Teie 13.05.2022 nr 18-1/2022/3474-1
Majandus- ja ;MKM/22-0585/-1K
Kommunikatsiooniministeerium Meie 17.06.2022 nr 1.1-11/4292-3
[email protected]
Ida-Viru ettevõtluse
investeeringute toetus
Austatud härra Sutt
Rahandusministeerium kooskõlastab Majandus- ja taristuministri määruse „Ida-Viru
ettevõtluse investeeringute toetus" eelnõu märkustega arvestamisel.
Juhime tähelepanu, et 14.04.2022 toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil võeti vastu
otsus, et enne rakenduskava ametlikku heakskiitmist Euroopa Komisjoni poolt lubatakse
käivitada meetme esimene etapp. See tähendab, et tohib küll jõustada toetuse andmise
tingimused, kuulutada välja taotlusvooru ja võtta vastu taotlused, kuid toetuse saajatega ei
tohiks sõlmida lepinguid enne õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) juhtumipõhise hindamise
positiivse tulemuse saamist. Toetuse saaja võib omal riskil alustada tegevuse elluviimisega
juba peale taotluse esitamist. Samuti palume arvestada järgmist:
Üldised kommentaarid eelnõule
Tulenevalt EL määruse (EL) 2021/1060 artiklist 9 (horisontaalsed põhimõtted),
horisontaalsest eeltingimusest „EL põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja
rakendamine“ ning läbivatest projektivalikukriteeriumidest, palume täiendada
määruse § 1 lõiget 2 viitega EL määruse 2021/1060 artikli 9 põhimõtetega
arvestamisele sh EL põhiõiguste harta. § 13 taotlusele esitatavate täiendavate nõuete
juurde palun lisada taotleja kinnitus, et ei riivata EL põhiõiguste hartas ja puuetega
inimeste õiguste konventsioonis toodud põhiõiguseid.
Sõnastusettepanek määruse § 1 lg 2 - Määruse alusel toetatavate projektide
tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti
2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“
saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid sh EL põhiõiguste harta
nõudeid. § 4 (7) – § 1 (2) nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist
ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust,
võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel
mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1) ..; 2) ….
§ 1 lg 2: Palume sõnastada järgmiselt: Määruse alusel toetatavate projektide
tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti
2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid sh EL põhiõiguste harta
nõudeid. § 4 (7) – § 1 (2) nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist
ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust,
võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel
mõõdetakse järgmiste näitajatega:
1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest;
2) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta
Euroopa Liidu keskmisest;
3) TA tegevuse kulud erasektoris.
4) ….
Palume selgitust eelnõu § 3. Terminid toodud TA mõiste selgituse kohta. Eelnõus
on toodud, et TA tegevus on grupierandi määruse art 25 ja TAI raamistiku tähenduses.
Grupierandimääruse art 25 ei defineeri otseselt TA tegevust, vaid toob välja alus- ja
rakendusuuringud. Juhime tähelepanu, et mitte kõik uuringud ei ole teadusuuringud.
Teadus- ja arendustegevus on defineeritud Teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduses ning nimetatud TAI raamistik jääb ebaselgeks.
§ 3 punkt 4: Palume mõiste „suurettevõtja“ defineerida selgemalt.
§ 3 punkt 15: Määrusest selgub, et tegemist on lisadokumendiga, mitte näiteks
vahendite kogumiga. Palume täpsustada sõnastust järgmiselt: „projektiplaan on
ettevõtja koostatud ja tema tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse, eesmärgi ja
selle täitmiseks vajalike vahendite kogumi detailne kirjeldus.“
§ 4 lg 1: Ebaselge sõnastus, palume üle vaadata (korduv märkus).
§ 4 lg 4: Paragrahvis tuduvad olevat kehtestatud loodavatele töökohtadele palga ja
lisandväärtuse nõuded, kuid nad on sõnastatud ebaselgelt; loetavuse huvides peaksid
sellised nõuded olema selgelt sõnastatud nõuetena. Sissejuhatav tekst ja järgnevate
punktide tekst ei ole ühtne, punktid 1-3 ei ole sõnastatud näitajatena, vaid pigem
nõuetena. § 4 lg 4 p 1 on viidatud meetmespetsiifilise näitajana lõikes 5 nimetatud
tingimustele vastavatele töökohtadele, kuid lõige 5 viitab tagasi lõike 3 punktile 1, mis
käsitleb rakenduskava näitajaks olevaid töökohti. Paragrahvist ei tule seetõttu välja,
mille poolest erinevad meetmespetsiifilise näitaja töökohad rakenduskava mõõdiku
saavutamisel arvesse võetavatest töökohtadest. § 4 lg 4 p 2 puhul on viidatud
Statistikaameti avaldatavatele palgaandmetele. Vaidluste ennetamseks soovitame
täpsustada, kas silmas peetakse kvartaalset või aastastatistikat. Sõnastusest ei selgu
kas kõrgema palgataseme nõudega töökohtade infot plaanitakse koguda eraldi
näitajana lisaks lg 3 p 1 nimetatud töökohtadele või soovitakse lg 4 p 2-ga täpsustada,
millised töökohad võetakse arvesse lg 3 p 1 mõõdiku saavutamise hindamisel.
§ 4 lõikes 4 esitatud määruse spetsiifilised tulemusnäitajad on sõnastatud ka läbi
erinevate tingimuste. Soovitame määruse spetsiifiliste näitajate nimetused sõnastada
selliselt, et need oleksid selged ja üheselt mõistetavad ning neid oleks võimalik lisada
ka struktuuritoetuste registrisse eraldi projekti näitajatena (sarnaselt § 4 lõigetega 2 ja
3). Hetkel on §-s 4 esitatud selgitus näitaja sisu kohta, aga näitaja nimetus on puudu.
§ 4 lg 6: Palume selgitust, et kas kehtib uuele töökohale asumise või üldiselt
ettevõttesse tööle asumise puhul?
§ 6 lg 1 ja 2: Ettepanek: Lõikes 1 nimetatud koostöölepingus sätestatakse muuhulgas,
partnerile makstava tasu tingimused kui üks partner loobub oma osast projekti
2
tulemustes. Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud
intellektuaalomandi õiguste turuhinnaga.
Selgitus: praegu on kirjutatud, et justkui alles siis kui üks partner loobub, sätestatakse
lepingus tingimused.
§ 7 lg 3 punkt 1: Investeeringud taastuvenergiaase on juba praegu tihti tulutoovad (nt
päikese ja tuulepargid), samuti on Majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumil
ettenähtud mh korraldada lähiaastatel taastuvenergia vähempakkumisi. Lisaks,
konkreetselt Narva küttelahenduse taastuvallikatele üleviimine on toetatav teisest
ÕÜF meetmest. Sellest tulenevalt pakume kaaluda, kas sätestada eraldi, et käesoleva
meetme raames taastuvenergiasse investeeringute teostamiseks toetuse taotlemine ei
ole kombineeritav teiste taastuvenergia edendamise meetmetega. Sooviks vältida
meetmete- ja pingutuste vahelist dubleerimist.
§ 7 lg 3 punkt 1: „Tugitegevused“ – määruses ei ole määratletud, et mis need olla
võiks. Siin võiks olla avatud loetelu, nt „tugitegevused, sh…“
§ 7 lg 6: Ettepanek täpsustada, et „Kui toetatava § 7 lg 3 tegevuse asukoht on …“,
kuna § 7 lg’s 2 sisalduvad tegevused ei saa asuda väljaspool Eestis, ning isegi
täpsemalt, Ida-Viru maakonda.
§ 8 lg 4: Sõnastuses asendada sõna „abikõlblik“ sõnaga „abikõlblikud“.
§ 9 lg 4 ja 5: Kas toodud välistuse puhul on abikõlblikkuse perioodi maksimaalne
kestus pikem või lühem kui 36 kuud?
§ 10 lg 7 punktid 4 ja 5: Kuidas taotlemisel on võimalik adekvaatselt hinnata
lisandväärtust tulevikus? Samuti, tootmise käivitumise või ekspordi plaanimise eest
saab suuremat toetust taotleda. Tunduvad üsna lõdvad kriteeriumid.
§ 12 lg 1 punkt 2: EMTAK kood 2893 – kuna see sisaldab ka toiduainete- ja
joogitööstusmasinate tootmist (lisaks tubakale, mis on ÕÜF puhul välistatud), siis
ettepanek on seda välistust siin punktis mitte mainida, vaid välistada tubakaga seotuid
tegevusi üldise välistusega, mis on toodud § 2 lg 4 punktis 5
§ 12 lg 3 Kaalumiseks: vb on põhjendatud siia loetellu punkti lisamine, et „projekt ei
tohi olla sisulises vastuolus § 2 lg 4 tooduga, isegi, kui EMTAK sobib“ (sõnastus
esialgne).
§ 12 lg 3 punkt 2: Sõnastus on vastupidine sissejuhatava lause ülesehitusega – ühel
juhul sõnastatud välistus, teisel kohustus.
§ 16 lg 4: Paragrahvi eelnevatest lõigetest selgub, et eelhinnang antakse
projektiplaanile. Kui see nii on, et eelhinnang antakse vaid projektiplaanile, siis võiks
ka selles lõikes märkida (4) „Positiivne eelhinnang projektiplaanile ei ole
rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv.“
§ 19 lg 5 punktid 1 ja 4: Eelnõust ei selgu, mille poolest eristuvad omavahel
kriteeriumid 1 ja 4. Mille alusel plaanitakse hinnata taotluste erinevat mõju Ida-
Virumaa ettevõtluse ning majanduse edendamisse? Kuidas see mõju erineb taotluste
mõjust meetme eesmärkidesse, milleks on toetada Ida-Viru maakonna majanduse
mitmekesistumist ja ettevõtjate konkurentsivõime kasvu?
Lisaks on 1. hindamiskriteeriumi juurde toodud ka "mõju ettevõtja
majandustulemustele", mis on oluliselt teistsugune kriteerium. Ei ole selge, kuidas
meetme eesmärgid ja ettevõtte majandustulemused ühe kriteeriumi sees omavahel
kaalutud saavad. 4. kriteeriumi puhul ei ole arusaadav, mida täpsemalt hinnatakse ja
mismoodi see eristub 1. kriteeriumist.
Vastavalt määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise
3
üldised tingimused“ § 41 lg 1 punktile 8 eelnõus selgelt välja tuua, et milliseid
tegevusi käsitletakse strateegiliselt olulise tegevusena.
Riigiabi puudutavad kommentaarid
§ 7 lg 3 punkt 1 (tugitegevused), § 9 lg 3 ja § 13 lg 1 punkt 18: eelnõust ei selgu, mida
peetakse silmas „tugitegevuste“, mis on abikõlblikud ja mille jaoks võib anda
vähese tähtsusega abi (vt § 2 lg 1 punkt 4). Seletuskirjas on selgitatud, et
tugitegevuste kulude all mõeldakse muu hulgas ka projekteerimiskulusid. § 9 lg 3
alusel tehakse erisus projekt töödega alustamisele, lubades enne taotluse esitamist
rakendusüksusele alustada eelnõu § 13 lg 1 punktis 18 nimetatud ehitusprojekti
koostamisega. Seletuskirjas on § 13 lg 1 punkti 18 kohta kirjutatud, et ehitusprojektid
kulud hüvitatakse tagasiulatuvalt vähese tähtsusega abina, kuid see peaks olema kirjas
ka eelnõus.
Seega tuleks läbipaistvuse huvides ka eelnõus täpsustada, et sellised kulud on
abikõlblikud vaid juhul, kui selleks antakse vähese tähtsusega abi. Selleks soovitame
lisada § 7 lg 3 punkti 1 teksti „,sealhulgas § 13 lõike 1 punktis 18 nimetatud
ehitusprojekti koostamine“.
§ 8 lg 4: teisel real tuleks ära jätta tekst „renditakse või“ ja jätta vaid tekst „…kui vara
omandatakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49(b) alusel VKE-st toetuse
saaja korral või punkti 51(b) alusel suurettevõtjast toetuse saaja korral.“ Nimelt
viidatakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 49(b) ja punktis 51(b) ainult
vara soetamisele, mitte rentimisele (vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud
tegevuse).
Tehniline kommentaar: lause alguses peaks olema „Lõikes 2 nimetatud kulud on
abikõlblikud“ (praegu: Lõikes 2 nimetatud kulud on abikõlblik).
§ 10 lg 7: viide § 13 lõikele 1 ei ole ilmselt õige.
§ 11 lg 6: viide § 6 lõikele 4 peaks ilmselt olema § 7 lõikele 4.
§ 11 lg 10: kirjas on, et omafinantseeringu määr peab olema vähemalt 35% projekti
abikõlblikest kuludest, kuid § 11 eelmistes lõigetes on osaliselt lubatud suuremad abi
osakaalud projekti abikõlblikest kuludest. Palume kontrollida, kas lõige 10 on
kooskõlas eelnevate lõigetega.
§ 13 lg 1: palume lisada üldise grupierandi määruse artikkel 6 lõikes 2 nimetatud info,
kuna juhul, kui taotlus ei sisalda sellist infot, ei loeta projektil olevat ergutavat mõju.
§ 23 lg 4: palume lisada lause lõppu teksti „ ja ei ole vastuolus riigiabi reeglitega“.
Nimelt ei tohi taotluse rahuldamise otsust tagasiulatuvalt muuta, kui muutmine
puudutab abi osakaale, abi summat vms, sest see oleks vastuolu riigiabi ergutava mõju
nõudega.
Seletuskirja puudutavad kommentaarid
Palume välja tuua seose Tegevuspõhise eelarve (TERE) raamistikuga.
Vastavalt ÕÜF asutamise määrusele, on ÕÜF fookuses on väikese – ja keskmise
suurusega (VKE) ning suurettevõtete projektid on toetatavad vaid teatud juhtudel (vt ÕÜF
asutamise määruse sissejuhatuse punkt 16 ning artikli 8 lõpus sätestatud erisused).
Käesolevas määruses ei ole aga selgelt eristatud VKEd ja suurettevõtted. Seega, palume
eraldi välja tuua kas loogilises kohas määruses endas, või vähemalt määruse seletuskirjas:
1) ÕÜF asutamise määruses sätestatud suurettevõtete toetamise erisusi;
4
2) mainida ÕÜ kavas sisalduv juhtumipõhine analüüs (gap-analysis), millega on
põhjendatud suurettevõtete projektide toetamise vajadus ÕÜF vahenditest Ida-Virumaal;
3) põhjendada lühidalt, miks ei ole määruses suurettevõtetele kohalduvaid ÕÜF erisusi
eraldi sätestatud.
Eelnõu §-i 12 kommenteerivas lõigus, osas „Sihtgrupi määratlemisel on lähtutud seejuures
eeskätt järgnevatest eeldustest: …“ palume lühidalt välja tuua eelnõu seoseid ka Eesti
nutika spetsialiseerimise strateegia kasvuvaldkondadega, sarnaselt ÕÜ kavas kirjeldatuga
(vt ÕÜ kava ptk 2.1 osa „Võimalikud kasvuvaldkonnad“; 2.2 lõigud 2-5; 2.3 viimane osa,
kus on kirjeldatud Eesti S3).
Seletuskirja osa „3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele“ – palume kinnitada, et
eelnõu arvestab ka Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega
luuakse ÕÜF.
Seletuskirja osa „4. Eelnõu mõjud“ sisustamisel ja täiendamisel võib vajadusel kasutada
SF21-27 ÜKP fondide rakenduskavale tehtud KMH ja DNSH analüüse, kus käesolevat
meedet on eraldi käsitletud. Osas „a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine“
võiks eraldi mainida eelnõu vastavust ÕÜF määruses sätestatud nõuet panustada 2050. a
eesmärkide saavutamisse suurettevõtete investeeringute puhul.
Palume täiendada seletuskirjas eelnõu § 4 lõiget 7 puudutavat, et oleks näha, kuidas
aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide
saavutamisele toetades seeläbi seotud horisontaalseid põhimõtteid ja väärtusi. Hetkel on
märgitud, et puutumus on tasakaalustatud regionaalarengu eesmärgiga ja lisatud vastavad
strateegia „Eesti 2035“ näitajad, kuid ei ole toodud analüüsi teiste antud sihiga seotud
horisontaalsete põhimõtetega puutumuse olemasolu kohta. Kuna tegevustele kohaldub „ei
kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamise ning kliimakindluse nõue, siis minimaalselt
on puutumus lisaks keskkonnaeesmärkidega ning lisama peaks vähemalt ühe järgnevatest
näitajatest:
1) ressursitootlikkus
2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides
3) taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises
4) ringleva materjali määr
Lisaks vastavalt Sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse hinnangule
on võimalik seose olemasolu nii soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise kui
ligipääsetavusega, mis tähendab, et seletuskirjas peab kajastuma analüüs nimetatud seose
olemasolu või puudumise kohta. Ligipääsetavuse analüüsil palun arvestada, et puuetega
inimeste õiguste konventsiooni rakendamine on üks horisontaalsetest eeltingimustest.
Soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega puutumuse korral palun kasutada näitajana soolist
palgalõhet, võrdsete võimaluste puhul IMD (Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise
Instituudi) rahvusvahelise konkurentsivõime indeksit ning ligipääsetavuse korral
ligipääsetavuse näitajat. Puutumuse olemasolul peaks täiendama vastavalt ka § 19.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
5
Kristiina Tuisk
[email protected]
6