dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Rahandusministeerium · 17. juuni 2022
Viit
15-5/5205-1
Registreeritud
17. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saare Wind Energy
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-5 Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-5/22-005
Vastutaja
Eleri Kautlenbach (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)
Lahendamise tähtaeg
17. juuli 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf119 KB
  • 📎H&Ko ekspertarvamus_sobiv planeeringu liik.asice111 KB

Sisu (failidest)

Saatja: RAM Info <[email protected]> Saadetud: 17.06.2022 08:50 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: FW: Saare Wind Energy OÜ REP taotlus / Üldplaneeringud From: Kuido Kartau &lt;&gt; Sent: Thursday, June 2, 2022 9:11 AMTo: Eleri Kautlenbach &lt;&gt;; Anu Eslas &lt;&gt;; Getlyn Allikivi &lt;&gt;; Madis Kallas &lt;&gt;; Cc: Pille Metspalu &lt;&gt;; Riin Kutsar &lt;&gt;; Rainer Paenurk &lt;&gt;; Veiko Väli &lt;&gt;Subject: Re: Saare Wind Energy OÜ REP taotlus / Üldplaneeringud TereViimastel nädalatel on toimunud palju arutelusid (millest vaid osadest olen teadlik ja kohal viibinud) leidmaks lahendusi Eesti energeetika arendamiseks vältimatult vajalike arendustega võimalikult kiireks edasiliikumiseks.Üheks pudelikaelaks (ilma igasuguse kriitikata ega näpuga näitamiseta) on suures pildis ruumilise planeerimise tempo mittesobivus. See võib sisuliselt muuta mõttetuks ja sisutuks Eestis räägitavad jutud strateegilistest eesmärkidest (energiajulgeolek, makromajanduslik konkurentsivõime, kliima).Jätkates Saare Wind Energy &quot;avatud kaartide&quot; põhimõtet oleme katsunud omalt poolak tasa mõelda ja aidatahtlkenduste leidmisele. Suurkepildi lahendustele, kuhu sobituvad ka &quot;väikesed asjad&quot;, näiteks eeeetuulepargid.Manuses P koille Metspalu (ruumilise planeerimise parimaid eksperte Eestis) koostatud kokkuvõte teemal: Kas REP või ÜP 330kV õhuliinile Saaremaal ja Läänerannas.Arvan et see võiks aidata meil koos leida motiveeritud ja põhjendatud lahenduse sobiva ruumilise planeerimise tööriista valikul.Parimat,Kuido On 5/28/2022 12:53 PM, Kuido Kartau wrote: TereSaare Wind Energy OÜ on jätkuvalt huvitatud planeeringulahenduse leidmiseks, mis on vajalik ülekandesüsteemi rajamiseks. Elektri ülekandesüsteem võiks olla mõistlik osa suuremast süsteemist ning hetkel tegeleme mõningate uute ideede läbikaalumisega, .....Lugupidamisega, Virus-free. 01 .0 6 .2022 Ekspertarvamus. Saaremaast läänes arendatavate meretuuleparkide elektri õhuliini rajamiseks sobiv planeeringu liik. Kaasaegse ruumilise planeerimise kontseptsiooni määrab Euroopa ruumilise planeerimise harta , seades planeerimise alustaladeks inimese ja tema heaolu, demokraatlikkuse, kõikehaarvuse , funktsionaalsuse ja orienteerituse pikaajalisusele. Seadusjärgse r uumilise planeerimise kaudu luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut ( PlanS § 1). Kehtiv a planeerimisseadus e (edaspidi PlanS ) järgi tuleb kõrgepingeliinile alates pingest 110 kilovolti koostada riigi eriplaneering , kui ehitise asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi ( PlanS § 27 lg 1;2). Lähtudes teadmisest, et meretuulepargid aitavad täita Eesti riigi poolt seatud kliimaeesmärke , kasvatavad energiajulgeolekut ja loovad täiendava energiaallika, mis on kasutatav kõigi Eesti elanike poolt, on ehitise vastu eeldatavalt suur riiklik huvi. Seetõttu tule ks r iigi eriplaneering ut esmasel analüüsil pidada eelistatuimaks ja ühtlasi juriidiliselt korrekt s e ks planeeringulii giks Saaremaast läänes asuvate meretuuleparkide elektriühenduse loomiseks. Senine vähene praktika on välja toonud, et võtmeküsimus riigi eriplaneeringu vajaduse üle otsustamisel peitub PlanS § 27 lg 1 ja lg 2 koosmõjus – ehitise kavandami seks on seda vaja vaid siis, kui tegemist on suure riikliku või rahvusvahelise huviga. Selline lähenemine jätab otsustajale olulise kaalutlusruumi, mis on ka otstarbekas, arvestades ehitiste erinevat iseloomu ja riigi eriplaneeringu aja- ja ressursimahukat protsessi. Nii ei ole ilmselgelt otstarbekas lahendada gaasitrassi või raudtee pikendamist riigi eriplaneeringuga, kuigi tegemist on riikliku võrgustiku osaga. Kaalutlemise aluseid ei ole õigusaktides üheselt kirjas. Eeldatavalt võiks üheks kaalutlusotsuse langetamise lähtekohaks olla ka planeeringuline olukord. Saaremaa meretuuleparkide elektriühenduse kavandamisel on suur osa ülekandesüsteemist planeeringuliselt lahendatud Eesti mereala planeeringu kaudu. Saaremaa maismaal ja ka Lääneranna vallas on planeeringulist tööriista vaja, kuid kuna ülekandesüsteemi tugevdamise näol on tegemist suuresti ka kohaliku huviga, võiks sobivaks planeeringuliseks instrumendiks olla ka üldplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. P raktilises plaanis võib leida riigi eriplaneeringul planeeringulise tööriistana mitmeid kitsaskohti, mille toob välja a lljärgnev arutluskäik . Arutluses käsitletakse ka teiste planeeringuliikide sisulist sobivust meretuuleparkide elektriühenduse kavandamisel. Hinnang lähtub planeerija vaatest - planeerimisloogikast ja reaalsest planeerimispraktikast . Planeerimisseaduse seletuskirja järgi koostatakse riigi eriplaneering eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. Kavandatav elektriühendus on sisuliselt joonehitis, mis tervikuna ületab maakonna piir i . Samas puudutab elektriühenduse paiknemine ja toimimine eelkõige Saare maa valda, Lääneranna valda jääb väiksem osa, mis kulgeb mööda olemasoleva õhuliini trassikoridori. Saare maa Vallavalitsus ja Lääneranna Vallavalitsus on näidanud üles huvi ja valmisolekut elektriühenduse kavandamiseks ka üldplaneeringus. Strateegilisel tasandil on meretuuleparkidega võrguga ühendamise vajadust näinud ette nii Lääne maakonnaplaneering 2030+ kui Saare maakonnaplaneering 2030+ . Sealjuures Saare maakonnaplaneeringus on viidatud ka võimalikule merekaabli rajamisele Saaremaa ja Läti vahel. Kehtiva planeerimisseaduse s eletuskiri põhjendab riigi eriplaneeringu vajadusega tagada õiguskorra lihtsustamine ja arusaadavus (kaotades ära varasemalt kehtinud joonehitise , olulise ruumilise mõjuga ehitise ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute regulatsioonid ) . Samuti tuuakse põhjendusena vajadus tagada riigi huvides kavandatavate ehitiste senisest efektiivsema ja ressursse s ää stvam planeerimi ne. Perioodil 01.07.2015 (uue PlanS jõustumine) kuni 24.05.2022 ei ole eelnõu koostamise faasi jõudnud ükski riigi eriplaneering. Algatatud on üks planeering (Suure väina püsiühendus), katkestatatud on kahe riigi eriplaneeringu koostamine (Soomet ja Eestit ühendav raudteetunnel ja puidurafineerimistehas ), taotlused on esitatud nelja riigi eriplaneeringu algatamiseks (neist 3 meretuuleparkide elektriühenduse kavandamiseks). Kõige kaugemale on jõudnud Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering, kuid selle koostamist alustati detailse lahenduse etapist. Riigi eriplaneeringu koostamine on ajamahukas protsess, hinnangulise miinimumkestvusega 4 aastat. Planeerimisprotsess on suuresti ettemääramatu – pea võimatu on ennustada, kui palju laekub kirju vastuväidete ja selgitustaotlustega, kui palju tuleb läbi viia kohtumisi huvigruppide või elanikega. Riigi eriplaneeringute koostamist korraldab rahandusministeerium, kus regionaalhalduse osakonnas tegeleb teemaga kaks riigi eriplaneeringute nõunikku. Võib järeldada, et arvestades mehitatust ja haldusvõimekust, ei ole riik ette näinud arvukate riigi eriplaneeringute koostamist . Asjakohaseks näiteks kiirelt otsuseid vajavatest suure riikliku huviga ehitistest on Eleringi poolt olemasoleva BalticConnectori ja ehitatava LNG haalamiskai vahele rajatav gaasi torujuhe. Ilmselgelt on tegemist maakonnaüleste huvide väljendusega (siinkohal on oluline mitte võrdsustada ruumilist lähenemist - eeldatavat paiknemist mitmes maakonnas – oluliselt laiema mõistega „maakonnaülesed huvid “). Teadaolevalt ei ole gaasi torujuhtme rajamiseks kaalumisel riigi eriplaneeringu koostamine ja seda mõistetavatel, eeldatavalt eelkõige ajapuudusega seotud kaalutlusel. Senine praktika ei anna alust öelda, et riigi eriplaneering on olukorda lihtsustanud ja võimaldanud efektiivsemat ja ressurssi säästvamat planeerimist, pigem on olukord vastupidine. Kehtiva planeerimisseaduse s eletuskiri tõdeb, et mõneti on riigi eriplaneeringu puhul tegemist üleriigilisele planeeringule sarnaneva planeeringuga, kuigi olemuslikult on see planeering suure üldistusastmega strateegilisest dokumendist oluliselt erinev. Riigi eriplaneeringu regulatsioon peaks ühendama strateegilise riikliku huvi äärmiselt detailse planeeringulahendusega, mis on ehitusprojekti koostamise alus. Selline planeeringuinstrumendi kirjeldus viitab olukorrale, kus oleks vaja langetada strateegiline otsus. Meretuuleparkide kavandamise näol Eesti mereala planeeringus (kehtestatud 12.05.2022) on strateegiline otsus juba langetatud. Elektriühenduse kavandamine on kohapõhine, tihedat osalusplaneerimise protsessi nõudev töö, mida ei ole otstarbekas läbi viia riigi tasandi planeeringuna. Kehtiva p laneerimisseaduse seletuskirjas käsitletakse riigi eriplaneeringu juurutamisega tekkivat riivet kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikule autonoomiale, mille järgi on ruumiline planeerimine ja selle raames toimuvad otsused oma territooriumil toimuva üle kohaliku elu küsimus . Seletuskiri avab eriplaneering u vajalikkust läbi riiklikult oluliste ehitiste planeerimis e ja ehitamis e kiirendamise ja tõhustamise ning vajaduse vältida olukorda, kus sellise ehitise ehitamine võib olla välistatud ühe kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu. Nagu viidatud punktis 1, on Saar emaa Vallavalitsus näidanud üles koostöötahet elektriühenduse planeerimiseks. Samuti on loodud side Lääneranna Vallavalitsusega. Seega võib eeldada, et kohalike omavalitsuste puhul vastuseis puudub. Õhuliiniga lahendatava elektriühenduse paigutus omavalitsuse territooriumil on kohaliku elu küsimus ja nagu viidatud eelnevas punktis, nõuab osalusplaneerimist kohalikul tasandil. K a h etkel käimasolev planeerimisseaduse järelhindamine (vahearuanne saadetud huvirühmadele tutvumiseks aprillis 2022 ) viitab, et riigi eriplaneeringu koostamise osas ei ole veel piisavat praktikat tekkinud, et pakkuda välja muudatusettepanekuid. Järelhindamine (lk 62) toob siiski välja riigi eriplaneeringu regulatsiooni ühe eeskuju, Ühendkuningriikide analoogise normistiku , tõdedes: ( Ühendkuningriikides ) riik muuhulgas arendab olulise avaliku huviga sektoreid ning toetab ettevõtlust sellega , et teatud valdkondades toimub kiire ja efektiivne menetlus . Efektiivse menetluse eeldus on aga riigi enda varasem teadmine üldiste eesmärkide ja suundumuste kohta . Erasektori jaoks on oluline ka teadmine , milliste valdkondade eelisarendamisega ei tegeleta . Ühendkuningriigi regulatsioon on ka keskendunud taotleja igakülgsele abistamisele , et arendusprojekt viidaks ellu ( aktiivne abistamiskohustus ) ning välditakse pikki ja bürokraatlike protseduure . Hetkel kehtiv planeerimisseadus näeb riigi eriplaneeringut siiski just pigem pika ja bürokraatliku protseduurina, kus teavitamised ja arvamuste avaldamise ringid kohati dubleeruvad. Eelnevast tulenevalt võiks sisuliselt meretuuleparkide elektriühenduse kavandamiseks sobida ka omavalitsuse üldplaneerin g . T eema lisamine võib tähendada täiendavat ajakulu planeeringu menetlemisel. Samas võimaldab üldplaneering vaadata kavandatava keskkonna tervikpilti ja teemade omavahelisi seoseid, käsitleda nii elektriühendusest tulenevaid võimalusi kui kujundada maastikupilti. Näiteid üldplaneeringus perspektiivse kõrgepingeliini asukoha määramisest siiski juba leidub (vt nt Tartu valla üldplaneering, ptk 6.10.5, https://hendrikson.ee/maps/Tartu-vald/dokumendid/2022-05_Tartu_valla_YP_Seletuskiri.pdf ) Hetkel kehtiva planeerimisseaduse järgi on kohaliku omavalitsuse eriplaneering u koostamine võimalik vaid olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohavalikuks. Elektriühendust/õhuliini olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirjas ei ole. Sisuliselt sobiks ka kohalikul tasandil riigi eriplaneeringu protsessiga sarnanev k ohaliku omavalitsuse eriplaneering ühes omavalitsuses elektriühenduse kavandamiseks. Tegemist on eriolukorraga, kus tahetakse rajada konkreetne ehitis. Planeerimisseaduse järelhindamise käigus on tehtud ettepanek kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga lahendatavate objektide nimekiri jätta avatuks, võimaldamaks omavalitsusel kaalutleda planeeringu vajaduse üle. Kitsaskohaks võib osutuda kahe eriplaneeringu samaaegne menetlemine, tagamine, et „otsad kokku jookseksid“ . Saaremaast läänes asuvate meretuuleparkide elektriülekandesüsteemide puhul ei ole see asja olu määrava tähtsusega, kuna omavalitsusi eraldab mereala, kus ülekandesüsteem lahendatakse hoonestusloa menetluse raames ja lähtuvalt kehtivast Eesti Mereala planeeringust. Pille Metspalu, PhD Hendrikson&amp;Ko üld -ja regionaalplaneeringute osakonna juhataja Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse liige Tartu Ülikooli geograafia osakonna külalislektor [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel