Toila Vallavalitsus Teie 11.05.2022
[email protected] Meie 13.06.2022 nr 1.4-1/4153-2
Vastus ettepanekule meetme
“Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus-
ja elukeskkond” täiendamiseks
Austatud proua East, härra Iljin ja härra Võhmar
Olete teinud ettepaneku meetme eelnõus „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“
muuta abikõlblike taotlejate ringi, lubada taotlejateks kohalikud omavalitsused, lubada iga
omavalitsusest taotleja kohta 3 mln eurot toetust, lubada teostada projekt nii, et ei nõutaks
arendustegevusi koos investeeringutega.
Selgitame järgnevalt meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“
kujundamise lähteseisukohtasid.
Eesti esmane arenguvajaduste analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
kavandamise käigus, võttes arvesse ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid
ja hetkeolukorda Eestis. Lähikümnenditel on Eesti makromajandust mõjutavad kõige
olulisemad tegurid demograafilised muutused – vähenev ja vananev rahvastik, mis pärsib
majandusarengut. Meede on kujundatud lähtuvalt järgmistest “Eesti 2035” seatud
strateegilisetest sihtidest:
“Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on
paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis
piirkondades.”, panustades ettevõtluskeskkonnale suunatud tegevuste osas
mõõdikusse “väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest”;
“Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Avalikud teenused on
kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu
ja turvalisust.”.
Rahandusministeerium lähtus meetme kujundamisel ka riigieelarve suunamise aluseks olevast
regionaalpoliitika programmist. Nimetatud meede on kujundatud silmas pidades panust
järgmistesse eesmärkidesse ja mõõdikutesse:
Programmi tasandi eesmärk: Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad
töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond;
Programmi tasandi mõõdikud: Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust
(%), väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst (%),
elukeskkonnaga rahulolu Eestis ja selle piirkondlikud erinevused.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Toetusmeede „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ on kavandatud
piirkondadele, kus regionaalsete erisuste, kahaneva ja vananeva elanikkonna ning erinevate
turutõrgete tõttu on ligipääs tasuvatele töökohtadele ja kvaliteetse teenuste jätkusuutlik
pakkumine raskendatud ning on vajadus kogu maakonna (või mitme maakonna) koostöös neid
väljakutseid lahendada.
Toetusmeetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ eesmärk on võimaldada
omavalitsustel integreeritud koostööprojektide kaudu ühiselt suunata maakonna
arengustrateegias määratletud eelisarendatava ettevõtlusvaldkonna arengut, soodustada
kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist või arendada kliendi vajadustest lähtuvaid
terviklikult läbimõeldud avalike teenuste võrgustikke. Eelisarendatava ettevõtlusvaldkonnana
mõistame valdkonda, milles piirkonnas on suhteline konkurentsieelis, kõige enam potentsiaali
tõsta lisandväärtust töötaja kohta või suurem arenguvõime.
Lähtuvalt toetuse andmise eesmärgist toetatakse meetmest selliseid piirkonnaspetsiifilisi
ettevõtluskeskkonna arendamise projekte, mis on seotud maakonna arengustrateegias
määratletud eelisarendatava ettevõtlusvaldkonna arendamisega või soodustavad kõrgema
lisandväärtusega (ja seeläbi kõrgema palgapotentsiaaliga) töökohtade loomist piirkonnas.
Elukeskkonna teenuste puhul toetatakse maakondlikke või laiema piirkonna koostööprojekte,
mis aitavad uuendada teenuste korraldust maakonnaüleselt (näiteks valdkondlike klastrite või
võrgustike abil) või käivitada uusi ühisteenuseid ja kohandada teenuseid seeläbi paremini
vastavaks rahvastikumuutustele ning sihtgrupi vajadustele.
Maakond on selle konkreetse meetme mõistes väikseim piirkond, mille ettevõtluskeskkonna
või elukeskkonna juurprobleeme ning väljakutseid lahendatakse. Üldjuhul puudub Eestis
praktika, mille kohaselt üksikule kohalikule omavalitsusele oleks volitatud mingi valdkonna
arengu koordineerimine ja teenuste korraldamine kogu maakonna ulatuses. Seetõttu ei ole
meetmes kohalikud omavalitsused taotlejaks, ehkki saavad osaleda koostööprojektides
partnerina ning teostada investeeringuid ja tegevusi vastavalt maakondlikule kokkuleppele.
Tuginedes eelpool öeldule, on eelnõu kohaselt maakonnaülese mõjuga projekti abikõlblikuks
taotlejaks meetme sihtpiirkonnas tegutsev sihtasutus ja mittetulundusühing, meetme
sihtpiirkonnas tegutsev avalik-õiguslik ülikool või kutsehariduskeskus, Saaremaa või
Hiiumaa vald.
Seevastu avalike teenuste ümberkorraldust kohalikul tasandil toetatakse meetmest
„Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“. Nimetatud meede on disainitud kohalikule
omavalitsusele toetuse taotlemiseks kohaliku elu kitsaskohtade lahendamiseks. Disainitud on
kaks erinevat meedet, seejuures meetmega „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja
elukeskkond“ lahendatakse maakonna ja suurema piirkonna ühiseid väljakutseid ja meetmega
„Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ lahendatakse kohaliku elu kitsaskohtasid
ning kus seetõttu taotlejaks saab olla ka kohalik omavalitsus.
Võrreldes eelneva struktuurivahendite perioodiga on Eestil käesoleval perioodil regionaalse
ettevõtluskeskkonna arendamiseks kasutada oluliselt vähem toetusvahendeid, mis on tinginud
ka meetmete oluliselt kitsama fookuse seadmise regionaalsete arenguvajaduste lahendamisel.
Meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ ei toetata projekte, mille
tegevused ei ole planeeritud valdkonna kitsaskohtadest lähtuvalt terviklikult ja milles
investeeringute maht ületab 80% projekti abikõlblikust eelarvest. Piirang tuleneb eelmise
perioodi õppetundidest ning Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste käigus kokkulepitud
seisukohtadest, mis kajastuvad partnerlusleppes ja rakenduskavas. Toetus peab olema
suunatud piirkonna kõige olulisemate arengu kitsaskohtade lahendamiseks ja selleks
planeeritud arendustegevuste elluviimiseks, et saavuta maakonnas prioriteetseks seatud
valdkonnas märgatav arenguhüpe. Suurendamaks maakonna arendustegevuste
2
koordineeritust ning tegevuste koondmõju, ei ole otstarbekas toetada eraldiseisvaid
üksikinvesteeringuid vaid lahendada arengu kitsaskohtasid (või toetada suure
arengupotentsiaaliga valdkondi) komplekselt lubades ainult arendustegevustega kaasnevaid
vajalikke ja vältimatuid investeeringutegevusi.
Meetme rahalised vahendid üle Eesti jaotatakse NUTS 3 piirkondade kaupa, mis on Eurostati
territoriaalse statistika arvepidamise III tasandi (edaspidi NUTS 3) regionaalne jaotus.
Omavahel konkureerivad maakonnaülese mõjuga projektid, mis kajastuvad maakonna
arengustrateegia tegevuskavas. Iga tegevussuuna kohta saab esitada vaid ühe projekti.
Tegevussuuna all mõistetakse strateegia valdkondlike eesmärkide saavutamiseks vajalikku ja
endasse konkreetseid tegevusi koondavat tegevussuunda. Maakonna arengustrateegia
tegevuskava tasandil peab olema läbi kaalutud, milliseid tegevusi ja investeeringuid on
valdkonnas vajalik teha, et tagada oluline arengutõuge maakonnale või suuremale piirkonnale.
