Rahandusministeerium Tallinn
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122
[email protected]
TALLINNA RINGRAUDTEE
RIIGI ERIPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
ALGATAMISETTPANEKU TAUSTINFO JA LÄHTEKOHAD
SISUKORD
Sisukord.................................................................................................................................................. 2
1. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3
1.1. Ringraudtee kavandamisega seonduvad alusdokumendid....................................................... 4
1.2. Ringraudtee kavandamisega seotud õigusaktid ....................................................................... 6
1.3. Ringraudtee kavandamisest puudutatud isikute ja asutuste ring ............................................. 6
2. Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise eesmärk ..................................................... 8
3. Ringraudtee kui riigi eriplaneeringu objekt ............................................................................. 10
3.1. Ringraudtee kui riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis ..................................................... 10
3.2. Oluline ruumiline mõju ......................................................................................................... 10
3.3. Suur riiklik huvi ringraudtee vastu ........................................................................................ 10
3.4. Ringraudtee otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus ................................................ 11
3.4.1. Ringraudtee rajamine..................................................................................................... 11
3.4.2. Kaubarongiliikluse väljaviimine Tallinna kesklinnast .................................................. 11
4. Planeeringuala ning trassialternatiivid ..................................................................................... 14
4.1. Trassialternatiivide kirjeldus ................................................................................................. 15
4.1.1. Trassialternatiivide kirjeldus ......................................................................................... 15
4.1.2. Ringraudtee trassialternatiivid planeeringudokumentides ............................................. 17
4.1.3. Rööpmelaius .................................................................................................................. 23
4.1.4. Kattuvus Rail Balticuga ................................................................................................. 23
4.2. Ringraudteega seotud rajatised, sealhulgas ümbritsev transpordivõrgustik .......................... 24
5. Riigi eriplaneeringu koostamine ................................................................................................ 26
5.1. Kavandatavad uuringud ja nende ala ..................................................................................... 26
5.2. Keskkonnauuringud............................................................................................................... 29
5.3. Rahastamisetapid ja hinnakalkulatsioon................................................................................ 30
5.3.1. Asukoha eelvalik ........................................................................................................... 30
5.3.2. Detailne lahendus .......................................................................................................... 31
5.3.3. Hinnakalkulatsioon ........................................................................................................ 32
5.4. Projekti ajakava ja riskianalüüs ............................................................................................. 36
6. Riigi eriplaneeringu elluviimine, sh elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. 36
KAASAMISKAVA .............................................................................................................................. 38
RISKIANALÜÜS ................................................................................................................................ 42
2 / 49
1. SISSEJUHATUS
Tallinna ringraudtee, kui avalik raudtee (erinevates alusdokumentides ka ümbersõiduraudtee
või möödasõidu-raudtee) on olnud taristu kavandamist puudutavates dokumendites käsitluse all
üle 20 aasta. Tallinna ringraudtee all peetakse silmas raudteeühendust, mis kulgeb suunal
Paldiski-Saue-Lagedi-Tapa ja lisaks haru Soodevahest/Lagedilt Ülemiste suunas, mis
võimaldaks Ülemiste-Paldiski suunalist reisirongiliiklust, perspektiivis ka Ülemiste-
Haapsalu/Rohküla suunalist reisirongiliiklust. Ringraudtee on vajalik Paldiski sadamate
arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks, kuna sellega juhitaks Tallinnast mööda
idasuunalised kaubaveod, sh ohtlikud veosed ning ühendaks omavahel ohutuma, suurema
läbilaskevõimega ning jätkusuutliku ühendusega Muuga ja Paldiski sadamad. Erinevate
tasandite planeeringud on kirjeldanud Tallinna ringraudtee asukohta ning selle võimalikke
mõjusid.
13.09.2019 tegi MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit1 (HOL või Taotleja) koos raudteest
huvitatud ettevõtjatega ühispöördumise MKM-le, kus selgitati vajadust riigi eriplaneeringu
järele Tallinna ringraudtee asukoha määramiseks ja selle sotsiaalmajanduslike mõjude
analüüsiks. Seni koostatud dokumendid ei anna Tallinna ringraudtee kavandamisega
seonduvatest asjaoludest terviklikku ülevaadet ega vaatle projekti kinnisasja täpsusastmes.
Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduv informatsioon on killustatud ning pärineb
erinevatest ajajärkudest. Õigustatult on tekkinud ka küsimusi perspektiivse raudteekoridori
muul otstarbel kasutamise osas, näiteks tekitab küsimusi raudteekoridori laius, mis kohati
takistab kohalike omavalitsuste elukorraldust ja arendustegevust. Sellest tulenevalt on vaja
koostada riigi eriplaneering, et selgitada välja Tallinna ümbersõiduraudtee asukoht, parim
võimalik lahendus ning luua terviklik nägemus ringraudtee rajamisega kaasnevatest
küsimustest ja mõjudest.
18.10.2019 vastas MKM HOL 13.09.2019 ühispöördumisele, paludes selgitada kuidas on
omavalitsustes tagatud raudtee eluviimise võimalused, rõhutati teostatavus-tasuvusanalüüsi
läbiviimise vajadust, millega seoses paluti ka esitada kirjalikud ettepanekud nii erinevate
trassialternatiivide kui ka tehniliste parameetritega (nt raudtee projektkiirus, rööpalaius jmt),
arvestades kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ seatud eesmärki viia kaubaveod välja
Kopli ja Ülemiste kaubajaamast.
06.11.2019 esitas HOL MKM-le nõutud informatsiooni, selgitades et maakonnaplaneeringus
on perspektiivne ringraudtee koridor määratud liiga laiana (ca 500 m), omavalitsuste
üldplaneeringutes ei ole arvestatud ringraudtee lõunapoolse alternatiiviga, üldplaneeringu
täpsusastmes ei ole võimalik määrata omavalitsusi läbiva raudtee täpset asukohta ega reaalset
maavajadust. REP-iga on vaja määrata omavalitsuste jaoks aktsepteeritava laiusega
trassikoridor, raudtee täpne asukoht ja tehniline lahendus, projektkiirus, kohalikud peatused
reisirongiliikluse tarbeks (nt Tänassilmas, Luigel, Assakul, Lagedil) ning teostada
sotsiaalmajanduslik mõjuanalüüs mis arvestab mõjusid laiemalt kui ainult kaubavedude
kontekstis. Tulevikus võimaliku reisijateveo osas on määrava tähtsusega võimaluse säilitamine
selleks, et Lagedil saaks Tapa suunalise pöörde kõrval ehitada ka ringraudtee pöörde Ülemiste
suunal. Vaid selle pöörde olemasolu annab reisirongiliiklusele perspektiivi. Eriplaneeringust
lähtuvalt avaneb omavalitsustele võimalus kujundada rööbastranspordi kasutajate hulga kasvu
1
HOL on Harju maakonna omavalitsusüksuste poolt asutatud koostöö- ja esindusorganisatsioon, mille eesmärgiks
on omavalitsuste vaheline koostööökonoomika ja koostegevuse areng. Lisaks vastutab HOL maakonna
arengustrateegia koostamise eest vastavalt KOKS-ile.
3 / 49
toetav asustus ringraudtee regionaalrongi peatuste ümbruses Ülemiste-Lagedi-Saue-
Paldiski/Turba (perspektiivis ka Haapsalu-Rohuküla) suunal.
Ühtlasi võimaldab eriplaneering piiritleda tulevase raudtee täpse asukoha ja see läbi reaalse
maavajaduse, mis annaks kohalikele omavalitsustele ja arendajatele tulevaste toimingute
paikapanekuks vajaliku selguse.
Planeerimisseaduse (PlanS) §-st 55 lg 2 tulenevalt on maakonnaplaneering üldplaneeringute
koostamise alus. Kuna võimalikud trassialternatiivid on näidatud Harju maakonnaplaneeringus,
siis tuleb täpsemate planeeringute koostamisel maakonnaplaneeringust lähtuda. Küll aga ei näe
PlanS ette otsest võimalust maakonnaplaneeringuga kinnisomandile kitsenduste seadmiseks.
Tallinna ringraudtee elluviimiseks on aga vajalik õiguslikult kindlam lahendus trassikoridori
säilitamiseks. Maakonnaplaneeringu ja kinnisomandi kitsenduste temaatika õiguslik ebakindlus
on kinnitust leidnud ka kohtupraktikas.
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et erinevatel
planeeringuliikidel on diskretsiooni ulatus erinev, mis on sõltuvuses planeeritava ala ulatusest.
Liigilt üldisemas maakonnaplaneeringus ei pea kajastama konkreetseid omandiõiguse
piiranguid kinnistute täpsusega, seda ei nõua PlanS ega ükski teine õigusakt.2 Seega ei kohaldu
maakonnaplaneering otseselt KOV-i väljastatavatele projekteerimistingimustele, mistõttu pole
KOV-il alust trassikoridori otsi vabana hoida. Kuna planeeritavates trassikoridorides on aga
suur arendussurve, siis on üksnes riigi eriplaneeringuga võimalik selgeks teha, millise ala
hõlmab Tallinna ringraudtee trassikoridor ning milline ala on vaba muuks arengutegevuseks,
sest riigi eriplaneering on planeeringuliik, mis võimaldab teha strateegilisi otsuseid suurel maa-
alal kinnisasja täpsusega.
Riigi eriplaneeringu tegemata jätmine võib päädida olukorraga, kus Rail Baltica kavandamise
raames arvestatakse küll täiendava ruumivajadusega eritasandilistel ristumistel ringraudteega
kattuvas lõigus, kuid samas ehitatakse ringraudtee trassikoridori otstes võimalikud raudtee
kulgemiskohad täis. Niisugusel juhul ei oleks Rail Baltica projekteerimisel ringraudteega
arvestamisest kokkuvõttes aga mingit tulemust ning tehtavad jõupingutused ja kantud kulud
oleksid asjatud.
Lähtuvalt eeltoodust ja seoses üha kasvava vajadusega tõhustada liikuvust Harjumaal ja
pakkuda erinevaid keskkonnasõbralikke transpordialternatiive ning leida kaubavedudeks
kiiremaid ning vähemohtlikumaid võimalusi ning arvestades Rail Balticaga seonduvat, on
sobilik alustada arutelusid ja täpsemaid uuringuid Tallinna ringraudtee kavandamiseks ühtse ja
tervikliku projektina.
1.1. Ringraudtee kavandamisega seonduvad alusdokumendid
Ringraudtee tähtsust on rõhutatud erinevates dokumentides alates 1998 Harju
maakonnaplaneeringust3, sh:
1. Eesti üleriigiline planeering 2030+ 4
2
TlnRnKo 30.09.2014, 3-13-20/96 p 14.
3
Harju Maakonnaplaneering 1998, PDF lk 143 (145) 6. lõik (Tallinna möödasõidu-raudtee).
4
Eesti üleriigiline planeering, lk 37 (punkt 4.3.3.), 6. lõik.
4 / 49
2. Harju maakonnaplaneering 2030+ 5
3. Tallinna üldplaneering 6
4. Lääne-Harju (koostatav) üldplaneering7, Paldiski linna üldplaneering8
5. Saue Valla üldplaneering 9
6. Rae Valla üldplaneering 10
7. Saku Valla üldplaneering 11
8. Kiili valla üldplaneering12
9. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024 13
10. Tallinna strateegiad «Tallinn 2025»14 ja «Tallinn 2030»15
11. Harju maakonna arengustrateegia 2035+16
12. Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 203517
13. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 19.08.2019 suunis arvestada
Rail Baltic raudtee eritasandiliste ristumiste projekteerimisel ja ehitamisel Tallinna
lõunapoolse ringraudtee tarbeks täiendava ruumivajadustega ning näha ristumistes ette
täiendav vaba gabariit viaduktide all.18
Tallinna ringraudtee kavandamisel tuleb arvesse võtta nii Rail Baltica projekti kui ka
olemasolevat avalikku raudteed, samuti teadaolevaid ja plaanitud muudatusi. Nimelt tegi
Vabariigi Valitsus 2019. a-l otsuse elektrifitseerida kogu Eesti avalik raudtee perspektiiviga
viia elektrile üle nii reisijate- kui kaubavedu. Tallinna ringraudtee planeerimisel tuleb vastavate
arengutega arvestada, eesmärgiga leida projektide vahel võimalikult suur sünergia. Samuti
tuleks arvesse võtta potentsiaalset Tallinna-Helsingi tunnelit, mille kokkupuutekoht Tallinna
ringraudteega on Soodevahe kaubajaamas.
5
Harju maakonnaplaneering 2030+, seletuskiri lk 55 punkt c, lk 57 KSH Tabel 6, lk 73 ja 76 KSH, lk 82 KSH
Tabel 8. Lisaks vt Lisa 9. Maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava, lk 4.
6
Tallinna üldplaneering, peatükk 6.2. Raudteevõrgu ümberkujundamine.
7
Lääne-Harju koostatav üldplaneering, seletuskiri lk 21.
8
Paldiski linna üldplaneering, seletuskiri lk 21 ja 38.
9
Saue Valla üldplaneering, seletuskiri lk 17 punkt 9.
10
Rae Valla üldplaneering, seletuskiri lk 38 punkt 4.9. ja 5.6.2.
11
Saku Valla üldplaneering, seletuskiri lk 19 punkt 2.2., lk 26 punkt 2.3.7.2., lk 32-33 punkt 2.3.7.11., lk 39 punkt
2.3.7.19., lk 40-41 punkt 2.3.7.21., lk 49 punkt 2.8.
12
Kiili Valla üldplaneering, seletuskiri lk 45 punkt 4.1.1.4.
13
Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024, lk 18 punkt 5.3.
14
Tallinna strateegia «Tallinn 2025», lk 35 ptk ”Teedevõrk”.
15
Tallinna strateegia «Tallinn 2030», punkt 6.3.
16
Harju maakonna arengustrateegia 2035+, lk 26 ja lk 29 viimane lõik.
17
Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035, lk 29 (31), 48 (50).
18
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 19.08.2019 suunis.
5 / 49
Perspektiivset ringraudtee koridori on kajastatud ka üksikutes detailplaneeeringutes.19
Maakonnaplaneeringus kavandatud Tallinna ümbersõiduraudtee üldjuhul detailplaneeringutes
kajastamist ei leia, erandiks on lõik, kus trass kattub varasemalt kavandatud Saue-Männiku
raudtee trassiga.
Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüs20 näitab, et Tallinna raudtee
ohuobjektideks, kus toimunud raudteeõnnetuse tagajärjel võib tekkida Tallinnas hädaolukord,
on Kopli kaubajaam, Ülemiste jaam, raudteelõik Ülemiste-Tallinn ja Pirita jõe raudteesild.
Tallinna raudteevedude riskiallikateks on ohtlike kemikaalidega laetud vagunid, mis liiguvad
ja seisavad Tallinna tihedalt asustatud aladel. Kõik eelnimetatud dokumendid rõhutavad, et
Tallinn on oluline reisiraudtee sõlmpunkt, kuhu koonduvad kõik riiklikult olulised
raudteekoridorid (Tallinn-Tartu-Valga, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu), sh
rahvusvahelised ühendused Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi, Rail Baltic raudteega
lisanduvad Tallinn-Riia, Tallinn-Vilnius, Tallinn-Varssav jne). Alusdokumendid käsitlevad
seega vajadust lahendada kaubavoogude vedu, sh ohtlike veoste vedu läbi Tallinna kesklinna
ja seda ringraudtee ehitamisega. Alusdokumentides on toodud välja vajadus täpsema
planeeringu koostamise järele, et välja selgitada milline trassialternatiiv on parim võimalik
lahendus. Ühtlasi on Tallinna Linnaplaneerimise Amet tellinud 2020. aastal Tallinna Ülemiste
ja Kopli kauba- ja sorteerimisjaamade ohutuse ekspertarvamused21, mis samuti toovad välja
nende kaubajaamadega ning ohtlike veostega läbi Tallinna kaasnevad riskid ja ohud.
1.2. Ringraudtee kavandamisega seotud õigusaktid
Ringraudtee kavandamisel tuleb arvestada nii riigisisese, kui ka Euroopa Liidu õigusega.
Ringraudtee menetlemine on otseselt seotud PlanS ja ehitusseadustikuga (EhS). Veel on
puutumus raudteeseadusega (RdtS) ning vajalik on järgida ka keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS).
Oluline on kinni pidada Euroopa Liidu õigusest ning seda rakendatavates Eesti õigusaktidest,
mis võtavad üle keskkonda puudutavaid direktiive (nendeks on näiteks loodusdirektiiv22 ja
linnudirektiiv23) ja samuti Euroopa Liidu õigusest ning seda rakendatavates Eesti õigusaktidest,
mis puudutavad raudtee ohutust.24
1.3. Ringraudtee kavandamisest puudutatud isikute ja asutuste ring
19
Laagri alevik 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km raudtee, Vääna jõe ja Topi liiklussõlme
vahelise maa-ala detailplaneering; Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja detailplaneering.
20
Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüs, lk 87.
21
Ülemiste kauba- ja sorteerimisjaama ohutuse eksperthinnang (2020) ja Kopli kauba- ja sorteerimisjaama ohutuse
eksperthinnang (2020).
22
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 21. mai 1992 Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta.
23
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ 30. november 2009 Loodusliku linnustiku kaitse kohta.
24
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ 29. aprill 2004 Ühenduse raudteede ohutuse kohta,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi
2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude
kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv).
6 / 49
Lisaks Taotlejale saab ringraudtee kavandamisest puudutatud isikutena käsitleda ringraudtee
trassi asukoha ning sellest mõjutatud kohalikke omavalitsusi, seotud valitsusasutusi ja huvitatud
ettevõtjaid.
Ringraudteega territoriaalselt, majanduslikult või sotsiaalselt seotud kohalikud omavalitsused
(puudutatud omavalitsused):
Trassialternatiivid läbivad järgmiseid kohalikke omavalitsusi:
1. Tallinna linn
2. Rae vald
3. Kiili vald
4. Saku vald
5. Saue vald
Sõltuvalt planeeringuala25 suurusest ja mõjust tuleb eriplaneeringu koostamisse hõlmata
järgmised kohalikud omavalitsused:
1. Tallinna linn (Harju maakond)
2. Maardu linn (Harju maakond) 15. Keila linn (Harju maakond)
3. Viimsi vald (Harju maakond) 16. Lääne-Harju vald (Harju maakond)
4. Jõelähtme vald (Harju maakond) 17. Tapa vald (Lääne-Viru maakond)
5. Kuusalu vald (Harju maakond)
6. Anija vald (Harju maakond)
7. Loksa linn (Harju maakond)
8. Kose vald (Harju maakond)
9. Raasiku vald (Harju maakond)
10. Rae vald (Harju maakond)
11. Kiili vald (Harju maakond)
12. Saku vald (Harju maakond)
13. Saue vald (Harju maakond)
14. Harku vald (Harju maakond)
Valitsusasutused, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium ning Keskkonnaministeerium. Raudteevaldkonna ja hilisema
ehitustegevuse seisukohast on oluline osapool ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
(TTJA). Lisaks tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga seoses ühe trassialternatiivi
lähedusse jääva kaitseotstarbelise maa-alaga ning Maanteeametiga, et analüüsida seoseid muu
infrastruktuuriga.
25
Vt planeeringuala kohta alaptk 4.
7 / 49
Erasektor26, sealhulgas Paldiski Ettevõtjate Liit, Alexela Grupp, Logistika ja Transiidi
Assotsiatsioon, Paldiski Sadamate AS, Team Paldiski, AS Eesti Liinirongid, Eesti Raudtee AS,
Edelaraudtee AS, Operail AS, RB Rail AS ja Rail Baltic Estonia OÜ.
Isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, sealhulgas maaomanikud, kui on selge, et
nende kinnisasi jääb kavandatavasse raudteetrassi koridori või isikud, kelle muud õigused
võivad olla ülemääraselt mõjutatud kavandatavast ringraudteest.
Planeeringualal asuvad õiguste omajad, sealhulgas kaevandusloa või muude taoliste lubade
omajad.
Kaasatavaid isikuid ja kaasamise viisi käsitletakse kaasamiskavas (LISA 1).
2. RIIGI ERIPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSE
ESITAMISE EESMÄR K
Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on suure riikliku huvi ja olulise ruumilise mõjuga
ehitise (avalik raudtee) asukohavaliku menetluse läbiviimine ja detailse lahenduse
koostamine27.
Riigi eriplaneeringu koostamine on vajalik, sest planeeringualale jäävad mitmed kohalikud
omavalitsused. Ringraudtee rajamisega ei lahendata kohaliku elu probleeme, vaid riiklikult
olulisi küsimusi, nagu on kogu Harju maakonda hõlmavaid transpordiküsimused ning
maakondadeüleste transpordivedude hõlbustamine. Kavandatava ringraudtee mõju on
maakondadeülene, sest hõlmab Paldiski suunalise kaubavedude ümbersuunamist Tallinna
kesklinnast ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist. Lisaks uusi
ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldsiski suunal ning mõjutab sealjuures ohtlike veoste
ümbersuunamise tõttu ka Lääne-Viru maakonda. Riigi eriplaneeringu menetlus on Tallinna
ringraudtee kavandamiseks kõige sobivam menetlus, sest võimaldab valida ehitise asukoha
kohalike omavalitsuste (aga ka maakonna) üleselt.
Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse koostamisel on lisaks riigi eripplaneeringule võrreldud
analüüsitud võimalusi lahendada tõstatatud küsimusi teiste planeeringuliikidega. Kui võrrelda
Tallinna ringraudtee kavandamist teiste suurte taristuobjektide kavandamisega, siis oleks üks
võimalik planeeringuliik ka maakonnaplaneering, näiteks selle osa- või teemaplaneering.
Maakonaplaneeringu instrumendi kasutamise kahjuks räägivad asjaolud, et
maakonnaplaneeringu ülesanded ei võimalda lahendada vajalikke küsimusi piisava
detailsusastmega (kinnisasjapõhiselt, sätestades krundi ehitusõiguse) ega sea kinnisasjadele
kitsendusi. Isegi, kui maakonnaplaneeringu teemaplaneringu raames koostataks raudtee
eelprojekt, puuduks sellel hilisemate menetluste osas õiguslik tähendus.
Kitsenduste seadmata jätmine toob aga kaasa olukorra, kus ühest küljest säilitatakse
broneeringud võimalikult laial alal, mis takistab arendustegevust. Teisest küljest jäetakse aga
analüüsimata konkreetse kinnisasjaga seonduvad huvid ja õigused, mille hilisemal vaatlemisel
selgub, et raudteetrass on vajalik ümber kavandada. Broneeritud maa-alade hoidmine asukohas,
kus on suur surve arendus- ja ehitustegevuseks ei pruugi olla aga õiguslikult võimalik
maakonnaplaneeringu õiguslikult mittesiduva iseloomu tõttu kinnisasjade kitsendamise vaates.
Kaasamise raames on avaldatud arvamust, et erinevalt kirjeldatust on võimalik ka
26
Erasektori huvitatud osapooltena käsitletakse ettevõtteid, kes on olnud varasemalt kaasatud või kes on üles
näidanud huvi Tallinna ringraudtee kavandamise protsessi osas. Erasektori huvitatud osapoolte ring ei ole piiratud,
vastavalt PlanS §-le 31 lg 3 saab riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse kaasata iga isiku, kelle huve võib
koostatav planeering puudutada.
27
PlanS § 27 lõige 1.
8 / 49
maakonnaplaneering koostada suures (kinnistu) täpsusastmes. Koostatav raudtee eelprojekt ei
oma erinevat tähendust riigi eriplaneeringu ja maakonnaplaneeringu koostamisel. Terviklik
ruumilahendus on samavõrdne eesmärk nii riigi eriplaneeringu kui maakonnaplaneeringu
koostamisel. veel tuleb välja tuua, et riigi eriplaneeringu ja maakonnaplaneeringuga ette nähtud
menetlusnormid on just kaasatavate ringi osas erinevad. Üksikisiku õigusi ja huvisid tagab
paremini riigi eriplaneeringu menetlus. Erinevalt maakonnaplaneeringust on riigi eriplaneering
vaidlustatav ka avalikes huvides, mis tagab avalikkuse huvide kaitse nii olulise strateegilise
projekti elluviimisel.
Kuna Harju maakonnaplaneering sisaldab juba võimalikke trassialternatiive, ei ole mõistlik
asuda uuesti koostama maakonnaplaneeringut. Lisaks annab vastav maakonnaplaneering ka
selge suunise, et edasine tegevus tuleb kavandada liigilt täpsema planeeringuga, mis on näiteks
riigi eriplaneering. Maakonnaplaneeringu elluviimise seisukohast on oluline, et eelistatud
ringraudtee trassikoridor saab kajastatud praegu menetluses olevates omavalitsuste
üldplaneeringutes, et tagada selle realiseeritavus. Ringraudtee täpse asukoha määramine läbi
üld- või detailplaneeringute on aga ressursi- ja ajamahukas ega vaatle Tallinna ringraudteed
tervikliku projektina.
Tallinna ringraudtee planeerimine riigi eriplaneeringuga on põhjendatud ja otstarbekas, sest
joonobjekti planeeringu koostamine nii suurel maa-alal ja mille mõju ulatub asukohast
kaugemalegi on ressursimahukas, vajab spetsiifilisi teadmisi ning eeldab keskset
koordineerimist ja terviklikku lähenemist. Terviklik lähenemine tagab muuhulgas selle, et
uuringud võtavad arvesse laiemaid mõjusid ning et avalikkuse kaasamine on laiapõhjalisem.
Võrdluses teiste planeeringuliikidega on avalikkuse kaasamine intensiivsem, sest planeering
koostatakse kahes etapis, mille raames toimuvad avalikud arutelud nii planeeringu kui ka
mõjude hindamise jaoks. Ühe menetluse korral on huvitatud osapooltel võimalik saada
informatsiooni keskselt kõikide projekti detailide kohta. Menetledes erinevaid maakonna- või
üldplaneeringuid keskset lähenemist kaasamisele või muude küsimuste lahendamisele ette ei
ole nähtud.
Lisaks on riigi eriplaneeringu menetluse kasutamine mõistlik, sest selle elluviimise etapis annab
ehitus- ja kasutusloa TTJA. Kuigi raudteedega seonduvad load annab ka muidu TTJA, saab
riigi eriplaneeringu alusel ehitusload muudes küsimustes, näiteks kaasnev infrastruktuur, anda
TTJA.
Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise eesmärk on terviklikult lahendada
ringraudteega seonduvad küsimused.
Täpsemalt soovitakse:
1. leida ringraudteele parim võimalik asukoht;
2. koostada vastavas asukohas detailne lahendus;
3. töötada välja ehituslikud lahendused planeeringu elluviimiseks;
4. lahendada Rail Baltic raudteega seonduvad küsimused.
Paralleelselt riigi eriplaneeringu menetlusega viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline
hindamine (KSH). Riigi eriplaneeringu alusel on võimalik seada kinnisasjale kitsendusi28,
mistõttu on selle planeeringuliigi kasutamine hilisema elluviimise mõttes efektiivne ja
28
PlanS § 27 lõige 5.
9 / 49
otstarbekas, kuna ei viida läbi mitut planeerimismenetlust. Riigi eriplaneeringu läbiviimisele
on avalikult toetust avaldanud ka riigihalduse minister.29
3. RINGRAUDTEE KUI RIIG I ERIPLANEERINGU O BJEKT
3.1. Ringraudtee kui riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis
Riigi eriplaneeringuga kavandatakse avalikku elektrifitseeritud raudteed, mille eesmärgiks on
reisijate- ja kaubaveo soodustamine.
Ringraudtee on ehitis, kuna see on loodud inimtegevuse tulemusel, aluspinnasega ühendatud
ning selle kasutamise eesmärk, otstarve ja viis võimaldavad seda eristada teistest asjadest.
Ringraudtee on maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised
osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest,
liipritest ja ballastist.30
3.2. Oluline ruumiline mõju
Riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis peab omama olulist ruumilist mõju ehk mõju, millest
tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra,
tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes
oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.31
Ringraudtee on olulise ruumilise mõjuga ehitis, sest sellest tingitult muutuvad eelkõige
transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval ehitisel on ka visuaalne mõju. Nimetatud
mõjud on omavalitsuste ning ka maakonnaülesed ehk ulatuvad suurele territooriumile.
3.3. Suur riiklik huvi ringraudtee vastu
PlanS seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi
väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest,
samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma
huve.32
Ringraudtee planeerimine riigi eriplaneeringuga on vajalik, sest tegu on ehitisega, mille
asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Sissejuhatuses on toodud erinevad riigi
poolt koostatud dokumendid, kus ringraudtee kavandamine on näidatud ühe olulise eesmärgina.
Üleriigiline planeering 2030+, Harju maakonnaplaneering 2030+, Avaliku
raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019-2024, Harju maakonna
arengustrateegia 2035+ ning MKM antud suunised rõhutavad riiklikul tasemel, et Tallinna
ringraudtee rajamise osas on suur riiklik huvi. Eksisteerib vajadus lahendada kaubavoogude, sh
ohtlike veoste vedu läbi Tallinna kesklinna. Samuti rõhutatakse, et Tallinn on oluline
reisiraudtee sõlmpunkt, kuhu koonduvad kõik riiklikult olulised raudteekoridorid (Tallinn-
Tartu-Valga, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu), sh rahvusvahelised ühendused
Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi. Rail Baltica raudtee valmimisel lisanduvad ühendused
Riia, Vilniuse, Varssavi ja Berliiniga. Harju maakonna arengustrateegia toob välja Tallinna
29
Aab: Tallinna ringraudteel on perspektiivi, algatada tuleks eriplaneering. Arvutivõrgus:
https://www.err.ee/1127647/aab-tallinna-ringraudteel-on-perspektiivi-algatada-tuleks-eriplaneering.
30
RdtS § 3 punkt 2.
31
Planeerimisseaduse seletuskiri 571 SE.
32
Samas, lk 41.
10 / 49
ringraudtee rajamise vajaduse koos kohaliku reisirongiliikluse võimekusega Ülemiste-Paldiski
suunal, perspektiivis Ülemiste-Haapsalu/Rohuküla suunal. Riigi eriplaneeringu koostamise
raames läbi viidud uuringud ja kaasamisprotsess võimaldavad selles osas teha
sotiaalmajanduslikult põhjendatud ja kaalutletud valikud ja otsused.
Seoses Tallinna ringraudtee lõunapoolse trassialternatiiviga on oluline tähele panna, et Rail
Baltica kavandamisel tuleb arvestada ringraudteega. Kui Rail Baltica ehitusprojekti
koostamisel ringraudteega ei arvestata, siis muutub lõunapoolse trassialternatiivi realiseerimine
oluliselt kallimaks, sest raudteede ristumiskohad ja ülesõidud ning muud seotud küsimused
tuleb lahendada eraldiseisvalt. Seega on oluline, et Rail Baltica projekti realiseerimisel oleks
teada Tallinna ringraudteega seonduvad täpsed tehnilised asjaolud ja asukoht.
Lisaks eeltoodule toetab ringraudtee rajamist ka erasektor. Ettevõtted toovad välja, et nende
huvid seonduvad nii kaubaveoga kui ka töötajate liikumisvõimalustega.33
Samuti tuuakse välja, et Paldiski ettevõtjate, KOV-i ja EAS-i koostöös koostati aastatel 2017-
2019 Paldiski Investorteeninduse Programm (PIP), mille eesmärgiks on aastatel 2018-2030
realiseerida Paldiskis 1 miljardi euro ulatuses uusi tööstusinvesteeringuid. See omakorda
avaldab mõju transpordivoogudele. Ettevõtjad leiavad, et riigile kuuluva infrastruktuuri areng,
sealhulgas raudteetaristu läbilaskevõimsuse oluline suurendamine ning Tallinna ringraudtee
ehitamine on eelduseks Paldiski suuremahuliste investeeringute realiseerimiseks.34 Logistika ja
Transiidi Assotsiatsioon rõhutab, et ringraudtee rajamine on vajalik ka ohutuse seisukohast.35
3.4. Ringraudtee otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus
3.4.1. Ringraudtee rajamine
Kavandatava ehitise (ringraudtee) otstarve on avalik raudtee, mis ühendab Tapa suuna raudtee
Paldiskiga (lõunapoolses alternatiivis Tallinnat läbimata) ja Paldiski Ülemistega ning raudteega
seotud rajatised. Ringraudtee ei teeninda mitte ainult kaubavoogusid, vaid ka reisijaid.
Ülemiste ja Paldiski kiire raudteeühenduse rajamine võimaldaks igapäevast kiiret, mugavat,
turvalist ja keskkonnasäästliku töörännet ning parandaks ühtlasi Tallinna lennujaama, Rail
Baltica rahvusvahelise reisiterminali ja muude teenuste kättesaadavust keskkonnasäästliku ja
turvalise ühistranspordiga. Ühtlasi avaneb põhjapoolse trassialternatiivi väljaehitamise korral
Tallinna Lasnamäe linnaosa ja Ülemiste piirkonna elanikel võimalus sõita kiire ja mugava
rööbastranspordiga tööle Saue, Keila või Paldiski piirkondades paiknevatesse tööstus- ja
logistikaettevõtetesse ning vastupidi. Töökäte järgi on juba täna Paldiski piirkonnas suur
nõudlus ning arvestades tänaseid ühistranspordiühendusi või isiklikule sõiduautole kuluvat
ressurssi - raha ja aeg -, ei soodusta ega võimalda praegune olukord piisavat sellesuunalist
igapäevast töörännet. Töörände probleemi ei aita lahendada ka Rail Baltica kohalikud peatused,
kuna Rail Baltica radutee ei ulatu Paldiskisse, see tähendab, ei võimalda Paldiski Ülemiste või
ka Paldiski Tapa otseühendust.
3.4.2. Kaubarongiliikluse väljaviimine Tallinna kesklinnast
Kavandatava ehitise lõunapoolse trassialternatiivi elluviimine võimaldaks kaubarongiliikluse
väljaviimist Tallinnast (Kopli ja Ülemiste kaubajaamadest). Seda toetab muuhulgas menetluses
33
Paldiski Ettevõtjate Liidu 11.11.2019 toetav kiri MKM-ile, eelviimane lõik.
34
OÜ Team Paldiski 11.11.2019 toetav kiri MKM-ile, lk 2 teine lõik.
35
Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni 20.11.2019 toetav kiri MKM-ile, 3. lõik.
11 / 49
olev Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering36. Lisaks võimaldaks lõunapoolse trassialternatiivi
realiseerimine Paldiski-suunalise kaubarongliikluse väljaviimist tulevasest rahvusvahelisest
Rail Baltica reisiterminalist, millest kujuneb Eesti värav. Kopli ja Ülemiste kaubajaamad ja neid
läbivad suuremahulised kaubaveod ei sobi enam nimetatud Tallinna piirkondadesse. Kui
tööstusettevõtted Koplis säilivad, tuleb neile tagada kaubavedude võimalus vähendatud mahus.
Samas tuleb aga soodustada kaubavedude väljaviimist Kopli piirkonnast.
Ülemiste piirkonnast on kujunemas oluline äri- ja elukeskkond, mille kontekstis tuleb silmas
pidada ka piirkonna ohutust, mainekujundust, uusi maakasutus- ja ärivõimalusi ning
investeeringuid piirkonda. Tuleb analüüsida ka Kopli kaubajaama funktsiooni viimist mujale
(nt Lagedile, Tapale või perspektiivsesse Soodevahe kaubajaama) ning Koplis ja Paljassaares
paiknevate tööstusettevõtete perspektiivi Tallinnas. Erinevates planeeringutes ja
arengudokumentides on aastakümneid kajastatud kaubajaamade ja kaubaveo (eriti ohtlike
veoste) Tallinnast väljaviimise võimalusi, et vähendada ohtu inimeste elule ja tervisele.
Tallinna linna tellimusel valminud uues ohutuse ekspertarvamus Tallinna Ülemiste ja Kopli
kauba- ja sorteerimisjaamade ohutuse kohta37 põhijäreldus oli, et kaubajaamade ohutus on küll
praegu, väikesest kaubaveomahust tulenevalt, nõuetekohaselt tagatud, kuid suurõnnetuse risk
on olemas. Suurõnnetuse risk kasvab proportsionaalselt kaubaveo mahu kasvamisega ja on
arvestatavalt suur juba kaubajaamade normaalse koormuse juures.
Seega on Tallinna linna arengu seisukohast vajalik juhtida Tallinnast välja ohtlikud veosed,
võimaldada Paldiski ja Muuga sadamate arengut ning soodustada Tallinna ja lähivaldade
vahelist reisrongiliiklust. TLPA sõnul on viimase aasta jooksul valminud ühistransporti ja
linnapiirkonna liiklust analüüsivad uuringud kõik pidanud prioriteetseks reisirongiühenduse
arendamist ja Kristiine multimodaalse ümberistumisjaama väljaehitamist. Tallinna linn
analüüsib reisirongiühenduse pikendamist Kopli ja Lasnamäe suunas ning naaberlinna
Maardusse. Reisirongiliikluse arendamine ja suurem integreerimine linnaliiklusesse saab
toimuda ainult eelnevalt kokku lepitud ühisel eesmärgil tihedas koostöös riigi (sh raudtee
omanik Eesti Raudtee AS) ja linna asutuste vahel. Üleriigiline planeering koos tegevuskavaga
saab TLPA hinnangul pakkuda koostööks vajaliku lähtealuse. Linnaliikluse ühendusi
peatustega tuleb arvestada – liikuvusanalüüsid on esitatud peatükis 5.3.1.
Rail Baltica raudtee ja Ülemiste terminali kavandamisega on teravalt tõstatunud ohtlike
kaubavedude tiheasustusalast välja viimise vajadus. Vabariigi Valitsus on astunud esimesed
sammud ja loonud eeldused Ülemiste kaubajaama Tallinnast välja viimiseks. Kaubajaamade
väljaviimiseks on erinevaid alternatiive, sealhulgas olemasolevate kaubajaamade korrastamine
ja laiendamine, Rail Baltica projektiga rajatava kaubajaamaga kombineerimine või uue kauba-
ja sorteerimisjaama rajamine. Üleriigilise planeeringu või selle tegevuskava
uuedamise/koostamise raames kaalutakse kõiki võimalusi kaubajaamade kolimiseks Tallinnast
välja. Tulenevalt Tallinna ja lähivaldade liikuvusuuringutest ja liikuvuskavast on vajalik luua
eeldused raudtee reisirongiliikluse paremaks integreerimiseks ja kasutusele võtmiseks
linnapiirkonna ühistranspordisüsteemis ning trammiteede võrgustiku etapiviisiliseks
laiendamiseks.Raudtee võimalike kiiruste osas saab anda vastuse riigi eriplaneering.
Kaubarongide jaoks on Eesti Raudtee tellitud eskiisprojekti kohane kiirus 80 km/h optimaalne.
Riigi eriplaneeringu koostamise käigus on võimalik anlüüsida ka kaubavedude jaoks suuremate
36
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu eelnõu, lk 73. Internetis: https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Pohja-
Tallinna-linnaosa-uldplaneering.
37
Kopli kauba- ja sorteerimisjaama ohutuse ekperthinnang. Arvutivõrgus:
https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2020/Kopli-kauba--ja-sorteerimisjaama-ohutuse-ekperthinnang.
12 / 49
kiiruste planeerimist, et raudtee kavandamise käigus oleks jäetud võimalus kõige uuema
tehnoloogia realiseerimiseks tulevikus.
Reisirongide kiirused peavad kindlasti vastama vähemalt praegustele regionaalrongiliikluse
maksimaalsetele kiirustele (120 km/h, ka 135 km/h (katsetamisel)) ning hindama ka võimalikke
tulevikulahendusi.
13 / 49
4. PLANEERINGUALA NING TRASSIALTERNATI IVID
Planeeringuala piiri ettepanek on esitatud allpool joonisel 1.
Joonis 1. Planeeringuala piir
Planeeringuala on valitud piisava ulatusega, mis eeldatavalt võimaldab paralleelselt
planeeringuprotsessiga analüüsida erinevaid tehnilisi aspekte ringraudtee projekteerimisel ning
loob eeldused keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks, vajadusel keskkonnamõju
hindamise täpsusastmes. Ringraudtee ja seotud rajatiste täpsed koordinaadid selguvad peale
keskkonnamõju strateegilist hindamist ja tehnilise projekti koostamist, mida on võimalik teha
riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise raames (vt ka LISA 2 ajakava).
Planeeringuala ulatub ida suunast Tapalt kuni Paldiskini läänes, moodustades u 120-
kilomeetrise laiusega ala. Planeeringuala hõlmab kogu Harju maakonda ja ühte Lääne-Viru
maakonna kohalikku omavalitsust. Planeeringuala analüüs suuremas ulatuses on vajalik, et
kaardistada mõjud, mis kaasnevad Tallinna ringraudtee ehitamisega, sealhulgas teostada
sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs.
Planeeringuala hõlmab järgmiseid kohalikke omavalitsusi:
1. Tallinna linn 7. Tapa vald 13. Saku vald
2. Maardu linn 8. Loksa linn 14. Saue vald
3. Viimsi vald 9. Kose vald 15. Harku vald
4. Jõelähtme vald 10. Raasiku vald 16. Keila linn
5. Kuusalu vald 11. Rae vald 17. Lääne-Harju vald
6. Anija vald 12. Kiili vald
14 / 49
4.1. Trassialternatiivide kirjeldus
4.1.1. Trassialternatiivide kirjeldus
Ringraudtee jaoks on kehtivates Harju maakonnaplaneeringus ette nähtud kaks trassikoridori
alternatiivi – põhja- ja lõunapoolne trassialternatiiv. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus on
planeeringuala piires võimalik trassialternatiive lisada.
Joonis 2. Tallinna ringraudtee võimalikud koridorid (märgitud pruuni katkendjoonega) ja
Rail Baltica koridor (märgitud rohelisega)
Harju maakonnaplaneeringus on toodud Tallinna ringraudtee põhja- ja lõunapoolne
trassialternatiiv. Lõunapoolne trassialternatiiv jaguneb lõpuosas kaheks – raudteeks suunaga
Ülemiste ning raudteeks suunaga Tapa.
Harju maakonnaplaneeringus on antud suunis, et edaspidi koostatav liigilt täpsem planeering
selgitab välja, milline Tallinna ümbersõiduraudtee trassialternatiiv on parim võimalik lahendus.
Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada riigikaitseliste vajadustega (Männiku
harjutusvälja töövõime) ning teha koostööd Kaitseministeeriumiga. Riigikaitselisest huvist
lähtuvalt eelistab Kaitseministeerium Tallinna ringraudtee põhjapoolset varianti. Lõunapoolse
variandi puhul on Männiku harjutusvälja naabruses eelistatud paiknemine kavandatava Rail
Balticu trassist ida pool. Tallinna ümbersõiduraudtee rajamine ei tohi kahjustada Männiku
harjutusvälja töövõimet.
