dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Võru valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamustest

Rahandusministeerium · 17. juuni 2022
Viit
15-3/5204-1
Registreeritud
17. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Võru Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Ülle Luuk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Kagu-Eesti talitus (Põlva_ Valga ja Võru maakond))
Lahendamise tähtaeg
17. juuli 2022

Failid

  • 📎Võru valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindami.asice810 KB

Sisu (failidest)

VÕRU VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Teie 01.02.2022 nr 14-11/7925-4 Meie 16.06.2022 nr 7-1/4338-3 Võru valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamustest Rahandusministeerium esitas Võru valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta mitmeid tähelepanekuid ja arvamusi. Üldplaneeringu koostamise juhtrühma 05.05.2022 koosolekul vaadati üle laekunud kooskõlastused, vastuväited ning ettepanekud ning kaaluti nendega arvestamise või mitte arvestamise võimalikkust. Juhtrühma koosoleku protokoll ning esitatud arvamuste, ettepanekute ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel on kättesaadav: https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?itm=492166. Kirja lisas on väljavõte esitatud arvamuste, ettepanekute ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade tabelist. Vastus Teie esitatud märkustele on tabelis lk 54-65, nr 25. Uuendatud üldplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise aruande materjalid on kättesaadavad Võru valla veebilehel: https://voruvald.ee/voru-valla-uldplaneering Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalmer Puusepp vallavanem Lisa: 25. Väljavõte_Rahandusministeerium.pdf Triinu Jürisaar 5696 5750 [email protected] Registrikood 77000393 telefon 785 1242, 782 1365 a/a EE931010402007075008 Võrumõisa tee 4a e-post [email protected] AS SEB Pank 65605 VÕRU Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar paneku esitaja lk 42: Üldplaneeringu maakasutus-, ehituspõhimõtete hea rakendamise eelduseks on eriteadmistega isikute (arhitekt, planeerija), ja lisada - (kogukondade esindajad, näiteks MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas esindaja). 25 Rahand 01.02.2022 Väljavõtetena: Arvamusega arvestatakse. Planeeringuala kirjeldust täiendati ja usminist kiri nr 14- 1. Üldised tähelepanekud muudeti. Lisame üldist teavet valla suuruse ja oluliste väärtuste kohta. eerium 11/7925-4 1.1 Seletuskirjast ei selgu planeeringuala kirjeldus ja üldandmed (asukoht ja Selgitame lisaks, et olemasoleva olukorra kirjeldamisel jäädakse pigem suurus) ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad tagasihoidlikuks kuna sellega ei kehtestata midagi. Peamine osa sellest järeldused. /…/ seetõttu on oluline ala asukoht ja suurus, piirkonna on esitatud KSH peatükk nr 3-es „mõjutatava keskkonna kirjeldus ja (registreerit eripära ja väärtuste kajastamine planeeringu seletuskirjas (on aluseks mõju hindamine“. ud põhjendamisel ja tingimuste seadmisel). 01.02.2022 nr 7- 1/4338-2 1.2 Võru vald on üldplaneeringu lahenduse aluseks valinud rändestsenaariumi Arvamusega arvestatakse. Põhimõtted sõnastatakse ümber ning /…/ Peatükis 2.1. Rahvastikutrendid on selgitatud: Rändestsenaariumi loobutakse Võru valla kontekstis valglinnastumise mõiste kasutamisest. eelduseks on jätkuv valglinnastumine ning mis eriti oluline, Soome tööle läinud inimeste tagasiränne; /…/ Märgime, et valglinnastumise mõiste kasutamine ei ole asjakohane, kui lähtuda peatükis 2.2 Asustuse suunamine Võru valla üldise ruumilise arengu põhimõttest, mille kohaselt asustuse suunamisel lähtutakse nii tihendamise põhimõttest /…/ kui maal elamise võimaldamisest. Palume selgemalt sõnastada, mida tegelikult on mõeldud valglinnastumise all. 1.3 Seletuskirjas leiab tiheasustusala mõiste kasutamist kolmes tähenduses: Arvamusega arvestatakse. Tiheasustusalade mõisted vaadatakse üle asutuse suunamiseks läbi tiheasutusalade ja hajaasustuse määramise, ning luuakse paremad seosed maakonnaplaneeringust tulenevate maakonnaplaneeringu linnalise asustuse ala täpsustamisel, tiheasutusala mõistete vahel. määramisel looduskaitseseaduse ja maareformi seaduse mõistes. Palume seletuskirjas tuua selgemalt välja tiheasustusala mõiste (ehk kajastada tegelikkusele vastavalt) ning selgitada, millistest kriteeriumitest (põhimõtetest) on lähtutud tiheasustusalade piiritlemisel. 1.4 Peatükis 3.2 Looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade Arvamusega arvestatakse. Tehakse muudatused. Eelnõus esitatud ala oli määramine on esitatud loend üldplaneeringuga määratavatest mõeldud Võru linna kui tiheasutusala ühe osana. Lisaks selgitame, et tiheasustusaladest. Tekstis on selgitatud, et üldplaneeringuga Sooäärel on algatatud detailplaneering ning selle menetluse käigus kehtestatakse seni kehtinud maareformiseaduse tiheasustusalad selgunud uuest infost lähtuvalt arvame ala tiheasustusega ala (varasemalt kehtestatud ulatusi ei muudeta). Juhime tähelepanu selgituse koosseisust välja. 54 Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar paneku esitaja ebatäpsusele. Võlsi küla asumisse määratud kolmest tiheasustusalast on Sooääre kinnistut (kü 91701:001:0849) hõlmava tiheasutusala näol tegemist uue üldplaneeringuga määratava alaga. Palume täiendada seletuskirja kaalutuste ja põhjendustega uue tiheasutusala määramiseks. 1.5 Seletuskirja parema loetavuse ja kasutatavuse eesmärgil palume üle Arvamusega arvestatakse. Tingimused vaadatakse selliselt üle ning vaadata põhimõtete-tingimuste esitamise struktuur ja selle ühtne läbiv esitatakse võimalusel alapunktide/numbriloendina. kasutus. Väljatoomist väärivad hajaasustuses projekteerimise aluseks seatud tingimused ja detailplaneeringute lähteseisukohtadena kasutatavad tingimused. Märgime, et tingimusi ei ole ka antud kõikjal, kus neid andma peaks. Näiteks Kalmistu maa-ala (S) mõjutab keskkonnaobjektina külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi, kuid ei selgu, millised on mõjud. Samuti ei selgu, milliseid tingimusi tuleb maa-alal järgida. 1.6 Palume kasutada läbivalt ühesuguseid mõisteid nii üldplaneeringu Arvamusega arvestatakse. Mõistete kasutamine vaadatakse täiendavalt seletuskirjas, joonistel kui KSH aruandes, so planeerimisseaduse, üle. Näiteks maaüksus/katastriüksus/kinnistu/krunt osas kasutatakse maakonnaplaneeringu ja soovitavalt üldplaneeringu nõustiku kohaseid asjakohasel juhul vaid maaüksuse mõistet. mõisteid. Segadust tekitab, millal kasutatud mõisted on samatähenduslikud, millal mitte. Näited: tiheasustus/ tiheasustusala/ tiheasustusega ala, juhtotstarve/juhtfunktsioon, tugiala/tuumala, maaüksus/katastriüksus/kinnistu/krunt. Mõiste krunt kasutamisel soovitame veenduda, kas seda on kasutatud seletuskirjas läbivalt PlanS § 6 lõike 8 kohaselt, kus krunti saab seostada ainult detailplaneeringu koostamise kohustusega või kõnekeelselt. Viimane võib tekitada üldplaneeringu elluviimisel olulisi tõrkeid. Arusaamatuks jääb KSH-s maade reserveerimise mõiste kasutamine, milline seos on üldplaneeringu lahendusega. 1.7 Seletuskirja ja jooniste selgusest lähtuvalt palun kohanimele lisada Arvamusega arvestatakse. Tehakse vastavad korrigeerimised. asustusüksuse nimetus. Juhime tähelepanu jooniste 3–19 üldnimetusele põhikaart, tegemist on siiski põhijoonise väljavõtetega, mis kajastab asustusüksuste planeeritud maakasutusi ning PlanS § 3 kohaselt koosneb planeering seletuskirjast ja joonistest. 1.8 Seletuskirja peatükis 29 Üldplaneeringus kasutatud mõisted on Arvamusega arvestatakse. Viide Pärnu linna üldplaneeringule võetakse alamärkusena toodud, et mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna ära kuna mõisted kohandatakse. 55 Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar paneku esitaja üldplaneeringus toodud mõisted, mida on vastavalt vajadusele täiendatud ja töödeldud. Palume selgitada, millest tulenevalt on selline alamärkus. 1.9 Palume täiendada seletuskirja sisukorda peatükkide alapunktidega. Teeme Peatükkide järjekorra muutust kaalutakse. Algselt on tuginetud PlaS ettepaneku tõsta peatükk 4 järele peatükid 23 ja 24, mis oleks seletuskirja esitatud üldplaneeringu ülesannete järjekorrale. loogilisem ülesehitus. 1.10 Palume kaaluda interaktiivse kaardirakenduse kasutamise Planeeringu koostamisel on kaalutatud interaktiivse kaardirakenduse võimaldamist avaliku väljapaneku toimumise ajal. Kaardirakendus võimaldamist, kuid tulenevalt lisakuludest on seni arvamus, seda mitte võimaldab kasutajal infokihte sisse või välja lülitada, mis annab parema rakendada. arusaamise planeeritust. Pdf jooniste puhul on tegemist staatilise Maastaapsete jooniste puhul on kihte/sisse välja lülitamist võimaldavate kaardipildiga, mis on väga inforohked ja ei võimalda kasutajal alati leida pdf jooniste loomine raskendatud. Andmemaht teeb pdf-i ülisuureks ja vajalikku infot. programmid ei suuda seda avada. Vallas on endas gis-võimakus olemas, mis võimaldab teha kihtide sisse- välja lülitamist. 2 Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule Arvamusega arvestatakse. Üldplaneeringusse lisatakse /…/ Üldplaneeringu heakskiitmisel on oluline, et materjalidest selguks üheselt maakonnaplaneeringu täpsustamise ning muutmise peatükid. mõistetavalt, kas üldplaneeringus on täpsustatud maakonnaplaneeringut või üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning millises ulatuses. Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu üheselt mõistetavalt ega ka teemade lõikes ammendavalt seosed maakonnaplaneeringuga seatud soovituste, põhimõtete ja tingimustega. /…/ Teeme ettepaneku kajastada seletuskirja sissejuhatavas osas või iseseisva punktina seosed maakonnaplaneeringuga, seejuures on otstarbekas viidata üldplaneeringu seletuskirja konkreetsele peatükile, kus on teemat kohapõhiselt sisustatud, täpsustatud või laiemalt põhjendatud. /…/ Teeme ettepaneku lisada üldplaneeringusse peatükk, kus on kokkuvõtlikult toodud maakonnaplaneeringu muutmise ja/või täpsustamise ettepanekud. 2.1 Keskuste võrgustik Arvamusega arvestatakse. Vastavad mõisted lisatakse mõistete /…/ Üldplaneering tugineb maakonnaplaneeringus esitatud keskuste peatükki. võrgustikule. Seletuskirja peatükis 2 /…/ on kasutatud maakonnaplaneeringust tulenevaid keskustega seotud mõisted, kuid ei ole selgitatud mõistete tähendust. Märgime maakonnaplaneeringu kohaselt on Väimela ja Parksepa alevik koostoimivad keskused. 56 Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar paneku esitaja Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja maakonnaplaneeringust tulenevad keskustega seotud mõistete selgitused: maakondlik keskus, kohalik keskus, koostoimivad keskused, lähikeskus. 2.2 Ettevõtlus ja töökohad Selgitame, et üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete määramisel /…/ Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, millised on on arvestatud maakonnaplaneeringus esitatud ettevõtlusalasid ning läbi Võru valla kontekstis olulised ettevõtluskeskkonna ja töökohtade paiknemise selle on tagatud piirkondades ettevõtluse säilimine ja mitmekesised põhimõtted, kuidas on maakonnaplaneeringu põhimõtteid kohalikust võimalused edasiseks arenguks. olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. 2.3. Teenused Arvamusega arvestatakse. /…/Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, millised on Võru valla strateegilised suunad ja prioriteedid teenuste osutamisel vastavalt maakonnaplaneeringus määratud keskuste tasemele. Seejuures koos seostega, kuidas teenuste võimaldamine ja selleks vajaliku taristu arendamine on toetatud seatud maakasutus- ja ehitustingimustega. 2.2 Linnalise asustusega alad Arvamusega arvestatakse osaliselt. Seletuskirjas esitatud skeemi /…/ Seletuskirja peatükis 3.2 on märgitud Parksepa, Vastseliina, Väimela ja täiendatakse ja lisatakse selgitus koos maakonnaplaneeringu Võru linna lähipiirkondade (Vagula (Ehitajate aiand!, Võrumõisa, Võlsi, põhimõtetega. ÜP koosseisu lisatakse kiht linnalisa asutusega alad. Meegomäe, Kose ja Puiga) looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusalade määramisega täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala piiri. Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja, kus ja millises ulatuses täpsustatakse linnalise asutuse alasid (vähendatakse/laiendatakse), täpsustamise põhimõtted, kuidas on järgitud maakonnaplaneeringust tulenevaid tingimusi. Selgitada üldplaneeringu seletuskirjas maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustusega ala mõiste. 2.3 Maaline piirkond Arvamusega arvestatakse osaliselt. Maakonnaplaneeringu maalise /…/ Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas piirkonna definitsiooni üldplaneeringusse üle ei kanta. Üldplaneeringus suhestub maakonnaplaneeringu maaline piirkond üldplaneeringu käsitlusega. on maalise maa-ala juhtotstarve koos rakenduvate tingimuste Kuidas on maakonnaplaneeringus seatud tingimusi rakendatud ja sisustatud. Sisustamisel ja piiritlemisel on järgitud kohapõhisest vajadusest täiendatud või täpsustatud. maakonnaplaneeringu suuniseid. Samuti on väljapoole tiheasustusega alasid jääv piirkond defineeritud hajaasutusena. Üldplaneering täpsustab käsitlusi, minnes piirkondlikult detailsemaks. 2.4 Suunised detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude Arvamusega on arvestatud. Üldplaneeringu ülesanne on lahendatud. määramiseks üldplaneeringutes Selgitame, et PlanS kohaselt ei ole detailplaneeringu kohustuse 57 Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar paneku esitaja Maakonnaplaneering annab suunise detailplaneeringu koostamise määramine maakonnaplaneeringu ülesanne vaid kohaliku omavalitsuse kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes: linnalise pädevusse antud kaalutlusõigus. asustuse aladel; Linnamäe-Sõmerpalu väärtuslikul maastikul detailplaneeringu koostamiseks enne uute hoonete rajamist Pühajõe kaldale; Verijärve Kohalik omavalitsus leiab, et täiendava detailplaneeringu koostamise looduskaitsealal soovituse detailplaneeringu koostamiseks enne uute hoonete kohustuse määramine laiapindselt ei ole ruumilisi arenguid arvestades rajamist; väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus Tabelis 1 toodud vajalik, kuna läheneda on võimalik situatsioonipõhiselt, järgides juhtudel. käesolevas üldplaneeringus määratud detailplaneeringu koostamise Teeme ettepaneku selgitada, kas üldplaneeringu lahenduse koostamisel kohustusega juhtusid. Lisaks on omavalitsusel õigus nõuda kaaluti detailplaneeringu koostamise kohustust linnalise asutuse aladel, detailplaneeringu koostamist, kui selleks esinevad muud olulised väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Esitada seletuskirjas määratud kaalutlused. Üldplaneeringus määratud tingimused peavad olema juhtude kaalutlused ja põhjendused. samamoodi järgitud ehitus- ja arendustegevusel, mille puhul ei ole vajalik detailplaneering. Näiteks üldplaneeringuga seatud rohevõrgustiku tingimusi järgides on projekteerimistingimustega võimalik samamoodi tagada rohevõrgustiku toimimine ning aja ja ressurssi kulukas detailplaneeringu koostamine ei peaks selles küsimuses olema omaette eesmärk. 2.5 Väärtuslikud maastikud Varasemal üldplaneeringu koostamisel on kaalutud täpsemate /…/ Peatükis 17 Väärtuslike maastike määramine ning selle kaitse- ja tingimuste määramisest ja on otsustatud jätta maakonnaplaneeringuga kasutustingimuste seadmine ei selgu maastike tähtsusklassid (I; II; III) ja alade sarnane üldine lähenemine ning maakonnaplaneeringus esitatud piirid. iseloomulikud väärtused. Soovitame kohapõhisusest ja üldplaneeringu Lisame sellekohase selgituse seletuskirja. Kauni vaatega teelõikude ja kasutusmugavusest lähtuvalt seletuskirjas nimetada väärtuslikud maastikud vaadete kohta esitame maakonnaplaneeringu muutmise ettepaneku. ning kirjeldada kompaktselt tunnused, millest igaühe väärtused moodustuvad. Kohalikul omavalitsusel ei ole kehtiva õigusruumi kohaselt võimalik Kohapõhine lähenemine on edaspidi projekteerimistingimuste andmisel ning tagada maakonnaplaneeringus esitatud kaunite teelõikude säilimist. detailplaneeringu lähteülesannete koostamisel kergesti leitav alus otsuste Kaunite teelõikude suurimaks ohuks on nende kinnikasva(ta)mine. kaalutlemiseks ning hindamaks, milliseid väärtusi on asukohas vaja säilitada. Kohalikul omavalitsusel puudub õiguslikult võimalus maaomanikult Samuti annab see maaomanikele parema ettekujutuse, milliste väärtustega nõuda vaadet piirava haljastuse eemaldamist, maa-ala metsastamist või oma kinnistul arvestada. Väärtuseid on varem kirjeldatud näiteks muud sellist. Väärtuslike maastike määramine on Eestis toimunud juba maakonnaplaneeringu lisas „Asustust ja maakasutust suunavad paarkümmend aastat, kuid kogu selle aja jooksul ei ole peetud vajalikuks keskkonnatingimused“. Kättesaadav maakonnaplaneeringute veebilehelt: muuta õigusakte selliselt, et omavalitsus saaks reguleerida https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud . mitteehituslike objektide, ehk haljastuse ja metsa reguleerimist Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja väärtuslike maastike nimekirja, hajaasustuses. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku tähtsusklasside (I; II; III) selgitusega ja alade väärtuste väljatoomisega. Täienda maakonnaplaneeringu muutmiseks. selgitustega, kus, millises ulatuses ning mis kaalutlusel täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslikke maastike piire. Ühtlasi 58 Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar paneku esitaja juhime tähelepanu, et joonised ja seletuskiri vajavad kooskõlla viimist kauni vaatega kohad ja ilusad teelõigud osas. Üldplaneering määratleb Haanimaa identiteedipiirkonna, mis seletuskirja Haanimaa on identideedipiirkond, mida on soovinud kohalikud elanikud kohaselt väärib käsitlemist kohaliku tasandi väärtusliku maastikuna. märkida. Täiendaval kaalumisel oleme leidnud, et sobilikum on seda Üldplaneeringus on ala kajastatud ainult graafiliselt (lisa 3). käsitleda kultuuripärandiga koos. Üldplaneeringus ei seata sellele ühtegi Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja ala väärtuse iseloomustamisega, täiendavat maakasutus-, ehitus- või mõnda muud tingimust. millest lähtuvalt soovitakse ala kohaliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks määrata. Seejuures lisada selgitus, kas tegemist on maakonnaplaneeringu täpsustamise või ettepanekuga maakonnaplaneeringu muutmiseks./…/ 2.7 Kultuuripärand Arvamusega arvestatakse. Selgitame, et PlanS kohaselt on /…/ Üldplaneeringu peatükis 19.3 Miljööväärtuslike alade määramine ning miljööväärtuslike alade määramine üldplaneeringu ülesanne ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ei ole käsitletud maakonnaplaneeringu ülesannetes seda ei ole. Üldplaneeringu maakonnaplaneeringu kajastatud Vana-Saaluse küla, Pariküla, Lompka küla koostamisel leiti, et kohalike väärtuste kontekstis puudub neil aladel (joonisel “Ruumilised väärtused“), ega põhjendatud, alade mitte kajastamist. sisu (sisu ei ole antud ka maakonnaplaneeringus) kuna need ei asu Teeme ettepaneku käsitleda üldplaneeringu koostamisel eelpool nimetatud avalikus ruumis ega mõjuta seda. Maakonnaplaneeringu eesmärk jääb alasid, tuues välja väärtused ja alade ulatuse ning sellest tulenevalt alade nende osas segaseks (pole põhjendusi) ning kohalik omavalitsus ei pea kaitse ja kasutustingimused. Kui üldplaneeringuga ei soovita määrata alasid nende osas miljööväärtusliku ala määratlust asjakohaseks. miljööväärtuslikeks aladeks, tuleb seda põhjenda ja teha ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks. 2.8 Roheline võrgustik ja puhkealad Ettepanekuga arvestatakse. Elemendid on eristatud ning tingimused /…/ Teeme ettepaneku kajastada üheselt mõistetavuse huvides seatakse vastavalt. Hierarhilised tasemed kajastatakse seletuskirja rohevõrgustiku üldised tingimused, tingimused tugialal ja tingimused lisatud skeemis ning digitaalses kaardikihis. rohekoridoris. Tähistada joonisel tugialad ja koridorid vastava tähisega (traditsiooniliselt T ja K). Samuti palume lisada teave rohevõrgustiku elementide hierarhiliste tasemete jaotuse kohta seletuskirja peatükki 12 ja tähistada joonisel tugialad ning koridorid vastava järgu indeksiga. /…/ Teeme ettepaneku täpsustada 90 % tingimust läbi teiste üldplaneeringus Arvamusega arvestatakse. Looduslike alade osatähtsuse mõõdik seatavate tingimuste, nii et seatavad tingimused koosmõjus tagavad sisustatakse ning esitatakse vastav tingimus. üldplaneeringu elluviimisel (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi. Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib (sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike ja pool- looduslike alade protsent). 59 Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar paneku esitaja Tulenevalt eeltoodust, palume selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud looduslikku ja pool-looduslikku ala. Pärast rohevõrgustiku elementide lisamist võib olla vajadus üle vaadata peatüki 12 tingimuste sisu arvestades rohevõrgustiku elemendi hierarhilist staatust ja elemendi eesmärki. Kuna see võib saada edaspidi oluliseks kaalutlemise kriteeriumiks projekteerimistingimuste andmise ja detailplaneeringu lähteülesande koostamisel. Täiendada üldplaneeringu seletuskirja rohevõrgustiku elementide eesmärgi kirjeldusega. 2.9. Puhkealad Selgitame, et Võru maakonnaplaneering käsitleb puhkealasid väga /…/ Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas on üldiselt viidates peamiselt rohevõrgustikule, väärtuslikele maastikele ja maakonnaplaneeringuga seatud tingimusi kohalikust olukorrast lähtuvalt supluskohtadele. Üldplaneering täpsustab ja tõstab puhkealasid esile kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. virgestuse- ja supelranna maa-ala juhtostarbe määramisega ning väärtuslike metsaalade määramisega. Lisaks märgitakse avalikult kasutatavad matkarajad ja puhketaristu objektid. Planeeritud kergliiklusteede võrgustiku üheks eesmärgiks on vallas paiknevate puhkeobjektide omavaheline sidumine. Seletuskirja lisatakse maakonnaplaneeringu täpsustamise peatükis. 2.10 Veealad Arvamusega arvestatakse. Maakonnaplaneeringu täpsustamise peatükk /…/ Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas lisatakse seletuskirja. maakonnaplaneeringuga seatud tingimusi on kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. Mürakategooriate määramisel on aluseks atmosfääriõhu kaitse Palun selgitada, millest tulenevalt veekogu alale mürakategooriat ei määrata. seaduses toodud vastavad kategooriad, kus veekogude maad eraldi ei määratleta. Kui veekogu jääb puhke-ja virgestusmaa või haljasala (roheala) koosseisu, siis rakendab seal vastava ala kategooria müra normtase (Võru valla näitel II mürakategooria ala). 2.11 Põhjavesi Põhjavee kaitse on sätestatud veeseaduses ning ei pea asjakohaseks Soovitame üldplaneeringu seletuskirjas kajastada, kuidas tagatakse seda üldplaneeringus dubleerida. maakonnaplaneeringu põhimõtted põhjavee kaitsmiseks ja kasutamiseks KSH aruandes on toodud, et põhjavee kaitstust arvestades ei ole ette edaspidi projekteerimistingimuste andmisel ja detailplaneeringute näha üldplaneeringuga kavandatava maakasutusega seoses võimalikku lähteülesannetes. ebasoodsat mõju põhjaveeseisundile. Samuti ei kavandata tegevusi, mis avaldaks olulist mõju põhjaveevarudele. Peamised arendusalad asuvad piirkondades, mis on ühtlasi reoveekogumisalad ning nendel aladel on kohustuslik liitumine ühiskanalisatsiooniga. Sademevee käitluse põhimõtteid on üldplaneeringus eraldi käsitletud. 2.12 Väärtuslik põllumajanduslik maa 60 Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar paneku esitaja /Ei sisalda ettepanekut/ 2.13 Maavarad Arvamusega arvestatakse. Üldplaneeringusse lisatakse Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas maakonnaplaneeringu täpsustamise ning muutmise peatükid. maakonnaplaneeringuga seatud tingimusi on kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. 2.14 Maanteed Ei sisalda arusaadavat ettepanekut. Palume täpsustada konkreetse Maakonnaplaneering seab põhimõtted maanteevõrgu arendamisel ja näitega. tingimused maanteevõrgu arendamisel. Üldplaneeringu ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 1). Samuti tänava kaitsevööndi laiendamine (PlanS § 75 lg 1 punkt 8). Üldplaneeringu seletuskirjas on asjakohane tuua välja teedevõrgu seosed keskustega, teenustega ja töökohtadega. Tugevdamist väärivad seosed liikuvuse üldiste põhimõtetega. 2.15 Raudteed /Ei sisalda ettepanekut/ 2.16 Kergliiklusteed /Ei sisalda ettepanekut/ 2.17 Ühistransport Selgitame, et ükski kitsendus ei keela neid rajada, konkreetseid kohti ei /…/ Soovitame kaaluda maakonnaplaneeringus toodud põhimõtte – pargi-ja- määra. Ettepanekuid tehakse teede ehitusprojektidesse ning konkreetse reisi parkla (nii autodele kui jalgratastele) rakendamist suuremate ajahetke vajadustest lähtuvalt. bussi/raudteejaamade kontekstis. 2.18 Elektrivõrk Seisukoht on Eleringi poolt esitatud ja läbi räägitud. Tegu riikliku taristu /…/ Üldplaneeringu seletuskirja punktis 7.2. Elektrivõrk on selgitatud: Kuna objektiga ehk selle vajaduse selgitamine ei ole KOVi ülesanne. See on planeeringu koostamise hetkel saab hinnata ühenduse vajadust planeeringu informatiivselt lisatud üldplaneeringusse. Vastavad küsimused elluviimise perioodil pigem väikeseks ja realiseerimise korral kasutatakse lahendatakse riigi eriplaneeringus. peamiselt olemasolevaid liinikoridore, siis üldplaneeringu lahenduse ei täpsustata maakonnaplaneeringus esitatud liini põhimõttelist kulgemist ja tingimusi. Kui üldplaneeringu kehtimise ajal soovib võrguarendaja ühendust kavandama hakata, siis koostatakse selleks riigi eriplaneering, kus määratakse täpne liinikoridor koos vajalike mõjude hindamisega. Teeme ettepaneku täiendada üldplaneeringu peatükis 7.2 Elektrivõrk võrgu valdajaga tehtud koostöö tulemusel välja selgitatud 330 kV kõrgepingeliiniga 61 Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar paneku esitaja arvestamise vajadust. Tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, põhjendatud seisukoht Tartu-Gulbene ühendusliini kavandamise osas. 2.19 Ühisveevärk ja kanalisatsioon Arvamusega ei arvestata. Ei ole asjakohane detailselt üldplaneeringus Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb veevarustuse ja kanalisatsiooniga kajastada. ÜVK jooksvad arendused ja investeerimiskavad pannakse seotud küsimused lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning paika ÜVKA kavaga. ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavades. Teeme ettepaneku täiendada üldplaneeringu peatükki 7.6 Veevarustus ja reoveekäitlus tingimustega, mis on aluseks projekteerimistingimuste andmisel ja detailplaneeringu lähteülesannete koostamisel. 2.20 Taastuvenergeetika Ptk on ümber sõnastatud. Teeme ettepaneku täiendada maakonnaplaneeringust tuleneva tingimusega päikesepaneelide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada väheväärtuslike alade kasutamist (väljaspool väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade avamaastikku). Juhime tähelepanu peatükis 7.4.2. Päikeseenergia, on öeldud väljapoole tootmismaad paigaldatavate päikeseparkide aluste maade maakasutust ei muudeta ning need peavad peale päikesepargi eemaldamist olema põllumajanduslikult kasutatavad. Samas peatükis on lause: Päikesepargi rajamine, sh ka katastriüksuse sihtotstarbe muutmine, maalises asustuses ei ole üldplaneeringu põhilahenduse muutmine. Palume sõnastused üle vaadata. 2.21 Jäätmete ladestamine Üldplaneeringuga ei kavandata senise maakasutuse muutust valla Üldplaneeringu peatükis 6 „Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade territooriumile jäävate sulatud prügilate või jääkreostusobjekti asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine“, ei selgu, kas ja millistes (Umbsaare ABT) alal või lähiümbruses. Seega olulist mõju ette näha ei ole piirkondades Võru vallas esineb jääkreostust (suletud jäätmehoidlad jms) ja ja täiendavaid leevendavaid meetmeid ei seata ei KSH-ga ega kas selliseid alasid on kavas võtta kasutusele muuks otstarbeks. üldplaneeringuga. 2.22 Riskiallikad /Ei sisalda ettepanekut/ 3. Üldplaneeringu ja KSH sisu, üldplaneeringu seletuskirja sidusus mõjude Arvamusega arvestatakse. Leevendavad meetmed kantakse enne hindamise tulemustega üldplaneeringu vastuvõtmist üldplaneeringu lahendusse. 3.1. /…/ Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu üheselt, millisel moel KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses. Näiteks: KSH kohaselt jääb Võru vald suures osas kõrge radoonisisaldusega pinnase levialale. /…/ 62 Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar paneku esitaja Üldplaneeringus seletuskirjas ei ole käsitletud radooniga seotud teemat. Palume täiendada seletuskirja. 3.2. /…/ KSH-s esitatud leevendusmeetmed üleujutusohuga piirkonnas näevad Märkusega arvestatakse. Kõrgusväärtus parandatakse. ette: Võimalusel tuleb vältida ehitustegevust Võhandu jõe üleujutusohuga piirkonnas. Põhjendatud juhtudel tuleb Võhandu jõe (sh Tamula ja Vagula järve) üleujutusohuga piirkonda uue hoone (elamu, äri- või tootmishoone vms) rajamise soovi korral kavandada hoone esimese korruse põrandatasapind kõrgemale kui abs 71,07 m. Lisaks tuleb ehitustehniliselt tagada vundamendi veekindlus, ohutu elektri- ja kütteseadmete paigutus jms; Juhime tähelepanu, et seletuskirja peatükis 11 Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul ning üleujutuse riskipiirkonna määramine on sama tingimuse juures absoluutkõrguseks 70,8 m. 3.3 Selgitada KSH-s kasutatud mõistet reserveerima nt /…/ Selgitada seost Märkusega arvestatakse. KSHs on kasutatud „maakasutuse üldplaneeringu lahendusega. reserveerimine“ sünonüümina „maakasutuse määramisega“. Selguse huvides muudetakse ja kasutatakse KSH aruandes ainult „maakasutuse määramise“ mõistet. 3.4. KSH aruande peatükis 3.2.4.4 Mõju hindamine Natura alade Arvamusega arvestatakse. KSH aruannet täiendatakse Natura terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele on hinnatud ÜP-ga asjakohase hindamisega, sh leevendavate meetmete seadmisega. kavandatud tegevustega kaasneda võivat mõju planeeringualale jäävate ja Leevendavad meetmed kantakse enne vastuvõtmist üldplaneeringusse. potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 alade lõikes. Piusa loodusala osas on märgitud, et üldplaneeringuga kavandatakse Vana-Vastseliinas olemasoleva tootmisala laiendust. /…/ Seega arvestades eelnevat tuleb detailplaneeringu koostamise etapis viia läbi Natura eelhindamine ja eelhindamise tulemustest lähtuvalt vajadusel ka Natura asjakohane hindamine selgitamaks välja konkreetse tootmistegevuse mõju Piusa loodusala kaitse-eesmärkide täitmise võimalikkusele. Juhime tähelepanu, et seletuskirja peatükis 24 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine tingimust käsitletud ei ole. Palume seletuskirja täiendada. Juhime tähelepanu, et KSH näeb ette Natura asjakohast hindamist kergliiklustee projekteerimise etapis Vastseliina-Kliima maantee äärde ja Piusa raudteejaama juurdepääsu tee baasil ning ja Kirikumäe järve äärse puhkeala väljaehitamisel. 63 Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar paneku esitaja Kuna KSH saab olema pärast üldplaneeringu vastuvõtmist üldplaneeringu lisa, mis tavaelus ei leia enam aktiivset kasutust on oluline, et Natura eelhindamise tulemuste ja järelduste teave kajastuks ka üldplaneeringu seletuskirjas. 3.5 KSH aruande peatükis 3.2.5. on selgitatud, et KSH raames teostati Võru Arvamusega arvestatakse. Konfliktkohtade käsitlust täiendatakse KSH-s. vallahaldusterritooriumi ulatuses rohelise võrgustiku analüüs. /…/ Rohevõrgustiku tingimusi täiendatakse ning lisatingimusena lisatakse rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks palume kajastada rohevõrgustiku maakonnaplaneeringust tulenev loodulike alade säilitamise käsitlus koos konfliktikohad üldplaneeringu seletuskirjas ja joonisel või põhjendada, miks selle jälgimise metoodikaga. seda ei ole peetud vajalikuks teha. 3.6. KSH peatükis 3.2.5. Rohevõrgustik on mõju hinnangu tulemusel esitatud Arvamusega arvestatakse. Rohevõrgustiku tingimusi täiendatakse. leevendavad meetmed: rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel); rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab tarastatud hoonete ja/ või elamuhoonete teenindamiseks vajalike rajatiste vahele jääma vähemalt 100 m katkematu ala; Seletuskirja peatükis 12 on märgitud: Rohevõrgustikul võib ehitada ja/või piirdega maad piirata selliselt, et säilib koridoriga risti suunas või tugialal järgmise piiratud alani vähemalt 50 m laiune riba. Palume selgitada, mis kaalutlusel on KSH leevendavat meedet muudetud. 3.7. KSH peatükis 3.3.1. Väärtuslikud maastikud toob välja Märkusega arvestatakse. Väärtuslike maastike andmeid täpsustatakse maakonnaplaneeringu kohased väärtuslikud maastikud. Juhime tähelepanu, et ning seletuskirjas olev skeem muudetakse. Tuderna-Hanikase kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik (III tähtsusklass) ei kajastu üldplaneeringu joonis 4. Seletuskirja peatükis 17 Väärtuslike maastike määramine ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmine on öeldud, et üldplaneeringuga täpsustakse maakonnaplaneeringus määratletud maastike. Palume täiendada millises ulatuses on maakonnaplaneeringut täpsustatud. 3.8. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 17.1 Väärtuslikud metsad on öeldud, Üldplaneering ei sätesta metsa majandamise kava kohustust, vaid KOV et üldplaneering määratleb kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikena soovib kaasa rääkida juhul, kui see koostatakse üldplaneeringus väärtuslikud metsa-alad, kus kohalik omavalitsus soovib kaasa rääkida kas näidatud väärtuslikel metsamaastikel. Riigimetsas algatab RMK KAH ala üldiselt metsamajandamiskava koostamisel või detailselt maastikupilti moodustamise, kui seda veel pole tehtud, ning teeb kava koostamisel muutvate raiete osas. KSH-s ei ole teemat väärtuslike maastike peatükis kohaliku omavalitsusega koostööd. kajastatud. Väärtuslike metsade kohaliku tähtsusega väärtusliku maastikuna 64 Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar paneku esitaja määramine vajab selgemat põhjendamist. Üldplaneeringu jooniselt selgub, et mitmed väärtusliku metsa alad asuvad osaliselt või terves ulatuses väärtusliku maastiku alal. Kaalumist vajab, kas väärtuslikku metsa on otstarbekam käsitleda osana väärtuslikust maastikust või rohealana või määrata üldplaneeringus eraldi väärtusliku metsana, milline lahendus vastab kõige paremini eesmärkidele ja tagab planeeringu õiguskindluse. /…/ Soovitame omavalitsusel veelkord kaaluda üldplaneeringuga metsamajandamiskava kohustuse seadmise otstarbekust. Tegemist oleks omavalitsuse enda poolt seatud tingimusega, mis on siduv ainult omavalitsuse enda jaoks. 3.9 Palume üle vaadata KSH aruandes esitatud ettepanekud ja leevendavad Arvamusega arvestatakse. KSH leevendavad meetmed vaadatakse üle meetmed ning nende sisseviimine planeeringulahendusse. Mõjude hindamise ning viiakse üldplaneeringu lahendusse sisse. tulemused on üks osa üldplaneeringu põhjendustest, seega peab vastav teave jõudma planeeringusse koos arvestamise või mittearvestamise põhjendustega. KSH ja seletuskirja sidususest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada seletuskirja lõpuossa iseseisev peatükk, 26 Väimela 06.02.2022 1.Tunnistada kehtetuks Väimela tööstusala detailplaneering, mis hõlmab Vastatud 22.04.2022 nr 7-1/465-1 aleviku ja Registreeritu Väimela alevikus Piiripõllu maaüksuse, Karikakra maaüksuse ja riigi reservmaa Olete oma 06.02.2022 edastatud kirjas teinud Võru Vallavalitsusele Kärnamä d 07.02.2022 (detailplaneering kehtestatud 12.11.2014)./…/ ettepanekud Võru valla üldplaneeringu eelnõu muutmiseks. Täpsemalt e küla nr 7-1/465 olete teinud ettepaneku tunnistada kehtetuks Võru Vallavolikogu elanikud 1.Määrata nimetatud planeeringualal asuv Piiripõllu maaüksus 12.11.2014 otsusega nr 63 kehtestatud Väimela tööstusala – Piiripõllu (katastrinumbriga 91801:005:0062) Võru valla üldplaneeringuga väärtuslikuks maaüksuse (katastritunnus 91801:005:0062), Karikakra maaüksuse põllumaaks, kuna maaüksusel tegeletakse põlluharimisega ja kinnistul asuvate (katastritunnus 91801:005:0063) ja riigi reservmaa (piiriettepanek AT muldade boniteet on mullastikukaardi andmetel vahemikus 38- 47 (LP- 46,47; 1209120016) detailplaneering (edaspidi detailplaneering) ning määrata LPg- 38,39; Gl- 45) (joonis 1), seega üle 38 hindepunkti, mis on väärtusliku Piiripõllu ja Karikakra maaüksused väärtuslikuks põllumaaks. Ettepaneku põllumaa määramise normiks (Võru valla üldplaneering, punkt 16). põhjendusena toote välja asjaolud, et maaüksustel asuvate muldade boniteet on üle 38 hindepunkti, muld on üks suurimaid rikkusi ja elu alus ning Väimelas on teie arvates juba piisavalt tööstusettevõtteid. Teie ettepanekuid tutvustati Võru Vallavolikogu 20.04.2022 istungil. 65
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel