KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver
Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2020, Tallinn
Haldusasja number 3-19-1378
Haldusasi Priit Kotkase ja Signe Kotkase kaebus Lääne-Nigula
Vallavolikogu 26.06.2019 otsuse nr 34 „Ramsholmi
kinnisasjale sundvalduse seadmine“ tühistamiseks
Menetlusosalised Kaebajad – Priit Kotkas ja Signe Kotkas, esindaja
vandeadvokaat Enno Heringson
Vastustaja – Lääne-Nigula vald, esindajad
vandeadvokaadid Ramil Pärdi ja Sandor Elias
Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.01.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus Priit Kotkase ja Signe Kotkase apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine Kohtuistung 19.05.2020
RESOLUTSIOON
1. Jätta Priit Kotkase ja Signe Kotkase apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna
Halduskohtu 07.01.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1378 muutmata.
2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.06.2020.
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse
14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215
lg 3).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks
esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-1378
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Priit Kotkase ja Signe Kotkase (kaebajad) ühisomandis on alates 08.11.2016 Ramsi
poolsaarel Einbi külas asuv Ramsholmi kinnistu (registriosa nr 76032, katastritunnus
52001:005:0420; suurus 29,69 ha; sihtotstarve maatulundusmaa). Kinnistul asub elamu.
2. Ramsholmi kinnistu ümbritseb maa poolt poolsaare tipus mere ääres asuvat Ramsi
puhkekoha kinnistut (registriosa nr 1125132, katastritunnus 52001:005:0008; suurus 0,55 ha;
sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa), mille omanik on alates 2006. a-st Lääne-Nigula vald.
Valla kinnistul asuvad nõukogude sõjaväest maha jäänud ja praeguseks lagunenud vaatlusposti
hooned. Noarootsi Vallavolikogu 15.09.2011 otsusega nr 98 kehtestati Ramsi puhkekoha
kinnistu detailplaneering, millega nähti ette olemasolevate ehitiste baasil loodus- ja
käsitöökeskuse ning avaliku lõkke- ja telkimiskoha rajamine ning merele avaliku juurdepääsu
tagamine. Praeguseks on kinnistule paigutatud riietumiskabiin koos infotahvliga ja istumiskoht.
3. Ramsi poolsaarel kulgeb Ramsi tee, mis läbib muu hulgas Ramsholmi kinnisasja ja lõppeb
Ramsi puhkekoha kinnistul. See tee on Ramsholmi kinnistuni registreeritud kohaliku teena ja
sealt edasi erateena. Kaebajad sulgesid 2017. a-l Ramsi tee mootorsõidukitele, rajades
Ramsholmi kinnistu piirile aia ja lukustades selle värava. Jalgsi liiklejatele mõeldud läbipääs
on samuti suletud väravaga, kuid see ei ole lukus.
4. Lääne-Nigula Vallavolikogu seadis 26.06.2019 otsusega nr 34 kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 2 lg 2 ning § 39 lg-te 1, 5 ja 7, asjaõigusseaduse
(AÕS) § 155 lg 3 ning ehitusseaduse (EhS) § 92 lg 5 ja § 94 lg-te 1 ja 2 alusel Ramsholmi
kinnisasjale sundvalduse Ramsi tee ulatuses, eesmärgiga määrata see eratee avalikuks
kasutamiseks. Sundvalduse ala pindala on 3492,5 m2. Sundvalduse tasuks määrati 1746,25
eurot.
Otsuse lisaks olevas seletuskirjas põhjendati sundvalduse seadmist kokkuvõtlikult järgmiselt.
1) Sundvalduse seadmiseks on avalik huvi, mis seisneb avaliku juurdepääsu tagamises Ramsi
puhkekohale ning selle kaudu kallasrajale ja merele. Sellist avalikku huvi väljendati juba 2011.
a-l kehtestatud Ramsi puhkekoha detailplaneeringus ning see huvi on jätkuvalt olemas – seda
kinnitab MTÜ Einbi külaselts ja 67 teise isiku pöördumine valla poole. Lisaks kohalikele
elanikele ja muudele poolsaart külastavatele inimestele on Ramsi tee kasutamise vajadus
Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) ning Päästeametil.
2) Sundvalduse seadmine on proportsionaalne. Ramsi poolsaare tipus asuvale kinnistule ja
kallasrajale pole muud juurdepääsu peale Ramsholmi kinnistut läbiva Ramsi tee. Igaühe õigus
Ramsi teed kasutada tekib alles siis, kui Ramsholmi kinnistule seatakse sundvaldus ja seejärel
määratakse Ramsi tee avalikuks kasutamiseks, vastasel korral sõltub juurdepääs Ramsi
puhkekohale Ramsholmi kinnistu omaniku suvast. Avalik huvi on kaalukas, sest pääs Ramsi
poolsaare tippu on oluline nii kohalike elanike jaoks kui ka loodusturismi ning
korrakaitseorganite seisukohalt. Ramsi tee möödub Ramsholmi kinnistul paiknevast elamust.
Haldusmenetluse käigus pakuti Ramsholmi kinnistu omanikele, et vald rajab alternatiivse
teetrassi, mis kulgeks vana elektri õhuliini asukohas ja oleks elumajast kaugemal, kuid kinnistu
omanikud sellega ei nõustunud. Kinnistu omanikud on mures võimalike korrarikkumiste pärast
(prügistamine, lubamatus kohas lõkke tegemine jne), kuid need probleemid tuleb lahendada
liikluskorraldusvahendite, teavitustahvlite jms meetmete abil. Avalikult kasutatavaks
määratakse üksnes teekoridor, mitte terve Ramsholmi kinnistu. Kinnistu omanikel on võimalik
piirata oma kinnistul viibimist keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS) sätestatud
tingimustel ja ulatuses. Korrarikkujad tuleb allutada riiklikule järelevalvele või
2(12)
3-19-1378
süüteomenetlusele. Korrarikkumiste oht ei ole piisav põhjus, et takistada õiguskuulekate isikute
liiklemist. Sundvalduse seadmine ei välista omanikel oma kinnistu kasutamist senisel otstarbel.
3) Arvestades maatüki suurust ja paiknemist, on eksperdi hinnangul Ramsholmi kinnistu
turuväärtus ca 0,5 eurot/m2 ehk umbes 150 000 eurot. Sundvalduse ala väärtuseks on seega
1746,25 eurot. Lisaks tuleb arvestada, et kui Ramsi tee määratakse avalikuks kasutamiseks,
lähevad tee korrashoiu ja remondiga seotud kulutused jm omaniku kohustused üle Lääne-
Nigula vallale. Omanikel ei ole Ramsi tee aluse maa osas maamaksukohustust. Omanikel jääb
alles võimalus kasutada sundvalduse alale jäävad maad samal otstarbel kui varem. Kinnisasja
omanikud ei esitanud haldusmenetluses sundvalduse hüvitamiseks ühtki alternatiivset
hinnangut või arvutuskäiku.
5. Priit Kotkas ja Signe Kotkas esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid
otsuse nr 34 tühistamist.
1) Sundvalduse seadmiseks puudub avalik huvi. Ramsi neeme tipus ei ole ajalooliselt olnud
puhkekohta. Valla kinnistu on väike ja seal asuvad lagunenud hooned, mistõttu mõistlik
inimene ei puhka sellises kohas. Praktikas on n-ö puhkamiseks kasutatud Ramsholmi kinnistut,
kuid kaebajad ei ole sellise olukorra jätkumisega nõus. Pole õige teha avalikku teed kohta, kus
on ainult kuni viis parkimiskohta. Vald on toonud erinevatel aegadel erinevaid põhjusi, miks
lubada avalikku juurdepääsu Ramsi puhkekoha kinnistule, kuid need on lähtunud mõne isiku
erahuvist, mida ei saa võrdsustada avaliku huviga. Korrakaitseorganitel ei ole vaja oma
ülesannete täitmiseks Ramsi teele sundvalduse seadmist. Valla kinnistult ei ole võimalik paate
vette lasta, sest sealt kulgeb merre sidekaabel, mille kaitsevööndis ei saaks mingeid ehitustöid
teha (lautrit ehitada) ega isegi mitte ankrut merre lasta.
2) Sundvalduse seadmine ei ole proportsionaalne. Kaebajate õigusi riivatakse väga
intensiivselt. Kaebajad ei ole takistanud valla kui maaomaniku juurdepääsu oma kinnistule.
Kaebajad on võimaldanud Ramsi teel jalgsi ja jalgrattaga liiklemist. Ramsi tee ääres elavad
külaelanikud on sellise olukorraga rahul. Autoga Ramsi puhkekoha kinnistule pääsemiseks
puudub vajadus ning see oleks ka vastuolus looduskaitseseaduse (LKS) ja liiklusseadusega
(LS). Tõenäoliselt jätkub kaebajate kinnistul varasem olukord (prügistamine, lõkete tegemine
jms) ja kaebajatel puudub võimalus kinnistut ööpäevaringselt valvata ja rikkujaid korrale
kutsuda. Kaebajate kompromissettepanekuid ei ole arvestatud.
3) Sundvalduse tasu on liiga väike. Kaebajad on tellinud omapoolse eksperthinnangu, mis
arvestab ka avalikult kasutatava tee olemasolust tingitud kinnistu väärtuse vähenemisega. Selle
hinnangu järgi oleks kohane sundvalduse tasu 133 000 eurot.
6. Lääne-Nigula vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuse ja selle
seletuskirjas toodud põhjenduste juurde.
7. Tallinna Halduskohus jättis 07.01.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud
poolte endi kanda.
1) Otsuses nr 34 (seletuskirja p 2.19) on piisavalt põhjendatud, et sundvalduse seadmiseks on
avalik huvi, mis seisneb merele ja kallasrajale juurdepääsu tagamises. Vallale kuuluva kinnistu
praegune seisukord (lagunenud hooned jms) ei mõjuta sundvalduse seadmise õiguspärasust.
Ramsi puhkekoha detailplaneering, mis näeb ette kinnistule puhkekoha ning loodus- ja
käsitöökeskuse rajamise, on kehtiv haldusakt. Sundvalduse seadmise õiguspärasus ei sõltu
sellest, kas detailplaneeringut õnnestub realiseerida täies ulatuses. Ramsi puhkekoha
väljaehitamine on kajastatud Lääne-Nigula valla arengukavas 2018–2026 ning valla kinnitusel
on valla eelarvestrateegias arendustegevuseks ette nähtud konkreetsed summad. Ramsi
3(12)
3-19-1378
puhkekoha detailplaneeringu seletuskirja järgi on see kinnistu Ramsi neemel ainuke
mitteeraomandis olev mereäärne kinnistu, kust avaneb kaunis vaade Vormsi saarele ja Voosi
kurgule. Ka paatide veeskamiseks täiendava koha loomine on avalikes huvides. Kui tee ei ole
määratud avalikuks kasutamiseks, sõltub läbipääsu lubamine kinnistu omaniku
vastutulelikkusest. Asjakohane on ka otsuse nr 34 seletuskirja viide politsei- ja päästesõidukite
läbipääsu tagamise vajadusele. PPA ega Päästeamet ei ole esitanud nõudeid selle kohta, millisel
õiguslikul alusel tagatakse neile võimalus Ramsi teed kasutada, kuid avalike ülesannete
täitmine on lihtsam, kui tee on määratud avalikuks kasutamiseks ning mootorsõidukite
liiklemist ei takista lukustatud värav.
Asjakohane on otsuse nr 34 seletuskirjas tehtud viide MTÜ Einbi külaselts pöördumisele ja 67
isiku avaldusele, sest see näitab kogukonna huvi pääseda Ramsi neeme tippu. Pole tähtis, kas
allkirja andnud isikud elavad Einbi külas või kas kaebajad neid tunnevad, sest juurdepääs
puhkekohale ja mererannale pole üksnes Einbi külas elavate inimeste õigus. Võimalik, et
kaebajad ei takistaks inimeste juurdepääsu kallasrajale ega korrakaitseorganite sõidukite
liikumist Ramsi neeme tippu, kuid kaebajad võivad oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning
see luba poleks siduv ka järgmistele Ramsholmi kinnistu omanikele. Sundvalduse seadmine ja
sellele järgnev tee avalikuks kasutamiseks määramine tagab selguse ja kindluse. Sundvalduse
seadmine ei anna kellelegi õigust rikkuda LKS-s sätestatud ranna piiranguvööndis liikumise
reegleid või panna toime korrarikkumisi.
Avalikku huvi sundvalduse seadmiseks ei välista see, et kaebajad ei tee hetkel valla esindajatele
ja jalgsi liiklejatele takistusi Ramsi tee kasutamiseks. Nii autoga kui ka jalgsi liiklemine vajavad
õiguslikku alust. Sundvaldust ei seatud üksnes mootorsõidukitega liiklemiseks.
Korrarikkumised, mida kaebajad kardavad, on võimalikud ka sundvaldust seadmata.
Liikluskorraldus Ramsi teel ja nõuded kaebajate kinnistu korrashoiu tagamiseks tuleb
lahendada tee avalikuks kasutamiseks määramise menetluse käigus.
Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust. Seega pole tähtsust, kas valla kinnistu on
puhkekoha rajamiseks piisavalt suur. Kohalik omavalitsus (KOV) on ellu kutsutud avalike
ülesannete täitmiseks ning vastustajal ei ole seetõttu kinnistu kasutamiseks enda kui omaniku
erahuvi. KOV ülesannete täitmine tähendab, et KOV-le kuuluvast omandiõigusest peavad osa
saama ka valla elanikud ja avalikkus laiemalt. Seetõttu ei muuda sundvalduse seadmist
ebaproportsionaalseks see, et vastustajale on juurdepääs kinnistule tagatud. Praeguse vaidluse
lahendamisel pole tähtsust, kas vaatlusposti aluse maa riigilt omandamine oli õiguspärane, st
kas vastustaja vajab seda maad oma ülesannete täitmiseks.
2) Kuna vastustaja kinnistu on maa poolt igast küljest ümbritsetud kaebajate kinnistuga ning
Ramsi tee möödub kaebajate eluhoone lähedalt, riivab läbisõidu talumine küllalt intensiivselt
kaebajate omandiõigust ja eraelu puutumatust. Riive intensiivsust vähendab asjaolu, et 2016. a-
l Ramsholmi kinnistut omandades pidid kaebajad arvestama kohustusega tagada avalikkuse
juurdepääs läbi nende kinnistu. Selline kohustus on Ramsholmi kinnistu (varasematele)
omanikele teada juba alates maareformi läbiviimisest, sest see sisaldus õigusvastaselt
võõrandatud maa tagastamise korralduses. Lisaks on Ramsi tee Noarootsi Vallavolikogu
17.12.1999 otsusega nr 13 arvatud valla arenguks vajalike kohalike maanteede (vallateede)
nimekirja. Ramsi tee on vallateena kantud 09.07.2003 kehtestatud Noarootsi valla
üldplaneeringu, 15.06.2006 kehtestatud rannaalade teemaplaneeringu ja 23.01.2009
kehtestatud elamualade teemaplaneeringu joonistele. P. Kotkas selgitas kohtuistungil, et
läbirääkimised Ramsholmi kinnistu omandamiseks kestsid aastaid ja avaldas, et ta on varem
tegutsenud vandeadvokaadina. Seega on usutav, et kaebajad tegid enne Ramsholmi kinnistu
omandamist endale olukorra selgeks ja kaalusid kinnistu kasutamisega kaasnevaid tagajärgi.
Vastustaja soov viia ellu Ramsi puhkeala detailplaneering ja kaebajate soov nautida oma
4(12)
3-19-1378
kinnistul privaatsust viib paratamatu konfliktini, mida ei kõrvalda võimalus lubada kaebajate
kinnistu läbimist jalgsi või jalgrattaga. Sel juhul tuleks parkimisala rajada ikkagi kaebajate
kinnistu lähedusse, kust inimesed liiguksid edasi jalgsi, möödudes kaebajate elumaja lähedalt.
Seega ei ole Ramsi puhkeala detailplaneeringut võimalik ellu viia ilma häiringuteta kaebajate
elukorraldusele. Üksnes jalgsi või jalgrattaga liikumise lubamisel jääks realiseerimata ka
detailplaneeringu üks eesmärk – luua avalikkusele kättesaadav paatide veeskamise võimalus.
Küsimus sellest, kui palju on ümbruskonnas muid paatide veeskamise kohti, on otstarbekuse
küsimus. Valla kinnistult merre kulgev Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutuse (ELA SA) kaabel
võib välistada teatud ehitustööd selle kaitsevööndis, kuid ei välista paatide veeskamist ega
juurdepääsu merele (vt EhS § 70 lg 3). Riivet kaebajate õigustele vähendab ka see, et vastustaja
pakkus välja võimaluse nihutada Ramsi tee kinnistul asuvast eluhoonest eemale, kuid kaebajad
ei olnud sellega nõus. Kaebajaid on korduvalt ära kuulatud. Vastuolud vastustajaga on
põhimõttelised ning täiendav ärakuulamine ei oleks midagi muutnud. Kaebajate põhiväidetele
on vastatud. Seetõttu ei ole sundvalduse seadmine ebaproportsionaalne.
3) Sundvalduse tasu määramisel lähtus vastustaja ERI Kinnisvara OÜ eksperthinnangust, mille
järgi oleks sundvalduse teeala turuväärtuseks ca 1700 eurot. Kaebajate arvates tuleks arvestada
sundvalduse terviklikku mõju kinnisasja väärtusele. Kaebajate esitatud Lahe Kinnisvara Lääne-
Eesti OÜ arvamuse järgi väheneks Ramsholmi kinnistu turuväärtus avalikult kasutatava tee
tõttu keskmiselt 133 000 eurot. KAHOS § 12 lg 2 ning § 39 lg-d 5 ja 6 ei sätesta täpselt, kuidas
määrata tasu sundvalduse eest. Vastustaja otsus maksta sundvalduse tasu ühekordse maksena
selliselt, et kompenseeritakse tee alla jääva maa maksumus, ei ole õigusvastane. See on pigem
kaebajaid soosiv, sest neil säilib tee aluse maa kasutamise võimalus, kuid nad vabanevad
teeomaniku kohustustest ja vastutusest (EhS § 94 lg 3, maamaksuseaduse § 4 lg 1 p 7).
Sundvalduse tasu määramisel on õiguspäraselt jäetud arvestamata kinnistul asuva
hoonestusega, sest see ei mõjuta teemaa väärtust. ERI Kinnisvara OÜ pakutud kinnistu
turuväärtus ei lahkne olulisel määral hinnast, millega kaebajad kinnistu ostsid. Lahe Kinnisvara
Lääne-Eesti OÜ hinnang kinnistu turuväärtusele on ülepaisutatud. Seal toodud võrdlustehingud
ei ole tehtud Einbi küla läheduses, vaid Saaremaal, Häädemeeste vallas ja Saaremaal ning
võrdlustehingute puhul on hinda mõjutanud heas seisukorras hooned, mida pole õige arvesse
võtta. Hinnang, et avalikult kasutatava tee tõttu väheneb Ramsholmi kinnistu väärtus 25%–
30%, ei tugine üldtunnustatud metoodikale. Kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamist nii,
nagu kaebajad seda mõistavad, ei näe KAHOS ette. Kaebajatel pole soovi kinnistut müüa, seega
on neile kinnistu väärtuse vähenemisega seotud kahju tekkimine hüpoteetiline. KAHOS ei näe
ette sellise kahju hüvitamist, mis tuleneb privaatsuse vähenemisest vms mõjust. Kaebajad said
kinnistu ostmisel, sh selle ostuhinna kokkuleppimisel arvestada asjaoluga, et Ramsholmi tee
määratakse avalikuks kasutamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8. Priit Kotkas ja Signe Kotkas esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu otsuse
tühistamiseks ning uue otsusega kaebuse rahuldamiseks.
1) Sundvalduse seadmiseks puudub avalik huvi. Ramsi poolsaare tipus olevale valla kinnistule
pole piiramatul hulgal inimestel vältimatult vaja juurde pääseda. Halduskohus on tuvastanud
avaliku huvi pelgalt vastustaja seisukohtade põhjal, jättes kaebajate väited ja tõendid
tähelepanuta.
Valla kinnistut pole võimalik kasutada puhkekohana. Kinnistu on väike ja sellel asuvad
varisemisohtlikud varemed. Maksimaalselt oleks seal puhkamiseks ruumi ühele perele, mille
tõttu on tõenäoline, et kasutama hakatakse ka kaebajate kinnistut. Ramsi puhkekoha
detailplaneering on õigusvastane ja ka sisult vananenud. Kokkulepped Ramsi tee avalikuks
5(12)
3-19-1378
kasutamiseks oleks tulnud sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist, kuid seda ei tehtud.
Detailplaneering iseenesest ei tähenda ka veel avaliku huvi väljendust. Sundvalduse seadmisega
sarnase riive kohaldamist detailplaneering ette ei näinud. Detailplaneering ei vasta enam neile
väärtustele, mis on väljendatud valla üldplaneeringus, sest soodustab stiihilise ja kontrollimatu
puhketegevuse kasvu. Vald ei ole 13 aasta jooksul asunud detailplaneeringut ellu viima.
Sundvalduse seadmist ei saa õigustada vajadusega tagada juurdepääs kallasrajale, sest kellelgi
ei ole õigust nõuda kallasrajale juurdepääsu konkreetsest kohast (Riigikohtu 01.03.2017 otsus
nr 3-3-1-79-16, p 22). Seda enam ei pea kallasrajani pääsema autoga.
Valla kinnistult on pääs merele paatide veeskamise eesmärgil võimatu. Valla kinnistult ei ole
paatide veeskamist kunagi toimunud, vaid seda on seni tehtud kaebajate kinnistult. Valla
kinnistult kulgeb merre ELA SA valguskaabel, mille kaitsevöönd on laiem kui valla kinnistu,
mistõttu ei saa sinna paatide veeskamise kohta rajada. Seega otsuses nr 34 välja toodud avalik
huvi luua paatide veeskamise koht on üksnes teoreetiline ega saa õigustada sundvalduse
seadmist. Vald on hiljuti välja ehitanud Hara ja Österby sadamad, kus on loodud paatidele
moodsad veeskamise võimalused.
Mitme isiku summeeritud erahuvi (nt MTÜ Einbi külaselts pöördumine või 67 allkirjaga
avaldus) ei võrdu avaliku huviga. Vastustaja on pidanud avalikuks huviks mõne isiku erahuvi
kasutada võõrast kinnistut nt paatide veeskamiseks. Halduskohus ei ole selgitanud, miks on
kõigil isikutel vaja tingimata mootorsõidukiga valla kinnistule jõuda. KeÜS § 33 lg-st 3
tulenevalt ei saa kaebajad keelata Ramsi tee kasutamist jalgsi või jalgrattaga liiklejatele ning
pole õige eeldada, et kaebajad kavatsevad seadust rikkuda. PPA ja Päästeamet on kinnitanud,
et ei soovi tee avalikuks kasutamiseks määramist. Neil on õigus vajadusel Ramsholmi
kinnistule siseneda ka kaebajate loata. Vastustaja soovib taastada olukorda, mis valitses enne,
kui kaebajad said Ramsholmi kinnistu omanikuks – siis oli kogu Ramsi poolsaare ots „avalik
puhkeala“, kus sai parkida, telkida, lõket teha, paate veesata jne. On selge, et väikesele valla
kinnistule sellised tegevused ära ei mahu. Kaebajad ei suuda ise igapäevaselt kogu oma
kinnistul korda tagada.
2) Sundvalduse seadmine ei ole proportsionaalne. Kaebajad ei pidanud kinnistut omandades
arvestama, et neil tuleb tagada avalikkuse juurdepääs valla kinnistule. Kogu melu, lagastamine
jms tegevus toimus kaebajate, mitte valla kinnistul ning kaebajad võisid eeldada, et selline
tegevus lõpeb. Kaebajad said arvestada asjaoluga, et väikest valla kinnistut ei kasutanud keegi
puhkekohana, sest seal asuvad ohtlikud varemed, ning vald ei olnud asunud detailplaneeringut
realiseerima. Kaebajad arvestasid, et peavad tagama vallale juurdepääsu tema kinnistule nii
nagu igale teisele maaomanikule (sh mootorsõidukiga), samuti avalikkusele KeÜS § 33 lg-st 3
tulenevate piirangutega. Kaebajate õiguste piirangud ei saa tulla maa tagastamise korraldusest
või halduskohtu otsuses viidatud planeeringutest, vaid peavad tulenema seadusest. Kaebajad ei
nõustunud alternatiivse tee rajamisega, sest Ramsholmi kinnistul pesitsevad haruldased linnud
ning seal asub unikaalne metsa ja rannaniitude kooslus, mida kaebajad ei soovi lõhkuda.
Kaebajaid häiriks ilmselgelt vähem see, kui nende kodust mööduvad jalgsi liikuvad inimesed,
võrreldes olukorraga, kus kaebajate kinnistu on ummistatud sõidukitest, mis ei mahu ära valla
kinnistule. Kaebajate kinnistule jääv tee ega valla kinnistu ei talu koormust, mida tee avalikuks
kasutamiseks määramine kaasa toob. Tee on nii kitsas, et kaks autot ei mahu üksteisest mööda,
seega tuleb osaliselt sõita kaebajate kinnistul. Jääb selgusetuks, miks peab valla kinnistuni
pääsema tingimata mootorsõidukiga, eriti kuna seal pole piisavalt parkimiskohti. Otsuses nr 34
ei ole selgitatud, kuidas need probleemid kavatsetakse lahendada. Piisav pole halduskohtu
viide, et need lahendatakse tulevikus. Vastustaja ei ole soovinud arutada kaebajate
kompromissettepanekuid, nt kaebajate ettepanekut kasutada paatide veeskamiseks neile
kuuluvat Voosi kinnistut, mis asub samas külas, või ettepanekuid läbipääsukorra
6(12)
3-19-1378
reguleerimiseks. Suhtluse tihedus ei tähenda tingimata selle kvaliteeti. Poolsaare tipus ei asu
midagi, mida peaks tingimata külastama autoga.
3) Kaebajatele ei maksta sundvalduse seadmise eest õiglast tasu. Vald tugines ERI Kinnisvara
OÜ vastuskirjale, mis pole KAHOS nõuetele vastav ekspertiis, sest ei vasta sundvalduse
seadmise eesmärgil vara hindamise standardile. Selles arvamuses pole hinnatud sundvalduse
seadmise terviklikku mõju, vaid üksnes vahetult tee alla jääva maa ruutmeetrite maksumust.
Kaebajate esitatud ekspertarvamus on koostatud kooskõlas KAHOS nõuetega ja selle järgi
oleks pidanud sundvalduse seadmise tasu olema 133 000 eurot. See arvestab ka kaebajatele
sundvalduse seadmisega tekkivat kahju (Ramsholmi kinnistu turuväärtuse vähenemist
tulenevalt mh sellest, et varasema privaatse kinnistu lõikab pooleks avalikult kasutatav tee ning
elamu on teele väga lähedal). Ramsholmi kinnistuga võrdväärset kinnistut on raske leida.
9. Lääne-Nigula vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
1) Vastustaja on määratlenud avaliku huvi: juurdepääs Ramsi neeme tipus asuvale Ramsi
puhkekohale, sh juurdepääs merele ja kallasrajale. Need eesmärgid tulenevad 2011. a-l
kehtestatud Ramsi puhkekoha detailplaneeringust, mis on kehtiv haldusakt ja oli kaebajatele
kinnistu omandamise ajal teada. Avaliku huvi pikaaegsust kinnitavad ka varasemad
haldusaktid, sh planeeringud, milles on Ramsi teed käsitletud avaliku teena. Ramsi puhkekoha
kinnistut saab kasutada puhkekohana ja avaliku juurdepääsuna merele. Paatide veeskamine ei
ole välistatud, sest ELA SA valguskaabli olemasolu võib välistada vaid teatud ehitustööd selle
kaitsevööndis. Ehitustööd lautri rajamiseks toimuks maismaal, mitte merel. Vastustaja on
asunud detailplaneeringut ellu viima, kuid selle realiseerimiseks on vaja avalikult kasutatavat
juurdepääsuteed. MTÜ Einbi külaselts ja 67 teise inimese pöördumine väljendab huvi
puhkekoha kasutamise ja kallasrajale pääsemise vastu, mis on käsitatav avaliku huvina.
2) Sundvalduse seadmine on proportsionaalne. Sundvalduse seadmist ei välista see, et kaebajad
ei ole seni teinud jalgsi liiklejatele või valla esindajatele takistusi oma kinnistu läbimiseks, sest
kaebajad võivad selle nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Sundvalduse seadmine on vajalik, et
Ramsi tee avalikuks kasutamiseks oleks olemas õiguslik alus, seda nii jalgsi kui ka
mootorsõidukiga liiklemiseks. KeÜS § 33 lg-st 3 tulenevate igaüheõiguste ulatus on igal
konkreetsel juhul vaieldav, eriti olukorras, kus kinnistu omanik on tee väravaga sulgenud. Tee
avalik kasutus ei anna kellelegi õigust rikkuda LS-i, LKS-i või muid õigusakte. Korrarikkumisi
ei saa eeldada, sest vastasel korral poleks ühtegi teed võimalik määrata avalikuks kasutamiseks.
Vastustaja plaanib meetmeid korrarikkumiste välistamiseks. Halduskohus selgitas õigesti, et
seda, millistel tingimustel lubatakse Ramsi teel mootorsõidukitega liiklemist (piirangud
sõidukite kiirusele või massile või liiklemise ajale) ning milliseid täiendavaid meetmeid
rakendatakse (piirded, liikluskorraldus, prügikastid, teehooldus jne), ei lahendata sundvalduse
seadmise, vaid tee avalikuks kasutamiseks määramise menetluses. Vastustaja kaalus
kaebajatele tekkivaid võimalikke häiringuid. Otsuses nr 34 on arvestatud, et Ramsi tee ala on
Ramsholmi kinnistu suurust arvestades väike, kuid tee möödub elamu lähedalt. Vastustaja
pakkus, et viib teekoridori oma kulul elamust kaugemale (vana elektriliini all kulgevale tühjale
maa-alale), kuid kaebajad keeldusid sellest. Sundvalduse seadmine ei takista kaebajatel oma
kinnistu sihtotstarbelist kasutamist (tegemist on maatulundusmaaga). Kaebajad kuulati
korduvalt ära nii suuliselt kui ka kirjalikult ning nende vastuväiteid on otsuses nr 34 kaalutud.
3) Sundvalduse tasu määrati kooskõlas KAHOS-s sätestatuga. Kaebajad ei ole viidanud ühelegi
õigusnormile, millega vastustaja seisukoha aluseks olnud ekspertarvamus oleks vastuolus.
Kaebajad ei esitanud haldusmenetluses ühtki alternatiivset arvestust või tõendit ega nõudnud
uue arvamuse tellimist. Kaebajate kohtumenetluses esitatud hinnang on ilmselgelt väär, sest
määrab Ramsholmi kinnistu turuhinna üle kahe korra suuremaks selle 2016. a soetushinnast
7(12)
3-19-1378
ning kasutab võrdlusena teiste regioonide kõige kallimaid tehinguid. Kaebajad heidavad ette,
et vastustaja ekspertarvamuses ei sisaldu kahjuhüvitist, kuid KAHOS seletuskirja järgi ei teki
tee avalikuks kasutamiseks määramise eesmärgil sundvalduse seadmise korral eelduslikult
kahjunõuet. Kaebajate välja toodud kahju ei seondu mitte sundvalduse seadmise, vaid 2011. a-
st kehtiva detailplaneeringu elluviimisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse
põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4) ning selgitab vastuseks
apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
11. Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega,
mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele (KAHOS § 2 lg 2). Kinnisasjale võib seada
sundvalduse muu hulgas eesmärgiga määrata kinnisasja läbiv eratee avalikku kasutusse
(KAHOS § 4 lg 1 p 8 ja § 39 lg 2). Sundvalduse seadmiseks peab esinema avalik huvi ning
sundvalduse seadmine peab olema proportsionaalne (KAHOS § 4 lg 2 ja § 39 lg 2).
12. Ramsi poolsaare tipus asub vastustaja omandis olev Ramsi puhkekoha kinnistu, mis on
kolmest küljest ümbritsetud kaebajate kinnistuga ja neljandast küljest merega. Ramsi
puhkekohani viib kaebajate kinnistut läbiv Ramsi tee. Kaebajate kinnistule sundvalduse
seadmise eesmärk on määrata Ramsi tee avalikku kasutusse. Kaebajad leiavad, et sundvalduse
seadmiseks puudub avalik huvi ning sundvalduse seadmine ei ole proportsionaalne.
13. Otsuse nr 34 osaks oleva seletuskirja järgi on sundvalduse seadmine ja seejärel Ramsi tee
avalikku kasutusse määramine avalikes huvides, sest võimaldab igaühel valla omandis oleva
Ramsi puhkekoha kinnistu kasutamist loodusliku puhkekohana ning pääsuna merele ja
kallasrajale.
14. Eesmärki arendada välja Ramsi puhkekoht ning vajadust tagada sellele avalik juurdepääs
üle Ramsholmi kinnistu kulgeva Ramsi tee on vastustaja väljendanud juba Ramsi puhkekoha
kinnistu detailplaneeringus (vt kaebuse lisa 7). See 2011. a-l kehtestatud detailplaneering on
kehtiv haldusakt (HMS § 61 lg 2), mis väljendab erinevate, sh avalike ja puudutatud isikute
huvide kaalumise tulemusel saavutatud kokkulepet Ramsholmi puhkekoha kinnistu ruumilise
terviklahenduse loomiseks.
15. PlanS § 140 lg 1 p 1 järgi võib detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui
detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja planeeringut ei ole asutud
ellu viima. Sellest sättest ei tulene aga detailplaneeringu automaatset kehtetust pärast viie aasta
möödumist, vaid KOV-i õigus kaaluda, kas realiseerimata detailplaneering on endiselt aja- ja
asjakohane. Lisaks saab asja materjalidest järeldada, et vastustaja on asunud Ramsi puhkekoha
detailplaneeringut ellu viima. Ramsi puhkekoha kinnistule on paigaldatud riietuskabiin ja
istumiskoht ning vastustaja selgituste kohaselt on valla arengukavas ja eelarvestrateegias ette
nähtud puhkekoha väljaehitamine. Ramsholmi kinnistule sundvalduse seadmist Ramsi tee
avalikuks kasutamiseks määramise eesmärgil saab käsitada ühe etapina Ramsi puhkekoha
detailplaneeringu elluviimisest. Puhkekoha väljaarendamiseks tehtavate investeeringute
otstarbekus ja maht võib sõltuda muu hulgas sellest, kas ja millisel viisil on tagatud sellele
avalikkuse juurdepääs.
16. Kuna haldusakti siduvus on seotud selle kehtivuse, mitte õiguspärasusega (vt
haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2), ei ole asja lahendamisel tähtsust kaebajate väidetel,
mis puudutavad Ramsi puhkekoha detailplaneeringu võimalikku õigusvastasust.
8(12)
3-19-1378
17. Eelnevat arvestades sai vastustaja sundvalduse seadmisel tugineda muu hulgas Ramsi
puhkekoha detailplaneeringule ja selles välja toodud avalikule huvile. MTÜ Einbi külaselts ja
67 teise isiku pöördumine (vastustaja 02.09.2019 vastuse lisad 9 ja 10), mille sisuks on soov
tagada avalik juurdepääs Ramsi puhkekohale ning selle kaudu kallasrajale ja merele, näitab, et
2011. a-l kehtestatud detailplaneeringus väljendatud huvi Ramsi puhkekoha avaliku kasutamise
vastu on jätkuvalt olemas. Puudub mõistlik alus arvata, et kõigil valla poole pöördunud isikutel
on Ramsi puhkekohani pääsemiseks mingi era- või majanduslik huvi, arvestades, et kõnealustes
pöördumistes väljendatud huvi ühtib üldjoontes sellega, mille näeb ette Ramsi puhkekoha
detailplaneering.
18. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et sundvalduse seadmiseks puudub
avalik huvi, sest Ramsi puhkekoha kinnistu kasutamine otsuses nr 34 välja toodud eesmärkidel
on võimatu. On tõsi, et kinnistu on 0,55 ha, detailplaneeringus on kinnistule ette nähtud
parkimiskohad ainult kuni viiele sõiduautole või ühele bussile ning kinnistul asuvad praegu
lagunenud hooned. Avaliku kasutuse võimalikkuse möönmiseks piisab aga sellest, kui
külastajad saavad tulla Ramsi puhkekohta jalgsi, jalgrattaga, ühekaupa või väikeste gruppidena
ja lühiajaliselt, näiteks selleks, et pääseda kallasrajale ning nautida sealt avanevat vaadet
Vormsi saarele või pildistada linde. Ehitiste olemasolu kinnistul ei välista sellist tegevust.
Ehitiste omanikul tuleb igal ajal tagada ehitiste ohutu seisund (EhS § 19 lg 1 p 4) ning
võimalikud ohuolukorrad tuleb lahendada järelevalvemenetluse käigus.
19. Kaebajatel on iseenesest õigus, et kellelgi ei ole subjektiivset õigust nõuda juurdepääsu
kallasrajale konkreetsest kohast. See ei tähenda aga, et vastustaja ei võinud arvestada avaliku
huvina kallasrajale juurdepääsu tagamist Ramsi puhkekoha kinnistu kaudu. Riigikohus on
selgitanud, et nii LKS v.r. § 36 lg 1 kui ka KeÜS § 38 lg 7 järgi peab KOV planeeringutega
tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Igaühe õigus kallasrada kasutada hõlmab õigust sellele
juurde pääseda, kusjuures juurdepääs peab olema tagatud mõistlike vahemaade tagant, ning
KOV peab mõistliku(d) juurdepääsuvõimaluse(d) tagama (vt 01.03.2017 otsus nr 3-3-1-79-16,
p 22). Ramsi puhkekoha detailplaneeringus on kallasrajale juurdepääs ette nähtud Ramsi tee
kaudu. Ramsi poolsaarel ei ole teisi mere äärde viivaid teid peale Ramsi tee, mis lõpeb Ramsi
puhkekoha kinnistul. Seega sisuliselt on vastustaja kinnistu ainuke viis Ramsi poolsaart
ümbritseva mere kallasrajani jõudmiseks. Sundvalduse seadmine ja sellele järgnev tee
avalikuks kasutamiseks määramine tagab, et inimesed jõuavad ka reaalselt kallasrajani.
20. Kaebajate väitel ei oleks Ramsi puhkekoha kinnistult võimalik paate veesata, sest kinnistult
ulatub merre sideehitis (ELA SA maa-alune kaabel), mille kaitsevööndis ei ole lubatud teha
ehitustöid. Kaebajad märgivad, et paatide veeskamine on seni toimunud Ramsholmi, mitte
Ramsi puhkekoha kinnistult. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et paatide
veeskamine Ramsi puhkekoha kinnistult ei ole ilmselgelt välistatud. Ramsi puhkekoha
detailplaneeringu joonise järgi plaanitakse lauter ehitada maismaale, mitte merre. Maismaal on
sideehitise kaitsevööndi ulatus üks meeter sideehitisest, mitte 0,25 meremiili sideehitise
keskjoonest (vt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 14 p-d
1 ja 3). Sideehitise omaniku nõusolekul võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest ka kõrvale
kalduda, kui see ei vähenda ehitise ohutust, kusjuures ehitise omanik ei või nõusoleku
andmisest põhjendamatult keelduda (EhS § 70 lg 3). Ringkonnakohus lisab, et vaidlustatud
haldusaktis on avaliku huvina märgitud merele pääsu tagamine, mitte kitsalt paatide
veeskamine. Näiteks süsta või muude sarnaste spordivahenditega pääseb merele ka spetsiaalset
paadisadamat kasutamata. Selliste spordivahendite merre laskmine või randumine ei pea
seejuures toimuma tingimata Ramsi puhkekoha kinnistult, vaid on eelduslikult lubatav ka
kaebajate kinnistu piires olevalt 10-meetriselt kallasrajalt, sest selline tegevus on hõlmatud
9(12)
3-19-1378
igaühe õigusega veekogu kasutada (vt KeÜS § 37). Kallasrajani pääseb aga Ramsi tee ja Ramsi
puhekoha kinnistu kaudu.
21. Korrakaitseorganitel, sh PPA-l ja Päästeametil on korrakaitseseaduses jt õigusaktides
sätestatud korras õigus Ramsi tee kasutamiseks sõltumata sellest, kas Ramsholmi kinnistule on
seatud sundvaldus ja Ramsi tee on määratud avalikuks kasutamiseks. Tuleb siiski eeldada, et
korrakaitseorganitel on oma ülesandeid lihtsam täita, sh reageerida korrarikkumistele või selle
tekkimise ohule, olukorras, kus neil pole vaja väravaid jõuga avada. Lisaks ei ole otsuses nr 34
korrakaitseorganite juurdepääsuvajadusele antud avaliku huvi sisustamisel määravat tähtsust,
vaid on leitud, et avalik huvi esineb ka ilma selleta (vt seletuskirja p-d 3.15 ja 3.20).
22. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks sundvalduse seadmine on praeguse vaidluse
asjaoludel proportsionaalne. Sundvalduse seadmine ja sellele järgnev tee avalikuks
kasutamiseks määramine võimaldab kasutada igaühel seaduses sätestatud korras Ramsi teed,
mis asub kaebajate kinnisasjal ja möödub nende elumaja lähedalt. See riivab kahtlemata
kaebajate omandiõigust ja eraelu puutumatust. Teisalt on sundvalduse seadmiseks avalik huvi,
mis seisneb mitte üksnes kinnistu omaniku, vaid avalikus juurdepääsus Ramsi puhkekoha
kinnistule ning selle kaudu merele ja kallasrajale. Ramsi puhkekoha kinnistule ei ole võimalik
maismaad mööda pääseda muul viisil kui üle kaebajate kinnistu. Ramsi tee on kaebajate
kinnistu ulatuses eratee, mille avaliku kasutamise õigus tekib alles siis, kui kaebajate kinnistule
seatakse sundvaldus ja seejärel määratakse eratee avalikuks kasutamiseks (vt EhS § 94). Kui
eratee ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, võib kinnistu igakordne omanik selle kasutamist
piirata, sh väita, et isegi jalgsi ja jalgrattaga liiklemine erateel on tema jaoks liiga koormav,
näiteks põhjusel, et tee kulgeb tema elumaja lähedalt (vt KeÜS § 33). Seega tagab sundvalduse
seadmine ja sellele järgnev eratee avalikuks kasutamiseks määramine selguse ja kindluse nii
jalgsi, kergliiklusvahendite kui ka mootorsõidukitega liiklejate jaoks. Kaebajad omandasid
Ramsholmi kinnistu 2016. a-l ja pidid arvestama Ramsi puhkekoha detailplaneeringu kui
kehtiva haldusaktiga, milles nähti ette avalik juurdepääs sellele kinnistule Ramsi tee kaudu.
Detailplaneeringus oli ette nähtud võimalus viia tee kinnistul asuvast elamust kaugemale ja
vastustaja on seda kaebajatele sundvalduse seadmise menetluse käigus ka pakkunud, kuid
kaebajad sellega ei nõustunud.
23. Kaebajad peavad sundvalduse seadmist ebaproportsionaalseks, sest Ramsi tee mõõtmed ja
seisukord ei talu nii suurt liikluskoormust, mis selle avaliku kasutamisega tekib. Samuti
kardavad kaebajad, et sundvalduse seadmise ja tee avalikuks kasutamiseks määramise järel
hakatakse nende kinnistul parkima, lõket tegema, prügistama vms. Ringkonnakohus leiab, et
kaebajate kartusi ei saa pidada täiesti alusetuks, sest valla poole pöördunud isikud on
väljendanud huvi pääseda Ramsholmi kinnistule muu hulgas mootorsõidukitega ning toimikust
nähtuvalt on varasematel aastatel n-ö puhkamistegevused laienenud ka kaebajate kinnistule.
Samas vastustaja ei ole jätnud neid kaebajate väiteid tähelepanuta, vaid on neid otsuse nr 34
tegemisel kaalunud (vt seletuskirja p-d 2.33, 3.7–3.10, 3.12–3.14, 3.21–3.30) ning leidnud, et
kaalukam avalik huvi õigustab siiski sundvalduse seadmist.
24. Vastustaja ei ole teinud olulisi kaalutlusvigu. Sundvalduse seadmine ja sellele järgnev
eratee avalikuks kasutamiseks määramine ei anna kellelegi rohkem õigusi kui tee kasutamine
õigusaktides ettenähtud korras (KAHOS § 39 lg 10, EhS § 92 lg 5). Pärast Ramsi tee avalikuks
kasutamiseks määramist tuleb vastustajal kanda hoolt muu hulgas selle eest, et tee seisukord
vastaks selle kasutamise koormusele ning oleks ohutu (EhS § 94 lg 3). Ei saa välistada, et tee
laiusest või seisukorrast või ka muudest asjaoludest tulenevalt võib olla vaja seada edaspidi
Ramsi teel liiklemisele piiranguid (nt suurim lubatud kiirus, massipiirang, liiklemise aeg vms),
kuid neid küsimusi ei pea detailselt otsustama sundvalduse seadmise menetluses, vaid tee
avalikuks kasutamiseks määramisel ja sellel liiklemise korraldamisel. Kaebajate väljatoodud
10(12)
3-19-1378
korrarikkumisi Ramsholmi kinnistul ei saa välistada, kuid need seonduvad eeskätt Ramsi
puhkekoha, mitte Ramsi tee kasutamisega. Sundvalduse seadmine Ramsi teele ja selle
avalikuks kasutamiseks määramine ei anna kellelegi õigust kasutada kogu Ramsholmi kinnistut
suuremas mahus, kui õigusaktid (nt KeÜS) seda võimaldavad. Võimalikele korrarikkumistele
reageerimiseks on ettenähtud riikliku järelevalve ja süüteomenetlused. Eelnevat arvestades ei
pidanud vastustaja sundvalduse seadmise otsustamisel ette nägema üksikasjalikke meetmeid
Ramsi tee korrashoiu või seal liiklemise korraldamiseks ning kaebajate kinnistul toimuvate
võimalike korrarikkumiste ennetamiseks. Võimalikke leevendusmeetmeid on otsuse nr 34
seletuskirjas käsitletud.
25. Eelnevat kokku võttes leiab ringkonnakohus, et sundvalduse seadmiseks oli olemas avalik
huvi ning sundvalduse seadmine oli asjaolusid arvestades proportsionaalne.
26. KAHOS § 39 lg 5 sätestab, et sundvalduse seadmise eest tuleb maksta kinnisasja omanikule
sundvalduse tasu, kui ei lepita kokku teisiti. Sundvalduse seadmise korral ei maksta KAHOS
§-des 15‒17 nimetatud täiendavaid hüvitisi (n-ö motivatsioonitasu, tasu elamiseks kasutatava
hoone või eluruumi kaotuse eest ning hüvitis asjaajamise kulude eest). Sundvalduse tasu
määratakse KAHOS § 12 lg-s 2 sätestatud korras. KAHOS § 12 lg 2 järgi tellitakse vajaduse
korral väärtuse määramiseks hindamine kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse
kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse, või selgitab väärtuse välja Maa-amet
maakatastriseaduse § 9 lg 21 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete
ja turuanalüüsi alusel. Menetluse läbiviija võib väärtuse määrata, lähtudes maa hindamise
seaduse, looduskaitseseaduse, riigivaraseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud
metoodikast. KAHOS § 39 lg 6 kohaselt tuleb kinnisasja omanikule hüvitada varaline kahju,
mis tekib sundvalduse seadmise tõttu. KAHOS § 39 lg 7 p-de 3 ja 4 järgi peab sundvalduse
seadmise otsus sisaldama muu hulgas andmeid sundvalduse tasu ja selle maksmise korra kohta
ning põhjendatud juhul infot varalise kahju hüvitamise kohta.
27. Otsuse nr 34 järgi on sundvalduse ala 3492,50 m2 ja sundvalduse tasu 1746,25 eurot. See
summa põhineb KAHOS § 12 lg 2 nõuetele vastava hindaja arvamusel (vastustaja 02.09.2019
vastuse lisa 14).
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õigusvastane sundvalduse tasu määramine sundvalduse
ala (s.o Ramsi tee aluse maa) väärtuse (turuhinna) põhjal. KAHOS-s ei ole sätestatud
konkreetset metoodikat sundvalduse tasu määramiseks, sh on võimalik tasu määramine nii
ühekordse summa kui ka perioodilise maksena. Kaebajad ei esitanud haldusmenetluses sisulisi
vastuväiteid ega tõendeid, mille pinnalt oleks vastustaja pidanud kaaluma sundvalduse tasu
määramist mingi teise metoodika põhjal või tellima uue eksperthinnangu.
29. ERI Kinnisvara OÜ hinnangut, millele vastustaja sundvalduse tasu määramisel tugines, ei
ole põhjust pidada ebausaldusväärseks. Hindaja kasutas võrdlustehingutena teisi Einbi külas
asuvate kinnistute müügitehinguid ning määras Ramsholmi kinnistu turuväärtuseks 150 000
eurot. Hindaja poolt 2018. a-l määratud turuväärtus on samas suurusjärgus hinnaga, millega
kaebajad Ramsholmi kinnistu 2016. a-l ostsid (21.10.2016 notariaalse lepingu kohaselt 209 000
eurot, millest 43 000 eurot moodustas maakleri- ja õigusabi tasu). Vastupidiste usaldusväärsete
tõendite puudumise korral tuleb eeldada, et kaebajad ostsid Ramsholmi kinnistu turuhinnaga.
30. Kaebajate poolt kohtumenetluses esitatud eksperthinnang (kaebajate 26.09.2019 seisukoha
lisa) ei ole ringkonnakohtu hinnangul usaldusväärne. Hindajatele teada olnud viiest tehingust
aastatel 2016–2019 ükski ei olnud tehtud kaebajate kinnistuga samas regioonis, vaid Saaremaal,
Pärnumaal ja Pärnu linnas. Nende hulgas pole välja toodud näiteks Ramsholmi kinnistu ostu-
müügi tehingut 2016. a-l. Kaebajad ei ole veenvalt näidanud, et hinnangus nimetatud
piirkondades on kinnistute hinnad sisuliselt võrreldavad Einbi küla kinnistutega. Vastustaja on
11(12)
3-19-1378
ka põhjendatult märkinud, et pole selge, miks on hindaja välja toonud viis võrreldavat tehingut,
kuid võrdlemisel on aluseks võtnud kolm kõige kallimat. Eeltoodu annab aluse kahelda
hinnangus määratud Ramsholmi kinnistu turuväärtuses (484 000 eurot). Hinnangust ei ole ka
aru saada, millisel metoodikal põhineb hindaja järeldus, et sundvalduse seadmisega väheneb
Ramsholmi kinnistu turuväärtus 25–30%. Seetõttu jättis halduskohus õigesti kaebajate esitatud
eksperthinnangu asja lahendamisel arvestamata.
31. Sundvalduse seadmine on kinnisomandi kitsendus, mis vastab oma sisult isiklikule
kasutusõigusele. Kaebajad ei kaota sundvaldusega hõlmatud maa omandiõigust ja neil säilib
õigus Ramsi tee kasutamiseks samal otstarbel kui varem, samas tee hooldamise jms omaniku
kohustused, samuti kohustus tasuda tee aluse maa eest maamaksu läheb pärast tee avalikuks
kasutamiseks määramist üle vastustajale. Seetõttu võis vastustaja otsuse nr 34 vastuvõtmisel
eeldada, et kaebajatele ei teki sundvalduse seadmisega seoses täiendavat kahju, mida peaks
haldusorgani initsiatiivil kaebajatele hüvitama. Seoses kaebajate kohtumenetluses esitatud
väidetega selgitab ringkonnakohus, et sundvalduse seadmisel ei pea hüvitama sellist kahju, mis
ei ole põhjuslikus seoses sundvalduse seadmisega, vaid seondub muude asjaoludega. Kaebajate
kohtumenetluses väljatoodud asjaolud, millest nad järeldavad neile tekkivat kahju, seonduvad
eeskätt Ramsi puhkekoha detailplaneeringu elluviimisega, võimalike korrarikkumistega
väljaspool sundvalduse ala ja kaebajate plaanidega tegeleda oma kinnistul tulevikus
puhkemajandusega.
32. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
33. Kaebajate apellatsiooniastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajate enda
kanda. Vastustaja kulutas apellatsiooniastmes õigusabile 2400 eurot. See menetluskulu jääb
HKMS § 109 lg 6 alusel vastustaja kanda, sest sundvalduse seadmine eesmärgiga määrata
eratee avalikuks kasutamiseks ei välju vastustaja põhitegevuse raamidest. Riigikohtu
pikaajalise praktika kohaselt ei saa sellisel juhul vastustaja õigusabikulusid kaebajalt välja
mõista (nt 28.06.2017 otsus nr 3-3-1-73-16, p 48).
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Saatja: Priit Kotkas <
[email protected]>
Saadetud: 13.05.2022 15:13
Adressaat: <
[email protected]>
Teema: FW: Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud
kirjalike arvamuste ärakuulamine
Manused: 14-1159-4 28.04.2022 Väljaminev kiri.asice
Tere
Jätkuna 11. mail toimunud koosolekule teavitan, et loobun ühest vastuväitest viiest, s.o.
vastuväitest, mis puudutas Vormis silla kajastamist üldplaneeringus. Muudest vastuväidetest
ma loobuda ei saa, palun need rahuldada.
Tervist
Priit Kotkas
From:
[email protected] [mailto:
[email protected]]
Sent: neljapäev, 28. aprill 2022 10:57
To: Ain Talviste <
[email protected]>; Tenno Laanemets <
[email protected]>; Priit
Kotkas <
[email protected]>
Subject: Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud kirjalike arvamuste
ärakuulamine
Tere!
Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument.
Pealkiri: Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud kirjalike
arvamuste ärakuulamine
Registreerimise kuupäev: 28.04.2022
Registreerimise number: 14-11/59-4.
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Tel. (372) 611 3558
e-mail:
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Väino Tõemets Teie 28.04.2022 nr 14-11/59-5.
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 29.04.2022 nr AET-12/2022-145
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvestamata jäetud kirjalike arvamuste ärakuulamine
Riigi Kinnisvara jääb oma arvamuse juurde ja palub üldplaneeringu lahendust muuta nii, et kinnistul oleks tagatud
laiapõhjalisem arendamine. Riigi huvi antud kinnistu suhtes puudub ja kinnistu juhtfunktsiooni kitsendamine vaid
ühiskondliku hoone ehitamise lubamisega ei ole põhjendatud.
Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute koostamine on pigem erandlik ning halduskoorvamam. Juhul, kui
üldplaneeringu koostamise raames on juba teada, et kinnistu juhtfunktsiooni realiseeida ei pruugi olla võimalik, siis
tuleks juba sellega üldplaneeringu juures arvestada ning planeerida kaasnevad juhtfunktsioonid.
Lugupidamisega
Teadmiseks: Lääne-Nigula Vallavalitsus, Haridusministeerium
Kärt Vabrit
[email protected]
Riigi Kinnisvara AS Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
[email protected]
Reg-nr 10788733 +372 606 3400 rkas.ee
Lääne-Nigula Vallavalitsus Teie 04.04.2022 nr 7-1/22-30-1
[email protected] Meie 17.06.2022 nr 14-11/59-7
Lääne-Nigula valla
üldplaneeringust
Austatud vallavanem
Lääne-Nigula Vallavalitsus esitas 04.04.2022 kirjaga nr 7-1/22-30-1 Lääne-Nigula valla
üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse
(edaspidi ka PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiitmiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik
omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH)
menetlemise dokumendid, sealhulgas avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused,
mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse põhjendatud
seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringuga hõlmatav ala on Lääne-Nigula valla territoorium. Üldplaneeringu
koostamise eesmärk on Lääne-Nigula valla territooriumi ruumilise arengu põhisuundade ja
tingimuste määramine, detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine
ning detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste
seadmine, tagamaks ühinenud vallas tasakaalustatud arengu ja strateegiliste eesmärkide
saavutamine. Üldplaneeringuga lahendatakse, lähtuvalt valla ruumilistest vajadustest, PlanS
§-s 75 toodud ülesanded – määratakse maa-alade kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, maakasutuse juhtotstarbed,
transpordivõrgustiku ja muu taristu üldised asukohad jt valla arenguks olulised teemad.
Üldplaneeringu koostas AB Artes Terrae OÜ, KSH aruande koostas Alkranel OÜ, koostamist
korraldas Lääne-Nigula Vallavalitsus. Koostajatena märgitud konsultandid ja KSH
juhtekspert vastavad planeerimisseaduses ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimise seaduses sätestatud nõuetele.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
KSH menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, maakonnaplaneeringule ja riigi
eriplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine ning kirjaliku arvamuse esitamine arvestamata jäänud
arvamuste kohta kui nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta (PlanS § 90 lõige 4).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele
Üldplaneering ja selle KSH algatati Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.09.2018 otsusega nr 79.
Üldplaneeringuga määratud planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused on lahti kirjutatud
juhtotstarvete ja teemavaldkondade lõikes ning järgimiseks detailplaneeringute koostamisel,
projekteerimistingimuste andmisel nii ehitusteatise, ehitusloakohustusega hoonete ehitamisel
kui ka ehitusloakohustuseta ehitiste ehitamisel. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt
viidi läbi KSH. Selles on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud üldplaneeringu elluviimisega
kaasnevat olulist keskkonnamõju ja vajadusel määratud mõjude leevendusmeetmed,
arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi.
Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks mererannal.
Keskkonnaamet on 17.03.2022 kirjaga nr 7 13/21/25032 5 vastu võetud üldplaneeringu alusel
ehituskeeluvööndit vähendanud joonisel „Põhijoonis“ märgitud ulatuses.
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus 24.08.-24.09.2020.
Avalikule väljapanekule järgnes kümme üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude tutvustavat
avalikku arutelu. Arutelud toimusid 16., 17., 23. ja 24.10.2020 Palivere ja Risti koolimajades,
Martna, Noarootsi, Nõva ja Kullamaa osavallavalitsustes ning Lääne-Nigula vallamajas.
Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjassepuutuvate valitsusasutuste ja
naaberomavalitsustega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud.
Üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastasid tingimusteta Maaeluministeerium, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium, Muinsuskaitseamet, Politsei ja Piirivalveamet,
Terviseamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Amet, Haapsalu Linnavalitsus, Lääneranna Vallavalitsus, Saue
Vallavalitsus.
Tingimustega kooskõlastasid Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet,
Maa-amet. Kohalik omavalitsus on nende ametkondadega teinud koostööd ning arvestanud
seatud tingimustega.
Kooskõlastamistaotlusele jätsid vastamata Siseministeerium, Päästeamet,
Põllumajandusameti Hiiu-Lääne keskus, Veterinaar- ja Toiduameti Läänemaa
Veterinaarkeskus, Lääne-Harju Vallavalitsus, Märjamaa Vallavalitsus. Mitte vastanuid võib
lugeda PlanS § 85 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu ja KSH aruande vaikimisi
kooskõlastanuteks.
Oma arvamuse andsid üldplaneeringu ja KSH aruande osas Rahandusministeerium,
Riigimetsa Majandamise Keskus, AS Eesti Raudtee, Riigi Kinnisvara AS, Enefit Green AS,
Höbringi Metsad OÜ, Kaitseliit, TÜ Energiaühistu, Risti kogukonnakogu ja eraisikud.
Üldplaneering võeti vastu Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 29. Sama
otsusega tunnistati nõuetele vastavaks ka Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH aruanne.
Vastavasisuline teade ilmus maakonnalehes Lääne Elu 17.07.2021, ajalehes Postimees
20.07.2021 ja kohaliku omavalitsuse veebilehel. Üldplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust
väljapanekust teavitati koostöötegijaid ja kaasatud isikuid e-kirjaga 14.07.2021.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati 24 arvamuskirja. Üldplaneeringu avaliku
väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid Taebla vallamajas 05. ja 06.11.2021.
Avalike arutelude toimumisest teavitati koostöötegijaid, kaasatavaid ja arvamuste esitajaid
14.07.2021.
2
Vallavalitsus edastas oma seisukohad esitatud arvamuste kohta e-kirjaga 29.10.2021.
Informatsioon avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta avaldati ajalehes Lääne Elu
09.12.2021.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Lääne-Nigula valla üldplaneeringu koostamisel on
arvestatud kehtivate õigusaktidega, PlanS ptk 2 sätestatud planeerimise põhimõtetega ning
lähtutud PlanS §-s 75 üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneeringu ja KSH
menetlus on läbi viidud planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse põhimõtteid
järgides.
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Seega
tuleb üldplaneeringute koostamisel lähtuda maakonnaplaneeringust, sest olemuselt tulenevad
üldplaneeringu ülesanded maakonnaplaneeringus käsitletud ülesannetest, minnes nende
suhtes täpsemaks.
Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud Lääne maakonnaplaneeringust 2030+ (edaspidi ka
Lääne maakonnaplaneering), Harju maakonnaplaneeringust 2030+ (edaspidi ka Harju
maakonnaplaneering), Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Harku-Lihula-
Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine”, Lääne maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringust "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha
määramine", valla valdkondlikest arengukavadest, ruumilist arengut puudutavatest
dokumentidest ning asjakohastest õigusaktidest.
Lääne maakonnaplaneeringut koostati haldusreformi eelsel perioodil 2013–2016 ja see on
kehtestatud 22.03.2018. Läänemaa koosseisu arvatud endise Nissi valla osa, nüüdse Rehemäe
ja Kuke küla ulatuses (ligikaudu 11,6 km2) on kehtestatud 09.04.2018 Harju
maakonnaplaneering. Rahandusministeerium on seisukohal, et Lääne-Nigula valla
üldplaneering lähtub Lääne ja Harju maakonnaplaneeringutes antud suunistest ja seatud
tingimustest üldplaneeringu koostamiseks.
Rahandusministeerium on seisukohal, et üldplaneeringus on arvestatud kehtivate Lääne
maakonnaplaneeringu joonehitiste teemaplaneeringutega "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla
raudteetrassi koridori asukoha määramine" ja „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini
trassi asukoha määramine“ asustuse arengut suunavate tingimuste määramisel ja
transpordivõrgustiku kavandamisel ning on tagatud nende teemaplaneeringute elluviimine
Lääne-Nigula valla territooriumil
2.1. Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamine
PlanS § 75 lõikest 1 tulenevalt on üldplaneeringu ülesanne muuhulgas rohevõrgustiku
asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste
määramine, samuti väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku
üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste
seadmine.
2.1.1. Üldplaneering täpsustab rohelise võrgustiku struktuurilist jaotust
Üldplaneering täpsustab rohevõrgustiku paiknemist arvestades üldplaneeringu täpsusastme,
kõlvikulise koosseisu, loomaõnnetuste, märgalade ja püsirohumaade paiknemisega ning
võttes arvesse juba toimunud ja tulevikus toimuvaid ruumilisi arenguid, sh kehtivaid
planeeringuid. Rohevõrgustiku struktuuri lisati olulisel määral kohaliku tähtsusega koridore,
millel määratud tingimuste täitmisel paraneb rohevõrgustiku sidusus. Samuti täpsustati
3
maakonnaplaneeringus esitatud üldisi põhimõtteid konkreetsemateks, mõõdetavateks
tingimusteks ning arvestades juba toimunud ja tulevikus toimuvaid arenguid.
2.1.2. Üldplaneering täpsustab väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist, kaitse- ja
kasutustingimusi
Värskeimaid põllumassiivide andmeid täpsustati lähtuvalt kohapõhistest vajadustest ning
toimunud ruumilistest muudatustest.
2.1.3. Üldplaneering täpsustab väärtuslikke maastikke
Lisati kohaliku tähtsusega maastik Riguldi mereäärne rannakadastik (III klass).
Lisati kohaliku tähtsusega väärtuslikud metsapiirkonnad.
Täpsustati Koluvere-Kullamaa (III klass) väärtusliku maastiku paiknemist tulenevalt
Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee äärse ettevõtluse arendusala asukohast.
Laiendati Ramsi – Einbi (II klass) ning Palivere (II klass) väärtuslikke maastikke
samaväärsete alade lisamisega.
2.1.4. Üldplaneering täpsustab linnalise asustusega alade paiknemist
Linnalise asustusega alade piire täpsustati tulenevalt üldplaneeringu täpsusastmest.
Rahandusministeeriumi hinnangul on asjakohane ja kohaliku omavalitsuse poolt põhjendatud
rohelise võrgustiku struktuurilise jaotuse, paiknemise ja kasutustingimuste, väärtusliku
põllumajandusmaa paiknemise, väärtuslike maastike ning linnalise asustusega alade
täpsustamine.
2.2. Lääne maakonnaplaneeringu 2030+muutmise ettepanekud
2.2.1. Üldplaneering teeb ettepaneku lisada riiklikult tähtis Matsalu rahvuspargi väärtuslik
maastik. Maastiku moodustab valla territooriumile jääv Matsalu Rahvuspargi osa ja selle
eesmärk on Lääne-Eestile iseloomulike luha- ja rannikumaastike ning külade kultuuripärandi
säilitamine.
2.2.2. Üldplaneering teeb ettepaneku eemaldada maakonnaplaneeringuga Tusari külla
kavandatud elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkond L1, kuna piirkond ei ole sobilik
kala- ja kaljukotka pesitsuspaikade läheduse tõttu.
2.3. Maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut
PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu
muutmiseks. PlanS § 90 lõike 3 punkti 3 kohaselt annab riigihalduse minister üldplaneeringule
heakskiidu andmise otsustamisel nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub
sellest, kui üldplaneering sisaldab maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut.
2.3.1. Rahandusministeerium nõustub maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuga,
milleks on Matsalu rahvuspargi väärtusliku maastiku lisamine.
Tulenevalt PlanS § 91 lõikest 6 kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul
pärast üldplaneeringu kehtestamist.
2.3.2. Rahandusministeerium ei nõustu Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ muutmise
ettepanekuga, milleks on Tusari külla kavandatud elektrituulikute arendusala ja
arenduspiirkonna L1 maakonnaplaneeringust eemaldamine ja üldplaneeringus mitte
kavandamine.
4
Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma
CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Tuuleparkidele
alade planeerimine on tuuleparkide rajamise eelduseks ja seega võtmetähtsusega täitmaks
riiklikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke vastavalt arengudokumentidele „Eesti 2035“,
„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“, „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani
2030“, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani
2030“.
Kohaliku omavalitsuse esindajate, planeerija ja KSH koostaja ning riigiasutuste esindajatega
03.06.2022 toimunud kohtumisel ja sellele järgnenud 03.06.2022 e-kirjas Keskkonnaameti
esindaja möönis, et kõnealune ala on linnustikuliselt tundlik, paiknedes väga oluliste lindude
elupaikade (sh Natura 2000 linnualad, IBA alad) vahetus läheduses. Samas leides, et KSHs
toodud põhjendused pole piisavad üldplaneeringus ala mitte kavandamiseks ja
maakonnaplaneeringu muutmiseks. Esialgse hinnangu kohaselt ei pruugi riskid kaljukotkale
ja kalakotkale olla nii suured, et need välistavad alale tuulepargi kavandamise. Vajalik on
täiendav analüüs (maastikuanalüüs ja uurida kavandatava tegevuse mõju populatsioonile)
selgitamaks välja mõju kaljukotkale ja kalakotkale.
03.06.2022 kohtumisel KSH koostaja märkis, et KSH koostamise hetkel polnud võimalik
piirkonnas riigikaitseliste piirangute tõttu tuuleparke kavandada ning seetõttu täpsemalt ei ole
tuuleparkide mõju kaljukotkale ja kalakotkale analüüsitud. KSH-d ei ole uuendatud peale
riigikaitseliste piirangute leevenemist. KSH koostaja nõustus Keskkonnaametiga, et riskid
kaljukotkale ja kalakotkale ei pruugi olla nii suured, et need välistavad alale tuulepargiala
kavandamise.
Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise
kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) kohaselt on
üldplaneeringus võimalik tuuleenergeetika ala kavandada kaitstavate loodusobjektide
puhvertsooni juhul, kui on tugev eeldus, et ala on tuuleenergia arendamiseks vähemalt
osaliselt kasutatav, üldplaneeringule järgneb detailplaneering (põhjendatud vajadusel KSH) ja
üldplaneeringus seatakse tingimused KSH-s vajalike uuringute jms tegevuste läbiviimiseks.
Eeltoodule tuginedes oleme seisukohal, et maakonnaplaneeringus määratud ca 65 ha
suuruse elektrituulikute arendusala ja 217 ha suuruse arenduspiirkonna L1
üldplaneeringuga mitte kavandamine ja maakonnaplaneeringust ala eemaldamine ei ole
hetkel teadaoleva info põhjal põhjendatud.
Järgnevalt on võimalik üldplaneeringu raames viia läbi linnustikuga seotud analüüsid
selgitamaks välja, kas ja millises ulatuses on ala tuuleenergeetika tootmiseks sobilik. Seejärel
analüüsi tulemustest johtuvalt teha uuesti maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek või
maakonnaplaneeringut täpsustades olemasoleva informatsiooni alusel kavandada
üldplaneeringus tuuleenergeetika tootmiseks ala(d).
3. Rahandusministeeriumi seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud
arvestamata jäänud arvamuste kohta
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitati arvamusi ja ettepanekuid üldplaneeringu
põhilahenduse kohta. Lääne-Nigula Vallavalitsus vastas kõigile esitatud arvamustele ja
ettepanekutele ning korraldas üldplaneeringu avalikud arutelud 05. ja 06.11.2021.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kuue arvamusi esitanud isiku või asutuse
ettepanekute osas.
5
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamised 11.05. ja 12.05.2022 Taebla vallamajas. Ärakuulamise
tulemusena jõudsid kokkuleppele Ain Talviste, Tenno Laanemets, kokkuleppele ei jõudnud
Priit Kotkas, Riigi Kinnisvara AS, Enefit Green AS ja kohaliku omavalitsuse esindajad.
Elering AS ärakuulamisel ei osalenud ja oma mitteosalemist ei põhjendanud. Esitatud
arvamust käsitletakse ülesjäänud vaidena, millele Rahandusministeerium annab oma kirjaliku
seisukoha.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab riigihalduse minister oma kirjaliku seisukoha nende
arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas järelevalve käigus läbiviidud ärakuulamise
tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei
jõudnud.
3.1. Avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, kohaliku omavalitsuse ja
Rahandusministeeriumi seisukohad
3.1.1. Priit Kotkas ei nõustu Einbi külas talle kuuluva Ramsholmi kinnistule avalikult
kasutatava tee määramisega, kuna selleks puudub avalik huvi ja sundvalduse seadmine oli
ebaproportsionaalne.
Lääne- Nigula Vallavalitsus on selgitanud, et tee kasutamiseks on avalik huvi. Vallavalitsuse
poole on pöördunud MTÜ Einbi külaselts ja 67 teist isikut. Juurdepääs on vajalik Ramsi
puhkekohale, kallasrajale ja merele, samuti Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile.
Ramsi poolsaare tipus asuvale kinnistule ja kallasrajale muud juurdepääsu peale Ramsi tee ei
ole. Ramsi puhkekoha detailplaneering on kehtestatud 2011. a. Lääne-Nigula Vallavolikogu
on seadnud 26.06.2019 otsusega nr 34 sundvalduse Ramsi teele, eesmärgiga määrata see
avalikuks kasutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-
1378 (jõustunud 16.02.2021) leidnud, et sundvalduse seadmiseks oli olemas avalik huvi ning
see oli asjaolusid arvestades proportsionaalne.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse põhjendustega ja on seisukohal, et
kohalik omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga
ei ole võimalik arvestada. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 3 punkti 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja
lõplik korraldamine ning otsustamine, ja kella ülesanne on sealhulgas ruumilise planeerimise
korraldamine (KOKS § 6 lg 1). Rahandusministeerium on seisukohal, et antud juhul on
tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine
on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Tallinna Ringkonnakohus leiab oma 28.05.2020 otsuses,
et vald on sundvalduse seadmise otsust piisavalt põhjendanud ja selleks on avalik huvi, mis
seisneb merele ja kallasrajale juurdepääsu tagamises. Alal kehtib Ramsi puhkekoha
detailplaneering, mis näeb ette kinnistule puhkekoha ning loodus- ja käsitöökeskuse rajamise.
Ramsi puhkekoha väljaehitamine on kajastatud Lääne-Nigula valla arengukavas 2018–2026.
Ka paatide veeskamiseks täiendava koha loomine on avalikes huvides. Juhul, kui tee ei ole
määratud avalikuks kasutamiseks, sõltub läbipääsu lubamine ja detailplaneeringu elluviimise
võimalikkus kinnistu omaniku vastutulelikkusest.
3.1.2. Priit Kotkas on arvamusel, et lautrikoha loomine Ramsi poolsaare tipus Lääne-Nigula
vallale kuuluvale Ramsholmi kinnistule (52001:005:0008) ei ole võimalik, kuna kinnistult
läheb Vormsi suunas Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (edaspidi ELASA) kuuluv Vormsit
ja Hiiumaad mandriga ühendav valguskaabel.
6
Lääne-Nigula Vallavalitsus arvamusega ei nõustu, kuna lautrikoht on piirkonnale oluline ja
selle rajamiseks on olemas avalik huvi. ELASA on üldplaneeringu koostamisse kaasatud ja
lautrikoha kavandamisest teadlik, sideehitise kaitsevöönd ei välista lautrikoha toimimist.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ja lisab, et kohalik
omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole
võimalik arvestada. Üldplaneeringu menetlusdokumentidest nähtub, et ELASA on olnud
kaasatud üldplaneeringu koostamisse ning ei ole esitanud ettepanekuid ega arvamusi
planeeringu avalikel väljapanekutel. Seega on ELASA olnud teadlik koostatud üldplaneeringu
lahendusest, samuti avaliku lautrikoha rajamise kavast.
Rahandusministeerium on seisukohal, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri
pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,
on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
3.1.3. Priit Kotkas on teinud ettepaneku Ramsholmi kinnistul asuv talu õueala ja
majandushoov ehituskeeluvööndist välja arvata, kuna see on majandushoonete ehitamiseks
sobiv ala.
Lääne-Nigula Vallavalitsus ei nõustu ettepanekuga kuna tulenevalt looduskaitseseaduse § 38
lõike 4 punktist 1 ei laiene olemasolevale õuealale ehituskeeld ja seetõttu ei ole
üldplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik. Vajadusel on võimalik pöörduda
Maa-ameti poole ja täpsustada põhikaardil õueala piire.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt
põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole arvestatud. Lääne-Nigula Vallavolikogu
28.06.2021 otsusega nr 29 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud
planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et
üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu
eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi (PlanS § 86
lg 2). Rahandusministeerium on seisukohal, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri
pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,
on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Kohalik
omavalitsus ehituskeeluvööndi vähendamist ei taotlenud, kuna ei pidanud seda piisavalt
põhjendatuks. Ehituskeeluvööndi vähendatakse järgides looduskaitseseadust ja selle
võimalikkuse üle otsustab Keskkonnaamet.
3.1.4. Priit Kotkas soovib talle kuuluval Voosi kinnistul olev lautrikoht märkida avaliku
lautrikohana ja selle kõrvale ehituskeeluvööndisse kavandada ehitusala võrgu- ja
paadikuuride jm merenduse ja kalandusega seotud hoonete rajamiseks.
Lääne-Nigula Vallavalitsus arvamusega ei arvestanud, kuna soovitud lautrikoht paikneb
eramaal, sellele puudub ligipääs ning Priit Kotkase poolt soovitud rajatiste ja hoonete
väljaehitamine vajaks suuremahulisi ehitustöid. Vallale teadaoleva informatsiooni kohaselt
puudub viidatud asukohas lautrikoha rajamiseks avalik huvi, mistõttu selle üldplaneeringuga
kavandamine ei ole põhjendatud. Võimalik on tulevikus algatada üldplaneeringut muutev
detailplaneering või kasutada seda eralautrikohana.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsusega ja on seisukohal, et kohalik
omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole
võimalik arvestada. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse
7
alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine, sh ruumiline planeerimine.
Oluline on lisada, et PlanS § 74 lõike 8 kohaselt on kohalik omavalitsus üldplaneeringu
koostamise korraldaja, seega on üldplaneeringu sisu üle otsustusõigus kohalikul
omavalitsusel. Antud asukohta avaliku lautri ja avaliku juurdepääsutee vajaduse ilmnemisel
puhul on Lääne-Nigula Vallavalitsusel selle planeerimisega võimalik tegeleda ka pärast
üldplaneeringu kehtestamist. Kuigi PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on üldplaneering
detailplaneeringu koostamise aluseks, võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut (PlanS § 142 lg
1). Samuti on kohalikul omavalitsusel, lähtudes looduskaitseseaduse §-st 40, juba täpsema
detailplaneeringu alusel võimalik põhjendatud vajadusel taotleda Keskkonnaametilt
ehituskeeluvööndi vähendamist soovitud hoonete rajamiseks.
3.1.5. Riigi Kinnisvara AS teeb ettepaneku endale kuuluva Pürksi keskuse 10b
(52001:005:0176) kinnistu maa-ala juhtfunktsiooniks määrata segahoonestusega maa, kuna
see võimaldaks kinnistut paindlikult ja laiapõhjaliselt arendada. Praegusel ajahetkel ei ole riigi
vajadused antud kinnistul selged ja puudub vajadus kasutada kinnistut üldplaneeringus
määratud ühiskondlike ehitiste maana.
Lääne-Nigula Vallavalitsus ei arvesta ettepanekuga lähtudes kehtivast detailplaneeringust,
millega on kinnistule kavandatud riigigümnaasiumi ühiselamu ja määratud ühiskondlike
hoonete maa sihtotstarve. Juhul kui planeeritud ühiselamut enam vaja pole, on võimalik
koostada uus detailplaneering.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt
põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Üldplaneeringuga
lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest
vajadustest ja planeeringu eesmärgist (PlanS § 75 lg 2). Alal kehtib 2003.a kehtestatud
Noarootsi kooli detailplaneering, mille eesmärk on kooli maa-alale määrata hoonestusala ja
ehitustingimused internaadihoone rajamiseks. Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.06.2021
otsusega nr 29 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust
sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab
õigusaktidele, on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu eesmärkidega ning
üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on KOKS § 3 punkti 1 kohaselt kohaliku elu
küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine, sealhulgas ruumilise
planeerimise korraldamine (KOKS § 6 lg 1). Rahandusministeerium on seisukohal, et antud
juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle
otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole
vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
3.1.6. Enefit Green AS teeb ettepaneku kanda KOV eriplaneeringust üldplaneeringusse alad
nr 1, 2, 3 tuuleenergeetika arendusaladena.
Lääne-Nigula Vallavalitsus on seisukohal, et üldplaneeringus olulise ruumilise mõjuga
ehitiste asukohta ei määrata ja on fikseeritud, et vajadusel määratakse olulise ruumilise
mõjuga ehitise asukoht läbi üldplaneeringu teemaplaneeringu, KOV eriplaneeringu või riigi
eriplaneeringu. KOV eriplaneering ei jõudnud oma menetluses ja keskkonnamõju
8
strateegilises hindamises nii kaugele, et alasid oleks võimalik üldplaneeringusse kanda, selle
koostamise on volikogu lõpetanud, kohtumenetlus on pooleli ja ringkonnakohtu otsus ei ole
veel jõustunud.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus kaalunud ning asjakohaselt
põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on KOKS § 3 punkti 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev
ja lõplik korraldamine ning otsustamine, sealhulgas ruumilise planeerimise korraldamine
(KOKS § 6 lg 1).
KOV eriplaneeringu menetlemise lõpetamise põhjuseks oli avalik meelsus, tuulepargialade
asukoha vastu koguti 1200 allkirja. Selle menetlus ei jõudnud piisavalt kaugele, et määratud
alasid oleks võimalik üldplaneeringusse kanda, mistõttu on vajalik täiendav kaalumine ja
keskkonnamõjude hindamine. Kui alad üldplaneeringusse kanda, oleks vaja ka see uuesti
vastu võtta ja avalikustada, mistõttu praeguses etapis alade lisamine ei ole võimalik. Kuna
eriplaneeringu puhul on tegemist pooleli oleva kohtumenetlusega, siis saab heakskiidu andja
lähtuda Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 146, mille kohaselt õigust mõistab ainult kohus.
3.1.7. Enefit Green AS teeb ettepaneku määrata üldplaneeringus tuuleenergia tootmiseks
vajalikud maa-alad nii, nagu need olid kajastatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) kooskõlastamiseks esitatud
üldplaneeringus või vastasel juhul selgitada, millisel moel teemat üldplaneeringus
käsitletakse. MKM on oma ringkirjas soovitanud kohalikel omavalitsustel riiklike eesmärkide
ja elektri varustuskindluse saavutamise ning majanduse elavdamise eesmärgil leida
üldplaneeringus tuulikute püstitamiseks sobivad alad.
Lääne-Nigula Vallavalitsus selgitab, et nii kooskõlastamiseks esitatud kui ka avalikul
väljapanekul olnud üldplaneeringu lahenduses ei olnud tuuleenergeetika tootmise alasid
määratud. Pärast üldplaneeringu kehtestamist kaalub volikogu taastuvenergeetika
teemaplaneeringu või KOV eriplaneeringu algatamist.
Rahandusministeerium hinnangul on kohalik omavalitsus asjakohaselt selgitanud ja
põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Rahandusministeerium
on seisukohal, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse
hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui
planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide
arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste
ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Taastuvenergeetikat on käsitletud
üldplaneeringu peatükis 3.8.4. Taastuvenergeetika, vajadusel koostatakse teemaplaneering,
kohaliku omavalitsuse või riigi eriplaneering. Üldplaneeringu ja KSH aruande on
kooskõlastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kooskõlastamise eesmärgiks
on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule
üldplaneeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud ministeerium.
3.1.8. Enefit Green AS teeb ettepaneku laiendada Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide alasid,
lisades neile nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringust täiendavat tähelepanu
vajavad alad.
Lääne-Nigula Vallavalitsus on seisukohal, et ei ole võimalik laiendada Aulepa ja Vanaküla
tuuleparkide alasid, lisades neile tuuleenergeetika teemaplaneeringust täiendavat tähelepanu
vajavad alad. Täiendavad alad vajaksid täiendavat keskkonnamõjude hindamist, et välja
selgitada, kas ja kuhu tuulikute rajamine oleks võimalik. Mõistlik ei oleks see ka põhjusel, et
see oleks üldplaneeringu põhilahenduse muutmine, mistõttu tuleks planeering uuesti avalikule
9
väljapanekule suunata. Üldplaneeringus on sätestatud, et tuuleenergeetika arendamise soovi
korral tuleb koostada üldplaneeringu teemaplaneering, KOV eriplaneering või riigi
eriplaneering.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsusega ja märgib, et kohalik omavalitsus on
kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik
arvestada. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel
ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine, sealhulgas ruumilise planeerimise korraldamine. Rahandusministeerium on
seisukohal, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse
hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui
planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide
arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste
ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
3.1.9. Elering AS tegi ettepaneku korrigeerida üldplaneeringu seletuskirjas ptk 3.8.2
Elektrivõrk „Uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel need viia maa-
kaablisse või ümber asulate“. Elering AS rekonstrueerib Lääne-Nigula valla territooriumil
paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk õhuliinidena, kaabelliine kavas ei
ole.
Lääne-Nigula Vallavalitsus selgitas, et arvestas ettepanekuga osaliselt ja seletuskirja
korrigeeriti: Tiheasustusega aladel ja nendega piirnevatel lähialadel uute liinide ehitamisel
või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb kaaluda nende viimist maakaablisse. Ruumi
korrastamise eesmärgil on vaja õhuliine maakaablisse viia ainult tiheasustusega ja nendega
piirnevatel aladel, majanduslikku mõju kaalutakse igal üksikjuhtumil eraldi.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsusega ja on seisukohal, et kohalik
omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud ettepanekuga saab
arvestada osaliselt. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse
alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine, sh ruumiline planeerimine
Rahandusministeerium asub seisukohale, et üldplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
kirjalikke arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu
andja poolt tagamisele.
4. Kokkuvõte
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu.
Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
järgi kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
otsustamine ning korraldamine.
Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning
õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada
planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) ja vajaduse üle.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
10
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud
arvamustele.
Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud
isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti
planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul
väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma
seisukohad. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi
üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Antud juhul on avalikkust
üldplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest ning avalikustamisest teavitatud
planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid.
Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning
lähtutud üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruande saab
lugeda kooskõlastatuks asjaomaste riigiasutuste ja naaberomavalitsustega.
Rahandusministeerium nõustub Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ muutmise ettepanekuga,
milleks on Matsalu rahvuspargi väärtusliku maastiku lisamine ja on seisukohal.
Rahandusministeerium ei nõustu Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ muutmise ettepanekuga
eemaldada maakonnaplaneeringust Tusari külla kavandatud elektrituulikute arendusala ja
arenduspiirkond L1. Ettepanek ei ole üldplaneeringus piisavalt põhjendatud (vt kirja punkt
2.3).
Elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkonna L1 eemaldamata jätmine muudab
üldplaneeringu põhilahendust ja toob kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande oluliseks muutmiseks. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb sellisel juhul korrata
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Samuti tuleb
korraldada uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes planeerimisseaduse
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja
avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest.
Põhjendatud vajaduse korral on võimalik tulenevalt PlanS § 90 lõikest 5 üldplaneering kiita
heaks osaliselt ning jätta heaks kiitmata elektrituulikute arenduspiirkonna L1 ja selle ellu
viimiseks vajaliku maa-ala osas. Niisugune lahendus võimaldaks õigusaktidega vastavuses
olevas osas alustada üldplaneeringu elluviimist. Sellisel juhul kehtib Tusari külla kavandatud
elektrituulikute arenduspiirkonnas L1 ja selle ellu viimiseks vajalikul maa-alal Nõva valla
üldplaneering ja Lääne-Nigula Vallavalitsusel on võimalik jätkata sellel alal kooskõlas
planeerimisseadusega üldplaneeringu menetlemist.
Palume kohalikul omavalitsusel kaaluda ja otsustada, kas järgnevalt
a) jätkata üldplaneeringu menetlemist ja välja selgitada, kas ja millises ulatuses on
arendusala ja arenduspiirkond L1 tuuleenergeetika tootmiseks sobilik ning seejärel
esitada üldplaneering Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks,
11
b) esitada üldplaneering osaliseks heakskiitmiseks ja jätkata üldplaneeringu edasist
menetlemist heaks kiitmata osas arenduspiirkonnas L1 ja selle ellu viimiseks vajalikul
maa-alal.
Eelnevast tulenevalt leiame, et üldplaneeringu heakskiidu andmise võimalikkuse üle
otsustamine ei ole praegusel hetkel võimalik. Tagastame Lääne-Nigula valla
üldplaneeringu kohalikule omavalitsusele edasise tegevuse üle otsustamiseks ning
ootame kohaliku omavalitsuse otsust, millise lahendusvariandiga üldplaneeringu
menetlemine jätkub.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisad:
Lisa 1. 3-19-1378 ringkonnakohtu otsus
Lisa 2. Priit Kotkas E-kiri
Lisa 3. RKAS E-kiri
11.05.2022 arakuulamise protokoll
12.05.2022 arakuulamise protokoll
Lisaadressaadid:
A. Talviste
T. Laanemets
P. Kotkas
Enefit Green AS
Riigi Kinnisvara AS
Elering AS
Urve Pill 715 5809
[email protected]
12
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse
esindajate ärakuulamine
Lääne-Nigula Vallavalitsus, Taebla, Haapsalu mnt 6
11.05.2021
PROTOKOLL
Algus kell 12.00
Lõpp kell 14.50
Koosoleku juhataja: Jaan Leivategija - Rahandusministeeriumi regionaalhalduse
osakonna Lääne talituse juhataja
Koosoleku protokollija: Urve Pill - Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna
ruumilise planeerimise peaspetsialist
Osalejad:
Tiiu Pärn Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna planeeringute nõunik
Heiki Kalberg, konsultant, Artes Terrae OÜ (veebis)
Lääne-Nigula Vallavalitsuse esindajad:
Heikki Salm ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
Sirje Selart, maanõunik
Marika Meister, ehitus- ja planeerimisnõunik
Marje Hiiesalu, ehitus- ja planeerimisnõunik
Janno Randmaa, Martna osavallavanem
Katrin Viks, Kullamaa osavallavanem
Remi Treier keskkonnanõunik
Vaide esitajad:
Ain Talviste
Tenno Laanemets (telefoni vahendusel)
Priit Kotkas
Päevakord:
Arvamuste ärakuulamine ja arutelu
ESITATUD ARVAMUSED JA SELGITUSED
1. Ain Talviste soovib planeerida Allikmaa külas Allikmaa tee äärde neli elamukrunti,
muutes tiheasustusala piiri ja muutes maatulundusmaa (looduslik rohumaa)
elamumaaks. Palivere alevikus Allikmaa tee ääres juba on elamumaad kuni loodava
üksuseni, seeläbi moodustuks tervik. Samuti soovib rajada päikesepargi, et varustada
rohelise energiaga ümbruskonna majapidamisi.
Lääne-Nigula Vallavalitsus arvestas arvamusega osaliselt. Korrigeeriti väärtusliku
põllumajandusmaa piiri, kinnistule kavandatakse 3 elamukrunti. Ala ei määrata
tiheasustusalaks. Alale määrati maalise asustuse juhtotstarve Maa jääb
üldplaneeringus maalise asustuse piirkonda, mis võimaldab kavandada elukondlike
hoonetega hoonestatavaid maaüksuseid minimaalse suurusega 0,5 ha. Päikeseparkide
alust maad üldplaneeringuga ei määrata, rajamine saab toimuda edaspidi vastavate
nõuete kohaselt.
Ain Talviste nõustus KOV selgitustega, kokkulepe saavutati.
2. Tenno Laanemets soovib määrata liikluse maa-alana planeeritavaid juurdepääsuteid
Hansu-Kalda, Kala, Kase ja Kaltre taludele, korrigeerida väärtusliku
põllumajandusmaa piiri katastriüksusel katastritunnusega 34202:002:0470, eemaldada
väärtusliku põllumajandusmaa katastriüksustelt katastritunnusega 34202:002:0363 ja
34201:001:0472, määrata liikluse maa-alana kavandatav avalik parkla paatide
veeskamiskoha tarbeks Laastre paisu piirkonnas.
Lääne-Nigula Vallavalitsus arvestus arvamusega osaliselt. Väärtusliku
põllumajandusmaa piiri korrigeeriti. Üldplaneeringus määratakse avaliku kasutusega
teed, erateid ei määrata. Liikluse maa-ala juhtotstarvet ei määrata väljaspool
tiheasustust. Parklad esitatakse punktina ja ei esitata liikluse maa-alana.
Avalike teede ja parklate lepingud sõlmitakse peale üldplaneeringu kehtestamist.
Avaliku tee vajadus on üldplaneeringus määratud, avaliku kasutusega slipp on
näidatud. Üldplaneeringu kehtestamise otsuses fikseeritakse, et juurdepääsutee
parendamine peab olema võimalik. Vastav vajadus tuleks fikseerida ka koostatavas
kaitseala kaitse-eeskirjas.
Tenno Laanemets nõustus KOV selgitustega, kokkulepe saavutati.
3. Priit Kotkas
1) ei nõustu Einbi külas talle kuuluva Ramsholmi kinnistu piirides avalikult kasutatava
tee määramisega.
Lääne- Nigula Vallavalitsus arvamusega ei arvesta, kuna Ramsi tee peaks olema
avalikult kasutatav. Lääne-Nigula Vallavolikogu on seadnud 26.06.2019 otsusega nr
34 sundvalduse Ramsi tee ulatuses, eesmärgiga määrata see avalikuks kasutamiseks.
Sundvalduse seadmiseks on avalik huvi, Ramsi puhkekohale on juurdepääs vajalik,
samuti kallasrajale ja merele. Teed on vaja kasutada ka Politsei- ja Piirivalveametil
ning Päästeametil, valla poole on pöördunud ka MTÜ Einbi külaselts ja 67 teist isikut.
Ramsi puhkekoha detailplaneering on kehtestatud 2011. a. Vastav Ringkonnakohtu
lahend haldusasjas nr 3-19-1378 on Lisa nr1.
Kokkulepet ei saavutatud.
2) Priit Kotkas ei nõustu lautrikoha rajamisega Ramsholmi kinnistule. Lautrikoha
loomine Ramsi poolsaare tipus Lääne-Nigula vallale kuuluvale kinnistule
(52001:005:0008) ei ole võimalik, kuna kinnistult läheb Vormsi suunas ELASA-le
kuuluv Vormsit ja Hiiumaad mandriga ühendav valguskaabel. Lautrikoht tähendab
autode ja paadikärude vette tagurdamist ning kinnijäänud autode traktoritega
meremudast väljatõmbamist, sidekaabli kaitsevööndis ei ole see lubatud.
Alternatiivina pakub lautrikoha talle kuuluval Voosi kinnistul
Lääne-Nigula Vallavalitsus arvamusega ei nõustu. Lautrikohta ei planeerita Priit
Kotkasele kuuluvale Ramsholmi kinnistule vaid see on kavandatud vallale kuuluvale
Ramsi puhkekoha kinnistule. Sideehitise kaitsevöönd ei välista lautrikoha toimimist,
ELASA on üldplaneeringu koostamisse kaasatud ja teadlik. Pääs kallasrajale ja
lautrikoht on sellele piirkonnale olulised ja planeerimiseks on avalik huvi.
Kokkulepet ei saavutatud.
3) Priit Kotkas teeb ettepaneku Ramsholmi kinnistul asuv talu õueala ja majandushoov
ehituskeeluvööndist välja arvata, kuna see on majandushoonete ehitamiseks sobiv ala.
Lääne-Nigula Vallavalitsus ei arvesta arvamusega kuna tulenevalt LKS § 38 lg 4 p 1-le
ei laiene olemasolevale õuealale ehituskeeld ja seetõttu ei ole vajalik
ehituskeeluvööndi vähendamine üldplaneeringuga. Võimalik on pöörduda maakatastri
poole ja muuta põhikaardil õueala piire.
Kokkulepet ei saavutatud.
4) Priit Kotkas soovib talle kuuluval Voosi kinnistul olev lautrikoht märkida
üldplaneeringus avaliku lautrikohana, samuti märkida lautrikoha kõrvale
ehituskeeluvööndisse ehitusala võrgu- ja paadikuuride jm merenduse ja kalandusega
seotud hoonete rajamiseks.
Lääne-Nigula Vallavalitsus arvamusega ei arvesta, kuna Priit Kotkase poolt soovitud
lautrikoht oleks pigem sadam kui lautrikoht ja nõuaks suuremahulisi ehitustöid, parkla
jm teenindava taristu ehitamist. Lautrikoht on eramaal, ligipääs puudub, kivid on ees.
Taotluse on teinud ainult üks perekond ja puudub info, et kohalik kogukond seda
sooviks, mistõttu ei ole põhjendatud kavandamine üldplaneeringuga. Soovi korral on
tulevikus võimalik algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering või kasutada
eralautrikohana kuid eelnevalt tuleks juurdepääs avada.
Kokkulepet ei saavutatud.
5) Priit Kotkas juhib tähelepanu, et üldplaneeringuga kavandatakse Vormsi-Noarootsi
ühendus, mis tähendab vähemalt 3 km pikkuse silla ehitust üle Voosi kurgu Vormsile.
Üldplaneeringusse tuleks lisada sotsiaalmajanduslikud põhjendused, silla eskiis ning
selle ehituslikud põhimõtted, läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
Arvestada tuleb kavandatava tegevuse vastavusega Euroopa Linnudirektiivile.
Lääne-Nigula Vallavalitsus juhib tähelepanu, et üldplaneeringuga ei planeerita Vormsi
silda ning ei seata kitsendusi. Üldplaneeringusse on kantud Lääne-
maakonnaplaneeringust perspektiivne trassikoridor informatiivse teabena. Hetkel ei
ole seda riiklikus teehoiukavas. Projekti elluviimiseks algatatakse vajadusel riigi
eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Priit Kotkas nõustus KOV selgitustega e-kirjaga 16.05.22 (Lisa 2), kokkulepe saavutati
Koosoleku juhataja: Protokollija:
Jaan Leivategija Urve Pill
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse
esindajate ärakuulamine
Lääne-Nigula Vallavalitsus, Taebla, Haapsalu mnt 6
12.05.2021
PROTOKOLL
Algus kell 10.00
Lõpp kell 14.50
Koosoleku juhataja: Jaan Leivategija - Rahandusministeeriumi regionaalhalduse
osakonna Lääne talituse juhataja
Koosoleku protokollija: Urve Pill - Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna
ruumilise planeerimise peaspetsialist
Osalejad:
Tiiu Pärn, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna planeeringute nõunik
Heiki Kalberg, konsultant, Artes Terrae OÜ, osales veebis
Lääne-Nigula Vallavalitsuse esindajad:
Heikki Salm ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
Sirje Selart maanõunik
Marika Meister ehitus- ja planeerimisnõunik
Marje Hiiesalu ehitus- ja planeerimisnõunik
Remi Treier keskkonnanõunik
Janno Randmaa Martna osavallavanem
Aivo Hirmo Noarootsi osavallavanem
Rein Kruusmaa Risti osavallavanem
Vaide esitajad:
Oliver Zereen. Enefit Green, tuuleenergia arendusjuht
Kärt Vabrit. Riigi Kinnisvara AS (RKAS), projektidirektor
Elering AS ärakuulamisel ei osalenud, mitteosalemist ei põhjendanud.
Päevakord:
Arvamuste ärakuulamine ja arutelu
ESITATUD ARVAMUSED JA SELGITUSED
1. Kärt Vabrit (RKAS) teeb ettepaneku Riigi Kinnisvarale kuuluva Pürksi keskuse 10b
(52001:005:0176) kinnistu maa-ala juhtfunktsiooniks määrata segahoonestusega maa,
kuna see võimaldaks kinnistut paindlikult kasutada ja arendada ka olukorras kui riigi
vajadused antud kinnistul ei ole selged. Hetkel puudub vajadus kasutada kinnistut
üldplaneeringus määratud ühiskondlike ehitiste maana.
Lääne-Nigula Vallavalitsus ei arvesta ettepanekuga lähtudes kehtivast detailplaneeringust,
millega kavandati kinnistule riigi gümnaasiumi ühiselamu ja ühiskondlike hoonete maa
sihtotstarve. Vajadusel on võimalik koostada uus detailplaneering.
Kärt Vabrit annab RKAS seisukohast teada hiljemalt 20.05.22
2. Oliver Zereen (Enefit Green) Enefit Greeni samasisulisi ettepanekuid käsitletakse ühe
ettepanekuna. Ettepanekud: 1) kaardistada üldplaneeringus tuulepargi alad, mille osas on
tänaseks info olemas, 2) kavandada uued tuule- ja tööstusparkide alad koos
elektriühenduse võimalusega, et luua sümbioose taastuvenergia arendustega, 3) arvestada
KOV eriplaneeringu esimese etapi tulemustega ja kanda sealt üldplaneeringusse alad nr
1, 2, 3 tuuleenergeetika arendusaladena.
Lääne-Nigula Vallavalitsus on seisukohal, et üldplaneeringuga olulise ruumilise
mõjuga ehitiste asukohta ei määrata. Kui üldplaneering algatati, ei olnud võimalik valla
territooriumile riigikaitselistest piirangutest tulenevalt kõrgeid tuulikuid püstitada. Samal
ajal kui riigikaitselisi piiranguid leevendati ja kõrgete tuulikute rajamine sai võimalikuks,
võeti üldplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Üldplaneeringus on
sätestatud, et vajadusel määratakse olulise ruumilise mõjuga ehitis(t)e asukoht läbi
üldplaneeringu teemaplaneeringu, KOV eriplaneeringu või riigi eriplaneeringu.
Ettevõtluse- ja tootmise arengualad on määratud Jaakna ning Koluvere-Kullamaa
piirkondades (ptk 3.1). Üldplaneeringusse on kantud elektriliinid, trafod ja alajaamad
alates pingearvust 35 kV. KOV eriplaneeringu koostamise on volikogu lõpetanud ja
sellega seotud kohtumenetlus on pooleli. KOV eriplaneering ei jõudnud oma menetluses
ja keskkonnamõju strateegilises hindamises nii kaugele, et alasid oleks olnud võimalik
üldplaneeringusse kanda. Ringkonnakohus peaks tegema otsuse lähemal ajal.
Kokkulepet ei saavutatud
2.2 Oliver Zereen, (Enefit Green) teeb ettepaneku määrata üldplaneeringus tuuleenergia
tootmiseks vajalikud maa-alad nii, nagu need olid kajastatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) kooskõlastamiseks esitaud
üldplaneeringus või vastasel juhul selgitada, millisel moel teemat üldplaneeringus
käsitletakse. MKM on oma ringkirjas soovitanud kohalikel omavalitsustel riiklike
eesmärkide ja elektri varustuskindluse saavutamise ning majanduse elavdamise eesmärgil
leida üldplaneeringus tuulikute püstitamiseks sobivad alad.
Lääne-Nigula Vallavalitsus selgitab, et eriplaneeringu menetlemise lõpetamise põhjuseks
oli avalik meelsus, tuulepargialade asukoha vastu koguti 1200 allkirja. Nii
kooskõlastamiseks esitatud kui ka avalikul väljapanekul olnud üldplaneeringulahenduses
ei olnud tuuleenergeetika tootmise alasid määratud. Pärast üldplaneeringu kehtestamist
kaalub volikogu taastuvenergeetika teemaplaneeringu või KOV eriplaneeringu
algatamist.
Oliver Zereen, (Enefit Green) leiab, et uue taastuvenergeetika teemaplaneeringu
algatamine ei ole põhjendatud kuid KOV tegevus taastuvenergeetika arendamisel on
siiski teretulnud
Kokkulepet ei saavutatud.
2.3. Oliver Zereen, (Enefit Green) teeb ettepaneku 1) üldplaneeringut täiendada märkega,
et Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide muutmine toimub läbi detailplaneeringu 2) laiendada
Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide alasid, lisades nelja maakonna tuuleenergeetika
teemaplaneeringust täiendavat tähelepanu vajavad alad
Lääne-Nigula Vallavalitsus arvestab arvamusega osaliselt. Üldplaneeringu seletuskirja
täiendatakse märkega, et kui olemasolevas Aulepa ja Vanaküla tuulepargis soovitakse
teha enam kui 10% suuremaid tuulikud, siis on vajalik koostada detailplaneering ja KSH.
Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad parima hetkel
oleva teadmise kohaselt. Olemasolevate tuulikute kõrguse olulisel suurendamisel on
vajalik koostada detailplaneering.
Aulepa ja Vana-küla tuuleparkide alade laiendamine läbi tuuleenergeetika
teemaplaneeringust täiendavat tähelepanu vajavate alade lisamise, ei ole võimalik.
Täiendavat tähelepanu vajavad alad vajaksid täiendavat keskkonnamõjude hindamist, et
välja selgitada, kas ja kuhu tuulikute rajamine oleks võimalik. Mõistlik ei oleks see ka
põhjusel, et see oleks üldplaneeringu põhilahenduse muutmine, mistõttu tuleks planeering
uuesti vastu võtta ja avalikule väljapanekule suunata. Üldplaneeringus on sätestatud, et
tuuleenergeetika arendamise soovi korral tuleb koostada üldplaneeringu teemaplaneering,
KOV eriplaneering või riigi eriplaneering.
Kokkulepet ei saavutatud Aulepa ja Vanaküla tuulepargi alade laiendamise osas.
3. Elering AS ärakuulamisel ei osalenud ja oma mitteosalemist ei põhjendanud. Esitatud
arvamust käsitletakse ülesjäänud vaidena, millele Rahandusministeerium annab oma
kirjaliku seisukoha.
Elering AS ettepanek: üldplaneeringu seletuskirjas ptk 3.8.2 Elektrivõrk on kirjas
„Uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel need viia maa-kaablisse
või ümber asulate“. Elering AS rekonstrueerib tulevikus Lääne-Nigula valla
territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk õhuliinidena.
Kaabelliine kavas ei ole. Palun korrigeerige kõnealust punkti üldplaneeringu
seletuskirjas.
Lääne-Nigula Vallavalitsus selgitas, et arvestas ettepanekuga osaliselt ja seletuskirja
korrigeeriti: Tiheasustusega aladel ja nendega piirnevatel lähialadel uute liinide
ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb kaaluda nende viimist
maakaablisse. KOV põhjendas, et ruumi korrastamiseks õhuliine maakaablisse viia on
vaja ainult tiheasustusega ja nendega piirnevatel aladel. Majanduslikku mõju kaalutakse
igal üksikjuhtumil eraldi.
Koosoleku juhataja: Protokollija:
Jaan Leivategija Urve Pill