kolmandatele isikutele ei loeta
teabe andmist aktsionäride üldkoosolekule ning nõukogu otsuste täitmiseks vajaliku
teabe andmist aktsiaseltsi töötajatele.
7. NÕUKOGU TÖÖS OSALEMISEGA KAASNEVAD KULUD
7.1. Nõukogu liikmete nõukogu töös osalemisega kaasnevad kulud hüvitab aktsiaselts.
7.2. Kulude hüvitamiseks esitab nõukogu liige 5 tööpäeva jooksul vastava avalduse
juhatusele.
7.3. Avaldusele tuleb lisada kulusid tõendavad dokumendid (ühistranspordi pilet,
kütusearve või -kviitung, majutusarve, maksekorraldus vms).
7.4. Arvestatakse kuludokumente, millel kajastuva kulu tekkimise kuupäev on põhjendatud
seoses nõukogu tööga.
7.5. Kulude hüvitamine toimub 5 tööpäeva jooksul pärast avalduse esitamist
pangaülekandega avalduses märgitud arveldusarvele.