dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

Rahandusministeerium · 17. juuni 2022
Viit
1.1-11/4292-3
Registreeritud
17. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Kristiina Tuisk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-114292-3 17.06.2022 Väljaminev kiri.asice525 KB

Sisu (failidest)

Teie 13.05.2022 nr 18-1/2022/3474-1 Majandus- ja ;MKM/22-0585/-1K Kommunikatsiooniministeerium Meie 17.06.2022 nr 1.1-11/4292-3 [email protected] Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus Austatud härra Sutt Rahandusministeerium kooskõlastab Majandus- ja taristuministri määruse „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus" eelnõu märkustega arvestamisel. Juhime tähelepanu, et 14.04.2022 toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil võeti vastu otsus, et enne rakenduskava ametlikku heakskiitmist Euroopa Komisjoni poolt lubatakse käivitada meetme esimene etapp. See tähendab, et tohib küll jõustada toetuse andmise tingimused, kuulutada välja taotlusvooru ja võtta vastu taotlused, kuid toetuse saajatega ei tohiks sõlmida lepinguid enne õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) juhtumipõhise hindamise positiivse tulemuse saamist. Toetuse saaja võib omal riskil alustada tegevuse elluviimisega juba peale taotluse esitamist. Samuti palume arvestada järgmist: Üldised kommentaarid eelnõule  Tulenevalt EL määruse (EL) 2021/1060 artiklist 9 (horisontaalsed põhimõtted), horisontaalsest eeltingimusest „EL põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja rakendamine“ ning läbivatest projektivalikukriteeriumidest, palume täiendada määruse § 1 lõiget 2 viitega EL määruse 2021/1060 artikli 9 põhimõtetega arvestamisele sh EL põhiõiguste harta. § 13 taotlusele esitatavate täiendavate nõuete juurde palun lisada taotleja kinnitus, et ei riivata EL põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis toodud põhiõiguseid.  Sõnastusettepanek määruse § 1 lg 2 - Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid sh EL põhiõiguste harta nõudeid. § 4 (7) – § 1 (2) nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1) ..; 2) ….  § 1 lg 2: Palume sõnastada järgmiselt: Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid sh EL põhiõiguste harta nõudeid. § 4 (7) – § 1 (2) nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest; 2) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest; 3) TA tegevuse kulud erasektoris. 4) ….  Palume selgitust eelnõu § 3. Terminid toodud TA mõiste selgituse kohta. Eelnõus on toodud, et TA tegevus on grupierandi määruse art 25 ja TAI raamistiku tähenduses. Grupierandimääruse art 25 ei defineeri otseselt TA tegevust, vaid toob välja alus- ja rakendusuuringud. Juhime tähelepanu, et mitte kõik uuringud ei ole teadusuuringud. Teadus- ja arendustegevus on defineeritud Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses ning nimetatud TAI raamistik jääb ebaselgeks.  § 3 punkt 4: Palume mõiste „suurettevõtja“ defineerida selgemalt.  § 3 punkt 15: Määrusest selgub, et tegemist on lisadokumendiga, mitte näiteks vahendite kogumiga. Palume täpsustada sõnastust järgmiselt: „projektiplaan on ettevõtja koostatud ja tema tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse, eesmärgi ja selle täitmiseks vajalike vahendite kogumi detailne kirjeldus.“  § 4 lg 1: Ebaselge sõnastus, palume üle vaadata (korduv märkus).  § 4 lg 4: Paragrahvis tuduvad olevat kehtestatud loodavatele töökohtadele palga ja lisandväärtuse nõuded, kuid nad on sõnastatud ebaselgelt; loetavuse huvides peaksid sellised nõuded olema selgelt sõnastatud nõuetena. Sissejuhatav tekst ja järgnevate punktide tekst ei ole ühtne, punktid 1-3 ei ole sõnastatud näitajatena, vaid pigem nõuetena. § 4 lg 4 p 1 on viidatud meetmespetsiifilise näitajana lõikes 5 nimetatud tingimustele vastavatele töökohtadele, kuid lõige 5 viitab tagasi lõike 3 punktile 1, mis käsitleb rakenduskava näitajaks olevaid töökohti. Paragrahvist ei tule seetõttu välja, mille poolest erinevad meetmespetsiifilise näitaja töökohad rakenduskava mõõdiku saavutamisel arvesse võetavatest töökohtadest. § 4 lg 4 p 2 puhul on viidatud Statistikaameti avaldatavatele palgaandmetele. Vaidluste ennetamseks soovitame täpsustada, kas silmas peetakse kvartaalset või aastastatistikat. Sõnastusest ei selgu kas kõrgema palgataseme nõudega töökohtade infot plaanitakse koguda eraldi näitajana lisaks lg 3 p 1 nimetatud töökohtadele või soovitakse lg 4 p 2-ga täpsustada, millised töökohad võetakse arvesse lg 3 p 1 mõõdiku saavutamise hindamisel. § 4 lõikes 4 esitatud määruse spetsiifilised tulemusnäitajad on sõnastatud ka läbi erinevate tingimuste. Soovitame määruse spetsiifiliste näitajate nimetused sõnastada selliselt, et need oleksid selged ja üheselt mõistetavad ning neid oleks võimalik lisada ka struktuuritoetuste registrisse eraldi projekti näitajatena (sarnaselt § 4 lõigetega 2 ja 3). Hetkel on §-s 4 esitatud selgitus näitaja sisu kohta, aga näitaja nimetus on puudu.  § 4 lg 6: Palume selgitust, et kas kehtib uuele töökohale asumise või üldiselt ettevõttesse tööle asumise puhul?  § 6 lg 1 ja 2: Ettepanek: Lõikes 1 nimetatud koostöölepingus sätestatakse muuhulgas, partnerile makstava tasu tingimused kui üks partner loobub oma osast projekti 2 tulemustes. Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turuhinnaga. Selgitus: praegu on kirjutatud, et justkui alles siis kui üks partner loobub, sätestatakse lepingus tingimused.  § 7 lg 3 punkt 1: Investeeringud taastuvenergiaase on juba praegu tihti tulutoovad (nt päikese ja tuulepargid), samuti on Majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumil ettenähtud mh korraldada lähiaastatel taastuvenergia vähempakkumisi. Lisaks, konkreetselt Narva küttelahenduse taastuvallikatele üleviimine on toetatav teisest ÕÜF meetmest. Sellest tulenevalt pakume kaaluda, kas sätestada eraldi, et käesoleva meetme raames taastuvenergiasse investeeringute teostamiseks toetuse taotlemine ei ole kombineeritav teiste taastuvenergia edendamise meetmetega. Sooviks vältida meetmete- ja pingutuste vahelist dubleerimist.  § 7 lg 3 punkt 1: „Tugitegevused“ – määruses ei ole määratletud, et mis need olla võiks. Siin võiks olla avatud loetelu, nt „tugitegevused, sh…“  § 7 lg 6: Ettepanek täpsustada, et „Kui toetatava § 7 lg 3 tegevuse asukoht on …“, kuna § 7 lg’s 2 sisalduvad tegevused ei saa asuda väljaspool Eestis, ning isegi täpsemalt, Ida-Viru maakonda.  § 8 lg 4: Sõnastuses asendada sõna „abikõlblik“ sõnaga „abikõlblikud“.  § 9 lg 4 ja 5: Kas toodud välistuse puhul on abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus pikem või lühem kui 36 kuud?  § 10 lg 7 punktid 4 ja 5: Kuidas taotlemisel on võimalik adekvaatselt hinnata lisandväärtust tulevikus? Samuti, tootmise käivitumise või ekspordi plaanimise eest saab suuremat toetust taotleda. Tunduvad üsna lõdvad kriteeriumid.  § 12 lg 1 punkt 2: EMTAK kood 2893 – kuna see sisaldab ka toiduainete- ja joogitööstusmasinate tootmist (lisaks tubakale, mis on ÕÜF puhul välistatud), siis ettepanek on seda välistust siin punktis mitte mainida, vaid välistada tubakaga seotuid tegevusi üldise välistusega, mis on toodud § 2 lg 4 punktis 5  § 12 lg 3 Kaalumiseks: vb on põhjendatud siia loetellu punkti lisamine, et „projekt ei tohi olla sisulises vastuolus § 2 lg 4 tooduga, isegi, kui EMTAK sobib“ (sõnastus esialgne).  § 12 lg 3 punkt 2: Sõnastus on vastupidine sissejuhatava lause ülesehitusega – ühel juhul sõnastatud välistus, teisel kohustus.  § 16 lg 4: Paragrahvi eelnevatest lõigetest selgub, et eelhinnang antakse projektiplaanile. Kui see nii on, et eelhinnang antakse vaid projektiplaanile, siis võiks ka selles lõikes märkida (4) „Positiivne eelhinnang projektiplaanile ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv.“  § 19 lg 5 punktid 1 ja 4: Eelnõust ei selgu, mille poolest eristuvad omavahel kriteeriumid 1 ja 4. Mille alusel plaanitakse hinnata taotluste erinevat mõju Ida- Virumaa ettevõtluse ning majanduse edendamisse? Kuidas see mõju erineb taotluste mõjust meetme eesmärkidesse, milleks on toetada Ida-Viru maakonna majanduse mitmekesistumist ja ettevõtjate konkurentsivõime kasvu? Lisaks on 1. hindamiskriteeriumi juurde toodud ka "mõju ettevõtja majandustulemustele", mis on oluliselt teistsugune kriteerium. Ei ole selge, kuidas meetme eesmärgid ja ettevõtte majandustulemused ühe kriteeriumi sees omavahel kaalutud saavad. 4. kriteeriumi puhul ei ole arusaadav, mida täpsemalt hinnatakse ja mismoodi see eristub 1. kriteeriumist.  Vastavalt määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise 3 üldised tingimused“ § 41 lg 1 punktile 8 eelnõus selgelt välja tuua, et milliseid tegevusi käsitletakse strateegiliselt olulise tegevusena. Riigiabi puudutavad kommentaarid  § 7 lg 3 punkt 1 (tugitegevused), § 9 lg 3 ja § 13 lg 1 punkt 18: eelnõust ei selgu, mida peetakse silmas „tugitegevuste“, mis on abikõlblikud ja mille jaoks võib anda vähese tähtsusega abi (vt § 2 lg 1 punkt 4). Seletuskirjas on selgitatud, et tugitegevuste kulude all mõeldakse muu hulgas ka projekteerimiskulusid. § 9 lg 3 alusel tehakse erisus projekt töödega alustamisele, lubades enne taotluse esitamist rakendusüksusele alustada eelnõu § 13 lg 1 punktis 18 nimetatud ehitusprojekti koostamisega. Seletuskirjas on § 13 lg 1 punkti 18 kohta kirjutatud, et ehitusprojektid kulud hüvitatakse tagasiulatuvalt vähese tähtsusega abina, kuid see peaks olema kirjas ka eelnõus. Seega tuleks läbipaistvuse huvides ka eelnõus täpsustada, et sellised kulud on abikõlblikud vaid juhul, kui selleks antakse vähese tähtsusega abi. Selleks soovitame lisada § 7 lg 3 punkti 1 teksti „,sealhulgas § 13 lõike 1 punktis 18 nimetatud ehitusprojekti koostamine“.  § 8 lg 4: teisel real tuleks ära jätta tekst „renditakse või“ ja jätta vaid tekst „…kui vara omandatakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49(b) alusel VKE-st toetuse saaja korral või punkti 51(b) alusel suurettevõtjast toetuse saaja korral.“ Nimelt viidatakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 49(b) ja punktis 51(b) ainult vara soetamisele, mitte rentimisele (vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse). Tehniline kommentaar: lause alguses peaks olema „Lõikes 2 nimetatud kulud on abikõlblikud“ (praegu: Lõikes 2 nimetatud kulud on abikõlblik).  § 10 lg 7: viide § 13 lõikele 1 ei ole ilmselt õige.  § 11 lg 6: viide § 6 lõikele 4 peaks ilmselt olema § 7 lõikele 4.  § 11 lg 10: kirjas on, et omafinantseeringu määr peab olema vähemalt 35% projekti abikõlblikest kuludest, kuid § 11 eelmistes lõigetes on osaliselt lubatud suuremad abi osakaalud projekti abikõlblikest kuludest. Palume kontrollida, kas lõige 10 on kooskõlas eelnevate lõigetega.  § 13 lg 1: palume lisada üldise grupierandi määruse artikkel 6 lõikes 2 nimetatud info, kuna juhul, kui taotlus ei sisalda sellist infot, ei loeta projektil olevat ergutavat mõju.  § 23 lg 4: palume lisada lause lõppu teksti „ ja ei ole vastuolus riigiabi reeglitega“. Nimelt ei tohi taotluse rahuldamise otsust tagasiulatuvalt muuta, kui muutmine puudutab abi osakaale, abi summat vms, sest see oleks vastuolu riigiabi ergutava mõju nõudega. Seletuskirja puudutavad kommentaarid  Palume välja tuua seose Tegevuspõhise eelarve (TERE) raamistikuga.  Vastavalt ÕÜF asutamise määrusele, on ÕÜF fookuses on väikese – ja keskmise suurusega (VKE) ning suurettevõtete projektid on toetatavad vaid teatud juhtudel (vt ÕÜF asutamise määruse sissejuhatuse punkt 16 ning artikli 8 lõpus sätestatud erisused). Käesolevas määruses ei ole aga selgelt eristatud VKEd ja suurettevõtted. Seega, palume eraldi välja tuua kas loogilises kohas määruses endas, või vähemalt määruse seletuskirjas: 1) ÕÜF asutamise määruses sätestatud suurettevõtete toetamise erisusi; 4 2) mainida ÕÜ kavas sisalduv juhtumipõhine analüüs (gap-analysis), millega on põhjendatud suurettevõtete projektide toetamise vajadus ÕÜF vahenditest Ida-Virumaal; 3) põhjendada lühidalt, miks ei ole määruses suurettevõtetele kohalduvaid ÕÜF erisusi eraldi sätestatud.  Eelnõu §-i 12 kommenteerivas lõigus, osas „Sihtgrupi määratlemisel on lähtutud seejuures eeskätt järgnevatest eeldustest: …“ palume lühidalt välja tuua eelnõu seoseid ka Eesti nutika spetsialiseerimise strateegia kasvuvaldkondadega, sarnaselt ÕÜ kavas kirjeldatuga (vt ÕÜ kava ptk 2.1 osa „Võimalikud kasvuvaldkonnad“; 2.2 lõigud 2-5; 2.3 viimane osa, kus on kirjeldatud Eesti S3).  Seletuskirja osa „3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele“ – palume kinnitada, et eelnõu arvestab ka Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse ÕÜF.  Seletuskirja osa „4. Eelnõu mõjud“ sisustamisel ja täiendamisel võib vajadusel kasutada SF21-27 ÜKP fondide rakenduskavale tehtud KMH ja DNSH analüüse, kus käesolevat meedet on eraldi käsitletud. Osas „a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine“ võiks eraldi mainida eelnõu vastavust ÕÜF määruses sätestatud nõuet panustada 2050. a eesmärkide saavutamisse suurettevõtete investeeringute puhul.  Palume täiendada seletuskirjas eelnõu § 4 lõiget 7 puudutavat, et oleks näha, kuidas aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele toetades seeläbi seotud horisontaalseid põhimõtteid ja väärtusi. Hetkel on märgitud, et puutumus on tasakaalustatud regionaalarengu eesmärgiga ja lisatud vastavad strateegia „Eesti 2035“ näitajad, kuid ei ole toodud analüüsi teiste antud sihiga seotud horisontaalsete põhimõtetega puutumuse olemasolu kohta. Kuna tegevustele kohaldub „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamise ning kliimakindluse nõue, siis minimaalselt on puutumus lisaks keskkonnaeesmärkidega ning lisama peaks vähemalt ühe järgnevatest näitajatest: 1) ressursitootlikkus 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides 3) taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises 4) ringleva materjali määr  Lisaks vastavalt Sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse hinnangule on võimalik seose olemasolu nii soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise kui ligipääsetavusega, mis tähendab, et seletuskirjas peab kajastuma analüüs nimetatud seose olemasolu või puudumise kohta. Ligipääsetavuse analüüsil palun arvestada, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine on üks horisontaalsetest eeltingimustest. Soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega puutumuse korral palun kasutada näitajana soolist palgalõhet, võrdsete võimaluste puhul IMD (Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi) rahvusvahelise konkurentsivõime indeksit ning ligipääsetavuse korral ligipääsetavuse näitajat. Puutumuse olemasolul peaks täiendama vastavalt ka § 19. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister 5 Kristiina Tuisk [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel