dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumiste edastamine

Rahandusministeerium · 17. juuni 2022
Viit
1.4-1/5228-1
Registreeritud
17. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Kaur Kajak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond)

Failid

  • 📎RK_22-01245-3.asice371 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Meie: 17.06.2022 nr 7-5.1/22-01245-3 Pöördumiste edastamine Edastan vastamiseks Vabariigi Valitsusele adresseeritud Riigikogu kultuurikomisjoni ja Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kirjad. Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Kaja Kallas Vabariigi Valitsus Liina Kersna .06.2022 nr 2-7/22-81/4 Kristi Vinter-Nemvalts Haridus- ja Teadusministeerium Pöördumine seoses Lüganuse Kooliga Pöördume teie poole taotlusega leida lahendus Lüganuse Kooli probleemile. Lüganuse kant on pika asustusajalooga. Esimesed kirjalikud tõendid Lüganusele ehitatud koolihoonest pärinevad aastast 1694, seega on tegu Ida-Virumaa vanima kooliga väljaspool Narva linna. Ärkamisajal algas võitlus emakeelse kooli eest. Kohalikud seltskonnategelased lõid Lüganuse Hariduse Seltsi, mis seadis oma eesmärgiks rahva haridusjärje tõstmise emakeelse kooli asutamise abil. Kuueaastase õpiajaga kool valmis Erra-Liival 1910. aasta sügisel. 1926. aastaks ehitati Püssi mõisa varemeile suurem ja esinduslikum hoone, kuhu esialgu asus Püssi kuueklassiline algkool, millest hiljem sai Püssi seitsmeklassiline kool. 1956. aastal muudeti kool keskkooliks. Seal, looduslikult kaunis kohas endises mõisapargis Purtse jõe kaldal paikneb nüüdki 2018. aastal põhikooliks muudetud praegune Lüganuse Kool. Seal on olemas suurepärased võimalused looduskallakuga õuesõppe arendamiseks ning sportimiseks. Kooli juurde on võimalik luua matka- ja loodushariduskeskus, aga ka ajalookeskus. Lüganuse Kool on niisiis pika ja väärika ajalooga, aga lisaks ka hea õpikeskkonna ja väga heade õpitulemustega kool, on aastaid olnud riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite tulemuste poolest kõrgel kohal. 2020. aastal jõudsid Lüganuse Kooli õpilased Euroopa statistikavõistluse Euroopa finaali ühena kolmest Eesti koolist. Lüganuse Kooli õpilased on saavutanud kõrgeid kohti maakondlikel ja vabariiklikel aineolümpiaadidel. Lüganuse Koolis käivad õpilased peamiselt Lüganuse alevikust, Püssi linnast, Purtse ja Varja küladest. Tegu on valdavalt eestikeelsete asulatega. Näiteks 400 elanikuga Lüganuse alevikus elab alla kümne vene kodukeelega inimese. Koolis õpib 2021/22. õppeaastal 60 õpilast. Kuna kooli sulgemisest on räägitud juba mitu aastat, siis on osa piirkonna õpilasi asunud õppima Kiviõli I Keskkooli, ent Lüganuse Kool on praegu valla parima haridustasemega kool ja kooli sisekliima on hea. Ida-Virumaal kahaneb eestlaste suhtarv, mis on julgeolekuoht ning õõnestab Eesti lõimumis- ja regionaalpoliitika tulemusi. Eestlus Ida-Virumaal püsib just maaelanikkonnal. Eestikeelseid piirkondi, kus tegeletakse aktiivselt ka väikeettevõtlusega ja areneb seltsitegevus, tuleb Ida- Virumaal hoida. Ka Lüganuse vallas väheneb ja vananeb Püssi ja Kiviõli linnade elanikkond, kuid samal ajal maaelanikkond tasapisi nooreneb ja suureneb. Noored, ärksamad, ettevõtlikumad ja jõukamad eestlased on hakanud eriti Ida-Viru maapiirkondadesse naasma. Maale pöörduvad noored soovivad ka maalähedast taristut – maakoole ja maalasteaedu. Nende kadumisel ei näe noored Ida-Virumaal elamisel tulevikku. Mitmed Lüganuse lapsevanemad on avaldanud, et kui Lüganuse Kool suletakse, siis peavad nad Lüganuse vallast ära kolima. Kahjuks kolitakse siis ära ka Ida-Virumaalt. 2 Ida-Virumaa eestikeelsed ja eestimeelsed väikekoolid saavad säilida ainult kohaliku omavalitsuse ja riigi toel. Kui Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ei suuda veel alles jäänud maakoole üleval pidada, siis peaks riik nende ülalpidamise võtma enda kanda. Lüganuse valla eestlastest elanikud ei saa aga riigilt tuge. Lapsevanematele on jäetud sisuliselt ainult üks koolivalik Kiviõli I Keskkooli näol, kuhu on lapsel ühistransporti kasutades ebamugav minna ja kus toimub vaatamata deklareeritule kakskeelne õpe, mille tulemusel kannatab eesti laste hariduse kvaliteet. Lüganuse Kooli lapsevanemate nägemuses saaks eestikeelse kogukonna ja hariduse elujõud tagatud, kui kohapeal hakkaks toimima järgmine haridustsükkel: eestikeelne alusharidus Püssi lasteaiast, tugev eestikeelne põhiharidus Lüganuse riigikoolist, tugev gümnaasiumiharidus Kohtla-Järve Gümnaasiumist ja kõrgharidus Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžist. Tekkivast sünergiast oleks kasu nii Lüganuse vallale kui ka Ida-Viru maakonnale tervikuna. Noortele on siis tagatud kvaliteetne haridus maakonnast lahkumata alates lasteaiast ja lõpetades kõrgkooliga. Püssi lasteaias ja Lüganuse Koolis on venekeelsete laste integratsioon toiminud väga edukalt juba aastaid, sest Püssis on kõikidele piirkonna lastele ainult üks lasteaed ja see on eestikeelse õppega. See tähendab, et venekeelsest perekonnast laps saab juba lasteaias piisava eesti keele taseme, et edasi õppida Lüganuse Koolis, kus on samuti õppekeeleks ainult eesti keel. Riik ei tohiks lubada olukorda, kus Ida-Virumaa venekeelsed linnad dikteerivad eestikeelsetele maapiirkondadele oma huvidest lähtuvaid tingimusi, milleks on piirkonnas tekkinud võimalused pärast haldusreformi. Lüganuse Kooli puhul on see just nii kujunenud. Käesoleva aasta 30. märtsil otsustas Lüganuse Vallavolikogu Lüganuse Kooli tänavu sügisest sulgeda. Lapsevanemad sellega ei leppinud ja otsus vaidlustati kohtus. Seega vajab Lüganuse Kool abi nii lühi- kui ka pikemas perspektiivis. Lahendus võiks olla Lüganuse Kooli kiiremas korras riigistamine, nagu otsustati Kohtla-Järve Järve Kooli puhul. Kooli riigistamisega saavutaks kohe kulude kokkuhoiu ka Lüganuse Vallavalitsus, mida väidetavalt ähvardab saneerimine. See oleks kõigile osapooltele kasulik lahendus, kuna vald saavutab kohe kokkuhoiu kooli ülalpidamiskuludelt ligikaudu 317 000 eurot aastas, kogukond ja lapsevanemad saavad kindlustunde kooli jätkamise osas ning riik saab ainult eestikeelset ja eestimeelset haridust pakkuva tugeva maakooli Ida-Virumaal. Seeläbi suureneb ka riigi julgeolek. Riigikogu kultuurikomisjon pöördub Vabariigi Valitsuse ning eraldi Haridus- ja Teadusministeeriumi poole taotlusega leida kohe Lüganuse Kooli riigistamiseks vajaminev summa, kasutades vajadusel