Eelnõu kohaselt on taotletava toetuse maksimaalne summa 3 mln eurot maakonna projekti
kohta. Mitme maakonna ühise projekti korral, mille taotlejaks on MARO, suureneb
maksimaalne summa 3 mln euro võrra iga partnerina projekti kaasatud MARO kohta. Näiteks
kui Ida-Viru maakond planeerib ja teostab integreeritud koostööprojekti Lääne-Viru
maakonnaga, mille eestvedajateks on MAROd, saab taotleda maksimaalselt 6 mln eurot
toetust ühisele projektile. Kuna kõik toetatavad projektid peavad oma mõjult ja sihtrühma
ulatuselt katma vähemalt kogu maakonna vajadusi, ei ole põhjendatud toetuse suuruse
sidumine sellega, mitu sama maakonna kohalikku omavalitsust projektis osaleb. Juhul, kui
meetme eelnõus seatud maksimaalne toetussumma ei vasta Ida-Virumaa vajadustele, palume
esitada selle osas MARO vahendusel maakonna ühine seisukoht ja põhjendatud
muudatusettepanek eelnõu ametliku kooskõlastusringi käigus.
Oma kirjas kirjeldate kolme omavalitsuse poolt välja pakutud projekti, mis koosneb Narva-
Jõesuu muulist, Toila jahisadamast ja Alutaguse poolse Narva jõe laevatatavaks muutmise
taristu investeeringutest. Meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“
saavad toetust vaid Ida-Viru maakonna arengustrateegia tegevuskavas kajastatud
maakonnaülese või suurema piirkondliku mõjuga projektid, mis tähendab seda, et tegevuste
elluviimise, mõjupiirkond ning sihtrühm ei või olla väiksem kui Ida-Viru maakonna ulatus.
Ida-Viru maakonna arengustrateegia on uuendamisel ja meile teadaolevalt ei ole veel
maakonna tasandil kokku lepitud, mis on need võtmevaldkonnad, mille arendamisesse
suunata meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ raha. Juhul, kui
ettevõtluskeskkonna arendamiseks lepitakse kokku turismivaldkonna või kitsamalt veeturismi
arendamise prioriteetsuses teiste valdkondade ees, on vajadusel võimalik projekti tegevuste
täpsustamiseks, et tagada parim võimalik lahendus maakonna arengustrateegias seatavate
eesmärkide saavutamiseks, kasutada Rahandusministeeriumi käivituvat uuringute ja
analüüside toetusmeedet „Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse tasandi
arendusvõimekuse tõstmiseks ja projektide ettevalmistamiseks“, mis avaneb käesoleva aasta
suvel. Uuringute ja analüüsidega on võimalik alustada juba enne taotlusvooru avamist.
Silmas tuleb pidada, et meetme raames ei toetata eelnõu kohaselt tegevusi ja investeeringuid
rajatavatesse või olemasolevatesse külastus- ja turismiobjektidesse, mille tulemusel ei pakuta
külastajale uut või olulisel määral edasiarendatud külastuselamust ning mis ei tulene sihtkoha
kestliku ja tervikliku arendamise vajadusest. Meetme raames ei anta toetust ka uute või
olemasolevate külastus- ja turismiobjektide sellistesse tegevustesse ja ruumidesse, mis ei ole
suunatud külastajate teenindamisele või otseselt seotud objekti toimimise või edasiarendusega
külastuseesmärgil.
Palume maakonna tasandil valikute tegemisel arvestada, et samast meetmest on
ettevõtluskeskkonna arendamise kõrval võimalik taotleda toetust avalike teenusvõrgustike
3
koostööprojektidele, milleks võivad olla näiteks hariduskoostöö või ühistranspordi
digitaliseerimise maakondliku ulatusega projekt.
Loodetavasti suutsime selgitada eelnõu kujunemise aluspõhimõtteid ning see lihtsustab Ida-
Virumaa omavalitsustel ühiste prioriteetide kokkuleppimist ning eelnõule ametlikul
kooskõlastusringil tagasiside andmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Alutaguse Vallavalitsus
MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Tea Treufeldt 6113225
[email protected]
4