Mõlemal trassialternatiivil on oma eelised ja puudused. Põhjapoolse alternatiivi puhul tekitab
küsimusi kaubavedude väljajuhtimine Tallinna linnast ning sellest tuleneva ohutuse tagamine.
Lisaks ei ole kaasatud Lääne-Harju, Keila, Saue valla elanikud, kellel võiks olla huvi kiire
rongiühenduse vastu Ülemistega Tallinnas. Kiili ja Rae elanikele avaneb lõunapoolse
ringraudteega võimalus liikuda samas tööle Saue, Keila ja Paldiski või perspektiivis Haapsalu
suunas. Samas on põhjapoolse alternatiivi puhul teatud asukohast tulenevate reisijate vedu
kiirem. Põhjapoolse alternatiivi puhul läbiksid kaubaveod aga jätkuvalt Ülemiste
15 / 49
rahvusvahelist Rail Baltica raudtee reisiterminali, mis võib vähendada jaama läbilaskevõimet
ja ohutust ning teisest küljest takistada kaubavedude liikumist.
Põhjapoolse trassialternatiivi korral kasvaks KKM-i hinnangul liiklusintensiivsus Tallinna
linnas, sellega kaasneks heitmete suurenemine, samas kui liiklusintensiivsus on juba praegu
kitsaskoht. Küsitavusi võib tekitada ka sellise raudtee atraktiivsus reisijate seisukohalt, kuna
Tallinna kesklinna läbiv raudteetrass on tõenäoliselt ajakulukam kui kasutada
maanteetransporti ja Tallinna ringteed. Olgugi, et see viib kaubarongide liikluse välja Kristiine
ja Põhja-Tallinna piirkondadest, siis Operail AS hinnangul suunatakse rongiliiklus läbi
Järvevana tee äärsete tiheasutuste. Tallinna Linnavalitsuse seisukoht on, et Tallinna linn on
korduvalt välistanud Harju maakonnaplaneeringus planeeritud põhja poolt Ülemiste järve
kulgeva ümbersõiduraudtee trassi, sest see kulgeb läbi Tallinna tiheasustusalade, möödub
vahetult Ülemiste järvest ning läbib Ülemiste Rail Baltica ühisterminali, ega täida seega seatud
eesmärke. Lõuna poolne ringraudtee trass võimaldaks Tallinna Linnavalitsuse hinnangul lisaks
eeltoodud negatiivsete mõjude vältimisele arendada linna ja lähivaldade vahelist
reisirongiliiklust.
Lõunapoolne trassialternatiiv kattub aga Rail Baltica koridoriga, mis võimaldab raudtee
arendamisel kasutada sama raudteekoridori ning seeläbi vältida raudtee ehitamisest tulenevaid
täiendavaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale ning naabrusesse jäävatele inimestele.
Soodevahe piirkonda on kavandatud perspektiivne kaubajaam (kajastatud ka Rail Baltica
planeeringus), mille kasutamisvõimalust tuleks riigi eriplaneeringu koostamise raames
analüüsida. Analüüsi raames tuleb teha koostööd Rail Baltic Estonia OÜga.
Riigi eriplaneeringu koostamise käigus tuleb tähelepanu pöörata ka AS Eesti Raudtee tellimusel
koostatud eskiisprojektile (töö nr P18048 TALLINNA RINGRAUDTEE SAUE – LAGEDI
LÕIK, Tallinn 2018), milles on antud tehnilisi lahendusi lõunapoolsele trassialternatiivile.
Eskiisis on esitatud muuhulgas indikatiivsed lahendused ringraudtee liitumiseks olemasolevate
raudteedega - ringraudtee liitumine kaheteelise Pääsküla-Keila raudteeliiniga ning kaheteelise
Tallinn-Tapa raudteeliiniga.
Eskiisi kohaselt algab kavandatav ringraudtee Saue lähistel hargnemisega Tallinn-Pääsküla
raudteelt ning kulgeb ida suunas Lagedi poole Saku, Kiili ja Rae valla kaudu. Eskiisi kohaselt
jääb ringraudtee trassile 18 ristet erinevate teedega/raudteedega, mis tuleks üldjuhul lahendada
eritasandilistena. Eskiis käsitles olemasolevat olukorda, kuid riigieriplaneeringu koostamise
raames on mõistlik käsitleda konkreetsemalt perspektiivsete eritasandliste ristumiste teemat.
Lisaks jääb trassile 3 veekogu, mida kavandatav raudtee sillaga ületab, üks ulukiviadukt ning
üks Rail Baltica raames kavandatud ökodukt.
Eskisiiga on kavandatud ringraudteele üks vahejaam/möödasõidujaam, mis paikneb
orineteeruvalt trassi keskel. Esialgse jaama asukohana on välja pakutud piirkond km 12.6-13.6,
mis jääb Luige asumi lähistele.
Rail Baltica ja Tallinn ringraudtee võimalik ümberlaadimisjaam on kavandatud Rae valda,
Soodevahe külla. Jaama asukoht on üldistatuna määratud Rail Baltica maakonnaplaneeringus
ja Harju maakonnaplaneeringus.
Eskiisprojektis on ringraudtee ja Tallinn-Tapa raudtee liitumispunktis näidatud võimalik
lahendus Paldiski-Muuga suunalisteks manöövriteks vajalikul jaamaosal. Tallinn-Tapa
raudteega paralleelsel alal (lõunapoolsel küljel) on märgitud maa-ala võimaliku täiendava
Tallinna piirkonna kaubajaamana, mis võiks tulevikus olla eelduseks kaubatranspordi
väljaviimiseks Tallinna linnast (Kopli ja Ülemiste jaamade likvideerimiseks või ruumiliseks
vähendamiseks). Sisuliselt on tegemist olemasoleva Lagedi jaama pikendusega.
16 / 49
Koostatud eskiisprojektis on määratletud võimalikud müraleevendusvajadusega alad tulenevalt
olemasolevast asustusest või kavandatavatest detailplaneeringutest. Trassi lõigus, kus
ringraudtee kattub Rail Baltica raudtee trassiga, ei ole müraleevendusvajadust käsitletud.
Lähtutakse printsiibist, et müraleevendusmeetmed on lahendatud Rail Baltica eelprojektiga
ning ringraudtee lisandumisel tuleb eelprojekti lahenduste paigutust ristlõikes korrigeerida, ent
alade ulatused ning lahenduspõhimõtted üldjoontes ei muutu. Samas tuleb arvestada ka
kumulatiivse müraga, kuna Rail Baltica modelleerimisel pole täiendava raudtee
liiklussagedusega arvestatud ning ringraudtee ei kattu kogu ulatuses Rail Baltica koridoriga.
Müraleevendusvajadusega aladena ei ole käsitletud ka lõigu algusesse jäävaid
detailplaneeringualasid, milles on perspektiivsed raudteetrassid kajastatud ning
müraleevendusvajadust pole määratletud.
Lisaks tuleb arvestada, et Tallinna ringraudtee võimalikud trassikoridorid kattuvad Tallinna-
Saku liivamaardlaga ning maardlas on mitu kehtivat maavara kaevandamisluba ja maavara
uuringuluba. Lisaks on maardlas ja selle ümbruses Keskkonnaametil menetluses mitu maavara
uuringuluba. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks on vajalik
Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Seega
tuleb riigi eriplaneeringu koostamise käigus kaasata lubade omajad ning analüüsida, kas
vastavate õigustega isikud saavad oma tegevuse antud piirkonnas lõpetada või millised on
alternatiivid nende huvide kaitsmiseks.
Riigi eriplaneeringu koostamise käigus võidakse analüüsida olemasolevate trassialternatiivide
alamalternatiive.
4.1.2. Ringraudtee trassialternatiivid planeeringudokumentides
Järgnevalt toome välja, milliseid ehituslikke tingimusi on käsitletud erinevates olemasolevates
üld- ja detailplaneeringutes. Riigi eriplaneeringu menetluses tuleks koostöös vastavate kohalike
omavalitsustega analüüsida, kas nende tingimuste täitmine on võimalik ja vajalik. Kuigi riigi
eriplaneeringu menetlemise käigus on võimalik vastavad küsimused jätta kõrvale või lahendada
ka teisel viisil, on siiski oluline, et alltoodud teemadele pöörataks käesoleva taotluse raames
tähelepanu, et tagada Tallinna ringraudtee elluviidavus ja koostöö kohalike omavalitsustega.
Alltoodud kohalikud omavalitsused on algatanud ka uute üldplaneeringute koostamise, kus
tuleks arvestada Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduvaid küsimusi.
(a) Üldplaneeringud
Lääne-Harju valla koostamisel oleva üldplaneeringu lähteseisukohtades on välja toodud, et:
- Oluliseks transiidi- ja logistikasõlmeks on Tallinna piirkonna (eriti Muuga)
kaubasadamad oma raudtee- ja maanteeühendusega. Senisest enam tuleb
välisvedudesse kaasata suure potentsiaaliga Paldiski sadamad ja Sillamäe sadam.
- Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks tasub Tallinna
lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi kindlasti alles hoida. Vajadus möödasõidu järele
muutub eriti suureks juhul, kui Paldiski sadamaid läbivaid kaubavoogusid soovitakse
märgatavalt kasvatada.
14. juuni 2005 kehtestatud Paldiski linna üldplaneeringu kohaselt:
- vajab veosekäive suurenemisel Paldiskisse kapitaalremonti Keila-Paldiski raudteelõik.
Samuti tuleks raudtee transpordi suurenemisel välja ehitada Saue-Männiku raudteelõik.
See võimaldaks vältida raudtee transpordi kulgemist läbi Tallinna jaama ja suurendaks
oluliselt Paldiski, kui võimaliku logistikakeskuse võimalusi.
17 / 49
- arvestades Paldiski sadamate edasist arengut, on hädavajalik Keila-Paldiski
raudteelõigu rekonstrueerimine, et võimaldamaks raskekaaluliste rongide samaaegset
edasi-tagasi liikumist. Perspektiivis tuleks kiirendada nn Tallinna ümbersõidutee
rajamist. Välja tuleb ehitada Saue-Männiku raudteelõik. See võimaldaks vältida raudtee
transpordi kulgemist läbi Tallinna jaamade ja suurendaks oluliselt Paldiski kui
võimaliku logistikakeskuse võimalusi.
29. novembril 2012 kehtestatud Saue valla üldplaneeringu kohaselt (ptk 9. Teede ja tänavate
ning raudteede asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine), on üldplaneeringu
kaardile kantud perspektiivsed ja rekonstrueeritavad teed ning raudteed ning sätestatud, et:
- rekonstrueeritav Tallinna ringtee tuleb viia raudteekoridori;
- säilitada Tallinna raudtee ümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) koridor
vastavalt Deloitte & Touche poolt 2006. aastal koostatud tööle "Tallinna
raudteeümbersõidu vajalikkuse ja otstarbekuse analüüs";
- perspektiivne teine peatee Saue-Laagri raudteelõigul, kus see seni puudub.
Rongiliiklusest põhjustatud müra ja vibratsiooni mõõtmistulemusi (Saue Vallavalitsuse
tellimisel 2003 a. koostatud raudteemüra uuring) arvestades on üldplaneeringus nii olemasoleva
Tallinn-Paldiski raudtee kui ka perspektiivse Tallinna raudteeümbersõidu (Paldiski-Saue-
Männiku-Ülemiste) koridori sanitaarkaitsevööndi laiuseks arvestatud 120 m.
Joonis 3. Tallinna ringraudtee paiknemine Saue üldplaneeringus (Tallinna
ümbersõiduraudtee perspektiivne koridor märgitud helepruuni viirutusega).
9. aprillil 2009 kehtestatud Saku valla üldplaneeringus ptk 2.2., “Ettepanekud Harju
maakonnaplaneeringu I etapi ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ’’Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused’’ täiendamiseks ja täpsustamiseks”, on esitatud
muuhulgas ettepanek Tallinna raudtee ümbersõidu trassi asukohta täpsustamiseks. Oluline on
tähele panna, et Saku valla üldplaneering kajastab eelduslikult ainult ringraudtee põhjapoolset
trassialternatiivi, sest kaardil ei ole näidatud Tallinna ringraudtee ühildumist lõunapoolse
trassialternatiivi, sealhulgas Rail Baltica trassiga.
18 / 49
Üldplaneeringu kohaselt tuleb Jälgimäe külas (ÜP ptk 2.3.7.2.) maa- ja veealade kasutamisel ja
ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad perspektiivsest Tallinna raudtee
ümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) raudteekoridorist.
Samuti on üldplaneeringus arvestatud perspektiivse Tallinna raudtee ümbersõidu (Paldiski-
Saue-Männiku-Ülemiste) raudteekoridoriga Jälgimäe küla (ÜP ptk 2.3.7.2.), Männiku küla (ÜP
ptk 2.3.7.11) Tammemäe küla (ÜP ptk 2.3.7.19) Tänassilma küla (ÜP ptk 2.3.7.21)
tsoneerimisel.
Vastavalt üldplaneeringule ptk 2.8. “Teede ja tänavate ning raudteede asukoha ja
liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine”, on üldplaneeringu kaartidele kantud
perspektiivne Tallinna raudtee ümbersõit (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) vastavalt Deloitte
& Touche poolt 2006. aastal koostatud tööle "Tallinna raudteeümbersõidu vajalikkuse ja
otstarbekuse analüüs";
Rongiliiklusest põhjustatud müra ja vibratsiooni mõõtmistulemusi arvestades on
üldplaneeringus perspektiivse Tallinna raudteeümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste)
koridori sanitaarkaitsevööndi laiuseks määratud 120 m.
Joonis 4. Tallinna ringraudtee paiknemine Saku üldplaneeringus (Tallinna
ümbersõiduraudtee perspektiivne koridor märgitud musta viirutusega).
Lisaks tuleb arvestada Edelaraudtee AS raudteevõrgustikul lähiaastateks kavandatud
muudatuste ja täiendustega – Saku ja Männiku jaamade rajamist raudteevõrgustiku
läbilaskevõime suurendamise eesmärgil (projekteerimistingimused kohalikult omavalitsuselt
on taotlemisel).
16. mail 2013 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt (4.1.1.4. Raudteeliiklus), kantakse
võimalik Tallinna raudteeümbersõidu trass planeeringulahendusse peale maakonna
teemaplaneeringu koostamist. Üldplaneeringu seletuskiri räägib ka Rail Baltica
teemaplaneeringu kehtestamisest ja selle tulemuste sissekandmisest üldplaneeringusse. Puudub
informatsioon, kas vastavad tegevused on ellu viidud. Graafiline info Tallinna
ümbersõiduraudtee osas praegu puudub.
21. mail 2013 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kohaselt säilivad olemasolevad raudteed:
Tallinn-Tapa raudtee ja Lagedi jaamast Muuga sadamasse suunduv raudee. Kavandatava
raudteena on Rae valla üldplaneeringus Harju maakonnaplaneeringu alusel kajastatud Rail
19 / 49
Baltica trass. Rail Baltica raudteetrassi asukohavalik Harjumaal, sh Rae vallas on kavas teostada
maakondliku teemaplaneeringuga, asukohavalikuga võib kaasneda vajadus muuta Rae valla
üldplaneeringut nimetatud trassi kulgemise osas. Vabariigi Valitsus algatas 12.04.2012
korraldusega nr 173 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine", vastavalt millele algatas Harju maavanem 19.04.2012 korraldusega nr 661-k
maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise.
Lisaks nähakse üldplaneeringuga ette täiendava rööpapaari ehk raudtee teise peatee rajamine
Lagedi-Maardu raudteeharul.
Harju maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rae valda läbima Tallinn-Tapa raudteeliini
Paldiskiga ühendav Aruküla–Männiku-Saue raudteeharu ja Lagedi-Maardu raudteeharu teise
tee ehitus. Rae valla arengukavast tulenevalt kujuneb valla põhjaosast aedlinnalaadne
territoorium, mistõttu uue raudteeharu (Aruküla-Männiku lõigul) kavandamine antud piirkonda
ei ole soovitav. Maakonnaplaneeringu kohase raudteetrassi valiku vastu laekus avalikustamise
käigus ka 350 elanike poolset protestiavaldust. Rae valla üldplaneeringuga tehakse ettepanek
maakonnaplaneeringu muutmiseks ning Aruküla–Männiku-Saue raudtee trassi ei ole
üldplaneeringuga planeeritud.
Rae valla seisukohta ning Rae valda läbiva raudteetrassi kavandamisest loobumist toetavad
Tallinna Sadama poolt tellitud Tallinna raudteeümbersõidu vajalikkuse ja otstarbekuse analüüsi
Deloitte 2006 tulemused ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (21.07.2010 Rae
Vallavalitsusele saadetud kiri nr 7-6/09-01034/012, kiri lisatud planeeringu
menetlusdokumentatsioonile). Ohtlike veostega rongide Tallinna kesklinnast mööda
juhtimiseks on kavas ehitada Tallinna ümbersõidutee Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste-Kulli
trassil, milleks on tarvis ehitada ainult raudteelõik Männiku ja Saue vahele. Vt ka ptk 4.9.
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012
korraldusega nr 368, käsitleb Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide
vähendamiseks Tallinna lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi ning annab võimaluse vajaduse
korral kavandada selleks maakonnaplaneeringus sobiliku möödasõidutrassi. Võimaliku
Tallinna ümbersõidu raudteetrassi planeerimiseks tuleb koostada maakonnaplaneeringu
teemaplaneering või mõni muu üldisem planeering, asukohavalikuga võib kaasneda vajadus
muuta Rae valla üldplaneeringut nimetatud trassi kulgemise osas.
Rae valla üldplaneeringuga on muuhulgas esitatud tingimus, et tiheasustusalasid läbivate
raudteede äärde tule kavandada kaitsehaljastuse rajamine.
Tallinna linna üldplaneering käsitleb samuti Tallinna ringraudtee rajamist. Tallinna
raudteesõlm koosneb kolmest raudteeliinist: Tallinn-Tapa, Tallinn-Keila ja Tallinn-Pärnu,
kogupikkusega 56 km (linna territooriumil). Kümne sõlmesise harutee kogupikkuseks on 66,3
km. Raudteesõlme koosseisus on 9 jaama ja 8 peatuskohta reisijatele.
Tallinna raudteesõlme areng peab vastama linna, kui terviku, huvidele, teenindama linnas ja
selle lähipiirkonnas paiknevaid sadamaid, tagades seejuures üldise keskkonnaseisundi ja
turvalisuses paranemist, eriti mürataseme osas.
Tallinna raudteesõlme arengu osas on üldplaneeringus esitatud ettepanek
- uurida planeeringuperioodil Kopli Kaubajaamast Paljassaarele raudteetunneli rajamise
teostatavust ja asuda positiivse tulemuse korral seda rajama vastavalt piirkonna
sadamate kaubavookasvule;
- suunata rongid Tallinna keskosast mööda, rajades Saue-Männiku vahele ühendustee,
mis on ühtlasi vajalik ka Paldiski sadama teenindamiseks;
- tagada teise tee rajamine Lagedi-Maardu ja Maardu-Muuga lõigul;
20 / 49
- rajada Männiku jaama ja Tallinn-Tapa jaamavahe ühendustee Aruküla jaamas;
- laiendada kaubavedude kasvava nõudluse täitmiseks Maardu, Muuga, Männiku ja
Paljassaare jaamu.
Joonis 5. Raudteevõrk. Väljavõte Tallinn üldplaneeringust.
Keila ja Tapa üldplaneeringutes (ega koostatavates üldplaneeringutes) ei ole välja toodud
ringraudteega seonduvaid küsimusi.
(b) Detailplaneeringud
Perspektiivset ringraudtee koridori on kajastatud üksikutes detailplaneeringutes. Riigi
eriplaneeringu menetluse raames vajab täpsemat analüüsi, kas on selliseid detailplaneeringuid
aga ka projekteerimistingimusi või detailplaneeringut täiendavaid projekteerimistingimusi, mis
võiksid mõjutada Tallinna ringraudtee trassi kulgemist. Kuigi nii Saue, kui ka Saku valla
üldplaneeringutes on Tallinna raudteeümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) koridori
sanitaarkaitsevööndi laiuseks arvestatud 120 m, ei ole sellest detailplaneeringutes kinni peetud.
Viidates OÜ Reaalprojekt poolt koostatud eskiisprojektile (Töö nr P18048 TALLINNA
RINGRAUDTEE SAUE – LAGEDI LÕIK, Tallinn 2018):
Maakonnaplaneeringus kavandatud Tallinna ümbersõiduraudtee üldjuhul detailplaneeringutes
kajastamist ei leia, erandiks on lõik, kus trass kattub varasemalt kavandatud Saue-Männiku
raudtee trassiga
Raudtee koridor leiab kajastamist alljärgnevates detailplaneeringutes:
1. Laagri alevik 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km raudtee, Vääna jõe
ja Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneering
21 / 49
Planeeringus on kajastatud Saue ja Saku valla üldplaneeringute järgne perspektiivne raudtee.
Käesoleva eskiisprojekti seisukohast on kitsaskohaks detailplaneeringus raudtee jaoks
ettenähtud koridor koos kaitsevööndi piiriga (30+30m), mis seab jäigad piirangud trassi
paiknemisele detailplaneeringut läbivas ulatuses. See mõjutab omakord suhteliselt pikas
ulatuses ka raudtee trassi kulgemist mõlemal pool detailplaneeringu ala. Lisaks tekitab
küsitavust kavandatava teedevõrgu ristumine raudtee trassiga, mille kohta detailplaneeringus
sisulist lahendust ei anta.
Joonis 6. Väljavõte viidatud detailplaneeringu 1 põhijoonisest. OÜ Reaalprojekt, Töö nr
P18048.
2. Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja detailplaneering
Planeeringus on kajastatud Saku valla üldplaneeringute järgne perspektiivne raudtee.
Detailplaneeringus on raudtee jaoks ettenähtud koridor 110m, mis erinevalt eelmainitud
detailplaneeringust võimaldab olulisemalt pandlikumat ringraudtee kavandamist ning ei sea
kitsaid piiranguid selle kulgemiseks ka väljaspool detailplaneeringu ala.
Joonis 7. Väljavõte viidatud detailplaneeringu 2 põhijoonisest. OÜ Reaalprojekt, Töö nr
P18048. Perspektiivne raudteekoridor on märgitud oranži viirutusega.
22 / 49
4.1.3. Rööpmelaius
Täna on Eestis kasutusel rööpmelaius 1520/1524 mm. Rail Baltica ehitatakse Euroopas
levinuima rööpmelaiusega 1435 mm. Arvestades Rail Baltic Estonia OÜ 18.04.2019 ja Eesti
Raudtee AS 15.04.2019 kirjades toodud seisukohti, ei saa ringraudtee ja RB trassilõigu kattuvas
lõigus kasutada dual-gauge lahendust. Ringraudtee ehitamine on võimalik ainult tavalise ehk
1520/1524 mm rööpmelaiusega. Kuna ringraudtee ehitamise eesmärk on ühendada erinevad
raudteed, mis on tavapärases kasutuses, siis on sobilik valida 1520/1524 mm rööpmelaius. Rail
Baltica rööpmelaius on kasutuses ainult selleks ette nähtud raudteekoridoris ja 1435mm laiuse
kaustamine ei tagaks võimalust idasuunalise kaubavedude sujuvaks ümbersuunamiseks.
Kaubavedusid puudutava alternatiivse lahendusena saab riigi eriplaneeringu menetlemise
käigus kaaluda ümberlaadimist Rail Balticu trassil sõitvatele rongidele Soodevahe
kaubajaamas. Rail Baltica Soodevahe kaubajaama sisenemine 1520 mm rööpalaiusega peab
toimuma lõuna poolt ehk kasutades selleks ringraudtee Tapa suunas minevat kaubaharu.
4.1.4. Kattuvus Rail Balticuga
Tallinna ringraudtee planeerimisel tuleb arvestada, et riigihalduse minister on oma käskkirjaga
kehtestanud Rail Baltic Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“, millega määrati ligi 350 m laiune trassikoridor koos teede ristumisteks
vajalike aladega Rail Baltic raudtee elluviimiseks. Rail Baltica Harju maakonnplaneeringu
koridoris sätestatud piirangud (sealhulgas maakasutustingimused) kehtivad kuni raudtee
valmimiseni. Lõplik raudtee paiknemine ning tehniline lahendus selguvad ehitusloa menetluse
raames. Rail Baltica raudtee projekteerimisel arvestatakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi 19.08.2019 kirjas nr 24.5-6/19-0095/6216 antud suunistega,
mille kohaselt tagatakse piisav ruumivajadus konfliktkohtades nii Rail Baltic raudtee kui ka
Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kajastatud Tallinna ringraudtee tarbeks. Riigi
eriplaneeringu koostamisel Rail Baltica Soodevahe kaubaterminali perspektiivse lahenduse
osas tuleb täpsemat informatsiooni lahenduse osas küsida. 24.01.2019 ja 01.03.2019 kirjades
soovis MKM esiagselt lahendada rööpmelaiuse küsimust ringraudtee Rail Baltic raudteega
kattuvas lõigus dual-gauge lahendusena. Nimelt, pidas MKM võimalikuks, et kahe
rööpapaariga RB raudtee üks rööpapaar ja ringraudtee üks rööpapaar paigutatakse samasse
asukohta dual-gauge lahendusega.
Taotleja, olles konsulteerinud Eesti Raudtee AS ja Rail Baltic Estonia OÜ’ga leiab, et dual-
gauge lahendus ei ole ringraudtee rajamiseks tehniliselt teostatav ega parim või soodsaim
lahendus, millega on Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium nõustunud. Seda eelkõige
järgmistel põhjustel:
1. Dual-gauge lahendus avaldab mõju RB ja ringraudtee läbilaskevõimele (sh RB
opereerimisplaanile), kiirustele ja juhtimissüsteemile38 RB trassil;
2. ringraudtee tulevane elektrifitseerimise võimalus on raskendatud, kuna RB ja 1520 mm
rööpalaiusega raudteel on erinevad toitepinged;
3. lahendamata oli küsimus, kas dual-gauge lahendus ehitatakse kohe ühes RB-ga valmis
või hiljem.
38
Seejuures eriti fakt, et maailmas ei ole teadaolevalt pretsedenti ega jätkusuutlikku tehnilist lahendust Eesti
raudteedel praegu kasutava signalisatsioonisüsteemi ja RB-l kasutama hakatava Euroopa raudteejuhtimissüsteemi
ERTMS ühildamiseks.
23 / 49
a) Hiljem (ümber) ehitamine oleks olnud märkimisväärselt kallim. Lisaks oleks
tekkinud vajadus vähemalt ühe RB raudteeharu ekspluatatsioonist välja
minekuks dual-gauge lahenduse ehitusperioodiks;
b) Mõistlikum on ehitada kohe RB raames veidi laiemad silded ja avad (kuni 85%
CEF vahenditest), mis võimaldaks hiljem paigutada 1520 mm rööpalaiusega
ringraudtee RB kõrvale. Vastava suunise andis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 18.09.2019 RB Rail AS-le ja Rail Baltic
Estonia OÜ-le;
4. ebaselgus oleks olnud selles, kas dual-gauge lahendust hakatakse kasutama ühel või
mõlemal RB rööpapaaril. Kui ühel rööpapaaril, siis oleks tegemist muutsuunalise dual-
gauge raudteega ning oleks tekkinud küsimus, kas selline lahendus on RB standardile
vastaval raudteel lubatud (ohutus, kiirused 240km/h, tehniline teostatavus,
läbilaskevõime);
5. RB ja ringraudtee kohalike peatuste taristu ristkasutus võimalused (nt mõlema
rööpmega sobivad ooteplatvormid, peatuskohtade juures vajalikud pöörmed);
6. regionaalrongiliikluse võimekus ringraudteel (mis on maakonna jaoks väga oluline ja
tuleneb kehtivast maakonna arengustrateegiast).
Joonis 8. Dual-gauge lahenduse probleemsed kohad.
Riigi eriplaneeringu koostamisel ei tule analüüsida dual-gauge lahendust Rail Baltic raudteega
kattuvas lõigus vaid peab analüüsima Rail Baltica põhiprojekti järgsest lahendust eesmärgiga
mitte seada tulevikus täiendavaid piiranguid rööbasteede ümberehitusele, rekonstrueerimisele
või uute rööbasteede ehitusele raudtee kinnistul.
4.2. Ringraudteega seotud rajatised, sealhulgas ümbritsev transpordivõrgustik
24 / 49
Ringraudtee käitamiseks on vaja rajada ka reisirongide peatuskohad ja juurdepääsud.
Ringraudtee võimalike peatuskohtade tiheduse määrab samuti riigi eriplaneering, kuna peatuste
vajadus sõltub raudtee asukohast.
Kuna Keila linnas ei ole mingit võimalust üldplaneeringuga mõjutada kaubavoogude mahtu ja
minimeerida kaubavedude (eriti ohtlike veoste) olulise suurenemisega kaasnevaid riske, siis
leiab Keila linn, et ainult ühe raudteeülesõidu olemasolu Keilas on oluliseks riskifaktoriks linna
arengule. Sellest tulenevalt on Keila linn asunud seisukohale, et Keila lõunapoolne
ümbersõidumaantee tuleb välja ehitada enne Tallinna ringraudtee käivitamist ning lõunapoolse
ümbersõidumaantee ja raudtee ristumine peab olema eritasandiline. Ühtlasi peab Keila linna
läbival raudteel olema ohutu ning keskkonnasäästlik kaubavedu ning see ei tohi halvendada
elurajoonide elamistingimusi. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise raames tuleb
analüüsida leevendusmeetmete (nt müra, vibratsioon, tänava- ja teedevõrgu ümberehitamine,
sh raudtee poolt poolitavate asulate ühendamine kergliiklejatele ja/või liiklusele) rakendamise
vajadust kuni Paldiskini välja, mis võivad muuta juba tänased olud olemasoleva või tulevase
raudtee ääres elavatele isikutele paremaks.
Rail Baltica maakonnaplaneeringuga on osaliselt lahendatud lõunapoolse trassialternatiivi
ristumised olemasolevate infrastruktuurirajatistega. Riigi eriplaneeringu ülesanne oleks kogu
raudteega seotud taristu, sealhulgas teedevõrgu, võimalike elektriühenduste ja muu taolise
kavandamine. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus tuleb vastavat teemat käsitleda. Kuivõrd
Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seoses Tallinna ringraudteega teinud ettepanekud
üleriigilise planeeringu tegevuskavasse, tuleb sellekohaseid arenguid jälgida ja arvesse võtta.
Rail Balticalt on riigi eriplaneeringu koostamisel ja planeerimisel soovitav küsida tehnilisi
dokumente, näiteks Rail Baltic Utility Requirements 04.04.2019 ja Design guidelines-i.
Planeerimisel võib nimetatud dokumentidest lähtuda, aga kuivõrd need pole täitmiseks
kohustuslikud, võib lähtuda ka teistest nõuetele vastavatest tehnilistest tingimustest.
25 / 49
5. RIIGI ERIPLANEERINGU KOOS TAMINE
5.1. Kavandatavad uuringud ja nende ala
Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduvad erinevad keskkonnauuringud.
Keskkonnauuringud viiakse läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse raames, mis
tehakse riigi eriplaneeringus kaheetapilisena. Esmalt hinnatakse mõjusid asukohavaliku
menetluses ning seejärel detailse lahenduse menetluses. Detailse lahenduse menetluses on
võimalik paralleelselt läbi viia ka keskkonnamõju hindamise menetluse jaoks vajalikud
uuringud, et tagada kehtestatava planeeringu lahenduse asjakohasus ning ühtlasi valmistuda
järgnevateks loamenetlusteks.
Tallinna ringraudtee trassialternatiividel ja nende vahetus läheduses planeeringualal paiknevad
keskkonnakaitselised piirangud on esitatud alljärgnevatel joonistel.
Mõlema trassialternatiivi koridorides leidub I ja II kategooria kaitsealuseid liike. I kategooria
kaitsealuseid liike leidub Rae valla ja Saku valla territooriumidel lõunapoolses trassikoridoris
ning Tallinna linna ja Saku valla territooriumidel põhjapoolses trassikoridoris.
II kategooria kaitsealuseid liike leidub lõunapoolsel alternatiivil Saku valla territooriumil ning
põhjapoolsel alternatiivil Tallinna linna ja Saku valla territooriumidel.
Tallinna linna territooriumil kulgeva põhjapoolse alternatiivi trassikoridoris esineb III
kategooria kaitsealuseid looma- ja taimeliike. Saue ja Saku valla territooriumil kulgeva
trassikoridoris leidub III kategooria kaitsealuseid loomaliike.
Lõuna poolse alternatiivi trassikoridoris leidub vääriselupaik Rae valla territooriumil.
Joonis 9. Vääriselupaigad ja kaitsealused liigid.
Nii põhja- kui lõuna trassialternatiivil paikneb mitmeid kaitsealasid. Trassikoridorides Natura
2000 võrgustiku alasid ei paikne. Lähim neist on Rahumäe loodusala RAH0000451, paikneb u
900 m kaugusel ringraudtee põhjapoolse trassikoridorist (vt joonis 10).
Kavandatava tegevuse ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei saa siiski täielikult
välistada. Ringraudtee eriplaneeringu kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
26 / 49
kaasnevat võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale tuleb selgitada keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmis.
Maakonnaplaneeringuga määratud perspektiivsed raudteekoridorid jäävad valdavalt
linnalistesse asulatesse ning Natura 2000 võrgustiku aladele mõju ei avalda.
Maakonnaplaneeringuga paralleelselt oli koostamisel maakonnatasandi teemaplaneering „Rail
Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning keskkonnamõju strateegiline
hindamine, sh Natura hindamine.39
Tänase seisuga on teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“
ning keskkonnamõju strateegiline hindamine, sh Natura hindamine, läbi viidud. Siiski tuleb
sellele lisaks läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine võttes arvesse, et Rail Baltica
keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus pole Tallinna ringraudteega arvestatud ning
põhjapoolne trassikoridor ei kattu üldse ning lõunapoolne koridor kattub vaid osaliselt Rail
Baltica trassikoridoriga.
Joonis 10. Kaitsealad ja Natura 2000.
Mõlemad trassialternatiivid läbivad rohelist võrgustikku kõikidel kohalike omavalitsuste
territooriumidel (vt joonis 11).
39
Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu KSH aruande tabelile 6 “Harju maakonna ruumilise arengu põhimõtted
ja suundumused ning asukohavalikute ja kavandatavate tegevustega kaasnev eeldatav mõju Natura 2000
võrgustiku alade”, lk 57.
27 / 49
Joonis 11. Roheline võrgustik.
Trassialternatiivid ei läbi väärtuslikke maastikke. Lähimad neist, Mustamäe nõlv ja Kadriorg,
paiknevad põhjapoolsest trassialternatiivist u 600 m kaugusel (vt joonis 12).
Joonis 12. Väärtuslikud maastikud.
Raudteeliikluse intensiivistumisel või uute raudteega seotud infrastruktuuriobjektide rajamisel
tuleb täpsemalt hinnata raudteeliiklusega kaasnevaid mõjusid kuni Paldiskini välja.
Raudteeliikluse prognoose tuleb analüüsida riigi eriplaneeringu koostamise käigus, võrreldes
28 / 49
erinevaid stsenaariume seoses raudtee sotsiaal-majandusliku mõjuga, arvestades sealjuures nii
kauba- kui ka reisijateveoga.
Võib lisada, et raudteeliikluse kahekordistumisel suurenevad liiklusest tingitud ekvivalentmüra
tasemed (päeva või öö nn keskmine müratase) 3 dB võrra.40
Võimalikud kliimamuutuste poolt mõjutatavad sektorid ja vastavad leevendusmeetmed
transpordi ja taristu osas41:
- viia läbi teede (maanteed, raudteed, mereteed) haavatavuse hinnang;
- liikluse jaotamise võimalikkus ekstreemsete olude korral (st vastava teedevõrgu
olemasolu).
5.2. Keskkonnauuringud
Riigi eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks on vaja läbi viia erinevad keskkonnauuringud.
Uuringud on sisendiks lisaks mõju hindamisele ka ringraudtee tehnilise lahenduse ja hilisema
ehitusprojekti koostamisele. Vajalikud uuringud määratletakse riigi eriplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis. Riigi eriplaneeringu koostamise raames
lähtutakse programmis nii asukohavaliku kui ka detailse lahenduse menetluses.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne esitatakse asukohavaliku menetluses (I etapi
aruanne) ja detailse lahenduse menetluses (detailse lahenduse KSH aruanne). Riigi
eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne on ühtlasi sisendiks
detailsema lahenduse koostamise aruandele, see tähendab, et omab programmi laadset mõju
järgnevale etapile.
Riigi eriplaneeringu koostamisel tuleb läbi viia laiapõhjaline asjakohaste mõjude hindamine,
kuna PlanS läbiv põhimõte on laiapõhjaline mõjude hindamine, mitte üksnes keskkonnamõju
strateegilise hindamise teostamine, mille skoop ei hõlma kõiki planeeringu seisukohalt olulisi
kaalutlusi.
Üldistatult on riigi eriplaneeringu programmis käsitletavad teemad järgnevad:
mõju floorale ja faunale;
mõju kaitsealadele ja kaitsealustele liikidele;
mõju Natura 2000 võrgustiku aladele;
mõju maakasutusele ja planeeringutele, sh maakasutuse muutusest tulenev mõju
(pöördumatu mõju: raadamine, maa sihtotstarbelise kasutamise takistamine/raskendamine);
mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale;
mõju maastikele ja kultuuripärandile;
mõju rohelisele võrgustikule;
mõju linna roheladele (sh puhke- ja virgestusalad);
mõju loodusressursside kasutamisele;
mõju pinna- ja põhjaveele;
mõju välisõhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitele ning rahvatervisele;
müra ja vibratsioon;
40
Harju maakonnaplaneeringu KSH aruanne, lk 73.
41
Harju maakonnaplaneeringu KSH aruanne, lk 82, tabel 8.
29 / 49
mõju transpordile ja liiklusele;
mõju energeetikasektorile, sh arvestades energiavarustuskindlust, -julgeolekut, lisanduvat
tarbimismahtu jms.
Kavandataval tegevusel on oluline mõju Eesti energeetika, kliima ja välisõhu valdkonnaga
seotud eesmärkidele, mistõttu tuleb nendega arvestada KSH koostamisel. Mõju hindamisel
tuleb muuhulgas arvestada dokumentidega „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani
2030“ ning „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Olulist tähelepanu tuleb pöörata
kliimamuutustest tingitud ilmastiku muutustele ja sellega kaasnevate tavapäratute tingimuste
sagenemisele (nt sooja/külma vaheldumine talviti, jäitepäevade arvu kasv, suvised kõrgemad
keskmised temperatuurid, pikemad kuuma perioodid, sademete intensiivistumine ja
üleujutusoht). Sellest võivad olla tingitud nt elektriliinide tõrked, raudtee deformatsioon ehk
rail track buckling oht, suurenevad koormused raudteega seotud rajatistele (sillad, tunnelid jne).
Mõju hindamise etapis antud hinnangud ja leevendavad meetmed on oluliseks sisendiks
raudteede ja seotud rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel, et oleks tagatud nende rajatiste
vastupidavus. Esitatavad hinnangud ja leevendavad meetmed on juhisteks ehitusprojekti
koostamisel, kui kehtivad standardid ja projekteerimisjuhised ei arvesta võimalike
kliimamuutustest tingitud ekstreemolukordade sagenemisega.
Projekti kavandamise käigus tuleb uurida, kuidas selle elluviimine aitab kaasa
süsinikneutraalsuse saavutamisele (süsinikjalajälje vähenemine, alternatiivkütuste
kasutuselevõtu edendamine raudteetranspordis jmt). Käsitleda tuleb nii ehitustegevuse kui
käitamisaegseid mõjusid.
5.3. Rahastamisetapid ja hinnakalkulatsioon
Riigi eriplaneeringu rahastamisetappide eristamise aluseks on PlanS-s sätestatud riigi
eriplaneeringu menetlusetapid (asukoha eelvalik ja detailne lahendus) ning nende etappide
raames läbi viidav keskkonnamõju strateegiline hindamine (programm ja aruanne mõlema
menetlusetapi kohta).
Põhimõttelise nõusoleku riigi eriplaneeringu rahastamises osalemiseks on andnud Tallinna
Linnavalitsus, tehes sealjuures ettepaneku riigi eriplaneeringu tellimise rahastamiseks
riigieelarvest, sest ringraudteed tuleks käsitleda riiklikult olulise objektina, millel on eeldatavalt
oluline mõju riigi majanduse arengule, elanikkonna turvalisuse tagamisele, riigikaitsele ja
kliima eesmärkide saavutamisele.
5.3.1. Asukoha eelvalik
Asukoha eelvalik on tööde teostamise mõttes võimalik jaotada alljärgnevateks etappideks:
1. asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
programmi koostamine ja menetlemine, sh etapi tulemuste saavutamiseks vajalike uuringute
määratlemine;
2. asukoha eelvaliku alternatiivide planeeringu koostamine ja menetlemine kuni asukoha
eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande
vastuvõtmiseni;
3. keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp – aruande koostamine ja
menetlemine kuni asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese
etapi aruande vastu võtmiseni;
4. asukoha eelvaliku etapi raames läbi viidavad eelvalikut ja keskkonnamõju strateegilist
hindamist toetavad uuringud, mis eeldatavalt sisaldavad järgmist (uuringud on võimalik
hankida iseseisvalt väljaspool riigi eriplaneeringu menetlust):
30 / 49
- Trassialternatiivide võrdlev tasuvusanalüüs, äriline tasuvus, sotsiaal-majanduslik
tasuvus ning raudteeliikluse reisija- ja kaubavedude prognooside uuring;
- Trassialternatiivide võrdlev kliimamõjude ja keskkonnatervise analüüs;
- Keskkonnamõju strateegilise hindamise II etapi aruande, sh vajadusel programmi
koostamine, et valmistada ette ehitusprojekti koostamine;
- Kinnisasjade väärtuse muutumise uuring, kinnisasjade avalikes huvides omandamisega
seonduvad küsimused – oluline sisend tasuvusanalüüsi jaoks;
- Töö- ja elukohtade ning elanike liikuvusanalüüs;
- Arheoloogiliste objektide kaardistamine;
- Natura 2000 võrgustiku aladele avalduva mõju hindamine (hindamise vajaduse
tõenäosus on väike, kuid seda ei saa välistada).
Mitmete uuringute osas on kaalutlemise koht, kas teha need juba eelvaliku etapis või detailse
lahenduse jaoks. Sellised uuringuteks on näiteks loomastiku uuring ja kaitsealuste taimede
uuring (nt vältimaks riski, et ilmneb 1. kategooria kaitsealuste liikide paiknemine
raudteekoridoris), üldine geoloogia ja geodeesia ning müra modelleerimine (et omada täpsemat
teadmist leevendavate meetmete kulude paremaks arvestamiseks juba eelvaliku etapis – juhul
kui vastavad kulud mõjutavad oluliselt projekti kogumaksumust).
Valiku tegemise sobivaimaks ”kohaks” on eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamise protsess. Sel juhul on
otstarbekas, et hanke mõttes lisandub asjakohane kolmas rahastamisetapp, mille väljund
määrab täpsemalt uuringute vajaduse kahes järgmises etapis (sh. selle, millises etapis on
uuringu teostamine kõige otstarbekam).
5.3.2. Detailne lahendus
Detailse lahenduse koostamise menetlus on uuringute teostamise mõttes võimalik jaotada
alljärgnevateks etappideks:
Detailse lahenduse koostamine ja menetlemine kuni riigi eriplaneeringu vastuvõtmiseni –
olemuslikult detailplaneeringu koostamine planeeringualale, PlanS § 126 ülesannete
lahendamine.
Detailse lahenduse keskkonnamõju strtaeegilise hindamise aruande koostamine ja
menetlemine.
Detailse lahenduse ja selle KSHd toetavad uuringud:
- müra- ja vibratsiooniuuring
- radooniuuring
- põhja- ja pinnavee uuring
- reostusuuring
- ulukiuuring
- loomade liigirühmade uuring
- kaitsealuste taimede uuring
- puittaimestiku ajakohane hinnang
- geodeetilised uuringud
- geotehnilised uuringud
- liiklusuuring.
31 / 49
Sõltuvalt asukohavaliku menetluse raames tehtavatest uuringutest, võib detailse lahenduse
menetluse raames olla vajalik täpsemalt analüüsida kitsendatavaid kinnisasju, nendega
seonduvaid olemasolevaid piiranguid ning juba olemasolevat ehitusõigust. Detailse lahenduse
koostamise raames saab anda hinnangu avalikes huvides omandatava maa ja omandamisega
seonduvate kulude osas, kuna siis on valitud ringraudtee täpne asukoht.
Lisaks on detailse lahenduse koostamise raames soovitav alustada raudtee eelprojekti
koostamist. Raudtee eelprojekti koostamine võimaldab anda täpsema hinnangu ringraudtee
elluviimise osas ning jätkata peale riigi eriplaneeringu menetlust ehitusloa menetlusega. See
tagab ka, et riigi eriplaneeringut on asutud ellu viima. Raudtee eelprojekti koostamiseks on
vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise II etapi uuringud viia läbi keskkonnamõju
hindamise täpsusastmes. Seega on riigi eriplaneeringu koostamise rahastamisel valiku küsimus,
kas koos riigi eriplaneeringu koostamisega rahastada koheselt ka eelprojekti koostamist, mis
võimaldab jätkata ehitusloa taotlemisega ja kavandatu kiiremini ellu viia. Alltoodud
hinnavõrdlus lähtub samuti nimetatud kaalutlusest.
5.3.3. Hinnakalkulatsioon
Järgnevalt toome välja eeldatavad kulud seoses menetlusetappide ja uuringutega. Eeldatavad
kulud on arvutatud, tuginedes analoogsete tööde võrdlushindadele ning läbi viidud
turukonsultatsioonide tulemusel neljalt uuringu- ja konsultatsiooniettevõttelt kogutud
hinnahinnangutele. Tulenevalt ülaltoodud menetlusetappidest ja uuringutest on võimalik välja
tuua esialgne hinnang riigi eriplaneeringu koostamise kuludele.
Töö Hinnahinnangute vahemik
Planeerimismenetluses asukoha
eelvaliku tegemine ja KSH I etapi
hindamise läbiviimine
Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade 60 000 - 100 000€
ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) programmi
koostamine ja menetlemise
koordineerimine.
Täpselt koostatakse KeHJS § 36
kohane KSH programm, mis
kirjeldab mõjutatavat keskkonda ja
eeldatavalt kaasnevat olulist
keskkonnamõju. Sisendinfot saab
lõunapoolse trassi eskiisist, kuna
sisuliselt on see valitud (väikeste
mööndustega), põhja poolse trassi
osas on rohkem tegemist, kuna selles
koridoris täpsemat valikut tehtud ei
ole. Seega tuleks VTK koostamisel
juba detailsemalt uurida
põhjakoridoris trassi kulgemise
võimalusi.
Asukoha eelvaliku alternatiivide 180 000 – 200 000 €
planeeringu koostamine ja
menetlemise koordineerimine
32 / 49
põhjapoolse trassikoridori eskiisi
koostamine; lõunapoolse eskiisi
korrigeerimine; eelvaliku tegemiseks
vajalike analüüside läbi viimine.
Eelvaliku tegevused alternatiivsete
asukohtade võrdlemiseks, millega
antakse esialgne hinnang
alternatiivide mõjust:
- keskkonnakaitseliste piirangute
ja kitsenduste analüüs;
- ruumiliste piirangute analüüs;
- loetelu ja kaardistus
alternatiivide mõjualasse
jäävatest kinnistutest,
kehtestatud
detailplaneeringutest ja
väljastatud ehituslubadest ning
nende analüüs;
- ristumiste analüüs (tehnilise
infrastruktuuriga,
vooluveekogudega jm) ja sellest
tulenevad tingimused;
- vastavalt kaubavoogude
logistikale ja reisiliiklusele ning
liikluslahendustele koostatakse
hinnang transpordikoormuse
mõjust keskkonnale;
- tulenevalt alternatiiviga
hõlmatud ala tundlikkusest ja
mõju suurusest antakse hinnang
alternatiivide teostatavusest
keskkonnaaspektist;
- tehnilise eskiisi alusel ja
keskkonnatingimustest
lähtuvalt saab hinnata esialgset
maksumust.
Keskkonnamõju strateegilise 60 000 - 150 000 €
hindamise esimene etapp (sh
olulisemad sotsiaalmajanduslikud
mõjud - kohalik ja regionaalne areng
(esmajoones seoses Lääne-Harju
piirkonnaga); turvalisus ja
elukeskkonna kvaliteet (esmajoones
seoses Tallinna kesklinnaga).
Alternatiivide hindamise ja
tasuvusanalüüside alusel valitakse
sobivaim alternatiiv, millele tehakse
2. etapis KMH täpsusastmes KSH.
33 / 49
1. etapi uuringud
Trassialternatiivide võrdlev 150 000 - 200 000 €
tasuvusanalüüs, äriline tasuvus,
sotsiaal-majanduslik tasuvus
Trassialternatiivide võrdlev 100 000 €
kliimamõjude ja keskkonnatervise
analüüs
Töö- ja elukohtade ning elanike 50 000 - 60 000 €
liikuvusanalüüs
Kinnisasjade väärtuse (muutuse) 50 000 €
uuring (sisend tasuvusuuringusse)
Arheoloogiliste objektide 20 000 – 30 000 €
kaardistamine
Rohelise võrgustiku toimimise 25 000 – 50 000
analüüs
Natura 2000 võrgustiku aladele 10 000 €
avalduva mõju hindamine (hindamise
vajaduse tõenäosus on väike, kuid
seda ei saa välistada) –
2. etapp
Detailse lahenduse koostamine ja 120 000 - 300 000 €
menetlemise koordineerimine.
Detailse lahenduse KSH aruande 60 000 – 250 000 €
koostamine ja menetlemise
koordineerimine. KMH KSH
täpsusastmes, toetudes varem tehtud
tööle, mida detailiseeritakse ja
täiendavatele uuringutele.
Õiguslik analüüs kitsendatavate 50 000 €
kinnisasjade, nendega seonduvate
olemasolevate piirangute ning juba
olemasoleva ehitusõiguse osas.
Hinnang avalikes huvides
omandatava maa ja omandamisega
seonduvate kulude osas.
2. etapi uuringud
Geodeetilised uuringud 50 000 €
Geotehnilised uuringud 150 000 €
Müra- ja vibratsiooniuuring 15 000 – 30 000€
Radooniuuring. Olemasoleva info, 0 - 15 000 €
varasemate uuringute ja
radoonikaardi põhjal.
Pinnasevee uuring 15 000 €
Reostusuuring. Kättesaadava info ja 15 000 – 20 000€
visuaalse ülevaatuse põhjal.
Loomastiku ehk ulukiuuring. 20 000 €
Varasemate uuringute ja kohapealse
ülevaatuse alusel hinnatakse loomade
34 / 49
liikumist ökoduktide ja tunnelite
kavandamiseks.
Erinevate loomaliigi rühmade 40 000 €
uuringud
Puittaimestiku ajakohane hinnang 20 000 €
Kaitsealuste taimede uuring 20 000 €
Liiklusuuring 20 000 €
Ehitusprojekti koostamine paralleelselt
riigi eriplaneeringu 2. etapiga
Raudtee ja sellega seotud rajatiste 1 500 000 € - 2 000 000 €
ehitusprojekti koostamine.
Ehitusprojektiga lahendatakse ka
sildade ja ristumistega seonduv,
ühendused depoode ja kaubajaamaga
jne. Ehitusprojekt koostatakse
mahus, et see vastaks ehitusloa
saamiseks vajalikele nõuetele ja
tingimustele ning mille alusel on
võimalik alustada ehitustegevusega.
Kokku hinnangute keskmise alusel 3 375 000 €42 €
Kokku ehitusprojekti koostamata 1 280 000 – 1 950 000 €
Kokku maksimaalse hinnahinnangu 3 950 000 €
alusel
Planeeringu koostamiseks sõlmitavate teenuslepingute mõttes on rahastusetappide eristamiseks
vähemalt 3 alternatiivset võimalust:
kogu protsessi (kõik etapid, eriplaneering ja selle KSH) hõlmav leping, mille raames
protsessi etappidega kooskõlalised rahastamisetapid on vaheväljundite alusel tehtavad
osalised väljamaksed (Lahenduse tugevused: ühtne protsessi juhtimine, erinevate etappide
parim koordinatsioon; Lahenduse nõrkused: järgnevate etappide hind sõltub eelnevate
etappide tulemustest, spekulatiivsed ja riskantsed hinnapakkumised);
kaks eraldi lepingut – üks eriplaneeringu koostamiseks ja teine KSH läbiviimiseks
(Lahenduse tugevused: sõltumatum KSH; Lahenduse nõrkused: keerukam protsesside
koordinatsioon);
hankeid ja rahastusetappe eristatakse planeerimisprotsessi etappide alusel:
- asukoha eelvalik ja selle KSH (siin on lisaks võimalik eristada ka ettevalmistav
lähteülesande etapp),
- detailne lahendus ja selle KSH (Lahenduse tugevused: 2. etapi raames läbiviidad tööd
on täpsemalt määratletud; Lahenduse nõrkused: protsessi etappide omavaheline nõrgem
koordinatsioon, täiendav ajakulu etappide vahelise hanke läbiviimiseks;
2 ja 3 lahenduse kombinatsioon, kus lisaks etappidele on eristatud ka eriplaneeringu
koostamise ja KSH läbiviimise tööd.
Kõigil alternatiivsetel juhtumitel korraldatakse eraldi hanked mõlema etapi teostamiseks
vajalike valdkondlike uuringute tellimiseks.
42
Sellele summale lisanduvad hetkel puudu olevate uuringute summad (nt põhjavee uuring, mis võib osutuda
vajalikuks täiendama geotehnilisi uuringuid).
35 / 49
Turukonsultatsioonide tulemuste üldistusena on otstarbekaim variant eristada riigi
eriplaneeringu koostamisel ja menetlemisel kolme rahastusetappi, mille väljundid määravad
järgnevate etappide tööde täpsema loendi:
1. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
programmi koostamine ja menetlemine
2. Asukoha eelvalik koos KSHga
3. Detailne lahendus koos KSH/KMHga.
5.4. Projekti ajakava ja riskianalüüs
Käesolevaga taotlusega koos esitame näitlikustatud tegevusplaani, et selgitada millises
ajakavas on võimalik viia läbi ringraudtee rajamiseks vajalikud menetlused, projekteerimine ja
ehitamine (vt LISA 2).
Ajakava on koostatud põhimõttel, mis on õiguslikult võimalik. Ajakava koostati, eeldades, et
kõik toimingud ja uuringud teostatakse nõutava põhjalikkusega. Ajakava praktiline teostatavus
sõltub suurest hulgast Taotlejast sõltumatutest teguritest. Samas on selge, et on võimalikud ka
ettenähtamatud takistused. Menetluste ajakava sõltub eelkõige uuringute tulemustest kui ka
sellest, kuidas kulgeb koostöö erinevate menetlustoiminguid teostavate ametkondade vahel ja
strateegilist keskkonnamõju hindamist juhtiva konsultandiga.
Käesolevaga taotlusega koos esitame ka kirjelduse võimalikest riskidest nende mõjudest ja
maandamismeetmetest (vtLisa 3). Järgnevate menetlusetappide jooksul on vajalik täpsemalt
tegeleda tuvastatud riskidega ning hinnata riski esinemise tõenäosust. Seejärel tuleb valida
sobivad maandamistaktikad ning tegevused. Rakendada on vaja ka riskiseireprotsess ning
määrata vastutavad isikud.
6. RIIGI ERIPLANEERINGU ELLUVIIMINE, SH ELL UVIIMISEKS
VAJALIKUD TEGEVUSED JA NENDE JÄRJEKORD
Riigi eriplaneeringu menetluses on võimalik ette näha planeeringu etapiviisiline elluviimine,
sealhulgas kavandatavate tegevuste järjekord.43 Tallinna ringraudtee elluviimine on võimalik
etapiviisiliselt, kasutades erinevaid trassialternatiive, kui see ostutub analüüsimisel
otstarbekaks ja põhjendatuks. Näiteks alustades põhjapoolsest koridorist ja teise etapina
realiseerida lõunapoolne alternatiiv. Sealjuures tuleb arvestada erinevate trasside
sotsiaalmajanduslike mõjudega. Ühtlasi vajab analüüsimist planeerimisseaduse nõue alustada
REP elluviimist 5 aasta jooksul kehtestamisest. Isegi kui ringraudteed ei hakata REP
kehtestamisest 5 aasta möödumisel kohe ehitama või ehitatakse etapiviisiliselt on mõistlik
teostada riigil kruntimine ja maade omandamine ringraudtee tarbeks peale riigi eriplaneeringu
kehtestamist vastavalt projekteerimisel välja selgitatud reaalsele maavajadusele.
Riigi eriplaneeringu elluviimiseks on vajalikud järgmised tegevused:
1. Vajadusel keskkonnamõju hindamise läbiviimine;
2. Tehniline projekteerimine ehitusloa saamiseks vajalikul tasemel;
3. Ehitusloa taotlemine;
4. Ehitamine (sh raudteega seotud rajatiste (ümber) ehitamine);
43
PlanS § 3 lõige 5.
36 / 49
5. Kasutusloa saamine;
6. Testimine.
Loetletud tegevuste ajakava on näitlikustatud LISA 2.
Praegusel ajal ei ole teada keskkonnakaitselisi, geoloogilisi vm põhjuseid, mis välistaksid
ringraudtee kavandamiseks koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus.
37 / 49
LISA 1
KAASAMISKAVA 44
Kava peamine eesmärk on anda praktilised tegevusjuhised puudutatud isikute kaasamiseks Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise ja
elluviimise teemadel. Kaasamiskava kirjeldab detailselt kommunikatsiooni- ja kaasamistegevusi, mis on vajalikud lahendusteni jõudmisel.
Kaasamiskava edukal elluviimisel saavutatakse järgmised tulemused:
1. Rohkem inimesi osaleb otsustusprotsessides. Erinevate huvide arvesse võtmine vähendab otsuse vaidlustamise võimalust, sest puudutatud
isikutel on võimalik menetluse käigus oma seisukohad esitada.
2. Otsused on kvaliteetsemad ja inimestele paremini mõistetavad.
Järgmisena on esitatud kaasamise osapooled, meetod ja plaan.
Nr Osapool Tegevus ja selle Kaasamise viis Osapoole kaasamise Tähtaeg Vastutaja
eesmärk oodatav tulemus
PlanS § 31 lg 1 Vastavalt PlanS-le Selguvad menetluse Riik
(kooskõlastus) Konsulteerimine/ kestel
PlanS § 31 lg 2 osalus/
(arvamus) informeerimine/
Konsulteerimine/ Arvamus Jooksvalt REP menetleja
Kohalikud osalus/
1. omavalitsused Kaasamine informeerimine/
Konsulteerimine/ Kooskõlastus Jooksvalt REP menetleja
osalus/
2. Valitsusasutused Kooskõlastamine informeerimine/
Konsulteerimine/ Arvamus Jooksvalt REP menetleja
osalus/
3. Erasektor Kaasamine informeerimine/
Osalus/informeerimi Arvamus Jooksvalt REP menetleja
4. Maaomanikud Kaasamine ne
44
Täpsem kaasamiskava esitatakse pärast konsultatsioone. Kaasatavate ring on välja toodud alapeatükis 1.3.
38 / 49
Õiguste omajad, sh Osalus/informeerimi Arvamus Jooksvalt REP menetleja
5. load Kaasamine ne
Keskkonnaorganisat Osalus/informeerimi Arvamus Jooksvalt REP menetleja
6. sioonid Kaasamine ne
39 / 49
LISA 2
Tegevus Eeldatav ajakava Eeldatavad kulud
1. RIIGI ERIPLANEERING
1.1 Algatamine 2022 kvartal 2 0
1.2 Konsultandi valik 2022 kvartal 3 0
1.3 Planeerimismenetluses asukoha eelvaliku 2022 kvartal 4 – 2023 kvartal 2 Kulud planeerimismenetlus:
tegemine ja KSH I etapi hindamise läbiviimine 240000 – 300000 €
(keskmine 270000 €)
1.3.1 REP lähteseisukohtade koostamine ning
KSH programmi väljatöötamine Kulud KSH, sh uuringud:
1.3.2 Koostöö ja kaasamine asukoha eelvaliku 2023 kvartal 2 - 2024 kvartal 4 465000 – 650000 €
tegemisel, sh eelanalüüs puudutatud isikute (keskmine 557000 €)
tuvastamisel. (toimub läbivalt)
1.3.3 REP asukohavaliku koostamine ning KSH I
etapi aruanne
1.3.4 Asukoha eelvaliku otsustamine
1.4 Planeerimismenetluses detailsema lahenduse 2025 kvartal 1 – 2026 kvartal 4 Kulud planeerimismenetlus:
koostamine ning KSH II etapi hindamise 230000 – 600000 €
läbiviimine (keskmine 415000 €)
1.4.1 REP detailse lahenduse ja KSH II etapi Kulud KSH, sh uuringud:
aruande koostamine 365000 - 400000 €
1.4.2 Koostöö ja kaasamine 2026 kvartal 4 - 2027 kvartal 1 (keskmine 382500 €)
detailse lahenduse väljatöötamisel, sh
puudutatud isikute kinnisasjapõhine kaasamine
ning maade võõrandamisega seonduvate
küsimuste analüüs (toimub läbivalt)
1.4.3 REP menetlus (kus on arvestatud eelnevaga)
ning REP kehtestamine
40 / 49
2. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE
2.1 Eeltööd ehitusprojekti koostamiseks, sh 2025 kvartal 1 – 2029 kvartal 1 Kulud ehitusprojekti koostamiseks:
geodeesia ja geoloogia (u 2 – 4 kvartalit 1500000 – 2000000 €
sõltuvalt tehnoloogiast) (keskmine 1750000 €)
2.2 Detailsema lahenduse täpsustamine eelprojekti
staadiumis
2.3 Tehniliste tingimuste taotlemine, muu raudteega
seotud taristu projekteerimine
2.4 Põhiprojekti koostamine ja kooskõlastamine
3. EHITUSLUBA
3.1 Taotlemine 2029 kvartal 2
3.2 Keskkonnamõju hindamine – programmi faas 2029 kvartal 4 – 2030 kvartal 2
3.3 Keskkonnamõju hindamine – aruande faas 2030 kvartal 2 – 2030 kvartal 4
3.4 Loa andmine 2031 kvartal 2
4. EHITUSTÖÖD, sh loa- või 2029 kvartal 2 – 2032 kvartal 2
teavituskohustuseta tegevus
5. KASUTUSLUBA 2032 kvartal 3 – 2033 kvartal 1
6. TESTIMINE 2033 kvartal 1 – 2033 kvartal 3
7. TEGEVUSE ALUSTAMINE hiljemalt 2034 kvartal 1
41 / 49
LISA 3
RISKIANALÜÜS
1. PLANEERIMISMENETLUSE ETAPIS ILMNEDA VÕIVAD RISKID
Riski kirjeldus Osapooled Riski täpsem kirjeldus ja mõju Riski maandamise meetmed
Üldised riskid
Poliitilised riskid Riik Kuna VV otsustab riigi eriplaneeringu - Arvestada ajakavas VV tegevusega.
algatamise ja kehtestamise, siis riski mõju on,
et:
- otsuse tegemine jääb poliitilistel põhjustel
venima ning ette antud tähtaegu ei järgita;
- otsus jääb poliitilise toetuse puudumise tõttu
tegemata.
Otsustamatuse mõju on, et kavandatava
tegevusega seotud kulutused suurenevad ning
ajakavast ei ole võimalik kinni pidada.
Organisatsioonilised riskid, Riik - Ebapiisav koostöö ja vaidlused osapoolte - Osapooltel on kokku lepitud
sh koostöö ja vahel. kommunikatsioonikava, mis hõlmab
Taotleja
kommunikatsiooni muuhulgas nendevahelist kommunikatsiooni
puudujäägid osapoolte vahel Puudutatud ning avalikkuse jaoks oluliste sõnumite
omavalitsused edastamist, sh uuringute tulemuste vms (sest
riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on
Erasektor riik).
Maaomanikud,
õiguste omajad
42 / 49
Õiguslikud riskid Riik - Trassialternatiivi vaidlus, mis võib kaasa tuua - Trassialternatiivi vaidluse osas leida
maakonnaplaneeringu vaidlustamise ja/või lahendus maakonnaplaneeringu menetluses
Taotleja
muutmise menetluse, mis omakorda pikendab ning teha endast olenev, et
Puudutatud menetlust. maakonnaplaneeringut ei peaks kohtus
omavalitsused vaidlustama.
- Riigi eriplaneeringu menetluse pikenemine
Erasektor või hilisem vaidlustamine (sh populaarkaebuse - Teha analüüs kinnisasja ulatuse ja omaniku
esitamine). Kui riigi eriplaneeringu huvide kohta, et selgitada välja piiratud
Maaomanikud, vaidlustamisel rahuldatakse esialgse asjaõiguste seadmise kokkulepete
õiguste omajad õiguskaitse taotlus (EÕK), siis ei ole võimalik vajadus/sundvalduse seadmise vajadus.
jätkata plaanipäraste tegevustega ning projekti
- Selgitada välja, kas esineb riigi
elluviimine hilineb.
eriplaneeringu järgne maade
sundvõõrandamise vajadus.
- Ennetada riigi eriplaneeringu
kehtestamisest tulenevaid vaidlusi
õiguslikult kaalutletud ja põhjendatud
menetlustoimingutega ning läbimõeldud
kaasamisega. EÕK taotluse rahuldamisega
arvestada ajakava planeerimisel.
Ajakava muutumine Riik - Erinevate riskide realiseerumisest tulenevad - Analüüsida paralleelselt läbiviidavate
muudatused ajakavas, mis lükkavad uuringute või menetluste võimalikkust,
Taotleja
planeerimisetapi lõpetamist edasi ja võivad kasutada häid näiteid teiste riikide 0-
tõsta projekti läbiviimiseks tehtavaid kulutusi. bürokraatia projektidest.
- Keskkonnauuringuteks vajalike - (Keskkonna)uuringute tulemusel selgunud
loamenetluste venimine. ajakava muudatuste tulemusel tuleb kogu
projekti ajakava jooksvalt muuta ning
- (Keskkonna)uuringute tulemusel ei ole
teavitada sellest teisi osapooli.
võimalik projekti soovitud kujul ellu viia.
43 / 49
Projekti tuleb kohandada vastavaks
keskkonnatingimustele.
Majanduslikud riskid
Finantsrisk Riik - Lisauuringute tegemise vajadus ning sellest - Vajadusel peab leidma
tulenev eelarve ületamine. lisafinantseerimisallikad ning analüüsima,
Taotleja
millised oleksid lisafinantseerimise
(kaasrahastajad) - Kavandatud uuringute ette nähtud
tingimused.
maksumuse ületamine.
- Jälgida majandus- ja sotsiaalkeskkonnast
- Keskkonnauuringutest tulenevad ennetamis-
tulenevaid muudatusi ning tagada
ja leevendusmeetmete rakendamine on kallis ja
tasuvusanalüüsi asja- ja ajakohasus.
ajamahukas.
- Täiendavate finantseerimisvahendite
kaasamise vajadus võib tekitada projektis
seisakuid ja hilinemist ajakavas.
2. PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSETAPIS ILMNEDA VÕIVAD RISKID
Riski kirjeldus Osapooled Riski täpsem kirjeldus ja mõju Riski maandamise meetmed
Üldised riskid
Organisatsioonilised riskid, Riik - Ebapiisav koostöö ja vaidlused osapoolte - Kokku lepitud kommunikatsioonikava, mis
sh koostöö ja vahel. hõlmab muuhulgas riigi ja teiste osapoolte
Taotleja
kommunikatsiooni omavahelist kommunikatsiooni ning
puudujäägid osapoolte vahel Puudutatud avalikkuse jaoks oluliste sõnumite
omavalitsused edastamist, sh uuringute tulemuste vms (sest
riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on
Erasektor riik).
44 / 49
Maaomanikud,
õiguste omajad
Vead avalikes suhetes, avalik Riik Avaliku heakskiidu langus, teatud isikute/ - Planeeringu ja loamenetluste selgus ja
arvamus gruppide vastuseis. läbinähtavus (sealhulgas võimaluse korral
ühitades erinevaid paralleelseid menetlusi) ja
aktiivne kaasamine projekti võimalikult
varajases staadiumis enne sisuliste otsuste
tegemist.
Õiguslikud riskid Riik - Projekteerimise käigus ilmneb riigi - Kaaluda riigi eriplaneeringu kehtestamist
eriplaneeringu muutmise vajadus või muu alternatiivsete lahendustega või
Taotleja
täiendava planeeringu koostamise vajadus. lisatingimustega, et ennetada planeeringu
Puudutatud muutmise vajadust.
- Õigusnormide, standartide muudatused
omavalitsused
ehitamise käigus, millest tuleneb vajadus - Arvestada ajakavas õigusaktide või
Erasektor muuta ehitusprojekti ja teha täiendavaid standartide muudatustega ning planeerida
ehitustöid. eelarves lisakulutuste tegemise võimalus
Maaomanikud, ehitusprojekti muudatuste tegemiseks.
õiguste omajad
Ressursirisk Riik - Kompetentse tööjõu ebapiisavus projekti - Kaardistada planeerimismenetluse etapis
läbiviimiseks (projekteerimine, ehitamine, mõjud tööturule ning tööjõuga seonduvad
Taotleja
paigaldamine vajadused.
- Seoses riikliku järelevalve vajadusega tuleb
samuti kaardistada järelevalveasutuste
täiendav ressursivajadus.
45 / 49
- Eesti haridussüsteemis ei koolitata - Kaardistada aegsasti vajaminevate
raudteeinsenere, vastav tööjõud on vajalik leida seadmete ja masinate nõudlus ning
välismaalt.45 planeerida konkreetses ajaraamis nõutav
ressursivajadus.
- Piisava omaniku- või riikliku järelevalve
olemasolu projekti ehitusfaasi läbiviimiseks.
Ebapiisav ressurss võib kaasa tuua
ehitusvigade hilise avastamise, mistõttu
ületatakse ette antud tähtaegasid, kaasnevad
täiendavad kulud.
- Masinate ja seadmete piiratud kättesaadavaus
võib põhjustada ehitusseisakuid, võib tekkid
vajadus seadmete ja masinate impordiks
välismaalt, sh testvagunipargi import.
- Maavarade ja ehitusmaterjalide ebapiisavus,
sh rööbaste, liiprite, juhtimissüsteemi
komponentide ebapiisavus.
Ajakava muutumine Riik - Ehitusprojekti koostamise pikenemine, mis Piisava lisaaja planeerimine ehitusprojekti
mõjutab järgnevate tähtaegade täitmist. koostamiseks või ehitusvigade
Taotleja
kõrvaldamiseks ning ettenägematute
- Loamenetluste viibimine, mis toob kaasa
asjaolude maandamiseks. Lisaajaga
projekteerimiseks ja ehitamiseks ette nähtud
arvestamine tuleb võtta arvesse eelarve
tähtaegade ületamise.
planeerimisel ning sellest tuleb teavitada
huvitatud osapooli.
Keskkonnarisk Riik - Ehitustegevusest tulenev võimalik keskkonna - Täpsem keskkonnariskide analüüs ja
saastumine (maapind, õhk, jäätmed). riskide maandamise meetmed nähakse ette
45
Rail Baltica projekti Eesti osa planeerimis- ja ehitusfaasi riskianalüüs, lk 49.
46 / 49
Taotleja - Ehitustegevusest tekkivad müra- või keskkonnamõju hindamise raames, sh
vibratsioonihäiringud. keskkonnakorralduskavas.
Puudutatud
omavalitsused - Analüüsida, kas müra- ja vibratsioonihäired
mõjutaks inimeste igapäevast elu.
Erasektor
KSH/KMH raames tuleb täpsemalt
Maaomanikud, analüüsida mõju piikonnas elavatele
õiguste omajad loomadele ja lindudele.
- Tagada tõhus ehitusaegne keskkonnakava
järelevalve, sealhulgas arvestada erinevate
meetmetega projekteerimisfaasis.
- Kohustada ehituslepingute täitjaid järgima
keskkonnameetmeid.
Tehnilised riskid
Ebapiisavad alusandmed, Riik - Ilmnevad täiendavad mõjud keskkonnale, - BIM-metoodika kasutamine, mis
mis mõjutavad mille tulemusel tuleb teha täiendavad uuringud võimaldab ehitustegevust ette planeerida
Taotleja
projekteerimise tulemust ning projekti muuta, halvemal juhul muuta ning arvestada alusandmete, tehnilise
trassikoridori (võib tuua kaasa ka riigi spetsiifikaga ning ka ressursi ja ajakuluga.
eriplaneeringu muutmise vajaduse). -
Arheoloogilised leiud – mõju on täiendavad
uuringud, ajakava muutmine ning kulude kasv.
Ehitustegevuse peatumise Riik - Pooleliolevast ehitustegevusest tulenevad - Esitatakse tagatis, millega tagatakse
risk riskid, mis võivad mõjutada looduskeskkonda vahendid ning nähakse ette meetmed
Taotleja
poolelioleva ehitise ning ehitustegevuse
konserveerimiseks.
Majanduslikud riskid
47 / 49
Finantsrisk - Projekti eelarveväliste lisakulude katmise - Alternatiivsete ja täiendavate
vajadus. finantseerimise võimaluste kaardistamine.
3. KASUTUSETAPIS ILMNEDA VÕIVAD RISKID
Riski kirjeldus Osapooled Riski täpsem kirjeldus ja mõju Riski maandamise meetmed
Üldised riskid
Koostöö ja Riik - Opereerimiseks sobivate rongide - Tagada osapooltevaheline suhtlus piisavalt
kommunikatsiooni spetsifikatsioonide edastamine liiga hilja, mis varajases staadiumis, et teave jõuaks
Taotleja
puudujäägid osapoolte vahel tingib rongide saabumise ning sellest tulenevalt tootjateni piisavalt vara.
ringraudtee kasutamise viibimise.
Ressursirisk Riik - Kompetentse tööjõu ebapiisavus projekti Ressursiriski maandamise meetmed on ette
rakendamiseks (ehitise, tehnoloogia veeremi nähtud planeerimismenetluse etapis.
Taotleja
hooldamine), vajadus tuua nii oskustöölisi
välismaalt.
- Haridussüsteemis ei koolitata
raudteeinsenere, vastav tööjõud on vajalik leida
välismaalt. Tööjõud on aga vajalik raudtee
igapäevaseks toimimiseks, sh hooldus- ja
parendustööd.
Ohutusrisk Riik Ringraudtee kasutamisel tekkivad Ohutusriskide realiseerumise ja nende
õnnetusjuhtumid, kuritegelikud rünnakud vms. maandamise meetmed tuleb täpsemalt ette
Taotleja
näha vastavas riskide hindamise kavas.
48 / 49
Keskkonnarisk Riik Ringraudtee kasutuselevõtul ilmnevad Peab arvestama, et täiendavate häiringute
täiendavad mõjud keskkonnale, sh ilmnemisel tehakse vajalikud uuringud ning
Taotleja
eelhinnangutest kõrgem müra või vibratsioon nähakse ette leevendusmeetmed.
vms.
Tehnilised riskid
Ehitusvigade ilmnemine Riik - Ehitusvigade kõrvaldamiseks on vajalik Arvestada eelarve planeerimisel
kasutamine peatada, teha täiendavad uuringud ehitusvigade kõrvaldamise vajadusega ning
Taotleja
ning näha ette vigade parandamine. näha selleks ette piisavad vahendid.
Ehitusvigade mõju on ringraudtee kasutamise
Tagada piisavad õiguskaitsevahendid
peatamine ning mõju eelarvele. Arvestada
ehitusvigadest tingitud kahju hüvitamiseks,
tuleb ehitusvigade parandamisel ka
nt ehituslepingutes, ehitaja garantii vms näol.
loamenetluste läbimisega.
Majanduslikud riskid
Ringraudtee opereerimise Riik Ringraudtee opereerimise katkemisel tekivad - Varajastes majandusanalüüsides uurida
katkemine mõjud seda opereerivale ning ringraudteed jätkusuutliku majandamise võimalusi, teha
Taotleja
kasutavatele ettevõtetele. Mõjud on eelkõige täpsemad stsenaariumid tasuvuse uurimiseks
majanduslikud. ning kulu-tulu analüüsiks.
49 / 49
KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 1.1-22/22/237
Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn,
mida esindab põhimääruse alusel kantsler Merike Saks (edaspidi nimetatud „koostamise
korraldaja“) ja
Harjumaa Omavalitsuste Liit, registrikood 80195199, asukoht Sirge tn 2, 10618 Tallinn,
mida esindab Andrus Umboja (edaspidi nimetatud „huvitatud isik“),
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
lähtudes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lõikes 21 sätestatust ja poolte ühisest huvist
välja selgitada parim ruumilahendus Tallinna kesklinna läbivate ohtlike veoste ja
kaubavoogude väljaviimiseks Kopli kaubajaamast ning kaardistada olemasoleva 1520 mm
rööpmelaiusega raudteevõrgu ühendamisvõimalused Tallinna kesklinnast ringi minnes ja,
pidades oluliseks Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna linna, Rae valla, Saue valla, Keila
linna, Lääne-Harju valla, Mainor Ülemiste AS, Tehnopolis Ülemiste AS, Ülemiste Center OÜ,
Alexela Logistics, Paldiski Sadamate AS ja Tallinna Sadam AS poolset ühishuvi ja
valmisolekut osaleda huvitatud isikutest kaasfinantseerijatena selle ruumilahenduse
väljaselgitamisel ning,
võttes arvesse huvitatud isikutest kaasfinantseerija kokkulepet teostada ühishuviga seonduvad
toimingud koostamise korraldajaga Harjumaa Omavalitsuste Liidu kaudu,
sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi “koostöölepe”) alljärgnevas:
1. Koostööleppe eesmärk ja objekt
1.1. Koostööleppe eesmärgiks on leida Tallinna ümbersõiduraudtee (edaspidi Tallinna
Ringraudtee) ning selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Harju
maakonnas, samuti koostada sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus, sh
eelprojekt, ehitusõiguse määramiseks.
1.2. Koostööleppe objektiks on Tallinna Ringraudtee rajamiseks riigi eriplaneeringu
koostamiseks (sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamine ning riigi
eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute läbiviimine) koostamise korraldaja poolt
läbiviidud hankemenetlus(t)e tulemusel parima pakkujaga (edaspidi töövõtja)
sõlmitava(te) hankelepingu(te) alusel töövõtja(te)le tasumise osas poolte kaasrahastamises
kokku leppimine ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt teiste kaasrahastajate maksete
vahendamine lähtudes koostööleppe lisast 1.
2. Poolte õigused ja kohustused
2.1. Koostamise korraldaja:
2.1.1. kannab käesolevas koostööleppes ja selle lisas 1 nimetatud tingimustel ja ulatuses kulud
vastavalt koostamise korraldaja ja töövõtja(te) vahel sõlmitud hankelepingu(te)s märgitud
hinnale (hindadele), arvestades huvitatud isikutest kaasfinantseerijate poolset panust
vastavalt koostööleppe lisale 1;
2.1.2. korraldab riigi eriplaneeringu koostamist lähtuvalt planeerimisseaduses ja teistes
asjakohastes seadustes sätestatust ja kannab planeerimisseaduses sätestatud teavitustega
seotud kulud;
2.1.3. korraldab koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega vajalikud riigihanked ja teeb riigihanke
korraldamiseks vajalikud toimingud ja otsused (sh alusdokumentide koostamine,
riigihanke avaldamine, pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine,
pakkumuse edukaks tunnistamine, kõrvaldamise aluste puuduste kontrollimine jm);
2.1.4. tunnistab lisas 1 toodud või koostööleppe punkti 3.3.1. alusel määratud eeldatavat kulu ja
riigihanke eeldatavat maksumust ületava pakkumuse edukaks huvitatud isiku nõusolekul.
Huvitatud isiku mittenõustumise korral tehakse edasised otsused poolte kokkuleppel,
kooskõlas riigihangete seadusega;
2.1.5. juhib riigi eriplaneeringu koostamise protsessi avalikku kommunikatsiooni. Koostamise
korraldaja osaleb huvitatud isiku poolses üldsuse teavitustegevuses niivõrd kui see
puudutab planeeringuga seotud küsimusi.
2.2. Huvitatud isik:
2.2.1. tagab, et tal on valmisolek kanda käesoleva koostööleppe alusel ja tingimustel ning lisas
1 nimetatud ulatuses Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamisel 2022-2028
rahastamisperioodi vältel tekkivate kulude kaasrahastus (edaspidi toetus) koostamise
korraldajale koostööleppe lisaks 1 oleva kulude jaotuse alusel iga vastava aasta 1. juuliks;
2.2.2. annab käesolevale koostööleppele allakirjutamisega koostamise korraldajale riigihangete
seaduse § 43 lõike 1 tähenduses volituse Tallinna Ringraudtee riigi eriplaneeringuga
seotud riigihangete korraldamiseks, riigihangete tulemusena raam- ja hankelepingute
sõlmimiseks ning esindamiseks lepingu täitmisel. Arvestades asjaolu, et koostamise
korraldaja juhib ja korraldab Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu riigihanke
läbiviimist, samas kui huvitatud isikul on nõustav funktsioon, lepivad pooled
võlaõigusseaduse § 69 lõike 1 alusel kokku, et riigihangete seaduse § 43 lõigetes 3 ja 4
sätestatud solidaarse vastutuse kohaldamise korral peab solidaarvõlgnike omavahelistes
suhetes koostamise korraldaja täitma kohustuse täielikult ning huvitatud isikul kohustust
täita ei tule;
2.2.3. kui töö ei vasta hankelepingust tulenevatele nõuetele ning koostamise korraldaja
kohaldab leppetrahvi või viiviseid või alandab tasu kulutuste võrra, mida koostamise
korraldaja kannab tööde hankelepingu sisuga vastavusse viimiseks, tagastab koostamise
korraldaja huvitatud isikule proportsionaalselt makstud toetuse või tasaarvestab makstud
toetuse ülejäägi järgmise aasta maksega. Huvitatud isik võib koostamise korraldajale
esitada põhjendatud ettepaneku toetuse vähendamiseks;
2.2.4. nõustab koostamise korraldajat riigihanke alusdokumentide koostamisel, sh eelkõige
Tallinna Ringraudtee rajamise tehnilistes ning konsultandile sellega seonduvalt
esitatavate pädevusnõuete osas;
2.2.5. osaleb riigi eriplaneeringu koostamise ja sellega seonduva keskkonnamõju strateegilise
hindamise menetlusprotsessis, sh annab koostamise korraldajale Tallinna Ringraudtee
rajamise iseloomu ja kasutatava tehnoloogia osas vajalikku informatsiooni;
2.2.6. hoidub otse töövõtjale riigi eriplaneeringu koostamise osas nõudmiste ja siduvate juhiste
andmisest ning koostamise korraldajale planeeringu koostamise osas nõudmiste või
ettepanekute tegemisest, mis on vastuolus hankelepingu, kehtivate õigusaktide või hea
tavaga;
2.2.7. tohib ilma koostamise korraldajat teavitamata läbi viia vaid sellist teavitustegevust, mis
ei oma puutumust riigi eriplaneeringu koostamise protsessiga.
2.3. Koostööleppega sätestatud õigusi ja kohustusi ei või edasi delegeerida ilma teise
koostööleppe poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
2.4. Koostööleppe pool kohustub teist poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis
võivad mõjutada või takistada kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmist või õiguste
realiseerimist.
3. Planeeringu koostamise rahastamise tingimused
3.1. Koostamise korraldaja ja huvitatud isik finantseerivad riigi eriplaneeringu koostamise
korraldamist vastavalt 61,19% (koostamise korraldaja) ja 38,81% (huvitatud isik) ulatuses.
3.2. Koostööleppe punktide 2.1.1. ja 2.2.1. kohaselt koostamise korraldaja ja huvitatud isiku
poolt tehtavate kulude eeldatav summa ja jagunemine 2022-2028 rahastamisperioodi vältel
on toodud koostööleppe lisas 1.
3.3. Koostamise korraldaja lähtub riigihangete korraldamisel koostööleppe lisas 1 toodud
vastava kalendriaasta eeldatavate kulude summast.
3.3.1. Koostamise korraldaja kooskõlastab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
huvitatud isikuga kalendriaasta vältel planeeritavad hankemenetlused ja nende eeldatavad
maksumused pärast koostamise korraldajale riigi eriplaneeringu koostamiseks
riigieelarvest vahendite eraldamist.
3.3.2. Poolte kokkuleppel võib lisas 1 märgitud kalendriaasta summasid kohandada, eelkõige
kui see on planeerimismenetluse läbiviimise huvides vajalik ja otstarbekas või kui see on
tingitud hankemenetluses esitatud pakkumuste maksumusest või kui kalendriaasta
jooksul tekib vajadus täiendavate hankemenetluse korraldamiseks. Muudatused
kalendriaasta summades fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja
need loetakse käesoleva koostööleppe lisadeks.
3.4. Huvitatud isik kannab 1. juuliks käesoleva koostööleppe ja selle lisa 1 alusel oma osa
kalendriaasta riigi eriplaneeringu koostamise kuludest koostamise korraldaja
arveldusarvele.
3.5. Rahastamisperioodi või koostööleppe lõppemisel teeb koostamise korraldaja
ümberarvestused ja vajadusel tagastab huvitatud isikule enammakstud toetuse lähtudes
koostööleppe punktis 3.1. toodud proportsioonidest ja võttes aluseks hankelepingute alusel
töövõtjatele tasutud summad.
4. Poolte vastutus ja kinnitused
4.1. Huvitatud isik on teadlik, et:
4.1.1. koostööleppe sõlmimine ei tekita õiguspärast ootust riigi eriplaneeringu sisu osas ega
õiguspärast ootust, et riigi eriplaneering võetakse vastu või kehtestatakse sõltumata riigi
eriplaneeringu menetlemise ajast ja kulutustest;
4.1.2. koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid riigi eriplaneeringu koostamise,
koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks (välja
arvatud koostööleppe punktis 2.1.2. nimetatud teavitamiskulude kandmiseks vajalikud
vahendid) huvitatud isiku eest koostööleppe lisas 1 huvitatud isikutest kaasfinantseerijate
osas nimetatud määras ja kui huvitatud isik neid kulusid ei kanna, võib PlanS § 29 lõike
1 punktile 3 tuginedes riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise lõpetada;
4.1.3. koostamise korraldaja taotleb riigi eriplaneeringu koostamiseks, sh PlanS § 4 lõike 2
punktis 5 sätestatud mõjude hindamiseks ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike
uuringute läbiviimiseks, kaasrahastamiseks vahendeid riigieelarvest kalendriaasta
põhiselt, koostamise ajakulu arvesse võttes eelduslikult kuni aastani 2028;
4.1.4. kui koostamise korraldajal puuduvad vahendid riigi eriplaneeringu koostamise,
koostamise tellimise ja mõjude hindamise kaasnevate kulude kaasfinantseerimiseks
koostööleppe lisas 1 koostamise korraldaja osas nimetatud ulatuses, võib PlanS § 29 lõike
1 punktile 3 tuginedes riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise lõpetada;
4.1.5. riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võib lõpetada
ka PlanS § 29 lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel.
4.2. Koostööleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest
vastutavad pooled koostööleppes ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja
ulatuses.
4.3. Koostamise korraldaja poolt ei kuulu hüvitamisele seaduses sätestatud alustel riigi
eriplaneeringu lõpetamisel huvitatud isikul tekkivad võimalikud kahjud ning huvitatud
isiku tehtud kulutused ja hankelepingu(te) alusel koostamise korraldaja poolt töövõtjale
tasutud maksed.
4.4. Pooled ei vastuta käesoleva koostööleppe täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest,
kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest.
Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad
abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Pool, kelle tegevus koostööleppe järgsete
kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest
koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele.
5. Koostööleppe kehtivus
5.1. Koostöölepe jõustub sellele mõlema poole allakirjutamisest.
5.2. Koostöölepe kehtib kuni koostööleppe objektiks oleva riigi eriplaneeringu kehtestamiseni
või kuni riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
lõpetamiseni, sh PlanS § 29 lg 1 punktides 1-3 sätestatud juhtudel.
5.3. Koostöölepet võib muuta poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. Koostööleppe muutmise
kokkulepe on koostööleppe lahutamatu lisa. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on
koostööleppe muudatus tühine.
5.4. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib koostööleppe lõpetada ennetähtaegselt.
5.5. Huvitatud isik võib koostööleppe erakorraliselt üles öelda, teatades sellest koostamise
korraldajale neliteist (14) kalendripäeva ette, kui huvitatud isik loobub Tallinna
Ringraudtee rajamisest või on ilmselge, et Tallinna Ringraudteed ei ole võimalik riigi
eriplaneeringuga kaetud alal rajada, tingimusel, et huvitatud isik hüvitab koostamise
korraldajale hankelepingu(te) lõppemise hetkeks tegelikult töövõtja(te) poolt
nõuetekohaselt teostatud ja koostamise korraldajale üle antud tööde osa eest töövõtjale
tasumisele kuuluvad summad, sh hankelepingu(te) ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad
põhjendatud ja tõendatud kulud ja kahju hüvitamise nõuded, hankelepingus sätestatud
viisil ja ulatuses.
5.6. Huvitatud isik võib koostööleppe üles öelda ilma etteteatamistähtajata juhul, kui
koostamise korraldaja on töövõtjaga sõlmitud hankelepingu(d) üles öelnud ja seetõttu on
riigi eriplaneeringu koostamise jätkamine välistatud.
5.7. Kui riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine lõpetatakse
PlanS § 29 lg 1 punktides 1-3 sätestatud alusel, tasub koostamise korraldaja töövõtja(te)le
hankelepingu(te) lõppemise hetkeks tegelikult töövõtja(te) poolt nõuetekohaselt teostatud
ja koostamise korraldajale üleantud tööde osa eest, sh hankelepingu(te) ennetähtaegse
lõpetamisega kaasnevad põhjendatud ja tõendatud kulud ja kahju hüvitamise nõuded,
hankelepingus sätestatud viisil ja ulatuses. Huvitatud isik hüvitab koostamise korraldajale
töövõtjale tasutud summad lähtudes koostööleppe punktis 3.1. toodud proportsioonidest.
5.8. Koostööleppe tingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on mõlemal
poolel õigus koostöölepe erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata.
6. Volitatud esindajad ja teadete edastamine
6.1. Koostamise korraldaja volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on
Siim Orav, tel 611 3233, e-post
[email protected], või teda asendav isik.
6.2. Huvitatud isiku volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on
Kristjan Kenapea, tel 615 0365, e-post
[email protected] või teda asendav isik.
6.3. Poole volitatud esindajal on õigus esindada poolt kõikides koostööleppe täitmisega seotud
küsimustes, v.a koostööleppe muutmine ning koostööleppe ennetähtaegne lõpetamine või
ülesütlemine.
6.4. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel. Informatiivset teavet võib
edastada ka telefoni teel. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed,
peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku
vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
7. Lõppsätted
7.1. Koostööleppe täitmisel, muutmisel või lõpetamisel tõusetuvad vaidlused püüavad pooled
lahendada läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju
Maakohtus.
7.2. Koostöölepe on allkirjastatud digitaalselt.
Allakirjutamisel on koostööleppel järgmised lisad:
Lisa 1. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu eeldatavate rahastamiskulude jaotus
koostamise korraldaja ja huvitatud isiku vahel
Rahandusministeerium Harjumaa Omavalitsuste Liit
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tel: 611 3558 Tel: 615 0352
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
LISA 1 KOOSTÖÖKOKKULEPPELE NR 1.1-22/22/237
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu eeldatavate kulude1 jaotus koostamise
korraldaja ja huvitatud isiku vahel
Koostamise korraldaja Huvitatud isik
Kalendriaasta Kulu kokku
(61,19% kuludest) (38,81% kuludest)
2022 413 750 € 253 154 € 160 596 €
2023 413 750 € 253 154 € 160 596 €
2024 398 750 € 243 976 € 154 774 €
2025 836 250 € 511 661 € 324 589 €
2026 437 500 € 267 685 € 169 815 €
2027 437 500 € 267 685 € 169 815 €
2028 437 500 € 267 685 € 169 815 €
KOKKU 3 375 000 € 2 065 000 € 1 310 000 €
Rahandusministeerium Harjumaa Omavalitsuste Liit
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
1
Tabelis märgitud summad ei sisalda käibemaksu.
Koostöölepingu lisa 2
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu kaasrahastamise kohustuse Koostööpartnerite vaheline jaotus
Võetud Kohustuse osakaal 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kontroll
kohustus koostööpartnerite
kogukohustusest
Tallinna linn 775 000,00 € 59,16% 95 009,08 € 95 009,08 € 91 564,77 € 192 027,84 € 100 463,07 € 100 463,07 € 100 463,07 € 775 000,00 €
Harjumaa Omavalitsuste Liit 200 000,00 € 15,27% 24 518,47 € 24 518,47 € 23 629,62 € 49 555,57 € 25 925,95 € 25 925,95 € 25 925,95 € 200 000,00 €
Lääne-Harju vald 100 000,00 € 7,63% 12 259,24 € 12 259,24 € 11 814,81 € 24 777,79 € 12 962,98 € 12 962,98 € 12 962,98 € 100 000,00 €
Saue vald 100 000,00 € 7,63% 12 259,24 € 12 259,24 € 11 814,81 € 24 777,79 € 12 962,98 € 12 962,98 € 12 962,98 € 100 000,00 €
Keila linn 50 000,00 € 3,82% 6 129,62 € 6 129,62 € 5 907,40 € 12 388,89 € 6 481,49 € 6 481,49 € 6 481,49 € 50 000,00 €
Mainor Ülemiste AS 8 334,00 € 0,64% 1 021,68 € 1 021,68 € 984,65 € 2 064,98 € 1 080,33 € 1 080,33 € 1 080,33 € 8 334,00 €
AS Technopolis Ülemiste 8 333,00 € 0,64% 1 021,56 € 1 021,56 € 984,53 € 2 064,73 € 1 080,20 € 1 080,20 € 1 080,20 € 8 333,00 €
Ülemiste Center OÜ 8 333,00 € 0,64% 1 021,56 € 1 021,56 € 984,53 € 2 064,73 € 1 080,20 € 1 080,20 € 1 080,20 € 8 333,00 €
AS Alexela Logistics 20 000,00 € 1,53% 2 451,85 € 2 451,85 € 2 362,96 € 4 955,56 € 2 592,60 € 2 592,60 € 2 592,60 € 20 000,00 €
Paldiski Sadamate AS 20 000,00 € 1,53% 2 451,85 € 2 451,85 € 2 362,96 € 4 955,56 € 2 592,60 € 2 592,60 € 2 592,60 € 20 000,00 €
Tallinna Sadam AS 20 000,00 € 1,53% 2 451,85 € 2 451,85 € 2 362,96 € 4 955,56 € 2 592,60 € 2 592,60 € 2 592,60 € 20 000,00 €
1 310 000,00 € 100,00% 160 596,00 € 160 596,00 € 154 774,00 € 324 589,00 € 169 815,00 € 169 815,00 € 169 815,00 € 1 310 000,00 €
12,26% 12,26% 11,81% 24,78% 12,96% 12,96% 12,96% 100,00%
Koostööpartnerid 1 310 000,00 € 38,81% 160 596,00 € 160 596,00 € 154 774,00 € 324 589,00 € 169 815,00 € 169 815,00 € 169 815,00 € 1 310 000,00 €
Rahandusministeerium 2 065 000,00 € 61,19% 253 154,00 € 253 154,00 € 243 976,00 € 511 661,00 € 267 685,00 € 267 685,00 € 267 685,00 € 2 065 000,00 €
KOKKU 3 375 000,00 € 100,00% 3 375 000,00 €
KOOSTÖÖLEPING
HARJUMAA OMAVALITSUSTE LIIT (edaspidi nimetatud HOL), keda esindab põhikirja
alusel juhatuse liige Andrus Umboja
ja
TALLINNA LINN, keda esindab põhimääruse alusel linnapea Mihhail Kõlvart,
KEILA LINN, keda esindab põhimääruse alusel linnapea Enno Fels,
LÄÄNE-HARJU VALD, keda esindab põhimääruse alusel vallavanem Jaanus Saat,
SAUE VALD, keda esindab põhimääruse alusel vallavanem Andres Laisk,
MAINOR ÜLEMISTE AS, keda esindab põhikirja alusel Ursel Velve,
AS TECHNOPOLIS ÜLEMISTE, keda esindavad põhikirja alusel ühiselt Gert Jostov ja
Martin Seppäla,
ÜLEMISTE CENTER OÜ, keda esindab põhikirja alusel Guido Pärnits,
AS ALEXELA LOGISTICS, keda esindab põhikirja alusel Heiti Hääl,
PALDISKI SADAMATE AS, keda esindab põhikirja alusel Aleksandr Kovaljov,
TALLINNA SADAM AS, keda esindavad põhikirja alusel Margus Vihman ja Valdo Kalm,
edaspidi kõik koos nimetatud Kaasrahastajad või Pooled,
pidades silmas ühist huvi planeerida Tallinna ringraudtee rajamise võimalusi ehk olemasoleva
1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrgu ühendamisvõimalusi Tallinna kesklinna läbimata ja
valmisolekut osaleda kaasfinantseerijatena Tallinna ringraudtee ruumilahenduse
väljaselgitamisel,
kiites heaks riigieelarve strateegias ning 2022. aasta riigieelarves tehtud assigneeringud
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu menetlusega alustamiseks,
kinnitades tehtud otsustusi ja antud nõusolekuid Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu
kaasrahastamiseks,
võttes arvesse Rahandusministeeriumi kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja tahet
astuda Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise ja selle kaasrahastamise
küsimustes lepingulistesse suhetesse HOL kui teiste kaasrahastajate esindajaga,
seades eesmärgiks Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu valmimise 2028. aastaks,
sõlmisid käesoleva koostöölepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu eesmärk ja objekt
1.1 Lepingu eesmärk on Poolte koostöö korraldamine eesmärgiga kaasrahastada Tallinna
ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamist, mille raames iga Kaasrahastaja tasub HOL-
le Lepingu punkti 2.3 kohaselt oma rahastamispanuse ning HOL tasub Poolte
kaasrahastamispanused Rahandusministeeriumile vastavalt Lepingu punktile 2.4 ning
HOL ja Rahandusministeeriumi vahelisele koostöökokkuleppele (Lepingu lisa 1).
1.2 Kui kokku ei ole lepitud teisti, kaasrahastavad Pooled Tallinna ringraudtee riigi
eriplaneeringu koostamist aastatel 2022-2028 kokku 1 310 000 euroga (ühe miljoni
kolmesaja kümne tuhande euroga) vastavalt Lepingu lisaks 2 olevale Tallinna
1
ringraudtee riigi eriplaneeringu Koostööpartnerite vahelisele kaasrahastamise
kohustuse jaotusele.
2. Kaasrahastamiskohustuse täitmine ja Poolte vahelised arveldused
2.1 HOL avab Lepingust tulenevate arvelduskohustuste täitmiseks eraldi pangakonto.
2.2 HOL tasub Lepingu punktis 2.1 nimetatud pangakontole hiljemalt iga vastava aasta
1. maiks Lepingu lisast 2 tuleneva vastava aasta kaasrahastamiskohustuse summa.
2.3 HOL esitab teistele Koostööpartneritele hiljemalt iga vastava aasta 1. maiks arved
Lepingu lisas 2 võetud vastava aasta kaasrahastamiskohustuste tasumiseks HOL
arveldusarvele. Arved tasutakse hiljemalt iga vastava aasta 1. juuniks.
2.4 HOL tasub Lepingu lisast 2 tulenevad Koostööpartnerite kaasrahastamiskohustused
HOL-i ja Rahandusministeeriumi koostööleppe (Lepingu lisa 1) alusel ja tingimustel
iga vastava aasta 1. juuliks.
2.5 Pooled on teadlikud, et Lepingu lisas 2 nimetatud Rahandusministeeriumi ja
Koostööpartnerite poolsete kohustuste kogusumma ja tasumise jagunemine 2022-2028
on eelduslik ning Rahandusministeerium kui Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu
koostamise korraldaja lähtub riigihanke korraldamisel nendest summadest.
2.6 Kui Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamiseks korraldatud riigihanke
täitmisel selgub, et Koostööpartnerite poolsete kohustuste tasumise jagunemine 2022-
2028 võrreldes Lepingu lisas 2 kokku lepituga muutub, on Poolel õigus nõuda Lepingu
lisa 2 muutmist üksnes juhul, kui selle Poole tasumise jagunemine muutub kasvõi ühe
konkreetse aasta lõikes rohkem kui 30% või riigihankemenetluse käigus või tulemusel
selgub, et tasuda tulev kogusumma ületab Lepingu lisas 2 võetud kohustuse
kogusummat.
2.7 Kui HOL-i ja Rahandusministeeriumi koostööleppe punkti 3.3.2 kohaselt tuleb selle
koostööleppe maksegraafiku summasid konkreetse aasta lõikes suurendada rohkem kui
10% Koostööpartnerite vastava aasta kaasrahastamiskohustusest, on HOL-il õigus
nõuda Lepingu lisa 2 muutmist.
2.8 Kui HOL ja Rahandusministeeriumi koostööleppe punkti 3.3.2 kohaselt tuleb selle
koostööleppe maksegraafiku summasid konkreetse aasta lõikes vähendada, on Poolel
õigus nõuda Lepingu lisa 2 muutmist üksnes juhul, kui selle Poole tasumise jagunemine
muutub kasvõi ühe konkreetse aasta lõikes rohkem kui 30%.
2.9 Kui HOL-i ja Rahandusministeeriumi koostööleppe alusel laekub HOL-le
riigihankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepinguga seonduvaid makseid (nt
töövõtjalt saadud leppetrahvid, lepingu vähenenud maksumusest tulenevad
tagasimaksed), tasub HOL neist maksetest teistele Koostööpartneritele Lepingu lisa 2
kohase proportsionaalse osa hiljemalt ühe kuu jooksul.
2.10 Pooled on teadlikud, et Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja
ei hüvita seaduses sätestatud alustel riigi eriplaneeringu lõpetamisel Koostööpartneritel
2
tekkivaid võimalikke kahjusid ega Koostööpartnerite poolt Lepingu alusel tehtud
kulutusi.
2.11 Kui keegi Kaasrahastajatest ei täida Lepinguga võetud kohustusi, tuleb tal hüvitada
Lepingu täitmata jätmisest HOL-le või teistele Kaasrahastajatele tekkinud kahju.
3. Poolte infovahetus
3.1 HOL teavitab teisi Koostööpartnereid HOL ja Rahandusministeeriumi vahelise
koostöökokkuleppe (Lepingu lisa 1) täitmisega seonduvatest olulisematest
sündmustest ning teostatud toimingutest ning Koostööpartneritel on õigus küsida nende
kohta HOL-lt teavet ka omal algatusel ning HOL peab vastuse andma 10 tööpäeva
jooksul.
3.2 HOL võimaldab Koostööpartneritel tutvuda HOL ja Rahandusministeeriumi vahelise
koostöökokkuleppe (Lepingu lisa 1) alusel HOL-ile laekunud teabega (s.h
kaasrahastamiskohustusega kaetavate kulude aluseks olevate dokumentidega), millel
ei ole seadusest tulenevaid avalikustamispiiranguid. Saadud teabe või dokumentide
osas vastuväidete esitamine ja ettepanekute tegemine ei ole aluseks Lepingu lisast 2
tulenevate Koostööpartnerite kaasrahastamiskohustuste mittetäitmisele.
3.3 Pooled nimetavad Lepingu täitmisega seonduvates küsimustes oma kontaktisikud
(volitatud esindajad) ja teavitavad koostööpartnereid nende muutumisest. Lepingu
jõustumise ajal on Poolte kontaktisikud järgmised:
Koostööpartner Kontaktisik Telefon E-post
Tallinn Vladimir Svet 6404141
[email protected]
Harjumaa Omavalitsuste Liit Kristjan Kenapea 6150365
[email protected]
Lääne-Harju vald Erki Ruben 58368245
[email protected]
Saue vald Indrek Eensaar 5114930
[email protected]
Keila linn Inge Angerjas 6790703
[email protected]
Mainor Ülemiste AS Andrus Kaldalu 5091007
[email protected]
AS Technopolis Ülemiste Andrus Kaldalu 5091007
[email protected]
Ülemiste Center OÜ Andrus Kaldalu 5091007
[email protected]
AS Alexela Logistics Aarto Eipre 6154070
[email protected]
Paldiski Sadamate AS Aleksandr Kovaljov 6661679
[email protected]
Tallinna Sadam AS Hele-Mai Metsal 5228919
[email protected]
3.4 Pooled teavitavad viivitamatult asjaoludest, mis võivad mõjutada Lepingu täitmist.
4. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
4.1 Leping jõustub, kui selle on alla kirjutanud kõik Pooled.
4.2 Pooltel on õigus teha ettepanekuid Lepingu muutmiseks. Pooled on kohustatud
ettepaneku esitajale andma omapoolse seisukoha 10 tööpäeva jooksul.
4.3 Leping lõpeb HOL ja Rahandusministeeriumi vahelise koostöökokkuleppe (Lepingu
lisa 1) lõppemisel. HOL teavitab selle koostöökokkuleppe lõppemisest viivitamatult.
3
5. Lõppsätted
5.1 Pooled edastavad Lepinguga seonduvaid teateid kirjalikus või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis, kusjuures e-kirjad loetakse kätte saanuks kirja saatmisele
järgneval tööpäeval.
5.2 Leping on sõlmitud digitaalselt allkirjastatuna.
5.3 Lepingul on jõustumise ajal järgmised lisad:
5.3.1 Lisa 1. HOL ja Rahandusministeeriumi vaheline koostöökokkulepe.
5.3.2 Lisa 2. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu kaasrahastamise kohustuse
Koostööpartnerite vaheline jaotus.
Harjumaa Omavalitsuste Liit
Registrikood 80195199 / digitaalselt allkirjastatud /
Aadress Sirge 2, Tallinn 10618 Andrus Umboja
Telefon 615 0352 Juhatuse liige
E-post
[email protected]
Tallinn
Aadress Vabaduse väljak 7, Tallinn 15199 / digitaalselt allkirjastatud /
Telefon 640 4141 Mihhail Kõlvart
E-post
[email protected] Linnapea
Lääne-Harju vald
Aadress Rae 38, Paldiski, Harjumaa 76806 / digitaalselt allkirjastatud /
Telefon 679 0600 Jaanus Saat
E-post
[email protected] Vallavanem
Saue vald
Aadress Kütise tn 8, Saue, Harjumaa 76505 / digitaalselt allkirjastatud /
Telefon 679 0180 Andres Laisk
E-post
[email protected] Vallavanem
Keila linn
Aadress Keskväljak 11, Keila Harjumaa 76608 / digitaalselt allkirjastatud /
Telefon 679 0700 Enno Fels
E-post
[email protected] Linnapea
Mainor Ülemiste AS
Registrikood 10348595 / digitaalselt allkirjastatud /
Aadress Valukoja 8/1, Tallinn 11415 Ursel Velve
Telefon 5304 6992 Juhatuse liige
E-post
[email protected]
4
AS Technopolis Ülemiste
Registrikood 11978111 / digitaalselt allkirjastatud /
Aadress Lõõtsa 6, Tallinn 11415 Gert Jostov
Telefon 610 1109 Martin Seppälä
E-post
[email protected] Juhatuse liige
Ülemiste Center OÜ
Registrikood 10872385 / digitaalselt allkirjastatud /
Aadress Suur-Sõjamäe 4, Tallinn 11415 Guido Pärnits
Telefon 620 1174 Juhatuse liige
E-post
[email protected]
AS Alexela Logistics
Registrikood 11279011 / digitaalselt allkirjastatud /
Aadress Roseni 11, Tallinn 10111 Heiti Hääl
Telefon 615 4079 Juhatuse liige
E-post
[email protected]
Paldiski Sadamate AS
Registrikood 10425338 / digitaalselt allkirjastatud /
Aadress Peetri 11, Paldiski, Harjumaa76805 Aleksandr Kovaljov
Telefon 651 1010 Juhatuse liige
E-post
[email protected]
Tallinna Sadam AS
Registrikood 10137319 / digitaalselt allkirjastatud /
Aadress Sadama 25, Tallinn 15051 Valdo Kalm
Telefon 631 8555 Margus Vihman
E-post
[email protected] Juhatuse liikmed
5
KOOSTÖÖKOKKULEPE NR {viit}
Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn,
mida esindab põhimääruse alusel kantsler Merike Saks (edaspidi nimetatud „koostamise
korraldaja“) ja
Harjumaa Omavalitsuste Liit, registrikood 80195199, asukoht Sirge tn 2, 10618 Tallinn,
mida esindab juhatuse liige Andrus Umboja, (edaspidi nimetatud „huvitatud isik“),
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
lähtudes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lõikes 21 sätestatust ja poolte ühisest huvist
välja selgitada parim ruumilahendus Tallinna kesklinna läbivate ohtlike veoste ja
kaubavoogude väljaviimiseks Kopli kaubajaamast ning kaardistada olemasoleva 1520 mm
rööpmelaiusega raudteevõrgu ühendamisvõimalused Tallinna kesklinnast ringi minnes ja,
pidades oluliseks Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna linna, Rae valla, Saue valla, Keila
linna, Lääne-Harju valla, Mainor Ülemiste AS, Tehnopolis Ülemiste AS, Ülemiste Center OÜ,
Alexela Logistics, Paldiski Sadamate AS ja Tallinna Sadam AS poolset ühishuvi ja
valmisolekut osaleda huvitatud isikutest kaasfinantseerijatena selle ruumilahenduse
väljaselgitamisel ning,
võttes arvesse huvitatud isikutest kaasfinantseerija kokkulepet teostada ühishuviga seonduvad
toimingud koostamise korraldajaga Harjumaa Omavalitsuste Liidu kaudu,
sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi “koostöölepe”) alljärgnevas:
1. Koostööleppe eesmärk ja objekt
1.1. Koostööleppe eesmärgiks on leida Tallinna ümbersõiduraudtee (edaspidi Tallinna
Ringraudtee) ning selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Harju
maakonnas, samuti koostada sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus, sh
eelprojekt, ehitusõiguse määramiseks.
1.2. Koostööleppe objektiks on Tallinna Ringraudtee rajamiseks riigi eriplaneeringu
koostamiseks (sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamine ning riigi
eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute läbiviimine) koostamise korraldaja poolt
läbiviidud hankemenetlus(t)e tulemusel parima pakkujaga (edaspidi töövõtja) sõlmitava(te)
hankelepingu(te) alusel töövõtja(te)le tasumise osas poolte kaasrahastamises kokku
leppimine ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt teiste kaasrahastajate maksete
vahendamine lähtudes koostööleppe lisast 1.
2. Poolte õigused ja kohustused
2.1. Koostamise korraldaja:
2.1.1. kannab käesolevas koostööleppes ja selle lisas 1 nimetatud tingimustel ja ulatuses kulud
vastavalt koostamise korraldaja ja töövõtja(te) vahel sõlmitud hankelepingu(te)s märgitud
hinnale (hindadele), arvestades huvitatud isikutest kaasfinantseerijate poolset panust
vastavalt koostööleppe lisale 1;
2.1.2. korraldab riigi eriplaneeringu koostamist lähtuvalt planeerimisseaduses ja teistes
asjakohastes seadustes sätestatust ja kannab planeerimisseaduses sätestatud teavitustega
seotud kulud;
2.1.3. korraldab koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega vajalikud riigihanked ja teeb riigihanke
korraldamiseks vajalikud toimingud ja otsused (sh alusdokumentide koostamine,
riigihanke avaldamine, pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine,
pakkumuse edukaks tunnistamine, kõrvaldamise aluste puuduste kontrollimine jm);
2.1.4. tunnistab lisas 1 toodud või koostööleppe punkti 3.3.1 alusel määratud eeldatavat kulu ja
riigihanke eeldatavat maksumust ületava pakkumuse edukaks huvitatud isiku nõusolekul.
Huvitatud isiku mittenõustumise korral tehakse edasised otsused poolte kokkuleppel,
kooskõlas riigihangete seadusega;
2.1.5. juhib riigi eriplaneeringu koostamise protsessi avalikku kommunikatsiooni. Koostamise
korraldaja osaleb huvitatud isiku poolses üldsuse teavitustegevuses niivõrd kui see
puudutab planeeringuga seotud küsimusi.
2.2. Huvitatud isik:
2.2.1. tagab, et tal on valmisolek kanda käesoleva koostööleppe alusel ja tingimustel ning lisas
1 nimetatud ulatuses Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamisel 2022-2028
rahastamisperioodi vältel tekkivate kulude kaasrahastus (edaspidi toetus) koostamise
korraldajale koostööleppe lisaks 1 oleva kulude jaotuse alusel iga vastava aasta 1. juuliks;
2.2.2. annab käesolevale koostööleppele allakirjutamisega koostamise korraldajale riigihangete
seaduse § 43 lõike 1 tähenduses volituse Tallinna Ringraudtee riigi eriplaneeringuga
seotud riigihangete korraldamiseks, riigihangete tulemusena raam- ja hankelepingute
sõlmimiseks ning esindamiseks lepingu täitmisel. Arvestades asjaolu, et koostamise
korraldaja juhib ja korraldab Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu riigihanke
läbiviimist, samas kui huvitatud isikul on nõustav funktsioon, lepivad pooled
võlaõigusseaduse § 69 lõike 1 alusel kokku, et riigihangete seaduse § 43 lõigetes 3 ja 4
sätestatud solidaarse vastutuse kohaldamise korral peab solidaarvõlgnike omavahelistes
suhetes koostamise korraldaja täitma kohustuse täielikult ning huvitatud isikul kohustust
täita ei tule;
2.2.3. kui töö ei vasta hankelepingust tulenevatele nõuetele ning koostamise korraldaja
kohaldab leppetrahvi või viiviseid või alandab tasu kulutuste võrra, mida koostamise
korraldaja kannab tööde hankelepingu sisuga vastavusse viimiseks, tagastab koostamise
korraldaja huvitatud isikule proportsionaalselt makstud toetuse või tasaarvestab makstud
toetuse ülejäägi järgmise aasta maksega. Huvitatud isik võib koostamise korraldajale
esitada põhjendatud ettepaneku toetuse vähendamiseks;
2.2.4. nõustab koostamise korraldajat riigihanke alusdokumentide koostamisel, sh eelkõige
Tallinna Ringraudtee rajamise tehnilistes ning konsultandile sellega seonduvalt
esitatavate pädevusnõuete osas;
2.2.5. osaleb riigi eriplaneeringu koostamise ja sellega seonduva keskkonnamõju strateegilise
hindamise menetlusprotsessis, sh annab koostamise korraldajale Tallinna Ringraudtee
rajamise iseloomu ja kasutatava tehnoloogia osas vajalikku informatsiooni;
2.2.6. hoidub otse töövõtjale riigi eriplaneeringu koostamise osas nõudmiste ja siduvate juhiste
andmisest ning koostamise korraldajale planeeringu koostamise osas nõudmiste või
ettepanekute tegemisest, mis on vastuolus hankelepingu, kehtivate õigusaktide või hea
tavaga;
2.2.7. tohib ilma koostamise korraldajat teavitamata läbi viia vaid sellist teavitustegevust, mis
ei oma puutumust riigi eriplaneeringu koostamise protsessiga.
2.3. Koostööleppega sätestatud õigusi ja kohustusi ei või edasi delegeerida ilma teise
koostööleppe poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
2.4. Koostööleppe pool kohustub teist poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis
võivad mõjutada või takistada kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmist või õiguste
realiseerimist.
3. Planeeringu koostamise rahastamise tingimused
3.1. Koostamise korraldaja ja huvitatud isik finantseerivad riigi eriplaneeringu koostamise
korraldamist vastavalt 61,19% (koostamise korraldaja) ja 38,81% (huvitatud isik) ulatuses.
3.2. Koostööleppe punktide 2.1.1. ja 2.2.1. kohaselt koostamise korraldaja ja huvitatud isiku
poolt tehtavate kulude eeldatav summa ja jagunemine 2022-2028 rahastamisperioodi vältel
on toodud koostööleppe lisas 1.
3.3. Koostamise korraldaja lähtub riigihangete korraldamisel koostööleppe lisas 1 toodud
vastava kalendriaasta eeldatavate kulude summast.
3.3.1. Koostamise korraldaja kooskõlastab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
huvitatud isikuga kalendriaasta vältel planeeritavad hankemenetlused ja nende
eeldatavad maksumused pärast koostamise korraldajale riigi eriplaneeringu
koostamiseks riigieelarvest vahendite eraldamist.
3.3.2. Poolte kokkuleppel võib lisas 1 märgitud kalendriaasta summasid kohandada,
eelkõige kui see on planeerimismenetluse läbiviimise huvides vajalik ja otstarbekas
või kui see on tingitud hankemenetluses esitatud pakkumuste maksumusest või kui
kalendriaasta jooksul tekib vajadus täiendavate hankemenetluse korraldamiseks.
Muudatused kalendriaasta summades fikseeritakse kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ja need loetakse käesoleva koostööleppe lisadeks.
3.4. Huvitatud isik kannab 1. juuliks käesoleva koostööleppe ja selle lisa 1 alusel oma osa
kalendriaasta riigi eriplaneeringu koostamise kuludest koostamise korraldaja
arveldusarvele.
3.5. Rahastamisperioodi või koostööleppe lõppemisel teeb koostamise korraldaja
ümberarvestused ja vajadusel tagastab huvitatud isikule enammakstud toetuse lähtudes
koostööleppe punktis 3.1. toodud proportsioonidest ja võttes aluseks hankelepingute alusel
töövõtjatele tasutud summad.
4. Poolte vastutus ja kinnitused
4.1. Huvitatud isik on teadlik, et:
4.1.1. koostööleppe sõlmimine ei tekita õiguspärast ootust riigi eriplaneeringu sisu osas ega
õiguspärast ootust, et riigi eriplaneering võetakse vastu või kehtestatakse sõltumata riigi
eriplaneeringu menetlemise ajast ja kulutustest;
4.1.2. koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid riigi eriplaneeringu koostamise,
koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks (välja
arvatud koostööleppe punktis 2.1.2. nimetatud teavitamiskulude kandmiseks vajalikud
vahendid) huvitatud isiku eest koostööleppe lisas 1 huvitatud isikutest kaasfinantseerijate
osas nimetatud määras ja kui huvitatud isik neid kulusid ei kanna, võib PlanS § 29 lõike
1 punktile 3 tuginedes riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise lõpetada;
4.1.3. koostamise korraldaja taotleb riigi eriplaneeringu koostamiseks, sh PlanS § 4 lõike 2
punktis 5 sätestatud mõjude hindamiseks ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike
uuringute läbiviimiseks, kaasrahastamiseks vahendeid riigieelarvest kalendriaasta
põhiselt, koostamise ajakulu arvesse võttes eelduslikult kuni aastani 2028.
4.1.4. kui koostamise korraldajal puuduvad vahendid riigi eriplaneeringu koostamise,
koostamise tellimise ja mõjude hindamise kaasnevate kulude kaasfinantseerimiseks
koostööleppe lisas 1 koostamise korraldaja osas nimetatud ulatuses, võib PlanS § 29 lõike
1 punktile 3 tuginedes riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise lõpetada;
4.1.5. riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võib lõpetada
ka PlanS § 29 lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel.
4.2. Koostööleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest
vastutavad pooled koostööleppes ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja
ulatuses.
4.3. Koostamise korraldaja poolt ei kuulu hüvitamisele seaduses sätestatud alustel riigi
eriplaneeringu lõpetamisel huvitatud isikul tekkivad võimalikud kahjud ning huvitatud
isiku tehtud kulutused ja hankelepingu(te) alusel koostamise korraldaja poolt töövõtjale
tasutud maksed.
4.4. Pooled ei vastuta käesoleva koostööleppe täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest,
kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest.
Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad
abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Pool, kelle tegevus koostööleppe järgsete
kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest
koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele.
5. Koostööleppe kehtivus
5.1. Koostöölepe jõustub sellele mõlema poole allakirjutamisest.
5.2. Koostöölepe kehtib kuni koostööleppe objektiks oleva riigi eriplaneeringu kehtestamiseni
või kuni riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
lõpetamiseni, sh PlanS § 29 lg 1 punktides 1-3 sätestatud juhtudel.
5.3. Koostöölepet võib muuta poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. Koostööleppe muutmise
kokkulepe on koostööleppe lahutamatu lisa. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on
koostööleppe muudatus tühine.
5.4. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib koostööleppe lõpetada ennetähtaegselt.
5.5. Huvitatud isik võib koostööleppe erakorraliselt üles öelda, teatades sellest koostamise
korraldajale neliteist (14) kalendripäeva ette, kui huvitatud isik loobub Tallinna
Ringraudtee rajamisest või on ilmselge, et Tallinna Ringraudteed ei ole võimalik riigi
eriplaneeringuga kaetud alal rajada, tingimusel, et huvitatud isik hüvitab koostamise
korraldajale hankelepingu(te) lõppemise hetkeks tegelikult töövõtja(te) poolt
nõuetekohaselt teostatud ja koostamise korraldajale üle antud tööde osa eest töövõtjale
tasumisele kuuluvad summad, sh hankelepingu(te) ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad
põhjendatud ja tõendatud kulud ja kahju hüvitamise nõuded, hankelepingus sätestatud
viisil ja ulatuses.
5.6. Huvitatud isik võib koostööleppe üles öelda ilma etteteatamistähtajata juhul, kui
koostamise korraldaja on töövõtjaga sõlmitud hankelepingu(d) üles öelnud ja seetõttu on
riigi eriplaneeringu koostamise jätkamine välistatud.
5.7. Kui riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine lõpetatakse
PlanS § 29 lg 1 punktides 1-3 sätestatud alusel, tasub koostamise korraldaja töövõtja(te)le
hankelepingu(te) lõppemise hetkeks tegelikult töövõtja(te) poolt nõuetekohaselt teostatud
ja koostamise korraldajale üleantud tööde osa eest, sh hankelepingu(te) ennetähtaegse
lõpetamisega kaasnevad põhjendatud ja tõendatud kulud ja kahju hüvitamise nõuded,
hankelepingus sätestatud viisil ja ulatuses. Huvitatud isik hüvitab koostamise korraldajale
töövõtjale tasutud summad lähtudes koostööleppe punktis 3.1. toodud proportsioonidest.
5.8. Koostööleppe tingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on mõlemal
poolel õigus koostöölepe erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata.
6. Volitatud esindajad ja teadete edastamine
6.1. Koostamise korraldaja volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on
Siim Orav, tel 611 3233, e-post
[email protected], või teda asendav isik.
6.2. Huvitatud isiku volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on
Kristjan Kenapea, tel 615 0365, e-post või teda asendav isik.
6.3. Poole volitatud esindajal on õigus esindada poolt kõikides koostööleppe täitmisega seotud
küsimustes, v.a koostööleppe muutmine ning koostööleppe ennetähtaegne lõpetamine või
ülesütlemine.
6.4. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel. Informatiivset teavet võib
edastada ka telefoni teel. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed,
peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku
vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
7. Lõppsätted
7.1. Koostööleppe täitmisel, muutmisel või lõpetamisel tõusetuvad vaidlused püüavad pooled
lahendada läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju
Maakohtus.
7.2. Koostöölepe on allkirjastatud digitaalselt.
Allakirjutamisel on koostööleppel järgmised lisad:
Lisa 1. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu eeldatavate rahastamiskulude jaotus
koostamise korraldaja ja huvitatud isiku vahel
Rahandusministeerium Harjumaa Omavalitsuste Liit
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tel: 611 3558 Tel: 615 0352
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Lisa 1
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu eeldatavate kulude jaotus koostamise
korraldaja ja huvitatud isiku vahel
Koostamise korraldaja Huvitatud isik
Kalendriaasta Kulu kokku
(61,19% kuludest) (38,81% kuludest)
2022 413 750 € 253 154 € 160 596 €
2023 413 750 € 253 154 € 160 596 €
2024 398 750 € 243 976 € 154 774 €
2025 836 250 € 511 661 € 324 589 €
2026 437 500 € 267 685 € 169 815 €
2027 437 500 € 267 685 € 169 815 €
2028 437 500 € 267 685 € 169 815 €
KOKKU 3 375 000 € 2 065 000 € 1 310 000 €
Rahandusministeerium Meie: 16.06.2022 nr 9-1/10-1
[email protected]
Taotlus Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu
algatamise ettepaneku tegemiseks
Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) esitas 26.01.2021 kirjaga nr 9-1/2-1 riigihalduse ministrile ettepaneku
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu (REP) koostamise riigieelarvest kaasrahastamiseks. Riigikogu nägi
2022. aasta riigieelarves ette vahendid Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu menetluse alustamiseks ning
2022. aasta tegevuste kaasrahastamiseks.
HOL tellimusel Sorainen Advokaadibüroo AS poolt koostatud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisettepaneku taustinfo ja lähtekohtade (lisa 1) hinnangu
kohaselt on töö kogumaksumuseks keskmiselt 3 375 000 eurot.
HOL ja Rahandusministeerium on sõlminud koostöökokkuleppe nr 1.1-22/22/237, mille objektiks on Tallinna
ringraudtee REP koostamiseks läbiviidud hankemenetluse tulemusel parima pakkujaga sõlmitava hankelepingu
alusel töövõtjale tasumise osas huvitatud osapoolte kaasrahastamine ning HOL poolt teiste kaasrahastajate
maksete vahendamine (lisa 2).
HOL ja teised koostööpartnerid on sõlminud Tallinna ringraudtee REP kaasrahastajate vahelise koostöölepingu,
mis on aluseks HOL poolt teiste kaasrahastajate maksete vahendamiseks Rahandusministeeriumile (lisa 3).
Planeerimisseaduse § 27 lõike 7 ja § 28 lõike 1 kohaselt on Tallinna ringraudtee REP ja keskkonnamõju
hindamise algataja Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja
ettepanekul.
Planeerimisseaduse § 27 lõike 7 ja § 28 lõike 1 alusel palume Rahandusministeeriumil kui riigi
eriplaneeringu koostamise korraldajal esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek Tallinna ringraudtee riigi
eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks.
Lugupidavalt
(allkirjastatud digitaalselt)
Andre Sepp
tegevdirektor
Lisatud
1. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisettepaneku
taustinfo ja lähtekohad.
2. HOL ja Rahandusministeeriumi koostöökokkulepe nr 1.1-22/22/237.
3. Tallinna ringraudtee REP kaasrahastajate koostööleping.
____________________________________________________________________________________________
Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445
10618 TALLINN e-post
[email protected] Swedbank, kood 767
registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 16.06.2022 16:23
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; Kristjan Kenapea
<
[email protected]>
Teema: Taotlus Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise
ettepaneku tegemiseks
Tere!Teile on saadetud Harjumaa Omavalitsuste Liidu
dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument "Taotlus Tallinna
ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise ettepaneku tegemiseks",
mis on registreeritud 16.06.2022, numbriga 9-1/10-1.Palun kinnitage kirja
kättesaamist aadressil
[email protected]
KontaktinfoSirge tn 2, 10618 Tallinne-post: telefon: 615 0352www.hol.ee