valitsuse reservfondi. Lüganuse Kooli riigistamist tuleb koolivõrgu kontekstis käsitleda ühekordse erandliku ja kaalutletud otsusena, mis iseenesest ei loo pretsedente tulevikus. Lugupidamisega Jaak Valge (allkirjastatud digitaalselt) aseesimees Urvo Klopets 631 6482 [email protected] Kaja Kallas Vabariigi Valitsus Liina Kersna .06.2022 nr 2-7/22-81/5 Kristi Vinter-Nemvalts Haridus- ja Teadusministeerium Pöördumine Pöördume teie poole taotlusega leida lahendus Lüganuse Kooli probleemile. Lüganuse kant on pika asustusajalooga. Esimesed kirjalikud tõendid Lüganusele ehitatud koolihoonest pärinevad aastast 1694, seega on tegu Ida-Virumaa vanima kooliga väljaspool Narva linna. Ärkamisajal algas võitlus emakeelse kooli eest. Kohalikud seltskonnategelased lõid Lüganuse Hariduse Seltsi, mis seadis oma eesmärgiks rahva haridusjärje tõstmise emakeelse kooli asutamise abil. Kuueaastase õpiajaga kool valmis Erra-Liival 1910. aasta sügisel. 1926. aastaks ehitati Püssi mõisa varemeile suurem ja esinduslikum hoone, kuhu esialgu asus Püssi kuueklassiline algkool, millest hiljem sai Püssi seitsmeklassiline kool. 1956. aastal muudeti kool keskkooliks. Seal, looduslikult kaunis kohas endises mõisapargis Purtse jõe kaldal paikneb nüüdki 2018. aastal põhikooliks muudetud praegune Lüganuse Kool. Seal on olemas suurepärased võimalused looduskallakuga õuesõppe arendamiseks ning sportimiseks. Kooli juurde on võimalik luua matka- ja loodushariduskeskus, aga ka ajalookeskus. Lüganuse Kool on niisiis pika ja väärika ajalooga, aga lisaks ka hea õpikeskkonna ja väga heade õpitulemustega kool, on aastaid olnud riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite tulemuste poolest kõrgel kohal. 2020. aastal jõudsid Lüganuse Kooli õpilased Euroopa statistikavõistluse Euroopa finaali ühena kolmest Eesti koolist. Lüganuse Kooli õpilased on saavutanud kõrgeid kohti maakondlikel ja vabariiklikel aineolümpiaadidel. MTÜ Lüganuse Tagaküla esindaja sõnul oli õpilaste käesoleva õppeaasta põhikooli eesti keele eksami tulemus minimaalselt 88%. Lüganuse Koolis käivad õpilased peamiselt Lüganuse alevikust, Püssi linnast, Purtse ja Varja küladest. Tegu on valdavalt eestikeelsete asulatega. Näiteks 400 elanikuga Lüganuse alevikus elab alla kümne vene kodukeelega inimese. Koolis õpib 2021/22. õppeaastal 60 õpilast. Kuna kooli sulgemisest on räägitud juba mitu aastat, siis on osa piirkonna õpilasi asunud õppima Kiviõli I Keskkooli, ent Lüganuse Kool on praegu valla parima haridustasemega kool ja kooli sisekliima on hea. Ida-Virumaal kahaneb eestlaste suhtarv, mis on julgeolekuoht ning õõnestab Eesti lõimumis- ja regionaalpoliitika tulemusi. Eestlus Ida-Virumaal püsib just maaelanikkonnal. Eestikeelseid piirkondi, kus tegeletakse aktiivselt ka väikeettevõtlusega ja areneb seltsitegevus, tuleb Ida- Virumaal hoida. Ka Lüganuse vallas väheneb ja vananeb Püssi ja Kiviõli linnade elanikkond, kuid samal ajal maaelanikkond tasapisi nooreneb ja suureneb. Noored, ärksamad, ettevõtlikumad ja jõukamad eestlased on hakanud eriti Ida-Viru maapiirkondadesse naasma. Maale pöörduvad noored soovivad ka maalähedast taristut – maakoole ja maalasteaedu. Nende kadumisel ei näe 2 noored Ida-Virumaal elamisel tulevikku. Mitmed Lüganuse lapsevanemad on avaldanud, et kui Lüganuse Kool suletakse, siis peavad nad Lüganuse vallast ära kolima. Kahjuks kolitakse siis ära ka Ida-Virumaalt. Ida-Virumaa eestikeelsed ja eestimeelsed väikekoolid saavad säilida ainult kohaliku omavalitsuse ja riigi toel. Kui Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ei suuda veel alles jäänud maakoole üleval pidada, siis peaks riik nende ülalpidamise võtma enda kanda. Lüganuse valla eestlastest elanikud ei saa aga riigilt tuge. Lapsevanematele on jäetud sisuliselt ainult üks koolivalik Kiviõli I Keskkooli näol, kuhu on lapsel ühistransporti kasutades ebamugav minna ja kus toimub vaatamata deklareeritule kakskeelne õpe, mille tulemusel kannatab eesti laste hariduse kvaliteet. Lüganuse Kooli lapsevanemate nägemuses saaks eestikeelse kogukonna ja hariduse elujõud tagatud, kui kohapeal hakkaks toimima järgmine haridustsükkel: eestikeelne alusharidus Püssi lasteaiast, tugev eestikeelne põhiharidus Lüganuse riigikoolist, tugev gümnaasiumiharidus Kohtla-Järve Gümnaasiumist ja kõrgharidus Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžist. Tekkivast sünergiast oleks kasu nii Lüganuse vallale kui ka Ida-Viru maakonnale tervikuna. Noortele on siis tagatud kvaliteetne haridus maakonnast lahkumata alates lasteaiast ja lõpetades kõrgkooliga. Püssi lasteaias ja Lüganuse Koolis on venekeelsete laste integratsioon toiminud väga edukalt juba aastaid, sest Püssis on kõikidele piirkonna lastele ainult üks lasteaed ja see on eestikeelse õppega. See tähendab, et venekeelsest perekonnast laps saab juba lasteaias piisava eesti keele taseme, et edasi õppida Lüganuse Koolis, kus on samuti õppekeeleks ainult eesti keel. Käesoleva aasta 30. märtsil otsustas Lüganuse Vallavolikogu Lüganuse Kooli tänavu sügisest sulgeda. Lapsevanemad sellega ei leppinud ja otsus vaidlustati kohtus. Seega vajab Lüganuse Kool abi nii lühi- kui ka pikemas perspektiivis. Tegu on maapiirkonna kooliga, kus on eriti oluline vältida kooli sulgemist, millega sisuliselt suunatakse valla elanikud maalt ära kolima. Lahendus võiks olla Lüganuse Kooli kiiremas korras riigistamine, nagu otsustati Kohtla-Järve Järve Kooli puhul. Kooli riigistamisega saavutaks kohe kulude kokkuhoiu ka Lüganuse Vallavalitsus, mida väidetavalt ähvardab saneerimine. See oleks kõigile osapooltele kasulik lahendus, kuna vald saavutab kohe kokkuhoiu kooli ülalpidamiskuludelt ligikaudu 317 000 eurot aastas, kogukond ja lapsevanemad saavad kindlustunde kooli jätkamise osas ning riik saab ainult eestikeelset ja eestimeelset haridust pakkuva tugeva maakooli Ida-Virumaal. Seeläbi suureneb ka riigi julgeolek. Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjon pöördub Vabariigi Valitsuse ning eraldi Haridus- ja Teadusministeeriumi poole taotlusega leida kohe Lüganuse Kooli riigistamiseks vajaminev summa, kasutades vajadusel valitsuse reservfondi. Lüganuse Kooli riigistamist tuleb koolivõrgu kontekstis käsitleda ühekordse erandliku ja kaalutletud otsusena, mis iseenesest ei loo pretsedente tulevikus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Stalnuhhin esimees Urvo Klopets 631 6482 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel