dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus ettepanekule meetme “Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” täiendamiseks

Rahandusministeerium · 13. juuni 2022
Viit
1.4-1/4153-2
Registreeritud
13. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Toila Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus, MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Tea Treufeldt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)

Failid

  • 📎1.4-14153-2 13.06.2022 Väljaminev kiri.asice430 KB

Sisu (failidest)

Toila Vallavalitsus Teie 11.05.2022 [email protected] Meie 13.06.2022 nr 1.4-1/4153-2 Vastus ettepanekule meetme “Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” täiendamiseks Austatud proua East, härra Iljin ja härra Võhmar Olete teinud ettepaneku meetme eelnõus „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ muuta abikõlblike taotlejate ringi, lubada taotlejateks kohalikud omavalitsused, lubada iga omavalitsusest taotleja kohta 3 mln eurot toetust, lubada teostada projekt nii, et ei nõutaks arendustegevusi koos investeeringutega. Selgitame järgnevalt meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ kujundamise lähteseisukohtasid. Eesti esmane arenguvajaduste analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kavandamise käigus, võttes arvesse ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid ja hetkeolukorda Eestis. Lähikümnenditel on Eesti makromajandust mõjutavad kõige olulisemad tegurid demograafilised muutused – vähenev ja vananev rahvastik, mis pärsib majandusarengut. Meede on kujundatud lähtuvalt järgmistest “Eesti 2035” seatud strateegilisetest sihtidest:  “Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.”, panustades ettevõtluskeskkonnale suunatud tegevuste osas mõõdikusse “väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest”;  “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust.”. Rahandusministeerium lähtus meetme kujundamisel ka riigieelarve suunamise aluseks olevast regionaalpoliitika programmist. Nimetatud meede on kujundatud silmas pidades panust järgmistesse eesmärkidesse ja mõõdikutesse:  Programmi tasandi eesmärk: Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond;  Programmi tasandi mõõdikud: Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust (%), väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst (%), elukeskkonnaga rahulolu Eestis ja selle piirkondlikud erinevused. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Toetusmeede „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ on kavandatud piirkondadele, kus regionaalsete erisuste, kahaneva ja vananeva elanikkonna ning erinevate turutõrgete tõttu on ligipääs tasuvatele töökohtadele ja kvaliteetse teenuste jätkusuutlik pakkumine raskendatud ning on vajadus kogu maakonna (või mitme maakonna) koostöös neid väljakutseid lahendada. Toetusmeetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ eesmärk on võimaldada omavalitsustel integreeritud koostööprojektide kaudu ühiselt suunata maakonna arengustrateegias määratletud eelisarendatava ettevõtlusvaldkonna arengut, soodustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist või arendada kliendi vajadustest lähtuvaid terviklikult läbimõeldud avalike teenuste võrgustikke. Eelisarendatava ettevõtlusvaldkonnana mõistame valdkonda, milles piirkonnas on suhteline konkurentsieelis, kõige enam potentsiaali tõsta lisandväärtust töötaja kohta või suurem arenguvõime. Lähtuvalt toetuse andmise eesmärgist toetatakse meetmest selliseid piirkonnaspetsiifilisi ettevõtluskeskkonna arendamise projekte, mis on seotud maakonna arengustrateegias määratletud eelisarendatava ettevõtlusvaldkonna arendamisega või soodustavad kõrgema lisandväärtusega (ja seeläbi kõrgema palgapotentsiaaliga) töökohtade loomist piirkonnas. Elukeskkonna teenuste puhul toetatakse maakondlikke või laiema piirkonna koostööprojekte, mis aitavad uuendada teenuste korraldust maakonnaüleselt (näiteks valdkondlike klastrite või võrgustike abil) või käivitada uusi ühisteenuseid ja kohandada teenuseid seeläbi paremini vastavaks rahvastikumuutustele ning sihtgrupi vajadustele. Maakond on selle konkreetse meetme mõistes väikseim piirkond, mille ettevõtluskeskkonna või elukeskkonna juurprobleeme ning väljakutseid lahendatakse. Üldjuhul puudub Eestis praktika, mille kohaselt üksikule kohalikule omavalitsusele oleks volitatud mingi valdkonna arengu koordineerimine ja teenuste korraldamine kogu maakonna ulatuses. Seetõttu ei ole meetmes kohalikud omavalitsused taotlejaks, ehkki saavad osaleda koostööprojektides partnerina ning teostada investeeringuid ja tegevusi vastavalt maakondlikule kokkuleppele. Tuginedes eelpool öeldule, on eelnõu kohaselt maakonnaülese mõjuga projekti abikõlblikuks taotlejaks meetme sihtpiirkonnas tegutsev sihtasutus ja mittetulundusühing, meetme sihtpiirkonnas tegutsev avalik-õiguslik ülikool või kutsehariduskeskus, Saaremaa või Hiiumaa vald. Seevastu avalike teenuste ümberkorraldust kohalikul tasandil toetatakse meetmest „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“. Nimetatud meede on disainitud kohalikule omavalitsusele toetuse taotlemiseks kohaliku elu kitsaskohtade lahendamiseks. Disainitud on kaks erinevat meedet, seejuures meetmega „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ lahendatakse maakonna ja suurema piirkonna ühiseid väljakutseid ja meetmega „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ lahendatakse kohaliku elu kitsaskohtasid ning kus seetõttu taotlejaks saab olla ka kohalik omavalitsus. Võrreldes eelneva struktuurivahendite perioodiga on Eestil käesoleval perioodil regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamiseks kasutada oluliselt vähem toetusvahendeid, mis on tinginud ka meetmete oluliselt kitsama fookuse seadmise regionaalsete arenguvajaduste lahendamisel. Meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ ei toetata projekte, mille tegevused ei ole planeeritud valdkonna kitsaskohtadest lähtuvalt terviklikult ja milles investeeringute maht ületab 80% projekti abikõlblikust eelarvest. Piirang tuleneb eelmise perioodi õppetundidest ning Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste käigus kokkulepitud seisukohtadest, mis kajastuvad partnerlusleppes ja rakenduskavas. Toetus peab olema suunatud piirkonna kõige olulisemate arengu kitsaskohtade lahendamiseks ja selleks planeeritud arendustegevuste elluviimiseks, et saavuta maakonnas prioriteetseks seatud valdkonnas märgatav arenguhüpe. Suurendamaks maakonna arendustegevuste 2 koordineeritust ning tegevuste koondmõju, ei ole otstarbekas toetada eraldiseisvaid üksikinvesteeringuid vaid lahendada arengu kitsaskohtasid (või toetada suure arengupotentsiaaliga valdkondi) komplekselt lubades ainult arendustegevustega kaasnevaid vajalikke ja vältimatuid investeeringutegevusi. Meetme rahalised vahendid üle Eesti jaotatakse NUTS 3 piirkondade kaupa, mis on Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise III tasandi (edaspidi NUTS 3) regionaalne jaotus. Omavahel konkureerivad maakonnaülese mõjuga projektid, mis kajastuvad maakonna arengustrateegia tegevuskavas. Iga tegevussuuna kohta saab esitada vaid ühe projekti. Tegevussuuna all mõistetakse strateegia valdkondlike eesmärkide saavutamiseks vajalikku ja endasse konkreetseid tegevusi koondavat tegevussuunda. Maakonna arengustrateegia tegevuskava tasandil peab olema läbi kaalutud, milliseid tegevusi ja investeeringuid on valdkonnas vajalik teha, et tagada oluline arengutõuge maakonnale või suuremale piirkonnale. Eelnõu kohaselt on taotletava toetuse maksimaalne summa 3 mln eurot maakonna projekti kohta. Mitme maakonna ühise projekti korral, mille taotlejaks on MARO, suureneb maksimaalne summa 3 mln euro võrra iga partnerina projekti kaasatud MARO kohta. Näiteks kui Ida-Viru maakond planeerib ja teostab integreeritud koostööprojekti Lääne-Viru maakonnaga, mille eestvedajateks on MAROd, saab taotleda maksimaalselt 6 mln eurot toetust ühisele projektile. Kuna kõik toetatavad projektid peavad oma mõjult ja sihtrühma ulatuselt katma vähemalt kogu maakonna vajadusi, ei ole põhjendatud toetuse suuruse sidumine sellega, mitu sama maakonna kohalikku omavalitsust projektis osaleb. Juhul, kui meetme eelnõus seatud maksimaalne toetussumma ei vasta Ida-Virumaa vajadustele, palume esitada selle osas MARO vahendusel maakonna ühine seisukoht ja põhjendatud muudatusettepanek eelnõu ametliku kooskõlastusringi käigus. Oma kirjas kirjeldate kolme omavalitsuse poolt välja pakutud projekti, mis koosneb Narva- Jõesuu muulist, Toila jahisadamast ja Alutaguse poolse Narva jõe laevatatavaks muutmise taristu investeeringutest. Meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ saavad toetust vaid Ida-Viru maakonna arengustrateegia tegevuskavas kajastatud maakonnaülese või suurema piirkondliku mõjuga projektid, mis tähendab seda, et tegevuste elluviimise, mõjupiirkond ning sihtrühm ei või olla väiksem kui Ida-Viru maakonna ulatus. Ida-Viru maakonna arengustrateegia on uuendamisel ja meile teadaolevalt ei ole veel maakonna tasandil kokku lepitud, mis on need võtmevaldkonnad, mille arendamisesse suunata meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ raha. Juhul, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks lepitakse kokku turismivaldkonna või kitsamalt veeturismi arendamise prioriteetsuses teiste valdkondade ees, on vajadusel võimalik projekti tegevuste täpsustamiseks, et tagada parim võimalik lahendus maakonna arengustrateegias seatavate eesmärkide saavutamiseks, kasutada Rahandusministeeriumi käivituvat uuringute ja analüüside toetusmeedet „Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse tasandi arendusvõimekuse tõstmiseks ja projektide ettevalmistamiseks“, mis avaneb käesoleva aasta suvel. Uuringute ja analüüsidega on võimalik alustada juba enne taotlusvooru avamist. Silmas tuleb pidada, et meetme raames ei toetata eelnõu kohaselt tegevusi ja investeeringuid rajatavatesse või olemasolevatesse külastus- ja turismiobjektidesse, mille tulemusel ei pakuta külastajale uut või olulisel määral edasiarendatud külastuselamust ning mis ei tulene sihtkoha kestliku ja tervikliku arendamise vajadusest. Meetme raames ei anta toetust ka uute või olemasolevate külastus- ja turismiobjektide sellistesse tegevustesse ja ruumidesse, mis ei ole suunatud külastajate teenindamisele või otseselt seotud objekti toimimise või edasiarendusega külastuseesmärgil. Palume maakonna tasandil valikute tegemisel arvestada, et samast meetmest on ettevõtluskeskkonna arendamise kõrval võimalik taotleda toetust avalike teenusvõrgustike 3 koostööprojektidele, milleks võivad olla näiteks hariduskoostöö või ühistranspordi digitaliseerimise maakondliku ulatusega projekt. Loodetavasti suutsime selgitada eelnõu kujunemise aluspõhimõtteid ning see lihtsustab Ida- Virumaa omavalitsustel ühiste prioriteetide kokkuleppimist ning eelnõule ametlikul kooskõlastusringil tagasiside andmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Narva-Jõesuu Linnavalitsus Alutaguse Vallavalitsus MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Tea Treufeldt 6113225 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel