VÕRU VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium Teie 01.02.2022 nr 14-11/7925-4
Meie 16.06.2022 nr 7-1/4338-3
Võru valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõule
esitatud arvamustest
Rahandusministeerium esitas Võru valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu kohta mitmeid tähelepanekuid ja arvamusi.
Üldplaneeringu koostamise juhtrühma 05.05.2022 koosolekul vaadati üle laekunud
kooskõlastused, vastuväited ning ettepanekud ning kaaluti nendega arvestamise või mitte
arvestamise võimalikkust. Juhtrühma koosoleku protokoll ning esitatud arvamuste, ettepanekute
ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade koondtabel on
kättesaadav: https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?itm=492166. Kirja lisas on
väljavõte esitatud arvamuste, ettepanekute ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade tabelist. Vastus
Teie esitatud märkustele on tabelis lk 54-65, nr 25.
Uuendatud üldplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise aruande materjalid on kättesaadavad
Võru valla veebilehel: https://voruvald.ee/voru-valla-uldplaneering
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalmer Puusepp
vallavanem
Lisa:
25. Väljavõte_Rahandusministeerium.pdf
Triinu Jürisaar
5696 5750
[email protected]
Registrikood 77000393 telefon 785 1242, 782 1365 a/a EE931010402007075008
Võrumõisa tee 4a e-post
[email protected] AS SEB Pank
65605 VÕRU
Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar
paneku
esitaja
lk 42: Üldplaneeringu maakasutus-, ehituspõhimõtete hea rakendamise
eelduseks on eriteadmistega isikute (arhitekt, planeerija), ja lisada -
(kogukondade esindajad, näiteks MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas esindaja).
25 Rahand 01.02.2022 Väljavõtetena: Arvamusega arvestatakse. Planeeringuala kirjeldust täiendati ja
usminist kiri nr 14- 1. Üldised tähelepanekud muudeti. Lisame üldist teavet valla suuruse ja oluliste väärtuste kohta.
eerium 11/7925-4 1.1 Seletuskirjast ei selgu planeeringuala kirjeldus ja üldandmed (asukoht ja Selgitame lisaks, et olemasoleva olukorra kirjeldamisel jäädakse pigem
suurus) ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad tagasihoidlikuks kuna sellega ei kehtestata midagi. Peamine osa sellest
järeldused. /…/ seetõttu on oluline ala asukoht ja suurus, piirkonna on esitatud KSH peatükk nr 3-es „mõjutatava keskkonna kirjeldus ja
(registreerit
eripära ja väärtuste kajastamine planeeringu seletuskirjas (on aluseks mõju hindamine“.
ud
põhjendamisel ja tingimuste seadmisel).
01.02.2022
nr 7-
1/4338-2
1.2 Võru vald on üldplaneeringu lahenduse aluseks valinud rändestsenaariumi Arvamusega arvestatakse. Põhimõtted sõnastatakse ümber ning
/…/ Peatükis 2.1. Rahvastikutrendid on selgitatud: Rändestsenaariumi loobutakse Võru valla kontekstis valglinnastumise mõiste kasutamisest.
eelduseks on jätkuv valglinnastumine ning mis eriti oluline, Soome tööle
läinud inimeste tagasiränne; /…/ Märgime, et valglinnastumise mõiste
kasutamine ei ole asjakohane, kui lähtuda peatükis 2.2 Asustuse
suunamine Võru valla üldise ruumilise arengu põhimõttest, mille kohaselt
asustuse suunamisel lähtutakse nii tihendamise põhimõttest /…/ kui maal
elamise võimaldamisest. Palume selgemalt sõnastada, mida tegelikult on
mõeldud valglinnastumise all.
1.3 Seletuskirjas leiab tiheasustusala mõiste kasutamist kolmes tähenduses: Arvamusega arvestatakse. Tiheasustusalade mõisted vaadatakse üle
asutuse suunamiseks läbi tiheasutusalade ja hajaasustuse määramise, ning luuakse paremad seosed maakonnaplaneeringust tulenevate
maakonnaplaneeringu linnalise asustuse ala täpsustamisel, tiheasutusala mõistete vahel.
määramisel looduskaitseseaduse ja maareformi seaduse mõistes. Palume
seletuskirjas tuua selgemalt välja tiheasustusala mõiste (ehk kajastada
tegelikkusele vastavalt) ning selgitada, millistest kriteeriumitest
(põhimõtetest) on lähtutud tiheasustusalade piiritlemisel.
1.4 Peatükis 3.2 Looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade Arvamusega arvestatakse. Tehakse muudatused. Eelnõus esitatud ala oli
määramine on esitatud loend üldplaneeringuga määratavatest mõeldud Võru linna kui tiheasutusala ühe osana. Lisaks selgitame, et
tiheasustusaladest. Tekstis on selgitatud, et üldplaneeringuga Sooäärel on algatatud detailplaneering ning selle menetluse käigus
kehtestatakse seni kehtinud maareformiseaduse tiheasustusalad selgunud uuest infost lähtuvalt arvame ala tiheasustusega ala
(varasemalt kehtestatud ulatusi ei muudeta). Juhime tähelepanu selgituse koosseisust välja.
54
Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar
paneku
esitaja
ebatäpsusele. Võlsi küla asumisse määratud kolmest tiheasustusalast on
Sooääre kinnistut (kü 91701:001:0849) hõlmava tiheasutusala näol
tegemist uue üldplaneeringuga määratava alaga. Palume täiendada
seletuskirja kaalutuste ja põhjendustega uue tiheasutusala määramiseks.
1.5 Seletuskirja parema loetavuse ja kasutatavuse eesmärgil palume üle Arvamusega arvestatakse. Tingimused vaadatakse selliselt üle ning
vaadata põhimõtete-tingimuste esitamise struktuur ja selle ühtne läbiv esitatakse võimalusel alapunktide/numbriloendina.
kasutus. Väljatoomist väärivad hajaasustuses projekteerimise aluseks
seatud tingimused ja detailplaneeringute lähteseisukohtadena
kasutatavad tingimused. Märgime, et tingimusi ei ole ka antud kõikjal, kus
neid andma peaks. Näiteks Kalmistu maa-ala (S) mõjutab
keskkonnaobjektina külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi, kuid ei
selgu, millised on mõjud. Samuti ei selgu, milliseid tingimusi tuleb maa-alal
järgida.
1.6 Palume kasutada läbivalt ühesuguseid mõisteid nii üldplaneeringu Arvamusega arvestatakse. Mõistete kasutamine vaadatakse täiendavalt
seletuskirjas, joonistel kui KSH aruandes, so planeerimisseaduse, üle. Näiteks maaüksus/katastriüksus/kinnistu/krunt osas kasutatakse
maakonnaplaneeringu ja soovitavalt üldplaneeringu nõustiku kohaseid asjakohasel juhul vaid maaüksuse mõistet.
mõisteid. Segadust tekitab, millal kasutatud mõisted on
samatähenduslikud, millal mitte. Näited: tiheasustus/ tiheasustusala/
tiheasustusega ala, juhtotstarve/juhtfunktsioon, tugiala/tuumala,
maaüksus/katastriüksus/kinnistu/krunt. Mõiste krunt kasutamisel
soovitame veenduda, kas seda on kasutatud seletuskirjas läbivalt PlanS § 6
lõike 8 kohaselt, kus krunti saab seostada ainult detailplaneeringu
koostamise kohustusega või kõnekeelselt. Viimane võib tekitada
üldplaneeringu elluviimisel olulisi tõrkeid. Arusaamatuks jääb KSH-s
maade reserveerimise mõiste kasutamine, milline seos on üldplaneeringu
lahendusega.
1.7 Seletuskirja ja jooniste selgusest lähtuvalt palun kohanimele lisada Arvamusega arvestatakse. Tehakse vastavad korrigeerimised.
asustusüksuse nimetus. Juhime tähelepanu jooniste 3–19 üldnimetusele
põhikaart, tegemist on siiski põhijoonise väljavõtetega, mis kajastab
asustusüksuste planeeritud maakasutusi ning PlanS § 3 kohaselt koosneb
planeering seletuskirjast ja joonistest.
1.8 Seletuskirja peatükis 29 Üldplaneeringus kasutatud mõisted on Arvamusega arvestatakse. Viide Pärnu linna üldplaneeringule võetakse
alamärkusena toodud, et mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna ära kuna mõisted kohandatakse.
55
Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar
paneku
esitaja
üldplaneeringus toodud mõisted, mida on vastavalt vajadusele täiendatud
ja töödeldud. Palume selgitada, millest tulenevalt on selline alamärkus.
1.9 Palume täiendada seletuskirja sisukorda peatükkide alapunktidega. Teeme Peatükkide järjekorra muutust kaalutakse. Algselt on tuginetud PlaS
ettepaneku tõsta peatükk 4 järele peatükid 23 ja 24, mis oleks seletuskirja esitatud üldplaneeringu ülesannete järjekorrale.
loogilisem ülesehitus.
1.10 Palume kaaluda interaktiivse kaardirakenduse kasutamise Planeeringu koostamisel on kaalutatud interaktiivse kaardirakenduse
võimaldamist avaliku väljapaneku toimumise ajal. Kaardirakendus võimaldamist, kuid tulenevalt lisakuludest on seni arvamus, seda mitte
võimaldab kasutajal infokihte sisse või välja lülitada, mis annab parema rakendada.
arusaamise planeeritust. Pdf jooniste puhul on tegemist staatilise Maastaapsete jooniste puhul on kihte/sisse välja lülitamist võimaldavate
kaardipildiga, mis on väga inforohked ja ei võimalda kasutajal alati leida pdf jooniste loomine raskendatud. Andmemaht teeb pdf-i ülisuureks ja
vajalikku infot. programmid ei suuda seda avada.
Vallas on endas gis-võimakus olemas, mis võimaldab teha kihtide sisse-
välja lülitamist.
2 Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule Arvamusega arvestatakse. Üldplaneeringusse lisatakse
/…/ Üldplaneeringu heakskiitmisel on oluline, et materjalidest selguks üheselt maakonnaplaneeringu täpsustamise ning muutmise peatükid.
mõistetavalt, kas üldplaneeringus on täpsustatud maakonnaplaneeringut või
üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning
millises ulatuses. Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu üheselt mõistetavalt
ega ka teemade lõikes ammendavalt seosed maakonnaplaneeringuga seatud
soovituste, põhimõtete ja tingimustega. /…/
Teeme ettepaneku kajastada seletuskirja sissejuhatavas osas või iseseisva
punktina seosed maakonnaplaneeringuga, seejuures on otstarbekas viidata
üldplaneeringu seletuskirja konkreetsele peatükile, kus on teemat
kohapõhiselt sisustatud, täpsustatud või laiemalt põhjendatud. /…/
Teeme ettepaneku lisada üldplaneeringusse peatükk, kus on kokkuvõtlikult
toodud maakonnaplaneeringu muutmise ja/või täpsustamise ettepanekud.
2.1 Keskuste võrgustik Arvamusega arvestatakse. Vastavad mõisted lisatakse mõistete
/…/ Üldplaneering tugineb maakonnaplaneeringus esitatud keskuste peatükki.
võrgustikule. Seletuskirja peatükis 2 /…/ on kasutatud maakonnaplaneeringust
tulenevaid keskustega seotud mõisted, kuid ei ole selgitatud mõistete
tähendust. Märgime maakonnaplaneeringu kohaselt on Väimela ja Parksepa
alevik koostoimivad keskused.
56
Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar
paneku
esitaja
Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja maakonnaplaneeringust tulenevad
keskustega seotud mõistete selgitused: maakondlik keskus, kohalik keskus,
koostoimivad keskused, lähikeskus.
2.2 Ettevõtlus ja töökohad Selgitame, et üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete määramisel
/…/ Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, millised on on arvestatud maakonnaplaneeringus esitatud ettevõtlusalasid ning läbi
Võru valla kontekstis olulised ettevõtluskeskkonna ja töökohtade paiknemise selle on tagatud piirkondades ettevõtluse säilimine ja mitmekesised
põhimõtted, kuidas on maakonnaplaneeringu põhimõtteid kohalikust võimalused edasiseks arenguks.
olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud.
2.3. Teenused Arvamusega arvestatakse.
/…/Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, millised on
Võru valla strateegilised suunad ja prioriteedid teenuste osutamisel vastavalt
maakonnaplaneeringus määratud keskuste tasemele. Seejuures koos
seostega, kuidas teenuste võimaldamine ja selleks vajaliku taristu arendamine
on toetatud seatud maakasutus- ja ehitustingimustega.
2.2 Linnalise asustusega alad Arvamusega arvestatakse osaliselt. Seletuskirjas esitatud skeemi
/…/ Seletuskirja peatükis 3.2 on märgitud Parksepa, Vastseliina, Väimela ja täiendatakse ja lisatakse selgitus koos maakonnaplaneeringu
Võru linna lähipiirkondade (Vagula (Ehitajate aiand!, Võrumõisa, Võlsi, põhimõtetega. ÜP koosseisu lisatakse kiht linnalisa asutusega alad.
Meegomäe, Kose ja Puiga) looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusalade
määramisega täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratud linnalise
asustusega ala piiri.
Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja, kus ja millises ulatuses
täpsustatakse linnalise asutuse alasid (vähendatakse/laiendatakse),
täpsustamise põhimõtted, kuidas on järgitud maakonnaplaneeringust
tulenevaid tingimusi. Selgitada üldplaneeringu seletuskirjas
maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustusega ala mõiste.
2.3 Maaline piirkond Arvamusega arvestatakse osaliselt. Maakonnaplaneeringu maalise
/…/ Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas piirkonna definitsiooni üldplaneeringusse üle ei kanta. Üldplaneeringus
suhestub maakonnaplaneeringu maaline piirkond üldplaneeringu käsitlusega. on maalise maa-ala juhtotstarve koos rakenduvate tingimuste
Kuidas on maakonnaplaneeringus seatud tingimusi rakendatud ja sisustatud. Sisustamisel ja piiritlemisel on järgitud
kohapõhisest vajadusest täiendatud või täpsustatud. maakonnaplaneeringu suuniseid. Samuti on väljapoole tiheasustusega
alasid jääv piirkond defineeritud hajaasutusena. Üldplaneering
täpsustab käsitlusi, minnes piirkondlikult detailsemaks.
2.4 Suunised detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude Arvamusega on arvestatud. Üldplaneeringu ülesanne on lahendatud.
määramiseks üldplaneeringutes Selgitame, et PlanS kohaselt ei ole detailplaneeringu kohustuse
57
Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar
paneku
esitaja
Maakonnaplaneering annab suunise detailplaneeringu koostamise määramine maakonnaplaneeringu ülesanne vaid kohaliku omavalitsuse
kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes: linnalise pädevusse antud kaalutlusõigus.
asustuse aladel; Linnamäe-Sõmerpalu väärtuslikul maastikul detailplaneeringu
koostamiseks enne uute hoonete rajamist Pühajõe kaldale; Verijärve Kohalik omavalitsus leiab, et täiendava detailplaneeringu koostamise
looduskaitsealal soovituse detailplaneeringu koostamiseks enne uute hoonete kohustuse määramine laiapindselt ei ole ruumilisi arenguid arvestades
rajamist; väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus Tabelis 1 toodud vajalik, kuna läheneda on võimalik situatsioonipõhiselt, järgides
juhtudel. käesolevas üldplaneeringus määratud detailplaneeringu koostamise
Teeme ettepaneku selgitada, kas üldplaneeringu lahenduse koostamisel kohustusega juhtusid. Lisaks on omavalitsusel õigus nõuda
kaaluti detailplaneeringu koostamise kohustust linnalise asutuse aladel, detailplaneeringu koostamist, kui selleks esinevad muud olulised
väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Esitada seletuskirjas määratud kaalutlused. Üldplaneeringus määratud tingimused peavad olema
juhtude kaalutlused ja põhjendused. samamoodi järgitud ehitus- ja arendustegevusel, mille puhul ei ole
vajalik detailplaneering. Näiteks üldplaneeringuga seatud
rohevõrgustiku tingimusi järgides on projekteerimistingimustega
võimalik samamoodi tagada rohevõrgustiku toimimine ning aja ja
ressurssi kulukas detailplaneeringu koostamine ei peaks selles
küsimuses olema omaette eesmärk.
2.5 Väärtuslikud maastikud Varasemal üldplaneeringu koostamisel on kaalutud täpsemate
/…/ Peatükis 17 Väärtuslike maastike määramine ning selle kaitse- ja tingimuste määramisest ja on otsustatud jätta maakonnaplaneeringuga
kasutustingimuste seadmine ei selgu maastike tähtsusklassid (I; II; III) ja alade sarnane üldine lähenemine ning maakonnaplaneeringus esitatud piirid.
iseloomulikud väärtused. Soovitame kohapõhisusest ja üldplaneeringu Lisame sellekohase selgituse seletuskirja. Kauni vaatega teelõikude ja
kasutusmugavusest lähtuvalt seletuskirjas nimetada väärtuslikud maastikud vaadete kohta esitame maakonnaplaneeringu muutmise ettepaneku.
ning kirjeldada kompaktselt tunnused, millest igaühe väärtused moodustuvad. Kohalikul omavalitsusel ei ole kehtiva õigusruumi kohaselt võimalik
Kohapõhine lähenemine on edaspidi projekteerimistingimuste andmisel ning tagada maakonnaplaneeringus esitatud kaunite teelõikude säilimist.
detailplaneeringu lähteülesannete koostamisel kergesti leitav alus otsuste Kaunite teelõikude suurimaks ohuks on nende kinnikasva(ta)mine.
kaalutlemiseks ning hindamaks, milliseid väärtusi on asukohas vaja säilitada. Kohalikul omavalitsusel puudub õiguslikult võimalus maaomanikult
Samuti annab see maaomanikele parema ettekujutuse, milliste väärtustega nõuda vaadet piirava haljastuse eemaldamist, maa-ala metsastamist või
oma kinnistul arvestada. Väärtuseid on varem kirjeldatud näiteks muud sellist. Väärtuslike maastike määramine on Eestis toimunud juba
maakonnaplaneeringu lisas „Asustust ja maakasutust suunavad paarkümmend aastat, kuid kogu selle aja jooksul ei ole peetud vajalikuks
keskkonnatingimused“. Kättesaadav maakonnaplaneeringute veebilehelt: muuta õigusakte selliselt, et omavalitsus saaks reguleerida
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud . mitteehituslike objektide, ehk haljastuse ja metsa reguleerimist
Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja väärtuslike maastike nimekirja, hajaasustuses. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku
tähtsusklasside (I; II; III) selgitusega ja alade väärtuste väljatoomisega. Täienda maakonnaplaneeringu muutmiseks.
selgitustega, kus, millises ulatuses ning mis kaalutlusel täpsustatakse
maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslikke maastike piire. Ühtlasi
58
Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar
paneku
esitaja
juhime tähelepanu, et joonised ja seletuskiri vajavad kooskõlla viimist kauni
vaatega kohad ja ilusad teelõigud osas.
Üldplaneering määratleb Haanimaa identiteedipiirkonna, mis seletuskirja Haanimaa on identideedipiirkond, mida on soovinud kohalikud elanikud
kohaselt väärib käsitlemist kohaliku tasandi väärtusliku maastikuna. märkida. Täiendaval kaalumisel oleme leidnud, et sobilikum on seda
Üldplaneeringus on ala kajastatud ainult graafiliselt (lisa 3). käsitleda kultuuripärandiga koos. Üldplaneeringus ei seata sellele ühtegi
Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja ala väärtuse iseloomustamisega, täiendavat maakasutus-, ehitus- või mõnda muud tingimust.
millest lähtuvalt soovitakse ala kohaliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks
määrata. Seejuures lisada selgitus, kas tegemist on maakonnaplaneeringu
täpsustamise või ettepanekuga maakonnaplaneeringu muutmiseks./…/
2.7 Kultuuripärand Arvamusega arvestatakse. Selgitame, et PlanS kohaselt on
/…/ Üldplaneeringu peatükis 19.3 Miljööväärtuslike alade määramine ning miljööväärtuslike alade määramine üldplaneeringu ülesanne ning
nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ei ole käsitletud maakonnaplaneeringu ülesannetes seda ei ole. Üldplaneeringu
maakonnaplaneeringu kajastatud Vana-Saaluse küla, Pariküla, Lompka küla koostamisel leiti, et kohalike väärtuste kontekstis puudub neil aladel
(joonisel “Ruumilised väärtused“), ega põhjendatud, alade mitte kajastamist. sisu (sisu ei ole antud ka maakonnaplaneeringus) kuna need ei asu
Teeme ettepaneku käsitleda üldplaneeringu koostamisel eelpool nimetatud avalikus ruumis ega mõjuta seda. Maakonnaplaneeringu eesmärk jääb
alasid, tuues välja väärtused ja alade ulatuse ning sellest tulenevalt alade nende osas segaseks (pole põhjendusi) ning kohalik omavalitsus ei pea
kaitse ja kasutustingimused. Kui üldplaneeringuga ei soovita määrata alasid nende osas miljööväärtusliku ala määratlust asjakohaseks.
miljööväärtuslikeks aladeks, tuleb seda põhjenda ja teha ettepanek
maakonnaplaneeringu muutmiseks.
2.8 Roheline võrgustik ja puhkealad Ettepanekuga arvestatakse. Elemendid on eristatud ning tingimused
/…/ Teeme ettepaneku kajastada üheselt mõistetavuse huvides seatakse vastavalt. Hierarhilised tasemed kajastatakse seletuskirja
rohevõrgustiku üldised tingimused, tingimused tugialal ja tingimused lisatud skeemis ning digitaalses kaardikihis.
rohekoridoris. Tähistada joonisel tugialad ja koridorid vastava tähisega
(traditsiooniliselt T ja K). Samuti palume lisada teave rohevõrgustiku
elementide hierarhiliste tasemete jaotuse kohta seletuskirja peatükki 12 ja
tähistada joonisel tugialad ning koridorid vastava järgu indeksiga.
/…/ Teeme ettepaneku täpsustada 90 % tingimust läbi teiste üldplaneeringus Arvamusega arvestatakse. Looduslike alade osatähtsuse mõõdik
seatavate tingimuste, nii et seatavad tingimused koosmõjus tagavad sisustatakse ning esitatakse vastav tingimus.
üldplaneeringu elluviimisel (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et
looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla
maakonnaplaneeringus seatud protsendi.
Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel võimalik hinnata, kas
rohevõrgustik toimib (sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike ja pool-
looduslike alade protsent).
59
Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar
paneku
esitaja
Tulenevalt eeltoodust, palume selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud
looduslikku ja pool-looduslikku ala. Pärast rohevõrgustiku elementide lisamist
võib olla vajadus üle vaadata peatüki 12 tingimuste sisu arvestades
rohevõrgustiku elemendi hierarhilist staatust ja elemendi eesmärki. Kuna see
võib saada edaspidi oluliseks kaalutlemise kriteeriumiks
projekteerimistingimuste andmise ja detailplaneeringu lähteülesande
koostamisel. Täiendada üldplaneeringu seletuskirja rohevõrgustiku
elementide eesmärgi kirjeldusega.
2.9. Puhkealad Selgitame, et Võru maakonnaplaneering käsitleb puhkealasid väga
/…/ Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas on üldiselt viidates peamiselt rohevõrgustikule, väärtuslikele maastikele ja
maakonnaplaneeringuga seatud tingimusi kohalikust olukorrast lähtuvalt supluskohtadele. Üldplaneering täpsustab ja tõstab puhkealasid esile
kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. virgestuse- ja supelranna maa-ala juhtostarbe määramisega ning
väärtuslike metsaalade määramisega. Lisaks märgitakse avalikult
kasutatavad matkarajad ja puhketaristu objektid. Planeeritud
kergliiklusteede võrgustiku üheks eesmärgiks on vallas paiknevate
puhkeobjektide omavaheline sidumine. Seletuskirja lisatakse
maakonnaplaneeringu täpsustamise peatükis.
2.10 Veealad Arvamusega arvestatakse. Maakonnaplaneeringu täpsustamise peatükk
/…/ Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas lisatakse seletuskirja.
maakonnaplaneeringuga seatud tingimusi on kohalikust olukorrast lähtuvalt
kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. Mürakategooriate määramisel on aluseks atmosfääriõhu kaitse
Palun selgitada, millest tulenevalt veekogu alale mürakategooriat ei määrata. seaduses toodud vastavad kategooriad, kus veekogude maad eraldi ei
määratleta. Kui veekogu jääb puhke-ja virgestusmaa või haljasala
(roheala) koosseisu, siis rakendab seal vastava ala kategooria müra
normtase (Võru valla näitel II mürakategooria ala).
2.11 Põhjavesi Põhjavee kaitse on sätestatud veeseaduses ning ei pea asjakohaseks
Soovitame üldplaneeringu seletuskirjas kajastada, kuidas tagatakse seda üldplaneeringus dubleerida.
maakonnaplaneeringu põhimõtted põhjavee kaitsmiseks ja kasutamiseks KSH aruandes on toodud, et põhjavee kaitstust arvestades ei ole ette
edaspidi projekteerimistingimuste andmisel ja detailplaneeringute näha üldplaneeringuga kavandatava maakasutusega seoses võimalikku
lähteülesannetes. ebasoodsat mõju põhjaveeseisundile. Samuti ei kavandata tegevusi, mis
avaldaks olulist mõju põhjaveevarudele. Peamised arendusalad asuvad
piirkondades, mis on ühtlasi reoveekogumisalad ning nendel aladel on
kohustuslik liitumine ühiskanalisatsiooniga. Sademevee käitluse
põhimõtteid on üldplaneeringus eraldi käsitletud.
2.12 Väärtuslik põllumajanduslik maa
60
Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar
paneku
esitaja
/Ei sisalda ettepanekut/
2.13 Maavarad Arvamusega arvestatakse. Üldplaneeringusse lisatakse
Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas maakonnaplaneeringu täpsustamise ning muutmise peatükid.
maakonnaplaneeringuga seatud tingimusi on kohalikust olukorrast lähtuvalt
kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud.
2.14 Maanteed Ei sisalda arusaadavat ettepanekut. Palume täpsustada konkreetse
Maakonnaplaneering seab põhimõtted maanteevõrgu arendamisel ja näitega.
tingimused maanteevõrgu arendamisel. Üldplaneeringu ülesanne on
transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede,
raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate
kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 1). Samuti tänava kaitsevööndi
laiendamine (PlanS § 75 lg 1 punkt 8).
Üldplaneeringu seletuskirjas on asjakohane tuua välja teedevõrgu seosed
keskustega, teenustega ja töökohtadega. Tugevdamist väärivad seosed
liikuvuse üldiste põhimõtetega.
2.15 Raudteed
/Ei sisalda ettepanekut/
2.16 Kergliiklusteed
/Ei sisalda ettepanekut/
2.17 Ühistransport Selgitame, et ükski kitsendus ei keela neid rajada, konkreetseid kohti ei
/…/ Soovitame kaaluda maakonnaplaneeringus toodud põhimõtte – pargi-ja- määra. Ettepanekuid tehakse teede ehitusprojektidesse ning konkreetse
reisi parkla (nii autodele kui jalgratastele) rakendamist suuremate ajahetke vajadustest lähtuvalt.
bussi/raudteejaamade kontekstis.
2.18 Elektrivõrk Seisukoht on Eleringi poolt esitatud ja läbi räägitud. Tegu riikliku taristu
/…/ Üldplaneeringu seletuskirja punktis 7.2. Elektrivõrk on selgitatud: Kuna objektiga ehk selle vajaduse selgitamine ei ole KOVi ülesanne. See on
planeeringu koostamise hetkel saab hinnata ühenduse vajadust planeeringu informatiivselt lisatud üldplaneeringusse. Vastavad küsimused
elluviimise perioodil pigem väikeseks ja realiseerimise korral kasutatakse lahendatakse riigi eriplaneeringus.
peamiselt olemasolevaid liinikoridore, siis üldplaneeringu lahenduse ei
täpsustata maakonnaplaneeringus esitatud liini põhimõttelist kulgemist ja
tingimusi. Kui üldplaneeringu kehtimise ajal soovib võrguarendaja ühendust
kavandama hakata, siis koostatakse selleks riigi eriplaneering, kus määratakse
täpne liinikoridor koos vajalike mõjude hindamisega.
Teeme ettepaneku täiendada üldplaneeringu peatükis 7.2 Elektrivõrk võrgu
valdajaga tehtud koostöö tulemusel välja selgitatud 330 kV kõrgepingeliiniga
61
Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar
paneku
esitaja
arvestamise vajadust. Tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, põhjendatud
seisukoht Tartu-Gulbene ühendusliini kavandamise osas.
2.19 Ühisveevärk ja kanalisatsioon Arvamusega ei arvestata. Ei ole asjakohane detailselt üldplaneeringus
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb veevarustuse ja kanalisatsiooniga kajastada. ÜVK jooksvad arendused ja investeerimiskavad pannakse
seotud küsimused lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning paika ÜVKA kavaga.
ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavades.
Teeme ettepaneku täiendada üldplaneeringu peatükki 7.6 Veevarustus ja
reoveekäitlus tingimustega, mis on aluseks projekteerimistingimuste andmisel
ja detailplaneeringu lähteülesannete koostamisel.
2.20 Taastuvenergeetika Ptk on ümber sõnastatud.
Teeme ettepaneku täiendada maakonnaplaneeringust tuleneva tingimusega
päikesepaneelide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada
väheväärtuslike alade kasutamist (väljaspool väärtuslike maastike ja
väärtuslike põllumajandusmaade avamaastikku).
Juhime tähelepanu peatükis 7.4.2. Päikeseenergia, on öeldud väljapoole
tootmismaad paigaldatavate päikeseparkide aluste maade maakasutust ei
muudeta ning need peavad peale päikesepargi eemaldamist olema
põllumajanduslikult kasutatavad.
Samas peatükis on lause: Päikesepargi rajamine, sh ka katastriüksuse
sihtotstarbe muutmine, maalises asustuses ei ole üldplaneeringu
põhilahenduse muutmine. Palume sõnastused üle vaadata.
2.21 Jäätmete ladestamine Üldplaneeringuga ei kavandata senise maakasutuse muutust valla
Üldplaneeringu peatükis 6 „Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade territooriumile jäävate sulatud prügilate või jääkreostusobjekti
asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine“, ei selgu, kas ja millistes (Umbsaare ABT) alal või lähiümbruses. Seega olulist mõju ette näha ei ole
piirkondades Võru vallas esineb jääkreostust (suletud jäätmehoidlad jms) ja ja täiendavaid leevendavaid meetmeid ei seata ei KSH-ga ega
kas selliseid alasid on kavas võtta kasutusele muuks otstarbeks. üldplaneeringuga.
2.22 Riskiallikad
/Ei sisalda ettepanekut/
3. Üldplaneeringu ja KSH sisu, üldplaneeringu seletuskirja sidusus mõjude Arvamusega arvestatakse. Leevendavad meetmed kantakse enne
hindamise tulemustega üldplaneeringu vastuvõtmist üldplaneeringu lahendusse.
3.1. /…/ Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu üheselt, millisel moel KSH
tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses. Näiteks: KSH kohaselt jääb
Võru vald suures osas kõrge radoonisisaldusega pinnase levialale. /…/
62
Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar
paneku
esitaja
Üldplaneeringus seletuskirjas ei ole käsitletud radooniga seotud teemat.
Palume täiendada seletuskirja.
3.2. /…/ KSH-s esitatud leevendusmeetmed üleujutusohuga piirkonnas näevad Märkusega arvestatakse. Kõrgusväärtus parandatakse.
ette: Võimalusel tuleb vältida ehitustegevust Võhandu jõe üleujutusohuga
piirkonnas. Põhjendatud juhtudel tuleb Võhandu jõe (sh Tamula ja Vagula
järve) üleujutusohuga piirkonda uue hoone (elamu, äri- või tootmishoone vms)
rajamise soovi korral kavandada hoone esimese korruse põrandatasapind
kõrgemale kui abs 71,07 m. Lisaks tuleb ehitustehniliselt tagada vundamendi
veekindlus, ohutu elektri- ja kütteseadmete paigutus jms;
Juhime tähelepanu, et seletuskirja peatükis 11 Kõrgveepiiri märkimine suurte
üleujutusaladega siseveekogul ning üleujutuse riskipiirkonna määramine on
sama tingimuse juures absoluutkõrguseks 70,8 m.
3.3 Selgitada KSH-s kasutatud mõistet reserveerima nt /…/ Selgitada seost Märkusega arvestatakse. KSHs on kasutatud „maakasutuse
üldplaneeringu lahendusega. reserveerimine“ sünonüümina „maakasutuse määramisega“. Selguse
huvides muudetakse ja kasutatakse KSH aruandes ainult „maakasutuse
määramise“ mõistet.
3.4. KSH aruande peatükis 3.2.4.4 Mõju hindamine Natura alade Arvamusega arvestatakse. KSH aruannet täiendatakse Natura
terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele on hinnatud ÜP-ga asjakohase hindamisega, sh leevendavate meetmete seadmisega.
kavandatud tegevustega kaasneda võivat mõju planeeringualale jäävate ja Leevendavad meetmed kantakse enne vastuvõtmist üldplaneeringusse.
potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 alade lõikes. Piusa loodusala osas on
märgitud, et üldplaneeringuga kavandatakse Vana-Vastseliinas olemasoleva
tootmisala laiendust. /…/
Seega arvestades eelnevat tuleb detailplaneeringu koostamise etapis viia läbi
Natura eelhindamine ja eelhindamise tulemustest lähtuvalt vajadusel ka
Natura asjakohane hindamine selgitamaks välja konkreetse tootmistegevuse
mõju Piusa loodusala kaitse-eesmärkide täitmise võimalikkusele.
Juhime tähelepanu, et seletuskirja peatükis 24 Detailplaneeringu koostamise
kohustusega alade või juhtude määramine tingimust käsitletud ei ole. Palume
seletuskirja täiendada.
Juhime tähelepanu, et KSH näeb ette Natura asjakohast hindamist
kergliiklustee projekteerimise etapis Vastseliina-Kliima maantee äärde ja Piusa
raudteejaama juurdepääsu tee baasil ning ja Kirikumäe järve äärse puhkeala
väljaehitamisel.
63
Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar
paneku
esitaja
Kuna KSH saab olema pärast üldplaneeringu vastuvõtmist üldplaneeringu lisa,
mis tavaelus ei leia enam aktiivset kasutust on oluline, et Natura eelhindamise
tulemuste ja järelduste teave kajastuks ka üldplaneeringu seletuskirjas.
3.5 KSH aruande peatükis 3.2.5. on selgitatud, et KSH raames teostati Võru Arvamusega arvestatakse. Konfliktkohtade käsitlust täiendatakse KSH-s.
vallahaldusterritooriumi ulatuses rohelise võrgustiku analüüs. /…/ Rohevõrgustiku tingimusi täiendatakse ning lisatingimusena lisatakse
rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks palume kajastada rohevõrgustiku maakonnaplaneeringust tulenev loodulike alade säilitamise käsitlus koos
konfliktikohad üldplaneeringu seletuskirjas ja joonisel või põhjendada, miks selle jälgimise metoodikaga.
seda ei ole peetud vajalikuks teha.
3.6. KSH peatükis 3.2.5. Rohevõrgustik on mõju hinnangu tulemusel esitatud Arvamusega arvestatakse. Rohevõrgustiku tingimusi täiendatakse.
leevendavad meetmed: rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori
alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba
(vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel); rohevõrgustiku
tugialale ehitamisel peab tarastatud hoonete ja/ või elamuhoonete
teenindamiseks vajalike rajatiste vahele jääma vähemalt 100 m katkematu
ala;
Seletuskirja peatükis 12 on märgitud: Rohevõrgustikul võib ehitada ja/või
piirdega maad piirata selliselt, et säilib koridoriga risti suunas või tugialal
järgmise piiratud alani vähemalt 50 m laiune riba.
Palume selgitada, mis kaalutlusel on KSH leevendavat meedet muudetud.
3.7. KSH peatükis 3.3.1. Väärtuslikud maastikud toob välja Märkusega arvestatakse. Väärtuslike maastike andmeid täpsustatakse
maakonnaplaneeringu kohased väärtuslikud maastikud. Juhime tähelepanu, et ning seletuskirjas olev skeem muudetakse.
Tuderna-Hanikase kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik (III tähtsusklass) ei
kajastu üldplaneeringu joonis 4.
Seletuskirja peatükis 17 Väärtuslike maastike määramine ning selle kaitse- ja
kasutustingimuste seadmine on öeldud, et üldplaneeringuga täpsustakse
maakonnaplaneeringus määratletud maastike.
Palume täiendada millises ulatuses on maakonnaplaneeringut täpsustatud.
3.8. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 17.1 Väärtuslikud metsad on öeldud, Üldplaneering ei sätesta metsa majandamise kava kohustust, vaid KOV
et üldplaneering määratleb kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikena soovib kaasa rääkida juhul, kui see koostatakse üldplaneeringus
väärtuslikud metsa-alad, kus kohalik omavalitsus soovib kaasa rääkida kas näidatud väärtuslikel metsamaastikel. Riigimetsas algatab RMK KAH ala
üldiselt metsamajandamiskava koostamisel või detailselt maastikupilti moodustamise, kui seda veel pole tehtud, ning teeb kava koostamisel
muutvate raiete osas. KSH-s ei ole teemat väärtuslike maastike peatükis kohaliku omavalitsusega koostööd.
kajastatud. Väärtuslike metsade kohaliku tähtsusega väärtusliku maastikuna
64
Nr Ette- Kirja nr Ettepanek Kohaliku omavalitsuse seisukoht/kommentaar
paneku
esitaja
määramine vajab selgemat põhjendamist. Üldplaneeringu jooniselt selgub, et
mitmed väärtusliku metsa alad asuvad osaliselt või terves ulatuses väärtusliku
maastiku alal.
Kaalumist vajab, kas väärtuslikku metsa on otstarbekam käsitleda osana
väärtuslikust maastikust või rohealana või määrata üldplaneeringus eraldi
väärtusliku metsana, milline lahendus vastab kõige paremini eesmärkidele ja
tagab planeeringu õiguskindluse.
/…/
Soovitame omavalitsusel veelkord kaaluda üldplaneeringuga
metsamajandamiskava kohustuse seadmise otstarbekust. Tegemist oleks
omavalitsuse enda poolt seatud tingimusega, mis on siduv ainult omavalitsuse
enda jaoks.
3.9 Palume üle vaadata KSH aruandes esitatud ettepanekud ja leevendavad Arvamusega arvestatakse. KSH leevendavad meetmed vaadatakse üle
meetmed ning nende sisseviimine planeeringulahendusse. Mõjude hindamise ning viiakse üldplaneeringu lahendusse sisse.
tulemused on üks osa üldplaneeringu põhjendustest, seega peab vastav teave
jõudma planeeringusse koos arvestamise või mittearvestamise
põhjendustega.
KSH ja seletuskirja sidususest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada seletuskirja
lõpuossa iseseisev peatükk,
26 Väimela 06.02.2022 1.Tunnistada kehtetuks Väimela tööstusala detailplaneering, mis hõlmab Vastatud 22.04.2022 nr 7-1/465-1
aleviku ja Registreeritu Väimela alevikus Piiripõllu maaüksuse, Karikakra maaüksuse ja riigi reservmaa Olete oma 06.02.2022 edastatud kirjas teinud Võru Vallavalitsusele
Kärnamä d 07.02.2022 (detailplaneering kehtestatud 12.11.2014)./…/ ettepanekud Võru valla üldplaneeringu eelnõu muutmiseks. Täpsemalt
e küla nr 7-1/465 olete teinud ettepaneku tunnistada kehtetuks Võru Vallavolikogu
elanikud 1.Määrata nimetatud planeeringualal asuv Piiripõllu maaüksus 12.11.2014 otsusega nr 63 kehtestatud Väimela tööstusala – Piiripõllu
(katastrinumbriga 91801:005:0062) Võru valla üldplaneeringuga väärtuslikuks maaüksuse (katastritunnus 91801:005:0062), Karikakra maaüksuse
põllumaaks, kuna maaüksusel tegeletakse põlluharimisega ja kinnistul asuvate (katastritunnus 91801:005:0063) ja riigi reservmaa (piiriettepanek AT
muldade boniteet on mullastikukaardi andmetel vahemikus 38- 47 (LP- 46,47; 1209120016) detailplaneering (edaspidi detailplaneering) ning määrata
LPg- 38,39; Gl- 45) (joonis 1), seega üle 38 hindepunkti, mis on väärtusliku Piiripõllu ja Karikakra maaüksused väärtuslikuks põllumaaks. Ettepaneku
põllumaa määramise normiks (Võru valla üldplaneering, punkt 16). põhjendusena toote välja asjaolud, et maaüksustel asuvate muldade
boniteet on üle 38 hindepunkti, muld on üks suurimaid rikkusi ja elu alus
ning Väimelas on teie arvates juba piisavalt tööstusettevõtteid.
Teie ettepanekuid tutvustati Võru Vallavolikogu 20.04.2022 istungil.
65