Haridus- ja Teadusministeerium
Meie: 17.06.2022
nr 7-5.1/22-01245-3
Pöördumiste edastamine
Edastan vastamiseks Vabariigi Valitsusele adresseeritud Riigikogu kultuurikomisjoni ja
Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kirjad.
Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Kaja Kallas
Vabariigi Valitsus
Liina Kersna .06.2022 nr 2-7/22-81/4
Kristi Vinter-Nemvalts
Haridus- ja Teadusministeerium
Pöördumine seoses Lüganuse Kooliga
Pöördume teie poole taotlusega leida lahendus Lüganuse Kooli probleemile. Lüganuse kant
on pika asustusajalooga. Esimesed kirjalikud tõendid Lüganusele ehitatud koolihoonest
pärinevad aastast 1694, seega on tegu Ida-Virumaa vanima kooliga väljaspool Narva linna.
Ärkamisajal algas võitlus emakeelse kooli eest. Kohalikud seltskonnategelased lõid Lüganuse
Hariduse Seltsi, mis seadis oma eesmärgiks rahva haridusjärje tõstmise emakeelse kooli
asutamise abil. Kuueaastase õpiajaga kool valmis Erra-Liival 1910. aasta sügisel. 1926.
aastaks ehitati Püssi mõisa varemeile suurem ja esinduslikum hoone, kuhu esialgu asus Püssi
kuueklassiline algkool, millest hiljem sai Püssi seitsmeklassiline kool. 1956. aastal muudeti
kool keskkooliks. Seal, looduslikult kaunis kohas endises mõisapargis Purtse jõe kaldal
paikneb nüüdki 2018. aastal põhikooliks muudetud praegune Lüganuse Kool. Seal on olemas
suurepärased võimalused looduskallakuga õuesõppe arendamiseks ning sportimiseks. Kooli
juurde on võimalik luua matka- ja loodushariduskeskus, aga ka ajalookeskus.
Lüganuse Kool on niisiis pika ja väärika ajalooga, aga lisaks ka hea õpikeskkonna ja väga
heade õpitulemustega kool, on aastaid olnud riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite
tulemuste poolest kõrgel kohal. 2020. aastal jõudsid Lüganuse Kooli õpilased Euroopa
statistikavõistluse Euroopa finaali ühena kolmest Eesti koolist. Lüganuse Kooli õpilased on
saavutanud kõrgeid kohti maakondlikel ja vabariiklikel aineolümpiaadidel. Lüganuse Koolis
käivad õpilased peamiselt Lüganuse alevikust, Püssi linnast, Purtse ja Varja küladest. Tegu on
valdavalt eestikeelsete asulatega. Näiteks 400 elanikuga Lüganuse alevikus elab alla kümne
vene kodukeelega inimese. Koolis õpib 2021/22. õppeaastal 60 õpilast. Kuna kooli
sulgemisest on räägitud juba mitu aastat, siis on osa piirkonna õpilasi asunud õppima Kiviõli I
Keskkooli, ent Lüganuse Kool on praegu valla parima haridustasemega kool ja kooli
sisekliima on hea.
Ida-Virumaal kahaneb eestlaste suhtarv, mis on julgeolekuoht ning õõnestab Eesti lõimumis-
ja regionaalpoliitika tulemusi. Eestlus Ida-Virumaal püsib just maaelanikkonnal. Eestikeelseid
piirkondi, kus tegeletakse aktiivselt ka väikeettevõtlusega ja areneb seltsitegevus, tuleb Ida-
Virumaal hoida. Ka Lüganuse vallas väheneb ja vananeb Püssi ja Kiviõli linnade elanikkond,
kuid samal ajal maaelanikkond tasapisi nooreneb ja suureneb. Noored, ärksamad,
ettevõtlikumad ja jõukamad eestlased on hakanud eriti Ida-Viru maapiirkondadesse naasma.
Maale pöörduvad noored soovivad ka maalähedast taristut – maakoole ja maalasteaedu.
Nende kadumisel ei näe noored Ida-Virumaal elamisel tulevikku. Mitmed Lüganuse
lapsevanemad on avaldanud, et kui Lüganuse Kool suletakse, siis peavad nad Lüganuse
vallast ära kolima. Kahjuks kolitakse siis ära ka Ida-Virumaalt.
2
Ida-Virumaa eestikeelsed ja eestimeelsed väikekoolid saavad säilida ainult kohaliku
omavalitsuse ja riigi toel. Kui Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ei suuda veel alles
jäänud maakoole üleval pidada, siis peaks riik nende ülalpidamise võtma enda kanda.
Lüganuse valla eestlastest elanikud ei saa aga riigilt tuge. Lapsevanematele on jäetud sisuliselt
ainult üks koolivalik Kiviõli I Keskkooli näol, kuhu on lapsel ühistransporti kasutades
ebamugav minna ja kus toimub vaatamata deklareeritule kakskeelne õpe, mille tulemusel
kannatab eesti laste hariduse kvaliteet. Lüganuse Kooli lapsevanemate nägemuses saaks
eestikeelse kogukonna ja hariduse elujõud tagatud, kui kohapeal hakkaks toimima järgmine
haridustsükkel: eestikeelne alusharidus Püssi lasteaiast, tugev eestikeelne põhiharidus
Lüganuse riigikoolist, tugev gümnaasiumiharidus Kohtla-Järve Gümnaasiumist ja kõrgharidus
Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžist. Tekkivast sünergiast oleks kasu nii Lüganuse
vallale kui ka Ida-Viru maakonnale tervikuna. Noortele on siis tagatud kvaliteetne haridus
maakonnast lahkumata alates lasteaiast ja lõpetades kõrgkooliga. Püssi lasteaias ja Lüganuse
Koolis on venekeelsete laste integratsioon toiminud väga edukalt juba aastaid, sest Püssis on
kõikidele piirkonna lastele ainult üks lasteaed ja see on eestikeelse õppega. See tähendab, et
venekeelsest perekonnast laps saab juba lasteaias piisava eesti keele taseme, et edasi õppida
Lüganuse Koolis, kus on samuti õppekeeleks ainult eesti keel.
Riik ei tohiks lubada olukorda, kus Ida-Virumaa venekeelsed linnad dikteerivad
eestikeelsetele maapiirkondadele oma huvidest lähtuvaid tingimusi, milleks on piirkonnas
tekkinud võimalused pärast haldusreformi. Lüganuse Kooli puhul on see just nii kujunenud.
Käesoleva aasta 30. märtsil otsustas Lüganuse Vallavolikogu Lüganuse Kooli tänavu sügisest
sulgeda.
Lapsevanemad sellega ei leppinud ja otsus vaidlustati kohtus. Seega vajab Lüganuse Kool abi
nii lühi- kui ka pikemas perspektiivis. Lahendus võiks olla Lüganuse Kooli kiiremas korras
riigistamine, nagu otsustati Kohtla-Järve Järve Kooli puhul. Kooli riigistamisega saavutaks
kohe kulude kokkuhoiu ka Lüganuse Vallavalitsus, mida väidetavalt ähvardab saneerimine.
See oleks kõigile osapooltele kasulik lahendus, kuna vald saavutab kohe kokkuhoiu kooli
ülalpidamiskuludelt ligikaudu 317 000 eurot aastas, kogukond ja lapsevanemad saavad
kindlustunde kooli jätkamise osas ning riik saab ainult eestikeelset ja eestimeelset haridust
pakkuva tugeva maakooli Ida-Virumaal. Seeläbi suureneb ka riigi julgeolek.
Riigikogu kultuurikomisjon pöördub Vabariigi Valitsuse ning eraldi Haridus- ja
Teadusministeeriumi poole taotlusega leida kohe Lüganuse Kooli riigistamiseks vajaminev
summa, kasutades vajadusel valitsuse reservfondi. Lüganuse Kooli riigistamist tuleb
koolivõrgu kontekstis käsitleda ühekordse erandliku ja kaalutletud otsusena, mis iseenesest ei
loo pretsedente tulevikus.
Lugupidamisega
Jaak Valge
(allkirjastatud digitaalselt)
aseesimees
Urvo Klopets
631 6482
[email protected]
Kaja Kallas
Vabariigi Valitsus
Liina Kersna .06.2022 nr 2-7/22-81/5
Kristi Vinter-Nemvalts
Haridus- ja Teadusministeerium
Pöördumine
Pöördume teie poole taotlusega leida lahendus Lüganuse Kooli probleemile. Lüganuse kant on
pika asustusajalooga. Esimesed kirjalikud tõendid Lüganusele ehitatud koolihoonest pärinevad
aastast 1694, seega on tegu Ida-Virumaa vanima kooliga väljaspool Narva linna. Ärkamisajal
algas võitlus emakeelse kooli eest. Kohalikud seltskonnategelased lõid Lüganuse Hariduse
Seltsi, mis seadis oma eesmärgiks rahva haridusjärje tõstmise emakeelse kooli asutamise abil.
Kuueaastase õpiajaga kool valmis Erra-Liival 1910. aasta sügisel. 1926. aastaks ehitati Püssi
mõisa varemeile suurem ja esinduslikum hoone, kuhu esialgu asus Püssi kuueklassiline algkool,
millest hiljem sai Püssi seitsmeklassiline kool. 1956. aastal muudeti kool keskkooliks. Seal,
looduslikult kaunis kohas endises mõisapargis Purtse jõe kaldal paikneb nüüdki 2018. aastal
põhikooliks muudetud praegune Lüganuse Kool. Seal on olemas suurepärased võimalused
looduskallakuga õuesõppe arendamiseks ning sportimiseks. Kooli juurde on võimalik luua
matka- ja loodushariduskeskus, aga ka ajalookeskus.
Lüganuse Kool on niisiis pika ja väärika ajalooga, aga lisaks ka hea õpikeskkonna ja väga heade
õpitulemustega kool, on aastaid olnud riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite tulemuste poolest
kõrgel kohal. 2020. aastal jõudsid Lüganuse Kooli õpilased Euroopa statistikavõistluse Euroopa
finaali ühena kolmest Eesti koolist. Lüganuse Kooli õpilased on saavutanud kõrgeid kohti
maakondlikel ja vabariiklikel aineolümpiaadidel. MTÜ Lüganuse Tagaküla esindaja sõnul oli
õpilaste käesoleva õppeaasta põhikooli eesti keele eksami tulemus minimaalselt 88%. Lüganuse
Koolis käivad õpilased peamiselt Lüganuse alevikust, Püssi linnast, Purtse ja Varja küladest.
Tegu on valdavalt eestikeelsete asulatega. Näiteks 400 elanikuga Lüganuse alevikus elab alla
kümne vene kodukeelega inimese. Koolis õpib 2021/22. õppeaastal 60 õpilast. Kuna kooli
sulgemisest on räägitud juba mitu aastat, siis on osa piirkonna õpilasi asunud õppima Kiviõli I
Keskkooli, ent Lüganuse Kool on praegu valla parima haridustasemega kool ja kooli sisekliima
on hea.
Ida-Virumaal kahaneb eestlaste suhtarv, mis on julgeolekuoht ning õõnestab Eesti lõimumis- ja
regionaalpoliitika tulemusi. Eestlus Ida-Virumaal püsib just maaelanikkonnal. Eestikeelseid
piirkondi, kus tegeletakse aktiivselt ka väikeettevõtlusega ja areneb seltsitegevus, tuleb Ida-
Virumaal hoida. Ka Lüganuse vallas väheneb ja vananeb Püssi ja Kiviõli linnade elanikkond,
kuid samal ajal maaelanikkond tasapisi nooreneb ja suureneb. Noored, ärksamad, ettevõtlikumad
ja jõukamad eestlased on hakanud eriti Ida-Viru maapiirkondadesse naasma. Maale pöörduvad
noored soovivad ka maalähedast taristut – maakoole ja maalasteaedu. Nende kadumisel ei näe
2
noored Ida-Virumaal elamisel tulevikku. Mitmed Lüganuse lapsevanemad on avaldanud, et kui
Lüganuse Kool suletakse, siis peavad nad Lüganuse vallast ära kolima. Kahjuks kolitakse siis ära
ka Ida-Virumaalt.
Ida-Virumaa eestikeelsed ja eestimeelsed väikekoolid saavad säilida ainult kohaliku
omavalitsuse ja riigi toel. Kui Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ei suuda veel alles jäänud
maakoole üleval pidada, siis peaks riik nende ülalpidamise võtma enda kanda.
Lüganuse valla eestlastest elanikud ei saa aga riigilt tuge. Lapsevanematele on jäetud sisuliselt
ainult üks koolivalik Kiviõli I Keskkooli näol, kuhu on lapsel ühistransporti kasutades ebamugav
minna ja kus toimub vaatamata deklareeritule kakskeelne õpe, mille tulemusel kannatab eesti
laste hariduse kvaliteet. Lüganuse Kooli lapsevanemate nägemuses saaks eestikeelse kogukonna
ja hariduse elujõud tagatud, kui kohapeal hakkaks toimima järgmine haridustsükkel: eestikeelne
alusharidus Püssi lasteaiast, tugev eestikeelne põhiharidus Lüganuse riigikoolist, tugev
gümnaasiumiharidus Kohtla-Järve Gümnaasiumist ja kõrgharidus Tallinna Tehnikaülikooli
Virumaa kolledžist. Tekkivast sünergiast oleks kasu nii Lüganuse vallale kui ka Ida-Viru
maakonnale tervikuna. Noortele on siis tagatud kvaliteetne haridus maakonnast lahkumata alates
lasteaiast ja lõpetades kõrgkooliga. Püssi lasteaias ja Lüganuse Koolis on venekeelsete laste
integratsioon toiminud väga edukalt juba aastaid, sest Püssis on kõikidele piirkonna lastele ainult
üks lasteaed ja see on eestikeelse õppega. See tähendab, et venekeelsest perekonnast laps saab
juba lasteaias piisava eesti keele taseme, et edasi õppida Lüganuse Koolis, kus on samuti
õppekeeleks ainult eesti keel.
Käesoleva aasta 30. märtsil otsustas Lüganuse Vallavolikogu Lüganuse Kooli tänavu sügisest
sulgeda. Lapsevanemad sellega ei leppinud ja otsus vaidlustati kohtus. Seega vajab Lüganuse
Kool abi nii lühi- kui ka pikemas perspektiivis. Tegu on maapiirkonna kooliga, kus on eriti
oluline vältida kooli sulgemist, millega sisuliselt suunatakse valla elanikud maalt ära kolima.
Lahendus võiks olla Lüganuse Kooli kiiremas korras riigistamine, nagu otsustati Kohtla-Järve
Järve Kooli puhul. Kooli riigistamisega saavutaks kohe kulude kokkuhoiu ka Lüganuse
Vallavalitsus, mida väidetavalt ähvardab saneerimine. See oleks kõigile osapooltele kasulik
lahendus, kuna vald saavutab kohe kokkuhoiu kooli ülalpidamiskuludelt ligikaudu 317 000 eurot
aastas, kogukond ja lapsevanemad saavad kindlustunde kooli jätkamise osas ning riik saab ainult
eestikeelset ja eestimeelset haridust pakkuva tugeva maakooli Ida-Virumaal. Seeläbi suureneb ka
riigi julgeolek.
Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjon pöördub Vabariigi Valitsuse ning eraldi
Haridus- ja Teadusministeeriumi poole taotlusega leida kohe Lüganuse Kooli riigistamiseks
vajaminev summa, kasutades vajadusel valitsuse reservfondi. Lüganuse Kooli riigistamist tuleb
koolivõrgu kontekstis käsitleda ühekordse erandliku ja kaalutletud otsusena, mis iseenesest ei loo
pretsedente tulevikus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mihhail Stalnuhhin
esimees
Urvo Klopets
631 6482
[email protected]