dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Rahandusministeerium · 17. juuni 2022
Viit
15-4/5198-1
Registreeritud
17. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-5 Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-5/22-002
Vastutaja
Alan Rood (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. juuli 2022

Failid

  • 📎9-110-1 16.06.2022 Väljaminev kiri.asice3715 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Tallinn Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 [email protected] TALLINNA RINGRAUDTEE RIIGI ERIPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ALGATAMISETTPANEKU TAUSTINFO JA LÄHTEKOHAD SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1.1. Ringraudtee kavandamisega seonduvad alusdokumendid....................................................... 4 1.2. Ringraudtee kavandamisega seotud õigusaktid ....................................................................... 6 1.3. Ringraudtee kavandamisest puudutatud isikute ja asutuste ring ............................................. 6 2. Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise eesmärk ..................................................... 8 3. Ringraudtee kui riigi eriplaneeringu objekt ............................................................................. 10 3.1. Ringraudtee kui riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis ..................................................... 10 3.2. Oluline ruumiline mõju ......................................................................................................... 10 3.3. Suur riiklik huvi ringraudtee vastu ........................................................................................ 10 3.4. Ringraudtee otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus ................................................ 11 3.4.1. Ringraudtee rajamine..................................................................................................... 11 3.4.2. Kaubarongiliikluse väljaviimine Tallinna kesklinnast .................................................. 11 4. Planeeringuala ning trassialternatiivid ..................................................................................... 14 4.1. Trassialternatiivide kirjeldus ................................................................................................. 15 4.1.1. Trassialternatiivide kirjeldus ......................................................................................... 15 4.1.2. Ringraudtee trassialternatiivid planeeringudokumentides ............................................. 17 4.1.3. Rööpmelaius .................................................................................................................. 23 4.1.4. Kattuvus Rail Balticuga ................................................................................................. 23 4.2. Ringraudteega seotud rajatised, sealhulgas ümbritsev transpordivõrgustik .......................... 24 5. Riigi eriplaneeringu koostamine ................................................................................................ 26 5.1. Kavandatavad uuringud ja nende ala ..................................................................................... 26 5.2. Keskkonnauuringud............................................................................................................... 29 5.3. Rahastamisetapid ja hinnakalkulatsioon................................................................................ 30 5.3.1. Asukoha eelvalik ........................................................................................................... 30 5.3.2. Detailne lahendus .......................................................................................................... 31 5.3.3. Hinnakalkulatsioon ........................................................................................................ 32 5.4. Projekti ajakava ja riskianalüüs ............................................................................................. 36 6. Riigi eriplaneeringu elluviimine, sh elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. 36 KAASAMISKAVA .............................................................................................................................. 38 RISKIANALÜÜS ................................................................................................................................ 42 2 / 49 1. SISSEJUHATUS Tallinna ringraudtee, kui avalik raudtee (erinevates alusdokumentides ka ümbersõiduraudtee või möödasõidu-raudtee) on olnud taristu kavandamist puudutavates dokumendites käsitluse all üle 20 aasta. Tallinna ringraudtee all peetakse silmas raudteeühendust, mis kulgeb suunal Paldiski-Saue-Lagedi-Tapa ja lisaks haru Soodevahest/Lagedilt Ülemiste suunas, mis võimaldaks Ülemiste-Paldiski suunalist reisirongiliiklust, perspektiivis ka Ülemiste- Haapsalu/Rohküla suunalist reisirongiliiklust. Ringraudtee on vajalik Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks, kuna sellega juhitaks Tallinnast mööda idasuunalised kaubaveod, sh ohtlikud veosed ning ühendaks omavahel ohutuma, suurema läbilaskevõimega ning jätkusuutliku ühendusega Muuga ja Paldiski sadamad. Erinevate tasandite planeeringud on kirjeldanud Tallinna ringraudtee asukohta ning selle võimalikke mõjusid. 13.09.2019 tegi MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit1 (HOL või Taotleja) koos raudteest huvitatud ettevõtjatega ühispöördumise MKM-le, kus selgitati vajadust riigi eriplaneeringu järele Tallinna ringraudtee asukoha määramiseks ja selle sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsiks. Seni koostatud dokumendid ei anna Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduvatest asjaoludest terviklikku ülevaadet ega vaatle projekti kinnisasja täpsusastmes. Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduv informatsioon on killustatud ning pärineb erinevatest ajajärkudest. Õigustatult on tekkinud ka küsimusi perspektiivse raudteekoridori muul otstarbel kasutamise osas, näiteks tekitab küsimusi raudteekoridori laius, mis kohati takistab kohalike omavalitsuste elukorraldust ja arendustegevust. Sellest tulenevalt on vaja koostada riigi eriplaneering, et selgitada välja Tallinna ümbersõiduraudtee asukoht, parim võimalik lahendus ning luua terviklik nägemus ringraudtee rajamisega kaasnevatest küsimustest ja mõjudest. 18.10.2019 vastas MKM HOL 13.09.2019 ühispöördumisele, paludes selgitada kuidas on omavalitsustes tagatud raudtee eluviimise võimalused, rõhutati teostatavus-tasuvusanalüüsi läbiviimise vajadust, millega seoses paluti ka esitada kirjalikud ettepanekud nii erinevate trassialternatiivide kui ka tehniliste parameetritega (nt raudtee projektkiirus, rööpalaius jmt), arvestades kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ seatud eesmärki viia kaubaveod välja Kopli ja Ülemiste kaubajaamast. 06.11.2019 esitas HOL MKM-le nõutud informatsiooni, selgitades et maakonnaplaneeringus on perspektiivne ringraudtee koridor määratud liiga laiana (ca 500 m), omavalitsuste üldplaneeringutes ei ole arvestatud ringraudtee lõunapoolse alternatiiviga, üldplaneeringu täpsusastmes ei ole võimalik määrata omavalitsusi läbiva raudtee täpset asukohta ega reaalset maavajadust. REP-iga on vaja määrata omavalitsuste jaoks aktsepteeritava laiusega trassikoridor, raudtee täpne asukoht ja tehniline lahendus, projektkiirus, kohalikud peatused reisirongiliikluse tarbeks (nt Tänassilmas, Luigel, Assakul, Lagedil) ning teostada sotsiaalmajanduslik mõjuanalüüs mis arvestab mõjusid laiemalt kui ainult kaubavedude kontekstis. Tulevikus võimaliku reisijateveo osas on määrava tähtsusega võimaluse säilitamine selleks, et Lagedil saaks Tapa suunalise pöörde kõrval ehitada ka ringraudtee pöörde Ülemiste suunal. Vaid selle pöörde olemasolu annab reisirongiliiklusele perspektiivi. Eriplaneeringust lähtuvalt avaneb omavalitsustele võimalus kujundada rööbastranspordi kasutajate hulga kasvu 1 HOL on Harju maakonna omavalitsusüksuste poolt asutatud koostöö- ja esindusorganisatsioon, mille eesmärgiks on omavalitsuste vaheline koostööökonoomika ja koostegevuse areng. Lisaks vastutab HOL maakonna arengustrateegia koostamise eest vastavalt KOKS-ile. 3 / 49 toetav asustus ringraudtee regionaalrongi peatuste ümbruses Ülemiste-Lagedi-Saue- Paldiski/Turba (perspektiivis ka Haapsalu-Rohuküla) suunal. Ühtlasi võimaldab eriplaneering piiritleda tulevase raudtee täpse asukoha ja see läbi reaalse maavajaduse, mis annaks kohalikele omavalitsustele ja arendajatele tulevaste toimingute paikapanekuks vajaliku selguse. Planeerimisseaduse (PlanS) §-st 55 lg 2 tulenevalt on maakonnaplaneering üldplaneeringute koostamise alus. Kuna võimalikud trassialternatiivid on näidatud Harju maakonnaplaneeringus, siis tuleb täpsemate planeeringute koostamisel maakonnaplaneeringust lähtuda. Küll aga ei näe PlanS ette otsest võimalust maakonnaplaneeringuga kinnisomandile kitsenduste seadmiseks. Tallinna ringraudtee elluviimiseks on aga vajalik õiguslikult kindlam lahendus trassikoridori säilitamiseks. Maakonnaplaneeringu ja kinnisomandi kitsenduste temaatika õiguslik ebakindlus on kinnitust leidnud ka kohtupraktikas. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et erinevatel planeeringuliikidel on diskretsiooni ulatus erinev, mis on sõltuvuses planeeritava ala ulatusest. Liigilt üldisemas maakonnaplaneeringus ei pea kajastama konkreetseid omandiõiguse piiranguid kinnistute täpsusega, seda ei nõua PlanS ega ükski teine õigusakt.2 Seega ei kohaldu maakonnaplaneering otseselt KOV-i väljastatavatele projekteerimistingimustele, mistõttu pole KOV-il alust trassikoridori otsi vabana hoida. Kuna planeeritavates trassikoridorides on aga suur arendussurve, siis on üksnes riigi eriplaneeringuga võimalik selgeks teha, millise ala hõlmab Tallinna ringraudtee trassikoridor ning milline ala on vaba muuks arengutegevuseks, sest riigi eriplaneering on planeeringuliik, mis võimaldab teha strateegilisi otsuseid suurel maa- alal kinnisasja täpsusega. Riigi eriplaneeringu tegemata jätmine võib päädida olukorraga, kus Rail Baltica kavandamise raames arvestatakse küll täiendava ruumivajadusega eritasandilistel ristumistel ringraudteega kattuvas lõigus, kuid samas ehitatakse ringraudtee trassikoridori otstes võimalikud raudtee kulgemiskohad täis. Niisugusel juhul ei oleks Rail Baltica projekteerimisel ringraudteega arvestamisest kokkuvõttes aga mingit tulemust ning tehtavad jõupingutused ja kantud kulud oleksid asjatud. Lähtuvalt eeltoodust ja seoses üha kasvava vajadusega tõhustada liikuvust Harjumaal ja pakkuda erinevaid keskkonnasõbralikke transpordialternatiive ning leida kaubavedudeks kiiremaid ning vähemohtlikumaid võimalusi ning arvestades Rail Balticaga seonduvat, on sobilik alustada arutelusid ja täpsemaid uuringuid Tallinna ringraudtee kavandamiseks ühtse ja tervikliku projektina. 1.1. Ringraudtee kavandamisega seonduvad alusdokumendid Ringraudtee tähtsust on rõhutatud erinevates dokumentides alates 1998 Harju maakonnaplaneeringust3, sh: 1. Eesti üleriigiline planeering 2030+ 4 2 TlnRnKo 30.09.2014, 3-13-20/96 p 14. 3 Harju Maakonnaplaneering 1998, PDF lk 143 (145) 6. lõik (Tallinna möödasõidu-raudtee). 4 Eesti üleriigiline planeering, lk 37 (punkt 4.3.3.), 6. lõik. 4 / 49 2. Harju maakonnaplaneering 2030+ 5 3. Tallinna üldplaneering 6 4. Lääne-Harju (koostatav) üldplaneering7, Paldiski linna üldplaneering8 5. Saue Valla üldplaneering 9 6. Rae Valla üldplaneering 10 7. Saku Valla üldplaneering 11 8. Kiili valla üldplaneering12 9. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024 13 10. Tallinna strateegiad «Tallinn 2025»14 ja «Tallinn 2030»15 11. Harju maakonna arengustrateegia 2035+16 12. Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 203517 13. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 19.08.2019 suunis arvestada Rail Baltic raudtee eritasandiliste ristumiste projekteerimisel ja ehitamisel Tallinna lõunapoolse ringraudtee tarbeks täiendava ruumivajadustega ning näha ristumistes ette täiendav vaba gabariit viaduktide all.18 Tallinna ringraudtee kavandamisel tuleb arvesse võtta nii Rail Baltica projekti kui ka olemasolevat avalikku raudteed, samuti teadaolevaid ja plaanitud muudatusi. Nimelt tegi Vabariigi Valitsus 2019. a-l otsuse elektrifitseerida kogu Eesti avalik raudtee perspektiiviga viia elektrile üle nii reisijate- kui kaubavedu. Tallinna ringraudtee planeerimisel tuleb vastavate arengutega arvestada, eesmärgiga leida projektide vahel võimalikult suur sünergia. Samuti tuleks arvesse võtta potentsiaalset Tallinna-Helsingi tunnelit, mille kokkupuutekoht Tallinna ringraudteega on Soodevahe kaubajaamas. 5 Harju maakonnaplaneering 2030+, seletuskiri lk 55 punkt c, lk 57 KSH Tabel 6, lk 73 ja 76 KSH, lk 82 KSH Tabel 8. Lisaks vt Lisa 9. Maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava, lk 4. 6 Tallinna üldplaneering, peatükk 6.2. Raudteevõrgu ümberkujundamine. 7 Lääne-Harju koostatav üldplaneering, seletuskiri lk 21. 8 Paldiski linna üldplaneering, seletuskiri lk 21 ja 38. 9 Saue Valla üldplaneering, seletuskiri lk 17 punkt 9. 10 Rae Valla üldplaneering, seletuskiri lk 38 punkt 4.9. ja 5.6.2. 11 Saku Valla üldplaneering, seletuskiri lk 19 punkt 2.2., lk 26 punkt 2.3.7.2., lk 32-33 punkt 2.3.7.11., lk 39 punkt 2.3.7.19., lk 40-41 punkt 2.3.7.21., lk 49 punkt 2.8. 12 Kiili Valla üldplaneering, seletuskiri lk 45 punkt 4.1.1.4. 13 Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024, lk 18 punkt 5.3. 14 Tallinna strateegia «Tallinn 2025», lk 35 ptk ”Teedevõrk”. 15 Tallinna strateegia «Tallinn 2030», punkt 6.3. 16 Harju maakonna arengustrateegia 2035+, lk 26 ja lk 29 viimane lõik. 17 Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035, lk 29 (31), 48 (50). 18 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 19.08.2019 suunis. 5 / 49 Perspektiivset ringraudtee koridori on kajastatud ka üksikutes detailplaneeeringutes.19 Maakonnaplaneeringus kavandatud Tallinna ümbersõiduraudtee üldjuhul detailplaneeringutes kajastamist ei leia, erandiks on lõik, kus trass kattub varasemalt kavandatud Saue-Männiku raudtee trassiga. Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüs20 näitab, et Tallinna raudtee ohuobjektideks, kus toimunud raudteeõnnetuse tagajärjel võib tekkida Tallinnas hädaolukord, on Kopli kaubajaam, Ülemiste jaam, raudteelõik Ülemiste-Tallinn ja Pirita jõe raudteesild. Tallinna raudteevedude riskiallikateks on ohtlike kemikaalidega laetud vagunid, mis liiguvad ja seisavad Tallinna tihedalt asustatud aladel. Kõik eelnimetatud dokumendid rõhutavad, et Tallinn on oluline reisiraudtee sõlmpunkt, kuhu koonduvad kõik riiklikult olulised raudteekoridorid (Tallinn-Tartu-Valga, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu), sh rahvusvahelised ühendused Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi, Rail Baltic raudteega lisanduvad Tallinn-Riia, Tallinn-Vilnius, Tallinn-Varssav jne). Alusdokumendid käsitlevad seega vajadust lahendada kaubavoogude vedu, sh ohtlike veoste vedu läbi Tallinna kesklinna ja seda ringraudtee ehitamisega. Alusdokumentides on toodud välja vajadus täpsema planeeringu koostamise järele, et välja selgitada milline trassialternatiiv on parim võimalik lahendus. Ühtlasi on Tallinna Linnaplaneerimise Amet tellinud 2020. aastal Tallinna Ülemiste ja Kopli kauba- ja sorteerimisjaamade ohutuse ekspertarvamused21, mis samuti toovad välja nende kaubajaamadega ning ohtlike veostega läbi Tallinna kaasnevad riskid ja ohud. 1.2. Ringraudtee kavandamisega seotud õigusaktid Ringraudtee kavandamisel tuleb arvestada nii riigisisese, kui ka Euroopa Liidu õigusega. Ringraudtee menetlemine on otseselt seotud PlanS ja ehitusseadustikuga (EhS). Veel on puutumus raudteeseadusega (RdtS) ning vajalik on järgida ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS). Oluline on kinni pidada Euroopa Liidu õigusest ning seda rakendatavates Eesti õigusaktidest, mis võtavad üle keskkonda puudutavaid direktiive (nendeks on näiteks loodusdirektiiv22 ja linnudirektiiv23) ja samuti Euroopa Liidu õigusest ning seda rakendatavates Eesti õigusaktidest, mis puudutavad raudtee ohutust.24 1.3. Ringraudtee kavandamisest puudutatud isikute ja asutuste ring 19 Laagri alevik 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km raudtee, Vääna jõe ja Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneering; Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja detailplaneering. 20 Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüs, lk 87. 21 Ülemiste kauba- ja sorteerimisjaama ohutuse eksperthinnang (2020) ja Kopli kauba- ja sorteerimisjaama ohutuse eksperthinnang (2020). 22 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 21. mai 1992 Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. 23 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ 30. november 2009 Loodusliku linnustiku kaitse kohta. 24 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ 29. aprill 2004 Ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv). 6 / 49 Lisaks Taotlejale saab ringraudtee kavandamisest puudutatud isikutena käsitleda ringraudtee trassi asukoha ning sellest mõjutatud kohalikke omavalitsusi, seotud valitsusasutusi ja huvitatud ettevõtjaid. Ringraudteega territoriaalselt, majanduslikult või sotsiaalselt seotud kohalikud omavalitsused (puudutatud omavalitsused): Trassialternatiivid läbivad järgmiseid kohalikke omavalitsusi: 1. Tallinna linn 2. Rae vald 3. Kiili vald 4. Saku vald 5. Saue vald Sõltuvalt planeeringuala25 suurusest ja mõjust tuleb eriplaneeringu koostamisse hõlmata järgmised kohalikud omavalitsused: 1. Tallinna linn (Harju maakond) 2. Maardu linn (Harju maakond) 15. Keila linn (Harju maakond) 3. Viimsi vald (Harju maakond) 16. Lääne-Harju vald (Harju maakond) 4. Jõelähtme vald (Harju maakond) 17. Tapa vald (Lääne-Viru maakond) 5. Kuusalu vald (Harju maakond) 6. Anija vald (Harju maakond) 7. Loksa linn (Harju maakond) 8. Kose vald (Harju maakond) 9. Raasiku vald (Harju maakond) 10. Rae vald (Harju maakond) 11. Kiili vald (Harju maakond) 12. Saku vald (Harju maakond) 13. Saue vald (Harju maakond) 14. Harku vald (Harju maakond) Valitsusasutused, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ning Keskkonnaministeerium. Raudteevaldkonna ja hilisema ehitustegevuse seisukohast on oluline osapool ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Lisaks tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga seoses ühe trassialternatiivi lähedusse jääva kaitseotstarbelise maa-alaga ning Maanteeametiga, et analüüsida seoseid muu infrastruktuuriga. 25 Vt planeeringuala kohta alaptk 4. 7 / 49 Erasektor26, sealhulgas Paldiski Ettevõtjate Liit, Alexela Grupp, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Paldiski Sadamate AS, Team Paldiski, AS Eesti Liinirongid, Eesti Raudtee AS, Edelaraudtee AS, Operail AS, RB Rail AS ja Rail Baltic Estonia OÜ. Isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, sealhulgas maaomanikud, kui on selge, et nende kinnisasi jääb kavandatavasse raudteetrassi koridori või isikud, kelle muud õigused võivad olla ülemääraselt mõjutatud kavandatavast ringraudteest. Planeeringualal asuvad õiguste omajad, sealhulgas kaevandusloa või muude taoliste lubade omajad. Kaasatavaid isikuid ja kaasamise viisi käsitletakse kaasamiskavas (LISA 1). 2. RIIGI ERIPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSE ESITAMISE EESMÄR K Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on suure riikliku huvi ja olulise ruumilise mõjuga ehitise (avalik raudtee) asukohavaliku menetluse läbiviimine ja detailse lahenduse koostamine27. Riigi eriplaneeringu koostamine on vajalik, sest planeeringualale jäävad mitmed kohalikud omavalitsused. Ringraudtee rajamisega ei lahendata kohaliku elu probleeme, vaid riiklikult olulisi küsimusi, nagu on kogu Harju maakonda hõlmavaid transpordiküsimused ning maakondadeüleste transpordivedude hõlbustamine. Kavandatava ringraudtee mõju on maakondadeülene, sest hõlmab Paldiski suunalise kaubavedude ümbersuunamist Tallinna kesklinnast ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist. Lisaks uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldsiski suunal ning mõjutab sealjuures ohtlike veoste ümbersuunamise tõttu ka Lääne-Viru maakonda. Riigi eriplaneeringu menetlus on Tallinna ringraudtee kavandamiseks kõige sobivam menetlus, sest võimaldab valida ehitise asukoha kohalike omavalitsuste (aga ka maakonna) üleselt. Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse koostamisel on lisaks riigi eripplaneeringule võrreldud analüüsitud võimalusi lahendada tõstatatud küsimusi teiste planeeringuliikidega. Kui võrrelda Tallinna ringraudtee kavandamist teiste suurte taristuobjektide kavandamisega, siis oleks üks võimalik planeeringuliik ka maakonnaplaneering, näiteks selle osa- või teemaplaneering. Maakonaplaneeringu instrumendi kasutamise kahjuks räägivad asjaolud, et maakonnaplaneeringu ülesanded ei võimalda lahendada vajalikke küsimusi piisava detailsusastmega (kinnisasjapõhiselt, sätestades krundi ehitusõiguse) ega sea kinnisasjadele kitsendusi. Isegi, kui maakonnaplaneeringu teemaplaneringu raames koostataks raudtee eelprojekt, puuduks sellel hilisemate menetluste osas õiguslik tähendus. Kitsenduste seadmata jätmine toob aga kaasa olukorra, kus ühest küljest säilitatakse broneeringud võimalikult laial alal, mis takistab arendustegevust. Teisest küljest jäetakse aga analüüsimata konkreetse kinnisasjaga seonduvad huvid ja õigused, mille hilisemal vaatlemisel selgub, et raudteetrass on vajalik ümber kavandada. Broneeritud maa-alade hoidmine asukohas, kus on suur surve arendus- ja ehitustegevuseks ei pruugi olla aga õiguslikult võimalik maakonnaplaneeringu õiguslikult mittesiduva iseloomu tõttu kinnisasjade kitsendamise vaates. Kaasamise raames on avaldatud arvamust, et erinevalt kirjeldatust on võimalik ka 26 Erasektori huvitatud osapooltena käsitletakse ettevõtteid, kes on olnud varasemalt kaasatud või kes on üles näidanud huvi Tallinna ringraudtee kavandamise protsessi osas. Erasektori huvitatud osapoolte ring ei ole piiratud, vastavalt PlanS §-le 31 lg 3 saab riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse kaasata iga isiku, kelle huve võib koostatav planeering puudutada. 27 PlanS § 27 lõige 1. 8 / 49 maakonnaplaneering koostada suures (kinnistu) täpsusastmes. Koostatav raudtee eelprojekt ei oma erinevat tähendust riigi eriplaneeringu ja maakonnaplaneeringu koostamisel. Terviklik ruumilahendus on samavõrdne eesmärk nii riigi eriplaneeringu kui maakonnaplaneeringu koostamisel. veel tuleb välja tuua, et riigi eriplaneeringu ja maakonnaplaneeringuga ette nähtud menetlusnormid on just kaasatavate ringi osas erinevad. Üksikisiku õigusi ja huvisid tagab paremini riigi eriplaneeringu menetlus. Erinevalt maakonnaplaneeringust on riigi eriplaneering vaidlustatav ka avalikes huvides, mis tagab avalikkuse huvide kaitse nii olulise strateegilise projekti elluviimisel. Kuna Harju maakonnaplaneering sisaldab juba võimalikke trassialternatiive, ei ole mõistlik asuda uuesti koostama maakonnaplaneeringut. Lisaks annab vastav maakonnaplaneering ka selge suunise, et edasine tegevus tuleb kavandada liigilt täpsema planeeringuga, mis on näiteks riigi eriplaneering. Maakonnaplaneeringu elluviimise seisukohast on oluline, et eelistatud ringraudtee trassikoridor saab kajastatud praegu menetluses olevates omavalitsuste üldplaneeringutes, et tagada selle realiseeritavus. Ringraudtee täpse asukoha määramine läbi üld- või detailplaneeringute on aga ressursi- ja ajamahukas ega vaatle Tallinna ringraudteed tervikliku projektina. Tallinna ringraudtee planeerimine riigi eriplaneeringuga on põhjendatud ja otstarbekas, sest joonobjekti planeeringu koostamine nii suurel maa-alal ja mille mõju ulatub asukohast kaugemalegi on ressursimahukas, vajab spetsiifilisi teadmisi ning eeldab keskset koordineerimist ja terviklikku lähenemist. Terviklik lähenemine tagab muuhulgas selle, et uuringud võtavad arvesse laiemaid mõjusid ning et avalikkuse kaasamine on laiapõhjalisem. Võrdluses teiste planeeringuliikidega on avalikkuse kaasamine intensiivsem, sest planeering koostatakse kahes etapis, mille raames toimuvad avalikud arutelud nii planeeringu kui ka mõjude hindamise jaoks. Ühe menetluse korral on huvitatud osapooltel võimalik saada informatsiooni keskselt kõikide projekti detailide kohta. Menetledes erinevaid maakonna- või üldplaneeringuid keskset lähenemist kaasamisele või muude küsimuste lahendamisele ette ei ole nähtud. Lisaks on riigi eriplaneeringu menetluse kasutamine mõistlik, sest selle elluviimise etapis annab ehitus- ja kasutusloa TTJA. Kuigi raudteedega seonduvad load annab ka muidu TTJA, saab riigi eriplaneeringu alusel ehitusload muudes küsimustes, näiteks kaasnev infrastruktuur, anda TTJA. Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise eesmärk on terviklikult lahendada ringraudteega seonduvad küsimused. Täpsemalt soovitakse: 1. leida ringraudteele parim võimalik asukoht; 2. koostada vastavas asukohas detailne lahendus; 3. töötada välja ehituslikud lahendused planeeringu elluviimiseks; 4. lahendada Rail Baltic raudteega seonduvad küsimused. Paralleelselt riigi eriplaneeringu menetlusega viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Riigi eriplaneeringu alusel on võimalik seada kinnisasjale kitsendusi28, mistõttu on selle planeeringuliigi kasutamine hilisema elluviimise mõttes efektiivne ja 28 PlanS § 27 lõige 5. 9 / 49 otstarbekas, kuna ei viida läbi mitut planeerimismenetlust. Riigi eriplaneeringu läbiviimisele on avalikult toetust avaldanud ka riigihalduse minister.29 3. RINGRAUDTEE KUI RIIG I ERIPLANEERINGU O BJEKT 3.1. Ringraudtee kui riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis Riigi eriplaneeringuga kavandatakse avalikku elektrifitseeritud raudteed, mille eesmärgiks on reisijate- ja kaubaveo soodustamine. Ringraudtee on ehitis, kuna see on loodud inimtegevuse tulemusel, aluspinnasega ühendatud ning selle kasutamise eesmärk, otstarve ja viis võimaldavad seda eristada teistest asjadest. Ringraudtee on maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist.30 3.2. Oluline ruumiline mõju Riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis peab omama olulist ruumilist mõju ehk mõju, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.31 Ringraudtee on olulise ruumilise mõjuga ehitis, sest sellest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval ehitisel on ka visuaalne mõju. Nimetatud mõjud on omavalitsuste ning ka maakonnaülesed ehk ulatuvad suurele territooriumile. 3.3. Suur riiklik huvi ringraudtee vastu PlanS seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve.32 Ringraudtee planeerimine riigi eriplaneeringuga on vajalik, sest tegu on ehitisega, mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Sissejuhatuses on toodud erinevad riigi poolt koostatud dokumendid, kus ringraudtee kavandamine on näidatud ühe olulise eesmärgina. Üleriigiline planeering 2030+, Harju maakonnaplaneering 2030+, Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019-2024, Harju maakonna arengustrateegia 2035+ ning MKM antud suunised rõhutavad riiklikul tasemel, et Tallinna ringraudtee rajamise osas on suur riiklik huvi. Eksisteerib vajadus lahendada kaubavoogude, sh ohtlike veoste vedu läbi Tallinna kesklinna. Samuti rõhutatakse, et Tallinn on oluline reisiraudtee sõlmpunkt, kuhu koonduvad kõik riiklikult olulised raudteekoridorid (Tallinn- Tartu-Valga, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu), sh rahvusvahelised ühendused Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi. Rail Baltica raudtee valmimisel lisanduvad ühendused Riia, Vilniuse, Varssavi ja Berliiniga. Harju maakonna arengustrateegia toob välja Tallinna 29 Aab: Tallinna ringraudteel on perspektiivi, algatada tuleks eriplaneering. Arvutivõrgus: https://www.err.ee/1127647/aab-tallinna-ringraudteel-on-perspektiivi-algatada-tuleks-eriplaneering. 30 RdtS § 3 punkt 2. 31 Planeerimisseaduse seletuskiri 571 SE. 32 Samas, lk 41. 10 / 49 ringraudtee rajamise vajaduse koos kohaliku reisirongiliikluse võimekusega Ülemiste-Paldiski suunal, perspektiivis Ülemiste-Haapsalu/Rohuküla suunal. Riigi eriplaneeringu koostamise raames läbi viidud uuringud ja kaasamisprotsess võimaldavad selles osas teha sotiaalmajanduslikult põhjendatud ja kaalutletud valikud ja otsused. Seoses Tallinna ringraudtee lõunapoolse trassialternatiiviga on oluline tähele panna, et Rail Baltica kavandamisel tuleb arvestada ringraudteega. Kui Rail Baltica ehitusprojekti koostamisel ringraudteega ei arvestata, siis muutub lõunapoolse trassialternatiivi realiseerimine oluliselt kallimaks, sest raudteede ristumiskohad ja ülesõidud ning muud seotud küsimused tuleb lahendada eraldiseisvalt. Seega on oluline, et Rail Baltica projekti realiseerimisel oleks teada Tallinna ringraudteega seonduvad täpsed tehnilised asjaolud ja asukoht. Lisaks eeltoodule toetab ringraudtee rajamist ka erasektor. Ettevõtted toovad välja, et nende huvid seonduvad nii kaubaveoga kui ka töötajate liikumisvõimalustega.33 Samuti tuuakse välja, et Paldiski ettevõtjate, KOV-i ja EAS-i koostöös koostati aastatel 2017- 2019 Paldiski Investorteeninduse Programm (PIP), mille eesmärgiks on aastatel 2018-2030 realiseerida Paldiskis 1 miljardi euro ulatuses uusi tööstusinvesteeringuid. See omakorda avaldab mõju transpordivoogudele. Ettevõtjad leiavad, et riigile kuuluva infrastruktuuri areng, sealhulgas raudteetaristu läbilaskevõimsuse oluline suurendamine ning Tallinna ringraudtee ehitamine on eelduseks Paldiski suuremahuliste investeeringute realiseerimiseks.34 Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon rõhutab, et ringraudtee rajamine on vajalik ka ohutuse seisukohast.35 3.4. Ringraudtee otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus 3.4.1. Ringraudtee rajamine Kavandatava ehitise (ringraudtee) otstarve on avalik raudtee, mis ühendab Tapa suuna raudtee Paldiskiga (lõunapoolses alternatiivis Tallinnat läbimata) ja Paldiski Ülemistega ning raudteega seotud rajatised. Ringraudtee ei teeninda mitte ainult kaubavoogusid, vaid ka reisijaid. Ülemiste ja Paldiski kiire raudteeühenduse rajamine võimaldaks igapäevast kiiret, mugavat, turvalist ja keskkonnasäästliku töörännet ning parandaks ühtlasi Tallinna lennujaama, Rail Baltica rahvusvahelise reisiterminali ja muude teenuste kättesaadavust keskkonnasäästliku ja turvalise ühistranspordiga. Ühtlasi avaneb põhjapoolse trassialternatiivi väljaehitamise korral Tallinna Lasnamäe linnaosa ja Ülemiste piirkonna elanikel võimalus sõita kiire ja mugava rööbastranspordiga tööle Saue, Keila või Paldiski piirkondades paiknevatesse tööstus- ja logistikaettevõtetesse ning vastupidi. Töökäte järgi on juba täna Paldiski piirkonnas suur nõudlus ning arvestades tänaseid ühistranspordiühendusi või isiklikule sõiduautole kuluvat ressurssi - raha ja aeg -, ei soodusta ega võimalda praegune olukord piisavat sellesuunalist igapäevast töörännet. Töörände probleemi ei aita lahendada ka Rail Baltica kohalikud peatused, kuna Rail Baltica radutee ei ulatu Paldiskisse, see tähendab, ei võimalda Paldiski Ülemiste või ka Paldiski Tapa otseühendust. 3.4.2. Kaubarongiliikluse väljaviimine Tallinna kesklinnast Kavandatava ehitise lõunapoolse trassialternatiivi elluviimine võimaldaks kaubarongiliikluse väljaviimist Tallinnast (Kopli ja Ülemiste kaubajaamadest). Seda toetab muuhulgas menetluses 33 Paldiski Ettevõtjate Liidu 11.11.2019 toetav kiri MKM-ile, eelviimane lõik. 34 OÜ Team Paldiski 11.11.2019 toetav kiri MKM-ile, lk 2 teine lõik. 35 Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni 20.11.2019 toetav kiri MKM-ile, 3. lõik. 11 / 49 olev Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering36. Lisaks võimaldaks lõunapoolse trassialternatiivi realiseerimine Paldiski-suunalise kaubarongliikluse väljaviimist tulevasest rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist, millest kujuneb Eesti värav. Kopli ja Ülemiste kaubajaamad ja neid läbivad suuremahulised kaubaveod ei sobi enam nimetatud Tallinna piirkondadesse. Kui tööstusettevõtted Koplis säilivad, tuleb neile tagada kaubavedude võimalus vähendatud mahus. Samas tuleb aga soodustada kaubavedude väljaviimist Kopli piirkonnast. Ülemiste piirkonnast on kujunemas oluline äri- ja elukeskkond, mille kontekstis tuleb silmas pidada ka piirkonna ohutust, mainekujundust, uusi maakasutus- ja ärivõimalusi ning investeeringuid piirkonda. Tuleb analüüsida ka Kopli kaubajaama funktsiooni viimist mujale (nt Lagedile, Tapale või perspektiivsesse Soodevahe kaubajaama) ning Koplis ja Paljassaares paiknevate tööstusettevõtete perspektiivi Tallinnas. Erinevates planeeringutes ja arengudokumentides on aastakümneid kajastatud kaubajaamade ja kaubaveo (eriti ohtlike veoste) Tallinnast väljaviimise võimalusi, et vähendada ohtu inimeste elule ja tervisele. Tallinna linna tellimusel valminud uues ohutuse ekspertarvamus Tallinna Ülemiste ja Kopli kauba- ja sorteerimisjaamade ohutuse kohta37 põhijäreldus oli, et kaubajaamade ohutus on küll praegu, väikesest kaubaveomahust tulenevalt, nõuetekohaselt tagatud, kuid suurõnnetuse risk on olemas. Suurõnnetuse risk kasvab proportsionaalselt kaubaveo mahu kasvamisega ja on arvestatavalt suur juba kaubajaamade normaalse koormuse juures. Seega on Tallinna linna arengu seisukohast vajalik juhtida Tallinnast välja ohtlikud veosed, võimaldada Paldiski ja Muuga sadamate arengut ning soodustada Tallinna ja lähivaldade vahelist reisrongiliiklust. TLPA sõnul on viimase aasta jooksul valminud ühistransporti ja linnapiirkonna liiklust analüüsivad uuringud kõik pidanud prioriteetseks reisirongiühenduse arendamist ja Kristiine multimodaalse ümberistumisjaama väljaehitamist. Tallinna linn analüüsib reisirongiühenduse pikendamist Kopli ja Lasnamäe suunas ning naaberlinna Maardusse. Reisirongiliikluse arendamine ja suurem integreerimine linnaliiklusesse saab toimuda ainult eelnevalt kokku lepitud ühisel eesmärgil tihedas koostöös riigi (sh raudtee omanik Eesti Raudtee AS) ja linna asutuste vahel. Üleriigiline planeering koos tegevuskavaga saab TLPA hinnangul pakkuda koostööks vajaliku lähtealuse. Linnaliikluse ühendusi peatustega tuleb arvestada – liikuvusanalüüsid on esitatud peatükis 5.3.1. Rail Baltica raudtee ja Ülemiste terminali kavandamisega on teravalt tõstatunud ohtlike kaubavedude tiheasustusalast välja viimise vajadus. Vabariigi Valitsus on astunud esimesed sammud ja loonud eeldused Ülemiste kaubajaama Tallinnast välja viimiseks. Kaubajaamade väljaviimiseks on erinevaid alternatiive, sealhulgas olemasolevate kaubajaamade korrastamine ja laiendamine, Rail Baltica projektiga rajatava kaubajaamaga kombineerimine või uue kauba- ja sorteerimisjaama rajamine. Üleriigilise planeeringu või selle tegevuskava uuedamise/koostamise raames kaalutakse kõiki võimalusi kaubajaamade kolimiseks Tallinnast välja. Tulenevalt Tallinna ja lähivaldade liikuvusuuringutest ja liikuvuskavast on vajalik luua eeldused raudtee reisirongiliikluse paremaks integreerimiseks ja kasutusele võtmiseks linnapiirkonna ühistranspordisüsteemis ning trammiteede võrgustiku etapiviisiliseks laiendamiseks.Raudtee võimalike kiiruste osas saab anda vastuse riigi eriplaneering. Kaubarongide jaoks on Eesti Raudtee tellitud eskiisprojekti kohane kiirus 80 km/h optimaalne. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus on võimalik anlüüsida ka kaubavedude jaoks suuremate 36 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu eelnõu, lk 73. Internetis: https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Pohja- Tallinna-linnaosa-uldplaneering. 37 Kopli kauba- ja sorteerimisjaama ohutuse ekperthinnang. Arvutivõrgus: https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2020/Kopli-kauba--ja-sorteerimisjaama-ohutuse-ekperthinnang. 12 / 49 kiiruste planeerimist, et raudtee kavandamise käigus oleks jäetud võimalus kõige uuema tehnoloogia realiseerimiseks tulevikus. Reisirongide kiirused peavad kindlasti vastama vähemalt praegustele regionaalrongiliikluse maksimaalsetele kiirustele (120 km/h, ka 135 km/h (katsetamisel)) ning hindama ka võimalikke tulevikulahendusi. 13 / 49 4. PLANEERINGUALA NING TRASSIALTERNATI IVID Planeeringuala piiri ettepanek on esitatud allpool joonisel 1. Joonis 1. Planeeringuala piir Planeeringuala on valitud piisava ulatusega, mis eeldatavalt võimaldab paralleelselt planeeringuprotsessiga analüüsida erinevaid tehnilisi aspekte ringraudtee projekteerimisel ning loob eeldused keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks, vajadusel keskkonnamõju hindamise täpsusastmes. Ringraudtee ja seotud rajatiste täpsed koordinaadid selguvad peale keskkonnamõju strateegilist hindamist ja tehnilise projekti koostamist, mida on võimalik teha riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise raames (vt ka LISA 2 ajakava). Planeeringuala ulatub ida suunast Tapalt kuni Paldiskini läänes, moodustades u 120- kilomeetrise laiusega ala. Planeeringuala hõlmab kogu Harju maakonda ja ühte Lääne-Viru maakonna kohalikku omavalitsust. Planeeringuala analüüs suuremas ulatuses on vajalik, et kaardistada mõjud, mis kaasnevad Tallinna ringraudtee ehitamisega, sealhulgas teostada sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs. Planeeringuala hõlmab järgmiseid kohalikke omavalitsusi: 1. Tallinna linn 7. Tapa vald 13. Saku vald 2. Maardu linn 8. Loksa linn 14. Saue vald 3. Viimsi vald 9. Kose vald 15. Harku vald 4. Jõelähtme vald 10. Raasiku vald 16. Keila linn 5. Kuusalu vald 11. Rae vald 17. Lääne-Harju vald 6. Anija vald 12. Kiili vald 14 / 49 4.1. Trassialternatiivide kirjeldus 4.1.1. Trassialternatiivide kirjeldus Ringraudtee jaoks on kehtivates Harju maakonnaplaneeringus ette nähtud kaks trassikoridori alternatiivi – põhja- ja lõunapoolne trassialternatiiv. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus on planeeringuala piires võimalik trassialternatiive lisada. Joonis 2. Tallinna ringraudtee võimalikud koridorid (märgitud pruuni katkendjoonega) ja Rail Baltica koridor (märgitud rohelisega) Harju maakonnaplaneeringus on toodud Tallinna ringraudtee põhja- ja lõunapoolne trassialternatiiv. Lõunapoolne trassialternatiiv jaguneb lõpuosas kaheks – raudteeks suunaga Ülemiste ning raudteeks suunaga Tapa. Harju maakonnaplaneeringus on antud suunis, et edaspidi koostatav liigilt täpsem planeering selgitab välja, milline Tallinna ümbersõiduraudtee trassialternatiiv on parim võimalik lahendus. Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada riigikaitseliste vajadustega (Männiku harjutusvälja töövõime) ning teha koostööd Kaitseministeeriumiga. Riigikaitselisest huvist lähtuvalt eelistab Kaitseministeerium Tallinna ringraudtee põhjapoolset varianti. Lõunapoolse variandi puhul on Männiku harjutusvälja naabruses eelistatud paiknemine kavandatava Rail Balticu trassist ida pool. Tallinna ümbersõiduraudtee rajamine ei tohi kahjustada Männiku harjutusvälja töövõimet. Mõlemal trassialternatiivil on oma eelised ja puudused. Põhjapoolse alternatiivi puhul tekitab küsimusi kaubavedude väljajuhtimine Tallinna linnast ning sellest tuleneva ohutuse tagamine. Lisaks ei ole kaasatud Lääne-Harju, Keila, Saue valla elanikud, kellel võiks olla huvi kiire rongiühenduse vastu Ülemistega Tallinnas. Kiili ja Rae elanikele avaneb lõunapoolse ringraudteega võimalus liikuda samas tööle Saue, Keila ja Paldiski või perspektiivis Haapsalu suunas. Samas on põhjapoolse alternatiivi puhul teatud asukohast tulenevate reisijate vedu kiirem. Põhjapoolse alternatiivi puhul läbiksid kaubaveod aga jätkuvalt Ülemiste 15 / 49 rahvusvahelist Rail Baltica raudtee reisiterminali, mis võib vähendada jaama läbilaskevõimet ja ohutust ning teisest küljest takistada kaubavedude liikumist. Põhjapoolse trassialternatiivi korral kasvaks KKM-i hinnangul liiklusintensiivsus Tallinna linnas, sellega kaasneks heitmete suurenemine, samas kui liiklusintensiivsus on juba praegu kitsaskoht. Küsitavusi võib tekitada ka sellise raudtee atraktiivsus reisijate seisukohalt, kuna Tallinna kesklinna läbiv raudteetrass on tõenäoliselt ajakulukam kui kasutada maanteetransporti ja Tallinna ringteed. Olgugi, et see viib kaubarongide liikluse välja Kristiine ja Põhja-Tallinna piirkondadest, siis Operail AS hinnangul suunatakse rongiliiklus läbi Järvevana tee äärsete tiheasutuste. Tallinna Linnavalitsuse seisukoht on, et Tallinna linn on korduvalt välistanud Harju maakonnaplaneeringus planeeritud põhja poolt Ülemiste järve kulgeva ümbersõiduraudtee trassi, sest see kulgeb läbi Tallinna tiheasustusalade, möödub vahetult Ülemiste järvest ning läbib Ülemiste Rail Baltica ühisterminali, ega täida seega seatud eesmärke. Lõuna poolne ringraudtee trass võimaldaks Tallinna Linnavalitsuse hinnangul lisaks eeltoodud negatiivsete mõjude vältimisele arendada linna ja lähivaldade vahelist reisirongiliiklust. Lõunapoolne trassialternatiiv kattub aga Rail Baltica koridoriga, mis võimaldab raudtee arendamisel kasutada sama raudteekoridori ning seeläbi vältida raudtee ehitamisest tulenevaid täiendavaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale ning naabrusesse jäävatele inimestele. Soodevahe piirkonda on kavandatud perspektiivne kaubajaam (kajastatud ka Rail Baltica planeeringus), mille kasutamisvõimalust tuleks riigi eriplaneeringu koostamise raames analüüsida. Analüüsi raames tuleb teha koostööd Rail Baltic Estonia OÜga. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus tuleb tähelepanu pöörata ka AS Eesti Raudtee tellimusel koostatud eskiisprojektile (töö nr P18048 TALLINNA RINGRAUDTEE SAUE – LAGEDI LÕIK, Tallinn 2018), milles on antud tehnilisi lahendusi lõunapoolsele trassialternatiivile. Eskiisis on esitatud muuhulgas indikatiivsed lahendused ringraudtee liitumiseks olemasolevate raudteedega - ringraudtee liitumine kaheteelise Pääsküla-Keila raudteeliiniga ning kaheteelise Tallinn-Tapa raudteeliiniga. Eskiisi kohaselt algab kavandatav ringraudtee Saue lähistel hargnemisega Tallinn-Pääsküla raudteelt ning kulgeb ida suunas Lagedi poole Saku, Kiili ja Rae valla kaudu. Eskiisi kohaselt jääb ringraudtee trassile 18 ristet erinevate teedega/raudteedega, mis tuleks üldjuhul lahendada eritasandilistena. Eskiis käsitles olemasolevat olukorda, kuid riigieriplaneeringu koostamise raames on mõistlik käsitleda konkreetsemalt perspektiivsete eritasandliste ristumiste teemat. Lisaks jääb trassile 3 veekogu, mida kavandatav raudtee sillaga ületab, üks ulukiviadukt ning üks Rail Baltica raames kavandatud ökodukt. Eskisiiga on kavandatud ringraudteele üks vahejaam/möödasõidujaam, mis paikneb orineteeruvalt trassi keskel. Esialgse jaama asukohana on välja pakutud piirkond km 12.6-13.6, mis jääb Luige asumi lähistele. Rail Baltica ja Tallinn ringraudtee võimalik ümberlaadimisjaam on kavandatud Rae valda, Soodevahe külla. Jaama asukoht on üldistatuna määratud Rail Baltica maakonnaplaneeringus ja Harju maakonnaplaneeringus. Eskiisprojektis on ringraudtee ja Tallinn-Tapa raudtee liitumispunktis näidatud võimalik lahendus Paldiski-Muuga suunalisteks manöövriteks vajalikul jaamaosal. Tallinn-Tapa raudteega paralleelsel alal (lõunapoolsel küljel) on märgitud maa-ala võimaliku täiendava Tallinna piirkonna kaubajaamana, mis võiks tulevikus olla eelduseks kaubatranspordi väljaviimiseks Tallinna linnast (Kopli ja Ülemiste jaamade likvideerimiseks või ruumiliseks vähendamiseks). Sisuliselt on tegemist olemasoleva Lagedi jaama pikendusega. 16 / 49 Koostatud eskiisprojektis on määratletud võimalikud müraleevendusvajadusega alad tulenevalt olemasolevast asustusest või kavandatavatest detailplaneeringutest. Trassi lõigus, kus ringraudtee kattub Rail Baltica raudtee trassiga, ei ole müraleevendusvajadust käsitletud. Lähtutakse printsiibist, et müraleevendusmeetmed on lahendatud Rail Baltica eelprojektiga ning ringraudtee lisandumisel tuleb eelprojekti lahenduste paigutust ristlõikes korrigeerida, ent alade ulatused ning lahenduspõhimõtted üldjoontes ei muutu. Samas tuleb arvestada ka kumulatiivse müraga, kuna Rail Baltica modelleerimisel pole täiendava raudtee liiklussagedusega arvestatud ning ringraudtee ei kattu kogu ulatuses Rail Baltica koridoriga. Müraleevendusvajadusega aladena ei ole käsitletud ka lõigu algusesse jäävaid detailplaneeringualasid, milles on perspektiivsed raudteetrassid kajastatud ning müraleevendusvajadust pole määratletud. Lisaks tuleb arvestada, et Tallinna ringraudtee võimalikud trassikoridorid kattuvad Tallinna- Saku liivamaardlaga ning maardlas on mitu kehtivat maavara kaevandamisluba ja maavara uuringuluba. Lisaks on maardlas ja selle ümbruses Keskkonnaametil menetluses mitu maavara uuringuluba. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks on vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Seega tuleb riigi eriplaneeringu koostamise käigus kaasata lubade omajad ning analüüsida, kas vastavate õigustega isikud saavad oma tegevuse antud piirkonnas lõpetada või millised on alternatiivid nende huvide kaitsmiseks. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus võidakse analüüsida olemasolevate trassialternatiivide alamalternatiive. 4.1.2. Ringraudtee trassialternatiivid planeeringudokumentides Järgnevalt toome välja, milliseid ehituslikke tingimusi on käsitletud erinevates olemasolevates üld- ja detailplaneeringutes. Riigi eriplaneeringu menetluses tuleks koostöös vastavate kohalike omavalitsustega analüüsida, kas nende tingimuste täitmine on võimalik ja vajalik. Kuigi riigi eriplaneeringu menetlemise käigus on võimalik vastavad küsimused jätta kõrvale või lahendada ka teisel viisil, on siiski oluline, et alltoodud teemadele pöörataks käesoleva taotluse raames tähelepanu, et tagada Tallinna ringraudtee elluviidavus ja koostöö kohalike omavalitsustega. Alltoodud kohalikud omavalitsused on algatanud ka uute üldplaneeringute koostamise, kus tuleks arvestada Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduvaid küsimusi. (a) Üldplaneeringud Lääne-Harju valla koostamisel oleva üldplaneeringu lähteseisukohtades on välja toodud, et: - Oluliseks transiidi- ja logistikasõlmeks on Tallinna piirkonna (eriti Muuga) kaubasadamad oma raudtee- ja maanteeühendusega. Senisest enam tuleb välisvedudesse kaasata suure potentsiaaliga Paldiski sadamad ja Sillamäe sadam. - Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks tasub Tallinna lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi kindlasti alles hoida. Vajadus möödasõidu järele muutub eriti suureks juhul, kui Paldiski sadamaid läbivaid kaubavoogusid soovitakse märgatavalt kasvatada. 14. juuni 2005 kehtestatud Paldiski linna üldplaneeringu kohaselt: - vajab veosekäive suurenemisel Paldiskisse kapitaalremonti Keila-Paldiski raudteelõik. Samuti tuleks raudtee transpordi suurenemisel välja ehitada Saue-Männiku raudteelõik. See võimaldaks vältida raudtee transpordi kulgemist läbi Tallinna jaama ja suurendaks oluliselt Paldiski, kui võimaliku logistikakeskuse võimalusi. 17 / 49 - arvestades Paldiski sadamate edasist arengut, on hädavajalik Keila-Paldiski raudteelõigu rekonstrueerimine, et võimaldamaks raskekaaluliste rongide samaaegset edasi-tagasi liikumist. Perspektiivis tuleks kiirendada nn Tallinna ümbersõidutee rajamist. Välja tuleb ehitada Saue-Männiku raudteelõik. See võimaldaks vältida raudtee transpordi kulgemist läbi Tallinna jaamade ja suurendaks oluliselt Paldiski kui võimaliku logistikakeskuse võimalusi. 29. novembril 2012 kehtestatud Saue valla üldplaneeringu kohaselt (ptk 9. Teede ja tänavate ning raudteede asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine), on üldplaneeringu kaardile kantud perspektiivsed ja rekonstrueeritavad teed ning raudteed ning sätestatud, et: - rekonstrueeritav Tallinna ringtee tuleb viia raudteekoridori; - säilitada Tallinna raudtee ümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) koridor vastavalt Deloitte & Touche poolt 2006. aastal koostatud tööle "Tallinna raudteeümbersõidu vajalikkuse ja otstarbekuse analüüs"; - perspektiivne teine peatee Saue-Laagri raudteelõigul, kus see seni puudub. Rongiliiklusest põhjustatud müra ja vibratsiooni mõõtmistulemusi (Saue Vallavalitsuse tellimisel 2003 a. koostatud raudteemüra uuring) arvestades on üldplaneeringus nii olemasoleva Tallinn-Paldiski raudtee kui ka perspektiivse Tallinna raudteeümbersõidu (Paldiski-Saue- Männiku-Ülemiste) koridori sanitaarkaitsevööndi laiuseks arvestatud 120 m. Joonis 3. Tallinna ringraudtee paiknemine Saue üldplaneeringus (Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne koridor märgitud helepruuni viirutusega). 9. aprillil 2009 kehtestatud Saku valla üldplaneeringus ptk 2.2., “Ettepanekud Harju maakonnaplaneeringu I etapi ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ’’Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused’’ täiendamiseks ja täpsustamiseks”, on esitatud muuhulgas ettepanek Tallinna raudtee ümbersõidu trassi asukohta täpsustamiseks. Oluline on tähele panna, et Saku valla üldplaneering kajastab eelduslikult ainult ringraudtee põhjapoolset trassialternatiivi, sest kaardil ei ole näidatud Tallinna ringraudtee ühildumist lõunapoolse trassialternatiivi, sealhulgas Rail Baltica trassiga. 18 / 49 Üldplaneeringu kohaselt tuleb Jälgimäe külas (ÜP ptk 2.3.7.2.) maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad perspektiivsest Tallinna raudtee ümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) raudteekoridorist. Samuti on üldplaneeringus arvestatud perspektiivse Tallinna raudtee ümbersõidu (Paldiski- Saue-Männiku-Ülemiste) raudteekoridoriga Jälgimäe küla (ÜP ptk 2.3.7.2.), Männiku küla (ÜP ptk 2.3.7.11) Tammemäe küla (ÜP ptk 2.3.7.19) Tänassilma küla (ÜP ptk 2.3.7.21) tsoneerimisel. Vastavalt üldplaneeringule ptk 2.8. “Teede ja tänavate ning raudteede asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine”, on üldplaneeringu kaartidele kantud perspektiivne Tallinna raudtee ümbersõit (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) vastavalt Deloitte & Touche poolt 2006. aastal koostatud tööle "Tallinna raudteeümbersõidu vajalikkuse ja otstarbekuse analüüs"; Rongiliiklusest põhjustatud müra ja vibratsiooni mõõtmistulemusi arvestades on üldplaneeringus perspektiivse Tallinna raudteeümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) koridori sanitaarkaitsevööndi laiuseks määratud 120 m. Joonis 4. Tallinna ringraudtee paiknemine Saku üldplaneeringus (Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne koridor märgitud musta viirutusega). Lisaks tuleb arvestada Edelaraudtee AS raudteevõrgustikul lähiaastateks kavandatud muudatuste ja täiendustega – Saku ja Männiku jaamade rajamist raudteevõrgustiku läbilaskevõime suurendamise eesmärgil (projekteerimistingimused kohalikult omavalitsuselt on taotlemisel). 16. mail 2013 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt (4.1.1.4. Raudteeliiklus), kantakse võimalik Tallinna raudteeümbersõidu trass planeeringulahendusse peale maakonna teemaplaneeringu koostamist. Üldplaneeringu seletuskiri räägib ka Rail Baltica teemaplaneeringu kehtestamisest ja selle tulemuste sissekandmisest üldplaneeringusse. Puudub informatsioon, kas vastavad tegevused on ellu viidud. Graafiline info Tallinna ümbersõiduraudtee osas praegu puudub. 21. mail 2013 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kohaselt säilivad olemasolevad raudteed: Tallinn-Tapa raudtee ja Lagedi jaamast Muuga sadamasse suunduv raudee. Kavandatava raudteena on Rae valla üldplaneeringus Harju maakonnaplaneeringu alusel kajastatud Rail 19 / 49 Baltica trass. Rail Baltica raudteetrassi asukohavalik Harjumaal, sh Rae vallas on kavas teostada maakondliku teemaplaneeringuga, asukohavalikuga võib kaasneda vajadus muuta Rae valla üldplaneeringut nimetatud trassi kulgemise osas. Vabariigi Valitsus algatas 12.04.2012 korraldusega nr 173 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", vastavalt millele algatas Harju maavanem 19.04.2012 korraldusega nr 661-k maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Lisaks nähakse üldplaneeringuga ette täiendava rööpapaari ehk raudtee teise peatee rajamine Lagedi-Maardu raudteeharul. Harju maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rae valda läbima Tallinn-Tapa raudteeliini Paldiskiga ühendav Aruküla–Männiku-Saue raudteeharu ja Lagedi-Maardu raudteeharu teise tee ehitus. Rae valla arengukavast tulenevalt kujuneb valla põhjaosast aedlinnalaadne territoorium, mistõttu uue raudteeharu (Aruküla-Männiku lõigul) kavandamine antud piirkonda ei ole soovitav. Maakonnaplaneeringu kohase raudteetrassi valiku vastu laekus avalikustamise käigus ka 350 elanike poolset protestiavaldust. Rae valla üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning Aruküla–Männiku-Saue raudtee trassi ei ole üldplaneeringuga planeeritud. Rae valla seisukohta ning Rae valda läbiva raudteetrassi kavandamisest loobumist toetavad Tallinna Sadama poolt tellitud Tallinna raudteeümbersõidu vajalikkuse ja otstarbekuse analüüsi Deloitte 2006 tulemused ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (21.07.2010 Rae Vallavalitsusele saadetud kiri nr 7-6/09-01034/012, kiri lisatud planeeringu menetlusdokumentatsioonile). Ohtlike veostega rongide Tallinna kesklinnast mööda juhtimiseks on kavas ehitada Tallinna ümbersõidutee Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste-Kulli trassil, milleks on tarvis ehitada ainult raudteelõik Männiku ja Saue vahele. Vt ka ptk 4.9. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, käsitleb Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks Tallinna lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi ning annab võimaluse vajaduse korral kavandada selleks maakonnaplaneeringus sobiliku möödasõidutrassi. Võimaliku Tallinna ümbersõidu raudteetrassi planeerimiseks tuleb koostada maakonnaplaneeringu teemaplaneering või mõni muu üldisem planeering, asukohavalikuga võib kaasneda vajadus muuta Rae valla üldplaneeringut nimetatud trassi kulgemise osas. Rae valla üldplaneeringuga on muuhulgas esitatud tingimus, et tiheasustusalasid läbivate raudteede äärde tule kavandada kaitsehaljastuse rajamine. Tallinna linna üldplaneering käsitleb samuti Tallinna ringraudtee rajamist. Tallinna raudteesõlm koosneb kolmest raudteeliinist: Tallinn-Tapa, Tallinn-Keila ja Tallinn-Pärnu, kogupikkusega 56 km (linna territooriumil). Kümne sõlmesise harutee kogupikkuseks on 66,3 km. Raudteesõlme koosseisus on 9 jaama ja 8 peatuskohta reisijatele. Tallinna raudteesõlme areng peab vastama linna, kui terviku, huvidele, teenindama linnas ja selle lähipiirkonnas paiknevaid sadamaid, tagades seejuures üldise keskkonnaseisundi ja turvalisuses paranemist, eriti mürataseme osas. Tallinna raudteesõlme arengu osas on üldplaneeringus esitatud ettepanek - uurida planeeringuperioodil Kopli Kaubajaamast Paljassaarele raudteetunneli rajamise teostatavust ja asuda positiivse tulemuse korral seda rajama vastavalt piirkonna sadamate kaubavookasvule; - suunata rongid Tallinna keskosast mööda, rajades Saue-Männiku vahele ühendustee, mis on ühtlasi vajalik ka Paldiski sadama teenindamiseks; - tagada teise tee rajamine Lagedi-Maardu ja Maardu-Muuga lõigul; 20 / 49 - rajada Männiku jaama ja Tallinn-Tapa jaamavahe ühendustee Aruküla jaamas; - laiendada kaubavedude kasvava nõudluse täitmiseks Maardu, Muuga, Männiku ja Paljassaare jaamu. Joonis 5. Raudteevõrk. Väljavõte Tallinn üldplaneeringust. Keila ja Tapa üldplaneeringutes (ega koostatavates üldplaneeringutes) ei ole välja toodud ringraudteega seonduvaid küsimusi. (b) Detailplaneeringud Perspektiivset ringraudtee koridori on kajastatud üksikutes detailplaneeringutes. Riigi eriplaneeringu menetluse raames vajab täpsemat analüüsi, kas on selliseid detailplaneeringuid aga ka projekteerimistingimusi või detailplaneeringut täiendavaid projekteerimistingimusi, mis võiksid mõjutada Tallinna ringraudtee trassi kulgemist. Kuigi nii Saue, kui ka Saku valla üldplaneeringutes on Tallinna raudteeümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) koridori sanitaarkaitsevööndi laiuseks arvestatud 120 m, ei ole sellest detailplaneeringutes kinni peetud. Viidates OÜ Reaalprojekt poolt koostatud eskiisprojektile (Töö nr P18048 TALLINNA RINGRAUDTEE SAUE – LAGEDI LÕIK, Tallinn 2018): Maakonnaplaneeringus kavandatud Tallinna ümbersõiduraudtee üldjuhul detailplaneeringutes kajastamist ei leia, erandiks on lõik, kus trass kattub varasemalt kavandatud Saue-Männiku raudtee trassiga Raudtee koridor leiab kajastamist alljärgnevates detailplaneeringutes: 1. Laagri alevik 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km raudtee, Vääna jõe ja Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneering 21 / 49 Planeeringus on kajastatud Saue ja Saku valla üldplaneeringute järgne perspektiivne raudtee. Käesoleva eskiisprojekti seisukohast on kitsaskohaks detailplaneeringus raudtee jaoks ettenähtud koridor koos kaitsevööndi piiriga (30+30m), mis seab jäigad piirangud trassi paiknemisele detailplaneeringut läbivas ulatuses. See mõjutab omakord suhteliselt pikas ulatuses ka raudtee trassi kulgemist mõlemal pool detailplaneeringu ala. Lisaks tekitab küsitavust kavandatava teedevõrgu ristumine raudtee trassiga, mille kohta detailplaneeringus sisulist lahendust ei anta. Joonis 6. Väljavõte viidatud detailplaneeringu 1 põhijoonisest. OÜ Reaalprojekt, Töö nr P18048. 2. Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja detailplaneering Planeeringus on kajastatud Saku valla üldplaneeringute järgne perspektiivne raudtee. Detailplaneeringus on raudtee jaoks ettenähtud koridor 110m, mis erinevalt eelmainitud detailplaneeringust võimaldab olulisemalt pandlikumat ringraudtee kavandamist ning ei sea kitsaid piiranguid selle kulgemiseks ka väljaspool detailplaneeringu ala. Joonis 7. Väljavõte viidatud detailplaneeringu 2 põhijoonisest. OÜ Reaalprojekt, Töö nr P18048. Perspektiivne raudteekoridor on märgitud oranži viirutusega. 22 / 49 4.1.3. Rööpmelaius Täna on Eestis kasutusel rööpmelaius 1520/1524 mm. Rail Baltica ehitatakse Euroopas levinuima rööpmelaiusega 1435 mm. Arvestades Rail Baltic Estonia OÜ 18.04.2019 ja Eesti Raudtee AS 15.04.2019 kirjades toodud seisukohti, ei saa ringraudtee ja RB trassilõigu kattuvas lõigus kasutada dual-gauge lahendust. Ringraudtee ehitamine on võimalik ainult tavalise ehk 1520/1524 mm rööpmelaiusega. Kuna ringraudtee ehitamise eesmärk on ühendada erinevad raudteed, mis on tavapärases kasutuses, siis on sobilik valida 1520/1524 mm rööpmelaius. Rail Baltica rööpmelaius on kasutuses ainult selleks ette nähtud raudteekoridoris ja 1435mm laiuse kaustamine ei tagaks võimalust idasuunalise kaubavedude sujuvaks ümbersuunamiseks. Kaubavedusid puudutava alternatiivse lahendusena saab riigi eriplaneeringu menetlemise käigus kaaluda ümberlaadimist Rail Balticu trassil sõitvatele rongidele Soodevahe kaubajaamas. Rail Baltica Soodevahe kaubajaama sisenemine 1520 mm rööpalaiusega peab toimuma lõuna poolt ehk kasutades selleks ringraudtee Tapa suunas minevat kaubaharu. 4.1.4. Kattuvus Rail Balticuga Tallinna ringraudtee planeerimisel tuleb arvestada, et riigihalduse minister on oma käskkirjaga kehtestanud Rail Baltic Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, millega määrati ligi 350 m laiune trassikoridor koos teede ristumisteks vajalike aladega Rail Baltic raudtee elluviimiseks. Rail Baltica Harju maakonnplaneeringu koridoris sätestatud piirangud (sealhulgas maakasutustingimused) kehtivad kuni raudtee valmimiseni. Lõplik raudtee paiknemine ning tehniline lahendus selguvad ehitusloa menetluse raames. Rail Baltica raudtee projekteerimisel arvestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 19.08.2019 kirjas nr 24.5-6/19-0095/6216 antud suunistega, mille kohaselt tagatakse piisav ruumivajadus konfliktkohtades nii Rail Baltic raudtee kui ka Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kajastatud Tallinna ringraudtee tarbeks. Riigi eriplaneeringu koostamisel Rail Baltica Soodevahe kaubaterminali perspektiivse lahenduse osas tuleb täpsemat informatsiooni lahenduse osas küsida. 24.01.2019 ja 01.03.2019 kirjades soovis MKM esiagselt lahendada rööpmelaiuse küsimust ringraudtee Rail Baltic raudteega kattuvas lõigus dual-gauge lahendusena. Nimelt, pidas MKM võimalikuks, et kahe rööpapaariga RB raudtee üks rööpapaar ja ringraudtee üks rööpapaar paigutatakse samasse asukohta dual-gauge lahendusega. Taotleja, olles konsulteerinud Eesti Raudtee AS ja Rail Baltic Estonia OÜ’ga leiab, et dual- gauge lahendus ei ole ringraudtee rajamiseks tehniliselt teostatav ega parim või soodsaim lahendus, millega on Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium nõustunud. Seda eelkõige järgmistel põhjustel: 1. Dual-gauge lahendus avaldab mõju RB ja ringraudtee läbilaskevõimele (sh RB opereerimisplaanile), kiirustele ja juhtimissüsteemile38 RB trassil; 2. ringraudtee tulevane elektrifitseerimise võimalus on raskendatud, kuna RB ja 1520 mm rööpalaiusega raudteel on erinevad toitepinged; 3. lahendamata oli küsimus, kas dual-gauge lahendus ehitatakse kohe ühes RB-ga valmis või hiljem. 38 Seejuures eriti fakt, et maailmas ei ole teadaolevalt pretsedenti ega jätkusuutlikku tehnilist lahendust Eesti raudteedel praegu kasutava signalisatsioonisüsteemi ja RB-l kasutama hakatava Euroopa raudteejuhtimissüsteemi ERTMS ühildamiseks. 23 / 49 a) Hiljem (ümber) ehitamine oleks olnud märkimisväärselt kallim. Lisaks oleks tekkinud vajadus vähemalt ühe RB raudteeharu ekspluatatsioonist välja minekuks dual-gauge lahenduse ehitusperioodiks; b) Mõistlikum on ehitada kohe RB raames veidi laiemad silded ja avad (kuni 85% CEF vahenditest), mis võimaldaks hiljem paigutada 1520 mm rööpalaiusega ringraudtee RB kõrvale. Vastava suunise andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 18.09.2019 RB Rail AS-le ja Rail Baltic Estonia OÜ-le; 4. ebaselgus oleks olnud selles, kas dual-gauge lahendust hakatakse kasutama ühel või mõlemal RB rööpapaaril. Kui ühel rööpapaaril, siis oleks tegemist muutsuunalise dual- gauge raudteega ning oleks tekkinud küsimus, kas selline lahendus on RB standardile vastaval raudteel lubatud (ohutus, kiirused 240km/h, tehniline teostatavus, läbilaskevõime); 5. RB ja ringraudtee kohalike peatuste taristu ristkasutus võimalused (nt mõlema rööpmega sobivad ooteplatvormid, peatuskohtade juures vajalikud pöörmed); 6. regionaalrongiliikluse võimekus ringraudteel (mis on maakonna jaoks väga oluline ja tuleneb kehtivast maakonna arengustrateegiast). Joonis 8. Dual-gauge lahenduse probleemsed kohad. Riigi eriplaneeringu koostamisel ei tule analüüsida dual-gauge lahendust Rail Baltic raudteega kattuvas lõigus vaid peab analüüsima Rail Baltica põhiprojekti järgsest lahendust eesmärgiga mitte seada tulevikus täiendavaid piiranguid rööbasteede ümberehitusele, rekonstrueerimisele või uute rööbasteede ehitusele raudtee kinnistul. 4.2. Ringraudteega seotud rajatised, sealhulgas ümbritsev transpordivõrgustik 24 / 49 Ringraudtee käitamiseks on vaja rajada ka reisirongide peatuskohad ja juurdepääsud. Ringraudtee võimalike peatuskohtade tiheduse määrab samuti riigi eriplaneering, kuna peatuste vajadus sõltub raudtee asukohast. Kuna Keila linnas ei ole mingit võimalust üldplaneeringuga mõjutada kaubavoogude mahtu ja minimeerida kaubavedude (eriti ohtlike veoste) olulise suurenemisega kaasnevaid riske, siis leiab Keila linn, et ainult ühe raudteeülesõidu olemasolu Keilas on oluliseks riskifaktoriks linna arengule. Sellest tulenevalt on Keila linn asunud seisukohale, et Keila lõunapoolne ümbersõidumaantee tuleb välja ehitada enne Tallinna ringraudtee käivitamist ning lõunapoolse ümbersõidumaantee ja raudtee ristumine peab olema eritasandiline. Ühtlasi peab Keila linna läbival raudteel olema ohutu ning keskkonnasäästlik kaubavedu ning see ei tohi halvendada elurajoonide elamistingimusi. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise raames tuleb analüüsida leevendusmeetmete (nt müra, vibratsioon, tänava- ja teedevõrgu ümberehitamine, sh raudtee poolt poolitavate asulate ühendamine kergliiklejatele ja/või liiklusele) rakendamise vajadust kuni Paldiskini välja, mis võivad muuta juba tänased olud olemasoleva või tulevase raudtee ääres elavatele isikutele paremaks. Rail Baltica maakonnaplaneeringuga on osaliselt lahendatud lõunapoolse trassialternatiivi ristumised olemasolevate infrastruktuurirajatistega. Riigi eriplaneeringu ülesanne oleks kogu raudteega seotud taristu, sealhulgas teedevõrgu, võimalike elektriühenduste ja muu taolise kavandamine. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus tuleb vastavat teemat käsitleda. Kuivõrd Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seoses Tallinna ringraudteega teinud ettepanekud üleriigilise planeeringu tegevuskavasse, tuleb sellekohaseid arenguid jälgida ja arvesse võtta. Rail Balticalt on riigi eriplaneeringu koostamisel ja planeerimisel soovitav küsida tehnilisi dokumente, näiteks Rail Baltic Utility Requirements 04.04.2019 ja Design guidelines-i. Planeerimisel võib nimetatud dokumentidest lähtuda, aga kuivõrd need pole täitmiseks kohustuslikud, võib lähtuda ka teistest nõuetele vastavatest tehnilistest tingimustest. 25 / 49 5. RIIGI ERIPLANEERINGU KOOS TAMINE 5.1. Kavandatavad uuringud ja nende ala Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduvad erinevad keskkonnauuringud. Keskkonnauuringud viiakse läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse raames, mis tehakse riigi eriplaneeringus kaheetapilisena. Esmalt hinnatakse mõjusid asukohavaliku menetluses ning seejärel detailse lahenduse menetluses. Detailse lahenduse menetluses on võimalik paralleelselt läbi viia ka keskkonnamõju hindamise menetluse jaoks vajalikud uuringud, et tagada kehtestatava planeeringu lahenduse asjakohasus ning ühtlasi valmistuda järgnevateks loamenetlusteks. Tallinna ringraudtee trassialternatiividel ja nende vahetus läheduses planeeringualal paiknevad keskkonnakaitselised piirangud on esitatud alljärgnevatel joonistel. Mõlema trassialternatiivi koridorides leidub I ja II kategooria kaitsealuseid liike. I kategooria kaitsealuseid liike leidub Rae valla ja Saku valla territooriumidel lõunapoolses trassikoridoris ning Tallinna linna ja Saku valla territooriumidel põhjapoolses trassikoridoris. II kategooria kaitsealuseid liike leidub lõunapoolsel alternatiivil Saku valla territooriumil ning põhjapoolsel alternatiivil Tallinna linna ja Saku valla territooriumidel. Tallinna linna territooriumil kulgeva põhjapoolse alternatiivi trassikoridoris esineb III kategooria kaitsealuseid looma- ja taimeliike. Saue ja Saku valla territooriumil kulgeva trassikoridoris leidub III kategooria kaitsealuseid loomaliike. Lõuna poolse alternatiivi trassikoridoris leidub vääriselupaik Rae valla territooriumil. Joonis 9. Vääriselupaigad ja kaitsealused liigid. Nii põhja- kui lõuna trassialternatiivil paikneb mitmeid kaitsealasid. Trassikoridorides Natura 2000 võrgustiku alasid ei paikne. Lähim neist on Rahumäe loodusala RAH0000451, paikneb u 900 m kaugusel ringraudtee põhjapoolse trassikoridorist (vt joonis 10). Kavandatava tegevuse ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei saa siiski täielikult välistada. Ringraudtee eriplaneeringu kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega 26 / 49 kaasnevat võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale tuleb selgitada keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis. Maakonnaplaneeringuga määratud perspektiivsed raudteekoridorid jäävad valdavalt linnalistesse asulatesse ning Natura 2000 võrgustiku aladele mõju ei avalda. Maakonnaplaneeringuga paralleelselt oli koostamisel maakonnatasandi teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning keskkonnamõju strateegiline hindamine, sh Natura hindamine.39 Tänase seisuga on teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning keskkonnamõju strateegiline hindamine, sh Natura hindamine, läbi viidud. Siiski tuleb sellele lisaks läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine võttes arvesse, et Rail Baltica keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus pole Tallinna ringraudteega arvestatud ning põhjapoolne trassikoridor ei kattu üldse ning lõunapoolne koridor kattub vaid osaliselt Rail Baltica trassikoridoriga. Joonis 10. Kaitsealad ja Natura 2000. Mõlemad trassialternatiivid läbivad rohelist võrgustikku kõikidel kohalike omavalitsuste territooriumidel (vt joonis 11). 39 Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu KSH aruande tabelile 6 “Harju maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused ning asukohavalikute ja kavandatavate tegevustega kaasnev eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alade”, lk 57. 27 / 49 Joonis 11. Roheline võrgustik. Trassialternatiivid ei läbi väärtuslikke maastikke. Lähimad neist, Mustamäe nõlv ja Kadriorg, paiknevad põhjapoolsest trassialternatiivist u 600 m kaugusel (vt joonis 12). Joonis 12. Väärtuslikud maastikud. Raudteeliikluse intensiivistumisel või uute raudteega seotud infrastruktuuriobjektide rajamisel tuleb täpsemalt hinnata raudteeliiklusega kaasnevaid mõjusid kuni Paldiskini välja. Raudteeliikluse prognoose tuleb analüüsida riigi eriplaneeringu koostamise käigus, võrreldes 28 / 49 erinevaid stsenaariume seoses raudtee sotsiaal-majandusliku mõjuga, arvestades sealjuures nii kauba- kui ka reisijateveoga. Võib lisada, et raudteeliikluse kahekordistumisel suurenevad liiklusest tingitud ekvivalentmüra tasemed (päeva või öö nn keskmine müratase) 3 dB võrra.40 Võimalikud kliimamuutuste poolt mõjutatavad sektorid ja vastavad leevendusmeetmed transpordi ja taristu osas41: - viia läbi teede (maanteed, raudteed, mereteed) haavatavuse hinnang; - liikluse jaotamise võimalikkus ekstreemsete olude korral (st vastava teedevõrgu olemasolu). 5.2. Keskkonnauuringud Riigi eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks on vaja läbi viia erinevad keskkonnauuringud. Uuringud on sisendiks lisaks mõju hindamisele ka ringraudtee tehnilise lahenduse ja hilisema ehitusprojekti koostamisele. Vajalikud uuringud määratletakse riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis. Riigi eriplaneeringu koostamise raames lähtutakse programmis nii asukohavaliku kui ka detailse lahenduse menetluses. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne esitatakse asukohavaliku menetluses (I etapi aruanne) ja detailse lahenduse menetluses (detailse lahenduse KSH aruanne). Riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne on ühtlasi sisendiks detailsema lahenduse koostamise aruandele, see tähendab, et omab programmi laadset mõju järgnevale etapile. Riigi eriplaneeringu koostamisel tuleb läbi viia laiapõhjaline asjakohaste mõjude hindamine, kuna PlanS läbiv põhimõte on laiapõhjaline mõjude hindamine, mitte üksnes keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamine, mille skoop ei hõlma kõiki planeeringu seisukohalt olulisi kaalutlusi. Üldistatult on riigi eriplaneeringu programmis käsitletavad teemad järgnevad: mõju floorale ja faunale; mõju kaitsealadele ja kaitsealustele liikidele; mõju Natura 2000 võrgustiku aladele; mõju maakasutusele ja planeeringutele, sh maakasutuse muutusest tulenev mõju (pöördumatu mõju: raadamine, maa sihtotstarbelise kasutamise takistamine/raskendamine); mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale; mõju maastikele ja kultuuripärandile; mõju rohelisele võrgustikule; mõju linna roheladele (sh puhke- ja virgestusalad); mõju loodusressursside kasutamisele; mõju pinna- ja põhjaveele; mõju välisõhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitele ning rahvatervisele; müra ja vibratsioon; 40 Harju maakonnaplaneeringu KSH aruanne, lk 73. 41 Harju maakonnaplaneeringu KSH aruanne, lk 82, tabel 8. 29 / 49 mõju transpordile ja liiklusele; mõju energeetikasektorile, sh arvestades energiavarustuskindlust, -julgeolekut, lisanduvat tarbimismahtu jms. Kavandataval tegevusel on oluline mõju Eesti energeetika, kliima ja välisõhu valdkonnaga seotud eesmärkidele, mistõttu tuleb nendega arvestada KSH koostamisel. Mõju hindamisel tuleb muuhulgas arvestada dokumentidega „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ ning „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Olulist tähelepanu tuleb pöörata kliimamuutustest tingitud ilmastiku muutustele ja sellega kaasnevate tavapäratute tingimuste sagenemisele (nt sooja/külma vaheldumine talviti, jäitepäevade arvu kasv, suvised kõrgemad keskmised temperatuurid, pikemad kuuma perioodid, sademete intensiivistumine ja üleujutusoht). Sellest võivad olla tingitud nt elektriliinide tõrked, raudtee deformatsioon ehk rail track buckling oht, suurenevad koormused raudteega seotud rajatistele (sillad, tunnelid jne). Mõju hindamise etapis antud hinnangud ja leevendavad meetmed on oluliseks sisendiks raudteede ja seotud rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel, et oleks tagatud nende rajatiste vastupidavus. Esitatavad hinnangud ja leevendavad meetmed on juhisteks ehitusprojekti koostamisel, kui kehtivad standardid ja projekteerimisjuhised ei arvesta võimalike kliimamuutustest tingitud ekstreemolukordade sagenemisega. Projekti kavandamise käigus tuleb uurida, kuidas selle elluviimine aitab kaasa süsinikneutraalsuse saavutamisele (süsinikjalajälje vähenemine, alternatiivkütuste kasutuselevõtu edendamine raudteetranspordis jmt). Käsitleda tuleb nii ehitustegevuse kui käitamisaegseid mõjusid. 5.3. Rahastamisetapid ja hinnakalkulatsioon Riigi eriplaneeringu rahastamisetappide eristamise aluseks on PlanS-s sätestatud riigi eriplaneeringu menetlusetapid (asukoha eelvalik ja detailne lahendus) ning nende etappide raames läbi viidav keskkonnamõju strateegiline hindamine (programm ja aruanne mõlema menetlusetapi kohta). Põhimõttelise nõusoleku riigi eriplaneeringu rahastamises osalemiseks on andnud Tallinna Linnavalitsus, tehes sealjuures ettepaneku riigi eriplaneeringu tellimise rahastamiseks riigieelarvest, sest ringraudteed tuleks käsitleda riiklikult olulise objektina, millel on eeldatavalt oluline mõju riigi majanduse arengule, elanikkonna turvalisuse tagamisele, riigikaitsele ja kliima eesmärkide saavutamisele. 5.3.1. Asukoha eelvalik Asukoha eelvalik on tööde teostamise mõttes võimalik jaotada alljärgnevateks etappideks: 1. asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamine ja menetlemine, sh etapi tulemuste saavutamiseks vajalike uuringute määratlemine; 2. asukoha eelvaliku alternatiivide planeeringu koostamine ja menetlemine kuni asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmiseni; 3. keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp – aruande koostamine ja menetlemine kuni asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastu võtmiseni; 4. asukoha eelvaliku etapi raames läbi viidavad eelvalikut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist toetavad uuringud, mis eeldatavalt sisaldavad järgmist (uuringud on võimalik hankida iseseisvalt väljaspool riigi eriplaneeringu menetlust): 30 / 49 - Trassialternatiivide võrdlev tasuvusanalüüs, äriline tasuvus, sotsiaal-majanduslik tasuvus ning raudteeliikluse reisija- ja kaubavedude prognooside uuring; - Trassialternatiivide võrdlev kliimamõjude ja keskkonnatervise analüüs; - Keskkonnamõju strateegilise hindamise II etapi aruande, sh vajadusel programmi koostamine, et valmistada ette ehitusprojekti koostamine; - Kinnisasjade väärtuse muutumise uuring, kinnisasjade avalikes huvides omandamisega seonduvad küsimused – oluline sisend tasuvusanalüüsi jaoks; - Töö- ja elukohtade ning elanike liikuvusanalüüs; - Arheoloogiliste objektide kaardistamine; - Natura 2000 võrgustiku aladele avalduva mõju hindamine (hindamise vajaduse tõenäosus on väike, kuid seda ei saa välistada). Mitmete uuringute osas on kaalutlemise koht, kas teha need juba eelvaliku etapis või detailse lahenduse jaoks. Sellised uuringuteks on näiteks loomastiku uuring ja kaitsealuste taimede uuring (nt vältimaks riski, et ilmneb 1. kategooria kaitsealuste liikide paiknemine raudteekoridoris), üldine geoloogia ja geodeesia ning müra modelleerimine (et omada täpsemat teadmist leevendavate meetmete kulude paremaks arvestamiseks juba eelvaliku etapis – juhul kui vastavad kulud mõjutavad oluliselt projekti kogumaksumust). Valiku tegemise sobivaimaks ”kohaks” on eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamise protsess. Sel juhul on otstarbekas, et hanke mõttes lisandub asjakohane kolmas rahastamisetapp, mille väljund määrab täpsemalt uuringute vajaduse kahes järgmises etapis (sh. selle, millises etapis on uuringu teostamine kõige otstarbekam). 5.3.2. Detailne lahendus Detailse lahenduse koostamise menetlus on uuringute teostamise mõttes võimalik jaotada alljärgnevateks etappideks: Detailse lahenduse koostamine ja menetlemine kuni riigi eriplaneeringu vastuvõtmiseni – olemuslikult detailplaneeringu koostamine planeeringualale, PlanS § 126 ülesannete lahendamine. Detailse lahenduse keskkonnamõju strtaeegilise hindamise aruande koostamine ja menetlemine. Detailse lahenduse ja selle KSHd toetavad uuringud: - müra- ja vibratsiooniuuring - radooniuuring - põhja- ja pinnavee uuring - reostusuuring - ulukiuuring - loomade liigirühmade uuring - kaitsealuste taimede uuring - puittaimestiku ajakohane hinnang - geodeetilised uuringud - geotehnilised uuringud - liiklusuuring. 31 / 49 Sõltuvalt asukohavaliku menetluse raames tehtavatest uuringutest, võib detailse lahenduse menetluse raames olla vajalik täpsemalt analüüsida kitsendatavaid kinnisasju, nendega seonduvaid olemasolevaid piiranguid ning juba olemasolevat ehitusõigust. Detailse lahenduse koostamise raames saab anda hinnangu avalikes huvides omandatava maa ja omandamisega seonduvate kulude osas, kuna siis on valitud ringraudtee täpne asukoht. Lisaks on detailse lahenduse koostamise raames soovitav alustada raudtee eelprojekti koostamist. Raudtee eelprojekti koostamine võimaldab anda täpsema hinnangu ringraudtee elluviimise osas ning jätkata peale riigi eriplaneeringu menetlust ehitusloa menetlusega. See tagab ka, et riigi eriplaneeringut on asutud ellu viima. Raudtee eelprojekti koostamiseks on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise II etapi uuringud viia läbi keskkonnamõju hindamise täpsusastmes. Seega on riigi eriplaneeringu koostamise rahastamisel valiku küsimus, kas koos riigi eriplaneeringu koostamisega rahastada koheselt ka eelprojekti koostamist, mis võimaldab jätkata ehitusloa taotlemisega ja kavandatu kiiremini ellu viia. Alltoodud hinnavõrdlus lähtub samuti nimetatud kaalutlusest. 5.3.3. Hinnakalkulatsioon Järgnevalt toome välja eeldatavad kulud seoses menetlusetappide ja uuringutega. Eeldatavad kulud on arvutatud, tuginedes analoogsete tööde võrdlushindadele ning läbi viidud turukonsultatsioonide tulemusel neljalt uuringu- ja konsultatsiooniettevõttelt kogutud hinnahinnangutele. Tulenevalt ülaltoodud menetlusetappidest ja uuringutest on võimalik välja tuua esialgne hinnang riigi eriplaneeringu koostamise kuludele. Töö Hinnahinnangute vahemik Planeerimismenetluses asukoha eelvaliku tegemine ja KSH I etapi hindamise läbiviimine Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade 60 000 - 100 000€ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi koostamine ja menetlemise koordineerimine. Täpselt koostatakse KeHJS § 36 kohane KSH programm, mis kirjeldab mõjutatavat keskkonda ja eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju. Sisendinfot saab lõunapoolse trassi eskiisist, kuna sisuliselt on see valitud (väikeste mööndustega), põhja poolse trassi osas on rohkem tegemist, kuna selles koridoris täpsemat valikut tehtud ei ole. Seega tuleks VTK koostamisel juba detailsemalt uurida põhjakoridoris trassi kulgemise võimalusi. Asukoha eelvaliku alternatiivide 180 000 – 200 000 € planeeringu koostamine ja menetlemise koordineerimine 32 / 49 põhjapoolse trassikoridori eskiisi koostamine; lõunapoolse eskiisi korrigeerimine; eelvaliku tegemiseks vajalike analüüside läbi viimine. Eelvaliku tegevused alternatiivsete asukohtade võrdlemiseks, millega antakse esialgne hinnang alternatiivide mõjust: - keskkonnakaitseliste piirangute ja kitsenduste analüüs; - ruumiliste piirangute analüüs; - loetelu ja kaardistus alternatiivide mõjualasse jäävatest kinnistutest, kehtestatud detailplaneeringutest ja väljastatud ehituslubadest ning nende analüüs; - ristumiste analüüs (tehnilise infrastruktuuriga, vooluveekogudega jm) ja sellest tulenevad tingimused; - vastavalt kaubavoogude logistikale ja reisiliiklusele ning liikluslahendustele koostatakse hinnang transpordikoormuse mõjust keskkonnale; - tulenevalt alternatiiviga hõlmatud ala tundlikkusest ja mõju suurusest antakse hinnang alternatiivide teostatavusest keskkonnaaspektist; - tehnilise eskiisi alusel ja keskkonnatingimustest lähtuvalt saab hinnata esialgset maksumust. Keskkonnamõju strateegilise 60 000 - 150 000 € hindamise esimene etapp (sh olulisemad sotsiaalmajanduslikud mõjud - kohalik ja regionaalne areng (esmajoones seoses Lääne-Harju piirkonnaga); turvalisus ja elukeskkonna kvaliteet (esmajoones seoses Tallinna kesklinnaga). Alternatiivide hindamise ja tasuvusanalüüside alusel valitakse sobivaim alternatiiv, millele tehakse 2. etapis KMH täpsusastmes KSH. 33 / 49 1. etapi uuringud Trassialternatiivide võrdlev 150 000 - 200 000 € tasuvusanalüüs, äriline tasuvus, sotsiaal-majanduslik tasuvus Trassialternatiivide võrdlev 100 000 € kliimamõjude ja keskkonnatervise analüüs Töö- ja elukohtade ning elanike 50 000 - 60 000 € liikuvusanalüüs Kinnisasjade väärtuse (muutuse) 50 000 € uuring (sisend tasuvusuuringusse) Arheoloogiliste objektide 20 000 – 30 000 € kaardistamine Rohelise võrgustiku toimimise 25 000 – 50 000 analüüs Natura 2000 võrgustiku aladele 10 000 € avalduva mõju hindamine (hindamise vajaduse tõenäosus on väike, kuid seda ei saa välistada) – 2. etapp Detailse lahenduse koostamine ja 120 000 - 300 000 € menetlemise koordineerimine. Detailse lahenduse KSH aruande 60 000 – 250 000 € koostamine ja menetlemise koordineerimine. KMH KSH täpsusastmes, toetudes varem tehtud tööle, mida detailiseeritakse ja täiendavatele uuringutele. Õiguslik analüüs kitsendatavate 50 000 € kinnisasjade, nendega seonduvate olemasolevate piirangute ning juba olemasoleva ehitusõiguse osas. Hinnang avalikes huvides omandatava maa ja omandamisega seonduvate kulude osas. 2. etapi uuringud Geodeetilised uuringud 50 000 € Geotehnilised uuringud 150 000 € Müra- ja vibratsiooniuuring 15 000 – 30 000€ Radooniuuring. Olemasoleva info, 0 - 15 000 € varasemate uuringute ja radoonikaardi põhjal. Pinnasevee uuring 15 000 € Reostusuuring. Kättesaadava info ja 15 000 – 20 000€ visuaalse ülevaatuse põhjal. Loomastiku ehk ulukiuuring. 20 000 € Varasemate uuringute ja kohapealse ülevaatuse alusel hinnatakse loomade 34 / 49 liikumist ökoduktide ja tunnelite kavandamiseks. Erinevate loomaliigi rühmade 40 000 € uuringud Puittaimestiku ajakohane hinnang 20 000 € Kaitsealuste taimede uuring 20 000 € Liiklusuuring 20 000 € Ehitusprojekti koostamine paralleelselt riigi eriplaneeringu 2. etapiga Raudtee ja sellega seotud rajatiste 1 500 000 € - 2 000 000 € ehitusprojekti koostamine. Ehitusprojektiga lahendatakse ka sildade ja ristumistega seonduv, ühendused depoode ja kaubajaamaga jne. Ehitusprojekt koostatakse mahus, et see vastaks ehitusloa saamiseks vajalikele nõuetele ja tingimustele ning mille alusel on võimalik alustada ehitustegevusega. Kokku hinnangute keskmise alusel 3 375 000 €42 € Kokku ehitusprojekti koostamata 1 280 000 – 1 950 000 € Kokku maksimaalse hinnahinnangu 3 950 000 € alusel Planeeringu koostamiseks sõlmitavate teenuslepingute mõttes on rahastusetappide eristamiseks vähemalt 3 alternatiivset võimalust: kogu protsessi (kõik etapid, eriplaneering ja selle KSH) hõlmav leping, mille raames protsessi etappidega kooskõlalised rahastamisetapid on vaheväljundite alusel tehtavad osalised väljamaksed (Lahenduse tugevused: ühtne protsessi juhtimine, erinevate etappide parim koordinatsioon; Lahenduse nõrkused: järgnevate etappide hind sõltub eelnevate etappide tulemustest, spekulatiivsed ja riskantsed hinnapakkumised); kaks eraldi lepingut – üks eriplaneeringu koostamiseks ja teine KSH läbiviimiseks (Lahenduse tugevused: sõltumatum KSH; Lahenduse nõrkused: keerukam protsesside koordinatsioon); hankeid ja rahastusetappe eristatakse planeerimisprotsessi etappide alusel: - asukoha eelvalik ja selle KSH (siin on lisaks võimalik eristada ka ettevalmistav lähteülesande etapp), - detailne lahendus ja selle KSH (Lahenduse tugevused: 2. etapi raames läbiviidad tööd on täpsemalt määratletud; Lahenduse nõrkused: protsessi etappide omavaheline nõrgem koordinatsioon, täiendav ajakulu etappide vahelise hanke läbiviimiseks; 2 ja 3 lahenduse kombinatsioon, kus lisaks etappidele on eristatud ka eriplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise tööd. Kõigil alternatiivsetel juhtumitel korraldatakse eraldi hanked mõlema etapi teostamiseks vajalike valdkondlike uuringute tellimiseks. 42 Sellele summale lisanduvad hetkel puudu olevate uuringute summad (nt põhjavee uuring, mis võib osutuda vajalikuks täiendama geotehnilisi uuringuid). 35 / 49 Turukonsultatsioonide tulemuste üldistusena on otstarbekaim variant eristada riigi eriplaneeringu koostamisel ja menetlemisel kolme rahastusetappi, mille väljundid määravad järgnevate etappide tööde täpsema loendi: 1. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamine ja menetlemine 2. Asukoha eelvalik koos KSHga 3. Detailne lahendus koos KSH/KMHga. 5.4. Projekti ajakava ja riskianalüüs Käesolevaga taotlusega koos esitame näitlikustatud tegevusplaani, et selgitada millises ajakavas on võimalik viia läbi ringraudtee rajamiseks vajalikud menetlused, projekteerimine ja ehitamine (vt LISA 2). Ajakava on koostatud põhimõttel, mis on õiguslikult võimalik. Ajakava koostati, eeldades, et kõik toimingud ja uuringud teostatakse nõutava põhjalikkusega. Ajakava praktiline teostatavus sõltub suurest hulgast Taotlejast sõltumatutest teguritest. Samas on selge, et on võimalikud ka ettenähtamatud takistused. Menetluste ajakava sõltub eelkõige uuringute tulemustest kui ka sellest, kuidas kulgeb koostöö erinevate menetlustoiminguid teostavate ametkondade vahel ja strateegilist keskkonnamõju hindamist juhtiva konsultandiga. Käesolevaga taotlusega koos esitame ka kirjelduse võimalikest riskidest nende mõjudest ja maandamismeetmetest (vtLisa 3). Järgnevate menetlusetappide jooksul on vajalik täpsemalt tegeleda tuvastatud riskidega ning hinnata riski esinemise tõenäosust. Seejärel tuleb valida sobivad maandamistaktikad ning tegevused. Rakendada on vaja ka riskiseireprotsess ning määrata vastutavad isikud. 6. RIIGI ERIPLANEERINGU ELLUVIIMINE, SH ELL UVIIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED JA NENDE JÄRJEKORD Riigi eriplaneeringu menetluses on võimalik ette näha planeeringu etapiviisiline elluviimine, sealhulgas kavandatavate tegevuste järjekord.43 Tallinna ringraudtee elluviimine on võimalik etapiviisiliselt, kasutades erinevaid trassialternatiive, kui see ostutub analüüsimisel otstarbekaks ja põhjendatuks. Näiteks alustades põhjapoolsest koridorist ja teise etapina realiseerida lõunapoolne alternatiiv. Sealjuures tuleb arvestada erinevate trasside sotsiaalmajanduslike mõjudega. Ühtlasi vajab analüüsimist planeerimisseaduse nõue alustada REP elluviimist 5 aasta jooksul kehtestamisest. Isegi kui ringraudteed ei hakata REP kehtestamisest 5 aasta möödumisel kohe ehitama või ehitatakse etapiviisiliselt on mõistlik teostada riigil kruntimine ja maade omandamine ringraudtee tarbeks peale riigi eriplaneeringu kehtestamist vastavalt projekteerimisel välja selgitatud reaalsele maavajadusele. Riigi eriplaneeringu elluviimiseks on vajalikud järgmised tegevused: 1. Vajadusel keskkonnamõju hindamise läbiviimine; 2. Tehniline projekteerimine ehitusloa saamiseks vajalikul tasemel; 3. Ehitusloa taotlemine; 4. Ehitamine (sh raudteega seotud rajatiste (ümber) ehitamine); 43 PlanS § 3 lõige 5. 36 / 49 5. Kasutusloa saamine; 6. Testimine. Loetletud tegevuste ajakava on näitlikustatud LISA 2. Praegusel ajal ei ole teada keskkonnakaitselisi, geoloogilisi vm põhjuseid, mis välistaksid ringraudtee kavandamiseks koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus. 37 / 49 LISA 1 KAASAMISKAVA 44 Kava peamine eesmärk on anda praktilised tegevusjuhised puudutatud isikute kaasamiseks Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise ja elluviimise teemadel. Kaasamiskava kirjeldab detailselt kommunikatsiooni- ja kaasamistegevusi, mis on vajalikud lahendusteni jõudmisel. Kaasamiskava edukal elluviimisel saavutatakse järgmised tulemused: 1. Rohkem inimesi osaleb otsustusprotsessides. Erinevate huvide arvesse võtmine vähendab otsuse vaidlustamise võimalust, sest puudutatud isikutel on võimalik menetluse käigus oma seisukohad esitada. 2. Otsused on kvaliteetsemad ja inimestele paremini mõistetavad. Järgmisena on esitatud kaasamise osapooled, meetod ja plaan. Nr Osapool Tegevus ja selle Kaasamise viis Osapoole kaasamise Tähtaeg Vastutaja eesmärk oodatav tulemus PlanS § 31 lg 1 Vastavalt PlanS-le Selguvad menetluse Riik (kooskõlastus) Konsulteerimine/ kestel PlanS § 31 lg 2 osalus/ (arvamus) informeerimine/ Konsulteerimine/ Arvamus Jooksvalt REP menetleja Kohalikud osalus/ 1. omavalitsused Kaasamine informeerimine/ Konsulteerimine/ Kooskõlastus Jooksvalt REP menetleja osalus/ 2. Valitsusasutused Kooskõlastamine informeerimine/ Konsulteerimine/ Arvamus Jooksvalt REP menetleja osalus/ 3. Erasektor Kaasamine informeerimine/ Osalus/informeerimi Arvamus Jooksvalt REP menetleja 4. Maaomanikud Kaasamine ne 44 Täpsem kaasamiskava esitatakse pärast konsultatsioone. Kaasatavate ring on välja toodud alapeatükis 1.3. 38 / 49 Õiguste omajad, sh Osalus/informeerimi Arvamus Jooksvalt REP menetleja 5. load Kaasamine ne Keskkonnaorganisat Osalus/informeerimi Arvamus Jooksvalt REP menetleja 6. sioonid Kaasamine ne 39 / 49 LISA 2 Tegevus Eeldatav ajakava Eeldatavad kulud 1. RIIGI ERIPLANEERING 1.1 Algatamine 2022 kvartal 2 0 1.2 Konsultandi valik 2022 kvartal 3 0 1.3 Planeerimismenetluses asukoha eelvaliku 2022 kvartal 4 – 2023 kvartal 2 Kulud planeerimismenetlus: tegemine ja KSH I etapi hindamise läbiviimine 240000 – 300000 € (keskmine 270000 €) 1.3.1 REP lähteseisukohtade koostamine ning KSH programmi väljatöötamine Kulud KSH, sh uuringud: 1.3.2 Koostöö ja kaasamine asukoha eelvaliku 2023 kvartal 2 - 2024 kvartal 4 465000 – 650000 € tegemisel, sh eelanalüüs puudutatud isikute (keskmine 557000 €) tuvastamisel. (toimub läbivalt) 1.3.3 REP asukohavaliku koostamine ning KSH I etapi aruanne 1.3.4 Asukoha eelvaliku otsustamine 1.4 Planeerimismenetluses detailsema lahenduse 2025 kvartal 1 – 2026 kvartal 4 Kulud planeerimismenetlus: koostamine ning KSH II etapi hindamise 230000 – 600000 € läbiviimine (keskmine 415000 €) 1.4.1 REP detailse lahenduse ja KSH II etapi Kulud KSH, sh uuringud: aruande koostamine 365000 - 400000 € 1.4.2 Koostöö ja kaasamine 2026 kvartal 4 - 2027 kvartal 1 (keskmine 382500 €) detailse lahenduse väljatöötamisel, sh puudutatud isikute kinnisasjapõhine kaasamine ning maade võõrandamisega seonduvate küsimuste analüüs (toimub läbivalt) 1.4.3 REP menetlus (kus on arvestatud eelnevaga) ning REP kehtestamine 40 / 49 2. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE 2.1 Eeltööd ehitusprojekti koostamiseks, sh 2025 kvartal 1 – 2029 kvartal 1 Kulud ehitusprojekti koostamiseks: geodeesia ja geoloogia (u 2 – 4 kvartalit 1500000 – 2000000 € sõltuvalt tehnoloogiast) (keskmine 1750000 €) 2.2 Detailsema lahenduse täpsustamine eelprojekti staadiumis 2.3 Tehniliste tingimuste taotlemine, muu raudteega seotud taristu projekteerimine 2.4 Põhiprojekti koostamine ja kooskõlastamine 3. EHITUSLUBA 3.1 Taotlemine 2029 kvartal 2 3.2 Keskkonnamõju hindamine – programmi faas 2029 kvartal 4 – 2030 kvartal 2 3.3 Keskkonnamõju hindamine – aruande faas 2030 kvartal 2 – 2030 kvartal 4 3.4 Loa andmine 2031 kvartal 2 4. EHITUSTÖÖD, sh loa- või 2029 kvartal 2 – 2032 kvartal 2 teavituskohustuseta tegevus 5. KASUTUSLUBA 2032 kvartal 3 – 2033 kvartal 1 6. TESTIMINE 2033 kvartal 1 – 2033 kvartal 3 7. TEGEVUSE ALUSTAMINE hiljemalt 2034 kvartal 1 41 / 49 LISA 3 RISKIANALÜÜS 1. PLANEERIMISMENETLUSE ETAPIS ILMNEDA VÕIVAD RISKID Riski kirjeldus Osapooled Riski täpsem kirjeldus ja mõju Riski maandamise meetmed Üldised riskid Poliitilised riskid Riik Kuna VV otsustab riigi eriplaneeringu - Arvestada ajakavas VV tegevusega. algatamise ja kehtestamise, siis riski mõju on, et: - otsuse tegemine jääb poliitilistel põhjustel venima ning ette antud tähtaegu ei järgita; - otsus jääb poliitilise toetuse puudumise tõttu tegemata. Otsustamatuse mõju on, et kavandatava tegevusega seotud kulutused suurenevad ning ajakavast ei ole võimalik kinni pidada. Organisatsioonilised riskid, Riik - Ebapiisav koostöö ja vaidlused osapoolte - Osapooltel on kokku lepitud sh koostöö ja vahel. kommunikatsioonikava, mis hõlmab Taotleja kommunikatsiooni muuhulgas nendevahelist kommunikatsiooni puudujäägid osapoolte vahel Puudutatud ning avalikkuse jaoks oluliste sõnumite omavalitsused edastamist, sh uuringute tulemuste vms (sest riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Erasektor riik). Maaomanikud, õiguste omajad 42 / 49 Õiguslikud riskid Riik - Trassialternatiivi vaidlus, mis võib kaasa tuua - Trassialternatiivi vaidluse osas leida maakonnaplaneeringu vaidlustamise ja/või lahendus maakonnaplaneeringu menetluses Taotleja muutmise menetluse, mis omakorda pikendab ning teha endast olenev, et Puudutatud menetlust. maakonnaplaneeringut ei peaks kohtus omavalitsused vaidlustama. - Riigi eriplaneeringu menetluse pikenemine Erasektor või hilisem vaidlustamine (sh populaarkaebuse - Teha analüüs kinnisasja ulatuse ja omaniku esitamine). Kui riigi eriplaneeringu huvide kohta, et selgitada välja piiratud Maaomanikud, vaidlustamisel rahuldatakse esialgse asjaõiguste seadmise kokkulepete õiguste omajad õiguskaitse taotlus (EÕK), siis ei ole võimalik vajadus/sundvalduse seadmise vajadus. jätkata plaanipäraste tegevustega ning projekti - Selgitada välja, kas esineb riigi elluviimine hilineb. eriplaneeringu järgne maade sundvõõrandamise vajadus. - Ennetada riigi eriplaneeringu kehtestamisest tulenevaid vaidlusi õiguslikult kaalutletud ja põhjendatud menetlustoimingutega ning läbimõeldud kaasamisega. EÕK taotluse rahuldamisega arvestada ajakava planeerimisel. Ajakava muutumine Riik - Erinevate riskide realiseerumisest tulenevad - Analüüsida paralleelselt läbiviidavate muudatused ajakavas, mis lükkavad uuringute või menetluste võimalikkust, Taotleja planeerimisetapi lõpetamist edasi ja võivad kasutada häid näiteid teiste riikide 0- tõsta projekti läbiviimiseks tehtavaid kulutusi. bürokraatia projektidest. - Keskkonnauuringuteks vajalike - (Keskkonna)uuringute tulemusel selgunud loamenetluste venimine. ajakava muudatuste tulemusel tuleb kogu projekti ajakava jooksvalt muuta ning - (Keskkonna)uuringute tulemusel ei ole teavitada sellest teisi osapooli. võimalik projekti soovitud kujul ellu viia. 43 / 49 Projekti tuleb kohandada vastavaks keskkonnatingimustele. Majanduslikud riskid Finantsrisk Riik - Lisauuringute tegemise vajadus ning sellest - Vajadusel peab leidma tulenev eelarve ületamine. lisafinantseerimisallikad ning analüüsima, Taotleja millised oleksid lisafinantseerimise (kaasrahastajad) - Kavandatud uuringute ette nähtud tingimused. maksumuse ületamine. - Jälgida majandus- ja sotsiaalkeskkonnast - Keskkonnauuringutest tulenevad ennetamis- tulenevaid muudatusi ning tagada ja leevendusmeetmete rakendamine on kallis ja tasuvusanalüüsi asja- ja ajakohasus. ajamahukas. - Täiendavate finantseerimisvahendite kaasamise vajadus võib tekitada projektis seisakuid ja hilinemist ajakavas. 2. PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSETAPIS ILMNEDA VÕIVAD RISKID Riski kirjeldus Osapooled Riski täpsem kirjeldus ja mõju Riski maandamise meetmed Üldised riskid Organisatsioonilised riskid, Riik - Ebapiisav koostöö ja vaidlused osapoolte - Kokku lepitud kommunikatsioonikava, mis sh koostöö ja vahel. hõlmab muuhulgas riigi ja teiste osapoolte Taotleja kommunikatsiooni omavahelist kommunikatsiooni ning puudujäägid osapoolte vahel Puudutatud avalikkuse jaoks oluliste sõnumite omavalitsused edastamist, sh uuringute tulemuste vms (sest riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Erasektor riik). 44 / 49 Maaomanikud, õiguste omajad Vead avalikes suhetes, avalik Riik Avaliku heakskiidu langus, teatud isikute/ - Planeeringu ja loamenetluste selgus ja arvamus gruppide vastuseis. läbinähtavus (sealhulgas võimaluse korral ühitades erinevaid paralleelseid menetlusi) ja aktiivne kaasamine projekti võimalikult varajases staadiumis enne sisuliste otsuste tegemist. Õiguslikud riskid Riik - Projekteerimise käigus ilmneb riigi - Kaaluda riigi eriplaneeringu kehtestamist eriplaneeringu muutmise vajadus või muu alternatiivsete lahendustega või Taotleja täiendava planeeringu koostamise vajadus. lisatingimustega, et ennetada planeeringu Puudutatud muutmise vajadust. - Õigusnormide, standartide muudatused omavalitsused ehitamise käigus, millest tuleneb vajadus - Arvestada ajakavas õigusaktide või Erasektor muuta ehitusprojekti ja teha täiendavaid standartide muudatustega ning planeerida ehitustöid. eelarves lisakulutuste tegemise võimalus Maaomanikud, ehitusprojekti muudatuste tegemiseks. õiguste omajad Ressursirisk Riik - Kompetentse tööjõu ebapiisavus projekti - Kaardistada planeerimismenetluse etapis läbiviimiseks (projekteerimine, ehitamine, mõjud tööturule ning tööjõuga seonduvad Taotleja paigaldamine vajadused. - Seoses riikliku järelevalve vajadusega tuleb samuti kaardistada järelevalveasutuste täiendav ressursivajadus. 45 / 49 - Eesti haridussüsteemis ei koolitata - Kaardistada aegsasti vajaminevate raudteeinsenere, vastav tööjõud on vajalik leida seadmete ja masinate nõudlus ning välismaalt.45 planeerida konkreetses ajaraamis nõutav ressursivajadus. - Piisava omaniku- või riikliku järelevalve olemasolu projekti ehitusfaasi läbiviimiseks. Ebapiisav ressurss võib kaasa tuua ehitusvigade hilise avastamise, mistõttu ületatakse ette antud tähtaegasid, kaasnevad täiendavad kulud. - Masinate ja seadmete piiratud kättesaadavaus võib põhjustada ehitusseisakuid, võib tekkid vajadus seadmete ja masinate impordiks välismaalt, sh testvagunipargi import. - Maavarade ja ehitusmaterjalide ebapiisavus, sh rööbaste, liiprite, juhtimissüsteemi komponentide ebapiisavus. Ajakava muutumine Riik - Ehitusprojekti koostamise pikenemine, mis Piisava lisaaja planeerimine ehitusprojekti mõjutab järgnevate tähtaegade täitmist. koostamiseks või ehitusvigade Taotleja kõrvaldamiseks ning ettenägematute - Loamenetluste viibimine, mis toob kaasa asjaolude maandamiseks. Lisaajaga projekteerimiseks ja ehitamiseks ette nähtud arvestamine tuleb võtta arvesse eelarve tähtaegade ületamise. planeerimisel ning sellest tuleb teavitada huvitatud osapooli. Keskkonnarisk Riik - Ehitustegevusest tulenev võimalik keskkonna - Täpsem keskkonnariskide analüüs ja saastumine (maapind, õhk, jäätmed). riskide maandamise meetmed nähakse ette 45 Rail Baltica projekti Eesti osa planeerimis- ja ehitusfaasi riskianalüüs, lk 49. 46 / 49 Taotleja - Ehitustegevusest tekkivad müra- või keskkonnamõju hindamise raames, sh vibratsioonihäiringud. keskkonnakorralduskavas. Puudutatud omavalitsused - Analüüsida, kas müra- ja vibratsioonihäired mõjutaks inimeste igapäevast elu. Erasektor KSH/KMH raames tuleb täpsemalt Maaomanikud, analüüsida mõju piikonnas elavatele õiguste omajad loomadele ja lindudele. - Tagada tõhus ehitusaegne keskkonnakava järelevalve, sealhulgas arvestada erinevate meetmetega projekteerimisfaasis. - Kohustada ehituslepingute täitjaid järgima keskkonnameetmeid. Tehnilised riskid Ebapiisavad alusandmed, Riik - Ilmnevad täiendavad mõjud keskkonnale, - BIM-metoodika kasutamine, mis mis mõjutavad mille tulemusel tuleb teha täiendavad uuringud võimaldab ehitustegevust ette planeerida Taotleja projekteerimise tulemust ning projekti muuta, halvemal juhul muuta ning arvestada alusandmete, tehnilise trassikoridori (võib tuua kaasa ka riigi spetsiifikaga ning ka ressursi ja ajakuluga. eriplaneeringu muutmise vajaduse). - Arheoloogilised leiud – mõju on täiendavad uuringud, ajakava muutmine ning kulude kasv. Ehitustegevuse peatumise Riik - Pooleliolevast ehitustegevusest tulenevad - Esitatakse tagatis, millega tagatakse risk riskid, mis võivad mõjutada looduskeskkonda vahendid ning nähakse ette meetmed Taotleja poolelioleva ehitise ning ehitustegevuse konserveerimiseks. Majanduslikud riskid 47 / 49 Finantsrisk - Projekti eelarveväliste lisakulude katmise - Alternatiivsete ja täiendavate vajadus. finantseerimise võimaluste kaardistamine. 3. KASUTUSETAPIS ILMNEDA VÕIVAD RISKID Riski kirjeldus Osapooled Riski täpsem kirjeldus ja mõju Riski maandamise meetmed Üldised riskid Koostöö ja Riik - Opereerimiseks sobivate rongide - Tagada osapooltevaheline suhtlus piisavalt kommunikatsiooni spetsifikatsioonide edastamine liiga hilja, mis varajases staadiumis, et teave jõuaks Taotleja puudujäägid osapoolte vahel tingib rongide saabumise ning sellest tulenevalt tootjateni piisavalt vara. ringraudtee kasutamise viibimise. Ressursirisk Riik - Kompetentse tööjõu ebapiisavus projekti Ressursiriski maandamise meetmed on ette rakendamiseks (ehitise, tehnoloogia veeremi nähtud planeerimismenetluse etapis. Taotleja hooldamine), vajadus tuua nii oskustöölisi välismaalt. - Haridussüsteemis ei koolitata raudteeinsenere, vastav tööjõud on vajalik leida välismaalt. Tööjõud on aga vajalik raudtee igapäevaseks toimimiseks, sh hooldus- ja parendustööd. Ohutusrisk Riik Ringraudtee kasutamisel tekkivad Ohutusriskide realiseerumise ja nende õnnetusjuhtumid, kuritegelikud rünnakud vms. maandamise meetmed tuleb täpsemalt ette Taotleja näha vastavas riskide hindamise kavas. 48 / 49 Keskkonnarisk Riik Ringraudtee kasutuselevõtul ilmnevad Peab arvestama, et täiendavate häiringute täiendavad mõjud keskkonnale, sh ilmnemisel tehakse vajalikud uuringud ning Taotleja eelhinnangutest kõrgem müra või vibratsioon nähakse ette leevendusmeetmed. vms. Tehnilised riskid Ehitusvigade ilmnemine Riik - Ehitusvigade kõrvaldamiseks on vajalik Arvestada eelarve planeerimisel kasutamine peatada, teha täiendavad uuringud ehitusvigade kõrvaldamise vajadusega ning Taotleja ning näha ette vigade parandamine. näha selleks ette piisavad vahendid. Ehitusvigade mõju on ringraudtee kasutamise Tagada piisavad õiguskaitsevahendid peatamine ning mõju eelarvele. Arvestada ehitusvigadest tingitud kahju hüvitamiseks, tuleb ehitusvigade parandamisel ka nt ehituslepingutes, ehitaja garantii vms näol. loamenetluste läbimisega. Majanduslikud riskid Ringraudtee opereerimise Riik Ringraudtee opereerimise katkemisel tekivad - Varajastes majandusanalüüsides uurida katkemine mõjud seda opereerivale ning ringraudteed jätkusuutliku majandamise võimalusi, teha Taotleja kasutavatele ettevõtetele. Mõjud on eelkõige täpsemad stsenaariumid tasuvuse uurimiseks majanduslikud. ning kulu-tulu analüüsiks. 49 / 49 KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 1.1-22/22/237 Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Merike Saks (edaspidi nimetatud „koostamise korraldaja“) ja Harjumaa Omavalitsuste Liit, registrikood 80195199, asukoht Sirge tn 2, 10618 Tallinn, mida esindab Andrus Umboja (edaspidi nimetatud „huvitatud isik“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, lähtudes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lõikes 21 sätestatust ja poolte ühisest huvist välja selgitada parim ruumilahendus Tallinna kesklinna läbivate ohtlike veoste ja kaubavoogude väljaviimiseks Kopli kaubajaamast ning kaardistada olemasoleva 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrgu ühendamisvõimalused Tallinna kesklinnast ringi minnes ja, pidades oluliseks Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna linna, Rae valla, Saue valla, Keila linna, Lääne-Harju valla, Mainor Ülemiste AS, Tehnopolis Ülemiste AS, Ülemiste Center OÜ, Alexela Logistics, Paldiski Sadamate AS ja Tallinna Sadam AS poolset ühishuvi ja valmisolekut osaleda huvitatud isikutest kaasfinantseerijatena selle ruumilahenduse väljaselgitamisel ning, võttes arvesse huvitatud isikutest kaasfinantseerija kokkulepet teostada ühishuviga seonduvad toimingud koostamise korraldajaga Harjumaa Omavalitsuste Liidu kaudu, sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi “koostöölepe”) alljärgnevas: 1. Koostööleppe eesmärk ja objekt 1.1. Koostööleppe eesmärgiks on leida Tallinna ümbersõiduraudtee (edaspidi Tallinna Ringraudtee) ning selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Harju maakonnas, samuti koostada sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus, sh eelprojekt, ehitusõiguse määramiseks. 1.2. Koostööleppe objektiks on Tallinna Ringraudtee rajamiseks riigi eriplaneeringu koostamiseks (sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamine ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute läbiviimine) koostamise korraldaja poolt läbiviidud hankemenetlus(t)e tulemusel parima pakkujaga (edaspidi töövõtja) sõlmitava(te) hankelepingu(te) alusel töövõtja(te)le tasumise osas poolte kaasrahastamises kokku leppimine ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt teiste kaasrahastajate maksete vahendamine lähtudes koostööleppe lisast 1. 2. Poolte õigused ja kohustused 2.1. Koostamise korraldaja: 2.1.1. kannab käesolevas koostööleppes ja selle lisas 1 nimetatud tingimustel ja ulatuses kulud vastavalt koostamise korraldaja ja töövõtja(te) vahel sõlmitud hankelepingu(te)s märgitud hinnale (hindadele), arvestades huvitatud isikutest kaasfinantseerijate poolset panust vastavalt koostööleppe lisale 1; 2.1.2. korraldab riigi eriplaneeringu koostamist lähtuvalt planeerimisseaduses ja teistes asjakohastes seadustes sätestatust ja kannab planeerimisseaduses sätestatud teavitustega seotud kulud; 2.1.3. korraldab koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega vajalikud riigihanked ja teeb riigihanke korraldamiseks vajalikud toimingud ja otsused (sh alusdokumentide koostamine, riigihanke avaldamine, pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuse edukaks tunnistamine, kõrvaldamise aluste puuduste kontrollimine jm); 2.1.4. tunnistab lisas 1 toodud või koostööleppe punkti 3.3.1. alusel määratud eeldatavat kulu ja riigihanke eeldatavat maksumust ületava pakkumuse edukaks huvitatud isiku nõusolekul. Huvitatud isiku mittenõustumise korral tehakse edasised otsused poolte kokkuleppel, kooskõlas riigihangete seadusega; 2.1.5. juhib riigi eriplaneeringu koostamise protsessi avalikku kommunikatsiooni. Koostamise korraldaja osaleb huvitatud isiku poolses üldsuse teavitustegevuses niivõrd kui see puudutab planeeringuga seotud küsimusi. 2.2. Huvitatud isik: 2.2.1. tagab, et tal on valmisolek kanda käesoleva koostööleppe alusel ja tingimustel ning lisas 1 nimetatud ulatuses Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamisel 2022-2028 rahastamisperioodi vältel tekkivate kulude kaasrahastus (edaspidi toetus) koostamise korraldajale koostööleppe lisaks 1 oleva kulude jaotuse alusel iga vastava aasta 1. juuliks; 2.2.2. annab käesolevale koostööleppele allakirjutamisega koostamise korraldajale riigihangete seaduse § 43 lõike 1 tähenduses volituse Tallinna Ringraudtee riigi eriplaneeringuga seotud riigihangete korraldamiseks, riigihangete tulemusena raam- ja hankelepingute sõlmimiseks ning esindamiseks lepingu täitmisel. Arvestades asjaolu, et koostamise korraldaja juhib ja korraldab Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu riigihanke läbiviimist, samas kui huvitatud isikul on nõustav funktsioon, lepivad pooled võlaõigusseaduse § 69 lõike 1 alusel kokku, et riigihangete seaduse § 43 lõigetes 3 ja 4 sätestatud solidaarse vastutuse kohaldamise korral peab solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes koostamise korraldaja täitma kohustuse täielikult ning huvitatud isikul kohustust täita ei tule; 2.2.3. kui töö ei vasta hankelepingust tulenevatele nõuetele ning koostamise korraldaja kohaldab leppetrahvi või viiviseid või alandab tasu kulutuste võrra, mida koostamise korraldaja kannab tööde hankelepingu sisuga vastavusse viimiseks, tagastab koostamise korraldaja huvitatud isikule proportsionaalselt makstud toetuse või tasaarvestab makstud toetuse ülejäägi järgmise aasta maksega. Huvitatud isik võib koostamise korraldajale esitada põhjendatud ettepaneku toetuse vähendamiseks; 2.2.4. nõustab koostamise korraldajat riigihanke alusdokumentide koostamisel, sh eelkõige Tallinna Ringraudtee rajamise tehnilistes ning konsultandile sellega seonduvalt esitatavate pädevusnõuete osas; 2.2.5. osaleb riigi eriplaneeringu koostamise ja sellega seonduva keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusprotsessis, sh annab koostamise korraldajale Tallinna Ringraudtee rajamise iseloomu ja kasutatava tehnoloogia osas vajalikku informatsiooni; 2.2.6. hoidub otse töövõtjale riigi eriplaneeringu koostamise osas nõudmiste ja siduvate juhiste andmisest ning koostamise korraldajale planeeringu koostamise osas nõudmiste või ettepanekute tegemisest, mis on vastuolus hankelepingu, kehtivate õigusaktide või hea tavaga; 2.2.7. tohib ilma koostamise korraldajat teavitamata läbi viia vaid sellist teavitustegevust, mis ei oma puutumust riigi eriplaneeringu koostamise protsessiga. 2.3. Koostööleppega sätestatud õigusi ja kohustusi ei või edasi delegeerida ilma teise koostööleppe poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 2.4. Koostööleppe pool kohustub teist poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 3. Planeeringu koostamise rahastamise tingimused 3.1. Koostamise korraldaja ja huvitatud isik finantseerivad riigi eriplaneeringu koostamise korraldamist vastavalt 61,19% (koostamise korraldaja) ja 38,81% (huvitatud isik) ulatuses. 3.2. Koostööleppe punktide 2.1.1. ja 2.2.1. kohaselt koostamise korraldaja ja huvitatud isiku poolt tehtavate kulude eeldatav summa ja jagunemine 2022-2028 rahastamisperioodi vältel on toodud koostööleppe lisas 1. 3.3. Koostamise korraldaja lähtub riigihangete korraldamisel koostööleppe lisas 1 toodud vastava kalendriaasta eeldatavate kulude summast. 3.3.1. Koostamise korraldaja kooskõlastab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis huvitatud isikuga kalendriaasta vältel planeeritavad hankemenetlused ja nende eeldatavad maksumused pärast koostamise korraldajale riigi eriplaneeringu koostamiseks riigieelarvest vahendite eraldamist. 3.3.2. Poolte kokkuleppel võib lisas 1 märgitud kalendriaasta summasid kohandada, eelkõige kui see on planeerimismenetluse läbiviimise huvides vajalik ja otstarbekas või kui see on tingitud hankemenetluses esitatud pakkumuste maksumusest või kui kalendriaasta jooksul tekib vajadus täiendavate hankemenetluse korraldamiseks. Muudatused kalendriaasta summades fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja need loetakse käesoleva koostööleppe lisadeks. 3.4. Huvitatud isik kannab 1. juuliks käesoleva koostööleppe ja selle lisa 1 alusel oma osa kalendriaasta riigi eriplaneeringu koostamise kuludest koostamise korraldaja arveldusarvele. 3.5. Rahastamisperioodi või koostööleppe lõppemisel teeb koostamise korraldaja ümberarvestused ja vajadusel tagastab huvitatud isikule enammakstud toetuse lähtudes koostööleppe punktis 3.1. toodud proportsioonidest ja võttes aluseks hankelepingute alusel töövõtjatele tasutud summad. 4. Poolte vastutus ja kinnitused 4.1. Huvitatud isik on teadlik, et: 4.1.1. koostööleppe sõlmimine ei tekita õiguspärast ootust riigi eriplaneeringu sisu osas ega õiguspärast ootust, et riigi eriplaneering võetakse vastu või kehtestatakse sõltumata riigi eriplaneeringu menetlemise ajast ja kulutustest; 4.1.2. koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid riigi eriplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks (välja arvatud koostööleppe punktis 2.1.2. nimetatud teavitamiskulude kandmiseks vajalikud vahendid) huvitatud isiku eest koostööleppe lisas 1 huvitatud isikutest kaasfinantseerijate osas nimetatud määras ja kui huvitatud isik neid kulusid ei kanna, võib PlanS § 29 lõike 1 punktile 3 tuginedes riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada; 4.1.3. koostamise korraldaja taotleb riigi eriplaneeringu koostamiseks, sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamiseks ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks, kaasrahastamiseks vahendeid riigieelarvest kalendriaasta põhiselt, koostamise ajakulu arvesse võttes eelduslikult kuni aastani 2028; 4.1.4. kui koostamise korraldajal puuduvad vahendid riigi eriplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamise kaasnevate kulude kaasfinantseerimiseks koostööleppe lisas 1 koostamise korraldaja osas nimetatud ulatuses, võib PlanS § 29 lõike 1 punktile 3 tuginedes riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada; 4.1.5. riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võib lõpetada ka PlanS § 29 lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel. 4.2. Koostööleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest vastutavad pooled koostööleppes ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. 4.3. Koostamise korraldaja poolt ei kuulu hüvitamisele seaduses sätestatud alustel riigi eriplaneeringu lõpetamisel huvitatud isikul tekkivad võimalikud kahjud ning huvitatud isiku tehtud kulutused ja hankelepingu(te) alusel koostamise korraldaja poolt töövõtjale tasutud maksed. 4.4. Pooled ei vastuta käesoleva koostööleppe täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest. Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Pool, kelle tegevus koostööleppe järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele. 5. Koostööleppe kehtivus 5.1. Koostöölepe jõustub sellele mõlema poole allakirjutamisest. 5.2. Koostöölepe kehtib kuni koostööleppe objektiks oleva riigi eriplaneeringu kehtestamiseni või kuni riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamiseni, sh PlanS § 29 lg 1 punktides 1-3 sätestatud juhtudel. 5.3. Koostöölepet võib muuta poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. Koostööleppe muutmise kokkulepe on koostööleppe lahutamatu lisa. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on koostööleppe muudatus tühine. 5.4. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib koostööleppe lõpetada ennetähtaegselt. 5.5. Huvitatud isik võib koostööleppe erakorraliselt üles öelda, teatades sellest koostamise korraldajale neliteist (14) kalendripäeva ette, kui huvitatud isik loobub Tallinna Ringraudtee rajamisest või on ilmselge, et Tallinna Ringraudteed ei ole võimalik riigi eriplaneeringuga kaetud alal rajada, tingimusel, et huvitatud isik hüvitab koostamise korraldajale hankelepingu(te) lõppemise hetkeks tegelikult töövõtja(te) poolt nõuetekohaselt teostatud ja koostamise korraldajale üle antud tööde osa eest töövõtjale tasumisele kuuluvad summad, sh hankelepingu(te) ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad põhjendatud ja tõendatud kulud ja kahju hüvitamise nõuded, hankelepingus sätestatud viisil ja ulatuses. 5.6. Huvitatud isik võib koostööleppe üles öelda ilma etteteatamistähtajata juhul, kui koostamise korraldaja on töövõtjaga sõlmitud hankelepingu(d) üles öelnud ja seetõttu on riigi eriplaneeringu koostamise jätkamine välistatud. 5.7. Kui riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine lõpetatakse PlanS § 29 lg 1 punktides 1-3 sätestatud alusel, tasub koostamise korraldaja töövõtja(te)le hankelepingu(te) lõppemise hetkeks tegelikult töövõtja(te) poolt nõuetekohaselt teostatud ja koostamise korraldajale üleantud tööde osa eest, sh hankelepingu(te) ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad põhjendatud ja tõendatud kulud ja kahju hüvitamise nõuded, hankelepingus sätestatud viisil ja ulatuses. Huvitatud isik hüvitab koostamise korraldajale töövõtjale tasutud summad lähtudes koostööleppe punktis 3.1. toodud proportsioonidest. 5.8. Koostööleppe tingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on mõlemal poolel õigus koostöölepe erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. 6. Volitatud esindajad ja teadete edastamine 6.1. Koostamise korraldaja volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Siim Orav, tel 611 3233, e-post [email protected], või teda asendav isik. 6.2. Huvitatud isiku volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Kristjan Kenapea, tel 615 0365, e-post [email protected] või teda asendav isik. 6.3. Poole volitatud esindajal on õigus esindada poolt kõikides koostööleppe täitmisega seotud küsimustes, v.a koostööleppe muutmine ning koostööleppe ennetähtaegne lõpetamine või ülesütlemine. 6.4. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel. Informatiivset teavet võib edastada ka telefoni teel. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 7. Lõppsätted 7.1. Koostööleppe täitmisel, muutmisel või lõpetamisel tõusetuvad vaidlused püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. 7.2. Koostöölepe on allkirjastatud digitaalselt. Allakirjutamisel on koostööleppel järgmised lisad: Lisa 1. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu eeldatavate rahastamiskulude jaotus koostamise korraldaja ja huvitatud isiku vahel Rahandusministeerium Harjumaa Omavalitsuste Liit /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 611 3558 Tel: 615 0352 E-post: [email protected] E-post: [email protected] LISA 1 KOOSTÖÖKOKKULEPPELE NR 1.1-22/22/237 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu eeldatavate kulude1 jaotus koostamise korraldaja ja huvitatud isiku vahel Koostamise korraldaja Huvitatud isik Kalendriaasta Kulu kokku (61,19% kuludest) (38,81% kuludest) 2022 413 750 € 253 154 € 160 596 € 2023 413 750 € 253 154 € 160 596 € 2024 398 750 € 243 976 € 154 774 € 2025 836 250 € 511 661 € 324 589 € 2026 437 500 € 267 685 € 169 815 € 2027 437 500 € 267 685 € 169 815 € 2028 437 500 € 267 685 € 169 815 € KOKKU 3 375 000 € 2 065 000 € 1 310 000 € Rahandusministeerium Harjumaa Omavalitsuste Liit /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 1 Tabelis märgitud summad ei sisalda käibemaksu. Koostöölepingu lisa 2 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu kaasrahastamise kohustuse Koostööpartnerite vaheline jaotus Võetud Kohustuse osakaal 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kontroll kohustus koostööpartnerite kogukohustusest Tallinna linn 775 000,00 € 59,16% 95 009,08 € 95 009,08 € 91 564,77 € 192 027,84 € 100 463,07 € 100 463,07 € 100 463,07 € 775 000,00 € Harjumaa Omavalitsuste Liit 200 000,00 € 15,27% 24 518,47 € 24 518,47 € 23 629,62 € 49 555,57 € 25 925,95 € 25 925,95 € 25 925,95 € 200 000,00 € Lääne-Harju vald 100 000,00 € 7,63% 12 259,24 € 12 259,24 € 11 814,81 € 24 777,79 € 12 962,98 € 12 962,98 € 12 962,98 € 100 000,00 € Saue vald 100 000,00 € 7,63% 12 259,24 € 12 259,24 € 11 814,81 € 24 777,79 € 12 962,98 € 12 962,98 € 12 962,98 € 100 000,00 € Keila linn 50 000,00 € 3,82% 6 129,62 € 6 129,62 € 5 907,40 € 12 388,89 € 6 481,49 € 6 481,49 € 6 481,49 € 50 000,00 € Mainor Ülemiste AS 8 334,00 € 0,64% 1 021,68 € 1 021,68 € 984,65 € 2 064,98 € 1 080,33 € 1 080,33 € 1 080,33 € 8 334,00 € AS Technopolis Ülemiste 8 333,00 € 0,64% 1 021,56 € 1 021,56 € 984,53 € 2 064,73 € 1 080,20 € 1 080,20 € 1 080,20 € 8 333,00 € Ülemiste Center OÜ 8 333,00 € 0,64% 1 021,56 € 1 021,56 € 984,53 € 2 064,73 € 1 080,20 € 1 080,20 € 1 080,20 € 8 333,00 € AS Alexela Logistics 20 000,00 € 1,53% 2 451,85 € 2 451,85 € 2 362,96 € 4 955,56 € 2 592,60 € 2 592,60 € 2 592,60 € 20 000,00 € Paldiski Sadamate AS 20 000,00 € 1,53% 2 451,85 € 2 451,85 € 2 362,96 € 4 955,56 € 2 592,60 € 2 592,60 € 2 592,60 € 20 000,00 € Tallinna Sadam AS 20 000,00 € 1,53% 2 451,85 € 2 451,85 € 2 362,96 € 4 955,56 € 2 592,60 € 2 592,60 € 2 592,60 € 20 000,00 € 1 310 000,00 € 100,00% 160 596,00 € 160 596,00 € 154 774,00 € 324 589,00 € 169 815,00 € 169 815,00 € 169 815,00 € 1 310 000,00 € 12,26% 12,26% 11,81% 24,78% 12,96% 12,96% 12,96% 100,00% Koostööpartnerid 1 310 000,00 € 38,81% 160 596,00 € 160 596,00 € 154 774,00 € 324 589,00 € 169 815,00 € 169 815,00 € 169 815,00 € 1 310 000,00 € Rahandusministeerium 2 065 000,00 € 61,19% 253 154,00 € 253 154,00 € 243 976,00 € 511 661,00 € 267 685,00 € 267 685,00 € 267 685,00 € 2 065 000,00 € KOKKU 3 375 000,00 € 100,00% 3 375 000,00 € KOOSTÖÖLEPING HARJUMAA OMAVALITSUSTE LIIT (edaspidi nimetatud HOL), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Andrus Umboja ja TALLINNA LINN, keda esindab põhimääruse alusel linnapea Mihhail Kõlvart, KEILA LINN, keda esindab põhimääruse alusel linnapea Enno Fels, LÄÄNE-HARJU VALD, keda esindab põhimääruse alusel vallavanem Jaanus Saat, SAUE VALD, keda esindab põhimääruse alusel vallavanem Andres Laisk, MAINOR ÜLEMISTE AS, keda esindab põhikirja alusel Ursel Velve, AS TECHNOPOLIS ÜLEMISTE, keda esindavad põhikirja alusel ühiselt Gert Jostov ja Martin Seppäla, ÜLEMISTE CENTER OÜ, keda esindab põhikirja alusel Guido Pärnits, AS ALEXELA LOGISTICS, keda esindab põhikirja alusel Heiti Hääl, PALDISKI SADAMATE AS, keda esindab põhikirja alusel Aleksandr Kovaljov, TALLINNA SADAM AS, keda esindavad põhikirja alusel Margus Vihman ja Valdo Kalm, edaspidi kõik koos nimetatud Kaasrahastajad või Pooled, pidades silmas ühist huvi planeerida Tallinna ringraudtee rajamise võimalusi ehk olemasoleva 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrgu ühendamisvõimalusi Tallinna kesklinna läbimata ja valmisolekut osaleda kaasfinantseerijatena Tallinna ringraudtee ruumilahenduse väljaselgitamisel, kiites heaks riigieelarve strateegias ning 2022. aasta riigieelarves tehtud assigneeringud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu menetlusega alustamiseks, kinnitades tehtud otsustusi ja antud nõusolekuid Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu kaasrahastamiseks, võttes arvesse Rahandusministeeriumi kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja tahet astuda Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise ja selle kaasrahastamise küsimustes lepingulistesse suhetesse HOL kui teiste kaasrahastajate esindajaga, seades eesmärgiks Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu valmimise 2028. aastaks, sõlmisid käesoleva koostöölepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu eesmärk ja objekt 1.1 Lepingu eesmärk on Poolte koostöö korraldamine eesmärgiga kaasrahastada Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamist, mille raames iga Kaasrahastaja tasub HOL- le Lepingu punkti 2.3 kohaselt oma rahastamispanuse ning HOL tasub Poolte kaasrahastamispanused Rahandusministeeriumile vastavalt Lepingu punktile 2.4 ning HOL ja Rahandusministeeriumi vahelisele koostöökokkuleppele (Lepingu lisa 1). 1.2 Kui kokku ei ole lepitud teisti, kaasrahastavad Pooled Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamist aastatel 2022-2028 kokku 1 310 000 euroga (ühe miljoni kolmesaja kümne tuhande euroga) vastavalt Lepingu lisaks 2 olevale Tallinna 1 ringraudtee riigi eriplaneeringu Koostööpartnerite vahelisele kaasrahastamise kohustuse jaotusele. 2. Kaasrahastamiskohustuse täitmine ja Poolte vahelised arveldused 2.1 HOL avab Lepingust tulenevate arvelduskohustuste täitmiseks eraldi pangakonto. 2.2 HOL tasub Lepingu punktis 2.1 nimetatud pangakontole hiljemalt iga vastava aasta 1. maiks Lepingu lisast 2 tuleneva vastava aasta kaasrahastamiskohustuse summa. 2.3 HOL esitab teistele Koostööpartneritele hiljemalt iga vastava aasta 1. maiks arved Lepingu lisas 2 võetud vastava aasta kaasrahastamiskohustuste tasumiseks HOL arveldusarvele. Arved tasutakse hiljemalt iga vastava aasta 1. juuniks. 2.4 HOL tasub Lepingu lisast 2 tulenevad Koostööpartnerite kaasrahastamiskohustused HOL-i ja Rahandusministeeriumi koostööleppe (Lepingu lisa 1) alusel ja tingimustel iga vastava aasta 1. juuliks. 2.5 Pooled on teadlikud, et Lepingu lisas 2 nimetatud Rahandusministeeriumi ja Koostööpartnerite poolsete kohustuste kogusumma ja tasumise jagunemine 2022-2028 on eelduslik ning Rahandusministeerium kui Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja lähtub riigihanke korraldamisel nendest summadest. 2.6 Kui Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamiseks korraldatud riigihanke täitmisel selgub, et Koostööpartnerite poolsete kohustuste tasumise jagunemine 2022- 2028 võrreldes Lepingu lisas 2 kokku lepituga muutub, on Poolel õigus nõuda Lepingu lisa 2 muutmist üksnes juhul, kui selle Poole tasumise jagunemine muutub kasvõi ühe konkreetse aasta lõikes rohkem kui 30% või riigihankemenetluse käigus või tulemusel selgub, et tasuda tulev kogusumma ületab Lepingu lisas 2 võetud kohustuse kogusummat. 2.7 Kui HOL-i ja Rahandusministeeriumi koostööleppe punkti 3.3.2 kohaselt tuleb selle koostööleppe maksegraafiku summasid konkreetse aasta lõikes suurendada rohkem kui 10% Koostööpartnerite vastava aasta kaasrahastamiskohustusest, on HOL-il õigus nõuda Lepingu lisa 2 muutmist. 2.8 Kui HOL ja Rahandusministeeriumi koostööleppe punkti 3.3.2 kohaselt tuleb selle koostööleppe maksegraafiku summasid konkreetse aasta lõikes vähendada, on Poolel õigus nõuda Lepingu lisa 2 muutmist üksnes juhul, kui selle Poole tasumise jagunemine muutub kasvõi ühe konkreetse aasta lõikes rohkem kui 30%. 2.9 Kui HOL-i ja Rahandusministeeriumi koostööleppe alusel laekub HOL-le riigihankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepinguga seonduvaid makseid (nt töövõtjalt saadud leppetrahvid, lepingu vähenenud maksumusest tulenevad tagasimaksed), tasub HOL neist maksetest teistele Koostööpartneritele Lepingu lisa 2 kohase proportsionaalse osa hiljemalt ühe kuu jooksul. 2.10 Pooled on teadlikud, et Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja ei hüvita seaduses sätestatud alustel riigi eriplaneeringu lõpetamisel Koostööpartneritel 2 tekkivaid võimalikke kahjusid ega Koostööpartnerite poolt Lepingu alusel tehtud kulutusi. 2.11 Kui keegi Kaasrahastajatest ei täida Lepinguga võetud kohustusi, tuleb tal hüvitada Lepingu täitmata jätmisest HOL-le või teistele Kaasrahastajatele tekkinud kahju. 3. Poolte infovahetus 3.1 HOL teavitab teisi Koostööpartnereid HOL ja Rahandusministeeriumi vahelise koostöökokkuleppe (Lepingu lisa 1) täitmisega seonduvatest olulisematest sündmustest ning teostatud toimingutest ning Koostööpartneritel on õigus küsida nende kohta HOL-lt teavet ka omal algatusel ning HOL peab vastuse andma 10 tööpäeva jooksul. 3.2 HOL võimaldab Koostööpartneritel tutvuda HOL ja Rahandusministeeriumi vahelise koostöökokkuleppe (Lepingu lisa 1) alusel HOL-ile laekunud teabega (s.h kaasrahastamiskohustusega kaetavate kulude aluseks olevate dokumentidega), millel ei ole seadusest tulenevaid avalikustamispiiranguid. Saadud teabe või dokumentide osas vastuväidete esitamine ja ettepanekute tegemine ei ole aluseks Lepingu lisast 2 tulenevate Koostööpartnerite kaasrahastamiskohustuste mittetäitmisele. 3.3 Pooled nimetavad Lepingu täitmisega seonduvates küsimustes oma kontaktisikud (volitatud esindajad) ja teavitavad koostööpartnereid nende muutumisest. Lepingu jõustumise ajal on Poolte kontaktisikud järgmised: Koostööpartner Kontaktisik Telefon E-post Tallinn Vladimir Svet 6404141 [email protected] Harjumaa Omavalitsuste Liit Kristjan Kenapea 6150365 [email protected] Lääne-Harju vald Erki Ruben 58368245 [email protected] Saue vald Indrek Eensaar 5114930 [email protected] Keila linn Inge Angerjas 6790703 [email protected] Mainor Ülemiste AS Andrus Kaldalu 5091007 [email protected] AS Technopolis Ülemiste Andrus Kaldalu 5091007 [email protected] Ülemiste Center OÜ Andrus Kaldalu 5091007 [email protected] AS Alexela Logistics Aarto Eipre 6154070 [email protected] Paldiski Sadamate AS Aleksandr Kovaljov 6661679 [email protected] Tallinna Sadam AS Hele-Mai Metsal 5228919 [email protected] 3.4 Pooled teavitavad viivitamatult asjaoludest, mis võivad mõjutada Lepingu täitmist. 4. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 4.1 Leping jõustub, kui selle on alla kirjutanud kõik Pooled. 4.2 Pooltel on õigus teha ettepanekuid Lepingu muutmiseks. Pooled on kohustatud ettepaneku esitajale andma omapoolse seisukoha 10 tööpäeva jooksul. 4.3 Leping lõpeb HOL ja Rahandusministeeriumi vahelise koostöökokkuleppe (Lepingu lisa 1) lõppemisel. HOL teavitab selle koostöökokkuleppe lõppemisest viivitamatult. 3 5. Lõppsätted 5.1 Pooled edastavad Lepinguga seonduvaid teateid kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kusjuures e-kirjad loetakse kätte saanuks kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 5.2 Leping on sõlmitud digitaalselt allkirjastatuna. 5.3 Lepingul on jõustumise ajal järgmised lisad: 5.3.1 Lisa 1. HOL ja Rahandusministeeriumi vaheline koostöökokkulepe. 5.3.2 Lisa 2. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu kaasrahastamise kohustuse Koostööpartnerite vaheline jaotus. Harjumaa Omavalitsuste Liit Registrikood 80195199 / digitaalselt allkirjastatud / Aadress Sirge 2, Tallinn 10618 Andrus Umboja Telefon 615 0352 Juhatuse liige E-post [email protected] Tallinn Aadress Vabaduse väljak 7, Tallinn 15199 / digitaalselt allkirjastatud / Telefon 640 4141 Mihhail Kõlvart E-post [email protected] Linnapea Lääne-Harju vald Aadress Rae 38, Paldiski, Harjumaa 76806 / digitaalselt allkirjastatud / Telefon 679 0600 Jaanus Saat E-post [email protected] Vallavanem Saue vald Aadress Kütise tn 8, Saue, Harjumaa 76505 / digitaalselt allkirjastatud / Telefon 679 0180 Andres Laisk E-post [email protected] Vallavanem Keila linn Aadress Keskväljak 11, Keila Harjumaa 76608 / digitaalselt allkirjastatud / Telefon 679 0700 Enno Fels E-post [email protected] Linnapea Mainor Ülemiste AS Registrikood 10348595 / digitaalselt allkirjastatud / Aadress Valukoja 8/1, Tallinn 11415 Ursel Velve Telefon 5304 6992 Juhatuse liige E-post [email protected] 4 AS Technopolis Ülemiste Registrikood 11978111 / digitaalselt allkirjastatud / Aadress Lõõtsa 6, Tallinn 11415 Gert Jostov Telefon 610 1109 Martin Seppälä E-post [email protected] Juhatuse liige Ülemiste Center OÜ Registrikood 10872385 / digitaalselt allkirjastatud / Aadress Suur-Sõjamäe 4, Tallinn 11415 Guido Pärnits Telefon 620 1174 Juhatuse liige E-post [email protected] AS Alexela Logistics Registrikood 11279011 / digitaalselt allkirjastatud / Aadress Roseni 11, Tallinn 10111 Heiti Hääl Telefon 615 4079 Juhatuse liige E-post [email protected] Paldiski Sadamate AS Registrikood 10425338 / digitaalselt allkirjastatud / Aadress Peetri 11, Paldiski, Harjumaa76805 Aleksandr Kovaljov Telefon 651 1010 Juhatuse liige E-post [email protected] Tallinna Sadam AS Registrikood 10137319 / digitaalselt allkirjastatud / Aadress Sadama 25, Tallinn 15051 Valdo Kalm Telefon 631 8555 Margus Vihman E-post [email protected] Juhatuse liikmed 5 KOOSTÖÖKOKKULEPE NR {viit} Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Merike Saks (edaspidi nimetatud „koostamise korraldaja“) ja Harjumaa Omavalitsuste Liit, registrikood 80195199, asukoht Sirge tn 2, 10618 Tallinn, mida esindab juhatuse liige Andrus Umboja, (edaspidi nimetatud „huvitatud isik“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, lähtudes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lõikes 21 sätestatust ja poolte ühisest huvist välja selgitada parim ruumilahendus Tallinna kesklinna läbivate ohtlike veoste ja kaubavoogude väljaviimiseks Kopli kaubajaamast ning kaardistada olemasoleva 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrgu ühendamisvõimalused Tallinna kesklinnast ringi minnes ja, pidades oluliseks Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna linna, Rae valla, Saue valla, Keila linna, Lääne-Harju valla, Mainor Ülemiste AS, Tehnopolis Ülemiste AS, Ülemiste Center OÜ, Alexela Logistics, Paldiski Sadamate AS ja Tallinna Sadam AS poolset ühishuvi ja valmisolekut osaleda huvitatud isikutest kaasfinantseerijatena selle ruumilahenduse väljaselgitamisel ning, võttes arvesse huvitatud isikutest kaasfinantseerija kokkulepet teostada ühishuviga seonduvad toimingud koostamise korraldajaga Harjumaa Omavalitsuste Liidu kaudu, sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi “koostöölepe”) alljärgnevas: 1. Koostööleppe eesmärk ja objekt 1.1. Koostööleppe eesmärgiks on leida Tallinna ümbersõiduraudtee (edaspidi Tallinna Ringraudtee) ning selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Harju maakonnas, samuti koostada sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus, sh eelprojekt, ehitusõiguse määramiseks. 1.2. Koostööleppe objektiks on Tallinna Ringraudtee rajamiseks riigi eriplaneeringu koostamiseks (sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamine ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute läbiviimine) koostamise korraldaja poolt läbiviidud hankemenetlus(t)e tulemusel parima pakkujaga (edaspidi töövõtja) sõlmitava(te) hankelepingu(te) alusel töövõtja(te)le tasumise osas poolte kaasrahastamises kokku leppimine ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt teiste kaasrahastajate maksete vahendamine lähtudes koostööleppe lisast 1. 2. Poolte õigused ja kohustused 2.1. Koostamise korraldaja: 2.1.1. kannab käesolevas koostööleppes ja selle lisas 1 nimetatud tingimustel ja ulatuses kulud vastavalt koostamise korraldaja ja töövõtja(te) vahel sõlmitud hankelepingu(te)s märgitud hinnale (hindadele), arvestades huvitatud isikutest kaasfinantseerijate poolset panust vastavalt koostööleppe lisale 1; 2.1.2. korraldab riigi eriplaneeringu koostamist lähtuvalt planeerimisseaduses ja teistes asjakohastes seadustes sätestatust ja kannab planeerimisseaduses sätestatud teavitustega seotud kulud; 2.1.3. korraldab koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega vajalikud riigihanked ja teeb riigihanke korraldamiseks vajalikud toimingud ja otsused (sh alusdokumentide koostamine, riigihanke avaldamine, pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuse edukaks tunnistamine, kõrvaldamise aluste puuduste kontrollimine jm); 2.1.4. tunnistab lisas 1 toodud või koostööleppe punkti 3.3.1 alusel määratud eeldatavat kulu ja riigihanke eeldatavat maksumust ületava pakkumuse edukaks huvitatud isiku nõusolekul. Huvitatud isiku mittenõustumise korral tehakse edasised otsused poolte kokkuleppel, kooskõlas riigihangete seadusega; 2.1.5. juhib riigi eriplaneeringu koostamise protsessi avalikku kommunikatsiooni. Koostamise korraldaja osaleb huvitatud isiku poolses üldsuse teavitustegevuses niivõrd kui see puudutab planeeringuga seotud küsimusi. 2.2. Huvitatud isik: 2.2.1. tagab, et tal on valmisolek kanda käesoleva koostööleppe alusel ja tingimustel ning lisas 1 nimetatud ulatuses Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamisel 2022-2028 rahastamisperioodi vältel tekkivate kulude kaasrahastus (edaspidi toetus) koostamise korraldajale koostööleppe lisaks 1 oleva kulude jaotuse alusel iga vastava aasta 1. juuliks; 2.2.2. annab käesolevale koostööleppele allakirjutamisega koostamise korraldajale riigihangete seaduse § 43 lõike 1 tähenduses volituse Tallinna Ringraudtee riigi eriplaneeringuga seotud riigihangete korraldamiseks, riigihangete tulemusena raam- ja hankelepingute sõlmimiseks ning esindamiseks lepingu täitmisel. Arvestades asjaolu, et koostamise korraldaja juhib ja korraldab Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu riigihanke läbiviimist, samas kui huvitatud isikul on nõustav funktsioon, lepivad pooled võlaõigusseaduse § 69 lõike 1 alusel kokku, et riigihangete seaduse § 43 lõigetes 3 ja 4 sätestatud solidaarse vastutuse kohaldamise korral peab solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes koostamise korraldaja täitma kohustuse täielikult ning huvitatud isikul kohustust täita ei tule; 2.2.3. kui töö ei vasta hankelepingust tulenevatele nõuetele ning koostamise korraldaja kohaldab leppetrahvi või viiviseid või alandab tasu kulutuste võrra, mida koostamise korraldaja kannab tööde hankelepingu sisuga vastavusse viimiseks, tagastab koostamise korraldaja huvitatud isikule proportsionaalselt makstud toetuse või tasaarvestab makstud toetuse ülejäägi järgmise aasta maksega. Huvitatud isik võib koostamise korraldajale esitada põhjendatud ettepaneku toetuse vähendamiseks; 2.2.4. nõustab koostamise korraldajat riigihanke alusdokumentide koostamisel, sh eelkõige Tallinna Ringraudtee rajamise tehnilistes ning konsultandile sellega seonduvalt esitatavate pädevusnõuete osas; 2.2.5. osaleb riigi eriplaneeringu koostamise ja sellega seonduva keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusprotsessis, sh annab koostamise korraldajale Tallinna Ringraudtee rajamise iseloomu ja kasutatava tehnoloogia osas vajalikku informatsiooni; 2.2.6. hoidub otse töövõtjale riigi eriplaneeringu koostamise osas nõudmiste ja siduvate juhiste andmisest ning koostamise korraldajale planeeringu koostamise osas nõudmiste või ettepanekute tegemisest, mis on vastuolus hankelepingu, kehtivate õigusaktide või hea tavaga; 2.2.7. tohib ilma koostamise korraldajat teavitamata läbi viia vaid sellist teavitustegevust, mis ei oma puutumust riigi eriplaneeringu koostamise protsessiga. 2.3. Koostööleppega sätestatud õigusi ja kohustusi ei või edasi delegeerida ilma teise koostööleppe poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 2.4. Koostööleppe pool kohustub teist poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 3. Planeeringu koostamise rahastamise tingimused 3.1. Koostamise korraldaja ja huvitatud isik finantseerivad riigi eriplaneeringu koostamise korraldamist vastavalt 61,19% (koostamise korraldaja) ja 38,81% (huvitatud isik) ulatuses. 3.2. Koostööleppe punktide 2.1.1. ja 2.2.1. kohaselt koostamise korraldaja ja huvitatud isiku poolt tehtavate kulude eeldatav summa ja jagunemine 2022-2028 rahastamisperioodi vältel on toodud koostööleppe lisas 1. 3.3. Koostamise korraldaja lähtub riigihangete korraldamisel koostööleppe lisas 1 toodud vastava kalendriaasta eeldatavate kulude summast. 3.3.1. Koostamise korraldaja kooskõlastab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis huvitatud isikuga kalendriaasta vältel planeeritavad hankemenetlused ja nende eeldatavad maksumused pärast koostamise korraldajale riigi eriplaneeringu koostamiseks riigieelarvest vahendite eraldamist. 3.3.2. Poolte kokkuleppel võib lisas 1 märgitud kalendriaasta summasid kohandada, eelkõige kui see on planeerimismenetluse läbiviimise huvides vajalik ja otstarbekas või kui see on tingitud hankemenetluses esitatud pakkumuste maksumusest või kui kalendriaasta jooksul tekib vajadus täiendavate hankemenetluse korraldamiseks. Muudatused kalendriaasta summades fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja need loetakse käesoleva koostööleppe lisadeks. 3.4. Huvitatud isik kannab 1. juuliks käesoleva koostööleppe ja selle lisa 1 alusel oma osa kalendriaasta riigi eriplaneeringu koostamise kuludest koostamise korraldaja arveldusarvele. 3.5. Rahastamisperioodi või koostööleppe lõppemisel teeb koostamise korraldaja ümberarvestused ja vajadusel tagastab huvitatud isikule enammakstud toetuse lähtudes koostööleppe punktis 3.1. toodud proportsioonidest ja võttes aluseks hankelepingute alusel töövõtjatele tasutud summad. 4. Poolte vastutus ja kinnitused 4.1. Huvitatud isik on teadlik, et: 4.1.1. koostööleppe sõlmimine ei tekita õiguspärast ootust riigi eriplaneeringu sisu osas ega õiguspärast ootust, et riigi eriplaneering võetakse vastu või kehtestatakse sõltumata riigi eriplaneeringu menetlemise ajast ja kulutustest; 4.1.2. koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid riigi eriplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks (välja arvatud koostööleppe punktis 2.1.2. nimetatud teavitamiskulude kandmiseks vajalikud vahendid) huvitatud isiku eest koostööleppe lisas 1 huvitatud isikutest kaasfinantseerijate osas nimetatud määras ja kui huvitatud isik neid kulusid ei kanna, võib PlanS § 29 lõike 1 punktile 3 tuginedes riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada; 4.1.3. koostamise korraldaja taotleb riigi eriplaneeringu koostamiseks, sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamiseks ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks, kaasrahastamiseks vahendeid riigieelarvest kalendriaasta põhiselt, koostamise ajakulu arvesse võttes eelduslikult kuni aastani 2028. 4.1.4. kui koostamise korraldajal puuduvad vahendid riigi eriplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamise kaasnevate kulude kaasfinantseerimiseks koostööleppe lisas 1 koostamise korraldaja osas nimetatud ulatuses, võib PlanS § 29 lõike 1 punktile 3 tuginedes riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada; 4.1.5. riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võib lõpetada ka PlanS § 29 lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel. 4.2. Koostööleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest vastutavad pooled koostööleppes ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. 4.3. Koostamise korraldaja poolt ei kuulu hüvitamisele seaduses sätestatud alustel riigi eriplaneeringu lõpetamisel huvitatud isikul tekkivad võimalikud kahjud ning huvitatud isiku tehtud kulutused ja hankelepingu(te) alusel koostamise korraldaja poolt töövõtjale tasutud maksed. 4.4. Pooled ei vastuta käesoleva koostööleppe täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest. Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Pool, kelle tegevus koostööleppe järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele. 5. Koostööleppe kehtivus 5.1. Koostöölepe jõustub sellele mõlema poole allakirjutamisest. 5.2. Koostöölepe kehtib kuni koostööleppe objektiks oleva riigi eriplaneeringu kehtestamiseni või kuni riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamiseni, sh PlanS § 29 lg 1 punktides 1-3 sätestatud juhtudel. 5.3. Koostöölepet võib muuta poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. Koostööleppe muutmise kokkulepe on koostööleppe lahutamatu lisa. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on koostööleppe muudatus tühine. 5.4. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib koostööleppe lõpetada ennetähtaegselt. 5.5. Huvitatud isik võib koostööleppe erakorraliselt üles öelda, teatades sellest koostamise korraldajale neliteist (14) kalendripäeva ette, kui huvitatud isik loobub Tallinna Ringraudtee rajamisest või on ilmselge, et Tallinna Ringraudteed ei ole võimalik riigi eriplaneeringuga kaetud alal rajada, tingimusel, et huvitatud isik hüvitab koostamise korraldajale hankelepingu(te) lõppemise hetkeks tegelikult töövõtja(te) poolt nõuetekohaselt teostatud ja koostamise korraldajale üle antud tööde osa eest töövõtjale tasumisele kuuluvad summad, sh hankelepingu(te) ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad põhjendatud ja tõendatud kulud ja kahju hüvitamise nõuded, hankelepingus sätestatud viisil ja ulatuses. 5.6. Huvitatud isik võib koostööleppe üles öelda ilma etteteatamistähtajata juhul, kui koostamise korraldaja on töövõtjaga sõlmitud hankelepingu(d) üles öelnud ja seetõttu on riigi eriplaneeringu koostamise jätkamine välistatud. 5.7. Kui riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine lõpetatakse PlanS § 29 lg 1 punktides 1-3 sätestatud alusel, tasub koostamise korraldaja töövõtja(te)le hankelepingu(te) lõppemise hetkeks tegelikult töövõtja(te) poolt nõuetekohaselt teostatud ja koostamise korraldajale üleantud tööde osa eest, sh hankelepingu(te) ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad põhjendatud ja tõendatud kulud ja kahju hüvitamise nõuded, hankelepingus sätestatud viisil ja ulatuses. Huvitatud isik hüvitab koostamise korraldajale töövõtjale tasutud summad lähtudes koostööleppe punktis 3.1. toodud proportsioonidest. 5.8. Koostööleppe tingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on mõlemal poolel õigus koostöölepe erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. 6. Volitatud esindajad ja teadete edastamine 6.1. Koostamise korraldaja volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Siim Orav, tel 611 3233, e-post [email protected], või teda asendav isik. 6.2. Huvitatud isiku volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Kristjan Kenapea, tel 615 0365, e-post või teda asendav isik. 6.3. Poole volitatud esindajal on õigus esindada poolt kõikides koostööleppe täitmisega seotud küsimustes, v.a koostööleppe muutmine ning koostööleppe ennetähtaegne lõpetamine või ülesütlemine. 6.4. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel. Informatiivset teavet võib edastada ka telefoni teel. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 7. Lõppsätted 7.1. Koostööleppe täitmisel, muutmisel või lõpetamisel tõusetuvad vaidlused püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. 7.2. Koostöölepe on allkirjastatud digitaalselt. Allakirjutamisel on koostööleppel järgmised lisad: Lisa 1. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu eeldatavate rahastamiskulude jaotus koostamise korraldaja ja huvitatud isiku vahel Rahandusministeerium Harjumaa Omavalitsuste Liit /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 611 3558 Tel: 615 0352 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Lisa 1 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu eeldatavate kulude jaotus koostamise korraldaja ja huvitatud isiku vahel Koostamise korraldaja Huvitatud isik Kalendriaasta Kulu kokku (61,19% kuludest) (38,81% kuludest) 2022 413 750 € 253 154 € 160 596 € 2023 413 750 € 253 154 € 160 596 € 2024 398 750 € 243 976 € 154 774 € 2025 836 250 € 511 661 € 324 589 € 2026 437 500 € 267 685 € 169 815 € 2027 437 500 € 267 685 € 169 815 € 2028 437 500 € 267 685 € 169 815 € KOKKU 3 375 000 € 2 065 000 € 1 310 000 € Rahandusministeerium Meie: 16.06.2022 nr 9-1/10-1 [email protected] Taotlus Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise ettepaneku tegemiseks Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) esitas 26.01.2021 kirjaga nr 9-1/2-1 riigihalduse ministrile ettepaneku Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu (REP) koostamise riigieelarvest kaasrahastamiseks. Riigikogu nägi 2022. aasta riigieelarves ette vahendid Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu menetluse alustamiseks ning 2022. aasta tegevuste kaasrahastamiseks. HOL tellimusel Sorainen Advokaadibüroo AS poolt koostatud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisettepaneku taustinfo ja lähtekohtade (lisa 1) hinnangu kohaselt on töö kogumaksumuseks keskmiselt 3 375 000 eurot. HOL ja Rahandusministeerium on sõlminud koostöökokkuleppe nr 1.1-22/22/237, mille objektiks on Tallinna ringraudtee REP koostamiseks läbiviidud hankemenetluse tulemusel parima pakkujaga sõlmitava hankelepingu alusel töövõtjale tasumise osas huvitatud osapoolte kaasrahastamine ning HOL poolt teiste kaasrahastajate maksete vahendamine (lisa 2). HOL ja teised koostööpartnerid on sõlminud Tallinna ringraudtee REP kaasrahastajate vahelise koostöölepingu, mis on aluseks HOL poolt teiste kaasrahastajate maksete vahendamiseks Rahandusministeeriumile (lisa 3). Planeerimisseaduse § 27 lõike 7 ja § 28 lõike 1 kohaselt on Tallinna ringraudtee REP ja keskkonnamõju hindamise algataja Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja ettepanekul. Planeerimisseaduse § 27 lõike 7 ja § 28 lõike 1 alusel palume Rahandusministeeriumil kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldajal esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Lugupidavalt (allkirjastatud digitaalselt) Andre Sepp tegevdirektor Lisatud 1. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisettepaneku taustinfo ja lähtekohad. 2. HOL ja Rahandusministeeriumi koostöökokkulepe nr 1.1-22/22/237. 3. Tallinna ringraudtee REP kaasrahastajate koostööleping. ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 16.06.2022 16:23 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Kristjan Kenapea <[email protected]> Teema: Taotlus Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise ettepaneku tegemiseks Tere!Teile on saadetud Harjumaa Omavalitsuste Liidu dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument &quot;Taotlus Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise ettepaneku tegemiseks&quot;, mis on registreeritud 16.06.2022, numbriga 9-1/10-1.Palun kinnitage kirja kättesaamist aadressil [email protected] KontaktinfoSirge tn 2, 10618 Tallinne-post: telefon: 615 0352www.hol.ee
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel