dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Rahandusministeerium · 13. juuni 2022
Viit
13-1.1/4513-2
Registreeritud
13. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Matis Mäeker, Finantsinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-1.1 Kirjavahetus finantsturgude ja panganduse küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-1.1/2022
Vastutaja
Linda Lelumees (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎13-1.14513-2 13.06.2022 Väljaminev kiri.asice728 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] 23.05.2022 nr 22 Selgitustaotlus Pöördume Rahandusministeeriumi poole selgitustaotlusega allpool toodud küsimustes. Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p-le 2. MSVS § 3 kohaselt annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktidele, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) puhul on MSVS § 2 lg 2 p 2 ja § 3 kohaselt õigusalaste selgituste andmise puhul pädevaks asutuseks Rahandusministeerium. Eesti väärtpaberite keskdepositoorium on pöördunud krediidiasutuste kui kontohaldurite poole saada andmed väärtpaberikonto omajate kodakondsuse ja elamisloa kohta, andmete saamiseks täitmaks Euroopa Nõukogu määruste 2022/328 ja 2022/398 (edaspidi koos viidatud kui määrused ja eraldi viidates määrust eristavale viitele) artiklites 5e ja 1x sätestatud Euroopa Liidu väärtpaberite keskdepositooriumitele pandud kohustuste täitmiseks. Määruste artiklid 5e ja 1x sätestavad sisuliselt analoogse kohustuse järgmiselt: „1. Liidu väärtpaberite keskdepositooriumidel on keelatud osutada Venemaa kodanikele (määrus 2022/328)/Valgevene kodanikele (määrus 2022/398) või Venemaal/Valgevenes elavatele füüsilistele isikutele ning/või Venemaal/Valgevenes asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele määruse (EL) nr 909/2014 lisas määratletud teenuseid, mis on seotud pärast 12. aprilli 2022 emiteeritud vabalt võõrandatavate väärtpaberitega. 2. Lõiget 1 ei kohaldata liikmesriigi kodanike ega nende füüsiliste isikute suhtes, kellel on liikmesriigis ajutine või alaline elamisluba.“ Lisame täiendavalt, et Pangaliidu hinnangul ei sätesta Euroopa Liidu määrused (hoolsus)kohustusi sanktsiooni kehtestava määruse viidatud artiklite täpseks täitmiseks ega sellega seonduvalt alust teabe vahetamiseks või alust teabe väljastamise kohustamiseks määrustes toodud kohustuste täitmiseks. KAS § 88 sätestab pangasaladuse mõiste, sellega seonduvad üldised põhimõtted ning pangasaladuse avaldamise erandid. Pangasaladuseks loetakse kõik andmed ja hinnangud, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta. Vastavalt KAS §-le 88 on pangasaladuse avaldamine lubatud vaid sättes määratud juhtudel ja ulatuses. Selgitame, et oleme väärtpaberi keskdepositooriumile andmete avaldamiseks hinnanud kolme asjakohast pangasaladuse avaldamise võimalikku alust ning Pangaliidu hinnangul ei sisalda ükski järgnev säte endas andmete avaldamise Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee alust palutud ulatuses ega viisil väärtpaberite keskdepositooriumile. Sellega seonduvalt on Pangaliidu ootus Rahandusministeeriumi selgituseks, et veenduda andmete väljastamise õigusliku aluse olemasolus või puudumises. Esitame kokkuvõtted analüüsist iga sätte järel ning seejärel püstitame Pangaliidu küsimused. KAS § 88 lg 2 p 1 Viidatud sätte kohaselt on pangasaladuse avaldamine lubatud, kui tegemist on avalike andmetega või õigustatud huvi korral muudest avalikest allikatest kätte saadavate andmetega. Vastavalt AvTS § 3 lg- le 1 on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel isikukoodi alusel tehtavatele e-päringutele (https://www.politsei.ee/et/paringud/elamisloa-kehtivus) saaks väärtpaberite keskdepositoorium Eesti kodakondsusega isikute osas vastava e-päringu teha omal algatusel. Vastav lahendus kehtib isikute osas, kelle puhul on Eesti väärtpaberite registrisse isikukood lisatud. Küll aga tuleb arvesse võtta asjaolu, et välisriike puudutavad analoogsed andmed ei ole avalikud andmed. Seega ei võimalda KAS § 88 lg 2 p 1 vastata päringutele, sest teatud ulatuses on väärtpaberite keskdepositooriumil võimalik päringuid teha asjakohasesse registrisse juba neile olemasolevate andmete pinnalt ning teatud ulatuses ei ole päringuga soovitud andmete puhul tegemist avalike andmetega. Pangaliit ei ole tuvastanud ühtegi muud avalikku allikat palutud andmete saamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa väärtpaberite keskdepositooriumil esineda KAS § 88 lg 2 p-s 1 sätestatud pangasaladuse avaldamise aluseks olevat õigustatud huvi. KAS § 88 lg 3 p 3 Viidatud sätte kohaselt on pangasaladuse avaldamine lubatud, kui pangasaladuse avaldamine on vajalik kliendi osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või kliendi taotluse alusel algatatud lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks. Väärtpaberikonto avamiseks sõlmitava lepingu ja lepingu sõlmimisega seotud tingimuste kohaselt on klient andnud nõusoleku andmete edastamiseks muu hulgas kohalduvate seaduste alusel. Vastava lepingu sõlmimisel on teenusepõhiseks asjakohaseks seaduseks EVKS. Edastamisele kuuluvad andmed on piiritletud EVKS § 5 lg-ga 4. Seadusest ei tulene alust kodakondsuse ja elamislubade andmete edastamiseks väärtpaberite keskdepositooriumile. See tähendab, et ilma oluliste muudatusteta seaduses ei ole pangasaladuse avaldamine KAS § 88 lg 3 p 3 alusel lubatud. KAS § 88 lg 51 p 4 Viidatud sätte kohaselt on pangasaladuse avaldamine lubatud kohustatud isikute vahel RahaPTS § 16 alusel ja korras. Tulenevalt RSanS § 2 lg 2 sätestatu kohaselt ning RahaPTS § 16 lg-le 5 kohaldub andmete vahetamise õigus ka erikohustustega isikutele. RahaPTS § 2 lg 1 p 12 ja RSanS § 20 lg 1 p 4 toovad välja, et teatud juhtudel saab väärtpaberite keskdepositoorium olla kohustatud/erikohustusega isik, mis eeldaks, et registritoimingutega seotud teenuseid osutatakse kontohalduri vahenduseta. Palutud info kasutamise aluseks ei ole väärtpaberikontode avamise ja registritoimingutega seotud teenuste osutamine ilma kontohalduri vahenduseta. See tähendab, et vastavalt KAS § 88 lg 51 p 4 piiritletud ulatusele ning kohustatud/erikohustusega isiku staatuse puudumisel ei saa toimuda andmete vahetust RahaPTS § 16 alusel, sest muutuva staatusega kohustatud/erikohustustega isikutele andmete edastamise alus tekib vaid konkreetselt andmete vahetamise aluse esinemisel, ehk olukorras, kus see toimub kahe kohustatud/erikohustustega isiku vahel. Andmete töötlemise üldised põhimõtted Andmete töötlemine ja avaldamine peab olema proportsionaalne ning arvestades, et tegemist on isikuandmetega peab lähtuma minimaalsuse põhimõttest. Olukorras, kus väärtpaberite keskdepositoorium palub krediidiasutustelt andmeid vaid neile mõeldud sanktsioonide täitmiseks (määruste artiklid 5e ja 1x), siis tuginedes teiste määrustes sätestatud sanktsiooni nõuete täitmisel kogutud andmetele ei ole tagatud nende väärtpaberite keskdepositooriumile pandud kohustuse täitmise hetkel andmete asjakohasus, sest need on kogutud teisel ajahetkel muu nõude täitmiseks. Lisaks tähendab sellisel viisil andmete vahetamise sisseseadmine kohustust luua andmevahetuseks pidev andmevahetusekanal, sest muul eesmärgil ja hetkel kogutud andmed ei ole igakordselt ajakohased. See tähendab olulises ulatuses andmete ebaproportsionaalset edastamist, mille kogumine ei aita tegelikult kohustusliku sanktsiooni järgimisele kaasa. Seega ei saa väita, et järgitud on andmevahetamises olulist rolli mängivat minimaalsuse ja proportsionaalsuse nõuet ning tegemist ei ole ka mõistlikkuse printsiipi järgiva lahendusega. Näitena viitaksime kohaselt tekkivale andmete kustutamise küsimusele, sest andmete koguja (krediidiasutused) ja andmete töötleja (väärtpaberite keskdepositoorium) andmete kustutamise põhimõtted erineksid erinevatest staatustest tulenevalt (väärtpaberite keskdepositoorium ei täida kohustatud/erikohustustega isiku funktsiooni). Palume Rahandusministeeriumilt seisukohta, kas esitatud analüüside kokkuvõtete alusel esineb pangasaladusest tulenevalt andmete esitamise võimatus väärtpaberite keskdepositooriumile. Juhul, kui teie hinnangul ei esine pangasaladuse tõttu andmete avaldamise keeldu, palume esitada vastav seisukoht ja seda põhistav arutluskäik. Juhul, kui te näete, et andmete avaldamine on lubatud mõnel muul KAS §-s 88 sätestatud alusel, palume teil sellele viidata ning esitada vastavad selgitused. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor [email protected] Meie 13.06.2022 nr 13-1.1/4513-2 Pöördumine arvamuse avaldamiseks Seoses Eesti Pangaliidu ja Nasdaq CSD SE Eesti filiaali pöördumistega Rahandusministeeriumi poole palume enne konkreetsete regulatiivsete sammude võtmist täiendavalt ka järelevalveasutuste arvamust. Alljärgnevalt selgitame pöördumise sisu ja ettepanekut rahandusministri määruse muutmiseks. Eesti Pangaliit (EPL) on pöördunud Rahandusministeeriumi poole selgitustaotlusega (23.05.2022 kiri nr 22) seoses krediidiasutuste kui kontohaldurite andmevahetusega Eesti väärtpaberite keskdepositooriumiga (EVK) Euroopa Nõukogu määruste 2022/328 ja 2022/398 artiklites 5e ja 1x sätestatud Euroopa Liidu väärtpaberite keskdepositooriumitele pandud kohustuste täitmiseks. Eelnimetatud määruste kohaselt on väärtpaberite keskdepositooriumidel keelatud osutada Venemaa ja Valgevene isikutele teenuseid, mis on seotud pärast 12.04.2022 emiteeritud vabalt võõrandatavate väärtpaberitega. Kuna keeldu ei kohaldata lepinguriigi kodanikele ega nende füüsiliste isikute suhtes, kellel on lepinguriigi ajutine või alaline elamisluba, on EVK edastanud päringu krediidiasutustele saamaks andmeid väärtpaberikonto omajate kodakondsuse ja elamisloa kohta. EPL on seisukohal, et eelnimetatud määrused ei näe ette määruse täitmiseks hoolsuskohustusi või aluseid teabe vahetamiseks, samuti ei kohusta (krediidiasutusi) määruse täitmiseks teavet väljastama. EPL hinnangul on krediidiasutusel teabe andmine KAS § 88 ja RahaPTS § 16 alusel piiratud, kuivõrd RahaPTSi alusel saab andmete vahetamine toimuda üksnes kohustatud/erikohustusega isiku vahel. Nasdaq CSD SE Eesti filiaal (edaspidi Nasdaq CSD) on teinud 17.05.2022 Rahandusministeeriumile ettepaneku rahandusministri määruse nr 7 „Väärtpaberite registri ja pensioniregistri pidamise kord“ muutmiseks1 ja selgitanud teabe küsimise vajadust. Muudatuste tegemist põhjendatakse asjaoluga, et väärtpaberite registri andmed väärtpaberikontode kohta ei pruugi olla piisavad, et keskdepositooriumil/registripidajal oleks võimalik efektiivselt tagada sanktsioonide kohaldamine ja kontroll ning selle kaudu panustada piisaval määral agressiooni lõppemisse Ukrainas. 1 Vastavasisulise ettepaneku adressaatideks olid ka Finantsinspektsioon ja Rahapesu andmebüroo. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Konthalduritelt teabe saamisel lähtub Nasdaq CSD: 1) EVKS § 14 lõikest 2 ja EVKS § 21 lõikest 1. EVKS § 14 lõige 2 sätestab, et kontohaldur tagab registritoimingute tegemiseks vajalike andmete õigeaegse edastamise registripidajale ja väärtpaberikontodega seotud toimingute tegemise ja EVKS § 21 lg 1 annab registripidajale õiguse tasuta saada registritoimingute tegemiseks teavet ja vajalikke andmeid mh ka väärtpaberituru kutselistelt osalistelt; 2) RSanS § 2 lõikest 2 ja RahaPTS §-st 16. Olgugi, et RahaPTS § 16 viitab „kohustatud isikutele“ RahaPTS § 3 p 3 tähenduses, laiendab RSanS § 2 lg 2 viidatud sätte isikulist kohaldamisala ka teistele rahvusvahelise- või finantssanktsiooni kohaldamiseks kohustatud isikutele. RSanS ei kasuta mõistet „kohustatud isik“ ja seega ei saa RSanS § 2 lg 2 alusel RahaPTS § 16 kohaldamisel vastavat sätet kohaldada formaalselt üksnes „kohustatud isikute“ suhtes nagu need on defineeritud RahaPTS-is, vaid, arvestades RSanS erisusi, kõikide isikute/subjektide suhtes, kes on kohustatud rahvusvahelist või finantssanktsiooni kohaldama; 3) kontohalduriga sõlmitud lepingust, mille punkt 8 sätestab, et kontohalduril on kohustus esitada Nasdaq CSD-le ka oma klientide andmeid CSD poolt riskide identifitseerimise, monitoorimise maandamise eesmärgil (Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2017/392 artiklis 67 nimetatud operatsiooniriskid, mille võivad kaasa tuua liikmed); 4) sanktsioonimääruse näol on tegemist otsekohalduva õigusaktiga, mida liikmesriigi õigusakt Nasdaq CSD hinnangul kitsendada ei tohiks, seega tuleb mistahes vastuolu korral lähtuda EL määrusest; 5) Euroopa Komisjoni FAQ punktid 4-6 kõnealuse sanktsioonimääruse kohta selgitavad samuti, et sanktsiooni kohaldamisel tuleb CSD-l ja kontohalduritel teha koostööd (isegi kui tegemist ei ole teenusega, mida kontohaldur vahendab nagu näiteks ’notary service’ ehk väärtpaberite esmaregistreerimine, sest ka esmaregistreerimise tulemusel jõuavad väärtpaberid kontohalduri kliendini ehk väärtpaberiomaniku kontole ja sellise võimaluse on isikule võimaldanud kontohaldur kliendiga ärisuhet luues ja talle väärtpaberikonto avamist vahendades). Rahandusministeeriumi esialgne hinnang EVK ja kontohaldurite vahel teabe ning andmete vahetamise kohta on järgmine: Pangasaladuse hoidmine, sh klientide eraelu ja isikuandmete kaitse on kahtlemata olulise tähendusega, kuid meie hinnangul ei välista pangasaladuse hoidmine kohustatud isikute vahelist koostööd või krediidiasutusele seadusega pandud muu kohustuse täitmist. RahaPTS § 16 alusel saavad kohustatud isikud teha omavahel koostööd, sh vahetada teavet ja esitada päringuid. Sama paragrahvi lõike 5 alusel saavad kohustatud isikud teavet vahetada ka RSanS §-s 9 nimetatud õigusaktidest tulenevate sanktsioonidega seoses. Sanktsioonide kohaldamise eesmärgil koostöö tegemiseks RahaPTS § 16 alusel ei ole meie hinnangul õiguslikke takistusi – see eeldab poolte vahelist head tahet ja koostöövalmidust. Teabe edastamise või vahetamise ulatuses ja viisis lepivad pooled kokku. Oleme seisukohal, et koostöö on võimalik nii RahaPTSi, RSanS-s kui ka tulenevalt rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamise aluseks olevast õigusaktist. Isik, kes on kohustatud sanktsiooni kohaldama, on määratletud rahvusvahelist sanktsiooni sätestavas õigusaktis, mistõttu tõlgendus, nagu tuleks käsitada koostöö pooltena üksnes kohustatud subjekte RahaPTSi tähenduses, ei oleks kooskõlas kummagi seaduse ega rahvusvahelist sanktsiooni ettenägeva otsekohalduva akti mõtte ja eesmärgiga. Ulatusliku aluse registripidajale teabe ja andmete saamiseks annab ka EVKS § 21 lõige 1. Nimetatud säte annab registripidajale registritoimingute tegemiseks õiguse saada tasuta teavet 2 väärtpaberite omajatelt, emitentidelt, väärtpaberituru kutselistelt osalistelt, fondivalitsejatelt, kindlustusandjatelt, äriregistri pidajalt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude vastutavatelt ja volitatud töötlejatelt. Registripidaja andmete ja muu teabe saamise eelduseks on, et seda vajab registripidaja registritoimingute tegemiseks (s.o. need to know principle). Seejuures puuduvad täiendavad tingimused eelnimetatud teabe küsimiseks. Rahvusvahelist sanktsiooni sätestava õigusakti kohaselt on keskdepositooriumile teatud teenuste osutamine/kannete tegemine keelatud. Eelnimetatud rahandusministri määruse muutmise vajadus võib olla põhjendatud eelkõige registriandmete ja kannetele õigusliku tähenduse andmisega kaasneva registri läbipaistvuse ja turvalisuse tagamisega. Enne regulatsiooni muutmise kasuks otsustamist, soovime kindlaks teha, kas ja mil määral võib kehtiv regulatsioon takistada registripidajat täita talle pandud kohustusi seoses rahvusvaheliste sanktsioonidega ja kas andmete saamine peaks olema tagatud registrisse kantavate andmekoosseisude kaudu. Seetõttu vajame enne konkreetsete regulatiivsete sammude võtmist täiendavalt ka Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo arvamust. Eelkõige soovime Teilt sisendit alljärgnevas: 1) kas ja kuidas on sanktsioonide rakendamine EVK riskijuhtimise süsteemis kajastatud ning millised on järelevalveasutuste ootused keskdepositooriumile keelu täitmisel ja isikute kontrollimisel (täiendav/pidev/pisteline kontroll) kui tehinguid tehakse kontohalduri kaudu? 2) kas teabe saamine muust usaldusväärsest allikast (nt rahvastikuregister) võimaldab EVK-l saada vajalikku teavet, sh ulatuses ja viisil, mis on proportsionaalne kohustuste täitmise ja isikuandmete töötlemise eesmärgiga? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Evelyn Liivamägi finants- ja maksupoliitika asekantsler Sama: Finantsinspektsioon, [email protected] Lisa: Eesti Pangaliidu selgitustaotlus Linda Lelumees 611 3550 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel