Häädemeeste Vallavalitsus 16.06.2022 nr 6-3/22/11971-2
[email protected]
Seisukoha küsimine Massiaru III liivakarjääri
rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju
hindamise programmi kohta
VALICECAR OÜ esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas
Massiaru külas asuva Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2022).
KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast
avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda
kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib
olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).
KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest
alates seisukohad VALICECAR OÜ Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva
KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie
pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.
Juhul kui Teie hinnangul käesoleva KMH menetlusega kokkupuude puudub, siis andke teada, et Teid
asjaomase asutusena edaspidi selles KMH protsessis ei kaasataks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: Massiaru III liivakarjääri KMH programm
Sama: Rahandusministeerium (
[email protected]), Põllumajandus- ja Toiduamet
(
[email protected]), Transpordiamet (
[email protected]), Terviseamet (
[email protected]),
Riigimetsa Majandamise Keskus (
[email protected]), Maa-amet (
[email protected]).
Karl Markus Wahlberg 5885 7049
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja
töötamisega kaasneva KMH programm
1
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Koostajad: Aadu Niidas, Liisa Küttim, Priit Kallaste, Kaie Kriiska, Marge Uppin,
Hanna-Liis Heinla
© 2022 OÜ Inseneribüroo STEIGER
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
SISUKORD
Sisukord ................................................................................................................................ 3
1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ............................................ 4
2. Kavandatava tegevuse asukoht .................................................................................... 6
3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus .. 14
3.1. Kavandatav tegevus .............................................................................................. 14
3.2. Alternatiivsed võimalused .................................................................................... 17
4. Keskkonnamõju hindamise sisu.................................................................................. 18
5. Hindamismetoodika .................................................................................................... 28
6. Ajakava......................................................................................................................... 32
7. Arendaja, otsustaja, järelvalvaja ja eksperdi andmed ............................................... 34
LISAD .................................................................................................................................. 37
LISAD
1. Massiaru III liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus.
2. Keskkonnaameti 09.12.2021. a kiri nr DM-110955-20 Massiaru III liivakarjääri
maavara kaevandamise loa taotlusele KMH algatamiseks.
3
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU
PÕHJENDUS
VALICECAR OÜ (registrikood 11102086, aadress Tooma, Pikavere küla, Lääneranna vald,
Pärnu maakond; edaspidi arendaja) taotleb maavara kaevandamiseks keskkonnaluba
Massiaru liivamaardla (registrikaart nr 853) maavaravaru plokkide 15, 16, 17 ja 18
ehitusliiva aktiivse tarbevaru kaevandamiseks Massiaru III liivakarjääri mäeeraldisel.
Massiaru III liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaluba taotletakse Pärnu maakonnas
Häädemeeste vallas Massiaru külas. Arendajale kuuluvad mitmed lubja-, dolomiidi-,
kruusa- ja liivakarjäärid üle Eesti. Nendeks on Kogula II lubjakivikarjäär (KLIS maavara
luba nr L.MK/321367), Vallakivi dolomiidikarjäär (SAAM-020), Lagenõmme IV
kruusakarjäär (L.MK/321499), Raatsiotsa II kruusakarjäär (L.MK/325046), Raatsiotsa III
kruusakarjäär (L.MK/333741), Kinksi kruusakarjäär (L.MK/318027), Riisselja II
kruusakarjäär (L.MK/332977), Timmo liivakarjäär (VILM-049), Lauri liivakarjäär
(L.MK.PM-192935), Eassalu V liivakarjäär (L.MK/334261), Eassalu VII liivakarjäär
(L.MK/333984), Tõrise II liivakarjäär (L.MK/328805), Vanaveski liivakarjäär (VALM 027)
ja Tehu liivakarjäär (L.MK/325995).
Massiaru liivamaardla paikneb madalal ja lamedal kirde- ja edelasuunalisel Antsülusjärve
rannavallil. Kavandatava Massiaru III liivakarjääri katendiks on valdavalt kasvukiht
taimejuurtega ning selle all mõnekümne sentimeetri paksune orgaanikarikas
ülipeeneteraline liiv. Katendi paksus taotletaval mäeeraldisel varieerub vahemikus 0,4–
1,0 m (keskmine 0,6 m), millest kasvukiht on 0,2–0,9 m (keskmine 0,4 m). Kavandatava
Massiaru III liivakarjääri kasulik kiht on seotud keskmiselt väga peeneteralise liivaga. Liiv
on päevakivi-kvarts koostisega ning varieerub ülipeeneteralisest kuni peeneteraliseni.
Kavandatava Massiaru III liivakarjääriga kattuva rannaastangu piires levib
liivsavimoreenil liivakihi kompleks. Kavandatava Massiaru III liivakarjääri kasuliku kihi
ülemine osa keskmise paksusega 1,1 m on esindatud puhta liivaga ning alumine osa
keskmise paksusega 1,6 m on esindatud kruusaka liivaga. Kasulikus kihis on peenosiste
sisaldus väike, kuid see suureneb vähesel määral kihi sügavuses kuni 8 %-ni. Kasuliku kihi
paksus ulatub paksuseni 4,0 m, millest 0,4–3,3 m jääb allapoole põhjaveetaset. Kasuliku
kihi (liiv) lamam jälgib maapinna reljeefi, mis tõuseb ühtlaselt idasuunas.
Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala
on 24,49 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehitusliiv (aktiivne tarbevaru
699 000 m³ ja kaevandatav varu 641 000 m³) ning maavara kavandatav kasutusvaldkond
on ehitus ja teedeehitus. Taotletav kaevandamise keskmine aastamäär on 46 000 m³,
mille tulemusena varu saab hinnanguliselt ammendatud 14 aasta jooksul ning
kaevandatud maa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta.
Seega taotletakse maavara kaevandamise keskkonnaluba 15 aastaks.
Algatatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eesmärk on hinnata Massiaru
liivamaardlasse kavandatava Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasnevat
4
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
võimalikku keskkonnamõju. Keskkonnaamet võttis oma 26.08.2020 kirjaga nr DM-
110955-6 menetlusse arendaja esitatud Massiaru III liivakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotluse ja andis 09.12.2021 kirjaga nr DM-110955-20 teada, et on
algatanud antud taotluse KMH.
Taotletava Massiaru III liivakarjääri mäeeraldis (joonis 2.2) piirneb Natura 2000
võrgustiku Põhja-Liivimaa linnualaga (rahvusvaheline kood RAH0000122) ja Laulaste
loodusalaga (rahvusvaheline kood RAH0000508). Põhja-Liivimaa linnuala ja Laulaste
loodusala on kavandatava Massiaru III liivakarjääri piirkonnas siseriikliku kaitse all
Laulaste looduskaitsealana (keskkonnaregistri kood KLO1000318). Vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3
lõige 1 punktile 2 on KMH kohustuslik, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole
objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude
tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-
eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt
vajalik. Lähtudes eelnevast ning tuginedes KeHJS § 3 lõikele 1, §-le 31, § 6 lõige 2 punktile
2, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 4 ja 11, § 12 lõikele 1, § 18 lõikele 7, Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktile 4 ja
§ 15 punktile 8, ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-
1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13
„Ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktile 1.1.5 ja Keskkonnaameti peadirektori
10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/232 “Keskkonnaameti teabehalduse kord” punktile 4.3
ning „Massiaru liivamaardla Massiaru III liivakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotlusele KMH algatamise eelnõu“ eelhinnangust esitatud kaalutlustele,
otsustas Keskkonnaamet algatada keskkonnamõju hindamise Massiaru III liivakarjääri
mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele.
KMH eesmärk on anda tegevusloa taotlejale teavet kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning
kavandatavateks tegevusteks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik
vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale. KMH käigus tuleb hinnata
eelhinnangus nimetatud mõjusid, mille hulka kuulub ka Natura 2000 asjakohase
hindamise läbiviimine.
5
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT
Taotletav Massiaru III mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Massiaru
külas (joonis 2.1). Taotletava liivakarjääri mäeeraldise pindala on 24,49 ha ja see kattub
teenindusmaa pindalaga. Kavandatav Massiaru III liivakarjäär koosneb kahest
lahustükist. Ala I koosneb plokkidest 15 ja 16 ning ala II plokkidest 17 ja 18. Eraldi on
moodustatud varuplokid üleval- (plokid 15 ja 17) ja allpool (plokid 16 ja 18)
põhjaveetaset. Maapinna reljeef kavandatava karjääri lähiümbruses jääb
absoluutkõrguste vahemikku 29–36 m tõusuga ida suunas. Kavandatava karjääri
läänepoolne ala I asub eraomandis oleval katastriüksusel Linnulaulu (katastritunnusega
21301:001:0167) ning idapoolne ala II asub järgmistel eraomandis olevatel
katastriüksustel: Laulaste (21302:003:0128), Pääsu (21302:003:0031), Laulastemaa
(21301:001:0166), Laulastepõllu (21302:003:0095). VALICECAR OÜ-l on kokkulepe
maavara kaevandamiseks kogu kinnistute pindala piires.
Kavandatav Massiaru III liivakarjäär asub Massiaru külas, suurimatest asustusüksustest
lähim on Häädemeeste alevik, mis on kavandatavast karjäärist ~10 km kagus.
Kavandatav Massiaru III liivakarjäär asub Urissaare külast ~3,6 km edelas, Kabli külast
~6,7 km idas ja Lanksaare külast ~13,7 km läänes. Kavandatava karjääri teenindusalal
hooneid ei asu. Taotletavale mäeeraldisele lähimad majapidamised on ~150 m põhjas
Saadu ja Metsaääre, kirdes ~170 m ja ~180 m vastavalt Laulastemaa ja Tamme, idas ~60
m ja ~130 m vastavalt Kuusiku ja Männiku, kirdes Kuusiku (~124 m), Priidiku (~520 m)
ja Veski (~405 m). Kavandatava karjääri läänepoolne osa (ala I) külgneb lõunast
katastriüksusega Laulastemetsa (21302:003:0096), läänest ja põhjast katastriüksusega
Orajõe metskond 3 (21302:003:0120). Karjääri idapoolne osa (ala II) külgneb idast
katastriüksustega Vähila (21302:003:0104), Sildoja (21302:003:0022), lõunast külgneb
katastriüksusega Kuusiku (21302:003:0125) ja põhjast katastriüksusega Ääremetsa
(21302:003:0129). Ülejäänud osas ei ole karjääri piiridel külgnemist naaberkinnistutega,
vaid jätkuvad kattuvad kinnistud.
Kavandatavast Massiaru III liivakarjäärist ~100 m põhjas kulgeb Kabli-Massiaru riigi
kõrvalmaantee (tee nr 19336) 30 m laiuse kaitsevööndiga. ~350 m kaugusel idas on
Laiksaare – Massiaru – Teaste riigi kõrvalmaantee (tee nr 19334) (joonis 2.2). Karjääri
ala II läheduses on avalikus kasutuses olev kohalik Männiku tee (tee nr 2130040), mis
jätkub samanimelise erateena. Taotletav mäeeraldise teenindusmaa tee kaitsevööndiga
ei kattu. Taotletavast alast ~164 m itta jäävad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 1 kV
elektriõhuliin (VID kood M6482014; kaitsevöönd 2 m liini teljest), elektrimaakaabelliin
(VID kood MKL6482014; kaitsevöönd 1 m liini teljest), elektriõhuliini mastitõmmits või
tugi (VID kood 5352383; kaitsevöönd 1 m projektsioonist maapinnal) ja elektriõhuliin 1–
20 kV (keskpingeliin; väline tunnus K219583195; kaitsevöönd 10 m liini teljest).
Taotletavast Massiaru III mäeeraldisest ~405 m kaugusele loodesse jääb Massiaru
liivakarjäär (22,07 ha, kus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) kaevandab
6
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
ehitus- ja täiteliiva maavara keskkonnaloa nr L.MK/320352 (kehtib kuni 01.05.2032)
alusel. Kavandatavast Massiaru III liivakarjäärist põhja jääb Massiaru II liivakarjäär (82,38
ha, OÜ Eesti Killustik keskkonnaluba nr KL-514852, mis kehtib kuni 04.05.2037. Lisaks
kaevandavad ~1,6 km kaugusel kirdes Grossi Puit OÜ keskkonnaloa nr L.MK/322660
(kehtib kuni 11.12.2027) alusel ja ~4,2 km loodes OÜ Eesti Killustik keskkonnaloa nr
L.MK/333548 (kehtib kuni 12.09.2029) alusel ehitusliiva.
Kavandatava Massiaru III liivakarjääri alal I kasvab ~50% ulatuses mets ja ülejäänud osa
on raiesmik, ala II on küntud põld. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt jääb taotletav
mäeeraldise ala I osaliselt rohelise võrgustiku tuumala servaalale, mistõttu hinnatakse
KMH käigus taotletaval mäeeraldisel liiva kaevandamise mõju, mh rohevõrgustiku
toimimisele. Kavandatava Massiaru III liivakarjääri ala I külgneb põhja- ja lääneservast
(ala II külgneb osaliselt lääneservast) Laulaste looduskaitsealaga (keskkonnaregistri kood
KLO1000318), Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Põhja-Liivimaa linnuala
(RAH0000122) ja Laulaste loodusalaga (RAH0000508), kus nendele aladele on
kehtestatud ka liikumispiirang 15.03–31.08. Taotletavast Massiaru III mäeeraldise alalt
II itta ~900 m kaugusele jääb Massiaru hoiuala (KLO2000297) ja ~2,2 km kaugusele itta
jääb Nigula loodusala (RAH0000501). Seoses läheduses olevate Natura 2000 aladega
viiakse KMH raames läbi ka Natura 2000 asjakohane hindamine. Hindamise käigus
hinnatakse kavandatava tegevuse mõju nimetatud Natura 2000 alade kaitse-
eesmärkidele.
Kavandatava Massiaru III liivakarjääri lähiümbruses on mitmeid I-III kaitsekategooria
kaitsealuseid taime-, linnu-, looma-, seene- ja samblikuliike, mis on välja toodud Tabel
2.1.
Tabel 2.1. Taotletava Massiaru III mäeeraldise lähiümbruses asuvad I-III kaitsekategooria
kaitstavad taime-, looma-, seene- ja samblikuliigid.
Kaugus Kaitsealune Keskkonnaregistri
Ilmakaar Nimi
(km) liik kood
III kaitsekat.
~0,5 Hallpea-rähn (Picus canus) KLO9113841
linnuliik
III kaitsekat.
~0,5 Harilik ungrukold (Huperzia selago) KLO9338623
taimeliik
III kaitsekat. Harilik poorsamblik
~0,5 KLO9700847
samblikuliik (Menegazzia terebrata)
III kaitsekat. Harilik koobassamblik
~0,5 KLO9700866
samblikuliik (Thelotrema lepadinum)
Põhi
III kaitsekat.
~0,5 Õrn tarn (Carex disperma) KLO9338490
taimeliik
II kaitsekat.
~0,5 Sagristarn (Carex irrigua) KLO9338495
taimeliik
III kaitsekat.
~0,7 Musträhn (Dryocopus martius) KLO9113818
linnuliik
III kaitsekat. Wulfi turbasambla
~0,9 KLO9401075
taimeliik (Sphagnum wulfianum)
7
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
II kaitsekat.
~1,3 Metsise (Tetrao urogallus) KLO9101267
linnuliik
III kaitsekat.
~1,4 Hiireviu (Buteo buteo) KLO9129379
linnuliik
III kaitsekat.
~1,8 Nõmmelõoke (Lullula arborea) KLO9107980
linnuliik
I kaitsekat. Väike-konnakotka
~2,2 KLO9124365
linnuliik (Aquila pomarina)
III kaitsekat.
~2,5 Musträhn (Dryocopus martius) KLO9107968
linnuliik
III kaitsekat. Harilik kopsusamblik
~2,5 KLO9700475
samblikuliik (Lobaria pulmonaria)
III kaitsekat. Harilik kopsusamblik KLO9700529
~3
samblikuliik (Lobaria pulmonaria)
III kaitsekat. Valgeselg-kirjurähn
~3,1 KLO9114999
linnuliik (Dendrocopos leucotos)
III kaitsekat. Suur nööpsamblik
Kirre ~3,1 KLO9701423
samblikuliik (Megalaria grossa)
III kaitsekat. Harilik kopsusamblik
~3,1 KLO9700476
samblikuliik (Lobaria pulmonaria)
III kaitsekat.
~3,3 Karukold (Lycopodium clavatum) KLO9300319
taimeliik
I kaitsekat. Virgiinia võtmehein
~3,5 KLO9310290
taimeliik (Botrychium virginianum)
III kaitsekat.
~3,6 Sulgjas õhik (Neckera pennata) KLO9400241
taimeliik
II kaitsekat.
~3,6 Laanerähn (Picoides tridactylus) KLO9104092
linnuliik
III kaitsekat.
~3,6 Sulgjas õhik (Neckera pennata) KLO9400242
taimeliik
II kaitsekat.
~3,6 Nahkhiirlase (Vespertilionidae sp.) KLO9113143
loomaliik
II kaitsekat.
~4,5 Laialehine nestik (Cinna latifolia) KLO9300574
taimeliik
III kaitsekat. Valgeselg-kirjurähn
~3,7 KLO9114998
linnuliik (Dendrocopos leucotos)
Ida
kaitsekat.
~4,1 Teder (Tetrao tetrix) KLO9108094
linnuliik
III kaitsekat.
~1,4 Teder (Tetrao tetrix) KLO9108050
linnuliik
II kaitsekat. Valgeselg-kirjurähn
~2,9 KLO9115016
linnuliik (Dendrocopos leucotos)
Kagu
II kaitsekat. Valgeselg-kirjurähn
~3,5 KLO9114994
linnuliik (Dendrocopos leucotos)
II kaitsekat.
~3,7 Kanakull (Accipiter gentilis) KLO9117389
linnuliik
8
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
III kaitsekat.
~3,8 Teder (Tetrao tetrix) KLO9107960
linnuliik
I kaitsekat. Väike-konnakotkas
~4 KLO9124373
linnuliik (Aquila pomarina)
III kaitsekat.
~4,4 Sulgjas õhik (Neckera pennata) KLO9401951
taimeliik
II kaitsekat. Valgeselg-kirjurähn
~0,5 KLO9113808
linnuliik (Dendrocopos leucotos)
III kaitsekat.
Lõuna ~1,1 Laanepüü (Tetrastes bonasia) KLO9113789
linnuliik
III kaitsekat.
~1,7 Musträhn (Dryocopus martius) KLO9113817
linnuliik
I kaitsekat.
~0,6 Must-toonekurg (Ciconia nigra) KLO9128688
linnuliik
II kaitsekat.
~0,7 Laanerähn (Picoides tridactylus) KLO9114265
linnuliik
III kaitsekat. Harilik kopsusamblik
~0,7 KLO9700457
samblikuliik (Lobaria pulmonaria)
III kaitsekat.
~0,7 Händkakk (Strix uralensis) KLO9113857
linnuliik
III kaitsekat. Valgeselg-kirjurähn
~0,7 KLO9113807
linnuliik (Dendrocopos leucotos)
III kaitsekat.
~1,5 Värbkakk (Glaucidium passerinum) KLO9113836
linnuliik
II kaitsekat.
~2,7 Apteegikaan (Hirudo medicinalis) KLO9200021
loomaliik
III kaitsekat.
Edel ~2 Laanepüü (Tetrastes bonasia) KLO9113790
linnuliik
II kaitsekat.
~1,1 Kanakull (Accipiter gentilis) KLO9118974
linnuliik
III kaitsekat.
~1,5 Värbkakk (Glaucidium passerinum) KLO9113834
linnuliik
III kaitsekat.
~1,5 Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) KLO9113827
linnuliik
III kaitsekat.
~1,6 Laanepüü (Tetrastes bonasia) KLO9113792
linnuliik
II kaitsekat.
~2 Laanerähn (Picoides tridactylus) KLO9105068
linnuliik
III kaitsekat.
~2,7 Hallpea-rähn (Picus canus) KLO9113842
linnuliik
III kaitsekat.
~2,6 Musträhn (Dryocopus martius) KLO9113815
linnuliik
III kaitsekat.
~0,3 Händkakk (Strix uralensis) KLO9113851
linnuliik
Lääs
III kaitsekat. Harilik kopsusamblik KLO9700473
~0,3
samblik (Lobaria pulmonaria)
9
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
II kaitsekat. Valgeselg-kirjurähn
~1,2 KLO9113802
linnuliik (Dendrocopos leucotos)
II kaitsekat.
~1,2 Laanerähn (Picoides tridactylus) KLO9104087
linnuliik
III kaitsekat.
~1,2 Hallpea-rähn (Picus canus) KLO9113838
linnuliik
III kaitsekat.
~1,2 Värbkakk (Glaucidium passerinum) KLO9113831
linnuliik
III kaitsekat. Harilik kopsusamblik
~1,2 KLO9700472
samblikuliik (Lobaria pulmonaria)
III kaitsekat.
~1,7 Värbkakk (Glaucidium passerinum) KLO9113833
linnuliik
III kaitsekat.
~1,3 Händkakk (Strix uralensis) KLO9113850
linnuliik
Loe
III kaitsekat. Harilik kopsusamblik
~2,4 KLO9700835
samblikuliik (Lobaria pulmonaria)
Vääriselupaikadest asuvad taotletava Massiaru III liivakarjääri mäeeraldisest ~560 m
kaugusel põhja suunas VEP204237. Taotletavast mäeeraldisest kirdes asuvad
vääriselupaigad VEPL00889 (~1,5 km), VEP209321 (~2,6 km) ja VEP207483 (~2,5 km);
kagus asuvad VEP209322 (~1,4 km) ja VEP209323 (~1,1 km); edelas asuvad VEPL02163
(~0,7 km) ja VEPE00951 (~0,6 km); läänes asub VEP117002 (~1,2 km) ning loodes
VEP117001 (~0,6 km), VEP208910 (~1,3km) ja VEP208911 (~1,5 km).
Kavandatava Massiaru III liivakarjääri lahustükkide vahel kulgeb kuni 10 km2 valgalaga
maaparandussüsteemi eesvool (kood maaparandussüsteemide registris on
61151800301000011M), mille eesvoolu veekaitsevööndiga ja kalda piiranguvööndiga
uuringuruumil kattumist ei ole. Kavandatava karjääri ala II kattub peaaegu täielikult
maaparandussüsteemi äärealaga (kood maaparandussüsteemide registris
2
6115180030100). Karjäärist ~150 m kaugusele loode suunda jääb 10–25 km valgalaga
Priivitsa oja (VEE1151800) kalda piiranguvöönd.
Kavandataval Massiaru III liivakarjääri alal ei ole riigikaitselisi ehitisi ega nende
piiranguvööndeid. Taotletava Massiaru III liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa
ei kattu Natura 2000 nimistusse kantud ja teiste looduskaitseliste aladega. Mäeeraldise
teenindusmaal ja selle vahetus läheduses puuduvad kultuurimälestised ja
muinsuskaitsealad. Lähim kultuurimälestis on ~0,6 km mäeeraldisest kagus asuv
kalmistu „Tauste kalme“ (Kultuurimälestiste registris 11745). Lähimad pärandkultuuri
objektid on ~0,5 km mäeeraldisest Vaaro tuulik (213:TUV:003) ja ~0,4 km kirde suunas
Massiaru metsatööliste majad (213:MMJ:002) ning ~0,5 km idas Massiaru tankla
(213:PNL:020). Juhuslike leidude korral tuleb teavitada kohe Muinsuskaitseametit.
13.02.2018 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Balticu raudtee trassi
asukoha määramine“ kavandatud Rail Baltic raudtee trassikoridor jääb taotletavast
mäeeraldisest ~3 km kaugusele läände. Kavandatava Massiaru III liivakarjääri lõigus on
10
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
planeering Riigikohtu otsusega tühistatud ja Pärnu maakonnaplaneeringut
uuendatakse. Rail Balticu trassi asukoht karjääri suhtes võib muutuda ning tekkida võib
koosmõju.
11
ASENDIPLAAN Joonis 2.1
M 1 : 20 000
¥ Massiaru II
liivakarjäär
Massiaru
liivakarjäär
Massiaru III
liivakarjäär
Taotletav Massiaru III mäeeraldise piir Märkused:
1. Plaani koostamisel kasutati Maa-ameti
Kehtiv Massiaru mäeeraldise piir
WMS rakendust
Kehtiv Massiaru II mäeeraldise piir 2. Joonestamisel kasutatud tarkvara Arcgis
Vooluvesi Pro ver 2.9.1 (litsents: EFL820902737)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
3.1. Kavandatav tegevus
Kavandatava Massiaru III liivakarjääri puhul on tegemist varasemalt kaevandamisest
puutumata maa-alaga, kuid see paikneb juba kasutuses olevas Massiaru maardlas.
Massiaru III liivakarjääri mäeeraldise ala I katavad osaliselt erinevas arenguklassis
segamets ja raiesmik. Taotletava Massiaru III mäeeraldise ala II on põllumaa.
Keskkonnaloa taotluse kohaselt oli seisuga 01.01.2020 mäeeraldisega seotud maavara
ehitusliiv (aktiivne tarbevaru 699 000 m³ ja kaevandatav varu 641 000 m³). Maavara
kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 46 000 m³. Kaevandada on plaanis
aastaringselt, sõltuvalt materjali nõudlusest ja ilmastikuoludest. Kaevandatav
maavaravaru asub ülevalpool ja allpool põhjaveetaset. Maavara kavatsetakse kasutada
teedeehituses ja ehituses. Katendi maht mäeeraldise piires on 139 000 m3, sealhulgas
on kasvukihi kogus 88 000 m3.
Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning
koondamine ja kattepinnase koorimine. Seejärel kooritakse mäeeraldiselt kattekihi
ülemine viljakas osa buldooseri või pöördkoppekskavaatoriga. Ekskavaator tõstab
kattepinnase ajutisse puistangusse või otse kallurile, millega veetakse kattepinnas
puistangusse. Kattepinnas kogutakse aunadesse, kus katendist moodustatud vallid
mäeeraldise teenindusmaa servas minimeerivad täiendavalt müra ja tolmu levikut
karjääri alalt. Kattekihi puistangud ei vaja mingisugust töötlemist ning nende
kasutamisel puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale.
Maavara kaevandamisel kavandatavas Massiaru III liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja
mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis
võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Maavara kaevandamist
Massiaru III liivakarjääris on võimalik teostada astangute kaupa
pöördkoppekskavaatoriga. Ehitusliiva kaevandamisega ei kaasne maavõnkeid, mis
võiksid ohustada lähimaid hooneid. Esmalt väljatakse veepealne ja seejärel veealune
maavaravaru. Veepealset maavara kaevandades seisab ekskavaator karjääri külje ääres,
ammutab materjali ja tõstab selle kallurauto kasti. Veealuse maavara kaevandamist on
soovitatav alustada mäeeraldise ala I lääneosast ja liikuda itta; alal II on soovitav alustada
kaevandamist läänepiiri põhjaosast ja liikuda paralleelselt piiriga kaevandades itta.
Veealune materjal tõstetakse esmalt vallidesse ja jäetakse nõrguma. Pärast vee
väljanõrgumist võib alustada materjali laadimist ekskavaatoriga või rataslaaduriga
kallurauto kasti. Vastavalt nõudlusele turustatakse kaevandatud maavara kas looduslikul
(töötlemata) või töödeldud (sõelutuna) kujul. Kallur transpordib materjali edasi kas otse
tarbijani või tõstetakse kaevis esmalt ekskavaatori abil sõelumisseadme kolusse. Juhul
kui on vajalik materjali töödelda, siis peale sõelumist moodustatakse materjali
puistangud ning sealt edasi transporditakse see tarbijani. Kaevetöödeks koostatakse
14
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
kaevandamise projekt, täpsem kaevetööde kava kantakse kaevetööde plaanile.
Maavara väljaveoks saab kasutada mäeeraldisest põhja suunas asuvat Kabli – Massiaru
(tee nr 19336) kõrvalmaanteed või ida pool asuvat Laiksaare – Massiaru – Teaste (tee
nr 19334) kõrvalmaanteed, kust edasi, kas põhjasuunas Jaagupi – Urissaare (tee nr
19335) kõrvalmaantee kaudu või lõunasuunas Loigu teed (tee nr 2130022) pidi
Tallinn – Pärnu – Ikla põhimaanteele nr 4.
Kavandatava Massiaru III liivakarjääri maavara kaevandamisel ei pumbata ega juhita ära
isevoolu teel mäeeraldiselt põhja- ega sadevett ning ei alandata karjääri veetaset, sest
maavara on võimalik kaevandada põhjaveetaset alandamata. Sellest hoolimata võib
veetase karjäärialal mõnevõrra alaneda väljatava maavaramahu arvelt. Veetaseme
alanemise ulatus sõltub kaevandatava materjali ning sellest välja nõrguva vee kogusest,
sademetest, aurumisest, läbi külgmiste karjääriseinade ja -põhja filtreeruvast veest jm
teguritest. Kaevandatud materjalist nõrguva vee kogus sõltub aga eelkõige
kaevandatava liiva poorsusest ning veeannist, aga ka klimaatilistest tingimustest, näiteks
aurumisest. Karjääri täpne mõju põhja- ja pinnaveerežiimile ei ole teada, see tehakse
kindlaks KMH käigus.
Lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud asuvad Massiaru III mäeeraldisest
kirdes vastavalt ~325 m (PRK0007624), ~866 m (PRK0007925), ~1,2 km (PRK0007623),
~1,4 km (PRK0060061) ja ~1,8 km kaugusel (PRK0053825); idas ~311 m (PRK0007731)
ning kagus ~695 m kaugusel (PRK0062780). Karjääri täpne mõju põhja- ja
pinnaveerežiimile ei ole teada. KMH käigus täpsustatakse kavandatavast karjäärist
tulenev vee alanemine ning määratakse vajalikud leevendusmeetmed kaasneva
võimaliku mõju minimeerimiseks. Lisaks selgitatakse KMH käigus välja hoonestatud
kinnistute veevarustus ning vajadusel peab arendaja tagama veevarustuse kinnistul.
Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete
avariiolukordadega. Karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse
tehnilise kontrolli, et vältida kütuse- ja õlilekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid
ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Seadmeid
hooldatakse ning remonditakse väljaspool mäeeraldist, selleks ettenähtud
remonditöökodades Häädemeestel. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva
kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses
absorbenti, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid
planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.
Taotletavast Massiaru III liivakarjääri mäeeraldisest ~410 m loodesse jääb Massiaru
liivakarjäär (22,07 ha, keskkonnaluba nr L.MK/320352, loa omanik RMK) ja ~400 m põhja
Massiaru II liivakarjäär (82,38 ha, keskkonnaluba nr KL-514852, loa omanik OÜ Eesti
Killustik menetluses, loa taotleja osaühing OÜ Eesti Killustik). Massiaru maardlas asuva
ja kavandatavate karjääridega kaasneb ulatuslik maastikumuutus (sh mõju Pärnu
maakonna ja Häädemeeste valla rohelisele võrgustikule). Massiaru I–III karjäärid
kasutavad eeldatavalt samu väljaveoteid. Koosmõju võib eeldatavalt avalduda ka pinna-
15
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
ja põhjavee, pinnase, müra ja õhusaaste kaudu, mille võimalik mõjuala määratakse KMH
käigus.
Kavandatava Massiaru III liivakarjääri tegevusega mäeeraldise teenindusmaa piiridest
väljapoole leviv peamine mõju võib avalduda kaevandamiseks ja maavara transpordiks
kasutatavate masinate poolt tekitatavas müras ja tolmus. Masinatest lähtuvat
mürataset vähendavad mäeeraldisel paiknevad katendi ja kaevise puistangud ning
kaevandamise käigus tekkinud süvend. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib
müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel.
Maavara kaevandamisel ning laadimisel on oletuslik tolmu teke maavara loodusliku
niiskuse tõttu minimaalne ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses.
Tolmu võib tekkida mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita teedel
maavara transportivate veoautode liikumisest. Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele
aladele vähendavad alal paiknevad puistangud. Karjäärisisestel teedel saab transpordist
tekkivat tolmu vajadusel vähendada teede niisutamisega. Kaevandamistegevuse käigus
peab kaevandaja tagama, et mäeeraldise teenindusmaalt lähtuv tolm ei tekitaks
lähimate majapidamiste juures ülenormatiivseid tolmukontsentratsioone. Kavandatav
Massiaru III karjäär paikneb Massiaru küla vahetus läheduses, samuti puudub
majapidamiste ja karjääri vahel müra ja tolmu levikut vähendav metsavöönd,
majapidamised paiknevad karjäärist ebasoodsas suunas, st valdavate tuulte osas
allatuult. KMH käigus täpsustatakse kavandatava karjääri müra ja tolmu mõjuraadius
ning määratakse vajalikud leevendusmeetmed kaasneva mõju minimeerimiseks.
Karjääri ekspluateerimisel tuleb järgida maavarade kaevandamise ohutuse ja
keskkonnaalaseid nõudeid. Kaevandamisega rikutud maapinna reljeef ja taimestik
korrastatakse vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile enne keskkonnaloa
kehtivuse lõppemist. Kaevandamise lõpetamisel on ala I osaliselt kujundatav veekoguks
ning osaliselt metsamaaks ja rohumaaks ning ala II korrastatav veekoguks.
Karjääri ala II kattub peaaegu täielikult maaparandussüsteemi äärealaga, mille kood
maaparandussüsteemide registris on 6115180030100. Maaparandussüsteemi piires
geoloogilise uuringu tegemiseks ja võimalikuks hilisemaks kaevandamiseks on saadud
Põllumajandusameti 30.01.2019 kooskõlastus nr 14.2-1/3066. Vajadusel
rekonstrueeritakse kaevandamisel maaparandusehitis maaparandussüsteemi
toimimiseks vajalikus ulatuses.
Kavandatava Massiaru III liivakarjääri rajamisega kaasneb vähene rohelise võrgustiku
pindala vähenemine. Samuti võib karjääri töötamisega oletuslikult kaasneda häiring
müra, tolmu ja veerežiimi muutuste kaudu. KMH-s täpsustatakse kavandatava karjääri
mõjuraadius ümbritsevale rohelisele võrgustikule ning määratakse vajalikud leevendus-
ja kompensatsioonimeetmeid.
Kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala asub suures ulatuses Natura 2000 võrgustiku
Põhja-Liivimaa linnualaga ja Laulaste loodusalaga piirneval alal, mistõttu teadaoleva
16
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
informatsiooni baasil ei ole võimalik mõju Natura alale välistada. Vajalik on
põhjalikumalt hinnata kavandatud liivakarjääri avamise ja töötamisega seotud mõjusid
Natura 2000 Põhja-Liivimaa linnuala ja Laulaste loodusala kaitse-eesmärkidele. KMH
käigus viiakse läbi Natura 2000 asjakohane hindamine ja mõju ilmnemisel tuuakse välja
soovitused, et mõju ei ulatuks Natura alani.
3.2. Alternatiivsed võimalused
Põhialternatiiviks on kavandatav tegevus ehk maavara keskkonnaloa taotluses esitatud
informatsioon, mida on eelnevas ja käesolevas peatükis kirjeldatud. Tegevuse asukoha
valikul alternatiive käsitleda ei saa, kuna see on seotud tarbimisväärse maavara
olemasoluga Massiaru III liivakarjääri mäeeraldisel. Samuti ei ole põhimõttelisi
alternatiive kasutatava tehnoloogia valikul, kuna kaevandamistehnoloogia ei erine
teistes analoogsetes liivakarjäärides kasutatavast tehnoloogiast. Võimalik on käsitleda
vaid mõningaid erinevaid konkreetseid töövõtteid.
Kavandatavat tegevust võrreldakse 0-alternatiiviga ehk olukorraga, kus arendajale
kavandatava tegevuse rakendamiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata.
Käsitletakse ka alternatiivi kavandatav tegevus leevendusmeetmetega ehk alternatiivi,
kus rakendatakse keskkonnamõju hindamisel ekspertide antud soovitusi. Kui
keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevalt ka neid
reaalseid alternatiivseid võimalusi KMH aruandes.
17
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
4. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU
Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks
tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad
olulised mõjutegurid, käsitletakse neid samuti. Alljärgnevalt on toodud välja punktid,
mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse:
4.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused.
4.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine.
4.3 Kasutatud infoallikad.
4.4 Kavandatava tegevuse eesmärk.
4.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega.
Pärnu maakonna planeeringus (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/74) tuuakse välja, et Pärnumaa on eelkõige rikas turba ja ehitusmaavarade
poolest, kus vastavalt Keskkonnaregistri maardlate nimistule on 79 maardlat, millest
liivamaardlaid on 18. Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et maavara
kaevandamisel tuleb arvestada ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukavaga
2011–2020 (arengukava elluviimine lõpetatud Vabariigi Valitsuse 30.11.2017. a
korraldusega) ning tagada maavarade keskkonnasõbralik ja efektiivne kaevandamine
minimaalsete kadudega. Planeeringu järgi tähendab keskkonnasõbralik kaevandamine
maardla kiiret ammendamist, võimalikult suure koguse maavara väljamist võimalikult
lühikese aja jooksul, keskkonnanormide ületamise vältimist ning ala kiiret projektikohast
korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandatava maavara
võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade kasutamist. Maardlate ja
maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimustes on välja toodud, et
maardlate kasutuselevõtul tasub vältida alasid, mis asuvad rohelise võrgustiku aladel ja
väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine
majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele
oleksid leevendatud ja minimaalsed. Samuti tuleb kaevandamine kavandada ja
korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku
ilmele, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele. Lisaks on maakonnaplaneeringu
tehnilise taristu joonisel Massiaru liivamaardlas paiknev Massiaru liivakarjäär märgitud I
kategooria ehitusmaavara alana, kus maavarade kaevandamine on soodustatud ning
olemasoleva kaevandamise jätkamine on mõistlik. Lisaks on Pärnu maakonna
planeeringus välja toodud, et uute maardlate ja karjääride kasutuselevõtul tuleb esmalt
selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus ning vajalikud meetmed nende
vältimiseks või leevendamiseks. Dokumendis on välja toodud, et kaevandamisest
mõjutatud alade kasutustingimustega arvestatakse keskkonnamõju hindamisel.
Pärnu maakonnas asuvad üleriigilise rohelise võrgustiku tuumalad T6 (paikneb Pärnu ja
Viljandi maakonnas) ja T7 ning maakonna tuumalad T8 ja T9 koos neid ühendavate
18
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
koridoridega. Pärnu maakonna planeeringu järgi jääb kavandatav Massiaru III
liivakarjääri ala I osaliselt rohelise võrgustiku tuumalal servaalale. Rohelise võrgustiku
alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb arvestada nõudega, et
rohevõrk jääks toimima, tugialade suurus oluliselt ei väheneks ega lõikaks läbi rohelisi
koridore. Pärnu maakonna üldplaneeringus on sõnastatud üldised tingimused
maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks. Võrgustiku
toimimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda alla 90 % pindalast
ning koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust. Tegevuste puhul, mille
puhul on ette nähtav rohelise võrgustiku struktuuri oluline muutmine, tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine. Samuti tuleb vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge
keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise
võrgustiku alale. Samuti tuleb vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate
laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul kui nende rajamine on möödapääsmatu,
tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku
toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Juhul kui karjääri
rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise
võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise
lõppedes tuleb rekultiveerida kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana.
Pärnu maakonna planeeringus on välja toodud, et hajaasustusega piirkondades on
roheline võrgustik piisavalt tihe ja toimib probleemideta. Konfliktid tekivad rohelise
võrgustiku erinevate infrastruktuuride (maanteed, raudtee, turbaalad, karjäärid)
konkureerimisel ühele ja samale territooriumile, näiteks magistraalide rajamisel läbi
metsa või karjääride rajamisel põllumaadele.
Keskkonnamõju hindamise ajal on koostamisel uus Häädemeeste valla üldplaneering
ning selle keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis algatati Häädemeeste
Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 64. Kehtivas Häädemeeste valla üldplaneeringus
(kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 19.06.2013 määrusega nr 8) on välja toodud,
et karjääride rajamine rohelise võrgustiku aladele on reeglina vastunäidustatud. Juhul
kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja
rakendada vajalikke keskkonnameetmeid võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks.
Uute maardlate määramise aluseks on geoloogiline uuring. Lisaks on sätestatud, et
rohevõrgustiku alad ja väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks keskkonnalubade
taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.
4.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt
mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund.
- Mäeeraldise asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist
tulenevad võimalikud piirangud.
- Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused.
- Maavara kvaliteet ja varu.
- Ilmastik, maastik ja mullastik.
- Kaitstavad loodus- ja pärandkultuuriobjektid mäeeraldisel ja selle lähiümbruses,
sh Natura 2000 alad ja rohevõrgustik.
19
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
- Taimestik ja loomastik, sh linnustik.
4.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus.
- Kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja
tootmisprotsess.
- Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused.
- Kaevandatud ala korrastamine.
Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui luba ei
väljastata.
4.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnev oluline
keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad
keskkonnaelemendid.
Kavandatava tegevusega kaasnev mõju avaldub peamiselt mäeeraldise piires, kuid
olenevalt mõjutegurist võib teatud mõju ulatuda ka väljapoole mäeeraldist. Täpsemad
mõjuulatused tuuakse välja KMH aruandes lähtuvalt objekti ja mõju iseärasustest.
- Kaevandamise mõju pinnaveekogudele.
Kavandatava Massiaru III liivakarjääri alade I ja II vahel kulgeb kuni 10 km2 valgalaga
maaparandussüsteemi eesvool (kood maaparandussüsteemide registris
61151800301000011M). Kavandatava karjääri ala II kattub peaaegu täielikult
maaparandussüsteemi äärealaga (kood maaparandussüsteemide registris
2
6115180030100). Karjäärist ~150 m kaugusele loodesuunda jääb 10-25 km valgalaga
Priivitsa oja (VEE1151800) kalda piiranguvöönd.
Taotletaval Massiaru III mäeeraldisel toimub maavara võimalik kaevandamine
põhjaveetaset alandamata. Seetõttu ei toimu ka põhja- ega sadevee ärajuhtimist
ümbruskonna vooluveekogudesse. Hoolimata sellest, et maavara on võimalik
kaevandada põhjavee taset alandamata, võib veetase karjäärialal mõnevõrra alaneda
väljatava maavaramahu arvelt. Muuhulgas ei muuda kaevandamine taotletavas
Massiaru III liivakarjääris piirkonna pinna- ega sadevee ökoloogilist ega keemilist
seisundit.
Kaevandamise käigus võib reostusoht pinnaveele tekkida karjäärimasinate tõttu. Selle
ärahoidmiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti. Lisaks hooldatakse
karjäärimasinaid regulaarselt selleks ette nähtud remonditöökodades, mis asuvad
väljaspool karjääri. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida
pinnavee reostumist.
- Kaevandamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele.
Taotletaval mäeeraldisel levib 2020. aastal geoloogilise uuringu kohaselt maavara nii
üleval kui ka allpool põhjaveetaset. Maavara kasuliku kihi paksus ulatub alal paksuseni
20
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
4,0 m, millest 0,4 kuni 3,3 m jääb allapoole põhjaveetaset. Hüdrogeoloogilist uuringust
ilmneb, et piirkonnas on maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks.
Maavara kaevandamine toimub nii üleval- ja allpool põhjavee taset paikneva maavara
osas põhjaveetaset alandamata. Ka põhjaveetaset alandamata väljatava maavaramahu
arvelt veetase karjäärialal siiski mõnevõrra alaneb. Veetaseme alanemise ulatus sõltub
kaevandatava materjali ning sellest välja nõrguva vee kogusest, sademetest, aurumisest,
läbi külgmiste karjääriseinade ja -põhja filtreeruvast veest jm teguritest. Kaevandatud
materjalist nõrguva vee kogus sõltub aga eelkõige kaevandatava liiva poorsusest ning
veeannist, aga ka klimaatilistest tingimustest, näiteks aurumisest.
Mõju vee kvaliteedile võib esineda ka keskkonnaavariide käigus, kui masinatest ja
seadmetest lekib maapinnale naftaprodukte, mis võivad sealt edasi imbuda põhjavette.
KMH käigus hinnatakse veerežiimi ja vee kvaliteedi muutumise võimalust.
Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida põhjavee reostumist.
Pärast maavaravaru väljamist on võimalik kaevandatud maa korrastada osaliselt metsa-
ja rohumaaks ning veekoguks. Lähimad puurkaevud asuvad kavandatavast Massiaru III
liivakarjäärist ~325 m (PRK0007624) ja ~866 m (PRK0007925) kirdes. Taotletava ala
piirkonnas asuvad mitmed Keskkonnaregistris mitteasuvad (salv)kaevud, mis on
kohalike elanike jaoks igapäevaseks veevarustuseks. Avalike andmete puudumise tõttu
viiakse mõju hindamise käigus läbi kaevude inventariseerimine, mille käigus
fikseeritakse kaevu olukord ja füüsikalised näitajad (kaevu sügavus, veetase). Saadud
tulemusi on võimalik kasutada hüdrogeoloogilistes arvutustes kavandatava tegevuse
mõju hindamisel piirkonna veerežiimile. Karjääri täpne mõju põhja- ja pinnaveerežiimile
ei ole teada. Detailsem selgitus kaevandamise mõjust põhjaveele ja tarbekaevudele
antakse keskkonnamõju hindamise käigus.
- Mõju infrastruktuurile, sh liikluskoormusele.
Taotletaval Massiaru III liivakarjääri mäeeraldisel hoonestus ja kitsendusi põhjustavad
tehnovõrgud puuduvad. Taotletav ala paikneb logistiliselt heas asukohas, olles
ümbritsetud teedega Raudtee ja Laiksaare – Massiaru – Teaste, mis Kabli –
Massiaruteed pidi jõuavad Tallinn – Pärnu – Ikla põhimaanteele. Mõju infrastruktuurile
väljendub liiklusintensiivsuse kasvus väljaveoks kasutatavatel teedel. Transpordist
põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub tootmismahtudest, veoautode kandevõimest ja
tööajast.
Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse ja hinnatakse erinevaid väljaveoteede
variante ning sellest tulenevat mõju lähipiirkonnas paiknevatele riigi- ja kohalikele
teedele, sh välisõhule (müra, tolm), teede seisukorrale, liikluskoormusele- ja ohutusele
ning vajadusel pakutakse välja leevendusmeetmed.
21
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
- Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud müra ja tolm.
Maavara kaevandamisel kasutatav tehnika ja transport põhjustab müra ning tolmu
levimist piirkonnas. Ülenormatiivsed müra- ja tolmutasemed võivad häirida piirkonna
elanikke ja loomastikku, mistõttu tuleb kaevandajal tagada piirnormidest kinnipidamine
tootmisterritooriumi piiril. Liivakarjääris on peamised müraallikad kaevandamismasinad
(ekskavaator, laadur, kallurauto). Samuti põhjustab müra valmistoodangu väljavedu
selleks kasutatavate teede lähiümbruses, kuid transpordimasinate müratase on
normeeritud. Mäeeraldise ja lähimate hoonete vahel toimub müra sumbumine
mäeeraldise teenindusmaa serva moodustatud katendist vallide ja süvendis töötamise
tõttu. Varasema kogemuse põhjal võivad masinatest ja seadmetest põhjustatud
ülenormatiivsed müratasemeid levida ideaalsetes tingimustes maksimaalselt kuni 300
m kaugusele, kuid sõltuvalt kohapealsetest keskkonnatingimustest on levimine üldjuhul
väiksem.
Peenosakeste ehk tolmu tekitajateks karjääris on samad masinad ja seadmed, mis
tekitavad ka müra. Kaevandamismasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise
laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha
masinate töökoha läheduses 50–100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist
vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega
150–200 m kaugusele, ideaalsetes tingimustes maksimaalselt kuni 500 m kaugusele.
Kavandatav Massiaru III liivakarjäär paikneb küla vahetus läheduses ja majapidamised
paiknevad karjäärist ebasoodsas suunas, st valdavate tuulte osas allatuult. Tahkete
osakeste ja müra leviku ulatus Massiaru külas ei ole planeeritava karjääri puhul täpselt
teada ja vajab täpsustamist. KMH käigus tehakse kindlaks müra ja tolmu leviku kaugus
mäeeraldise piirist ja väljaveoteedelt ning millised on parimad leevendusmeetmed
nende leviku ära hoidmiseks.
Kavandatava tegevusega kaasneva müra normtase määratakse keskkonnaministri
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel. Peenosakeste piirväärtus määratakse
keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi
muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisa 1 põhjal.
- Võimalikud jäätmed seoses kaevandamisega.
Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki ning prügi ladustamine karjäärialale on
keelatud. Kasuliku kihi katendit, mis enne mäetööde algust eemaldatakse ja
ladustatakse puistangutena mäeeraldisel ja selle teenindusmaal, kasutatakse karjääri
hilisemal korrastamisel. Keemiliselt on tegemist inertsete materjalidega, mis on
keskkonnale ohutud. Kaevandatav maavara on kõrge kvaliteediga ning materjal
turustatakse täielikult. Seega võib karjääris tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid
olmejäätmeid, mille nõuetekohasel käitlemisel keskkonnale olulist negatiivset mõju ei
tekitata.
22
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
- Võimalikud keskkonnaavariid.
Seoses kaevandamise käigus maapinna lähenemisega veetasemele ja veealuse liivavaru
kaevandamisega suureneb veereostuse oht. Mäetööde käigus kõige tõenäolisem vee
kvaliteeti mõjutav keskkonnaavarii on masinatest diiselkütuse või õli leke ning
määrdeainete või muu reostuse sattumine pinnasevette. Sellise olukorra vältimiseks
peavad karjääri teenindavad masinad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli. Juhul
kui ikkagi tekib olukord, kus naftaproduktid on masinatest lekkinud, kohustub
kaevandaja viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on
karjääris ette nähtud. Keskkonnaavariidega kaasnevad keskkonnamõjud on olulised.
KMH aruandes tuuakse välja leevendusmeetmed reostuse tekke ja leviku vältimiseks
ning likvideerimiseks.
- Mõju maastikule
Maavara kaevandamisel muutub maastikupilt mäeeraldise piires täielikult. Esmalt tuleb
ettevalmistustööde käigus raadata mets, edasise maavaravaru väljamisel jääb maapind
mäeeraldisel järk-järgult madalamaks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala
korrastada ja võimalusel taastada rohelise võrgustiku osana. Kaevandatud ala on
võimalik hiljem kasutada metsa- ning rohumaana ja veekoguna. KMH aruandes
hinnatakse täpsemalt karjääri nõuetekohase korrastamise võimalusi ja tingimusi.
Kaevandatud maa korrastamise kohustust käsitletakse KMH aruandes Maapõueseaduse
alusel.
- Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele.
Ressursside otstarbeka kasutamise määrab see, kui palju suudetakse ühelt konkreetselt
maa-alalt maavara kaevandada ja edasiseks tootmiseks suunata. Selle näitajaks on
kaevandamisel tekkiv kadu. Mida väiksem on kadu, seda otstarbekam on
ressursikasutus.
Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku
kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks
vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku
mitmekesisust säilitades.
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 kohaselt tuleb maapõueressursse kasutada
võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlikult ehk minimaalsete kadude ja
minimaalsete jäätmetega.
KMH aruandes hinnatakse lubjakivi kaevandamise ja kasutamise otstarbekust antud
asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele.
23
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
- Mõju taimestikule, loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele,
rohevõrgustikule ja kultuuripärandile.
Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi on kirjeldatud eelnevates punktides (müra, tolm,
maastiku muutmine jne). Kõik nimetatud tegurid võivad mõjutada piirkonna
looduskeskkonda. Samuti hinnatakse KMH käigus mõju piirkonna kultuuriväärtustele.
Kultuurimälestiste registri andmetel ei ole taotletaval Massiaru III mäeeraldise ega selle
teenindusmaa piirides teadaolevaid või riikliku kaitse all olevaid muinsuskaitseobjekte.
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 30-33, §443) on leidja kohustatud tööd
katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Taotletava Massiaru III mäeeraldise ala I kattub osaliselt rohelise võrgustikutuumala
servaalaga. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustiku
toimimisele. Taotletava mäeeraldis piirnevad läänest Laulaste looduskaitsealaga ja
lähiümbruses paiknevad mitmeid kaitsealuseid taime- ja samblaliikide leiukohti ja
linnuliikide elupaiku, mis on kokkuvõtvalt toodud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Kaitstavad liigid taotletava mäeeraldise lähiümbruses
Kaitsealune liik Nimi Keskkonnaregistri kood
KLO9124365
Väike-konnakotkas (Aquila pomarina)
I kaitsekat. linnuliik KLO9124373
Must-toonekurg (Ciconia nigra) KLO9128688
KLO9113802
KLO9113807
KLO9113808
Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos
KLO9114999
leucotos)
KLO9114994
KLO9114998
KLO9115016
KLO9117389
II kaitsekat. linnuliik Kanakull (Accipiter gentilis)
KLO9118974
Nahkhiirlane (Vespertilionidae sp.) KLO9113143
KLO9113807
KLO9104087
Laanerähn (Picoides tridactylus) KLO9104092
KLO9114265
KLO9105068
Metsis (Tetrao urogallus) KLO9101267
KLO9107968
KLO9113815
Musträhn (Dryocopus martius)
KLO9113817
III kaitsekat. linnuliik KLO9113818
KLO9113838
Hallpea-rähn (Picus canus) KLO9113841
KLO9113842
24
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Kaitsealune liik Nimi Keskkonnaregistri kood
Nõmmelõoke (Lullula arborea) KLO9107980
Hiireviu (Buteo buteo) KLO9129379
KLO9107960
KLO9107961
Teder (Tetrao tetrix)
KLO9108050
KLO9108094
KLO9113789
Laanepüü (Tetrastes bonasia) KLO9113790
KLO9113792
KLO9113850
Händkakk (Strix uralensis) KLO9113851
KLO9113857
Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) KLO9113827
KLO9113831
KLO9113833
Värbkakk (Glaucidium passerinum)
KLO9113834
KLO9113836
II kaitsekat. loomaliik Apteegikaan (Hirudo medicinalis) KLO9200021
Virgiinia võtmehein (Botrychium
I kaitsekat. taimeliik KLO9310290
virginianum)
Õrn tarn (Carex disperma) KLO9338490
II kaitsekat. taimeliik Sagristarn (Carex irrigua) KLO9338495
Laialehine nestik (Cinna latifolia) KLO9300574
Wulfi turbasammal (Sphagnum
KLO9401075
wulfianum)
Harilik ungrukold (Huperzia selago) KLO9338623
III kaitsekat. taimeliik KLO9400241
Sulgjas õhik (Neckera pennata) KLO9400242
KLO9401951
Karukold (Lycopodium clavatum) KLO9300319
KLO9700457
KLO9700472
KLO9700473
Harilik kopsusamblik (Lobaria KLO9700475
pulmonaria) KLO9700476
KLO9700494
III kaitsekat. samblikuliik KLO9700529
KLO9700835
Harilik koobassamblik (Thelotrema KLO9700866
lepadinum) KLO9701436
Harilik poorsamblik (Menegazzia
KLO9700847
terebrata)
Suur nööpsamblik (Megalaria grossa) KLO9701423
25
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Eeltoodud kaitsealuseid liike kajastatakse kavandatava tegevusega seonduvalt KMH
aruandes. Mõju hindamine loomastikule viiakse läbi koostöös kohaliku jahiseltsiga.
KMH hindamise raames viiakse läbi Natura 2000 asjakohane hindamine taotletava
mäeeraldisega piirnevatel Põhja-Liivimaa linnualal (EE0040344) ja Laulaste loodusala
(EE0040309) lähtudes nende kaitse-eesmärkidest.
- Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.
Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi on kirjeldatud eelnevates punktides (müra, tolm,
veekvaliteet jne). Nende tegurite mõju inimese tervisele, heaolule ja varale hinnatakse
KMH käigus.
- Kavandatava tegevuse koosmõju teiste tegevusliikidega.
Kavandatava tegevuse koosmõju teiste tegevusliikidega võib tekkida läbiümbruskonnas
olemasolevate teiste liivakarjääridega. Taotletavast Massiaru III mäeeraldisest ~405 m
kaugusele loodesse jääb Massiaru liivakarjäär (22,07 ha, keskkonnaluba nr
L.MK/320352, loa omanik RMK) ja põhja Massiaru II liivakarjäär (82,38 ha,
keskkonnaluba KL-514852, loa taotleja OÜ Eesti Killustik). Lisaks kaevandavad ~1,6 km
kaugusel kirdes Grossi Puit OÜ keskkonnaloa nr L.MK/322660 alusel ja ~4,2 km loodes
OÜ Eesti Killustik keskkonnaloa nr L.MK/333548 alusel ehitusliiva.
Massiaru karjääridega kaasneb ulatuslik maastikumuutus (sh mõju Pärnu maakonna ja
Häädemeeste valla rohelisele võrgustikule). Massiaru I–III karjäärid kasutavad
eeldatavalt samu väljaveoteid. Koosmõju hindamisel võetakse arvesse müra, tolmu,
transpordi, õhusaaste, veerežiimi muutusi ning kõik muud eeldatavad koosmõjud. Kui
keskkonnamõju hindamise käigus selgub veel teisi mõjutegureid, mis võivad põhjustada
koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis arvestatakse nendega keskkonnamõju
hindamisel.
4.9 Keskkonnameetmed, sh keskkonnaseire ning keskkonnameetmete kasutamise
eeldatav efektiivsus.
Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega
kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja
leevendamise keskkonnameetmed, sh seire kirjeldus ning hinnatakse nende kasutamise
eeldatavat efektiivsust.
4.10 Teiste keskkonnalubade vajadus.
Lähtuvalt KMH tulemustest antakse kavandatava tegevusega eeldatavalt negatiivse
keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks soovitusi keskkonnaseire tingimuste
seadmiseks ja käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust.
26
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
4.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja
nende paremusjärjestus.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel
lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest.
4.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang.
4.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad.
4.14 KMH aruandele lisatakse maavara kaevandamise loa taotlus, KMH menetlust
kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodil laekunud kirjad ning avalike arutelude
protokollid. Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele,
vastuväidetele ja küsimustele ja avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele
vastatakse kirjalikult, mille koopiad lisatakse aruandele.
27
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
5. HINDAMISMETOODIKA
Keskkonnamõju hinnatakse vastavalt KeHJS-le ning juhindutakse Keskkonnamõju
hindamise käsiraamatus (Põder, 2017) toodud põhimõtetest. Keskkonnamõju
hindamisel hinnatakse peamiselt maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju,
võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja
hindamismetoodikat. KMH aruande koostamisel kasutatakse objektiga seotud
dokumente ja varasemalt koostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja
infoallikaid.
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal:
- Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega
kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima
lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut;
- Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev
vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,
kultuuripärandile või varale;
- Keskkonnamõju on oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada
ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid:
kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid), modelleerimist,
hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning vajadusel
asjaomaste asutustega konsulteerimist (Tabel 5.1). Keskkonnamõju selgitused,
järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide
erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate ametkondade ja
osapoolte omavahelisele koostööle.
Tabelis 5.1 on toodud teemade kaupa ülevaade, milliseid metoodikaid konkreetsete
mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimalustega ei kaasne määruse Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad
täpsustatud nõuded § 6 lg 2 p 4 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga
seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande
koostamisel ei käsitleta/hinnata.
28
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Tabel 5.1. Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad
hindamismetoodikad
Hinnatavad
Hindamismetoodika
mõjukriteeriumid
Välitöö - piirkonna kaevude inventariseerimine, sh kaevude
sügavuse ja veetaseme määramine.
Mõju pinna- ja põhjavee Eksperthinnang – varasemalt teostatud geoloogilise uuringu
režiimile ning kvaliteedile, andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna geoloogilist
sh elanikkonna ehitust ja hinnatakse veepideme olemasolu kaevandatava
veevarustusele maavara kihi all, millest lähtuvalt hinnatakse kaevandamisest
tuleneva mõju esinemist või mitte esinemist piirkonna
põhjaveele ja kohalike inimeste veevarustusele.
Kaardianalüüs – võimalike väljaveoteede asukoht.
Mõju Vaatlus – olemasolevate teede seisukord.
Infrastruktuurile, sh Eksperthinnang – eeldatavast kaevandamise aastatoodangust
liikluskoormusele ja transpordi dünaamikast lähtuvalt arvutatakse hinnanguline
lisanduv liikluskoormus teedele.
Eksperthinnang ja modelleerimine – mürataseme mõju
hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud
metoodikaid ning standardeid. Müratasemeid
modelleeritakse tarkvaraga CadnaA 2020 (DataKustik GmbH).
Müratase
Modelleeritud müratasemete vastavust võrreldakse
keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ kehtestatud piirväärtustega.
Eksperthinnang ja modelleerimine – õhukvaliteedi mõju
hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud
metoodikaid ning standardeid. Peenosakeste (tolmu)
heitkogused arvutatakse US EPA välja töötatud metoodikate
põhjal ja modelleeritakse tarkvaraga BREEZE AERMOD/ISC ver
7.12 Pro. Modelleeritakse läbi nii alternatiiv „kavandatav
Peenosakeste (tolmu)
tegevus“ kui ka alternatiiv „kavandatav tegevus
kontsentratsioon
leevendusmeetmetega“, seejuures arvestatakse erinevate
võimalike ümbritsevate keskkonnatingimustega.
Modelleeritud tulemusi võrreldakse keskkonnaministri
määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“ kehtestatud piirväärtustega.
Eksperthinnang – kavandatava tegevusega kaasnevate
Jäätmete
jäätmete tekke hindamisel kasutatakse arendaja esitatud
teke
informatsiooni, hindamisel lähtutakse Jäätmeseadusest.
Eksperthinnang – võimalike keskkonnaavariide tekkimist
hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel
Keskkonnaavariid
lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest
nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“.
29
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine
Mõju enne taotletava tegevuse alustamist.
maastikule Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele
kaevandamise ajal ja pärast korrastamist.
Loodusvara kasutamise Eksperthinnang – hinnatakse lubjakivi kaevandamise
otstarbekus ja tegevuse otstarbekust antud asukohas, kavandatava tegevuse mõju
vastavus säästva arengu kliimale ja vastavust säästva arengu põhimõtetele. Hindamisel
põhimõtetele lähtutakse muuhulgas Säästva arengu seadusest.
Mõju Eksperthinnang – kaevandamise mõju taimestikule hinnatakse
taimedele varasemate teadmiste põhjal.
Eksperthinnang – kohaliku piirkonna loomastiku
iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire andmeid
Mõju loomadele, sh
(eluslooduse mitmekesisuse seire) ja kaasatakse kohalik
lindudele
jahiselts, kes on eeldatavalt kursis loomade liikumisega
mäeeraldisele jääval rohekoridori alal.
Kaardianalüüs ja eksperthinnang - tulenevalt mäeeraldise ja
teenindusmaa paiknemisest rohevõrgustiku alal hinnatakse
Mõju rohevõrgustikule
selle osakaalu rohevõrgustiku pindalast ning võimalikust
mõjust.
Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi
andmeid.
Mõju kaitstavatele Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide
loodusobjektidele elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti
Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist ning viiakse läbi
Natura 2000 asjakohane hindamine.
Eksperthinnang – hinnang antakse tulenevalt lähimate
Mõju inimese tervisele, õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega
heaolule ja varale kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende ulatustest lähtuvalt
Eesti õigusaktides toodud piirnormidest.
Eksperthinnang – tuuakse välja kavandatava tegevusega
võimalik koosmõju teiste lähimate karjääridega, seejuures
Koosmõju teiste
arvestatakse võimalikke ühiseid väljaveoteid, mõjuga
tegevusliikidega
välisõhule jt mõjuteguritega, millega võib eeldatavasti
kaasneda märkimisväärne.
Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad
keskkonnamõju hindamisel on järgmised:
- Pärnu maakonna planeering;
- Häädemeeste valla üldplaneering, seletuskiri;
- Aruanne Massiaru maardlas Massiaru III uuringuruumis tehtud geoloogiliste
tööde kohta (varu seisuga 01.01.2020) Töö nr 19GL-131 (Mäebüroo Nord
OÜ, 2020);
30
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
- Massiaru liivamaardla Massiaru III liivakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotlusele KMH algatamise eelnõu;
- EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister);
- Maa-ameti X-GIS rakendused;
- Eesti Vabariigi seadusandlus;
- asjakohased teadusartiklid ja uuringud;
- kirjavahetus arendajaga.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel
kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale
mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti
keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet)
on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalat (
5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju
(tabel 5.2).
Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust.
Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium
võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile
omistatakse väärtus 1, vähem olulisele väärtus 0. Võrdsete väärtuste korral antakse
mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et
kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema
olulisus väiksem.
Tabel 5.2. Mõjude olulisuse skaala
0 mõju puudub
-1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju
-2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju
-3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju
-4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju
-5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju
Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepall selle
kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud
hinnete summeerimisel.
31
6. AJAKAVA
Tabel 6. KMH raames kavandatavad tegevused ja nende eeldatav menetluse ajakava
NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU
1 KMH algatamise otsus Otsustaja 09.12.2021
2 KMH programmi koostamine ja esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~2 kuni 3 kuu jooksul
14 päeva jooksul pärast programmi
3 KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja edastamine asjaomastele asutustele + * Otsustaja
saamist (KeHJS § 151 lg 2)
4 Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt KeA ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul
Otsustaja ja asjaomased 30 päeva jooksul pärast programmi
5 Asjaomased asutused esitavad KMH programmi kohta seisukohad +
asutused saamist (KeHJS § 151 lg 4)
14 päeva jooksul pärast asjaomaste
KMH programmi kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse seisukoha
6 Otsustaja asutuste seisukohtade saamist (KeHJS §
kujundamine ning edastamine arendajale ja ekspertidele +
151 lg 5)
Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning
7 Ekspert ja arendaja ~3 nädala jooksul
täiendatud programmi esitamine otsustajale
PR OGR AM M
Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi, sealhulgas asjaomaste
14 päeva jooksul pärast programmi
8 asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, vajadusel kaasab Otsustaja
saamist (KeHJS § 151 lg 7)
menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud +
Vähemalt 14 päevase kestusega (KeHJS §
9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja
16 lg 1)
14 päeva jooksul pärast programmi
10 KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja
saamist (KeHJS § 16 lg 2)
Ekspert ja arendaja Toimub pärast programmi avalikku
11 KMH programmi avalik arutelu
koostöös otsustajaga väljapanekut
Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud
30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu
12 küsimustele vastamine. Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine ning Ekspert ja arendaja
(KeHJS § 17 lg 3)
esitamine otsustajale +
KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste 30 päeva jooksul pärast programmi
13 Otsustaja
seisukohtadele saamist (KeHJS § 18 lg 2)
14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist
14 KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine + ** Otsustaja
(KeHJS § 18 lg 4)
+
Märgitud menetluse tähtaegu võib KeHJS § 24 järgi pikendada põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, määrates menetlustoiminguks
uue tähtaja.
* Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi
vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7).
32
~1 aasta jooksul (uuringute planeerimise
KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele vastavast KMH programmist ja esitamine
15 Ekspert ja arendaja ja läbiviimisega alustatakse KMH
otsustajale
programmi koostamise käigus)
21 päeva jooksul pärast aruande saamist
16 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll + *** Otsustaja
(KeHJS § 201 lg 2)
17 Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt KeA ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul
Otsustaja ja asjaomased 30 päeva jooksul pärast aruande saamist
18 Asjaomased asutused esitavad KMH aruande kohta seisukohad +
asutused (KeHJS § 201 lg 1)
21 päeva jooksul pärast asjaomaste
KMH aruande kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse sisukoha
19 Otsustaja asutuste seisukohtade saamist (KeHJS §
kujundamine ja edastamine arendajale ja ekspertidele+
201 lg 1)
Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning 14 päeva jooksul pärast aruande saamist
20 Ekspert ja arendaja
täiendatud aruande esitamine otsustajale (KeHJS § 21)
Parandatud ja täiendatud aruande ja asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamise 21 päeva jooksul pärast täiendatud
AR U ANN E
21 või arvestamata jätmise kontrollimine (vajadusel kaasatakse menetlusse asutus, kelle Otsustaja aruande saamist (KeHJS § 201 lg-d 1 ja 2,
seisukohta ei ole arvestatud) § 151 lg 7)
14 päeva jooksul pärast aruande saamist
22 KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja
(KeHJS § 21)
Vähemalt 30 päevase kestusega (KeHJS §
23 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja
21)
Ekspert ja arendaja Toimub pärast aruande avalikku
24 KMH aruande avalik arutelu
koostöös otsustajaga väljapanekut
Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud
30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu
25 küsimustele vastamine, vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine ning Ekspert ja arendaja
(KeHJS § 21)
esitamine otsustajale
Otsustaja ja asjaomased 30 päeva jooksul pärast aruande saamist
26 KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutuste poolt +
asutused (KeHJS § 22 lg 3)
30 päeva jooksul pärast asjaomaste
KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste
27 Otsustaja asutuste kooskõlastuste saamist (KeHJS §
kooskõlastustele +
22 lg 5)
14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist
28 KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine **** Otsustaja
(KeHJS § 22 lg 7)
** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg
6).
*** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning
keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8).
**** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9).
33
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
7. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELVALVAJA JA EKSPERDI
ANDMED
Arendaja: Otsustaja:
VALICECAR OÜ
Tooma, Pikavere küla, Lääneranna vald Ringmajanduse osakond
88430 Pärnumaa Keskkonnakorralduse büroo
Registrikood 11102086
[email protected]
Kontakt: Vallo Kappak
Tel: +372 5288718
E-post:
[email protected]
Ekspert:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104
11216 Tallinn
Registrikood 11206437
Kontakt: Aadu Niidas
Keskkonnaekspert
Tel: 668 1013
E-post:
[email protected]
34
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Ekspertrühma koosseis:
Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja
(keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal)
töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022) ametikohal, kes
on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise ning
kaevandatud maa-ala korrastamise tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib
antud KMH menetluses ekspertrühma.
Liisa Küttim (geoökoloogia erialal (bioloogia kõrvaleriala) loodusteaduste bakalaureuse-
ja magistrikraad), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal. Ta on ka Tallinna Ülikooli
ökoloogia keskuse nooremteadur ja keskkonnakorralduse õppekava õppejõud
(keskkonnaseisundi hindamise ja seire, statistika ja andmebaaside kursused), samuti
Tallinna Ülikooli doktorant ökoloogia erialal. Tema teadustöö keskendub
sooökosüsteemide mikroelustikule, bioindikatsioonile ning elustiku vastastikmõjule
keskkonnateguritega, olles läbi viinud mitmed rakenduslikke- ja alusuuringuid (nt
kuivendamise mõju ökosüsteemide seisundile). Hindab mõju maastikule, elusloodusele,
keskkonnaavariidele ja jäätmetekkele.
Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja
keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal alates
2016. aastast. Hindab mõju infrastruktuurile ja välisõhu kvaliteedile (müratase, tahkete
osakeste kontsentratsioon, maavõnked).
Kaie Kriiska (loodusteaduste doktorikraad maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal,
bakalaureuse- ja magistrikraad keskkonnatehnoloogia erialal; Tartu Ülikool) töötab
keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega alates
2020. aastast. On alates 2011. aastast tegelenud kliimapoliitika, süsinikuringe ja
maakasutuse kasvuhoonegaaside hindamisega (Keskkonnaagentuur) ja alates 2014.
aastast maastikuökoloogia-alaste projektidega (Tartu Ülikool). Omab ÜRO
kasvuhoonegaaside inventuuri rahvusvahelise audiitori sertifikaati (2014). Tegeleb
laiemalt säästva arengu ja kliimamuutuste temaatikaga. Hindab mõju kliimale,
maastikule, infrastruktuurile, keskkonnaavariidele, jäätmetekkele, hindab loodusvara
kasutamise otstarbekust ja tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele. Viib läbi
Natura hindamise.
Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad, loodusteaduste
magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi (hüdrogeoloogiliste
tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab mõju pinnaveekogudele,
põhjaveele ja tarbekaevudele.
Hanna-Liis Heinla (bakalaureuse kraad keskkonnatehnoloogia ja- juhtimise erialal;
Tallinna Tehnikakõrgkool, keskkonnakorralduse- ja poliitika eriala magistrant; Eesti
Maaülikool). Töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude
hindamisega alates 2021. aastast. Hindab mõju pinnaveekogudele, põhjaveele ja
tarbekaevudele.
35
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
Asjaomased asutused:
Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kes kuulub asjaomaste asutuste
hulka KeHJS § 23 lõige 2 alusel. Häädemeeste vallavalitsus on KMH menetlusse
kaasatud, kuna taotletav mäeeraldis asub Häädemeeste vallas. Kohalikud omavalitsused
esindavad kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku piirkonna olude ja probleemidega.
Riigimetsa Majandamise Keskus ja OÜ Eesti Killustik on KMH menetlusse kaasatud, sest
kaevandavad maavara kõrvalasuvates Massiaru ja Massiaru II liivakarjäärides. KMH
menetlusse on kaasatud ka Transpordiamet, Rahandusministeerium, Terviseamet ja
Põllumajandusamet.
36
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Massiaru III liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm
LISAD
37
1. Keskkonnaloa taotlus LISA 1
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 11102086
Ärinimi / Nimi VALICECAR OÜ
Kontaktisik Vallo Kappak
Kontaktisiku telefon
Kontaktisiku e-post
Tegevusvaldkond
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Maavara kaevandamine Massiaru III liivakarjääris
eesmärk ja põhjendus
Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringuid on käsitletud maavara
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas pt 7.
vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevuskoht
Tegevuskoha nimetus Massiaru III liivakarjäär
Tegevuskoha aadress Linnulaulu, Massiaru küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond
Territoriaalkood 4805
Katastritunnus 21301:001:0167, 21302:003:0128, 21302:003:0031, 21301:001:0166,
21302:003:0095
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6428022, Y: 533598
Käitise territoorium
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
2. Eriosa - Jäätmed
2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Ei ole asjakohane
2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
Ei ole asjakohane
2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus
Ei ole asjakohane
2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul
Ei ole asjakohane
2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed
Ei ole asjakohane
2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade
järelhoolduse kava
Ei ole asjakohane
2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga
Ei ole asjakohane
2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused
Ei ole asjakohane
2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta
Ei ole asjakohane
2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline
2/10 ja geoloogiline iseloomustus
2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus
Ei ole asjakohane
2.11. Lisad
Ei ole asjakohane
3. Eriosa - Vesi
3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus
Ei ole asjakohane
3.2. Veevõtt
3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust
Ei ole asjakohane
3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist
Ei ole asjakohane
3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud
Ei ole asjakohane
3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine
Ei ole asjakohane
3.3. Heitvesi
Ei ole asjakohane
3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine 3/10
3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine
Ei ole asjakohane
3.3.3. Äkkheide vette
Ei ole asjakohane
3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine,
likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.
3.4.1. Veekogu süvendamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine)
Ei ole asjakohane
3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused
Ei ole asjakohane
3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine
Ei ole asjakohane
3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine
Ei ole asjakohane
3.6. Vesiviljelus
Ei ole asjakohane
3.7. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine
Ei ole asjakohane
4. Eriosa - Õhk
4.1. Käitise kategooria
Ei ole asjakohane
4/10
4.2. Heiteallikad
Ei ole asjakohane
4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad
Ei ole asjakohane
4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)
4.4.1. Üldandmed
Ei ole asjakohane
4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass
Ei ole asjakohane
4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)
Ei ole asjakohane
4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
Ei ole asjakohane
4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed
Ei ole asjakohane
4.4.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika
Ei ole asjakohane
4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
Ei ole asjakohane
4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused
Ei ole asjakohane
5/10
4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa
Ei ole asjakohane
4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited
Ei ole asjakohane
4.4.11. Välisõhus leviv müra
Ei ole asjakohane
4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju
Ei ole asjakohane
4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire
Ei ole asjakohane
4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Ei ole asjakohane
4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus
Ei ole asjakohane
4.4.16. Järeldused ja ettepanekud
Ei ole asjakohane
4.4.17. Lisad
Ei ole asjakohane
4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
Ei ole asjakohane
6/10
4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas
Ei ole asjakohane
5. Eriosa - Maapõu
5.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 853
Maardla nimetus Massiaru
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Massiaru III liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 24.49
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.49
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 139
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 88
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
7/10
Keskmine tootmismaht aastas 46
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
15 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 68 tuh m³ 01.01.2020
16 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 170 tuh m³ 01.01.2020
17 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 136 tuh m³ 01.01.2020
18 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 325 tuh m³ 01.01.2020
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1203 - ehitusliiv 641 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja VALICECAR OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/333372
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 22.08.2022
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Massiaru maardlas Massiaru III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2020)
Geoloogiafondi number 9372
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1487
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.06.2020
5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid 8/10
5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr_lisa_1___Massiaru_III_liivakarjaari_maeeraldise_plaan__Ala_I_.pdf
Lisa 2: Gr_lisa_2___Massiaru_III_liivakarjaari_maeeraldise_plaan__Ala_II_.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 3: Gr_lisa_3___Massiaru_III_liivakarjaari_geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 4: Gr_lisa_4___Massiaru_III_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan__Ala_I_.pdf
Lisa 5: Gr_lisa_5___Massiaru_III_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan__Ala_II_.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 6: Massiaru_III_liivakarjaari_kaevandamisloa_seletuskiri.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 7: Tekstilisa_1_Parnu_maakonnas_asuva_Massiaru_liivamaardla_registrikande_muutmine.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 8: Massiaru_III_uuringuruumi_geoloogiline_uuring.zip
uuringu aruanne
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha Lisa 9: Tekstilisa_2_Maaomaniku_nousolek.bdoc
kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva
Lisa 10: Tekstilisa_2_Maaomaniku_nousolek.pdf
kinnisasja kasutamiseks
GIS ja CAD failid Lisa 11: Massiaru_III_maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn
Lisa 12: Massiaru_III_maeeraldise_teenindusmaa_piir.dgn
Lisa 13: Massiaru_III_maeeraldise_piir.dgn
Lisa 14: Massiaru_III_maeeraldise_maapinna_samakorgusjooned.dgn
6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Teave on leitav maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjast.
asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
9/10
LISA 2
VALICECAR OÜ
[email protected]
09.12.2021 nr DM-110955-20
Keskkonnamõju hindamise algatamine Massiaru III liivakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotlusele
VALICECAR OÜ (registrikood 11102086, aadress Pärnu maakond, Lääneranna vald, Pikavere
küla, Tooma, 88430) esitas Keskkonnaametile 28.07.2020 maavara kaevandamise keskkonnaloa
(edaspidi kaevandamisluba) taotluse T/KL-1004538 (registreeritud 28.07.2020 Keskkonnaameti
süsteemis KOTKAS nr DM-110955-1). Korrigeeritud taotlus T/KL-1004890 esitati 25.08.2020.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 42 lõike 1 kohaselt peab kaevandamiseks olema
kaevandamisluba. Keskkonnaamet võttis 26.08.2020 kirjaga nr DM-110955-6 kaevandamisloa
taotluse menetlusse.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p-de 1
ja 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning
tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal
välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava
tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta
tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,
MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet
otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 11 lg-te 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 3 p 4 ja § 15 p 8 kohaselt peab
otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda
oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle,
kui tegemist on sellise tegevusega, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
Taotletav Massiaru III liivakarjääri mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas
Massiaru külas, eraomandis olevatel maaüksustel Linnulaulu (tunnus: 21301:001:0167),
Laulaste (tunnus:21302:003:0128), Pääsu (tunnus: 21302:003:0031), Laulastemaa (tunnus:
21301:001:0166), Laulastepõllu (tunnus: 21302:003:0095). Taotletava mäeeraldise pindala on
24,49 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 24,49 ha.
Massiaru III liivakarjääri mäeeraldis piirneb Natura 2000 võrgustiku Põhja-Liivimaa linnualaga
(rahvusvaheline kood RAH0000122 ) ja Laulaste loodusalaga (rahvusvaheline kood
RAH0000508) Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k “Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus nr 615-k) lisa 1 p 1 ap 44 ja
p 2 ap 181. Põhja-Liivimaa linnuala ja Laulaste loodusala on Massiaru III liivakarjääri
piirkonnas siseriikliku kaitse all Laulaste looduskaitsealana (keskkonnaregistri kood
KLO1000318).
Seega, antud juhul kohaldub määruse nr 224 § 15 p 8.
Eelnevast tulenevalt annab Keskkonnaamet KMH vajalikkuse eelhinnangu selle kohta, kas
VALICECAR OÜ poolt kavandatava tegevusega (kaevandamine Massiaru III liivakarjääri
mäeeraldisel) võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustab KMH
algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lg 22 ja lg 31kohaselt otsustatakse KMH
vajalikkus, lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhinnangu tulemustest ning menetlusosaliste ja
KeHJS § 6 lg-s 31nimetatud asjaomase asutuse seisukohast.
I. EELHINNANG
KeHJS § 6 1 lõike 3 järgi Keskkonnaamet annab eelhinnangu arendaja esitatud ja muu
asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast
keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel
kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
Kaevandamisloa taotlust, sh KeHJS § 6 1 lg 1 kohast teave ja Keskkonnaregistri infot.
1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused
Taotletav mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas
Massiaru külas, eraomandis olevatel maaüksustel Linnulaulu (tunnus: 21301:001:0167),
Laulaste (tunnus: 21302:003:0128), Pääsu (tunnus: 21302:003:0031), Laulastemaa (tunnus:
21301:001:0166), Laulastepõllu (tunnus: 21302:003:0095). Taotletava mäeeraldise pindala on
24,49 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 24,49 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Massiaru
liivamaardla (registrikaart nr 853) maavaravaru plokkide 15, 16, 17 ja 18 ehitusliiva aktiivse
tarbevaru.
2(18)
Taotletav Massiaru III liivakarjäär asub Urissaare külast otsesihis ca 3,6 km lõuna suunas, Kabli
külast otsesihis ca 7,7 km ida suunas ja Lanksaare külast otsesihis ca 13,6 km lääne suunas.
Massiaru III liivakarjäär koosneb kahest lahustükist (alad I ja II). Karjääri läänepoolne ala I asub
eraomandis oleval katastriüksusel Linnulaulu (tunnus: 21301:001:0167; sihtotstarve:
maatulundusmaa 100%) ning idapoolne ala II asub järgmistel eraomandis olevatel
katastriüksustel: Laulaste (tunnus: 21302:003:0128; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%), Pääsu
(tunnus: 21302:003:0031; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%), Laulastemaa (tunnus:
21301:001:0166; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%), Laulastepõllu (tunnus: 21302:003:0095;
sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). VALICECAR OÜ-l on kokkulepe maaomanikuga
nimetatud katastriüksuste kasutamiseks maavara geoloogilise uuringu loa taotlemiseks,
geoloogiliste uuringute läbiviimiseks, maavaravaru kinnitamiseks, maavara kaevandamisloa
taotlemiseks ja maavara kaevandamiseks kogu kinnistute pindala piires.
Karjääri läänepoolne ala (ala I) külgneb lõunapiiril katastriüksusega Laulastemetsa
(21302:003:0096), lääne- ja põhjapiiril katastriüksusega Orajõe metskond 3 (21302:003:0120).
Karjääri idapoolne ala (ala II) külgneb idapiiril katastriüksustega Vähila (21302:003:0104),
Sildoja (21302:003:0022), lõunapiir külgneb katastriüksusega Kuusiku (21302:003:0125) ja
põhjapiiril katastriüksusega Ääremetsa (21302:003:0129). Ülejäänud osas ei ole karjääri piiridel
külgnemist naaberkinnistutega, vaid jätkuvad kattuvad kinnistud.
Massiaru III liivakarjäärist ~100 m põhjas kulgeb Kabli-Massiaru riigi kõrvalmaantee (tee nr
19336) 30 m laiuse kaitsevööndiga. Kaugusel ca 335 m ida pool on Laiksaare-Massiaru-Teaste
riigi kõrvalmaantee (tee nr 19334). Karjääri ala II läheduses on avalikus kasutuses olev kohalik
Männiku tee (tee nr 2130040).
Taotletavast alast 410 m loode poole jääb Massiaru liivakarjäär (22,07 ha, kaevandamisluba nr
L.MK/320352, loa omanik RMK) ja põhja poole ca 400 m Massiaru II liivakarjäär (82,38 ha,
taotlus menetluses, loa taotleja osaühing Eesti Killustik).
Pärast varu väljakaevamist korrastatakse kaevandatud maa rohumaaks ja veekogumaaks.
Massiaru III liivakarjääri ala I külgneb põhja- ja lääneservast Laulaste looduskaitsealaga.
Karjääri lahustükkide vahel kulgeb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool, mille
kood maaparandussüsteemide registris on 61151800301000011M, ning mille eesvoolu
veekaitsevööndiga ja kalda piiranguvööndiga uuringuruumil kattumist ei ole. Karjääri ala II
piirneb Laulaste katastriüksuse läänepiiril Laulaste looduskaitsealaga ja kattub peaaegu
täielikult maaparandussüsteemi äärealaga mille kood maaparandussüsteemide registris on
6115180030100. Maaparandussüsteemi piires geoloogilise uuringu tegemiseks ja võimalikuks
hilisemaks kaevandamiseks on saadud Põllumajandusameti 30.01.2019 kooskõlastus nr 14.2-
1/3066. Karjäärist ~150 m kaugusele loodesuunda jääb 10 kuni 25 km2 valgalaga Priivitsa oja
(VEE1151800) kalda piiranguvöönd.
Massiaru III liivakarjääri alast I 300 m kaugusele loode poole jääb III kategooria kaitsealuse
loomaliigi leiukoht KLO9113851, Strix uralensis (händkakk) ja 340 m kaugusel samas suunas
III kategooria kaitsealuse taimeliigi leiukoht KLO9700473, Lobaria pulmonaria (harilik
3(18)
kopsusamblik). Uuringuruumi idapoolsest lahustükist (alast II) 550 m kaugusele põhjapoole
jääb III kategooria kaitsealuse loomaliigi leiukoht, Picus canus (hallpea-rähn) ja 740 m
kaugusele III kategooria kaitsealuse loomaliigi leiukoht KLO9113818, Dryocopus martius
(musträhn). Samas suunas 550 m kaugusel asuvad II kategooria kaitsealuste taimeliikide
leiukohad KLO9338490, Carex disperma (õrn tarn); KLO9338495, Carex irrigua (sagristarn)
ning III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad KLO9700847, Menegazzia terebrata
(harilik poorsamblik); KLO9700866, Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik);
KLO9338623, Huperzia selago (harilik ungrukold) ja 860 m kaugusel KLO9401075, Sphagnum
wulfianum (Wulfi turbasammal).
Massiaru III liivakarjääri alast I 640 m kaugusel asub II kategooria kaitsealuse linnuliigi
leiukoht KLO9113808, Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn).
Vääriselupaikadest asuvad Massiaru III liivakarjääri alast II 490 m kaugusel põhjapool
VEP204237 ja 570 m kaugusel loode suunas VEP117001.
Maapinna reljeef karjääri lähiümbruses jääb topomõõdistamise andmetel absoluutkõrguste
vahemikku 29 kuni 36 m tõusuga ida suunas. Karjääri alal I kasvab ~50% ulatuses mets ja
ülejäänud ala on raiesmik, ala II on küntud põld.
Taotletavale alale lähimad majapidamised on Saadu (ca 130 m põhjasuunas), Metsaääre (ca 110
m põhjasuunas), Kellukese (110 m kirdesuunas), Tamme (195 m idasuunas), Laulastemaa (38 m
idasuunas) ja Kuusiku (115 m kagusuunas).
Maastikuliselt paikneb Massiaru liivamaardla madalal ja lamedal kirde- ja edelasuunalisel
Antsülusjärve rannavallil. Massiaru III liivakarjääriga kattuva rannaastangu piires levib
liivsavimoreenil liivakihi kompleks: kasuliku kihi ülemine osa keskmise paksusega 1,1 m on
esindatud puhta liivaga ning alumine osa keskmise paksusega 1,6 m on esindatud kruusaka
liivaga. Kasulikus kihis peenosiste sisaldus on väike, suureneb reeglina sügavusega kuni 8%.
Kasuliku kihi paksus väheneb ida- ja läänesuunas.
Taotletav liivakarjäär ei asu Natura 2000 nimistusse kantud alal ega kattu ka teiste
looduskaitseliste objektidega.
13.02.2018 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Balticu raudtee trassi asukoha
määramine“ kavandatud Rail Baltic raudtee trassikoridor jääb taotletavast mäeeraldisest ~3 km
kaugusele lääne suunda. Taotletava liivakarjääri lõigus on planeering Riigikohtu otsusega
tühistatud, Pärnu maakonnaplaneeringut uuendatakse. RB trassi asukoht karjääri suhtes võib
muutuda ning tekkida võib koosmõju.
Mäeeraldise teenindusmaa piirides kultuurimälestisi ei ole, kuid juhuslike leidude korral tuleb
teavitada kohe Muinsuskaitseametit.
Pärnu maakonnaplaneeringu järgi jääb taotletav ala rohelise võrgustiku tuumala servaalale.
Rohelise võrgustiku elemendid on tuumalad ja koridorid. Tuumalad on ümbritseva keskkonna
suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või
kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Koridorid seovad tuumalad
4(18)
ühtseks funktsioneerivaks tervikuks ja on liikide rände ja liikumisteedeks ühest tuumalast teise.
Rohelise võrgustiku planeerimisega on loodud looduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, et
seeläbi tagada koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada ja korvata inimtekkelisi mõjusid.
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride
rajamisel enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus
(keskkonnamõju hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine,
hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate
keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks
tuleb säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist.
Samuti tuleb tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast
ning koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust. Juhul, kui karjääri rajamine on
möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor
või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes korrastada kaevandatud
ala ja võimalusel taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku
toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.
Haldusreformi eelse Häädemeeste valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis
osaliselt põllumaale ja osaliselt rohelise võrgustiku servaalale. Valla üldplaneeringu kohaselt ei
ole rohevõrgustiku alad ja väärtuslikud maastikud takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja
väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, kuid tuleb jälgida, et looduslike
alade osatähtsus tugialas ei lange alla 90%. Valla üldplaneeringu kohaselt on suurtele
tugialadele ja koridoridele (kus asub ka Massiaru III mäeeraldis) on reeglina vastunäidustatud
teatud infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, mäe-tööstus,
kõrge keskkonnariskiga rajatised) rajamine. Juhul kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb
eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja rakendada vajalikke keskkonnameetmeid võimaliku
negatiivse mõju leevendamiseks.
Uue karjääri rajamisega kaasneb rohelise võrgustiku pindala vähenemine ja häiring rohelise
võrgustiku looduslikule seisundile müra, tolmu, veerežiimi muutuste kaudu. Kehtivate
strateegiliste planeerimisdokumentide järgi on rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks vajalik
seada asjakohaseid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.
2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase
VALICECAR OÜ taotleb kaevandamisluba Massiaru III liivakarjääri mäeeraldisele.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt oli seisuga 01.01.2020 mäeeraldisega seotud ehitusliiv
(aktiivne tarbevaru 699 tuh m³ ja kaevandatav varu 641 tuh m³). Maavara kaevandamise
keskmiseks aastamääraks taotletakse 46 tuh m³. Kaevandatav maavaravaru asub ülevalpool ja
allpool põhjavee taset. Maavara kavatsetakse kasutada teedeehituses ja ehituses. Katendi maht
mäeeraldise piires on 139 tuh.m3, sealhulgas mulla kogus on 88 tuh m 3. Kaevandatud maa
korrastatakse rohumaaks ja veekogumaks.
Mäenduslikud kaevandamistingimused taotletaval mäeeraldisel on rahuldavad. Kaevandamise
ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning koondamine ja kattepinnase
5(18)
koorimine. Karjääri alal I kasvab ~50% ulatuses mets ja ülejäänud ala on raiesmik, ala II on
küntud põld. Mäeeraldisel saab paljandustöid teostada buldooseri või ekskavaatoriga.
Ekskavaator tõstab kattepinnase ajutisse puistangusse või otse kallurile, millega veetakse
kattepinnas puistangusse. Kattepinnas kogutakse aunadesse ning mäetööde arenedes kasutatakse
võimalusel kaevandatud ala korrastamisel. Katendit on võimalik ajutiselt ladustada mäeeraldise
teenindusmaal ja mäeeraldisel. Katendist moodustatud vallid mäeeraldise teenindusmaa servas
minimeerivad täiendavalt müra ja tolmu levikut karjääri alalt. Katendit saab kasutada vastavalt
kaevandatud maa korrastamise projektile karjääri alade korrastamiseks või võõrandada.
Maavara kaevandamist Massiaru III liivakarjääris on võimalik teostada astangute kaupa
ekskavaatoriga. Esmalt väljatakse veepealne ja seejärel veealune maavaravaru. Korrastamise
töömahtude, mis on mõjutatud stabiliseeruvast veetasemest, aegsaks täpsustamiseks on
soovitatav veealuse maavara kaevandamist mäeeraldise alal I alustada ala lääne osast ja liikuda
itta ning alal II on soovitav alustada kaevandamist lääne piiri põhjaosast ja liikuda paralleelselt
piiriga kaevandades itta. Veepealset maavara kaevandades seisab ekskavaator karjääri külje
ääres, ammutab materjali ja tõstab selle kallurauto kasti. Veealune materjal tõstetakse esmalt
vallidesse ja jäetakse nõrguma. Pärast vee väljanõrgumist võib alustada materjali laadimist
ekskavaatoriga või rataslaaduriga kallurauto kasti. Vastavalt nõudlusele turustatakse
kaevandatud maavara kas looduslikul (töötlemata) või töödeldud (sõelutuna) kujul. Kallur
transpordib seega materjali edasi kas otse tarbijani või siis tõstetakse kaevis esmalt ekskavaatori
abil sõelumisseadme kolusse. Juhul kui on vajalik materjali töödelda, siis peale sõelumist
moodustatakse materjali puistangud ning sealt edasi transporditakse see tarbijani. Maavara
väljaveoks kasutatakse olemasolevaid veoteid. Toodangu laadimisel saab kasutada ekskavaatorit
või rataslaadurit.
Kaevetöödeks koostatakse kaevandamise projekt, täpsem kaevetööde kava kantakse kaevetööde
plaanile. Karjääriala hilisemal korrastamisel tuleb nõlvad tasandada. Kaevandatud ala on
võimalik hiljem kasutada rohumaana ja veekogu maana.
2.1 Tegevusega kaasnevad tegurid
2.1.1 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust ettevõtte tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei
kaasne.
2.1.2 Jäätmeteke
Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki ning prügi ladustamine karjäärialale on keelatud.
Karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida
kütuse- ja õlilekkeid. Juhul, kui ikkagi tekib olukord, kus naftaproduktid on masinatest
lekkinud, kohustub kaevandaja viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu
on karjääris ette nähtud. Katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale ning kasutatakse
hilisemal maa-ala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Seega võib
karjääris tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid olmejäätmeid, mille nõuetekohasel
käitlemisel keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata.
6(18)
2.1.3 Vesi ja pinnas
Maavara kaevandamine toimub nii üleval- ja allpool põhjavee taset paikneva maavara osas
põhjavee taset alandamata. Ka põhjaveetaset alandamata väljatava maavaramahu arvelt veetase
karjäärialal siiski mõnevõrra alaneb. Veetaseme alanemise ulatus sõltub kaevandatava materjali
ning sellest välja nõrguva vee kogusest, sademetest, aurumisest, läbi külgmiste karjääriseinade
ja -põhja filtreeruvast veest jm teguritest. Kaevandatud materjalist nõrguva vee kogus sõltub aga
eelkõige kaevandatava liiva poorsusest (näitab maksimaalset veekogust settes/kivimis veega
küllastatuse korral) ning veeannist (kivimist/settest raskusjõu mõjul väljavoolava vee kogus),
aga ka klimaatilistest tingimustest, näiteks aurumisest . Karjääri täpne mõju põhja- ja
pinnaveerežiimile ei ole teada. Keskkonnaametil puuduvad ka andmed karjääri lähiala salv- ja
puurkaevude kohta.
2.1.4 Õhu saastatus
Liiva kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara
ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste
eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,
kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil
kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti
raskeveokid ehk kallurid) ratastelt ning lahtistelt koormatelt.
Maavara kaevandamisel ja veol eralduvad õhku töötavate masinate heitgaasid. Need hajuvad
õhus ja nendes esinevate saastekomponentide sisaldus ei ületa lubatud piirväärtusi.
Peenosakeste ehk tolmu tekitajateks karjääris on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka
müra. Kaevandamismasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike
(kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50–100 m
kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata
kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele.
Majapidamised paiknevad karjäärist ebasoodsas suunas, st valdavate tuulte osas allatuult.
Tahkete osakeste leviku ulatus ei ole planeeritava karjääri puhul täpselt teada ja vajab
täpsustamist.
2.1.5 Müra
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, laadur, kallurauto). Samuti põhjustab
müra valmistoodangu väljavedu selleks kasutatavate teede lähiümbruses.
Transpordimasinal on müratase normeeritud. Kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja
suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB.
Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Avamaal alaneb müratase
arvutuslikult 100 m kaugusel müraallikast 16 dB, 200 m kaugusel 20 dB ja 300 m kaugusel 23
dB võrra. Karjääris liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena
ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra.
7(18)
Tegelik müra levik Massiaru külas ei ole teada. Erinevalt Massiaru II liivakarjäärist paikneb
Massiaru III karjäär külale lähemal, majapidamise ja karjääri vahel puudub müra levikut
vähendav metsavöönd, majapidamised paiknevad karjäärist ebasoodsas suunas, st valdavate
tuulte osas allatuult.
2.1.6 Vibratsioon
Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist
ega hüdrovasaraid.
2.1.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest
Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle
vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide
likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks
ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks
ettenähtud kohtades.
3. Kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku
alade kirjeldus
Põhja-Liivimaa linnuala[1]
Massiaru III liivkarjääri mäeeraldis piirneb Põhja-Liivimaa linnualaga, mille kaitse-eesmärk on
järgmiste liikide elupaikade kaitsmine: suur-laukhani (Anser albifrons), väike-laukhani (Anser
erythropus), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas
(Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-
toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik
(Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos
minor), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), järvekaur (Gavia arctica), värbkakk (Glaucidium
passerinum), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius
collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis
apivorus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus
canus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix ), metsis
(Tetrao urogallus ), mudatilder (Tringa glareola ), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja
(Vanellus vanellus);
Natura 2000 võrgustiku Põhja-Liivimaa linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liikidest, kelle
Keskkonnaregistrisse kantud elupaigad on mäeeraldise lähistel: umbes 700 m kaugusel I
kategooria kaitsealune Ciconia nigra (must-toonekurg), II kategooria kaitsealustest liikidest
600 m kaugusel Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn) ja umbes 660 m kaugusel Picoides
tridactylus (laanerähn), umbes 1 km kaugusel Glaucidium passerinum (värbkakk) ja, III
kategooria kaitse all olevatest liikidest umbes 270 m kaugusel olev Strix uralensis (händkakk),
Tetrastes bonasia (laanepüü) ja 480 m kaugusel Picus canus (hallpea-rähn).
Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava [2] kohaselt on must-toonekurg väga suure
areaaliga linnuliik, kuid tema seisund on soodne vaid vähestes areaali osades. Eesti asub areaali
8(18)
loodeserval ning siin ja lähemates riikides on must-toonekure seisund ebasoodne. Liigi arvukus
on Eestis praegu madalseisus (60–90 paari) ja populatsiooni produktiivsus on kesine. Must-
toonekured pesitsevad vanas häirimatus metsas, toituvad pesast kaugel (kuni 40 km), eelistades
looduslikke vooluveekogusid ja rändavad Aafrikasse talvituma. Seega on kõik need aspektid
(pesapaikade, rändepeatuspaikade, talvitusalade ja toitumisalade kvaliteet) liigi soodsa seisundi
saavutamisel olulised ja vajavad ühtmoodi tähelepanu. Must-toonekurg on Eestis pesapaiga
suhtes väga valiv. Keskmine metsasus 3 km raadiuses pesast. Must-toonekured eelistavad
inimtegevusest kaugel asuvaid puistuid. Uuringu tulemustest järeldus, et must-toonekurge
ohustab pesitsemiseks sobivate vanade puistute killustumine.
Toitumispaikade arv ja kvaliteet on ellujäämuse ja sigivuse seisukohalt määrava tähtsusega.
Kaitse tegevuskava kohaselt peetakse toitumisalade halvenenud kvaliteeti peetakse Eesti must-
toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks põhiliseks põhjuseks (Rosenvald ja
Lõhmus 2003). Raadio- ja satelliit-telemeetriliste uuringute andmetel võivad vanalinnud käia
toitumas isegi kuni 25–40 km kaugusel poegadega pesadest.
Võrreldes 30 aasta taguse ajaga on must-toonekure leiukohtade arv Eestis vähenenud ligi kolm
korda, ning leiuruute on varasemaga võrreldes juurde tulnud vaid Saaremaale. Liigi levikut ja
arvukust Eestis mõjutavad kordades intensiivsemaks muutunud metsade majandamine,
vooluveekogude paisutamine, karjääride rajamine jms.
Must-toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate
toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Lisaks must-toonekurele elab
talle pesitsuspaigaks sobivates vanades metsades veel kuni 400 ohustatud liiki. Seega toimib
must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina (Must-toonekure kaitse tegevuskava).
Valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos) on väikesearvuline haudelind, kes on Eesti punase
nimestiku järgi ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja
ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eelistab vanemaid lehtpuu enamusega
puistuid. Peamised ohutegurid on metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade
vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala (Eesti looduse infosüsteem[3]).
Händkakk (Strix uralensis) on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ja arvatud
looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Händkakk pesitseb väga
mitmesugustes vanemates metsades, eelistades kuuse ülekaaluga metsi. Arvukus varieerub
Eestis erinevatel andmetel 1 300 - 2 500 paari vahel. Elupaigana eelistab händkakk lagedate
alade või raielankidega piirnevaid mosaiikseid metsi (Eesti looduse infosüsteem).
Hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus) on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ja
arvatud looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka (Eesti looduse
infosüsteem).
Laanepüü (Bonasa bonasia) on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (2012), kuid on väljaspool
kaitsealasid jahiuluk. Laanepüü pesitseb vaid terviklikes loodusmassiivides ja eelistatult
võimalikult vanades metsades, kus mitmekesine puistustruktuur pakub vajalikku varju ja ka
sobivaid toitumistingimusi. Suurimaks ohuteguriks on vanade metsade kadumine, lageraietega
9(18)
elupaikade killustumine, raietega kaasnevast servamõjust tulenev röövluse suurenemine ja
üldine metsamajandusega kaasnev puistute struktuuri muutus (Sookuninga looduskaitseala
kaitsekorralduskava 2016-2025).
Värbkakk (Glaucidium passerinum) on Eestis hajusalt levinud harv haudelind, kes on Eesti
punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja
ohustatud liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Värbkakk vajab pesitsemiseks vanu
metsi, kus leidub õõnsustega puid. Peamine ohutegur on elupaikade hävimine
metsamajandusliku tegevuse tõttu (Eesti looduse infosüsteem).
Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus) on väikesearvuline haudelind, kes on
Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel
vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Laanerähn elab
suuremates loodusmaastikulaamades. Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, kus on rohkelt
kuivanud puid, soovitavalt kuuski. Liik on levinud üle terve Eesti. Igal talvel rändab põhja poolt
Eestisse laanerähni liigikaaslasi, suurendades liigi kohapealset arvukust kaks kuni kolm korda.
Laanerähni ohustavad tegurid on metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade
vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala (Eesti looduse infosüsteem).
Suured metsamassiivid loovad võimaluse ka teiste kaitse-eesmärgiks olevate lindude
esinemiseks antud piirkonnas, täpsem ülevaade piirkonna linnustikust puudub.
Laulaste loodusala[4]
Massiaru III liivkarjääri mäeeraldis piirneb Laulaste loodusalaga, mille kaitse-eesmärk on
Natura 2000 võrgustiku I lisas nimetatud kaitstavate elupaigatüüpide jõed ja ojad (3260), vanad
loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) kaitse. Mäeeraldisega piirneval
Laulaste loodusalal on suures ulatuses inventeeritud Natura elupaigatüüp 9010* (vanad
loodusmetsad) ja nimetatud elupaigatüüp piirneb ka mäeeraldisega.
Vanade loodusmetsade elupaigatüüp esineb vähese inimmõjuga või igasuguse inimmõjuta
kooslusel. Praeguseks on pea kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides vanadele loodusmetsadele
iseloomulike omadustega puistud kadunud inimmõju tõttu. Vanad loodusmetsad on elupaigaks
paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele (mardikatele).
Elupaigatüübile iseloomulikest loomadest on välja toodud ka laanerähn, valgeselg-kirjurähn
ning väike-kirjurähn ning taimedest harilik kopsurohi. Kõik eelnimetatud liigid on inventeeritud
mäeeraldise lähistel. Vanad loodusmetsad on metsakooslus, mille veerežiim on rikkumata (st.
kuivenduskraave pole). Seda tüüpi metsades leidub nii seente, sammalde kui soontaimede
hulgas alati inimpelglikke (hemerofoobseid) liike tavaliselt rohkem kui 10 liiki. [5]
Jõgede ja ojade elupaigatüüp (Priivitsa jõgi) on mäeeraldisest ca 300 m kaugusel, lähim
inventeeritud soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüübi ala on ca 360 m kaugusel.
4. Kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda jäävate teiste kaitstavate
loodusobjektide kirjeldus
Laulaste looduskaitseala
10(18)
Laulaste looduskaitseala on loodud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade
ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitseks ning I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
jõgede ja ojade (3260), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080)
kaitseks. Mäeeraldis piirneb suures ulatuses kaitse-eesmärgiks oleva vana loodusmetsa
elupaigatüübiga.
Planeeritava Massiaru III liivakarjääri mäeeraldis piirneb Laulaste looduskaitseala Kalme
sihtkaitsevööndiga[6], mille kaitse-eesmärk on kaitstavate liikide elupaikade säilitamine,
metsakoosluse taastamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja metsaökosüsteemi arengu tagamine
loodusliku protsessina[7]. Sihtkaitsevööndis on keelatud loodusvarade kasutamine [8]. Kuigi
mäeeraldis ise ei paikne sihtkaitsevööndis, piirneb ta sellega suures ulatuses.
Kaitsealused taimeliigid:
Planeeritavast Massiaru III liivakarjäärist 340 -800 m kaugusel on III kategooria kaitsealuste
taimeliikide leiukohad: Lobaria pulmonaria (harilik kopsusamblik), Menegazzia terebrata
(harilik poorsamblik), Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik), Huperzia selago (harilik
ungrukold) ja Sphagnum wulfianum (Wulfi turbasammal), II kategooria kaitsealustest
taimeliikidest: Carex disperma (õrn tarn) ja Carex irrigua (sagristarn).
Kaitsealused linnuliigid:
Mäeeraldisest umbes 740 m kaugusele jäävad I kategooria kaitsealuse Ciconia nigra (must-
toonekurg) elupaik, II kategooria kaitsealustest liikidest 640 m kaugusel Dendrocopos leucotos
(valgeselg-kirjurähn) ja umbes 660 m kaugusel Picoides tridactylus (laanerähn), umbes 1 km
kaugusel Glaucidium passerinum (värbkakk) ja, III kategooria kaitse all olevatest liikidest
umbes 300 m kaugusel olev Strix uralensis (händkakk), Tetrastes bonasia (laanepüü), 550 m
kaugusel Picus canus (hallpea-rähn), Dryocopus martius (musträhn) ja Accipiter gentilis
(kanakull) elupaik.
Vääriselupaikadest asuvad Massiaru III liivakarjäärist 490 m kaugusel põhjapool VEP204237 ja
570 m kaugusel loode suunas VEP117001.
Massiaru hoiuala
Ligikaudu 860 meetri kaugusel mäeeraldisest asub Massiaru hoiuala [9], mis on ühtlasi Natura
2000 võrgustiku Põhja-Liivimaa linnuala. Massiaru hoiuala kaitse-eesmärk on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: herilaseviu (Pernis
apivorus), soo-loorkull (Circus pygargus), kanakull (Accipiter gentilis), väike-konnakotkas
(Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), teder (Tetrao tetrix ), rukkirääk (Crex crex),
sookurg (Grus grus), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis),
karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus
canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn
(Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).
11(18)
5. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muudele looduskaitselistele aladele
Laulaste loodusala ja Laulaste looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olev vanade loodusmetsade
elupaigatüüp on vähese inimmõjuga või inimmõjuta kooslus, seetõttu mäeeraldisega piirnevas
vanade loodusmetsade elupaigatüübis ei tohi muuta veerežiimi. Metsaelupaigatüübis leidub
palju kaitsealuseid taimi, mis on väga tundlikud veerežiimi suhtes. Samuti avaldab metsa
elustikule ja taimestikule mõju valgustingimuste muutus ning metsa tuultele avatuks
muutumisel kaasnev tuulemurd. Planeeritava tegevusega kaasnev müra võib häirida Põhja-
Liivimaa linnualal kaitse-eesmärgiks olevaid linnuliike.
Mäeeraldise lähedal (700 m kaugusel) asub must-toonekure elupaik. Must-toonekured valivad
pesitsus- ja elupaigaks vaid inimtegevusest puutumatud, minimaalselt 3 km raadiusega metsad.
Must-toonekurge ohustab pesitsemiseks sobivate vanade puistute killustumine ja karjääri
töötamisega kaasnev müra.
6. Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete
alusel
Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
7. Kumulatiivne mõju
Taotletavast alast 410 m loode poole jääb Massiaru liivakarjäär (22,07 ha, kaevandamisluba nr
L.MK/320352, loa omanik RMK) ja põhja poole ca 400 m Massiaru II liivakarjäär (82,38 ha,
taotlus menetluses, loa taotleja osaühing Eesti Killustik).
Massiaru karjääridega kaasneb ulatuslik maastiku muutus (sh mõju Pärnu maakonna ja
Häädemeeste valla rohelisele võrgustikule). Massiaru I-III karjäärid kasutavad eeldatavalt samu
väljaveoteid. Koosmõju võib eeldatavalt avalduda ka pinna- ja põhjavee, pinnase, müra ja
õhusaaste kaudu.
8. Muud keskkonnamõjud
Karjääri rajamisega kaasneb alati materjali väljavedu tellijani. Mõju teedele avaldub
liiklusintensiivsuse kasvu kaudu väljaveoks kasutatavatel teedel, mis intensiivse kaevandamise
korral ja kumulatiivselt koos teiste karjääridega võib ületada teede koormustaluvust. Taotluse
järgi kasutatakse maavara väljaveoks olemasolevaid veoteid. MTÜ Massiaru Külade Ühendus
on muuhulgas välja toonud, et Kabli-Massiaru kõrvalmaantee ja Laikssaare-Massiaru-Teaste tee
on piirkonna elanikele eluliselt tähtsad, sest need on teed, mille kaudu pääsevad piirkonna
elanikud küladest välja. Massiaru II KMH aruandes on analüüsitud väljaveoteede teemat ning
on leitud, et Kabli-Massiaru tee väljaveoteena on piirkonna teedest kõige ebasobivam.
9. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala asub suures ulatuses Natura 2000 võrgustiku Põhja-
Liivimaa linnualaga ja Laulaste loodusalaga piirneval alal, mistõttu teadaoleva informatsiooni
baasil ei ole võimalik mõju Natura alale välistada. Vajalik on põhjalikumalt hinnata kavandatud
12(18)
liivakarjääri avamise ja töötamisega seotud mõjusid Natura 2000 Põhja-Liivimaa linnuala ja
Laulaste loodusala kaitse-eesmärkidele ning arvestada koosmõjuga Massiaru I ja Massiaru II
liivakarjääridega.
Uue karjääri rajamisega kaasneb rohelise võrgustiku pindala vähenemine ja häiring rohelise
võrgustiku looduslikule seisundile eeldatavalt müra, tolmu, veerežiimi muutuste kaudu.
Rohelisele võrgustikule avalduv mõju ulatus ei ole teada. Vajalik on seada rohelise võrgustiku
toimimise tagamiseks asjakohaseid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.
Põhjaveetase alaneb mõnevõrra väljatava maavaramahu arvelt veetase karjäärialal. Veetaseme
alanemise ulatus sõltub kaevandatava materjali ning sellest välja nõrguva vee kogusest,
sademetest, aurumisest, läbi külgmiste karjääriseinade ja -põhja filtreeruvast veest jm teguritest.
Karjääri täpne mõju põhja- ja pinnaveerežiimile ei ole teada. Keskkonnaametil puuduvad ka
andmed karjääri lähiala salv- ja puurkaevude kohta.
Valdav osa majapidamisi paiknevad karjäärist ebasoodsas suunas, st valdavate tuulte osas
allatuult. Tahkete osakeste leviku ulatus ei ole planeeritava karjääri puhul täpselt teada ja vajab
täiendavat analüüsimist. Samal põhjusel vajab selgitamist ka müra levik.
Massiaru karjääridega kaasneb ulatuslik maastiku muutus, Massiaru karjäärid kasutavad ka
samu väljaveoteid. Koosmõju võib eeldatavalt avalduda ka pinna- ja põhjavee, pinnase, müra ja
õhusaaste kaudu. Eeldatava koosmõju ulatus ei ole täpsemalt teada.
Karjääri rajamisega kaasnevad ka materjali väljaveoga seotud mõjud (müra, liiklusintensiivsuse
kasv, teede seisukorra võimalik halvenemine, kumulatiivsus). Puudub teave, millised teed on
sobilikud materjali väljaveoks ning milliseid leevendusmeetmeid tuleks rakendada.
Piiriülest mõju ette näha ei ole.
10. Eelhinnangu järeldus
- eelhindamise tulemusel ei ole välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Põhja-
Liivimaa linnuala ja Laulaste loodusala kaitse-eesmärkidele. KMH käigus tuleb läbi viia Natura
asjakohane hindamine;
- ei ole teada mõju piirkonna veerežiimile ja mõjuala majapidamiste veevarustusele;
- ei ole teada müra leviku ulatus Massiaru külale
- ei ole teada tahkete osakeste leviku ulatus Massiaru külale
- ei ole teada mõju ulatus Pärnu maakonna ja Häädemeeste valla rohelisele võrgustikule
- ei ole teada kumulatiivne mõju seoses Massiaru liivakarjääri ja taotletava Massiaru II
liivakarjääriga
- ei ole teada materjali väljaveoga seotud mõjude ulatus.
Lähtudes eelnevast, on KMH vajalik eelnimetatud eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude
13(18)
väljaselgitamiseks.
KMH korraldus: KeHJS § 8 lg-te 1 ja 2 järgi kannab KMH-ga seotud kulud VALICECAR OÜ.
KeHJS § 13 kohaselt tuleb VALICECAR OÜ koostada koostöös juhteksperdi või
eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm ning esitada see Keskkonnaametile
menetlemiseks. KMH programm on aluseks kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel
ja KMH aruande koostamisel. Litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiab
Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: https://envir.ee/media/1315/download. KMH programmi
koostamisel tuleb arvestada KeHJS § 18 lg-ga 7, mille kohaselt, kui arendaja ei ole 18 kuu
jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse
kontrollimiseks (eelnevalt tuleb läbida otsustaja poolne nõuetele vastavuse kontroll,
asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine ning avalikustamine), jätab otsustaja KMH
algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale.
KeHJS § 11 lg 11 kohaselt kaevandamisloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande
nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni.
II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis 25.10.2021 kirjaga nr DM-110955-16 KeHJS § 11 lõike 22 ja
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 2 alusel ettevõttele VALICECAR OÜ,
Häädemeeste Vallavalitsusele ja Põllumajandus- ja toiduametile käesoleva eelhinnangu ja KMH
algatamise otsuse eelnõu tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks kahe nädala
jooksul.
Keskkonnaametile esitas arvamuse Põllumajandus- ja toiduamet 03.11.2021 kirjaga nr 6.2-
1/10181-1 (registreeritud 03.11.2021 Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS nr DM-110955-17)
ja VALICECAR OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa (Reinmaa &
Partnerid Advokaadibüroo) 05.11.2021 kirjaga (registreeritud 08.11.2021 Keskkonnaameti
süsteemis KOTKAS nr DM-110955-19).
Keskkonnaameti selgitused ja seisukohad:
2.1 VALICECAR OÜ 05.11.2021 kiri
VALICECAR OÜ leiab, et Keskkonnaametil tuleks uuesti hinnata keskkonnamõju hindamise
algatamise vajadus VALICECAR OÜ Massiaru III liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa
taotlusele ning otsustada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine.
Selgituseks, et ettevõttele esitatav KMH eelhinnang ei ole HMS § 51 kohane haldusakt vaid
menetlustoiming. HMS § 5 lg 1 kohaselt menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse
üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole
sätestatud teisiti.
Keskkonnaameti poolt koostatud KMH eelhinnang on koostatud lähtuvalt KeHJS § 6 1 ja
eelhinnangu täpsustatud sisu nõuetest mis on kehtestatud KeHJS § 61 lg 5 alusel
14(18)
Keskkonnaministri poolt antud määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud kaevandamisloa taotlust ja
Keskkonnaregistri infot. Massiaru II karjääri (mis asub ca 400 m põhja pool taotletavast alast)
kohta koostatud KMH hinnangut ja selle tulemusi ei saanud antud eelhinnangu andmisel otseselt
kasutada, sest karjääri ning selle mõjuala keskkonnatingimused on teistsugused (sh karjäär asub
võrreldes Massiaru II karjääriga oluliselt ebasoodsamas asukohas). Samuti ei saa otseselt
määrata mõju Natura 2000 aladele kuna Laulaste loodusala ja Põhja-Liivimaa linnuala on
eraldatud Massiaru II liivakarjäärist Kabli-Massiaru kõrvalmaanteega, mis on nagu puhvriks.
Massiaru III taotletav karjäär aga piirneb vahetult Natura 2000 aladega ja mõjutaks neid
otseselt. Keskkonnaamet peab andma hinnangu juhtumipõhiselt, so andma konkreetsel juhul
hinnangu tuginedes konkreetse tegevusega seotud asjaoludele.
Antud KMH eelhinnangus on põhirõhk suunatud Natura 2000 eelhinnangule ja alade
iseloomustusele, sest kavandatud kaevandustegevus vahetult piirneval alal ei ole seotud nende
kaitse-eesmärkidega ja võib neid mõjutada. Sellest tulenevalt on Natura hindamise eesmärk
hinnata kavandatava tegevuse mõju alade kaitse-eesmärkidele. Hindamise tulemusel peab olema
võimalik järeldada, et kas tegevus ei ohusta alade terviklikkust. Alade terviklikkus on tagatud,
kui aladel säilivad need elupaigad ja liikide populatsioonid, mille kaitseks ala on määratud ehk
see on selgelt seotud ökoloogilise terviklikkusega ja ökoloogiliste funktsioonide toimimisega.
Iga üksiku kaitse-eesmärgiks oleva liigi isendi hävimine või surm ei pruugi olla ala kaitse-
eesmärkidest lähtudes oluline ega tähendada, et ala terviklikkus on ohus. Kui aga kavandav
tegevus avaldab mõju kaitse-eesmärkide säilimisele või saavutamisele, siis mõjutab see
paratamatult ebasoodsalt ala terviklikkust.
Eeltoodut arvesse võttes ei ole Massiaru III mäeeraldisel kavandatava kaevandamistegevuse
võimalik mõju Põhja-Liivimaa linnuala ja Laulaste loodusalale teada ning negatiivne mõju ei
ole olemasoleva info põhjal välistatud. Vastavalt Euroopa Ühenduste Nõukogu 21.04.1992
direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta preambulale tuleb asjakohane hinnang anda iga kava või programmi kohta, mis
tõenäoliselt oluliselt mõjutab juba määratud ala kaitse-eesmärke. Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu 30.11.2009 DIREKTIIV 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohtaartikkel 3 p 2
b näeb ette nii kaitseala sees kui ka sellest väljaspool asuvate linnustiku elupaikade hooldus ja
hoidmine vastavalt nende ökoloogilistele vajadustele.
Vastavalt Riigikogus 22.02.2005 vastu võetud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 punktile 2 on keskkonnamõju hindamine
kohustuslik, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal
välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud
ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Kavandatud kaevandamine ei ole seotud kaitsealade kaitsekorraldusega ega selleks otseselt
vajalik. Eeltoodud põhjal ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega ei kaasne olulist
ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Seega on Keskkonnaamet
endiselt seisukohal, et tuleb jätkata Natura asjakohase hindamisega ja algatada KMH.
15(18)
2.2 Põllumajandus- ja toiduamet 03.11.2021 kiri nr 6.2-1/10181-1
Karjääriala idapoolne lahustükk (karjääri ala II) asub peaaegu täielikult Keskuse (Massiaru)
(MS 6115180030100 kood 001) maaparandusehitisel. Kavandatavat karjääri ala läbivad
kollektorid, milledest sõltub veerežiim väljaspool karjääri ala asuvatel maaparandusehitise
osadel. Karjääri lahustükkide vahel kulgeb maaparandusehitise eesvool. Eesvoolu
veekaitsevööndiga uuringuruumil kattumist ei ole. Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub
eelhinnangu järeldusega, et KMH on vajalik eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude
väljaselgitamiseks. PTA ei esita märkusi või vastuväiteid Massiaru liivamaardla Massiaru III
liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele KMH algatamise otsuse eelnõu
kohta.
Keskkonnaamet nõustub Põllumajandus- ja toiduamet seisukohtadega ning arvestab nendega
KMH menetluses.
III. OTSUS
Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 3 lg-le 1, §-le 31, § 6 lg 2 p-le 2, § 9 lg-le 1, § 11 lg-tele 2, 4 ja 11, § 12 lg-le 1, § 18
lg-le 7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 p-le 4 ja § 15
p-le 8, ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230
„Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Ringmajanduse
osakonna põhimäärus“ punktile 1.1.5. ja Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr
1-1/20/232 “Keskkonnaameti teabehalduse kord” punktile 4.3 ning käesolevas eelhinnangus
esitatud kaalutlustele, otsustan:
1. Algatada keskkonnamõju hindamine VALICECAR OÜ Massiaru III liivakarjääri
mäeeraldise kaevandamisloa taotlusele.
2. KMH käigus tuleb hinnata eelhinnangus nimetatud mõjusid, mille hulka kuulub ka
Natura asjakohase hindamise läbiviimine.
3. Keskkonnauuringutest tuleb teostada karjääri mõjuala majapidamiste salv-ja
puurkaevude inventuur, müra ja tahkete osakeste modelleerimine. Täiendavate
keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada keskkonnamõju hindamise
programmi koostamise käigus.
4. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta.
5. Eeldatav kumulatiivne mõju, mõju ulatus ning olulisus tuleb selgitada välja KMH
käigus.
6. Ettevõttel VALICECAR OÜ Eesti esitada KMH programm Keskkonnaametile
nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva KMH
algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 25.08.2020 esitatud
kaevandamisloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle VALICECAR OÜ.
7. Massiaru III liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse menetlus peatub
kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude
ilmnemiseni.
16(18)
8. KMH-ga seotud kulud kannab VALICECAR OÜ.
Keskkonnaamet teavitab VALICECAR OÜ Massiaru III liivakarjääri mäeeraldise
kaevandamisloa taotluse KMH algatamisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
[1] Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri“ p 1 ap 44
[2] Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105 „Must-
toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava“
[3] Eesti looduse infosüsteem (EELIS) www.eelis.ee
[4] Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri“ p 2 ap 188
[5] Jaanus Paali 2007 a „Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat“
17(18)
[6] Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrus nr 319 „Laulaste looduskaitseala kaitse alla võtmine
ja kaitse-eeskiri“ (KE) § 8 lg 2 p 2
[7] KE § 9
[8] KE § 11 p 2
[9] Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu
maakonnas“ § 1 lg 1 p 15
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Rahe
peaspetsialist juhataja ülesannetes
maapõuebüroo
Teadmiseks: Häädemeeste Vallavalitsus, Põllumajandus- ja Toiduamet
Aare Mark
[email protected]
Kadri Hänni 527 7419
[email protected]
Toomas Kalda 510 7975
[email protected]
18(18)
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Teave on leitav maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjast.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate Teave on leitav maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjast.
keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Teave on leitav maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjast.
olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Teave on leitav maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjast.
7. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Digitaalselt allkirjastatud Massiaru III seletuskiri ja graafilised lisad Lisa 15: Massiaru_III_liivakarjaari_kaevandamisloa_taotlus.asice
Mäebüroo Nord OÜ kooskõlastuse taotlus Põllumajandusametile Lisa 16: Lisa_6_Maeburoo_Nord_OU_kooskolastuse_taotlus_PMAle.bdoc
Põllumajandusameti kooskõlastus Lisa 17: Tekstilisa_3_Pollumajandusameti_kooskolastus_30.01.2019.bdoc
10/10