dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Hausma küla Kuuseoja kinnistu detailplaneeringule

Rahandusministeerium · 13. juuni 2022
Viit
15-3/4417-2
Registreeritud
13. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Hiiumaa Valla Pühalepa Osavalla Valitsus, Hiiumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))

Failid

  • 📎15-34417-2 13.06.2022 Väljaminev kiri.asice424 KB

Sisu (failidest)

Hiiumaa Valla Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 18.05.2022 nr 8-4./12-8 [email protected] Meie 13.06.2022 nr 15-3/4417-2 Arvamus Hausma küla Kuuseoja kinnistu detailplaneeringule Hiiumaa Valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 18.05.2022 planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 133 lõike 1 kohaselt arvamuse andmiseks Hausma küla Kuuseoja kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering). Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 07.04.2021 korraldusega nr 186. Algatamise otsuse kohaselt puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks kuna detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tegevusi ning puudub mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Planeeringuala, suurusega 0,77 ha, on hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Kuuseoja (20501:001:1329) kinnistu, kõlvikuliselt koosseisult metsamaa ja muu maa. Juurdepääs planeeringualale on külgnevalt Kärdla-Hausma-Lennujaama (12165) riigiteelt naaberkinnistu kaudu. Detailplaneeringu eesmärgiks on moodustatavale elamumaa sihtotstarbega krundile määrata ehitusõigus kuni 9 m kõrguse elamu ja kuni 6 m kõrguse abihoone rajamiseks (hoonestusala kokku 3229 m², ehitisealune pind kokku 300 m2). Planeeringuga määratakse ehituslikud tingimused, haljastuse põhimõtted, lahendatakse liikluskorraldus, parkimine, tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride paiknemine. 2003.a kehtestatud Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala pere- ja ridaelamu ning loodusliku haljasmaa juhtotstarbega maa-alal, kus moodustatava krundi suurus peab olema vähemalt 0,7 ha ning lubatud on rajada kuni kahekorruselisi ja 9 m kõrguseid hooneid. Üldplaneeringuga on ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Lähtudes esitatud materjalidest, juhime tähelepanu: 1. Planeeringuala kesk- ja põhjaosas on III kategooria kaitsealuste taimeliikide esinemise tõenäosus. Palume detailplaneeringu koostamisse kaasata Keskkonnaamet. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge. Piirkonnas paiknevate kinnistuomanike poolt loodud seltsingu eestvedamisel on rajatud naabermaaüksusel vee- ja survekanalisatsioonitrassid. Palume detailplaneeringu koostamisse kaasata AS Kärdla Veevärk. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud külgnevalt riigiteelt naaberkinnistu kaudu. Palume detailplaneeringu koostamisse kaasata Ahio ja Saare kinnistute valdajad. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaks palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. 2. Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt paikneb planeeringuala II klassi maakondliku tähtsusega Kärdla-Hausma-Heilo väärtuslikul ranniku- ja metsamaastikul. Ala sobib suvilaehituseks, seejuures tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada. Uute madalpingeliinide rajamisel tuleb kasutada maa-alust kaablit. Maakonnaplaneeringu kohaselt külgneb planeeringuala ilusa maanteelõiguga. Maakonnaplaneeringuga määrati ilusateks maanteelõikudeks sellised teed, mis läbivad kaunist ja vaheldusrikast maastikku. Enamasti jäävad ilusa vaatega kohad väärtuslike maastike alale ja nende puhul kehtivad analoogsed hooldussoovitused, seejuures enim tähelepanu tuleb pöörata teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala rohelisel võrgustikul, kus võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse- eeskirjade või planeeringutega ega ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Rohelise võrgustikuga tuleb arvestada teede ja liinitrasside ehitusel, seejuures looduslike alade osatähtsus ei tohiks langeda alla 80%. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud soovitusi. 3. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Palume illustratsioon planeeringumaterjalidele lisada. Soovitame selle edaspidi lisada enne detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks esitamist. 4. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. 4.1. PlanS § 3 lõike 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala ehk planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Detailplaneeringus ei ole planeeringuala nõuetekohaselt kirjeldatud. Palume detailplaneeringut täiendada. 4.2. PlanS § 126 lõike 4 punkti 3 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind. Mõiste ehitisealune pind on määratletud ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. Määruse § 19 lõike 1 kohaselt on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind. Seletuskirjas on kasutatud ka mõistet ehitisealune pindala. Palume detailplaneeringus läbivalt kasutada õigusaktide kohaseid mõisteid. 4.3. Asjakohane ei ole detailplaneeringus märgitu: Lähtuvalt asjaolust, et ehitusseadusega on üldjuhul võimaldatud kuni 5 m kõrgusi ning kuni 60 m² ehitisealuse pinnaga hooneid püstitada kohaliku omavalitsuse ehitusteatise alusel, on käesoleva detailplaneeringu koostamisel loetud ainsaks detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneks krundile planeeritud elamu. Juhime tähelepanu, et 2 detailplaneeringuga kavandatakse ka 6 m kõrgune abihoone. Palume viga parandada. Juhime tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering vastaks planeerimisseaduse nõuetele. PlanS § 134 kohaselt teeb planeeringu koostamise korraldaja pärast detailplaneeringu kooskõlastamist detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Palume hoida Rahandusministeeriumi kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel