dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

AS Eesti Vanglatööstus ainuaktsionäri otsus

Rahandusministeerium · 13. juuni 2022
Viit
12.5-4/5061-1
Registreeritud
13. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-4/2022
Vastutaja
Kaie Karniol (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎5-14412 10.06.2022 Muu dokument.bdoc738 KB

Sisu (failidest)

10.06.2022 nr 5-1/4412 AKTSIASELTS EESTI VANGLATÖÖSTUS registrikood äriregistris 10727967 AINUAKTSIONÄRI OTSUS AS Eesti Vanglatööstus nõukogu liikmete muutmine, põhikirja kinnitamine ja nõukogu töökorra kinnitamine Käesolev otsus on vastu võetud äriseadustiku § 298 lg 1 punkti 1 ja 4, § 305 lg 1, § 319 lg 1, § 326 lg 1 ning riigivaraseaduse § 81 lg 11 ja § 88 lg 1 p 7 alusel. AS Eesti Vanglatööstus (äriregistri kood 10727967, asukoht Eesti Vabariik, Jõhvi vald, Ida-Virumaa) aktsiakapital on 466 690 eurot, mis on jagatud 46 669 aktsiaks. Iga aktsia annab ühe hääle, millest tulenevalt on Eesti Vabariigil ainuaktsionärina kokku 46 669 häält (100% häälte üldarvust). Aktsiate valitsejaks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2001. a korralduse nr 35-k punktile 6 Justiitsministeerium. AS Eesti Vanglatööstus ainuaktsionär Eesti Vabariik, keda riigivaraseaduse § 5 lõigete 1 ja 5 alusel esindab aktsiate valitseja, Justiitsministeeriumi poolt justiitsminister Maris Lauri, otsustab: 1. Kutsun 1. augustist 2022 tagasi AS Eesti Vanglatööstus nõukogu liikmed Maret Miljani ja Rait Kuuse. 2. Nimetan AS Eesti Vanglatööstus nõukogu liikmeteks Anu Möldri ja Meelis Goldbergi, kelle volitused algavad 1. augustil 2022. 3. Jätkata nõukogu liikmete tasustamist ainuaktsionäri 29.08.2017. a otsuse nr 11-3/6200-1 punktis 3 toodud tingimustel. 4. Kinnitan AS Eesti Vanglatööstus põhikirja uue redaktsiooni (lisa 1). 5. Kinnitan AS Eesti Vanglatööstus nõukogu töökorra (lisa 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Lauri Justiitsminister Lisad: 1. AS Eesti Vanglatööstus põhikiri (uus redaktsioon) 2. AS Eesti Vanglatööstus nõukogu töökord AKTSIASELTS EESTI VANGLATÖÖSTUS PÕHIKIRI 1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT TEGEVUSALAD JA EESMÄRK 1.1. Äriühingu ärinimi on Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (lühendatult AS Eesti Vanglatööstus). 1.2. Äriühingu asukoht on Eesti Vabariik, Jõhvi vald, Ida-Virumaa. 1.3. Äriühingu tegevusaladeks on: 1.3.1. Metalltoodete valmistamine ja müük; 1.3.2. puittoodete valmistamine ja müük; 1.3.3. tekstiiltoodete valmistamine ja müük; 1.3.4. pesupesemise teenuste osutamine; 1.3.5. pakkimis- ja muude teenuste osutamine; 1.3.6. tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus. 1.4. Äriühing on õigustatud tegema kõiki tehinguid ja toiminguid, mis otseselt või kaudselt on vajalikud tema tegevusaladel tegutsemiseks ja mis ei ole vastuolus seadusega. 1.5. Äriühingu eesmärk on tagada kinnipeetavate suurem tööga hõivatus, eelkõige oskustöö võimaluste pakkumise teel, lähtudes vangistusseaduse §-st 38 ja vastavalt omaniku poolt kinnitatud ootustele. Kinnipeetavatele tööhõive pakkumise osas täidab äriühing avalikust huvist lähtuvat funktsiooni. 1.6. AS Eesti Vanglatööstus on teabevaldaja avaliku teabe seaduse tähenduses teabe osas, mis puudutab kinnipeetavatele tööhõive tagamist. 2. ÄRIÜHINGU TÄHTAEG 1.1. Äriühing on asutatud määramata ajaks. 1.2. Äriühingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril. Esimene majandusaasta algab äriühingu äriregistrisse kandmisega ja kestab äriregistrisse kandmise aasta 31. detsembrini. 3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 3.1. Äriühingu miinimumkapitali suurus on 447 390 (nelisada nelikümmend seitse tuhat kolmsada üheksakümmend) eurot ja maksimumkapitali suurus on 1 789 560 (üks miljon seitsesada kaheksakümmend üheksa tuhat viissada kuuskümmend) eurot. 3.2. Äriühingu aktsiad on ühte liiki aktsiad. 3.3. Kõigi äriühingu aktsiate nimiväärtuseks on 10 (kümme) eurot. 3.4. Aktsionäril ei ole õigust nõuda aktsia kohta aktsiatähe väljaandmist. 3.5. Äriühingu aktsiad on vabalt võõrandatavad. Äriühingu suhtes loetakse aktsia üleläinuks omandaja kandmist aktsiaraamatusse. 3.6. Äriühingu aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Äriühingu juhatus tagab aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise. 1 3.7. Aktsia võib kuuluda mitmele isikule ühiselt. Aktsiast tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad isikud solidaarselt. Kui aktsia kuulub mitmele isikule ühiselt, on aktsiat ühiselt omavad isikud kohustatud esitama oma nimed nende kandmiseks aktsiaraamatusse. Aktsiaõiguste teostamiseks peavad isikud nimetama oma ühise esindaja, kelle nimi kantakse aktsiaraamatusse lisaks aktsionäride omale. 3.8. Äriühing võib suurendada oma aktsiakapitali: 3.8.1. uute aktsiate väljalaskmise või 3.8.2. olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel. 3.9. Aktsiakapitali suurendatakse kas täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta (fondiemissoon). 3.10. Äriühingu aktsiate eest võib tasuda nii rahas kui ka mitterahalise sissemaksega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda äriühingu pangaarvele. 3.11. Mitterahalise sissemaksega aktsiate eest tasumisel hindab sissemakse väärtuse juhatus või juhatuse poolt määratud ekspert ning mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollib audiitor. 3.12. Aktsionär, kes ei tasu oma aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma viivist tasumisega viivitatud summalt null koma kaks protsenti (0,2%) iga tasumisega viivitatud päeva eest. 3.13. Äriühing võib aktsiaid välja lasta väljalaskehinnaga, mis võib olla suurem aktsiate nimiväärtusest (ülekurss). 3.14. Aktsiakapitali suurendamise läbiviimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. 3.15. Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamise või aktsiate tühistamisega. 3.16. Aktsiakapitali vähendamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. 4. ÄRIÜHINGU JUHTIMINE 4.1. Äriühing rakendab juhtimisel head ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. 4.2. Äriühingu juhtorganid on: 4.2.1. ainuaktsionär üldkoosoleku õigustes (edaspidi üldkoosolek); 4.2.2. nõukogu; 4.2.3. juhatus. 4.3. Nõuded juhtorganite liikmetele. 4.3.1. Nõukogu ega juhatuse liikmeks ei või olla isik: 4.3.1.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 4.3.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 4.3.1.3. kellel on ärikeeld; 4.3.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 4.3.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 2 4.3.2. Lisaks punktis 4.3.1 loetletud piirangutele ei või nõukogu liikmeks olla isik, kellel on AS-ga Eesti Vanglatööstus sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 4.3.2.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal ja kes ei ole selle aktsionär; 4.3.2.2. on AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole selle aktsionär; 4.3.2.3. omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal ja ei ole selle aktsionär; 4.3.2.4. on AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle riigi osalusega äriühingu osanik või aktsionär; 4.3.2.5. omab AS-ga Eesti Vanglatööstus seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on AS-i Eesti Vanglatööstus oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 4.3.3. Punktides 4.3.1.1-4.3.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 4.3.4. Punktis 4.3.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 5. ÜLDKOOSOLEK 5.1. Äriühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek, mis toimub kas äriühingu asukohas või üldkoosolekul osalejate poolt kokku lepitud kohas. 5.2. Äriühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. 5.3. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku hiljemalt kolme kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses toodud juhtudel. 5.4. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustikus ja muudes õigusaktides nimetatud küsimuste otsustamine. 5.5. Üldkoosolek võib kõigis küsimustes vastu võtta otsuseid. 5.6. Aktsionäril on õigus saada üldkoosoleku protokoll või selle osa ärakiri vastava nõude esitamisel juhatusele. 5.7. Kui äriühingul on üks aktsionär, siis võib otsuseid vastu võtta järgimata äriseadustiku § 291, § 293-297 ja § 304 sätestatut. Otsused vormistatakse kirjalikult ja digitaalallkirjastatakse. 5.8. Üldkoosolek peab kehtestama nõukogu töökorra ja nõukogu liikmetele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra. 5.9. Üldkoosolek peab kehtestama äriühingule omaniku ootused, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal. 3 6. NÕUKOGU 6.1. Nõukogu on äriühingu organ, mis planeerib äriühingu tegevust ja korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. 6.2. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik äriühingu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 6.2.1. osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes või 6.2.2. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine või 6.2.3. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine või 6.2.4. investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa, või 6.2.5. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa, või 6.2.6. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. 6.3. Nõukogu kinnitab äriühingu korruptsiooni ennetamise eeskirja, strateegia, finantsplaani ja aastaeelarve lähtudes omaniku ootustest. 6.4. Nõukogul on kolm (3) liiget. Nõukogu liikmete volituste kestus on kuni kolm aastat ja liikmete määramine ning tagasikutsumine otsustatakse õigusaktides sätestatud korras. 6.5. Nõukogu esimehe, kelle ülesandeks on korraldada nõukogu tööd, valib üldkoosolek. 6.6. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud korras. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. 6.7. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Juhatuse esimees võib osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta. 6.8. Nõukogu peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi äriühingu nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta. 6.9. Nõukogu esimees on kohustatud esitama osaluse valitsejale ja rahandusministrile: 1) nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; 2) nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 6.10. Nõukogu liikmete õigused (sh tasu), kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides. Nõukogu lähtub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas sätestatule üldkoosoleku poolt kinnitatud nõukogu töökorrast. 4 6.11. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek, arvestades äriühingu spetsiifikat, riigivaraseaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud kordasid. 6.12. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. 6.13. Nõukogu liikmetele hüvitatakse nende taotlusel nõukogu liikme tegevusega seotud põhjendatud kulud. 6.14. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 6.15. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 6.16. Kui nõukogu esimees ei täida põhikirja punkti 6.9 punktis 1 või 2 nimetatud kohustust, võib tasu määranud isik või organ otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 6.17. Nõukogu liikmed peavad hoidma äriühingu ärisaladust. 7. JUHATUS 7.1. Juhatus on äriühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Juhatusel on üks (1) kuni kolm (3) liiget. Üheliikmelise juhatuse korral võib juhatuse liiget nimetada juhatajaks. 7.2. Nõukogu valib äriühingu juhatuse kuni kolmeks aastaks. 7.3. Juhatuse liikmega sõlmib kirjaliku lepingu nõukogu liige, keda nõukogu on selleks volitanud. Lepingus nähakse täpsemalt ette juhatuse liikme õigused ja kohustused äriühingu suhtes. 7.4. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks äriühingu juhatuse liikme ülesannetele muid äriühingule vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 7.5. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab omaniku poolt äriühingule seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. 7.6. Nõukogu võib juhatuse liikme kooskõlas seadusega tagasi kutsuda. 7.7. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes siis, kui nõukogu kutsub juhatuse nõukogu algatusel tagasi enne tema volituste tähtaja möödumist ja juhatuse liikmega sõlmitud lepingus on lahkumishüvitise maksmine ette nähtud. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 7.8. Ennetähtaegselt tagasikutsutud või omal soovil lahkunud või surnud juhatuse liikme asemele valib nõukogu uue juhatuse liikme. 5 7.9. Nõukogu nimetab juhatuse liikmete hulgast ühe liikme juhatuse esimeheks ning ühe liikme juhatuse esimehe asetäitjaks. Üheliikmelise juhatuse korral loetakse juhatuse esimeheks juhataja. 7.10. Äriühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees. 7.11. Juhatus tagab Äriregistri kannete ajakohasuse ja esitab Äriregistrile kannete tegemiseks vajalikud dokumendid. 8. KONTROLLISÜSTEEM 8.1. AS Eesti Vanglatööstus on avaliku sektori üksus audiitortegevuse seaduse mõistes. 8.2. Äriühing on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ning moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv 75. 8.3. Äriühingul on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada äriühingu üldkoosolekuga. 8.4. Osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 8.5. Finantstegevuse kontroll toimub audiitorkontrolli teenuse ostmise teel seda teenust pakkuvatelt audiitorettevõtjatelt. Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab ning audiitorite tasustamise korra määrab üldkoosolek. Audiitoritel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. 9. ARUANDLUS, KASUMI JAOTAMINE JA RESERVID 9.1. Juhatus peab peale majandusaasta lõppu seaduses sätestatud korras koostama raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande. 9.2. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosoleku otsuse ettevalmistamiseks üldkoosolekut abistavale personalile hiljemalt iga aasta 31. märtsiks. 9.3. Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, milles näitab, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud aastaaruande ning annab hinnangu juhatuse tegevusele äriühingu tegevuse korraldamisel ja juhtimisel. 9.4. Nelja kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest esitab juhatus Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. Äriühingu teistel aktsionäridel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal. 6 9.5. Juhatus esitab majandusaasta aruande Äriregistrile pärast selle üldkoosoleku poolt kinnitamist. 9.6. Üldkoosolek otsustab dividendide maksmise, kui Vabariigi Valitsus on kinnitanud dividendisumma või -määra. 9.7. Äriühingul on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital, mis moodustatakse iga-aastasest puhaskasumieraldisest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse alusel. Äriühingu reservkapitali suurus on vähemalt 1/10 (üks kümnendik) aktsiakapitalist. 9.8. Äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduses esitatud reeglitele. 9.9. Äriühing koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks äriühingu eelarve koostamisel. 10. LÕPPSÄTTED 10.1. Äriühingu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine või ümberkujundamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. 10.2. Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek õigusaktides sätestatud korras. 7 AKTSIASELTS EESTI VANGLATÖÖSTUS NÕUKOGU TÖÖKORD 1. ÜLDSÄTTED Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (edaspidi aktsiaselts) nõukogu töökord (edaspidi töökord) sätestab aktsaiseltsi nõukogu (edaspidi nõukogu) sisemise töökorralduse, sealhulgas koosolekute kokkukutsumise, otsuste vastuvõtmise ja vormistamise ning muud nõukogu tööga seotud küsimused vastavuses kehtivate õigusaktide ja aktsaiseltsi põhikirjaga. 2. NÕUKOGU ÜLESANDED 2.1. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, sealhulgas kinnitab: 2.1.1. aktsiaseltsi majandusaasta tulude, kulude ja investeeringute eelarve; 2.1.2. aktsiaseltsi pikaajalise strateegia ja arengusuunad. 2.2. Nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist, sealhulgas: 2.2.1. annab vajadusel juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimisel; 2.2.2. teeb aktsiaseltsi üldkoosoleku, audiitori või juhatuse taotlusel otsuseid aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistes küsimustes; 2.2.3. otsustab juhatuse liikme ja aktsiaseltsi vaheliste tehingute tegemise ja tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega ning selliste tehingute tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks aktsiaseltsi esindaja määramise. 2.3. Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, sealhulgas: 2.3.1. vaatab nõukogu koosolekul läbi juhatuse poolt esitatud ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast; 2.3.2. kinnitab juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted lähtudes õigusaktides toodud tingimustest. 3. NÕUKOGU KOOSOLEKU KOKKUKUTSUMINE 3.1. Nõukogu võtab vastu otsuseid oma koosolekutel. Õigusaktides ja põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras võib nõukogu võtta vastu otsuseid ka koosolekut kokku kutsumata. Koosolekut kokku kutsumata saab nõukogu otsuse vastu võtta kas kirjaliku hääletamise teel vastavalt õigusaktides toodud korda ja nõudeid järgides või kirjaliku otsusena, ilma etteteatamiseta ja hääletusprotokollita, kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad. 3.2. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul. 3.3. Nõukogu koosolek võib toimuda ka interneti kaudu. Sellisel juhul märgib koosoleku kokkukutsuja koosoleku kutses, millist suhtlusrakendust kasutatakse ja korraldab osalejatele liitumiskutse saatmise vastavas suhtlusrakenduses. 3.4. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. 3.5. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku teatega, kus märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade edastatakse nõukogu liikmetele hiljemalt 3 tööpäeva enne koosoleku toimumist. 3.6. Nõukogu koosoleku päevakorra koostab nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Üldkoosolekul, nõukogu liikmel või juhatusel on õigus nõuda mistahes küsimuse kandmist nõukogu järgmise koosoleku päevakorda. 3.7. Võimalusel koostatakse nõukogu päevakorras olevate küsimuste osas otsuste vastuvõtmiseks kirjalikud materjalid (edaspidi materjalid), sealhulgas lühikokkuvõte vastava päevakorrapunkti kohta ja otsuse projekt ning juhul, kui materjalid valmistab ette juhatus, ka juhatuse seisukoht. Materjalid edastatakse nõukogu liikmetele hiljemalt 3 tööpäeva enne koosoleku toimumist. 3.8. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teate ja materjalide ettevalmistamise ja nõukogu liikmetele saatmise tagab nõukogu esimehelt või teda asendavalt nõukogu liikmelt saadud teabe alusel juhatus, kui nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ei otsusta teisiti. 3.9. Kui nõukogu kokkukutsumise teadet ja/või materjale ei valmista ette juhatus, saadab nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige koosoleku kokkukutsumise teate ja/või materjalid ka juhatusele. 3.10. Kui nõukogu liige ei saa osaleda nõukogu koosolekul, peab ta teatama sellest nõukogu esimehele või teda asendavale nõukogu liikmele viivitamatult pärast koosolekul osalemise võimatuse ilmnemist. 4. NÕUKOGU KOOSOLEK 4.1. Nõukogu koosolekul osalevad lisaks nõukogu liikmetele ka juhatuse liikmed ja protokollija, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Muud isikud osalevad nõukogu koosolekul üksnes nõukogu esimehe või teda asendava nõukogu liikme kutsel ja nõukogu liikmete nõusolekul. 4.2. Nõukogu koosolekut juhatab nõukogu esimees, tema puudumisel aga nõukogu esimeest asendav nõukogu liige (edaspidi koosoleku juhataja). 4.3. Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 nõukogu liikmetest. 4.4. Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.5. Nõukogu liige peab vältima enda ja aktsiaseltsi vahelist igasugust huvide konflikti olukorra tekkimise võimalust ning taandama ennast huvide konfliktiga päevakorrapunkti arutelult ja otsuse tegemiselt. 4.6. Nõukogu koosoleku päevakorras olevate küsimuste läbivaatamine algab vastava päevakorrapunkti ettekandega. Kui juhatuse seisukoht ei selgu ettekandest, esitab juhatuse esimees selle ettekande järel. Juhul kui küsimust on arutanud mõni nõukogu poolt moodustatud tööorgan, siis esitab vastava tööorgani esimees või tema puudumisel mõni tööorgani liige tööorgani seisukoha. 4.7. Seejärel annab koosoleku juhataja sõna nõukogu liikmetele küsimuste esitamiseks ning ettekandjale vastamiseks. 4.8. Pärast päevakorrapunkti ettekandmist ning küsimustele vastamist paneb koosoleku juhataja vastava otsuse projekti hääletusele. 4.9. Hääletamine on avalik, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. 4.10. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl. 4.11. Enne nõukogu koosoleku lõppemist määratakse kindlaks nõukogu järgmise koosoleku esialgne toimumise aeg. 4.12. Nõukogu koosoleku lõpetab koosoleku juhataja. 5. NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLLIMINE 5.1. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollijaks on nõukogu poolt määratud isik. 5.2. Protokolli kantakse: 5.2.1. nõukogu koosoleku toimumise koht ja kuupäev ning koosoleku alguse ja lõpu kellaaeg; 5.2.2. koosoleku juhataja ja protokollija nimi, nõukogu koosolekul osalenud nõukogu ja juhatuse liikme ning kutsutud isikute nimed; 5.2.3. nõukogu koosoleku päevakord; 5.2.4. nõukogu koosoleku iga päevakorrapunkti arutelu käik, sh ettekandjate, küsimuste esitajate ja vastajate nimed, nõukogu otsuse vastuvõtmise aluseks olevad olulised asjaolud, samuti muud arutatava küsimuse suhtes olulised asjaolud; 5.2.5. nõukogu otsused, hääletamise tulemused, otsuse vastu hääletanud nõukogu liikmete nimed; 5.2.6. asjaolu ja põhjendus, kui nõukogu liige ei osale hääletamisel; 5.2.7. vajadusel nõukogu liikme eriarvamus koos allkirjaga; 5.2.8. nõukogu liikme või juhatuse esimehe nõudel muud küsimuse arutamisel tähtsad asjaolud. 5.3. Nõukogu koosoleku protokolli projekti koostab protokollija 2 tööpäeva jooksul pärast koosolekut. 5.4. Nõukogu koosolekul osalejad edastavad protokollijale vajadusel oma märkused protokolli projekti kohta 2 tööpäeva jooksul. 5.5. Pärast nimetatud tähtaja möödumist vormistatakse protokolli projekt lõplikult ja esitatakse nõukogu liikmetele allkirjastamiseks. 5.6. Nõukogu koosolekute protokollid koos lisadega ja muude nõukogu tööga seotud materjalidega on kättesaadavad nõukogu liikmetele juhatuse poolt määratud isiku või tehniliste lahenduste kaudu. 5.7. Nõukogu koosolekute protokollide salvestuste säilitamise korraldab juhatus. 6. NÕUKOGU TEHNILINE TEENINDAMINE, ESINDAMINE JA TEABE ANDMINE 6.1. Nõukogu tehnilise teenindamise korraldab juhatus. 6.2. Nõukogu tegevust juhib ja nõukogu esindab suhetes kolmandate isikutega nõukogu esimees, tema äraolekul või võimetuse korral oma kohustusi täita aga nõukogu poolt valitud nõukogu esimeest asendav nõukogu liige. Oma äraolekust või võimetusest oma kohustusi täita teatab nõukogu esimees teda asendavale nõukogu liikmele ja juhatusele. 6.3. Teavet nõukogu otsuste kohta, samuti muud nõukogu tööd puudutavat mitteavalikku teavet võib kolmandatele isikutele avaldada nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik. Teavet avaldanud isik vastutab teabe avaldamise ulatuse ja otstarbekuse eest. 6.4. Kolmandatele isikutele ei või avaldada teavet, mille avaldamine kahjustab või võib kahjustada aktsiaseltsi huve. Teabe avaldamiseks kolmandatele isikutele ei loeta teabe andmist aktsionäride üldkoosolekule ning nõukogu otsuste täitmiseks vajaliku teabe andmist aktsiaseltsi töötajatele. 7. NÕUKOGU TÖÖS OSALEMISEGA KAASNEVAD KULUD 7.1. Nõukogu liikmete nõukogu töös osalemisega kaasnevad kulud hüvitab aktsiaselts. 7.2. Kulude hüvitamiseks esitab nõukogu liige 5 tööpäeva jooksul vastava avalduse juhatusele. 7.3. Avaldusele tuleb lisada kulusid tõendavad dokumendid (ühistranspordi pilet, kütusearve või -kviitung, majutusarve, maksekorraldus vms). 7.4. Arvestatakse kuludokumente, millel kajastuva kulu tekkimise kuupäev on põhjendatud seoses nõukogu tööga. 7.5. Kulude hüvitamine toimub 5 tööpäeva jooksul pärast avalduse esitamist pangaülekandega avalduses märgitud arveldusarvele.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel