dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Lääne-Nigula valla üldplaneeringust

Rahandusministeerium · 17. juuni 2022
Viit
14-11/59-7
Registreeritud
17. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääne-Nigula Vallavalitsus, Ain Talviste, Tenno Laanemets , Priit Kotkas, Enefit Green AS, Riigi Kinnisvara AS, Elering AS
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))

Failid

  • 📎14-1159-7 17.06.2022 Väljaminev kiri.asice2160 KB

Sisu (failidest)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1378 Haldusasi Priit Kotkase ja Signe Kotkase kaebus Lääne-Nigula Vallavolikogu 26.06.2019 otsuse nr 34 „Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse seadmine“ tühistamiseks Menetlusosalised Kaebajad – Priit Kotkas ja Signe Kotkas, esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Vastustaja – Lääne-Nigula vald, esindajad vandeadvokaadid Ramil Pärdi ja Sandor Elias Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.01.2020 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Priit Kotkase ja Signe Kotkase apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistung 19.05.2020 RESOLUTSIOON 1. Jätta Priit Kotkase ja Signe Kotkase apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.01.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1378 muutmata. 2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.06.2020. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 3-19-1378 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Priit Kotkase ja Signe Kotkase (kaebajad) ühisomandis on alates 08.11.2016 Ramsi poolsaarel Einbi külas asuv Ramsholmi kinnistu (registriosa nr 76032, katastritunnus 52001:005:0420; suurus 29,69 ha; sihtotstarve maatulundusmaa). Kinnistul asub elamu. 2. Ramsholmi kinnistu ümbritseb maa poolt poolsaare tipus mere ääres asuvat Ramsi puhkekoha kinnistut (registriosa nr 1125132, katastritunnus 52001:005:0008; suurus 0,55 ha; sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa), mille omanik on alates 2006. a-st Lääne-Nigula vald. Valla kinnistul asuvad nõukogude sõjaväest maha jäänud ja praeguseks lagunenud vaatlusposti hooned. Noarootsi Vallavolikogu 15.09.2011 otsusega nr 98 kehtestati Ramsi puhkekoha kinnistu detailplaneering, millega nähti ette olemasolevate ehitiste baasil loodus- ja käsitöökeskuse ning avaliku lõkke- ja telkimiskoha rajamine ning merele avaliku juurdepääsu tagamine. Praeguseks on kinnistule paigutatud riietumiskabiin koos infotahvliga ja istumiskoht. 3. Ramsi poolsaarel kulgeb Ramsi tee, mis läbib muu hulgas Ramsholmi kinnisasja ja lõppeb Ramsi puhkekoha kinnistul. See tee on Ramsholmi kinnistuni registreeritud kohaliku teena ja sealt edasi erateena. Kaebajad sulgesid 2017. a-l Ramsi tee mootorsõidukitele, rajades Ramsholmi kinnistu piirile aia ja lukustades selle värava. Jalgsi liiklejatele mõeldud läbipääs on samuti suletud väravaga, kuid see ei ole lukus. 4. Lääne-Nigula Vallavolikogu seadis 26.06.2019 otsusega nr 34 kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 2 lg 2 ning § 39 lg-te 1, 5 ja 7, asjaõigusseaduse (AÕS) § 155 lg 3 ning ehitusseaduse (EhS) § 92 lg 5 ja § 94 lg-te 1 ja 2 alusel Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse Ramsi tee ulatuses, eesmärgiga määrata see eratee avalikuks kasutamiseks. Sundvalduse ala pindala on 3492,5 m2. Sundvalduse tasuks määrati 1746,25 eurot. Otsuse lisaks olevas seletuskirjas põhjendati sundvalduse seadmist kokkuvõtlikult järgmiselt. 1) Sundvalduse seadmiseks on avalik huvi, mis seisneb avaliku juurdepääsu tagamises Ramsi puhkekohale ning selle kaudu kallasrajale ja merele. Sellist avalikku huvi väljendati juba 2011. a-l kehtestatud Ramsi puhkekoha detailplaneeringus ning see huvi on jätkuvalt olemas – seda kinnitab MTÜ Einbi külaselts ja 67 teise isiku pöördumine valla poole. Lisaks kohalikele elanikele ja muudele poolsaart külastavatele inimestele on Ramsi tee kasutamise vajadus Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) ning Päästeametil. 2) Sundvalduse seadmine on proportsionaalne. Ramsi poolsaare tipus asuvale kinnistule ja kallasrajale pole muud juurdepääsu peale Ramsholmi kinnistut läbiva Ramsi tee. Igaühe õigus Ramsi teed kasutada tekib alles siis, kui Ramsholmi kinnistule seatakse sundvaldus ja seejärel määratakse Ramsi tee avalikuks kasutamiseks, vastasel korral sõltub juurdepääs Ramsi puhkekohale Ramsholmi kinnistu omaniku suvast. Avalik huvi on kaalukas, sest pääs Ramsi poolsaare tippu on oluline nii kohalike elanike jaoks kui ka loodusturismi ning korrakaitseorganite seisukohalt. Ramsi tee möödub Ramsholmi kinnistul paiknevast elamust. Haldusmenetluse käigus pakuti Ramsholmi kinnistu omanikele, et vald rajab alternatiivse teetrassi, mis kulgeks vana elektri õhuliini asukohas ja oleks elumajast kaugemal, kuid kinnistu omanikud sellega ei nõustunud. Kinnistu omanikud on mures võimalike korrarikkumiste pärast (prügistamine, lubamatus kohas lõkke tegemine jne), kuid need probleemid tuleb lahendada liikluskorraldusvahendite, teavitustahvlite jms meetmete abil. Avalikult kasutatavaks määratakse üksnes teekoridor, mitte terve Ramsholmi kinnistu. Kinnistu omanikel on võimalik piirata oma kinnistul viibimist keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS) sätestatud tingimustel ja ulatuses. Korrarikkujad tuleb allutada riiklikule järelevalvele või 2(12) 3-19-1378 süüteomenetlusele. Korrarikkumiste oht ei ole piisav põhjus, et takistada õiguskuulekate isikute liiklemist. Sundvalduse seadmine ei välista omanikel oma kinnistu kasutamist senisel otstarbel. 3) Arvestades maatüki suurust ja paiknemist, on eksperdi hinnangul Ramsholmi kinnistu turuväärtus ca 0,5 eurot/m2 ehk umbes 150 000 eurot. Sundvalduse ala väärtuseks on seega 1746,25 eurot. Lisaks tuleb arvestada, et kui Ramsi tee määratakse avalikuks kasutamiseks, lähevad tee korrashoiu ja remondiga seotud kulutused jm omaniku kohustused üle Lääne- Nigula vallale. Omanikel ei ole Ramsi tee aluse maa osas maamaksukohustust. Omanikel jääb alles võimalus kasutada sundvalduse alale jäävad maad samal otstarbel kui varem. Kinnisasja omanikud ei esitanud haldusmenetluses sundvalduse hüvitamiseks ühtki alternatiivset hinnangut või arvutuskäiku. 5. Priit Kotkas ja Signe Kotkas esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid otsuse nr 34 tühistamist. 1) Sundvalduse seadmiseks puudub avalik huvi. Ramsi neeme tipus ei ole ajalooliselt olnud puhkekohta. Valla kinnistu on väike ja seal asuvad lagunenud hooned, mistõttu mõistlik inimene ei puhka sellises kohas. Praktikas on n-ö puhkamiseks kasutatud Ramsholmi kinnistut, kuid kaebajad ei ole sellise olukorra jätkumisega nõus. Pole õige teha avalikku teed kohta, kus on ainult kuni viis parkimiskohta. Vald on toonud erinevatel aegadel erinevaid põhjusi, miks lubada avalikku juurdepääsu Ramsi puhkekoha kinnistule, kuid need on lähtunud mõne isiku erahuvist, mida ei saa võrdsustada avaliku huviga. Korrakaitseorganitel ei ole vaja oma ülesannete täitmiseks Ramsi teele sundvalduse seadmist. Valla kinnistult ei ole võimalik paate vette lasta, sest sealt kulgeb merre sidekaabel, mille kaitsevööndis ei saaks mingeid ehitustöid teha (lautrit ehitada) ega isegi mitte ankrut merre lasta. 2) Sundvalduse seadmine ei ole proportsionaalne. Kaebajate õigusi riivatakse väga intensiivselt. Kaebajad ei ole takistanud valla kui maaomaniku juurdepääsu oma kinnistule. Kaebajad on võimaldanud Ramsi teel jalgsi ja jalgrattaga liiklemist. Ramsi tee ääres elavad külaelanikud on sellise olukorraga rahul. Autoga Ramsi puhkekoha kinnistule pääsemiseks puudub vajadus ning see oleks ka vastuolus looduskaitseseaduse (LKS) ja liiklusseadusega (LS). Tõenäoliselt jätkub kaebajate kinnistul varasem olukord (prügistamine, lõkete tegemine jms) ja kaebajatel puudub võimalus kinnistut ööpäevaringselt valvata ja rikkujaid korrale kutsuda. Kaebajate kompromissettepanekuid ei ole arvestatud. 3) Sundvalduse tasu on liiga väike. Kaebajad on tellinud omapoolse eksperthinnangu, mis arvestab ka avalikult kasutatava tee olemasolust tingitud kinnistu väärtuse vähenemisega. Selle hinnangu järgi oleks kohane sundvalduse tasu 133 000 eurot. 6. Lääne-Nigula vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuse ja selle seletuskirjas toodud põhjenduste juurde. 7. Tallinna Halduskohus jättis 07.01.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Otsuses nr 34 (seletuskirja p 2.19) on piisavalt põhjendatud, et sundvalduse seadmiseks on avalik huvi, mis seisneb merele ja kallasrajale juurdepääsu tagamises. Vallale kuuluva kinnistu praegune seisukord (lagunenud hooned jms) ei mõjuta sundvalduse seadmise õiguspärasust. Ramsi puhkekoha detailplaneering, mis näeb ette kinnistule puhkekoha ning loodus- ja käsitöökeskuse rajamise, on kehtiv haldusakt. Sundvalduse seadmise õiguspärasus ei sõltu sellest, kas detailplaneeringut õnnestub realiseerida täies ulatuses. Ramsi puhkekoha väljaehitamine on kajastatud Lääne-Nigula valla arengukavas 2018–2026 ning valla kinnitusel on valla eelarvestrateegias arendustegevuseks ette nähtud konkreetsed summad. Ramsi 3(12) 3-19-1378 puhkekoha detailplaneeringu seletuskirja järgi on see kinnistu Ramsi neemel ainuke mitteeraomandis olev mereäärne kinnistu, kust avaneb kaunis vaade Vormsi saarele ja Voosi kurgule. Ka paatide veeskamiseks täiendava koha loomine on avalikes huvides. Kui tee ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, sõltub läbipääsu lubamine kinnistu omaniku vastutulelikkusest. Asjakohane on ka otsuse nr 34 seletuskirja viide politsei- ja päästesõidukite läbipääsu tagamise vajadusele. PPA ega Päästeamet ei ole esitanud nõudeid selle kohta, millisel õiguslikul alusel tagatakse neile võimalus Ramsi teed kasutada, kuid avalike ülesannete täitmine on lihtsam, kui tee on määratud avalikuks kasutamiseks ning mootorsõidukite liiklemist ei takista lukustatud värav. Asjakohane on otsuse nr 34 seletuskirjas tehtud viide MTÜ Einbi külaselts pöördumisele ja 67 isiku avaldusele, sest see näitab kogukonna huvi pääseda Ramsi neeme tippu. Pole tähtis, kas allkirja andnud isikud elavad Einbi külas või kas kaebajad neid tunnevad, sest juurdepääs puhkekohale ja mererannale pole üksnes Einbi külas elavate inimeste õigus. Võimalik, et kaebajad ei takistaks inimeste juurdepääsu kallasrajale ega korrakaitseorganite sõidukite liikumist Ramsi neeme tippu, kuid kaebajad võivad oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning see luba poleks siduv ka järgmistele Ramsholmi kinnistu omanikele. Sundvalduse seadmine ja sellele järgnev tee avalikuks kasutamiseks määramine tagab selguse ja kindluse. Sundvalduse seadmine ei anna kellelegi õigust rikkuda LKS-s sätestatud ranna piiranguvööndis liikumise reegleid või panna toime korrarikkumisi. Avalikku huvi sundvalduse seadmiseks ei välista see, et kaebajad ei tee hetkel valla esindajatele ja jalgsi liiklejatele takistusi Ramsi tee kasutamiseks. Nii autoga kui ka jalgsi liiklemine vajavad õiguslikku alust. Sundvaldust ei seatud üksnes mootorsõidukitega liiklemiseks. Korrarikkumised, mida kaebajad kardavad, on võimalikud ka sundvaldust seadmata. Liikluskorraldus Ramsi teel ja nõuded kaebajate kinnistu korrashoiu tagamiseks tuleb lahendada tee avalikuks kasutamiseks määramise menetluse käigus. Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust. Seega pole tähtsust, kas valla kinnistu on puhkekoha rajamiseks piisavalt suur. Kohalik omavalitsus (KOV) on ellu kutsutud avalike ülesannete täitmiseks ning vastustajal ei ole seetõttu kinnistu kasutamiseks enda kui omaniku erahuvi. KOV ülesannete täitmine tähendab, et KOV-le kuuluvast omandiõigusest peavad osa saama ka valla elanikud ja avalikkus laiemalt. Seetõttu ei muuda sundvalduse seadmist ebaproportsionaalseks see, et vastustajale on juurdepääs kinnistule tagatud. Praeguse vaidluse lahendamisel pole tähtsust, kas vaatlusposti aluse maa riigilt omandamine oli õiguspärane, st kas vastustaja vajab seda maad oma ülesannete täitmiseks. 2) Kuna vastustaja kinnistu on maa poolt igast küljest ümbritsetud kaebajate kinnistuga ning Ramsi tee möödub kaebajate eluhoone lähedalt, riivab läbisõidu talumine küllalt intensiivselt kaebajate omandiõigust ja eraelu puutumatust. Riive intensiivsust vähendab asjaolu, et 2016. a- l Ramsholmi kinnistut omandades pidid kaebajad arvestama kohustusega tagada avalikkuse juurdepääs läbi nende kinnistu. Selline kohustus on Ramsholmi kinnistu (varasematele) omanikele teada juba alates maareformi läbiviimisest, sest see sisaldus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korralduses. Lisaks on Ramsi tee Noarootsi Vallavolikogu 17.12.1999 otsusega nr 13 arvatud valla arenguks vajalike kohalike maanteede (vallateede) nimekirja. Ramsi tee on vallateena kantud 09.07.2003 kehtestatud Noarootsi valla üldplaneeringu, 15.06.2006 kehtestatud rannaalade teemaplaneeringu ja 23.01.2009 kehtestatud elamualade teemaplaneeringu joonistele. P. Kotkas selgitas kohtuistungil, et läbirääkimised Ramsholmi kinnistu omandamiseks kestsid aastaid ja avaldas, et ta on varem tegutsenud vandeadvokaadina. Seega on usutav, et kaebajad tegid enne Ramsholmi kinnistu omandamist endale olukorra selgeks ja kaalusid kinnistu kasutamisega kaasnevaid tagajärgi. Vastustaja soov viia ellu Ramsi puhkeala detailplaneering ja kaebajate soov nautida oma 4(12) 3-19-1378 kinnistul privaatsust viib paratamatu konfliktini, mida ei kõrvalda võimalus lubada kaebajate kinnistu läbimist jalgsi või jalgrattaga. Sel juhul tuleks parkimisala rajada ikkagi kaebajate kinnistu lähedusse, kust inimesed liiguksid edasi jalgsi, möödudes kaebajate elumaja lähedalt. Seega ei ole Ramsi puhkeala detailplaneeringut võimalik ellu viia ilma häiringuteta kaebajate elukorraldusele. Üksnes jalgsi või jalgrattaga liikumise lubamisel jääks realiseerimata ka detailplaneeringu üks eesmärk – luua avalikkusele kättesaadav paatide veeskamise võimalus. Küsimus sellest, kui palju on ümbruskonnas muid paatide veeskamise kohti, on otstarbekuse küsimus. Valla kinnistult merre kulgev Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutuse (ELA SA) kaabel võib välistada teatud ehitustööd selle kaitsevööndis, kuid ei välista paatide veeskamist ega juurdepääsu merele (vt EhS § 70 lg 3). Riivet kaebajate õigustele vähendab ka see, et vastustaja pakkus välja võimaluse nihutada Ramsi tee kinnistul asuvast eluhoonest eemale, kuid kaebajad ei olnud sellega nõus. Kaebajaid on korduvalt ära kuulatud. Vastuolud vastustajaga on põhimõttelised ning täiendav ärakuulamine ei oleks midagi muutnud. Kaebajate põhiväidetele on vastatud. Seetõttu ei ole sundvalduse seadmine ebaproportsionaalne. 3) Sundvalduse tasu määramisel lähtus vastustaja ERI Kinnisvara OÜ eksperthinnangust, mille järgi oleks sundvalduse teeala turuväärtuseks ca 1700 eurot. Kaebajate arvates tuleks arvestada sundvalduse terviklikku mõju kinnisasja väärtusele. Kaebajate esitatud Lahe Kinnisvara Lääne- Eesti OÜ arvamuse järgi väheneks Ramsholmi kinnistu turuväärtus avalikult kasutatava tee tõttu keskmiselt 133 000 eurot. KAHOS § 12 lg 2 ning § 39 lg-d 5 ja 6 ei sätesta täpselt, kuidas määrata tasu sundvalduse eest. Vastustaja otsus maksta sundvalduse tasu ühekordse maksena selliselt, et kompenseeritakse tee alla jääva maa maksumus, ei ole õigusvastane. See on pigem kaebajaid soosiv, sest neil säilib tee aluse maa kasutamise võimalus, kuid nad vabanevad teeomaniku kohustustest ja vastutusest (EhS § 94 lg 3, maamaksuseaduse § 4 lg 1 p 7). Sundvalduse tasu määramisel on õiguspäraselt jäetud arvestamata kinnistul asuva hoonestusega, sest see ei mõjuta teemaa väärtust. ERI Kinnisvara OÜ pakutud kinnistu turuväärtus ei lahkne olulisel määral hinnast, millega kaebajad kinnistu ostsid. Lahe Kinnisvara Lääne-Eesti OÜ hinnang kinnistu turuväärtusele on ülepaisutatud. Seal toodud võrdlustehingud ei ole tehtud Einbi küla läheduses, vaid Saaremaal, Häädemeeste vallas ja Saaremaal ning võrdlustehingute puhul on hinda mõjutanud heas seisukorras hooned, mida pole õige arvesse võtta. Hinnang, et avalikult kasutatava tee tõttu väheneb Ramsholmi kinnistu väärtus 25%– 30%, ei tugine üldtunnustatud metoodikale. Kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamist nii, nagu kaebajad seda mõistavad, ei näe KAHOS ette. Kaebajatel pole soovi kinnistut müüa, seega on neile kinnistu väärtuse vähenemisega seotud kahju tekkimine hüpoteetiline. KAHOS ei näe ette sellise kahju hüvitamist, mis tuleneb privaatsuse vähenemisest vms mõjust. Kaebajad said kinnistu ostmisel, sh selle ostuhinna kokkuleppimisel arvestada asjaoluga, et Ramsholmi tee määratakse avalikuks kasutamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. Priit Kotkas ja Signe Kotkas esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamiseks ning uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. 1) Sundvalduse seadmiseks puudub avalik huvi. Ramsi poolsaare tipus olevale valla kinnistule pole piiramatul hulgal inimestel vältimatult vaja juurde pääseda. Halduskohus on tuvastanud avaliku huvi pelgalt vastustaja seisukohtade põhjal, jättes kaebajate väited ja tõendid tähelepanuta. Valla kinnistut pole võimalik kasutada puhkekohana. Kinnistu on väike ja sellel asuvad varisemisohtlikud varemed. Maksimaalselt oleks seal puhkamiseks ruumi ühele perele, mille tõttu on tõenäoline, et kasutama hakatakse ka kaebajate kinnistut. Ramsi puhkekoha detailplaneering on õigusvastane ja ka sisult vananenud. Kokkulepped Ramsi tee avalikuks 5(12) 3-19-1378 kasutamiseks oleks tulnud sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist, kuid seda ei tehtud. Detailplaneering iseenesest ei tähenda ka veel avaliku huvi väljendust. Sundvalduse seadmisega sarnase riive kohaldamist detailplaneering ette ei näinud. Detailplaneering ei vasta enam neile väärtustele, mis on väljendatud valla üldplaneeringus, sest soodustab stiihilise ja kontrollimatu puhketegevuse kasvu. Vald ei ole 13 aasta jooksul asunud detailplaneeringut ellu viima. Sundvalduse seadmist ei saa õigustada vajadusega tagada juurdepääs kallasrajale, sest kellelgi ei ole õigust nõuda kallasrajale juurdepääsu konkreetsest kohast (Riigikohtu 01.03.2017 otsus nr 3-3-1-79-16, p 22). Seda enam ei pea kallasrajani pääsema autoga. Valla kinnistult on pääs merele paatide veeskamise eesmärgil võimatu. Valla kinnistult ei ole paatide veeskamist kunagi toimunud, vaid seda on seni tehtud kaebajate kinnistult. Valla kinnistult kulgeb merre ELA SA valguskaabel, mille kaitsevöönd on laiem kui valla kinnistu, mistõttu ei saa sinna paatide veeskamise kohta rajada. Seega otsuses nr 34 välja toodud avalik huvi luua paatide veeskamise koht on üksnes teoreetiline ega saa õigustada sundvalduse seadmist. Vald on hiljuti välja ehitanud Hara ja Österby sadamad, kus on loodud paatidele moodsad veeskamise võimalused. Mitme isiku summeeritud erahuvi (nt MTÜ Einbi külaselts pöördumine või 67 allkirjaga avaldus) ei võrdu avaliku huviga. Vastustaja on pidanud avalikuks huviks mõne isiku erahuvi kasutada võõrast kinnistut nt paatide veeskamiseks. Halduskohus ei ole selgitanud, miks on kõigil isikutel vaja tingimata mootorsõidukiga valla kinnistule jõuda. KeÜS § 33 lg-st 3 tulenevalt ei saa kaebajad keelata Ramsi tee kasutamist jalgsi või jalgrattaga liiklejatele ning pole õige eeldada, et kaebajad kavatsevad seadust rikkuda. PPA ja Päästeamet on kinnitanud, et ei soovi tee avalikuks kasutamiseks määramist. Neil on õigus vajadusel Ramsholmi kinnistule siseneda ka kaebajate loata. Vastustaja soovib taastada olukorda, mis valitses enne, kui kaebajad said Ramsholmi kinnistu omanikuks – siis oli kogu Ramsi poolsaare ots „avalik puhkeala“, kus sai parkida, telkida, lõket teha, paate veesata jne. On selge, et väikesele valla kinnistule sellised tegevused ära ei mahu. Kaebajad ei suuda ise igapäevaselt kogu oma kinnistul korda tagada. 2) Sundvalduse seadmine ei ole proportsionaalne. Kaebajad ei pidanud kinnistut omandades arvestama, et neil tuleb tagada avalikkuse juurdepääs valla kinnistule. Kogu melu, lagastamine jms tegevus toimus kaebajate, mitte valla kinnistul ning kaebajad võisid eeldada, et selline tegevus lõpeb. Kaebajad said arvestada asjaoluga, et väikest valla kinnistut ei kasutanud keegi puhkekohana, sest seal asuvad ohtlikud varemed, ning vald ei olnud asunud detailplaneeringut realiseerima. Kaebajad arvestasid, et peavad tagama vallale juurdepääsu tema kinnistule nii nagu igale teisele maaomanikule (sh mootorsõidukiga), samuti avalikkusele KeÜS § 33 lg-st 3 tulenevate piirangutega. Kaebajate õiguste piirangud ei saa tulla maa tagastamise korraldusest või halduskohtu otsuses viidatud planeeringutest, vaid peavad tulenema seadusest. Kaebajad ei nõustunud alternatiivse tee rajamisega, sest Ramsholmi kinnistul pesitsevad haruldased linnud ning seal asub unikaalne metsa ja rannaniitude kooslus, mida kaebajad ei soovi lõhkuda. Kaebajaid häiriks ilmselgelt vähem see, kui nende kodust mööduvad jalgsi liikuvad inimesed, võrreldes olukorraga, kus kaebajate kinnistu on ummistatud sõidukitest, mis ei mahu ära valla kinnistule. Kaebajate kinnistule jääv tee ega valla kinnistu ei talu koormust, mida tee avalikuks kasutamiseks määramine kaasa toob. Tee on nii kitsas, et kaks autot ei mahu üksteisest mööda, seega tuleb osaliselt sõita kaebajate kinnistul. Jääb selgusetuks, miks peab valla kinnistuni pääsema tingimata mootorsõidukiga, eriti kuna seal pole piisavalt parkimiskohti. Otsuses nr 34 ei ole selgitatud, kuidas need probleemid kavatsetakse lahendada. Piisav pole halduskohtu viide, et need lahendatakse tulevikus. Vastustaja ei ole soovinud arutada kaebajate kompromissettepanekuid, nt kaebajate ettepanekut kasutada paatide veeskamiseks neile kuuluvat Voosi kinnistut, mis asub samas külas, või ettepanekuid läbipääsukorra 6(12) 3-19-1378 reguleerimiseks. Suhtluse tihedus ei tähenda tingimata selle kvaliteeti. Poolsaare tipus ei asu midagi, mida peaks tingimata külastama autoga. 3) Kaebajatele ei maksta sundvalduse seadmise eest õiglast tasu. Vald tugines ERI Kinnisvara OÜ vastuskirjale, mis pole KAHOS nõuetele vastav ekspertiis, sest ei vasta sundvalduse seadmise eesmärgil vara hindamise standardile. Selles arvamuses pole hinnatud sundvalduse seadmise terviklikku mõju, vaid üksnes vahetult tee alla jääva maa ruutmeetrite maksumust. Kaebajate esitatud ekspertarvamus on koostatud kooskõlas KAHOS nõuetega ja selle järgi oleks pidanud sundvalduse seadmise tasu olema 133 000 eurot. See arvestab ka kaebajatele sundvalduse seadmisega tekkivat kahju (Ramsholmi kinnistu turuväärtuse vähenemist tulenevalt mh sellest, et varasema privaatse kinnistu lõikab pooleks avalikult kasutatav tee ning elamu on teele väga lähedal). Ramsholmi kinnistuga võrdväärset kinnistut on raske leida. 9. Lääne-Nigula vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vastustaja on määratlenud avaliku huvi: juurdepääs Ramsi neeme tipus asuvale Ramsi puhkekohale, sh juurdepääs merele ja kallasrajale. Need eesmärgid tulenevad 2011. a-l kehtestatud Ramsi puhkekoha detailplaneeringust, mis on kehtiv haldusakt ja oli kaebajatele kinnistu omandamise ajal teada. Avaliku huvi pikaaegsust kinnitavad ka varasemad haldusaktid, sh planeeringud, milles on Ramsi teed käsitletud avaliku teena. Ramsi puhkekoha kinnistut saab kasutada puhkekohana ja avaliku juurdepääsuna merele. Paatide veeskamine ei ole välistatud, sest ELA SA valguskaabli olemasolu võib välistada vaid teatud ehitustööd selle kaitsevööndis. Ehitustööd lautri rajamiseks toimuks maismaal, mitte merel. Vastustaja on asunud detailplaneeringut ellu viima, kuid selle realiseerimiseks on vaja avalikult kasutatavat juurdepääsuteed. MTÜ Einbi külaselts ja 67 teise inimese pöördumine väljendab huvi puhkekoha kasutamise ja kallasrajale pääsemise vastu, mis on käsitatav avaliku huvina. 2) Sundvalduse seadmine on proportsionaalne. Sundvalduse seadmist ei välista see, et kaebajad ei ole seni teinud jalgsi liiklejatele või valla esindajatele takistusi oma kinnistu läbimiseks, sest kaebajad võivad selle nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Sundvalduse seadmine on vajalik, et Ramsi tee avalikuks kasutamiseks oleks olemas õiguslik alus, seda nii jalgsi kui ka mootorsõidukiga liiklemiseks. KeÜS § 33 lg-st 3 tulenevate igaüheõiguste ulatus on igal konkreetsel juhul vaieldav, eriti olukorras, kus kinnistu omanik on tee väravaga sulgenud. Tee avalik kasutus ei anna kellelegi õigust rikkuda LS-i, LKS-i või muid õigusakte. Korrarikkumisi ei saa eeldada, sest vastasel korral poleks ühtegi teed võimalik määrata avalikuks kasutamiseks. Vastustaja plaanib meetmeid korrarikkumiste välistamiseks. Halduskohus selgitas õigesti, et seda, millistel tingimustel lubatakse Ramsi teel mootorsõidukitega liiklemist (piirangud sõidukite kiirusele või massile või liiklemise ajale) ning milliseid täiendavaid meetmeid rakendatakse (piirded, liikluskorraldus, prügikastid, teehooldus jne), ei lahendata sundvalduse seadmise, vaid tee avalikuks kasutamiseks määramise menetluses. Vastustaja kaalus kaebajatele tekkivaid võimalikke häiringuid. Otsuses nr 34 on arvestatud, et Ramsi tee ala on Ramsholmi kinnistu suurust arvestades väike, kuid tee möödub elamu lähedalt. Vastustaja pakkus, et viib teekoridori oma kulul elamust kaugemale (vana elektriliini all kulgevale tühjale maa-alale), kuid kaebajad keeldusid sellest. Sundvalduse seadmine ei takista kaebajatel oma kinnistu sihtotstarbelist kasutamist (tegemist on maatulundusmaaga). Kaebajad kuulati korduvalt ära nii suuliselt kui ka kirjalikult ning nende vastuväiteid on otsuses nr 34 kaalutud. 3) Sundvalduse tasu määrati kooskõlas KAHOS-s sätestatuga. Kaebajad ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, millega vastustaja seisukoha aluseks olnud ekspertarvamus oleks vastuolus. Kaebajad ei esitanud haldusmenetluses ühtki alternatiivset arvestust või tõendit ega nõudnud uue arvamuse tellimist. Kaebajate kohtumenetluses esitatud hinnang on ilmselgelt väär, sest määrab Ramsholmi kinnistu turuhinna üle kahe korra suuremaks selle 2016. a soetushinnast 7(12) 3-19-1378 ning kasutab võrdlusena teiste regioonide kõige kallimaid tehinguid. Kaebajad heidavad ette, et vastustaja ekspertarvamuses ei sisaldu kahjuhüvitist, kuid KAHOS seletuskirja järgi ei teki tee avalikuks kasutamiseks määramise eesmärgil sundvalduse seadmise korral eelduslikult kahjunõuet. Kaebajate välja toodud kahju ei seondu mitte sundvalduse seadmise, vaid 2011. a- st kehtiva detailplaneeringu elluviimisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4) ning selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. 11. Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele (KAHOS § 2 lg 2). Kinnisasjale võib seada sundvalduse muu hulgas eesmärgiga määrata kinnisasja läbiv eratee avalikku kasutusse (KAHOS § 4 lg 1 p 8 ja § 39 lg 2). Sundvalduse seadmiseks peab esinema avalik huvi ning sundvalduse seadmine peab olema proportsionaalne (KAHOS § 4 lg 2 ja § 39 lg 2). 12. Ramsi poolsaare tipus asub vastustaja omandis olev Ramsi puhkekoha kinnistu, mis on kolmest küljest ümbritsetud kaebajate kinnistuga ja neljandast küljest merega. Ramsi puhkekohani viib kaebajate kinnistut läbiv Ramsi tee. Kaebajate kinnistule sundvalduse seadmise eesmärk on määrata Ramsi tee avalikku kasutusse. Kaebajad leiavad, et sundvalduse seadmiseks puudub avalik huvi ning sundvalduse seadmine ei ole proportsionaalne. 13. Otsuse nr 34 osaks oleva seletuskirja järgi on sundvalduse seadmine ja seejärel Ramsi tee avalikku kasutusse määramine avalikes huvides, sest võimaldab igaühel valla omandis oleva Ramsi puhkekoha kinnistu kasutamist loodusliku puhkekohana ning pääsuna merele ja kallasrajale. 14. Eesmärki arendada välja Ramsi puhkekoht ning vajadust tagada sellele avalik juurdepääs üle Ramsholmi kinnistu kulgeva Ramsi tee on vastustaja väljendanud juba Ramsi puhkekoha kinnistu detailplaneeringus (vt kaebuse lisa 7). See 2011. a-l kehtestatud detailplaneering on kehtiv haldusakt (HMS § 61 lg 2), mis väljendab erinevate, sh avalike ja puudutatud isikute huvide kaalumise tulemusel saavutatud kokkulepet Ramsholmi puhkekoha kinnistu ruumilise terviklahenduse loomiseks. 15. PlanS § 140 lg 1 p 1 järgi võib detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja planeeringut ei ole asutud ellu viima. Sellest sättest ei tulene aga detailplaneeringu automaatset kehtetust pärast viie aasta möödumist, vaid KOV-i õigus kaaluda, kas realiseerimata detailplaneering on endiselt aja- ja asjakohane. Lisaks saab asja materjalidest järeldada, et vastustaja on asunud Ramsi puhkekoha detailplaneeringut ellu viima. Ramsi puhkekoha kinnistule on paigaldatud riietuskabiin ja istumiskoht ning vastustaja selgituste kohaselt on valla arengukavas ja eelarvestrateegias ette nähtud puhkekoha väljaehitamine. Ramsholmi kinnistule sundvalduse seadmist Ramsi tee avalikuks kasutamiseks määramise eesmärgil saab käsitada ühe etapina Ramsi puhkekoha detailplaneeringu elluviimisest. Puhkekoha väljaarendamiseks tehtavate investeeringute otstarbekus ja maht võib sõltuda muu hulgas sellest, kas ja millisel viisil on tagatud sellele avalikkuse juurdepääs. 16. Kuna haldusakti siduvus on seotud selle kehtivuse, mitte õiguspärasusega (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2), ei ole asja lahendamisel tähtsust kaebajate väidetel, mis puudutavad Ramsi puhkekoha detailplaneeringu võimalikku õigusvastasust. 8(12) 3-19-1378 17. Eelnevat arvestades sai vastustaja sundvalduse seadmisel tugineda muu hulgas Ramsi puhkekoha detailplaneeringule ja selles välja toodud avalikule huvile. MTÜ Einbi külaselts ja 67 teise isiku pöördumine (vastustaja 02.09.2019 vastuse lisad 9 ja 10), mille sisuks on soov tagada avalik juurdepääs Ramsi puhkekohale ning selle kaudu kallasrajale ja merele, näitab, et 2011. a-l kehtestatud detailplaneeringus väljendatud huvi Ramsi puhkekoha avaliku kasutamise vastu on jätkuvalt olemas. Puudub mõistlik alus arvata, et kõigil valla poole pöördunud isikutel on Ramsi puhkekohani pääsemiseks mingi era- või majanduslik huvi, arvestades, et kõnealustes pöördumistes väljendatud huvi ühtib üldjoontes sellega, mille näeb ette Ramsi puhkekoha detailplaneering. 18. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et sundvalduse seadmiseks puudub avalik huvi, sest Ramsi puhkekoha kinnistu kasutamine otsuses nr 34 välja toodud eesmärkidel on võimatu. On tõsi, et kinnistu on 0,55 ha, detailplaneeringus on kinnistule ette nähtud parkimiskohad ainult kuni viiele sõiduautole või ühele bussile ning kinnistul asuvad praegu lagunenud hooned. Avaliku kasutuse võimalikkuse möönmiseks piisab aga sellest, kui külastajad saavad tulla Ramsi puhkekohta jalgsi, jalgrattaga, ühekaupa või väikeste gruppidena ja lühiajaliselt, näiteks selleks, et pääseda kallasrajale ning nautida sealt avanevat vaadet Vormsi saarele või pildistada linde. Ehitiste olemasolu kinnistul ei välista sellist tegevust. Ehitiste omanikul tuleb igal ajal tagada ehitiste ohutu seisund (EhS § 19 lg 1 p 4) ning võimalikud ohuolukorrad tuleb lahendada järelevalvemenetluse käigus. 19. Kaebajatel on iseenesest õigus, et kellelgi ei ole subjektiivset õigust nõuda juurdepääsu kallasrajale konkreetsest kohast. See ei tähenda aga, et vastustaja ei võinud arvestada avaliku huvina kallasrajale juurdepääsu tagamist Ramsi puhkekoha kinnistu kaudu. Riigikohus on selgitanud, et nii LKS v.r. § 36 lg 1 kui ka KeÜS § 38 lg 7 järgi peab KOV planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Igaühe õigus kallasrada kasutada hõlmab õigust sellele juurde pääseda, kusjuures juurdepääs peab olema tagatud mõistlike vahemaade tagant, ning KOV peab mõistliku(d) juurdepääsuvõimaluse(d) tagama (vt 01.03.2017 otsus nr 3-3-1-79-16, p 22). Ramsi puhkekoha detailplaneeringus on kallasrajale juurdepääs ette nähtud Ramsi tee kaudu. Ramsi poolsaarel ei ole teisi mere äärde viivaid teid peale Ramsi tee, mis lõpeb Ramsi puhkekoha kinnistul. Seega sisuliselt on vastustaja kinnistu ainuke viis Ramsi poolsaart ümbritseva mere kallasrajani jõudmiseks. Sundvalduse seadmine ja sellele järgnev tee avalikuks kasutamiseks määramine tagab, et inimesed jõuavad ka reaalselt kallasrajani. 20. Kaebajate väitel ei oleks Ramsi puhkekoha kinnistult võimalik paate veesata, sest kinnistult ulatub merre sideehitis (ELA SA maa-alune kaabel), mille kaitsevööndis ei ole lubatud teha ehitustöid. Kaebajad märgivad, et paatide veeskamine on seni toimunud Ramsholmi, mitte Ramsi puhkekoha kinnistult. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et paatide veeskamine Ramsi puhkekoha kinnistult ei ole ilmselgelt välistatud. Ramsi puhkekoha detailplaneeringu joonise järgi plaanitakse lauter ehitada maismaale, mitte merre. Maismaal on sideehitise kaitsevööndi ulatus üks meeter sideehitisest, mitte 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest (vt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 14 p-d 1 ja 3). Sideehitise omaniku nõusolekul võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest ka kõrvale kalduda, kui see ei vähenda ehitise ohutust, kusjuures ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda (EhS § 70 lg 3). Ringkonnakohus lisab, et vaidlustatud haldusaktis on avaliku huvina märgitud merele pääsu tagamine, mitte kitsalt paatide veeskamine. Näiteks süsta või muude sarnaste spordivahenditega pääseb merele ka spetsiaalset paadisadamat kasutamata. Selliste spordivahendite merre laskmine või randumine ei pea seejuures toimuma tingimata Ramsi puhkekoha kinnistult, vaid on eelduslikult lubatav ka kaebajate kinnistu piires olevalt 10-meetriselt kallasrajalt, sest selline tegevus on hõlmatud 9(12) 3-19-1378 igaühe õigusega veekogu kasutada (vt KeÜS § 37). Kallasrajani pääseb aga Ramsi tee ja Ramsi puhekoha kinnistu kaudu. 21. Korrakaitseorganitel, sh PPA-l ja Päästeametil on korrakaitseseaduses jt õigusaktides sätestatud korras õigus Ramsi tee kasutamiseks sõltumata sellest, kas Ramsholmi kinnistule on seatud sundvaldus ja Ramsi tee on määratud avalikuks kasutamiseks. Tuleb siiski eeldada, et korrakaitseorganitel on oma ülesandeid lihtsam täita, sh reageerida korrarikkumistele või selle tekkimise ohule, olukorras, kus neil pole vaja väravaid jõuga avada. Lisaks ei ole otsuses nr 34 korrakaitseorganite juurdepääsuvajadusele antud avaliku huvi sisustamisel määravat tähtsust, vaid on leitud, et avalik huvi esineb ka ilma selleta (vt seletuskirja p-d 3.15 ja 3.20). 22. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks sundvalduse seadmine on praeguse vaidluse asjaoludel proportsionaalne. Sundvalduse seadmine ja sellele järgnev tee avalikuks kasutamiseks määramine võimaldab kasutada igaühel seaduses sätestatud korras Ramsi teed, mis asub kaebajate kinnisasjal ja möödub nende elumaja lähedalt. See riivab kahtlemata kaebajate omandiõigust ja eraelu puutumatust. Teisalt on sundvalduse seadmiseks avalik huvi, mis seisneb mitte üksnes kinnistu omaniku, vaid avalikus juurdepääsus Ramsi puhkekoha kinnistule ning selle kaudu merele ja kallasrajale. Ramsi puhkekoha kinnistule ei ole võimalik maismaad mööda pääseda muul viisil kui üle kaebajate kinnistu. Ramsi tee on kaebajate kinnistu ulatuses eratee, mille avaliku kasutamise õigus tekib alles siis, kui kaebajate kinnistule seatakse sundvaldus ja seejärel määratakse eratee avalikuks kasutamiseks (vt EhS § 94). Kui eratee ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, võib kinnistu igakordne omanik selle kasutamist piirata, sh väita, et isegi jalgsi ja jalgrattaga liiklemine erateel on tema jaoks liiga koormav, näiteks põhjusel, et tee kulgeb tema elumaja lähedalt (vt KeÜS § 33). Seega tagab sundvalduse seadmine ja sellele järgnev eratee avalikuks kasutamiseks määramine selguse ja kindluse nii jalgsi, kergliiklusvahendite kui ka mootorsõidukitega liiklejate jaoks. Kaebajad omandasid Ramsholmi kinnistu 2016. a-l ja pidid arvestama Ramsi puhkekoha detailplaneeringu kui kehtiva haldusaktiga, milles nähti ette avalik juurdepääs sellele kinnistule Ramsi tee kaudu. Detailplaneeringus oli ette nähtud võimalus viia tee kinnistul asuvast elamust kaugemale ja vastustaja on seda kaebajatele sundvalduse seadmise menetluse käigus ka pakkunud, kuid kaebajad sellega ei nõustunud. 23. Kaebajad peavad sundvalduse seadmist ebaproportsionaalseks, sest Ramsi tee mõõtmed ja seisukord ei talu nii suurt liikluskoormust, mis selle avaliku kasutamisega tekib. Samuti kardavad kaebajad, et sundvalduse seadmise ja tee avalikuks kasutamiseks määramise järel hakatakse nende kinnistul parkima, lõket tegema, prügistama vms. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate kartusi ei saa pidada täiesti alusetuks, sest valla poole pöördunud isikud on väljendanud huvi pääseda Ramsholmi kinnistule muu hulgas mootorsõidukitega ning toimikust nähtuvalt on varasematel aastatel n-ö puhkamistegevused laienenud ka kaebajate kinnistule. Samas vastustaja ei ole jätnud neid kaebajate väiteid tähelepanuta, vaid on neid otsuse nr 34 tegemisel kaalunud (vt seletuskirja p-d 2.33, 3.7–3.10, 3.12–3.14, 3.21–3.30) ning leidnud, et kaalukam avalik huvi õigustab siiski sundvalduse seadmist. 24. Vastustaja ei ole teinud olulisi kaalutlusvigu. Sundvalduse seadmine ja sellele järgnev eratee avalikuks kasutamiseks määramine ei anna kellelegi rohkem õigusi kui tee kasutamine õigusaktides ettenähtud korras (KAHOS § 39 lg 10, EhS § 92 lg 5). Pärast Ramsi tee avalikuks kasutamiseks määramist tuleb vastustajal kanda hoolt muu hulgas selle eest, et tee seisukord vastaks selle kasutamise koormusele ning oleks ohutu (EhS § 94 lg 3). Ei saa välistada, et tee laiusest või seisukorrast või ka muudest asjaoludest tulenevalt võib olla vaja seada edaspidi Ramsi teel liiklemisele piiranguid (nt suurim lubatud kiirus, massipiirang, liiklemise aeg vms), kuid neid küsimusi ei pea detailselt otsustama sundvalduse seadmise menetluses, vaid tee avalikuks kasutamiseks määramisel ja sellel liiklemise korraldamisel. Kaebajate väljatoodud 10(12) 3-19-1378 korrarikkumisi Ramsholmi kinnistul ei saa välistada, kuid need seonduvad eeskätt Ramsi puhkekoha, mitte Ramsi tee kasutamisega. Sundvalduse seadmine Ramsi teele ja selle avalikuks kasutamiseks määramine ei anna kellelegi õigust kasutada kogu Ramsholmi kinnistut suuremas mahus, kui õigusaktid (nt KeÜS) seda võimaldavad. Võimalikele korrarikkumistele reageerimiseks on ettenähtud riikliku järelevalve ja süüteomenetlused. Eelnevat arvestades ei pidanud vastustaja sundvalduse seadmise otsustamisel ette nägema üksikasjalikke meetmeid Ramsi tee korrashoiu või seal liiklemise korraldamiseks ning kaebajate kinnistul toimuvate võimalike korrarikkumiste ennetamiseks. Võimalikke leevendusmeetmeid on otsuse nr 34 seletuskirjas käsitletud. 25. Eelnevat kokku võttes leiab ringkonnakohus, et sundvalduse seadmiseks oli olemas avalik huvi ning sundvalduse seadmine oli asjaolusid arvestades proportsionaalne. 26. KAHOS § 39 lg 5 sätestab, et sundvalduse seadmise eest tuleb maksta kinnisasja omanikule sundvalduse tasu, kui ei lepita kokku teisiti. Sundvalduse seadmise korral ei maksta KAHOS §-des 15‒17 nimetatud täiendavaid hüvitisi (n-ö motivatsioonitasu, tasu elamiseks kasutatava hoone või eluruumi kaotuse eest ning hüvitis asjaajamise kulude eest). Sundvalduse tasu määratakse KAHOS § 12 lg-s 2 sätestatud korras. KAHOS § 12 lg 2 järgi tellitakse vajaduse korral väärtuse määramiseks hindamine kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse, või selgitab väärtuse välja Maa-amet maakatastriseaduse § 9 lg 21 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel. Menetluse läbiviija võib väärtuse määrata, lähtudes maa hindamise seaduse, looduskaitseseaduse, riigivaraseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikast. KAHOS § 39 lg 6 kohaselt tuleb kinnisasja omanikule hüvitada varaline kahju, mis tekib sundvalduse seadmise tõttu. KAHOS § 39 lg 7 p-de 3 ja 4 järgi peab sundvalduse seadmise otsus sisaldama muu hulgas andmeid sundvalduse tasu ja selle maksmise korra kohta ning põhjendatud juhul infot varalise kahju hüvitamise kohta. 27. Otsuse nr 34 järgi on sundvalduse ala 3492,50 m2 ja sundvalduse tasu 1746,25 eurot. See summa põhineb KAHOS § 12 lg 2 nõuetele vastava hindaja arvamusel (vastustaja 02.09.2019 vastuse lisa 14). 28. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õigusvastane sundvalduse tasu määramine sundvalduse ala (s.o Ramsi tee aluse maa) väärtuse (turuhinna) põhjal. KAHOS-s ei ole sätestatud konkreetset metoodikat sundvalduse tasu määramiseks, sh on võimalik tasu määramine nii ühekordse summa kui ka perioodilise maksena. Kaebajad ei esitanud haldusmenetluses sisulisi vastuväiteid ega tõendeid, mille pinnalt oleks vastustaja pidanud kaaluma sundvalduse tasu määramist mingi teise metoodika põhjal või tellima uue eksperthinnangu. 29. ERI Kinnisvara OÜ hinnangut, millele vastustaja sundvalduse tasu määramisel tugines, ei ole põhjust pidada ebausaldusväärseks. Hindaja kasutas võrdlustehingutena teisi Einbi külas asuvate kinnistute müügitehinguid ning määras Ramsholmi kinnistu turuväärtuseks 150 000 eurot. Hindaja poolt 2018. a-l määratud turuväärtus on samas suurusjärgus hinnaga, millega kaebajad Ramsholmi kinnistu 2016. a-l ostsid (21.10.2016 notariaalse lepingu kohaselt 209 000 eurot, millest 43 000 eurot moodustas maakleri- ja õigusabi tasu). Vastupidiste usaldusväärsete tõendite puudumise korral tuleb eeldada, et kaebajad ostsid Ramsholmi kinnistu turuhinnaga. 30. Kaebajate poolt kohtumenetluses esitatud eksperthinnang (kaebajate 26.09.2019 seisukoha lisa) ei ole ringkonnakohtu hinnangul usaldusväärne. Hindajatele teada olnud viiest tehingust aastatel 2016–2019 ükski ei olnud tehtud kaebajate kinnistuga samas regioonis, vaid Saaremaal, Pärnumaal ja Pärnu linnas. Nende hulgas pole välja toodud näiteks Ramsholmi kinnistu ostu- müügi tehingut 2016. a-l. Kaebajad ei ole veenvalt näidanud, et hinnangus nimetatud piirkondades on kinnistute hinnad sisuliselt võrreldavad Einbi küla kinnistutega. Vastustaja on 11(12) 3-19-1378 ka põhjendatult märkinud, et pole selge, miks on hindaja välja toonud viis võrreldavat tehingut, kuid võrdlemisel on aluseks võtnud kolm kõige kallimat. Eeltoodu annab aluse kahelda hinnangus määratud Ramsholmi kinnistu turuväärtuses (484 000 eurot). Hinnangust ei ole ka aru saada, millisel metoodikal põhineb hindaja järeldus, et sundvalduse seadmisega väheneb Ramsholmi kinnistu turuväärtus 25–30%. Seetõttu jättis halduskohus õigesti kaebajate esitatud eksperthinnangu asja lahendamisel arvestamata. 31. Sundvalduse seadmine on kinnisomandi kitsendus, mis vastab oma sisult isiklikule kasutusõigusele. Kaebajad ei kaota sundvaldusega hõlmatud maa omandiõigust ja neil säilib õigus Ramsi tee kasutamiseks samal otstarbel kui varem, samas tee hooldamise jms omaniku kohustused, samuti kohustus tasuda tee aluse maa eest maamaksu läheb pärast tee avalikuks kasutamiseks määramist üle vastustajale. Seetõttu võis vastustaja otsuse nr 34 vastuvõtmisel eeldada, et kaebajatele ei teki sundvalduse seadmisega seoses täiendavat kahju, mida peaks haldusorgani initsiatiivil kaebajatele hüvitama. Seoses kaebajate kohtumenetluses esitatud väidetega selgitab ringkonnakohus, et sundvalduse seadmisel ei pea hüvitama sellist kahju, mis ei ole põhjuslikus seoses sundvalduse seadmisega, vaid seondub muude asjaoludega. Kaebajate kohtumenetluses väljatoodud asjaolud, millest nad järeldavad neile tekkivat kahju, seonduvad eeskätt Ramsi puhkekoha detailplaneeringu elluviimisega, võimalike korrarikkumistega väljaspool sundvalduse ala ja kaebajate plaanidega tegeleda oma kinnistul tulevikus puhkemajandusega. 32. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 33. Kaebajate apellatsiooniastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajate enda kanda. Vastustaja kulutas apellatsiooniastmes õigusabile 2400 eurot. See menetluskulu jääb HKMS § 109 lg 6 alusel vastustaja kanda, sest sundvalduse seadmine eesmärgiga määrata eratee avalikuks kasutamiseks ei välju vastustaja põhitegevuse raamidest. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt ei saa sellisel juhul vastustaja õigusabikulusid kaebajalt välja mõista (nt 28.06.2017 otsus nr 3-3-1-73-16, p 48). (allkirjastatud digitaalselt) 12(12) Saatja: Priit Kotkas <[email protected]> Saadetud: 13.05.2022 15:13 Adressaat: <[email protected]> Teema: FW: Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud kirjalike arvamuste ärakuulamine Manused: 14-1159-4 28.04.2022 Väljaminev kiri.asice Tere Jätkuna 11. mail toimunud koosolekule teavitan, et loobun ühest vastuväitest viiest, s.o. vastuväitest, mis puudutas Vormis silla kajastamist üldplaneeringus. Muudest vastuväidetest ma loobuda ei saa, palun need rahuldada. Tervist Priit Kotkas From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: neljapäev, 28. aprill 2022 10:57 To: Ain Talviste <[email protected]>; Tenno Laanemets <[email protected]>; Priit Kotkas <[email protected]> Subject: Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud kirjalike arvamuste ärakuulamine Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud kirjalike arvamuste ärakuulamine Registreerimise kuupäev: 28.04.2022 Registreerimise number: 14-11/59-4. Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tel. (372) 611 3558 e-mail: [email protected] www.rahandusministeerium.ee  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Väino Tõemets Teie 28.04.2022 nr 14-11/59-5. Rahandusministeerium [email protected] Meie 29.04.2022 nr AET-12/2022-145 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud kirjalike arvamuste ärakuulamine Riigi Kinnisvara jääb oma arvamuse juurde ja palub üldplaneeringu lahendust muuta nii, et kinnistul oleks tagatud laiapõhjalisem arendamine. Riigi huvi antud kinnistu suhtes puudub ja kinnistu juhtfunktsiooni kitsendamine vaid ühiskondliku hoone ehitamise lubamisega ei ole põhjendatud. Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute koostamine on pigem erandlik ning halduskoorvamam. Juhul, kui üldplaneeringu koostamise raames on juba teada, et kinnistu juhtfunktsiooni realiseeida ei pruugi olla võimalik, siis tuleks juba sellega üldplaneeringu juures arvestada ning planeerida kaasnevad juhtfunktsioonid. Lugupidamisega Teadmiseks: Lääne-Nigula Vallavalitsus, Haridusministeerium Kärt Vabrit [email protected] Riigi Kinnisvara AS Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] Reg-nr 10788733 +372 606 3400 rkas.ee Lääne-Nigula Vallavalitsus Teie 04.04.2022 nr 7-1/22-30-1 [email protected] Meie 17.06.2022 nr 14-11/59-7 Lääne-Nigula valla üldplaneeringust Austatud vallavanem Lääne-Nigula Vallavalitsus esitas 04.04.2022 kirjaga nr 7-1/22-30-1 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiitmiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on Lääne-Nigula valla territoorium. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on Lääne-Nigula valla territooriumi ruumilise arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine ning detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine, tagamaks ühinenud vallas tasakaalustatud arengu ja strateegiliste eesmärkide saavutamine. Üldplaneeringuga lahendatakse, lähtuvalt valla ruumilistest vajadustest, PlanS §-s 75 toodud ülesanded – määratakse maa-alade kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, maakasutuse juhtotstarbed, transpordivõrgustiku ja muu taristu üldised asukohad jt valla arenguks olulised teemad. Üldplaneeringu koostas AB Artes Terrae OÜ, KSH aruande koostas Alkranel OÜ, koostamist korraldas Lääne-Nigula Vallavalitsus. Koostajatena märgitud konsultandid ja KSH juhtekspert vastavad planeerimisseaduses ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduses sätestatud nõuetele. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  KSH menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, maakonnaplaneeringule ja riigi eriplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine ning kirjaliku arvamuse esitamine arvestamata jäänud arvamuste kohta kui nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta (PlanS § 90 lõige 4). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele Üldplaneering ja selle KSH algatati Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.09.2018 otsusega nr 79. Üldplaneeringuga määratud planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused on lahti kirjutatud juhtotstarvete ja teemavaldkondade lõikes ning järgimiseks detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel nii ehitusteatise, ehitusloakohustusega hoonete ehitamisel kui ka ehitusloakohustuseta ehitiste ehitamisel. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH. Selles on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja vajadusel määratud mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks mererannal. Keskkonnaamet on 17.03.2022 kirjaga nr 7 13/21/25032 5 vastu võetud üldplaneeringu alusel ehituskeeluvööndit vähendanud joonisel „Põhijoonis“ märgitud ulatuses. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus 24.08.-24.09.2020. Avalikule väljapanekule järgnes kümme üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude tutvustavat avalikku arutelu. Arutelud toimusid 16., 17., 23. ja 24.10.2020 Palivere ja Risti koolimajades, Martna, Noarootsi, Nõva ja Kullamaa osavallavalitsustes ning Lääne-Nigula vallamajas. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjassepuutuvate valitsusasutuste ja naaberomavalitsustega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud. Üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastasid tingimusteta Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Muinsuskaitseamet, Politsei ja Piirivalveamet, Terviseamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Haapsalu Linnavalitsus, Lääneranna Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus. Tingimustega kooskõlastasid Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet. Kohalik omavalitsus on nende ametkondadega teinud koostööd ning arvestanud seatud tingimustega. Kooskõlastamistaotlusele jätsid vastamata Siseministeerium, Päästeamet, Põllumajandusameti Hiiu-Lääne keskus, Veterinaar- ja Toiduameti Läänemaa Veterinaarkeskus, Lääne-Harju Vallavalitsus, Märjamaa Vallavalitsus. Mitte vastanuid võib lugeda PlanS § 85 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu ja KSH aruande vaikimisi kooskõlastanuteks. Oma arvamuse andsid üldplaneeringu ja KSH aruande osas Rahandusministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, AS Eesti Raudtee, Riigi Kinnisvara AS, Enefit Green AS, Höbringi Metsad OÜ, Kaitseliit, TÜ Energiaühistu, Risti kogukonnakogu ja eraisikud. Üldplaneering võeti vastu Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 29. Sama otsusega tunnistati nõuetele vastavaks ka Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH aruanne. Vastavasisuline teade ilmus maakonnalehes Lääne Elu 17.07.2021, ajalehes Postimees 20.07.2021 ja kohaliku omavalitsuse veebilehel. Üldplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teavitati koostöötegijaid ja kaasatud isikuid e-kirjaga 14.07.2021. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati 24 arvamuskirja. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid Taebla vallamajas 05. ja 06.11.2021. Avalike arutelude toimumisest teavitati koostöötegijaid, kaasatavaid ja arvamuste esitajaid 14.07.2021. 2 Vallavalitsus edastas oma seisukohad esitatud arvamuste kohta e-kirjaga 29.10.2021. Informatsioon avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta avaldati ajalehes Lääne Elu 09.12.2021. Rahandusministeerium on seisukohal, et Lääne-Nigula valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega, PlanS ptk 2 sätestatud planeerimise põhimõtetega ning lähtutud PlanS §-s 75 üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneeringu ja KSH menetlus on läbi viidud planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse põhimõtteid järgides. 2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Seega tuleb üldplaneeringute koostamisel lähtuda maakonnaplaneeringust, sest olemuselt tulenevad üldplaneeringu ülesanded maakonnaplaneeringus käsitletud ülesannetest, minnes nende suhtes täpsemaks. Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud Lääne maakonnaplaneeringust 2030+ (edaspidi ka Lääne maakonnaplaneering), Harju maakonnaplaneeringust 2030+ (edaspidi ka Harju maakonnaplaneering), Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine”, Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine", valla valdkondlikest arengukavadest, ruumilist arengut puudutavatest dokumentidest ning asjakohastest õigusaktidest. Lääne maakonnaplaneeringut koostati haldusreformi eelsel perioodil 2013–2016 ja see on kehtestatud 22.03.2018. Läänemaa koosseisu arvatud endise Nissi valla osa, nüüdse Rehemäe ja Kuke küla ulatuses (ligikaudu 11,6 km2) on kehtestatud 09.04.2018 Harju maakonnaplaneering. Rahandusministeerium on seisukohal, et Lääne-Nigula valla üldplaneering lähtub Lääne ja Harju maakonnaplaneeringutes antud suunistest ja seatud tingimustest üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium on seisukohal, et üldplaneeringus on arvestatud kehtivate Lääne maakonnaplaneeringu joonehitiste teemaplaneeringutega "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" ja „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ asustuse arengut suunavate tingimuste määramisel ja transpordivõrgustiku kavandamisel ning on tagatud nende teemaplaneeringute elluviimine Lääne-Nigula valla territooriumil 2.1. Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamine PlanS § 75 lõikest 1 tulenevalt on üldplaneeringu ülesanne muuhulgas rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine, samuti väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. 2.1.1. Üldplaneering täpsustab rohelise võrgustiku struktuurilist jaotust Üldplaneering täpsustab rohevõrgustiku paiknemist arvestades üldplaneeringu täpsusastme, kõlvikulise koosseisu, loomaõnnetuste, märgalade ja püsirohumaade paiknemisega ning võttes arvesse juba toimunud ja tulevikus toimuvaid ruumilisi arenguid, sh kehtivaid planeeringuid. Rohevõrgustiku struktuuri lisati olulisel määral kohaliku tähtsusega koridore, millel määratud tingimuste täitmisel paraneb rohevõrgustiku sidusus. Samuti täpsustati 3 maakonnaplaneeringus esitatud üldisi põhimõtteid konkreetsemateks, mõõdetavateks tingimusteks ning arvestades juba toimunud ja tulevikus toimuvaid arenguid. 2.1.2. Üldplaneering täpsustab väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist, kaitse- ja kasutustingimusi Värskeimaid põllumassiivide andmeid täpsustati lähtuvalt kohapõhistest vajadustest ning toimunud ruumilistest muudatustest. 2.1.3. Üldplaneering täpsustab väärtuslikke maastikke  Lisati kohaliku tähtsusega maastik Riguldi mereäärne rannakadastik (III klass).  Lisati kohaliku tähtsusega väärtuslikud metsapiirkonnad.  Täpsustati Koluvere-Kullamaa (III klass) väärtusliku maastiku paiknemist tulenevalt Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee äärse ettevõtluse arendusala asukohast.  Laiendati Ramsi – Einbi (II klass) ning Palivere (II klass) väärtuslikke maastikke samaväärsete alade lisamisega. 2.1.4. Üldplaneering täpsustab linnalise asustusega alade paiknemist Linnalise asustusega alade piire täpsustati tulenevalt üldplaneeringu täpsusastmest. Rahandusministeeriumi hinnangul on asjakohane ja kohaliku omavalitsuse poolt põhjendatud rohelise võrgustiku struktuurilise jaotuse, paiknemise ja kasutustingimuste, väärtusliku põllumajandusmaa paiknemise, väärtuslike maastike ning linnalise asustusega alade täpsustamine. 2.2. Lääne maakonnaplaneeringu 2030+muutmise ettepanekud 2.2.1. Üldplaneering teeb ettepaneku lisada riiklikult tähtis Matsalu rahvuspargi väärtuslik maastik. Maastiku moodustab valla territooriumile jääv Matsalu Rahvuspargi osa ja selle eesmärk on Lääne-Eestile iseloomulike luha- ja rannikumaastike ning külade kultuuripärandi säilitamine. 2.2.2. Üldplaneering teeb ettepaneku eemaldada maakonnaplaneeringuga Tusari külla kavandatud elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkond L1, kuna piirkond ei ole sobilik kala- ja kaljukotka pesitsuspaikade läheduse tõttu. 2.3. Maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. PlanS § 90 lõike 3 punkti 3 kohaselt annab riigihalduse minister üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub sellest, kui üldplaneering sisaldab maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut. 2.3.1. Rahandusministeerium nõustub maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuga, milleks on Matsalu rahvuspargi väärtusliku maastiku lisamine. Tulenevalt PlanS § 91 lõikest 6 kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul pärast üldplaneeringu kehtestamist. 2.3.2. Rahandusministeerium ei nõustu Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ muutmise ettepanekuga, milleks on Tusari külla kavandatud elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkonna L1 maakonnaplaneeringust eemaldamine ja üldplaneeringus mitte kavandamine. 4 Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Tuuleparkidele alade planeerimine on tuuleparkide rajamise eelduseks ja seega võtmetähtsusega täitmaks riiklikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke vastavalt arengudokumentidele „Eesti 2035“, „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“, „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“. Kohaliku omavalitsuse esindajate, planeerija ja KSH koostaja ning riigiasutuste esindajatega 03.06.2022 toimunud kohtumisel ja sellele järgnenud 03.06.2022 e-kirjas Keskkonnaameti esindaja möönis, et kõnealune ala on linnustikuliselt tundlik, paiknedes väga oluliste lindude elupaikade (sh Natura 2000 linnualad, IBA alad) vahetus läheduses. Samas leides, et KSHs toodud põhjendused pole piisavad üldplaneeringus ala mitte kavandamiseks ja maakonnaplaneeringu muutmiseks. Esialgse hinnangu kohaselt ei pruugi riskid kaljukotkale ja kalakotkale olla nii suured, et need välistavad alale tuulepargi kavandamise. Vajalik on täiendav analüüs (maastikuanalüüs ja uurida kavandatava tegevuse mõju populatsioonile) selgitamaks välja mõju kaljukotkale ja kalakotkale. 03.06.2022 kohtumisel KSH koostaja märkis, et KSH koostamise hetkel polnud võimalik piirkonnas riigikaitseliste piirangute tõttu tuuleparke kavandada ning seetõttu täpsemalt ei ole tuuleparkide mõju kaljukotkale ja kalakotkale analüüsitud. KSH-d ei ole uuendatud peale riigikaitseliste piirangute leevenemist. KSH koostaja nõustus Keskkonnaametiga, et riskid kaljukotkale ja kalakotkale ei pruugi olla nii suured, et need välistavad alale tuulepargiala kavandamise. Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) kohaselt on üldplaneeringus võimalik tuuleenergeetika ala kavandada kaitstavate loodusobjektide puhvertsooni juhul, kui on tugev eeldus, et ala on tuuleenergia arendamiseks vähemalt osaliselt kasutatav, üldplaneeringule järgneb detailplaneering (põhjendatud vajadusel KSH) ja üldplaneeringus seatakse tingimused KSH-s vajalike uuringute jms tegevuste läbiviimiseks. Eeltoodule tuginedes oleme seisukohal, et maakonnaplaneeringus määratud ca 65 ha suuruse elektrituulikute arendusala ja 217 ha suuruse arenduspiirkonna L1 üldplaneeringuga mitte kavandamine ja maakonnaplaneeringust ala eemaldamine ei ole hetkel teadaoleva info põhjal põhjendatud. Järgnevalt on võimalik üldplaneeringu raames viia läbi linnustikuga seotud analüüsid selgitamaks välja, kas ja millises ulatuses on ala tuuleenergeetika tootmiseks sobilik. Seejärel analüüsi tulemustest johtuvalt teha uuesti maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek või maakonnaplaneeringut täpsustades olemasoleva informatsiooni alusel kavandada üldplaneeringus tuuleenergeetika tootmiseks ala(d). 3. Rahandusministeeriumi seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäänud arvamuste kohta Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitati arvamusi ja ettepanekuid üldplaneeringu põhilahenduse kohta. Lääne-Nigula Vallavalitsus vastas kõigile esitatud arvamustele ja ettepanekutele ning korraldas üldplaneeringu avalikud arutelud 05. ja 06.11.2021. Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kuue arvamusi esitanud isiku või asutuse ettepanekute osas. 5 Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamised 11.05. ja 12.05.2022 Taebla vallamajas. Ärakuulamise tulemusena jõudsid kokkuleppele Ain Talviste, Tenno Laanemets, kokkuleppele ei jõudnud Priit Kotkas, Riigi Kinnisvara AS, Enefit Green AS ja kohaliku omavalitsuse esindajad. Elering AS ärakuulamisel ei osalenud ja oma mitteosalemist ei põhjendanud. Esitatud arvamust käsitletakse ülesjäänud vaidena, millele Rahandusministeerium annab oma kirjaliku seisukoha. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab riigihalduse minister oma kirjaliku seisukoha nende arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas järelevalve käigus läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. 3.1. Avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, kohaliku omavalitsuse ja Rahandusministeeriumi seisukohad 3.1.1. Priit Kotkas ei nõustu Einbi külas talle kuuluva Ramsholmi kinnistule avalikult kasutatava tee määramisega, kuna selleks puudub avalik huvi ja sundvalduse seadmine oli ebaproportsionaalne. Lääne- Nigula Vallavalitsus on selgitanud, et tee kasutamiseks on avalik huvi. Vallavalitsuse poole on pöördunud MTÜ Einbi külaselts ja 67 teist isikut. Juurdepääs on vajalik Ramsi puhkekohale, kallasrajale ja merele, samuti Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile. Ramsi poolsaare tipus asuvale kinnistule ja kallasrajale muud juurdepääsu peale Ramsi tee ei ole. Ramsi puhkekoha detailplaneering on kehtestatud 2011. a. Lääne-Nigula Vallavolikogu on seadnud 26.06.2019 otsusega nr 34 sundvalduse Ramsi teele, eesmärgiga määrata see avalikuks kasutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19- 1378 (jõustunud 16.02.2021) leidnud, et sundvalduse seadmiseks oli olemas avalik huvi ning see oli asjaolusid arvestades proportsionaalne. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse põhjendustega ja on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 punkti 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine, ja kella ülesanne on sealhulgas ruumilise planeerimise korraldamine (KOKS § 6 lg 1). Rahandusministeerium on seisukohal, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Tallinna Ringkonnakohus leiab oma 28.05.2020 otsuses, et vald on sundvalduse seadmise otsust piisavalt põhjendanud ja selleks on avalik huvi, mis seisneb merele ja kallasrajale juurdepääsu tagamises. Alal kehtib Ramsi puhkekoha detailplaneering, mis näeb ette kinnistule puhkekoha ning loodus- ja käsitöökeskuse rajamise. Ramsi puhkekoha väljaehitamine on kajastatud Lääne-Nigula valla arengukavas 2018–2026. Ka paatide veeskamiseks täiendava koha loomine on avalikes huvides. Juhul, kui tee ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, sõltub läbipääsu lubamine ja detailplaneeringu elluviimise võimalikkus kinnistu omaniku vastutulelikkusest. 3.1.2. Priit Kotkas on arvamusel, et lautrikoha loomine Ramsi poolsaare tipus Lääne-Nigula vallale kuuluvale Ramsholmi kinnistule (52001:005:0008) ei ole võimalik, kuna kinnistult läheb Vormsi suunas Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (edaspidi ELASA) kuuluv Vormsit ja Hiiumaad mandriga ühendav valguskaabel. 6 Lääne-Nigula Vallavalitsus arvamusega ei nõustu, kuna lautrikoht on piirkonnale oluline ja selle rajamiseks on olemas avalik huvi. ELASA on üldplaneeringu koostamisse kaasatud ja lautrikoha kavandamisest teadlik, sideehitise kaitsevöönd ei välista lautrikoha toimimist. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ja lisab, et kohalik omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Üldplaneeringu menetlusdokumentidest nähtub, et ELASA on olnud kaasatud üldplaneeringu koostamisse ning ei ole esitanud ettepanekuid ega arvamusi planeeringu avalikel väljapanekutel. Seega on ELASA olnud teadlik koostatud üldplaneeringu lahendusest, samuti avaliku lautrikoha rajamise kavast. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. 3.1.3. Priit Kotkas on teinud ettepaneku Ramsholmi kinnistul asuv talu õueala ja majandushoov ehituskeeluvööndist välja arvata, kuna see on majandushoonete ehitamiseks sobiv ala. Lääne-Nigula Vallavalitsus ei nõustu ettepanekuga kuna tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 punktist 1 ei laiene olemasolevale õuealale ehituskeeld ja seetõttu ei ole üldplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik. Vajadusel on võimalik pöörduda Maa-ameti poole ja täpsustada põhikaardil õueala piire. Rahandusministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole arvestatud. Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 29 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi (PlanS § 86 lg 2). Rahandusministeerium on seisukohal, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus ehituskeeluvööndi vähendamist ei taotlenud, kuna ei pidanud seda piisavalt põhjendatuks. Ehituskeeluvööndi vähendatakse järgides looduskaitseseadust ja selle võimalikkuse üle otsustab Keskkonnaamet. 3.1.4. Priit Kotkas soovib talle kuuluval Voosi kinnistul olev lautrikoht märkida avaliku lautrikohana ja selle kõrvale ehituskeeluvööndisse kavandada ehitusala võrgu- ja paadikuuride jm merenduse ja kalandusega seotud hoonete rajamiseks. Lääne-Nigula Vallavalitsus arvamusega ei arvestanud, kuna soovitud lautrikoht paikneb eramaal, sellele puudub ligipääs ning Priit Kotkase poolt soovitud rajatiste ja hoonete väljaehitamine vajaks suuremahulisi ehitustöid. Vallale teadaoleva informatsiooni kohaselt puudub viidatud asukohas lautrikoha rajamiseks avalik huvi, mistõttu selle üldplaneeringuga kavandamine ei ole põhjendatud. Võimalik on tulevikus algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering või kasutada seda eralautrikohana. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsusega ja on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse 7 alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine, sh ruumiline planeerimine. Oluline on lisada, et PlanS § 74 lõike 8 kohaselt on kohalik omavalitsus üldplaneeringu koostamise korraldaja, seega on üldplaneeringu sisu üle otsustusõigus kohalikul omavalitsusel. Antud asukohta avaliku lautri ja avaliku juurdepääsutee vajaduse ilmnemisel puhul on Lääne-Nigula Vallavalitsusel selle planeerimisega võimalik tegeleda ka pärast üldplaneeringu kehtestamist. Kuigi PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on üldplaneering detailplaneeringu koostamise aluseks, võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut (PlanS § 142 lg 1). Samuti on kohalikul omavalitsusel, lähtudes looduskaitseseaduse §-st 40, juba täpsema detailplaneeringu alusel võimalik põhjendatud vajadusel taotleda Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist soovitud hoonete rajamiseks. 3.1.5. Riigi Kinnisvara AS teeb ettepaneku endale kuuluva Pürksi keskuse 10b (52001:005:0176) kinnistu maa-ala juhtfunktsiooniks määrata segahoonestusega maa, kuna see võimaldaks kinnistut paindlikult ja laiapõhjaliselt arendada. Praegusel ajahetkel ei ole riigi vajadused antud kinnistul selged ja puudub vajadus kasutada kinnistut üldplaneeringus määratud ühiskondlike ehitiste maana. Lääne-Nigula Vallavalitsus ei arvesta ettepanekuga lähtudes kehtivast detailplaneeringust, millega on kinnistule kavandatud riigigümnaasiumi ühiselamu ja määratud ühiskondlike hoonete maa sihtotstarve. Juhul kui planeeritud ühiselamut enam vaja pole, on võimalik koostada uus detailplaneering. Rahandusministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist (PlanS § 75 lg 2). Alal kehtib 2003.a kehtestatud Noarootsi kooli detailplaneering, mille eesmärk on kooli maa-alale määrata hoonestusala ja ehitustingimused internaadihoone rajamiseks. Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 29 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi (PlanS § 86 lg 2). Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on KOKS § 3 punkti 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine, sealhulgas ruumilise planeerimise korraldamine (KOKS § 6 lg 1). Rahandusministeerium on seisukohal, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. 3.1.6. Enefit Green AS teeb ettepaneku kanda KOV eriplaneeringust üldplaneeringusse alad nr 1, 2, 3 tuuleenergeetika arendusaladena. Lääne-Nigula Vallavalitsus on seisukohal, et üldplaneeringus olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohta ei määrata ja on fikseeritud, et vajadusel määratakse olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht läbi üldplaneeringu teemaplaneeringu, KOV eriplaneeringu või riigi eriplaneeringu. KOV eriplaneering ei jõudnud oma menetluses ja keskkonnamõju 8 strateegilises hindamises nii kaugele, et alasid oleks võimalik üldplaneeringusse kanda, selle koostamise on volikogu lõpetanud, kohtumenetlus on pooleli ja ringkonnakohtu otsus ei ole veel jõustunud. Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on KOKS § 3 punkti 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine, sealhulgas ruumilise planeerimise korraldamine (KOKS § 6 lg 1). KOV eriplaneeringu menetlemise lõpetamise põhjuseks oli avalik meelsus, tuulepargialade asukoha vastu koguti 1200 allkirja. Selle menetlus ei jõudnud piisavalt kaugele, et määratud alasid oleks võimalik üldplaneeringusse kanda, mistõttu on vajalik täiendav kaalumine ja keskkonnamõjude hindamine. Kui alad üldplaneeringusse kanda, oleks vaja ka see uuesti vastu võtta ja avalikustada, mistõttu praeguses etapis alade lisamine ei ole võimalik. Kuna eriplaneeringu puhul on tegemist pooleli oleva kohtumenetlusega, siis saab heakskiidu andja lähtuda Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 146, mille kohaselt õigust mõistab ainult kohus. 3.1.7. Enefit Green AS teeb ettepaneku määrata üldplaneeringus tuuleenergia tootmiseks vajalikud maa-alad nii, nagu need olid kajastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringus või vastasel juhul selgitada, millisel moel teemat üldplaneeringus käsitletakse. MKM on oma ringkirjas soovitanud kohalikel omavalitsustel riiklike eesmärkide ja elektri varustuskindluse saavutamise ning majanduse elavdamise eesmärgil leida üldplaneeringus tuulikute püstitamiseks sobivad alad. Lääne-Nigula Vallavalitsus selgitab, et nii kooskõlastamiseks esitatud kui ka avalikul väljapanekul olnud üldplaneeringu lahenduses ei olnud tuuleenergeetika tootmise alasid määratud. Pärast üldplaneeringu kehtestamist kaalub volikogu taastuvenergeetika teemaplaneeringu või KOV eriplaneeringu algatamist. Rahandusministeerium hinnangul on kohalik omavalitsus asjakohaselt selgitanud ja põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Taastuvenergeetikat on käsitletud üldplaneeringu peatükis 3.8.4. Taastuvenergeetika, vajadusel koostatakse teemaplaneering, kohaliku omavalitsuse või riigi eriplaneering. Üldplaneeringu ja KSH aruande on kooskõlastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule üldplaneeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud ministeerium. 3.1.8. Enefit Green AS teeb ettepaneku laiendada Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide alasid, lisades neile nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringust täiendavat tähelepanu vajavad alad. Lääne-Nigula Vallavalitsus on seisukohal, et ei ole võimalik laiendada Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide alasid, lisades neile tuuleenergeetika teemaplaneeringust täiendavat tähelepanu vajavad alad. Täiendavad alad vajaksid täiendavat keskkonnamõjude hindamist, et välja selgitada, kas ja kuhu tuulikute rajamine oleks võimalik. Mõistlik ei oleks see ka põhjusel, et see oleks üldplaneeringu põhilahenduse muutmine, mistõttu tuleks planeering uuesti avalikule 9 väljapanekule suunata. Üldplaneeringus on sätestatud, et tuuleenergeetika arendamise soovi korral tuleb koostada üldplaneeringu teemaplaneering, KOV eriplaneering või riigi eriplaneering. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsusega ja märgib, et kohalik omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine, sealhulgas ruumilise planeerimise korraldamine. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. 3.1.9. Elering AS tegi ettepaneku korrigeerida üldplaneeringu seletuskirjas ptk 3.8.2 Elektrivõrk „Uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel need viia maa- kaablisse või ümber asulate“. Elering AS rekonstrueerib Lääne-Nigula valla territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk õhuliinidena, kaabelliine kavas ei ole. Lääne-Nigula Vallavalitsus selgitas, et arvestas ettepanekuga osaliselt ja seletuskirja korrigeeriti: Tiheasustusega aladel ja nendega piirnevatel lähialadel uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb kaaluda nende viimist maakaablisse. Ruumi korrastamise eesmärgil on vaja õhuliine maakaablisse viia ainult tiheasustusega ja nendega piirnevatel aladel, majanduslikku mõju kaalutakse igal üksikjuhtumil eraldi. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsusega ja on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga saab arvestada osaliselt. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine, sh ruumiline planeerimine Rahandusministeerium asub seisukohale, et üldplaneeringu koostamisel ei ole rikutud kirjalikke arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. 4. Kokkuvõte PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine. Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) ja vajaduse üle. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute 10 subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukohad. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Antud juhul on avalikkust üldplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest ning avalikustamisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruande saab lugeda kooskõlastatuks asjaomaste riigiasutuste ja naaberomavalitsustega. Rahandusministeerium nõustub Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ muutmise ettepanekuga, milleks on Matsalu rahvuspargi väärtusliku maastiku lisamine ja on seisukohal. Rahandusministeerium ei nõustu Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ muutmise ettepanekuga eemaldada maakonnaplaneeringust Tusari külla kavandatud elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkond L1. Ettepanek ei ole üldplaneeringus piisavalt põhjendatud (vt kirja punkt 2.3). Elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkonna L1 eemaldamata jätmine muudab üldplaneeringu põhilahendust ja toob kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb sellisel juhul korrata üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Samuti tuleb korraldada uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes planeerimisseaduse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest. Põhjendatud vajaduse korral on võimalik tulenevalt PlanS § 90 lõikest 5 üldplaneering kiita heaks osaliselt ning jätta heaks kiitmata elektrituulikute arenduspiirkonna L1 ja selle ellu viimiseks vajaliku maa-ala osas. Niisugune lahendus võimaldaks õigusaktidega vastavuses olevas osas alustada üldplaneeringu elluviimist. Sellisel juhul kehtib Tusari külla kavandatud elektrituulikute arenduspiirkonnas L1 ja selle ellu viimiseks vajalikul maa-alal Nõva valla üldplaneering ja Lääne-Nigula Vallavalitsusel on võimalik jätkata sellel alal kooskõlas planeerimisseadusega üldplaneeringu menetlemist. Palume kohalikul omavalitsusel kaaluda ja otsustada, kas järgnevalt a) jätkata üldplaneeringu menetlemist ja välja selgitada, kas ja millises ulatuses on arendusala ja arenduspiirkond L1 tuuleenergeetika tootmiseks sobilik ning seejärel esitada üldplaneering Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks, 11 b) esitada üldplaneering osaliseks heakskiitmiseks ja jätkata üldplaneeringu edasist menetlemist heaks kiitmata osas arenduspiirkonnas L1 ja selle ellu viimiseks vajalikul maa-alal. Eelnevast tulenevalt leiame, et üldplaneeringu heakskiidu andmise võimalikkuse üle otsustamine ei ole praegusel hetkel võimalik. Tagastame Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kohalikule omavalitsusele edasise tegevuse üle otsustamiseks ning ootame kohaliku omavalitsuse otsust, millise lahendusvariandiga üldplaneeringu menetlemine jätkub. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisad: Lisa 1. 3-19-1378 ringkonnakohtu otsus Lisa 2. Priit Kotkas E-kiri Lisa 3. RKAS E-kiri 11.05.2022 arakuulamise protokoll 12.05.2022 arakuulamise protokoll Lisaadressaadid: A. Talviste T. Laanemets P. Kotkas Enefit Green AS Riigi Kinnisvara AS Elering AS Urve Pill 715 5809 [email protected] 12 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse esindajate ärakuulamine Lääne-Nigula Vallavalitsus, Taebla, Haapsalu mnt 6 11.05.2021 PROTOKOLL Algus kell 12.00 Lõpp kell 14.50 Koosoleku juhataja: Jaan Leivategija - Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talituse juhataja Koosoleku protokollija: Urve Pill - Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna ruumilise planeerimise peaspetsialist Osalejad: Tiiu Pärn Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna planeeringute nõunik Heiki Kalberg, konsultant, Artes Terrae OÜ (veebis) Lääne-Nigula Vallavalitsuse esindajad: Heikki Salm ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Sirje Selart, maanõunik Marika Meister, ehitus- ja planeerimisnõunik Marje Hiiesalu, ehitus- ja planeerimisnõunik Janno Randmaa, Martna osavallavanem Katrin Viks, Kullamaa osavallavanem Remi Treier keskkonnanõunik Vaide esitajad: Ain Talviste Tenno Laanemets (telefoni vahendusel) Priit Kotkas Päevakord: Arvamuste ärakuulamine ja arutelu ESITATUD ARVAMUSED JA SELGITUSED 1. Ain Talviste soovib planeerida Allikmaa külas Allikmaa tee äärde neli elamukrunti, muutes tiheasustusala piiri ja muutes maatulundusmaa (looduslik rohumaa) elamumaaks. Palivere alevikus Allikmaa tee ääres juba on elamumaad kuni loodava üksuseni, seeläbi moodustuks tervik. Samuti soovib rajada päikesepargi, et varustada rohelise energiaga ümbruskonna majapidamisi. Lääne-Nigula Vallavalitsus arvestas arvamusega osaliselt. Korrigeeriti väärtusliku põllumajandusmaa piiri, kinnistule kavandatakse 3 elamukrunti. Ala ei määrata tiheasustusalaks. Alale määrati maalise asustuse juhtotstarve Maa jääb üldplaneeringus maalise asustuse piirkonda, mis võimaldab kavandada elukondlike hoonetega hoonestatavaid maaüksuseid minimaalse suurusega 0,5 ha. Päikeseparkide alust maad üldplaneeringuga ei määrata, rajamine saab toimuda edaspidi vastavate nõuete kohaselt. Ain Talviste nõustus KOV selgitustega, kokkulepe saavutati. 2. Tenno Laanemets soovib määrata liikluse maa-alana planeeritavaid juurdepääsuteid Hansu-Kalda, Kala, Kase ja Kaltre taludele, korrigeerida väärtusliku põllumajandusmaa piiri katastriüksusel katastritunnusega 34202:002:0470, eemaldada väärtusliku põllumajandusmaa katastriüksustelt katastritunnusega 34202:002:0363 ja 34201:001:0472, määrata liikluse maa-alana kavandatav avalik parkla paatide veeskamiskoha tarbeks Laastre paisu piirkonnas. Lääne-Nigula Vallavalitsus arvestus arvamusega osaliselt. Väärtusliku põllumajandusmaa piiri korrigeeriti. Üldplaneeringus määratakse avaliku kasutusega teed, erateid ei määrata. Liikluse maa-ala juhtotstarvet ei määrata väljaspool tiheasustust. Parklad esitatakse punktina ja ei esitata liikluse maa-alana. Avalike teede ja parklate lepingud sõlmitakse peale üldplaneeringu kehtestamist. Avaliku tee vajadus on üldplaneeringus määratud, avaliku kasutusega slipp on näidatud. Üldplaneeringu kehtestamise otsuses fikseeritakse, et juurdepääsutee parendamine peab olema võimalik. Vastav vajadus tuleks fikseerida ka koostatavas kaitseala kaitse-eeskirjas. Tenno Laanemets nõustus KOV selgitustega, kokkulepe saavutati. 3. Priit Kotkas 1) ei nõustu Einbi külas talle kuuluva Ramsholmi kinnistu piirides avalikult kasutatava tee määramisega. Lääne- Nigula Vallavalitsus arvamusega ei arvesta, kuna Ramsi tee peaks olema avalikult kasutatav. Lääne-Nigula Vallavolikogu on seadnud 26.06.2019 otsusega nr 34 sundvalduse Ramsi tee ulatuses, eesmärgiga määrata see avalikuks kasutamiseks. Sundvalduse seadmiseks on avalik huvi, Ramsi puhkekohale on juurdepääs vajalik, samuti kallasrajale ja merele. Teed on vaja kasutada ka Politsei- ja Piirivalveametil ning Päästeametil, valla poole on pöördunud ka MTÜ Einbi külaselts ja 67 teist isikut. Ramsi puhkekoha detailplaneering on kehtestatud 2011. a. Vastav Ringkonnakohtu lahend haldusasjas nr 3-19-1378 on Lisa nr1. Kokkulepet ei saavutatud. 2) Priit Kotkas ei nõustu lautrikoha rajamisega Ramsholmi kinnistule. Lautrikoha loomine Ramsi poolsaare tipus Lääne-Nigula vallale kuuluvale kinnistule (52001:005:0008) ei ole võimalik, kuna kinnistult läheb Vormsi suunas ELASA-le kuuluv Vormsit ja Hiiumaad mandriga ühendav valguskaabel. Lautrikoht tähendab autode ja paadikärude vette tagurdamist ning kinnijäänud autode traktoritega meremudast väljatõmbamist, sidekaabli kaitsevööndis ei ole see lubatud. Alternatiivina pakub lautrikoha talle kuuluval Voosi kinnistul Lääne-Nigula Vallavalitsus arvamusega ei nõustu. Lautrikohta ei planeerita Priit Kotkasele kuuluvale Ramsholmi kinnistule vaid see on kavandatud vallale kuuluvale Ramsi puhkekoha kinnistule. Sideehitise kaitsevöönd ei välista lautrikoha toimimist, ELASA on üldplaneeringu koostamisse kaasatud ja teadlik. Pääs kallasrajale ja lautrikoht on sellele piirkonnale olulised ja planeerimiseks on avalik huvi. Kokkulepet ei saavutatud. 3) Priit Kotkas teeb ettepaneku Ramsholmi kinnistul asuv talu õueala ja majandushoov ehituskeeluvööndist välja arvata, kuna see on majandushoonete ehitamiseks sobiv ala. Lääne-Nigula Vallavalitsus ei arvesta arvamusega kuna tulenevalt LKS § 38 lg 4 p 1-le ei laiene olemasolevale õuealale ehituskeeld ja seetõttu ei ole vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine üldplaneeringuga. Võimalik on pöörduda maakatastri poole ja muuta põhikaardil õueala piire. Kokkulepet ei saavutatud. 4) Priit Kotkas soovib talle kuuluval Voosi kinnistul olev lautrikoht märkida üldplaneeringus avaliku lautrikohana, samuti märkida lautrikoha kõrvale ehituskeeluvööndisse ehitusala võrgu- ja paadikuuride jm merenduse ja kalandusega seotud hoonete rajamiseks. Lääne-Nigula Vallavalitsus arvamusega ei arvesta, kuna Priit Kotkase poolt soovitud lautrikoht oleks pigem sadam kui lautrikoht ja nõuaks suuremahulisi ehitustöid, parkla jm teenindava taristu ehitamist. Lautrikoht on eramaal, ligipääs puudub, kivid on ees. Taotluse on teinud ainult üks perekond ja puudub info, et kohalik kogukond seda sooviks, mistõttu ei ole põhjendatud kavandamine üldplaneeringuga. Soovi korral on tulevikus võimalik algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering või kasutada eralautrikohana kuid eelnevalt tuleks juurdepääs avada. Kokkulepet ei saavutatud. 5) Priit Kotkas juhib tähelepanu, et üldplaneeringuga kavandatakse Vormsi-Noarootsi ühendus, mis tähendab vähemalt 3 km pikkuse silla ehitust üle Voosi kurgu Vormsile. Üldplaneeringusse tuleks lisada sotsiaalmajanduslikud põhjendused, silla eskiis ning selle ehituslikud põhimõtted, läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Arvestada tuleb kavandatava tegevuse vastavusega Euroopa Linnudirektiivile. Lääne-Nigula Vallavalitsus juhib tähelepanu, et üldplaneeringuga ei planeerita Vormsi silda ning ei seata kitsendusi. Üldplaneeringusse on kantud Lääne- maakonnaplaneeringust perspektiivne trassikoridor informatiivse teabena. Hetkel ei ole seda riiklikus teehoiukavas. Projekti elluviimiseks algatatakse vajadusel riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Priit Kotkas nõustus KOV selgitustega e-kirjaga 16.05.22 (Lisa 2), kokkulepe saavutati Koosoleku juhataja: Protokollija: Jaan Leivategija Urve Pill Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse esindajate ärakuulamine Lääne-Nigula Vallavalitsus, Taebla, Haapsalu mnt 6 12.05.2021 PROTOKOLL Algus kell 10.00 Lõpp kell 14.50 Koosoleku juhataja: Jaan Leivategija - Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talituse juhataja Koosoleku protokollija: Urve Pill - Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna ruumilise planeerimise peaspetsialist Osalejad: Tiiu Pärn, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna planeeringute nõunik Heiki Kalberg, konsultant, Artes Terrae OÜ, osales veebis Lääne-Nigula Vallavalitsuse esindajad: Heikki Salm ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Sirje Selart maanõunik Marika Meister ehitus- ja planeerimisnõunik Marje Hiiesalu ehitus- ja planeerimisnõunik Remi Treier keskkonnanõunik Janno Randmaa Martna osavallavanem Aivo Hirmo Noarootsi osavallavanem Rein Kruusmaa Risti osavallavanem Vaide esitajad: Oliver Zereen. Enefit Green, tuuleenergia arendusjuht Kärt Vabrit. Riigi Kinnisvara AS (RKAS), projektidirektor Elering AS ärakuulamisel ei osalenud, mitteosalemist ei põhjendanud. Päevakord: Arvamuste ärakuulamine ja arutelu ESITATUD ARVAMUSED JA SELGITUSED 1. Kärt Vabrit (RKAS) teeb ettepaneku Riigi Kinnisvarale kuuluva Pürksi keskuse 10b (52001:005:0176) kinnistu maa-ala juhtfunktsiooniks määrata segahoonestusega maa, kuna see võimaldaks kinnistut paindlikult kasutada ja arendada ka olukorras kui riigi vajadused antud kinnistul ei ole selged. Hetkel puudub vajadus kasutada kinnistut üldplaneeringus määratud ühiskondlike ehitiste maana. Lääne-Nigula Vallavalitsus ei arvesta ettepanekuga lähtudes kehtivast detailplaneeringust, millega kavandati kinnistule riigi gümnaasiumi ühiselamu ja ühiskondlike hoonete maa sihtotstarve. Vajadusel on võimalik koostada uus detailplaneering. Kärt Vabrit annab RKAS seisukohast teada hiljemalt 20.05.22 2. Oliver Zereen (Enefit Green) Enefit Greeni samasisulisi ettepanekuid käsitletakse ühe ettepanekuna. Ettepanekud: 1) kaardistada üldplaneeringus tuulepargi alad, mille osas on tänaseks info olemas, 2) kavandada uued tuule- ja tööstusparkide alad koos elektriühenduse võimalusega, et luua sümbioose taastuvenergia arendustega, 3) arvestada KOV eriplaneeringu esimese etapi tulemustega ja kanda sealt üldplaneeringusse alad nr 1, 2, 3 tuuleenergeetika arendusaladena. Lääne-Nigula Vallavalitsus on seisukohal, et üldplaneeringuga olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohta ei määrata. Kui üldplaneering algatati, ei olnud võimalik valla territooriumile riigikaitselistest piirangutest tulenevalt kõrgeid tuulikuid püstitada. Samal ajal kui riigikaitselisi piiranguid leevendati ja kõrgete tuulikute rajamine sai võimalikuks, võeti üldplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Üldplaneeringus on sätestatud, et vajadusel määratakse olulise ruumilise mõjuga ehitis(t)e asukoht läbi üldplaneeringu teemaplaneeringu, KOV eriplaneeringu või riigi eriplaneeringu. Ettevõtluse- ja tootmise arengualad on määratud Jaakna ning Koluvere-Kullamaa piirkondades (ptk 3.1). Üldplaneeringusse on kantud elektriliinid, trafod ja alajaamad alates pingearvust 35 kV. KOV eriplaneeringu koostamise on volikogu lõpetanud ja sellega seotud kohtumenetlus on pooleli. KOV eriplaneering ei jõudnud oma menetluses ja keskkonnamõju strateegilises hindamises nii kaugele, et alasid oleks olnud võimalik üldplaneeringusse kanda. Ringkonnakohus peaks tegema otsuse lähemal ajal. Kokkulepet ei saavutatud 2.2 Oliver Zereen, (Enefit Green) teeb ettepaneku määrata üldplaneeringus tuuleenergia tootmiseks vajalikud maa-alad nii, nagu need olid kajastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) kooskõlastamiseks esitaud üldplaneeringus või vastasel juhul selgitada, millisel moel teemat üldplaneeringus käsitletakse. MKM on oma ringkirjas soovitanud kohalikel omavalitsustel riiklike eesmärkide ja elektri varustuskindluse saavutamise ning majanduse elavdamise eesmärgil leida üldplaneeringus tuulikute püstitamiseks sobivad alad. Lääne-Nigula Vallavalitsus selgitab, et eriplaneeringu menetlemise lõpetamise põhjuseks oli avalik meelsus, tuulepargialade asukoha vastu koguti 1200 allkirja. Nii kooskõlastamiseks esitatud kui ka avalikul väljapanekul olnud üldplaneeringulahenduses ei olnud tuuleenergeetika tootmise alasid määratud. Pärast üldplaneeringu kehtestamist kaalub volikogu taastuvenergeetika teemaplaneeringu või KOV eriplaneeringu algatamist. Oliver Zereen, (Enefit Green) leiab, et uue taastuvenergeetika teemaplaneeringu algatamine ei ole põhjendatud kuid KOV tegevus taastuvenergeetika arendamisel on siiski teretulnud Kokkulepet ei saavutatud. 2.3. Oliver Zereen, (Enefit Green) teeb ettepaneku 1) üldplaneeringut täiendada märkega, et Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide muutmine toimub läbi detailplaneeringu 2) laiendada Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide alasid, lisades nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringust täiendavat tähelepanu vajavad alad Lääne-Nigula Vallavalitsus arvestab arvamusega osaliselt. Üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse märkega, et kui olemasolevas Aulepa ja Vanaküla tuulepargis soovitakse teha enam kui 10% suuremaid tuulikud, siis on vajalik koostada detailplaneering ja KSH. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad parima hetkel oleva teadmise kohaselt. Olemasolevate tuulikute kõrguse olulisel suurendamisel on vajalik koostada detailplaneering. Aulepa ja Vana-küla tuuleparkide alade laiendamine läbi tuuleenergeetika teemaplaneeringust täiendavat tähelepanu vajavate alade lisamise, ei ole võimalik. Täiendavat tähelepanu vajavad alad vajaksid täiendavat keskkonnamõjude hindamist, et välja selgitada, kas ja kuhu tuulikute rajamine oleks võimalik. Mõistlik ei oleks see ka põhjusel, et see oleks üldplaneeringu põhilahenduse muutmine, mistõttu tuleks planeering uuesti vastu võtta ja avalikule väljapanekule suunata. Üldplaneeringus on sätestatud, et tuuleenergeetika arendamise soovi korral tuleb koostada üldplaneeringu teemaplaneering, KOV eriplaneering või riigi eriplaneering. Kokkulepet ei saavutatud Aulepa ja Vanaküla tuulepargi alade laiendamise osas. 3. Elering AS ärakuulamisel ei osalenud ja oma mitteosalemist ei põhjendanud. Esitatud arvamust käsitletakse ülesjäänud vaidena, millele Rahandusministeerium annab oma kirjaliku seisukoha. Elering AS ettepanek: üldplaneeringu seletuskirjas ptk 3.8.2 Elektrivõrk on kirjas „Uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel need viia maa-kaablisse või ümber asulate“. Elering AS rekonstrueerib tulevikus Lääne-Nigula valla territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk õhuliinidena. Kaabelliine kavas ei ole. Palun korrigeerige kõnealust punkti üldplaneeringu seletuskirjas. Lääne-Nigula Vallavalitsus selgitas, et arvestas ettepanekuga osaliselt ja seletuskirja korrigeeriti: Tiheasustusega aladel ja nendega piirnevatel lähialadel uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb kaaluda nende viimist maakaablisse. KOV põhjendas, et ruumi korrastamiseks õhuliine maakaablisse viia on vaja ainult tiheasustusega ja nendega piirnevatel aladel. Majanduslikku mõju kaalutakse igal üksikjuhtumil eraldi. Koosoleku juhataja: Protokollija: Jaan Leivategija Urve Pill
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel