HIIUMAA VALD
KÄRDLA OSAVALLA VALITSUS
VALLAVALITSUS
Huvitatud isik Meie: 17.06.2022 nr 8-3/198-1
Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine
Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 teavitame Teid võimalusest esitada Kärdla linnas
asuva Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Kui Te ei ole 30 päeva
jooksul arvamust avaldanud, eeldame, et Te ei soovi nimetatud detailplaneeringu kohta arvamust
avaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa Randmaa
osavallavanem
Lisa(d): Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr
DP21-02)
Maria Reino
5428 0393,
[email protected]
Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000513
92413 Kärdla e-post:
[email protected] Swedbank EE692200221068460924
Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220
Hiiu maakond
Detailplaneeringu
koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
huvitatud isik: Kati Urbala
koostamise aeg: 31. mai 2022
töö number: DP21-02
koostamise algatamine: Hiiumaa Vallavolikogu
15. oktoober 2020 otsus nr 220
vastuvõtmine: ………
……...
kehtestamine: ……...
……...
Kärdla linna
Sadama tn 4 maaüksuse
detailplaneering
Kärdla, 2022
AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955
Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013
[email protected]
Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse
detailplaneeringu koosseis:
I Seletuskiri
1. Planeeringu üldandmed.............................................................................................................4
2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused...................................................4
2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine.................................................................................5
2.2. Krundi hoonestusala määramine.......................................................................................5
2.3. Krundi ehitusõiguse määramine.........................................................................................6
2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve....................................................................................6
2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv.........................................................................................6
2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind..................................................................7
2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus...................................................................................7
2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine..................................................................................................................................7
2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha määramine....................8
2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine.........................................................8
2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine............................................................9
2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine........................................9
2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine.....................................................9
2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine............................................................................9
2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine............................................10
2.5.2. Energiakasutus..........................................................................................................10
2.5.3. Loodusvarade kasutamine.........................................................................................10
2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine........................................11
2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine.........................................................................11
2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.......................................................11
2.9. Kuja määramine...............................................................................................................12
2.10. Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine........................................................................12
2.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.................................................12
2.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine......................................................................13
2.13. Servituutide seadmise vajaduse märkimine...................................................................14
2.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine
nõutav.......................................................................................................................................14
2.15. Üldplaneeringu muutmine..............................................................................................14
3. Planeeringu elluviimine............................................................................................................16
3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused....................16
3.1.1. Maakorraldustoimingud..............................................................................................16
3.1.2. Juurdepääsutee ja parkimiskohtade rajamine...........................................................16
3.1.3. Hoone projekteerimistööde teostamine.....................................................................17
3.1.4. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine................................................17
3.1.5. Ehitustööde teostamine.............................................................................................17
3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 2
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
seiremeetmed...........................................................................................................................18
II Joonised
Joonis 1 – Tugiplaan
Joonis 2 – Detailplaan
III Planeeringu juurde kuuluvad lisad
Lisa 1 Planeeringu koostamise lähteandmed
Lisa 2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
Lisa 3 Üldplaneeringu muutmise ettepaneku joonis
Lisa 4 Hiiumaa Vallavolikogu 15. oktoober 2020 otsus nr 220
Lisa 5 Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu koostamise algatamise lähteseisukohad
Lisa 6 Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu KSH vajalikkuse eelhinnang
Lisa 7 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 373463
Lisa 8 Kärdla Veevärk AS tehnilised tingimused nr 2180
Lisa 9 Kärdla Veevärk AS ühisveevärgiga liitumise skeem
Lisa 10 04. märts 2022 detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu osavõtjate registreerimisleht
Lisa 11 04. märts 2022 detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 3
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
1. Planeeringu üldandmed
Detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
terviklahenduse loomine. Koostatud detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja
ehitusprojektide koostamise aluseks.
Planeeringu koostamise eesmärgid Planeerimisseaduse § 125 kohaselt on detailplaneeringu
koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud
detailplaneeringu koostamise kohutusega alal
ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
Planeeringu koostamise alus Hiiumaa Vallavolikogu 15. oktoober 2020 otsus nr 220
“Detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine” ning sama otsusega kinnitatud detailplaneeringu
lähteseisukohad
Planeeringu koostamise korraldaja Hiiumaa Vallavalitsus
Planeeringust huvitatud isik Kati Urbala
Planeeringu koostaja AA Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud
arhitekt, EKR tase 7; Eesti Arhitektide Liit kutse nr 156251)
Projektijuht: Arno Kuusk
Alusmaterjalid OÜ Hadwest maamõõdubüroo töö nr T-20-564 (Sadama
tn 4 kü. Topo-geodeetiline uuring)
2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja
põhjendused
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on ärimaa
otstarbega maaüksuse jagamine kaheks eraldiseisvaks krundiks, kruntidele ehitusõiguse
määramine ning maaüksuse jagamise tulemusel moodustatavale tühjale krundile elamumaa
sihtotstarbe määramine. Lisaks määratakse planeeringuga juurdepääsu-, liikluskorralduse ning
tehnovõrkude rajamise põhimõtted.
Aastaid kasutusest väljas olnud olemasolevale ärifunktsiooniga hoonestusele uue ja/või
lisafunktsiooni planeerimine ei ole vastuolus piirkonna hoonestus- ja maakasutuslaadiga, sest
planeeringuala paikneb asukohas, mille mõjualas on väga palju erineva funktsiooniga maa-
alasid ja hooneid, mis on püstitatud väga erinevatel ajaperioodidel (vt detailplaneeringu lisa 1
“Planeeringu koostamise lähteandmed”).
Olemasoleva ärihoonega seotud tegevusteks ei ole suurt krunti vaja ja hoonest väljapoole
jäävad tegevused mahuvad hoone lähiümbrusse. Planeeringuala lääneossa on võimalik uus
elamukrunt rajada, sest seal on piisava suurusega kasutamata maad, olemasolev juurdepääs
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 4
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
avaliku kasutusega tänavalt (Pargi tänav), puuduvad ehitamist välistavad asjaolud ning osaliselt
on olemas tehnovõrgud.
Planeeringu koostamise perioodil nähakse kõikide planeeringualale jäävate olemasolevate
hoonete kasutuselevõttu ning vajadusel rekonstrueerimist, kuid lähtuvalt hoonestuse
konstruktiivsest olukorrast või kasutusotstarbest ja funktsionaalsusest on võimalik hooned ka
osaliselt või täielikult lammutada ning püstitada planeeringuga määratud ehitusõiguse
tingimuste raames uued hooned.
Planeeringualale planeeritud hoonete näol ei ole tegu ehitistega, mida tuleks käsitleda olulise
avaliku huviga ehitistena. Hoonestusala määramine ja hoonestusalale võimaldatud hoonete
püstitamiseks vajalike tingimuste määramine on toimunud avaliku protsessina puudutatud ja
huvitatud isikute, kohaliku omavalitsuse ning riigiasutuste koostöös.
2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringuga jagatakse planeeritav maaüksus kaheks eraldiseisvaks krundiks.
Kruntide soovituslikud lähiaadressid ning pindalad:
Krunt 1 – Sadama tn 4, pindala ca 1058 m²;
Krunt 2 – Pargi tn 1A, pindala ca 1682 m².
2.2. Krundi hoonestusala määramine
Kruntidele on määratud piiritletud hoonestusalad, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud
hooneid ja rajatisi:
Krunt 1 – hoonestusala pindala ca. 595 m². Hoonestusala hõlmab olemasoleva ärihoone
alust ja hoone ümbruse maa-ala;
Krunt 2 – hoonestusala pindala ca. 881 m². Hoonestusala hõlmab olemasoleva abihoone
alust maa-ala ja hoonestamata maa-ala krundi kesk- ja idaosas.
Hoonestusalade piiritlemisel ning suuruse ja asukoha valikul on lähtutud järgnevatest
põhimõtetest:
krundi hoonestusala on määratud suuremana kui krundile lubatud hoonete suurim
ehitisealune pindala, mis võimaldab planeeringut ellu viies hoone arhitektil valida
planeeritud hoonele sobiliku asukoha, suuruse ja kuju lähtuvalt konkreetse asukoha
geoloogilistest, geodeetilistest, looduslikest vm tingimustest;
tulenevalt tuleohutusnõuetest on naaberkruntide hoonete minimaalne nõutud vahe 8 m,
mis üldjuhul jagatakse krundi piiril pooleks. Krundi nr 2 lõunaosas on hoonestusala osa,
kuhu võib hooneid püstitada ka väiksema kui 8 m vahemaaga tingimusel, et püstitatava
hoone naabripoolne välispiire vastab tuletõkkeseina nõuetele, või püstitatakse hoonete
vahele eraldiseisev tuletõkkemüür.
Hoonestusala kulgeb osaliselt mööda olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndi piiri;
osaliselt jäävad hoonestusaladele olemasolevad tehnovõrgud ja nende kaitsevööndid –
hooneid on võimalik planeerida olemasolevate tehnovõrkude ja nende kaitsevööndite
asukohtadesse juhul kui nähakse ette tehnovõrkude ümbertõstmine või lepitakse
tehnovõrkude valdajaga kokku konkreetses tehnovõrgu asukohas kehtivates tingimustes.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 5
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
Planeeringuala paikneb tiheasustusena määratletud linna territooriumil, millest lähtuvalt peab
hoonestuse paigutamisel arvestama, et planeeringuala ning hooned on mitmest suunast
vaadeldavad, vahemaad naabritega on väikesed ning hoonete asukohavalikust sõltub ka
tervikuna tajutava õueala. Planeeritud hoonestusalal ning selle ümbruses on piisavalt ruumi, et
rajada haljastust, mis pakuks privaatsust ja täidaks kaitsehaljastuse rolli tuule, müra, tolmu jm
eest.
Planeeritud hoonete põhimahud jäävad krundi hoonestusala piiresse. Hoonestusalast
väljapoole võivad vajadusel ulatuda hoonete räästad, varikatused ning hoone külge ehitatud
terrassi katmata osad.
2.3. Krundi ehitusõiguse määramine
Planeeritud kruntidele määratakse ehitusõigus 1 mis võimaldab laiendada või lammutada
olemasolevaid ning püstitada uusi hooneid.
Krunt 1 ehitusõigus võimaldab olemasolevas hoones jätkata äritegevustega ja lisaks rajada
eluruumid kas hoone teise korruse rekonstrueerimisel, hoone laiendamisel või uue kõrvalhoone
püstitamisel. Krundil paiknev vundament lammutatakse ja vundamendi alune maa-ala jääb
hoonestusalast välja.
Krunt 2 ehitusõigus võimaldab krundile püstitada uue elamu koos ühe uue abihoonega. Krundi
lääneosas paiknev olemasolev abihoone säilitatakse ja rekonstrueeritakse, vajadusel võib seda
ka laiendada või lammutada.
Kruntidele ei planeerita olulise avaliku huviga hooneid ega rajatisi, millest tulenev mõju ulatub
mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik huvi või millest võib tõusetuda
kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.
2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve
Krundi kasutamise sihtotstarve:
Krunt 1 - 50% elamumaa, 50% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa
(EP50 / BT50);
Krunt 2 - 100% elamumaa (EP100).
Krunt 1 kasutamise sihtotstarve lähtub olemasoleva hoone varasemast kasutusotstarbest,
millele on lisavõimalusena juurde toodud elamumaa funktsioon.
Uue elamukrundi rajamine Krundile 2 on sobilik, sest maa-ala on elamukrundi rajamiseks
piisava suurusega, puuduvad elamuehitust välistavad asjaolud, krundilt on juurdepääs tänavale.
Kruntide kasutamise planeeritud sihtotstarbed ei ole vastuolus ega välistaval positsioonil
lähipiirkonna kruntide ja maaüksuste sihtotstarvetega.
2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv
Krundi hoonete suurim lubatud arv:
Krunt 1 – kuni kaks;
1
Krundi ehitusõigusega on määratud suurimad lubatud arvväärtused. Planeeritud hoonete lõplik arv,
ehitisealused pindalad, kõrgus ja korruselisus selguvad planeeringu elluviimisel projekteerimistööde käigus
ning need võivad jääda suurimatest väärtustest ka oluliselt väiksemateks
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 6
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
Krunt 2 – kuni kolm.
NB! Krundi suurima lubatud hoonete arvu hulka arvestatakse ka hooned, mis püstitatud enne
detailplaneeringu koostamist.
Krundile 1 planeeritakse kuni kaks hoonet – säilib olemasolev restoranihoone ning püstitatakse
üks uus kõrvalhoone.
Krundile 2 planeeritakse kuni kolm hoonet – säilib olemasolev abihoone ning püstitatakse üks
elamu ja üks abihoone. Planeeritud eluhoonena nähakse üksikelamut, mis on kasutatav
aastaringselt, abihoonete peamised kasutusfunktsioonid on tehnoruum, kuur, garaaž, kelder,
saun jne.
Planeeringuga määratud hoonete suurim lubatud arv lähtub põhimõttest, et ühest küljest oleks
võimalik abihoonetesse paigutada majapidamises vajalikke masinaid, töövahendeid jne, kuid et
samas ei oleks hoonete arv ja tihedus liiga suureks.
2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind:
Krunt 1 – 300 m²;
Krunt 2 – 300 m².
Määratud ehitisealuse pinna maksimaalsel väljaehitamisel on krundi täisehituse osakaaluks
Krundil 1 ca. 28% ning Krundil 2 ca. 18%. Määratud osakaalud on arvestades kruntide
kasutusotstarbeid, paiknemist tiheasustuses ning lähipiirkonna hoonestusmahtusid sobilik ega
ole keskkonnale liialt koormav.
2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus
Hoonete suurim lubatud kõrgus:
Krunt 1 – kuni 9 m ja kuni kaks korrust;
Krunt 2 – kuni 9 m ja kuni kaks korrust, sh eraldiseisvate abihoonete suurimaks
lubatud kõrguseks kuni 6 m.
Planeeritud hoonete suurimad lubatud kõrgused lähtuvad tuleohutusnõuetest ning piirkonna
hoonestusmahtudest. Elamukrundi põhihoonena planeeritud eluhoonet loetakse abihoonetest
olulisemaks ning seetõttu on võimalus ehitada see kõrgemate korruste, kõrgema katuse ning
üldiselt mahult suuremana.
2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning
avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine
Planeerimisseaduse järgi on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud
detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
Lähtuvalt asjaolust, et kuni 5 m kõrgusi ning kuni 60 m² ehitisealuse pinnaga hooneid on
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 7
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
Ehitusseaduse kohaselt võimalik püstitada ka ilma ehitusloata 2, loetakse käesoleva
detailplaneeringu koostamisel detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneks Krundile 2
planeeritud elamu.
Planeeritud tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti
koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga. Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks on vajalik
liitumine tsentraalse elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga.
2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha
määramine
Hoonestusaladele ei ole määratud kohustuslikku ehitusjoont ning detailplaneeringu
kohustuslikku hoonet on võimalik püstitada kogu hoonestusala ulatuses ilma täiendavate
kitsendavate tingimusteta.
Hoonete ja rajatiste täpsed asukohad määratakse planeeringu kehtestamise järgselt
ehitusprojekti või asukoha skeemi koostamise käigus. Uue hoone asukoha määramisel tuleb
lähtuda alljärgnevatest põhimõtetest:
elamu lõunapoolne fassaad võiks olla suunatud kas lõunasse või edelasse, et kõige
efektiivsemalt kasutada päevasel ajal päikeseenergia ja loomuliku valguse võimalusi;
päästetehnika ja -varustusega peab takistamatult pääsema iga hoone sissepääsu
vahetusse lähedusse. Iga hoone lähedus juurdepääsuteele ning juurdepääsude üldine
lihtsus ja loogilisus on olulised olukorras, kui tuleb efektiivselt korraldada kustutus- või
päästetöid;
hoone asukoha määramisel tuleb lähtuda nii olemasolevate kui planeeritavate
tehnovõrkude paiknemisest ja kaugusest. Kui valitud asukohas ulatub hoone maht
olemasoleva tehnovõrgu kaitsevööndisse, tuleb ette näha kas tehnovõrgu ümber
paigutamine või leppida tehnovõrgu valdajaga kokku tingimused, mille täitmisel võib
hoone kaitsevööndisse ulatuda.
NB! Käesoleva detailplaneeringu juurde kuuluvate lisade koosseisus esitatud joonistel ning
ruumilisel illustratsioonil on hoonete ja rajatiste asukohad esitatud soovituslikult kui ühe
võimaliku lahendusena, millest ei pea projekteerimisel lähtuma.
2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine
Krunt 1 hooned on liidetud elektrivõrku. Hoones paikneva peakilbi kaudu tuleb lahendada ka
uue kõrvalhoone elektriühendus. Kui püsiva tarbimise ja suurenevate elektritarbijate hulga tõttu
ei taga olemasolev peakaitse piisavalt häireteta elektritarbimist, tuleb teenusepakkujalt tellida
liitumiskilbi peakaitsme nimiväärtuse suurendamine.
Krunt 2 elektrivarustuse tagamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr
373463, mille kohaselt planeeritakse krundi varustamine madalpinge maakaabliga Sadama
alajaamast (kaugus planeeringualast vähem kui 100 m). Krundi 2 liitumiskilp paigaldatakse
krundi sissesõidutee juurde, Pargi tänava äärde. Täpne maakaabli kulgemise trass ja krundi
liitumiskilbi asukoht määratakse peale liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist
2
Lähtuvalt hoone gabariitidest alla 5 m kõrguste ja alla 60 m² ehitisealuse pinnaga hoonete puhul kas
loakohustus puudub või on vajalik esitada ehitusteatis.
Vt Ehitusseadustiku lisa: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/1202/2007/Lisa_1.pdf
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 8
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
Elektrilevi OÜ poolt koostatava ehitusprojektiga.
Planeeringu elluviimisel rajatakse krundi siseselt uus maakaabliga elektriühendus liitumiskilbist
kuni elamu peakilbini ning sealt edasi abihooneteni. Olemasoleva abihoone elektriühendus
Krundi 1 peahoonega likvideeritakse.
Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine
Krunt 1 hoone on liitunud tsentraalse veevõrguga.
Krunt 2 veevarustuse tagamiseks on AS Kärdla Veevärk väljastanud 22.03.2021 tehnilised
tingimused nr 2180, mille osa I kohaselt planeeritakse olemasolevale PE110 veetrassile
maakraaniga liitumispunkt. Liitumispunktist rajatakse hooneteni veetrass ja ehitatakse välja
veemõõdusõlm.
Maa-aluse veevärgi kaitsevööndi ulatus on 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole.
2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine
Krunt 1 hoone on liitunud tsentraalse kanalisatsioonivõrguga. Hooneni veetud krundisisese
kanalisatsioonitorustiku võib ümber tõsta teise asukoht kui olemasolev asukoht jääb uue hoone
püstitamisele ette.
Krunt 2 kanalisatsioonivarustuse tagamiseks on AS Kärdla Veevärk väljastanud 22.03.2021
tehnilised tingimused nr 2180, mille osa II kohaselt planeeritakse kanalisatsiooni liitumispunkt
planeeringuala põhjaosas painevasse kanalisatsioonikaevu. Planeeritud hoonetest kuni
liitumispunktini rajatakse isevoolne PVC160 kanalisatsioonitorustik, trassi eeldatav pikkus ca 60
m. Osaliselt kulgeb kanalisatsioonitrass läbi Krunt 1 ala, mille talumiseks määratakse isiklik
kasutusõigus.
Maa-aluse kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndi ulatus on 2 m torustiku telgjoonest mõlemale
poole.
2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine
Krunt 1 juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat juurdepääsu planeeringuala põhjaosas
Sadama tänav L2 liikluspinnalt.
Krunt 2 juurdepääsuks planeeritakse uus mahasõit Pargi tänava liikluspinnalt.
Nõuetekohase juurdepääsu tagamiseks peavad kõik juurdepääsuteed olema minimaalselt 3,5
m laiuse kattega osaga ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning
muud rasketehnikat (nt lumetraktor, jäätmeveok, päästetehnika jne).
2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine
Ehituslikud tingimused määratakse tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse
loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on keskkonnaga arvestavad ja
konstruktiivselt püsivad, energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud
kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele.
Ehituslikult tuleb takistada hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 9
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine
Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:
planeeritud hoone tuleohutusklass: TP3 (tuldkartev);
Krunt 1 hoonete kasutusviis tuleohutuse järgi: I (eluhooned) ja IV (kaubandus- ja
teenindushooned). Krunt 2 hoonete kasutusviis tuleohutuse järgi: I (eluhooned);
hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 9 m;
hoone suurim lubatud korruselisus: kuni 2. 3
krundile projekteeritakse hooneid, mille summaarne ehitisealune pindala jääb alla 400
m², millest tulenevalt krudisiseselt hoonetevahelist minimaalset tuleohutuskuja (8 m) ei
pea arvestama;
kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga.
Kui hoones (sh nii elamu kui abihoone) on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks
autonoomsele tulekahjusignalisatsiooniandurile paigaldada ka vähemalt üks autonoomne
vingugaasiandur.
Planeeritud hoonete päästetöödeks vajalik tuletõrje veevõtuhüdrant paikneb planeeringualast
edelas, ca. 50 m kaugusel Pargi tn 2 maaüksusel.
Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutusseadusest ning majandus- ja
taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” 4.
2.5.2. Energiakasutus
Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone
projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet,
päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.
Hoone projekteerimisel lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe
miinimumnõuetest. Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata
energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele.
2.5.3. Loodusvarade kasutamine
Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse
tarvis kasutada. Lähim olemasolev kohalik loodusvara, mida saab ehitamisel kasutada, on
kruus, mida kaevandatakse Partsi karjääris (kaugus ca 8 km) ja liiv, mida kaevandatakse
Malvaste karjääris (ca 10 km).
Kuna kõik materjalid tuleb planeeritud kruntidele transportida kaugemalt, siis tuleb neid
kasutada säästlikult. Planeeritud tegevusel puudub oluline mõju üleüldisele loodusvarade
kasutamisele.
3
Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2 -
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf#
4
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” -
https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 10
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine
Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramise eesmärk on tagada, et planeeritavad
hooned sobituksid lähipiirkonna olemasolevate ja planeeritavate hoonetega nii värvi-, vormi- kui
materjalikäsitluses ning iseloomustaksid hajaasustuspiirkonnale omaseid võtteid.
Hooneid projekteerides tuleb arvestada, et planeeringuala jääb Kärdla linna miljööväärtusliku
hoonestusala koosseisu ning nii olemasoleva hoone renoveerimisel, rekonstrueerimisel ja
juurdeehitamisel kui uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Kärdla linna
üldplaneeringuga määratud miljööväärtusliku ala nõuetest (vt detailplaneeringu lisa 1
“Planeeringu koostamise lähteandmed” peatükk 3).
Peamised arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused:
materjalid: peamisteks materjalideks puit ja kivi. Valitud materjalikasutus on kaasaegne,
kvaliteetne, ilmastikukindel ja vastupidav. Viimistlusmaterjalina ei ole lubatud kasutada
imiteerivaid materjale. Kõik ühel krundil paiknevad hooned on samase materjalikasutuse
ning ühise arhitektuurse käekirjaga. Arhitektuurse lahenduse tulemuseks ei tohi olla
mõnele varasemale arhitektuuriajastule omaste detailide kopeerimine;
katused: uue hoone põhimahu katusena on lubatud kahepoolne kelp- või viilkatus, mille
katusekalle jääb vahemikku 30°-45°. Hoonestuse katuseharja suund soovituslikult kas
paralleelne või risti mõne krundi piiri suunaga. Katusekatte materjaliks eelistatult
katusekivi;
kõik ehitised on kaasaegsed ning sobituvad nii vormilt kui materjalikasutuselt
aedlinnalisse üldmiljöösse. Tonaalsuselt eelistatakse lahendusi, mis sulanduvad
ümbritseva hoonestuse ja haljastusega ega ole silmatorkavalt erksad.
2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine
Krunt 1 ligipääsuks kasutatakse olemasolevat ligipääsu Sadama tänav L2 liikluspinnalt, Krunt 2
ligipääsuks kasutatakse olemasolevat ca 80 m pikkust Pargi tänava liikluspinda.
Lähtuvalt asjaolust, et Krunt 1 hoonesse on ette nähtud ka ärilise iseloomuga tegevusi, nähakse
hoonet külastavate klientide parklana ette olemasolemasolevat parklat planeeringualaga
loodest piirnevas avaliku kasutusega parklas. Krunt 1 kinnisasja omanike, tööliste ja isiklike
külaliste tarbeks nähakse ette vähemalt 2 tk krundisisest parkimiskohta.
Krunt 2 parkimine lahendatakse rajatavate krundisiseste parkimiskohtadega (minimaalselt kaks
parkimiskohta, ühe parkimiskoha mõõdud 2,5 m X 5 m).
Kruntide sisesed teelõigud kaetakse kas kruusa, freesitud asfaldi, murukivi või kivisillutisega –
asfalteerimist ette ei nähta.
Tänavatele ulatuvad mahasõidud ja ristumisalad peavad olema piisavalt laiad ja sellise
pöörderaadiusega, et seal mahuks lisaks sõiduautodele manööverdama ka jäätmeveok,
lumetõrjet teostav sõiduk, päästetehnika jne.
2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ järgi paikneb Kärdla linn I klassi väärtuslike maastike
koosseisus (vt maakonnaplaneeringuga kehtestatud väärtuslike maastike kasutustingimusi
detailplaneeringu lisa 1 “Planeeringu koostamise lähteandmed” peatükk 3).
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 11
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
Võimalikult palju olemasolevaid puid tuleb säilitada. Kuna detailplaneeringu koostamise käigus
ei ole läbi viidud kõrghaljastuse dendroloogilist uurimust, tuleb puude säilitamise, kärpimise või
raide otsus vastu võtta projekteerimise käigus arvestades konkreetse puu paiknemist,
seisukorda, kõrgust ja ilmakaari (sh et säiliva puu võra tagaks hoones piisavalt looduslikku
päikest ega tekitaks varjusid).
Planeeringuala krunt haljastatakse ning heakorrastatakse peale ehitusperioodi lõppu. Kui
olemasolevad puud võetakse maha, tuleks olemasolevast esialgu säilitada vähemalt see osa,
mis pakub planeeritud hoonete kasutamise algusaastatel kaitset tuulte, müra ja tolmu eest. Uut
kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m.
Tsentraalne sademeveesüsteem puudub. Hoonete katustelt ning kõvakatetega aladelt kogutud
sadeveed immutatakse krundi piires või juhitakse planeeringuala idaosas paiknevasse kraavi.
Hoonete püstitamisel tõstetakse hoonealust maapinda, et sadeveed ei hakkaks valguma hoone
suunas, täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused määratakse ehitusprojektis.
Krundid piiratakse tiheda heki või kuni 1,2 m kõrguse statsionaarse piiredaiaga.
Linnakeskkonnas ei loeta sobilikuks piirdetüübiks võrkaeda.
2.9. Kuja määramine
Kujade määramine:
minimaalne naaberkruntide hoonestuse tuleohutuskuja: 8 m. Krundi nr 2 lõunaosas on
hoonestusala osa, kuhu võib hooneid püstitada ka väiksema kui 8 m vahemaaga
tingimusel, et püstitatava hoone naabripoolne välispiire vastab tuletõkkeseina nõuetele,
või püstitatakse hoonete vahele eraldiseisev tuletõkkemüür.
2.10.Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine
Planeeringualal paiknevattele elektripaigaldistele 5 on määratud kaitsevöönd, mille piires on
kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks piiratud.
Kaitsevööndiga ehitis tuleb ehitise vigastamise ennetamiseks tähistada.
Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on maakaablist mõlemal pool 1 meetri kaugusel paiknev
mõtteline vertikaaltasandi ala, mis kulgeb piki kaablit. Kaitsevööndiga ehitise omanik peab
kinnisasja omanikku teavitama hooldus- ja remonditöödest.
2.11.Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Kärdla linna on läbi aastate peetud (ja riiklikult tunnustatud) turvaliseks, kuid ka madalast
kuritegude arvust hoolimata püsib siiski kuritegevuse risk. Hoone projekteerimisel, ehitamisel ja
kasutamisel tuleb arvestada võimaliku kuritegevuse ohuga - füüsiline keskkond peab olema
selline, et potentsiaalsete kurjategijate motivatsioon kuriteo taoimepanekuks väheneks.
Võimaliku kuritegevuse riski vähendamise üheks oluliseks ja samaks lihtsaimaks meetmeks on
seisukord, kus ala on aktiivses kasutuses, haljastatud ja hooldatud ning suureneb pidevalt
paikse töötajas- või elanikkonna kohalolu.
Hoonete projekteerimisel, püstitamisel ning kasutamisel tuleb lähtuda põhimõtetest:
5
MKM määrus ehitise kaitsevööndi ulatuse ja vööndis tegutsemise nõuete kohta -
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 12
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või
peidetud juurdepääsusid;
hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva
välisvalgustusega;
hoonele ei ole võimalik märkamatult ligi pääseda – hooneid, õueala või hoonestusala
piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete
vahel on hea vaadeldavus;
krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;
hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;
hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.
2.12.Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi
ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevesi
immutatakse krundil või juhitakse kraavi, sadevete valgumist naaberkruntidele takistatakse
vajadusel täiendavate ehituslike meetmetega.
Krunt 1 juurdepääsuks kasutatav Sadama tänav on küll üks Kärdla linna põhitänavatest, kuid
sealne liikluskoormus ei ole liialt suur ega suurenda oluliselt müra-, vibratsiooni- ega saasteriski.
Krunt 2 juurdepääsuks kasutataval Pargi tänaval sisuliselt igapäevast liikluskoormust pole ning
sellega kaasnevaid häiringuid ei ole.
Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete ja tänavate vahele
kõrghaljastatud puhveralad.
Alates 2020. aastast kehtib Hiiumaa valla territooriumil kinnistupõhine jäätmete ära andmise
süsteem, mille raames saavad kinnistute omanikud jäätmevedajale üle anda nii
segaolmejäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, aia- ja
haljastusjäätmed ning suurjäätmed. Kinnistul tekkivate olmejäätmete äraandmine on
kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on vastavalt vajadusele võimalik täiendava tasu
eest.
Üldised jäätmekäitluspõhimõtted:
erinevad jäätmeliigid sorteeritakse krundil kohapeal;
kõik ehitusjäätmed viiakse Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald);
hoonetes tekkivad olmejäätmed sorteeritakse ja kiogutakse kinnistesse
jäätmemahutitesse ning antakse üle omavalitsuse territooriumil korraldatud jäätmeveoga
tegelevale jäätmevedajale;
biojäätmeid tohib tekkekohas komposteerida kui on tagatud, et loomadel puudub
jäätmetele ligipääs ning järgitud komposteerimise nõudeid 6
pakendijäätmed (sh ehitusperioodil ehitusmaterjalide pakendid) sorteeritakse ning
kogutakse kinnistesse jäätmemahutitesse, et anda üle omavalitsuse territooriumil
korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale. Sorteeritud pakendijäätmeid on
6
Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri - https://www.riigiteataja.ee/akt/427102018012
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 13
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
võimalik viia ka avalikku pakendipunkti (lähim punkt on ca 700 m kaugusel Kärdla turu
platsil).
Planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei
tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju jääv osa
minimaalne. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus.
Müratase võib suurem olla ehitustegebuse perioodil, kuid elamu ja selle abihoonete
ekspluateerimise perioodil müratase praegusest ei suurene. Ehitustegevuse perioodil ei tohi
planeeringualal mürarikkaid töid teostada kella 21 ja 07 vahel.
Ehitustehnika ja seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse
imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud
seadmeid.
2.13.Servituutide seadmise vajaduse märkimine
Planeeringuga määratakse isiklik kasutusõigus tehnovõrkude talumiseks:
Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi Servituut
või isik või isik
1. Krunt 1 AS Kärdla Veevärk Reaalservituut – veetrass
2. Krunt 2 AS Kärdla Veevärk Reaalservituut – veetrass
3. Krunt 1 Krunt 2 Reaalservituut – kanalisatsioonitrass
4. Krunt 2 Telia Eesti AS Reaalservituut – side maakaabel
2.14.Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole
detailplaneeringu koostamine nõutav
Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks
vajalikke ehitisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või
ehitistena – näiteks krundisisene sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised
liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms.
Taoliste ehitiste vajaduse määramiseks või asukoha määramiseks on detailplaneeringu
üldistusaste liiga suur. Nimetatud ehitised saab vajadusel ette näha hoone ehitusprojekti
koosseisus.
Kõik hoonestuse kasutamise ja teenindamisega vajalikud ehitised peavad paiknema planeeritud
krundi piires ega tohi paikneda naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas.
2.15.Üldplaneeringu muutmine
Detailplaneeringuga muudetakse Kärdla linna üldplaneeringuga krundile määratud ärimaa
maakasutuse juhtotstarvet. Krunt 1 maakasutuse juhtotstarbeks määratakse elamu- ja ärimaa
ning Krunt 2 maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa.
Planeeritud Krunt 2 elamukrunt sobib piirkonda, sest krundi kasutusotstarve, suurus ja
hoonestustihedus on võrreldav mõjuala territooriumil paiknevate elamukruntidega. Kui
planeeringualal olemasolevas restoranihoones ka jätkuks senise juhtotstarbe kohane tegevus,
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 14
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
siis selle tarbeks ei kasutataks kogu planeeringuala maad. Üldplaneeringu muutmine
elamukrundi rajamiseks on vajalik, et võimaldada planeeritava maa-ala efektiivsemat
kasutamist ja luua võimalused uue elamukrundi rajamiseks olukorras, kus Kärdla linnas
elamuehitust võimaldavad tühjad elamukrundid sisuliselt puuduvad.
Detailplaneeringuga on planeeringuala ulatuses muudetud Kärda linna üldplaneeringu
põhikaarti, millel näidatud maakasutuse juhtotstarbed.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 15
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
3. Planeeringu elluviimine
Käesolevaga esitatakse põhilised etapid planeeringuga määratud tegevuste elluviimiseks.
Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see ei ole detailplaneeringu põhilahendusega
vastuolus ning on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega
kooskõlastatud.
3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte
kohustused
Planeeringuga ette nähtud ja määratud tegevusi saab ellu viia peale detailplaneeringu
kehtestamist.
Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks
võib välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus
projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta
olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on
kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.
Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide
kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju
hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus
toimus.
3.1.1. Maakorraldustoimingud
Planeeringu elluviimiseks teostab maamõõtja katastrimõõdistamise toimingud ning koostab
vastavad toimikud kahe eraldiseisva katastriüksuse maakatastrisse kandmiseks.
Osapoolte kohustused:
huvitatud isik või kinnisasja omanik tellib ja finantseerib maakorraldustoimingute
teostamise tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt;
kohalik omavalitsus määrab loodavate katastriüksuste lähiaadressid.
Omandisuhted:
Pärast katastriüksuste registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse ning
seejärel on võimalik teostada notaris omandiõigusi puudutavaid toiminguid eraldiseisvate
katastriüksustega.
3.1.2. Juurdepääsutee ja parkimiskohtade rajamine
Krunt 2 sõidukiga juurdepääsuks Pargi tänavalt tuleb rajada tänava pinnalt mahasõit,
juurdepääsutee lõik krundile ning parkimiskohad. Tee peab olema vähemalt 3,5 ma laiune ning
piisava kandevõimega ehitusmasinate, jäätmeveoki, lumetõrje-, pääste- või muu tehnika
juurdepääsuks ning manööverdamiseks.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud mahasõidu, juurdepääsutee ning parkimiskohtade rajamisel puudub avalik huvi ning
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 16
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja
omanik.
Omandisuhted:
Juurdepääsutee ja parkimiskohtade alune maa jääb planeeritava kinnistu koosseisu ja maa
omand ei muutu.
3.1.3. Hoone projekteerimistööde teostamine
Hoone ja rajatise projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt
kehtivatele õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada kohalikule
omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele enne tegevuse algust vastava
tegevuse elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos
lisadega.
Enne hoone ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu
Päästeametilt.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud hoone projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja
finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
Omandisuhted:
Projekteerimistöö tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ning teostaja
vaheline leping.
3.1.4. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine
Krundisiseste tehnovõrkude ja -rajatiste (nt kanalisatsiooni- ja veetorustik, elektrimaakaabel,
maaküte jne) vajaduse ning täpsemad parameetrid saab lahendada hoone ehitusprojekti
koosseisus või eraldiseisva projektiga.
Osapoolte kohustused:
Krundisiseste tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimisel puudub avalik huvi. Projekteerimistööd
tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel või olemasoleva rekonstrueerimisel tuleb järgida võrguvaldaja
poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Omandisuhted:
Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja
vaheline leping. Krundisisene tehnovõrk ja -rajatis jääb igakordse kinnisasja omaniku
omandisse.
3.1.5. Ehitustööde teostamine
Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale,
mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest.
Osapoolte kohustused:
Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone
ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 17
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
omanik.
Omandisuhted:
Ehitusprojektiga projekteeritud hoone ja rajatise omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu
igakordne kinnisasja omanik.
3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale
avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed
Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa
planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil.
Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele,
loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele,
energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed,
minimaalse mahuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.
Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende
seiremeetmed:
planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Igakordne kinnistu
omanik peab kasutama vett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed
põhjavee kaitsmiseks;
planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kõik
materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide
ning vee mahte ei ole võimalik planeeringu koostamise raames hinnata, kuid nendesse
tuleks suhtuda säästvalt;
eeldatavalt ei ületa jäätmete poolt tekitatav mõju piirkonna keskkonnataluvust kui neid
käideldakse nõuetekohaselt;
ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid
eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel
negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;
täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitusperioodil ning
sellega kaasnevad mõjud on ajutised;
ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).
Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega
sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 18
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
PLANEERINGUALA ASUKOHT
Kärdla linn
X= 6541150
Y= 428150
ALUSANDMED
Planeeringuala piir
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse nimi
Katastriüksuse tunnus
Maapinna kõrguspunkt
Maapinna kõrgusjoon
Tänav
Kraav
Kõlviku piir
Elektri maakaabel
Ühisveevärk
Ühiskanalisatsioon
Sidekanalisatsioon
Olemasolev hoone
Vundament
Joonise koostamisel kasutatud OÜ Hadwest maamõõdubüroo Sadama tn 4 kü topo-geodeetilise
uuringu (töö nr T-20-564) ning AS Kärdla Veevärk andmeid.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-02
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Joonis: Tugiplaan
Koostamise aeg: 31.05.2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
X= 6541050
Väljatrüki fail: DP21-02_Sadama4_Tugiplaan.dwg
Väljatrüki formaat: ISO full bleed A3 (420.00 x 297.00 MM)
Krundi ehitusõigused Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded
Hoonete Hoonete Suurim Parkimiskohtade
Hoone
Krundi nr
Krundi nr
Krundi nr
Krundi Krundi suurim suurim Hoonete lubatud Minimaalne
Hoonete arv
Olemasolev pindala lubatud lubatud suurim Olemasolev katuse suletud Arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded
Olemasolev Kehtivad Planeeritud
kasutamise suurim
lubatud
tulepüsivus- piirangud piirangud
maaüksus lubatud arv ehitisealune maksimaalne maaüksus tüüp ja netopind maaüksus Norma- Planee-
sihtotstarve (m²) korruselisus klass
pind (m²) kõrgus (m) kalle (m²) tiivne ritud
BT50 / viilkatus Kaasaegne arhitektuur, hoonetel viilkatused, Tehnovõrgu Tehnovõrgu talumise
1 1058 3 300 9 2 1 400 välisfassaadis eelistada puitu, piirdeaedade tüüp 1 - ≥2 TP3 kaitsevöönd reaalservituut
EP50 30°..45°
Sadama tn 4 Sadama tn 4 Sadama tn 4 Tehnovõrgu Tehnovõrgu talumise
viilkatus Kaasaegne arhitektuur, hoonetel viilkatused,
2 EP100 1682 3 300 9 2 2 400 välisfassaadis eelistada puitu, piirdeaedade tüüp 2 - ≥2 TP3 kaitsevöönd, reaalservituut,
30°..45° tuleohutuskuja tuleohutuskuja
X= 6541150
Y= 428150
K1 V1
PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID
Krundi piir
K1 V1
Kärdla linnapark KRUNT 1 Krundi number
K1 V1
KLO1200452
ALUSANDMED Servituudi seadmise vajadus
K1 V1
p2
2 Planeeringuala piir
LIIKLUS, PARKIMINE
Katastriüksuse piir
K1 V1
KRUNT 1 Juurdepääsutee
Katastriüksuse nimi
Juurdepääs krundile
Katastriüksuse tunnus
p2 Parkimiskohtade arv krundil
Maapinna kõrguspunkt
V1
K1
Maapinna kõrgusjoon
HOONED, RAJATISED
V1
Tänav
K1
4
4
4
Kraav Krundi maapealne hoonestusala
4
Maakaabel
Sadama
alajaamast Kõlviku piir Tulemüüri vajadus
Elektri maakaabel Hoone katuse harjajoon ja katusekalle
4
E1
Ühisveevärk
E1
Ühiskanalisatsioon KAITSEVÖÖNDID
E1 Sidekanalisatsioon Kraavi kalda piiranguvööndi piir
KRUNT 2
E1 Olemasolev hoone Kaitsealuse Kärdla linnapargi piir
lk p2
Vundament
8
TEHNOVARUSTUS
V1 Ühisveevärgi torustik
2
K1 Ühiskanalisatsiooni torustik
E1 Madalpinge elektrikaabel
lk Maapealne tehnoehitis (liitumuiskilp)
Tehnovõrgu kaitsevööndi piir
Tuleohutuskuja
X= 6541050
Y= 428150
Joonise koostamisel kasutatud OÜ Hadwest maamõõdubüroo Sadama tn 4 kü topo-geodeetilise
uuringu (töö nr T-20-564) ning AS Kärdla Veevärk andmeid.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-02
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Joonis: Detailplaan
Koostamise aeg: 31.05.2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Väljatrüki fail: DP21-02_Sadama4_Detailplaan.dwg
Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM)
Lisa 1. Planeeringu koostamise lähteandmed
Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on
planeeritava maaüksuse jagamine kaheks krundiks, loodevatele kruntidele ehitusõiguse
määramine ning üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe osaline muutmine.
Planeerimislahenduse väljatöötamisel on aluseks võetud olemasolevad lähte- ja üldandmed.
1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksus paikneb Kärdla linna põhjaosas.
Sadama tn 4 / Allikad: Google Maps, Maa-ameti ortofoto
Planeeringuala maaüksus on hoonestatud – krundil paiknevad endine 2-kordne restoranihoone
(ehitisregistri kood 115006739) ning 1-korruseline abihoone (115013622). Hooned paiknevad
krundi edela- ja loodeosas, hoonetest väljapoole jääv osa on haljastatud ning osaliselt kaetud
kõrghaljastusega. Krunt piirneb idast kagu-loodesuunalise kraaviga.
Hiiumaa muuseumi kodulehe artikkel “Vabrik pärast vabrikut” 1: “1994. aastal avati
Vabrikuväljaku läheduses söögikoht, mis kandis nime Priiankru. See oli tuletatud Briancour´i
nimest. Briancour olnud prantslasest kalevivabriku meister, kelle pere oli väidetavalt kohvi
joomise tava Kärdlasse toonud.”
1
https://muuseum.hiiumaa.ee/WP/uncategorized/vabrik-parast-vabrikut/
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 1
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
Valdavalt kasutatakse planeeringualale juurdepääsuks krundist läänes paiknevat Sadama
tänavat ja tänava koosseisu arvestatud parkimisplatsi. Parkimisplatsi kasutavad valdavalt
Hiiumaa Arenduskeskuse administratiivhoone töötajad ja külastajad, kuid varasemalt on see
olulist rolli mänginud ka endise restoranihoone teenindamisel. Juurdepääsuks on võimalik
kasutada ka krundiga lõunast piirnevat Pargi tänava liikluspinda, mis suundub otse Sadama
tänavale.
Planeeringuala hooned on ühendatud tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning
elektri- ja sidevõrguga. Maa-ala põhja-, kesk- ja lõunaosa läbivad elektri- ja siderajatised, mis
teenindavad teisi piirkonna maaüksusi.
Piirkond paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala maapind on tasane ja selle
kõrgus jääb keskmiselt vahemikku +2,9..+3,2 m.
Planeeringualaga kirdest ja idast piirnev Kärdla linnapark on määratud kaitsealaks, kuid sellega
kaasnevad kitsendused planeeritavale maaüksusele ei ulatu.
Planeeritava maaüksuse üldandmed:
maakond: Hiiu maakond
omavalitsus: Hiiumaa vald
asustusüksus: Kärdla linn
lähiaadress: Sadama tn 4
katastriüksuse tunnus: 37101:004:0070
registriosa tunnus: 160633
katastriüksuse registreerimise aeg: 10. august 1998
sihtotstarve: ärimaa 100%
pindala: 2741 m²
kõlvik muu maa: 2741 m²
hinnatsoon: H0371002 100%
2. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused
Planeeringuala mõjualana käsitletakse kontaktvööndit, mis jääb planeeritavast maaüksusest
300 m raadiusesse. Ala hõlmab Kärdla põhjaossa jäävate peamiste tänavate ristmike (Uus-
Posti, Sadama-Kalda, Vabaduse-Kalda, Sadama-Väike-Sadama) ja nende vahelisi alasid, millel
on planeeringualaga sarnased olud ning kus võivad kavandatud tegevused vastastiku
mõjutada.
Mõjualasse jääb väga erineva funktsiooniga maa-alasid ja hooneid – avaliku kasutusega Kärdla
linnapark ning Vabrikuväljak, Kärdla kirik, Hiiumaa muuseumi Pikk maja, Hiiumaa
arenduskeskuse administratiivhoone, Hiiumaa sotsiaalkeskus, Kärdla endise elektrijaama
kompleks, äri- ja kontorifunktsiooniga hooned (Baabade kohvik, käsitöö meistrite maja, elektri-
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 2
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
ja kanalisatsioonitarvete kauplused, autoremonditöökoda, Posti hostel, nn Hiiu Kaluri-maja),
palju elamukrunte ning korterelamud.
Elamukruntide pindalad jäävad keskmiselt suurusjärku 1500..2000 m². Elamukruntide
hoonestuse moodustavad valdavalt elamu koos ühe-kahe abihoonega.
Äri- ja avaliku funktsiooniga maaüksuste suurused varieeruvad väga suures ulatuses ning
hoonete ümbruses on ka suured parkla-alad ning erinevas mahus haljastust ja puudega kaetud
alasid. Samuti ei ole võimalik välja tuua hoonestuse ühiseid arhitektuurseid jooni, sest
hoonestuse püstitamisperioodid jäävad perioodi 1830ndad kuni 2020ndad.
Maa-ameti avaliku planeeringute rakenduse andmeil on piirkonnas palju kehtivaid
detailplaneeringuid, kuid paljud nendest on koostatud maakorralduslikel põhjustel kunagiste
maade erastamise/tagastamise võimaldamiseks ning nende sisu ei kätke ehitusõigust ja
linnaruumi arenguid. Kõige värskemad ja asjakohasemad detailplaneeringud on Pargi tn äärse
sotsiaalkeskuse ning Vabrikuväljaku ja selle kruntide ja hoonestusega seotud.
Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (linnulennul):
Kärdla linna keskväljak: 650 m
Kärdla sadam: 600 m
Hiiumaa haigla: 500 m
Kärdla lennujaam: 4,3 km
Heltermaa sadam: 23 km.
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile tuginedes saab järeldada, et piirkonna maakasutus,
hoonestus ning kruntide suurused on väga erinevatest perioodidest ning eripalgeline.
Domineerivat või olulise mõjuga ülekaalu ühelgi kasutusfunktsioonil või hoonetüübil ei ole. Kuna
ühest küljest paikneb planeeringuala aktiivse liiklusega tänava ääres, teisalt aga piirneb
linnapargi ja elamurajooniga, siis sobib planeeritavatesse hoonetesse nii äri- kui
elamufunktsiooniga tegevused või nende sümbioos (nt hoone ühel korrusel äritegevus, teisel
elamispinnad).
3. Ruumilise arengu eesmärgid
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/65) eesmärgiks on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine, kohaliku omavalitsuse üleste huvide väljendamine ning riiklike ja kohalike
vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute
koostamisele.
Maakonnaplaneeringus on Kärdlat puudutavad sätted peaasjalikult keskendunud Kärdla kui
maakonnakeskusega seotud määrangute väljatoomisele seoses ühistranspordi, taristu,
ettevõtluse jne.
Kõige detailsemalt on maakonnaplaneeringus kajastatud Kärdla linna territooriumi kui I klassi
väärtuslikku maastikku ning sellega seotud sätteid.
Kärdla väärtusliku maastiku kasutustingimused:
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 3
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
surveline põhjavesi on väärtuslik ressurss, millega peab ehitustegevuse planeerimisel
tingimata arvestama;
Kärdla linna üldplaneeringus on määratletud miljööväärtuslikud alad ja täpsustatud
ehitustingimusi nende alade piires.
Kärdla linna üldplaneeringu (kehtestatud Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35)
eesmärkideks on linna territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, territoriaalse arengu
seisukohtade ja eesmärkide esitamine linna ning maakondlikesse ja riiklikesse
arengukavadesse ja planeeringutesse, pikaajalise maakasutuse, ruumilise arengu suundade ja
ehitustingimuste määramine perspektiivseid investeeringuid ja elanikkonna vajadusi silmas
pidades, uute ühiskondlike objektide asukohtade piirkondlik paigutamine ning
territoriaalmajandusliku arengu tagamine kooskõlas kestva ja säästva arenguga.
Väljavõte Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonisest
Kärdla linna üldplaneeringuga on planeeringuala maa-alale määratud kaubandus-, teenindus- ja
büroohoone juhtotstarve. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt paikneb taolise juhtotstarbega
maal olemasolev või perspektiivne hoone, milles on võimalik tegeleda erinevat laadi
ettevõtlusvormidega ning pakkuda tooteid ja teenuseid, mis ei eelda kohapealset suuremahulist
tootmis- ega tööstustegevust, ja hoonet teenindav taristu.
Üldplaneeringuga määratud sätted, mida on mõistlik või võimalik koostatud detailplaneeringu
ning kavandatud tegevuste olemust silmas pidades järgida:
uutele maaüksustele, millel hooneid ei paikne, ei tohi püstitada rohkem kui 3 hoonet;
elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal on elamukrundi minimaalseks suuruseks 1500 m²;
elamualadel tuleb säilitada aedlinnaline üldmiljöö, vajadusel rajada madal- ja
kõrghaljastust;
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 4
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
piirdeaedade soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada
võrkaeda; lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga;
ehitusõiguse määramisel peab arvestama väärtusliku haljastusega;
üldjuhul lahendatakse kogu parkimine maaüksuse piires;
Planeeringuala jääb Kärdla linna miljööväärtusliku hoonestusala koosseisu. Ala piiride
määramisel on arvestatud, et alas oleks esindatud linna hoonestust ja arhitektuuri
iseloomustavad erinevad ehitusperioodid. Miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb tähelepanu
pöörata sellele, et säiliks miljööala omapära, looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide
väljakujunenud suhe. Miljööväärtuslikule alale uue hoone planeerimisel, projekteerimisel ja
ehitamisel tuleb kinni pidada nõuetest, mille kohaselt:
detailplaneeringuga määrata hoone katuse tüüp, kalle ja kattematerjalid;
vältida omadustelt ja väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente;
vältida hoonete püstitamisel tüüpprojekte;
säilitada väljakujunenud tänavajoon;
fassaad projekteerida traditsioonilisele ehitusjoonele;
hoone ehitusalune pindala, kõrgus ja maht peab olema samane naaberkruntide ja muu
lähipiirkonna olemasoleva hoonestusega;
arhitektuur-ehituslikud lahendused peavad tagama hoone sobitumise olemasolevasse
miljöösse;
transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete rajamine
miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud.
Olemasoleva hoone renoveerimise, rekonstrueerimise ja juurdeehituse korral tuleb järgida
nõudeid, mille kohaselt:
hoonete ümberehitus, fassaadide ja välisviimistluse muutmine tuleb kooskõlastada
kohaliku omavalitsusega;
arvestada olemasoleva vana, valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust;
olulised on fassaadide algupärased detailid: voodrilaudis, puitdekoor, akende-uste
kujundus, trepid, räästalahendused, korstnapitsid, jne;
juurdeehituse kavandamisel lähtuda olemasoleva hoone või analoogsete naaberhoonete
kujundusvõtetest; juurdeehitus peab olemasoleva hoone suhtes olema tagasihoidlikuma
kujundusega ja paiknema võimalikult varjatult;
kasutada valdavalt naturaalseid ehitusmaterjale – sünteetilised materjalid ja moodsad
konstruktiivsed lahendused ei sobi kokku vana hoonestusega;
majade viimistlemisel kasutada naturaalseid värve, kivihoonete puhul lubikrohvi ja -värve;
piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole
lubatud rajada võrkaeda; lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m
kõrguse hekiga;
maapinna tõstmise vajadusel lahendada sajuvete äravool ja maapinna kuivendus
naaberkrunte kahjustamata.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1 / 5
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
Lisa 2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse planeeringu lisana kavandatavast
keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks planeeringulahenduse ruumiline
illustratsioon.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 2 / 1
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 2 / 2
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 2 / 3
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
Lisa 3. Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut,
kuulub Planeerimisseaduse § 142 lõike 7 kohaselt detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu
jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
Kärdla linna üldplaneeringu muutmine Sadama tn 4 maaüksuse ulatuses: maakasutuse uus
juhtotstarve äri- ja elamumaa ning elamumaa
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 3 / 1
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 31. mai 2022
TEHNILISED TINGIMUSED 373463
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
Kuusk, Arno 38208210236
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Kärdla, Metsa tn, 35a 92413 Hiiu maakond
Telefon e-post
526 7075
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Telefon e-post
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Sadama 4 Kärdla linn Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
37101:004:0070
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 25 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 373463
KLIENDI TEGEVUSED
1. Sadama 4 krundi elektriga varustamine planeerida Sadama alajaamast madalpingekaabliga.
Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati
vabalt teenindatavad.
2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.
5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Saarte piirkonna
võrguplaneerija poole (Mati Kütt, tel. 5086289,
[email protected]).
7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada
läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/
teenused/projektide-kooskolastamine
8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi Koostatud: 06.04.2021
Mati Kütt Kehtib kuni: 06.04.2023
2/2
Hr. Arno Kuusk 22.03.2021 nr 2180
[email protected]
TEHNILISED TINGIMUSED
Vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks Sadama tn.4 kinnistule (katastrinumber
37101:004:0070) Kärdla linnas, Hiiumaa vallas.
I Veetorustik
1. Joonisel näidatud asukohta rajada PE 110 torule liitumispunkt, millele paigaldada maakraan
Dn25.
2. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramise hõlbustamiseks
min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad tuua kape alla. Veetoru kohale
0,4 m kõrgusele - paigaldada märkelint.
3. Välja ehitada nõuetekohane veemõõdusõlm, skeem leitav http://www.kvv.ee/pdf/Veemds.pdf
ja veemõõdusõlme tehnilised tingimused http://www.kvv.ee/doc/VMStehting.doc
II Kanalisatsioonitorustikud
1. Joonisel näidatud asukohta on rajatud liitumispunkt, kuhu on rajatud isevoolne
kanalisatsioonitorustik, PVC torustik läbimõõduga 160mm.
2. Võimalusel projekteerida isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC 160 mm.
III Kaped, kaevud ja kaevuluugid
1. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ja kapesid
2. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus
peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust.
IV Kooskõlastamine
1. Projekt kooskõlastada Kärdla Veevärk AS-iga, 1 eks ehitusprojektist anda üle Kärdla
Veevärk AS-ile.
V Ühendamine
1. Kinnistu ühendatakse Kärdla linna vee- ja kanalisatsioonitorustikuga peale teenuslepingu
sõlmimist Kärdla Veevärk AS-iga, milleks:
- anda üle Kärdla Veevärk AS-ile rajatud torustike teostusjoonised;
- esitada torustikud ja sõlmed ülevaatuseks ja katsetuseks Kärdla Veevärk AS-ile.
Lisad: skeem 1.
Tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Kattel
AS Kärdla Veevärk
juhataja
Veehaarde-Nõmme 9a, Kärdla-Nõmme küla tel.4631087 EE551010022043121008
92413 Hiiumaa vald, Hiiu maakond fax.4631087 SEB Pank
Reg. nr 10064136 e-mail:
[email protected] EE962200001120130312
KMKR EE100453874 www.kvv.ee Swedbank
Kärdla linnas asuva Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneeringu eskiisi
avaliku arutelu protokoll
Kärdla 04.märts 2022
Algus kell 13.00
Lõpp kell 13.20
Osavõtjad: Arno Kuusk, Kati Urbla, Erki Tint, Mai Julge
Arno Kuusk andis ülevaate Sadama tn 4 maaüksuse eskiisist ja edaspidisest menetluse
käigust.
Avaliku väljapaneku ajal esitas Keskkonnaamet arvamuse detailplaneeringu eskiisi kohta.
Selles juhiti tähelepanu asjaolule, et Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse
kohaselt jääb planeeringuala suures osas naabermaaüksusel Sadama tänav L2 (katastritunnus
20501:001:0608) asuva puurkaevu (KKR kood PRK0008773) sanitaarkaitsealasse. Tegemist
oli eksliku kaardikandega, Keskkonnaagentuurile on esitatud puurkaevu asukoha täpsustatud
andmed ja kaardikanne on parandatud.
Protokollis Mai Julge