16.06.2022 kontrolliakt nr 12.2-4/4 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta
Aktsiaselts Väätsa Prügila
Kontrollimise alus: Rahandusministeeriumi 15.10.2021 kiri nr 12.2-4/58-1
Kontrolliobjekti nimetus: Aktsiaselts Väätsa Prügila
Kontrolliobjekti registrikood: 10672746
Hankija õiguslik vorm: eraõiguslik juriidiline isik
Kontrolliobjekti juhi nimi juhatuse liige Alvar Jullinen,
ja ametinimetus: alates 20.12.2021 juhatuse liige Kulno Klein
Kontrollitav ajavahemik: 01.01.2020 – 31.12.2020
1. Kontrollimise eesmärk ja ulatus
1.1. Kontrollimisele kuulus Aktsiaselts Väätsa Prügila (edaspidi ka: hankija või AS Väätsa
Prügila) riigihangete korraldamisel riigihangete seaduses (edaspidi: RHS) sätestatud nõuetest
kinnipidamine ajavahemikul 01.01.2020 - 31.12.2020.
1.2. Kontrollimise eesmärgiks oli muu hulgas tuvastada, kas hankija on korraldanud nõutavad
riigihanke menetlused; järginud riigihanke menetluste läbiviimisel RHS-i nõudeid; järginud
riigihanke osadeks jaotamise korral riigihanke osadeks jaotamise korda; sõlminud ja muutnud
hankelepinguid nõuetekohaselt; järginud RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtteid.
1.3. Järelevalvemenetluses kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust. Rahandusministeeriumi
poolt läbiviidav järelevalvemenetlus ei hõlma hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimist ega
tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamist (RHS § 203 lg 3).
1.4. Rahandusministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja
rikkumiste ärahoidmiseks. Soovitused ja juhised võivad sisalduda järelevalvemenetlust
lõpetavas dokumendis või need esitatakse eraldi (RHS § 210).
1.5. Kontrollitaval ajavahemikul on Aktsiaselts Väätsa Prügila elektroonilise riigihangete registri
(edaspidi ka: eRHR) kaudu korraldanud 2 riigihanget: Väätsa prügila IV ladestusala biogaasi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee /
registrikood 70000272
kogumissüsteemi ehitustööd (viitenumber 221783) ja Väätsa Prügila IV ladestusala biogaasi
kogumisüsteemi ehitustööd (viitenumber 219709).
1.6. Aktsiaseltsil Väätsa Prügila puudus 2020. aastal hankekord, seega ei saanud hankija
hankekorrast lähtuda riigihangete korraldamisel.
1.7. Majandustehingute tegemisel on kontrollitud RHS-s sätestatud korrast kinnipidamist 2020.
aasta raamatupidamise andmete, hankija poolt edastatud dokumentide ja selgituste alusel.
1.8. Hankija poolt järelevalvemenetluses Rahandusministeeriumile kontrollimiseks esitatud
raamatupidamise väljavõttest nähtuvalt oli hankija 2020. aastal soetatud asjade, tellitud
teenuste ja ehitustööde rahaline kogumaht 993 938,49 eurot.
1.9. Käesolevas dokumendis esitatud soetuste maksumused on märgitud ilma käibemaksuta.
1.10. Hankija struktuuris puudub hankespetsialisti ametikoht. Riigihangete läbiviimisega tegeles
2020. aastal käsunduslepingu alusel M. Jaago.
1.11. Kontrollvisiit toimus 28.02.2022 videokonverentsina Zoom rakenduse vahendusel.
Kontrolliakti projekt edastati hankijale tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks 29.05.2022
kirjaga nr 12.2-4/6-1. Hankija kontrolliakti projektile vastuväiteid ja märkusi ei esitanud.
2. Kokkuvõte järelevalvemenetluse tulemustest
2.1 Aktsiaselts Väätsa Prügila on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses, kuna ta
täidab avalikes huvides vähemalt üht ülesannet, millel puudub tööstuslik või äriline iseloom.
Rahandusministeerium tuvastas järelevalvemenetluses, et Paide Linnavolikogu ja Järva
Vallavolikogu otsustega on Aktsiaseltsile Väätsa Prügila antud õigus nimetatud omavalitsustes
ainsa jäätmekäitluskohana tegutsemiseks ilma konkursita.
2.2 Aktsiaseltsil Väätsa Prügila puudus 2020. aastal hankekord ja hankeplaan.
2.3 Hankija tegevuses tuvastati puudusi nõuetekohaste riigihangete korraldamata jätmisega:
a) raamatupidamise teenus, võrguteenuse- ja elektrienergia, jäätmete käitlemise teenus,
Väätsa prügila nõrgveepuhasti hooldusteenus, prügikompaktori liisimine -
korraldamata (avatud) hankemenetlus;
b) pakendijäätmete sorteerimisteenus - korraldamata lihthange;
c) kemikaalide, sõidukikütuse, Scania veoautode remondi- ja hooldusteenus –
korraldamata (avatud) hankemenetlus.
2.4 Lisaks on Aktsiaseltsile Väätsa Prügila tehtud tähelepanekud ja antud soovitusi seoses
võrreldavate pakkumuste võtmata jätmisega alla lihthanke piirmäära riigihangetes, tähtajatute
lepingute sõlmimisega, lepingute tagasiulatuva sõlmimisega ja segalepingute sõlmimise
regulatsiooniga.
3. Hankijaks määratlemine
Aktsiaselts Väätsa Prügila ei nõustu enda hankijaks määratlemisega RHS § 5 lg 2 p 5
tähenduses. 14.07.2021 ja 27.10.2021 Rahandusministeeriumile kirjalikult edastatud selgituste
kohaselt ei ole Aktsiaselts Väätsa Prügila asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena
ülesannet avalikes huvides ega faktiliselt täida selliseid ülesanded, järelikult ei ole täidetud
RHS § 5 lg 2 p 5 kohaldamise eeldus.
2 (27)
Hankija on kokkuvõtlikult selgitanud järgmist: Aktsiaselts Väätsa Prügila 2020. aasta
majandusaasta aruande kohaselt on Aktsiaselts Väätsa Prügila põhitegevuseks jäätmete
kogumine, käitlemine ja taaskasutatavate jäätmete müük. Sellest tulenevalt tegeleb Aktsiaselts
Väätsa Prügila jäätmekäitluskeskuse haldamise, jäätmete vastuvõtu, taaskasutuse, käitlemise,
ladestamise ja transporditeenuste osutamisega. Aktsiaselts Väätsa Prügila müügitulu kujuneb
tavajäätmete kõrvaldamisest ja kompostimisest ning taaskäideldavate jäätmete kogumisest.
Aktsiaselts Väätsa Prügila ei ole sõlminud ühtegi lepingut jäätmekäitluskoha või jäätmete
töötlemise teenuse osutamiseks kohaliku omavalitsusega ega vastava ülesande üleandmiseks.
Samuti ei ole Aktsiaselts Väätsa Prügila sõlminud ka ühtegi muud (haldus)lepingut avalike
ülesannete täitmiseks. Aktsiaselts Väätsa Prügila on Paide Linnavolikogu 20.06.2019 otsuses
nr 95 ja Järva Vallavolikogu 30.08.2019 otsuses nr 61 määratud jäätmete käitluskohaks.
Aktsiaselts Väätsa Prügila seisukoht on, et nimetatud otsusega ei ole Aktsiaseltsiga Väätsa
Prügila jäätmete kõrvaldamise ega taaskasutamise (töötlemise) ülesande täitmiseks lepingut
sõlmitud ega jäätmete töötlemise ülesannet üle antud. Samuti ei näe ka Paide linnas ja Järva
vallas korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumentide
tingimused ette Aktsiaseltsi Väätsa Prügila jäätmekäitluskohana. Aktsiaselts Väätsa Prügila
tegutseb konkurentsiolukorras ning konkureerib teiste jäätmekäitluskohtadega (eelkõige
Paikre prügila). Seda on väitnud ka Konkurentsiamet. Lisaks on Aktsiaselts Väätsa Prügila
kaks aktsionäri kolmest otsustanud oma aktsiad võõrandada ning enampakkumisel oli
Aktsiaselts Väätsa Prügila enamusosaluse vastu oluline huvi, mis viitab samuti selgelt, et
Aktsiaselts Väätsa Prügila on ärilise iseloomuga ettevõte. Aktsiaselts Väätsa Prügila on
hankeid eRHR-is läbi viinud võimalike teoreetiliste vaidluste vältimiseks.
Rahandusministeerium jääb oma järelevalvemenetluse alustamise kirjas1 toodud seisukoha
juurde, et Aktsiaselts Väätsa Prügila on hankija RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses.
RHS § 5 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud korda on kohustatud järgima avaliku
sektori hankija ja võrgustikusektori hankija. RHS § 5 lg 2 p 5 alusel on avaliku sektori hankija
eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena
ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt
rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või
mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud
hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised
käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud.
Tuvastamaks, kas tegemist on RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses avaliku sektori hankijaga, peab
seega kontrollima kahte kumulatiivset eeldust: (i) isiku asutamise eesmärki ning (ii)
rahastamise või juhtimise korraldust.
Esimese kriteeriumina tuleb seega hinnata, kas Aktsiaselts Väätsa Prügila täidab põhi- või
kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu.
Isik vastab RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud tunnustele ka juhul, kui avalikke huve teeniva ülesande
täitmine toimub kõrvaltegevusena ega moodusta isiku tegevustest olulist osa.2 Euroopa Kohtu
hinnangul on äriühing hankija isegi siis, kui ärilise iseloomuta avalikes huvides ülesande
täitmise osakaal äriühingu tegevuses on väga väike. Euroopa Kohus leidis, et oluline ei ole fakt,
et üldiste huvidega seotud ülesande täitmine moodustab vaid suhteliselt väikese osa isiku
tegevusest, eeldades, et ta jätkab nende ülesannete täitmist, mille täitmiseks ta on asutatud.3
1
Rahandusministeeriumi 15.10.2021 kiri nr 12.2-4/58-1.
2
M. A. Simovart, N. Parrest. § 5, kommentaar 15, lk 82. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
3
Euroopa Kohtu 15.01.1998 otsus asjas C-44/96, Mannesmann, p 25 ja 10.04.2008 otsus asjas C-393/06, Aigner,
p 47 ja seal viidatud kohtupraktika.
3 (27)
Aktsiaselts Väätsa Prügila on omavalitsustele kuuluv äriühing, mis tegutseb 2000. aastast.
2020. majandusaasta aruande kohaselt on Aktsiaselts Väätsa Prügila tegevusaladeks
tavajäätmete kogumine, ohtlike jäätmete kogumine, sorteeritud materjali taaskasutusele
võtmine ja põhitegevusalaks tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus. Aktsiaselts Väätsa Prügila
tegeleb ka jäätmekäitluskeskuse haldamise, jäätmete vastuvõtu, taaskasutuse, käitlemise,
ladestamise ja transporditeenuste osutamisega. Aktsiaseltsi Väätsa Prügila eesmärk on
seadusandlusest tulenevate keskkonnanõuete korrektne ja nõuetele vastav jäätmekäitlusteenuse
osutamine. Rahandusministeerium tuvastas, et Järva Vallavolikogu 30.08.2019 otsuse nr 61 ja
Paide Linnavolikogu 20.06.2019 otsuse nr 95 alusel määrati lähimaks nõuetele vastavaks
korraldatud jäätmekäitluse riigihankes jäätmekäitluskohaks ainsana Väätsa Prügila.
Aktsiaselts Väätsa Prügila esindaja täiendas 28.02.2022 toimunud kontrollivisiidil, et
nimetatud otsused võtsid vastu kohalikud omavalitsused, kusjuures otsuse vastuvõtmiseks ei
küsitud arvamust ega seisukohta Aktsiaseltsi käest. Aktsiaselts Väätsa Prügila ei pidanud
omavalitsuste poolt otsuse vastuvõtmiseks lisatoiminguid tegema.
Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi: KOKS) § 6 lõikest 1 on
kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada vallas või linnas jäätmehooldust. Jäätmeseaduse
(edaspidi: JäätS) § 11 lg 1 sätestab jäätmehoolduse mõiste, mille kohaselt jäätmehooldus on
jäätmekäitlus, sealhulgas selleks vajaliku jäätmerajatiste taristu rajamine ja hooldus,
järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade rajamine ja hooldus, sealhulgas
järelhooldus.
JäätS § 12 lõike 2 järgi on kohalikul omavalitsusel jäätmehoolduse arendamisel oma
haldusterritooriumil juhtiv roll. Jäätmehoolduse osutamine on kohaliku omavalitsuse
olemuslikuks ülesandeks. See puudutab omavalitsuse neid ülesandeid avaliku ruumi, heakorra,
territoriaalplaneerimise ja keskkonnakaitse korraldamisel, mida osutatakse tema
haldusterritooriumil, arvestades ainult kohalikku spetsiifikat ja olles elanikule võimalikult
lähedal.4 JäätS § 70 esimesest lausest nähtub samuti, et korraldatud jäätmeveo käigus kokku
kogutud ja jäätmekäitluskohta veetud olmejäätmete töötlemine on seadusega sätestatud kohalik
ülesanne, seega avalik ülesanne. Seega vastutavad omavalitsused lõppkokkuvõttes selle
ülesande täitmise eest.5 Tulenevalt jäätmekäitluskohaks määramisest võtab Aktsiaselts Väätsa
Prügila faktiliselt vastu Järvamaa kohalikes omavalitsustes tekkinud segaolmejäätmeid.
Järelikult võib asuda seisukohale, et Aktsiaselts Väätsa Prügila tegutseb seda ülesannet täites
avalikes huvides.
Lisaks avalikes huvides tegutsemisele on vajalik hinnata, kas täites teatud ülesannet avalikes
huvides puudub isiku tegevusel tööstuslik või äriline iseloom. Eraõiguslikku isikut ei tohiks
käsitada RHS § 5 lg 2 p 5 alusel hankijana, kui ta tegutseb tavapärastes turutingimustes, püüab
teenida kasumit ja kannab oma tegevusega seotud kahju. Avalikes huvides ülesanded, millel
puudub tööstuslik ja äriline iseloom, on esiteks ülesanded, mida ei saa täita turul kättesaadavate
teenuste või kaupadega ja teiseks ülesanded, mida avaliku huvi tõttu otsustab riik ise pakkuda
või selle üle otsustavat mõju säilitada.6
Rahandusministeeriumi hinnangul ei tegutse Aktsiaselts Väätsa Prügila tervikuna tavapärastes
turutingimustes. Turutingimustel tegutsemist tuleb analüüsida just avalikes huvides täidetavate
ülesannete puhul. Tähtsust ei oma asjaolu, kas ettevõtja tegutseb mõne muu tegevuse puhul
konkurentsiolukorras.
Konkurentsiseaduse (edaspidi ka: KonkS) § 14 kohaselt käsitatakse eri- või ainuõigusena riigi
või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ühele või mitmele ettevõtjale antud õigust, millega
4
Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Jäätmeseadus 190SE, lk 23.
5
Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 11.
6
Euroopa Kohtu 10.05.2001 otsus liidetud asjades C-223/99 jaC-260/99 Agora´ ja Excelsior, p 37
4 (27)
piiratakse nende ettevõtjate arvu, kellele on antud luba tegutseda teatavas geograafilises
piirkonnas, või mis annab ühele või mitmele ettevõtjale eeliseid, mis oluliselt mõjutavad teiste
ettevõtjate võimalusi tegutseda samas geograafilises piirkonnas. Konkurentsiamet on
varasemalt selgitanud, et KonkS määratleb riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt
ettevõtjale antud eri- või ainuõiguse selle tagajärje alusel.7 Konkurentsiameti seisukoht
ainuõiguse osas on olnud, et ainuõiguse määramine moonutaks konkurentsi, sest kui piirata
jäätmekäitluskohtade valikut ainult ühe kohaga, siis suletakse turg teistele alternatiivsetele,
tegelikult või potentsiaalselt nõuetele vastavatele ja jäätmekäitlushierarhias soovitatavatele
kohtadele.8 Konkurentsiamet on oma ettepanekus täheldanud, et osades jäätmekäitluskohtades,
kus kohalik omavalitsus on mõnda jäätmekäitlusettevõtjat ühel või teisel viisil eelistada
üritanud, on see sama omavalitsus omanud selles jäätmekäitluskohas majanduslikke huve.9
Aktsiaselts Väätsa Prügila osaleb muu hulgas pakkujana jäätmekäitlusteenuste riigihangetes
ning sõlmides pakkumuse edukaks tunnistamise korral ka vastavaid hankelepinguid. Samas ei
tegutse Aktsiaselts Väätsa Prügila tervikuna avatud konkurentsi tingimustes, kuna äriühingule
on antud ainuõigus Paide linna ja Järva valla korraldatud jäätmeveo segaolmejäätmete
jäätmekäitluskohana tegutsemiseks ilma konkursita.
Rahandusministeerium tuvastas, et Paide Linnavolikogu volitas 15.11.2018 otsusega nr 64
„Haldusülesande täitmise volitamine“ ning Järva Vallavolikogu 29.08.2019 otsusega nr 60
„Volituse andmine MTÜ-le Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus“ MTÜ-d Kesk-Eesti
Jäätmehoolduskeskus (edaspidi: MTÜ-le KEJHK)10 täitma Paide linna ja Järva valla nimel
JäätS § 67 lg-s 1 kohalikule omavalitsusele pandud ülesannet, mis hõlmab endas korraldatud
jäätmeveo teenuse tagamiseks riigihanke korraldamist ja riigihanke korraldamisega seonduvate
ülesannete täitmist.
23.05.2019 MTÜ-le KEJHK edastatud kirjas on Paide Linnavalitsus teatanud järgmist: Paide
Linnavalitsus on arutanud korraldatud jäätmeveo riigihanke läbiviimisega seonduvat ja
jõudnud seisukohale, et haldusülesande täitmiseks tuleb korraldada kahetasandiline riigihange
(esimesel riigihankel valida käitluskoht ja teisel riigihankel valida jäätmete kogumis- ja
veoettevõte, kellele antakse käitluskoht tingimusena ette). Palume läbiviidavate riigihangete
alusdokumendid enne riigihangete registris avaldamist saata tutvumiseks ja ettepanekute
tegemiseks Paide Linnavalitsusele.11
Rahandusministeeriumi andmetel kahetasandilist riigihanget ei korraldatud, vaid Paide
Linnavolikogu 20.06.2019 otsuse nr 95 kohaselt määrati lähimaks nõuetele vastavaks
jäätmekäitluskohaks Väätsa prügila. Sama otsuse eelnõu seletuskirjas on märgitud: MTÜ
KEJHK juhatus otsustas Väätsa prügila nõukogu ettepanekul oma 27.05.2019 koosolekul teha
Järvamaa omavalitsustele ettepanek määrata jäätmekäitluskoht ära volikogu otsusega.
Jäätmekäitluskoha määramise eesmärk on suurendada Väätsa prügila jäätmeturul olevat
konkurentsi. Kuna Paide linnas tegutsev Paide jäätmejaam on taaskasutatavate jäätmete
kogumiseks ja eeltöötlemata (sortimata, nõrutamata ja suurematesse veokitesse ümber
laadimata) jäätmeid seal vastu ei võeta, on Paide linnale lähim nõuetele vastav
jäätmekäitluskoht Paide linnast ligi 18. kilomeetri kaugusel asuv Väätsa prügila. Lisaks on
7
Konkurentsiameti soovitus konkurentsiolukorra parandamiseks Võru Linnavalitsusele jäätmekäitluskohtade
valikul. 31.05.2011 nr 5.1-5/11-012, lk 12. Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/juhtumid/2011/konkurentsiameti_31_05_11_soovitus_voru_li
nnavalitsusele.pdf (29.03.2022).
8
Konkurentsiameti ettepanek konkurentsiolukorra parandamiseks olmejäätmete kogumise ja veo ning käitlemise
kaubaturgudel. Konkurentsiamet 21.11.2012 nr 5.1-4/12-0010-114, lk 3. Arvutivõrgus kättesaadav:
3_konkurentsiameti_ettepanek_konkurentsiolukorra_parandamiseks_ja_j_ts_muutmiseks_2012.pdf
(05.10.2021).
9
Sealsamas, lk 4.
10
Kontrollijate täpsustus: alates 14.07.2021 on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus uus ärinimi
Mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskus.
11
Paide Linnavalitsuse 23.05.2019 kiri nr 6-5-19/1466-1.
5 (27)
selgitatud, et tulenevalt asjaolust, et Paide linn on üks Väätsa prügila omanikest, on nii läheduse
põhimõttest tulenevalt kui ka omaniku seisukohast lähtudes otstarbekas määrata Paide linna
territooriumilt kokku kogutud segaolmejäätmete ja liigiti kogutud jäätmete käitluskohaks
Väätsa prügila.
Sarnaselt Paide Linnavolikogu otsusega määras ka Järva Vallavolikogu 29.08.2019 otsusega nr
61 jäätmekäitluskohaks Väätsa prügila, arvestades samuti JäätS §-s 32 sätestatud läheduse
põhimõttega. Türi Vallavolikogu ei määranud riigihankes „Korraldatud jäätmeveo teenuse
kontsessioon Türi vallas“ (viitenumber 213438) kindlat jäätmekäitluskohta. Aktsiaselts Väätsa
Prügila selgituste kohaselt anti jäätmed üle Aktsiaselts Väätsa Prügila ja Eesti
Keskkonnateenused AS vahel 24.12.2019 sõlmitud koostöölepingu alusel.
Konkurentsiamet on oma varasemates seisukohtades jõudnud järeldusele, et JäätS ei sisalda
sätteid, mis paneksid omavalitsusele ühemõtteliselt kohustuse valida välja üks konkreetne
jäätmekäitluskoht ja teised samalaadsed kohad välistada. Kohalikul omavalitsusel on
vastavasisuline pädevus – määrata üksainus jäätmekäitluskoht, kuid siiski on raske näha sisulisi
põhjuseid, miks ühele jäätmekäitluskohale ainuõiguse andmine on avalikes huvides. Eri- või
ainuõiguse andmisel peab kohalik omavalitsus seega selgelt ära näitama, millistel põhjustel
viiks vaba konkurents ebasoovitavatele tagajärgedele ning miks toimivasse konkurentsi
sekkumine viib parema tulemuseni.12 Kui kohalik omavalitsus siiski otsustab mingil põhjusel
välja valida ühe jäätmekäitlusettevõtja, on tegemist eri-või ainuõiguse andmisega KonkS § 14
lg 1 tähenduses, kuna vastava teenuse osutamine teiste ettevõtjate poolt oleks ühemõtteliselt
välistatud.13
Rahandusministeerium peab siinkohal vajalikuks selgitada, et lisaks teenuste kontsessiooni
riigihankele nägi kuni 31.12.2013 kehtinud KonkS § 14 lg 2 ette avaliku konkursi korraldamise
võimaluse ainuõiguse andmiseks. Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse14 vastuvõtmisega säilis kohustus läbi viia avatud valikumenetlus.
Nõue kohase menetluse läbiviimiseks kontsessioonisuhete loomisel tuleneb üldnormina nii
RHS-st kui ka halduskoostöö seadusest (edaspidi: HKTS) ning seda on mitmel juhul rõhutanud
ka Riigikohus.15
Riigikohus on asunud seisukohale, et JäätS sätestab § 67 lg-s 1 erimenetluse korraldatud
jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks, mitte aga jäätmekäitluskoha määramiseks.
Jäätmekäitluskoha määramisel tuleb omavalitsusüksusel järgida JäätS §-s 32 sätestatud
läheduse põhimõtet, mille kohaselt kõrvaldatakse jäätmed ja taaskasutatakse segaolmejäätmed
nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus
on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.16 Samas otsuses on toodud, et
omavalitsusüksuse läheduspõhimõttest juhinduva kaalutlusotsuse tegemine jäätmekäitluskoha
määramisel peab haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 järgi olema kooskõlas volituse piiride,
kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning
kaaludes põhjendatud huve.
Sellele järgnevas otsuses nr 3-3-1-68-14 on Riigikohus märkinud järgmist:
„Omavalitsusüksuse või tema äriühingu meelevaldne väljavalimine teenusepakkujaks võib
12
Konkurentsiameti ettepanek konkurentsiolukorra parandamiseks olmejäätmete kogumise ja veo ning käitlemise
kaubaturgudel. 21.11.2012 nr 5.1-4/12-0010-114, lk 3.
13
Konkurentsiameti AS Veolia Keskkonnateenused 30.11.2011.a taotluse alusel alanud menetluse lõpetamine,
10.02.2012 nr 5.1-5/12-004, lk 3.
Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/juhtumid/2012/Haldusmenetluse_l
_petamine_Veolia_ja_HOL.pdf (29.04.2022).
14
RT I, 05.07.2013, 1
15
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri,
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 321 SE, lk 11.
16
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.01.2015 otsus nr 3-4-1-34-14, p 49.
6 (27)
luua talle lubamatu eelise konkurentide ees.17 Lisaks on kolleegium pidanud vajalikuks
märkida veel järgmist: „Kohaliku omavalitsuse üksusele JäätS §-ga 70 asetatud jäätmete
taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamise kohustuse täitmiseks ei piisa jäätmeveo
kontsessiooni andmisest. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab lisaks jäätmeveole
reguleerima ka enda ja jäätmete edasise töötleja vahelise õigussuhte. Kui kohaliku
omavalitsuse üksus tellib korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või
kõrvaldamise, peab ta arvestama asjakohaste õigusaktide nõuetega (iseäranis HKTS § 3 lg-ga
2, §-ga 9, § 13 lg-ga 1, § 14 lg-ga 2). Sõltuvalt asjaoludest võivad asjassepuutuvad olla ka EL-
i hankedirektiivid või EL-i aluslepingute põhimõtted. Euroopa Kohus on ka rõhutanud, et
läheduse põhimõte ei vabasta liikmesriike jäätmete kõrvaldamisel riigihankeid reguleerivate
õigusaktide järgimise kohustusest, sest riigihangete regulatsioon ei välista jäätmete
kõrvaldamist võimalikult lähedal nende tekkimise kohale.18 Kui kohaliku omavalitsuse üksus
peab jäätmete töötlemise teenuse soetamiseks korraldama riigihanke, siis ei vabasta teda sellest
kohustusest eelnevalt sõlmitud jäätmeveo leping, milles jäätmeveo sihtpunktina on kindlaks
määratud jäätmekäitluskoht. Kui riigihanke tulemusena sõlmitakse jäätmete töötlemiseks
leping isikuga, kelle kasutuses olev jäätmekäitluskoht ei ole jäätmeveo lepingus sihtpunktiks
määratud, tuleb vastuolu lahendada näiteks jäätmeveo lepingu muudatusega (kui see on
lubatav), uue jäätmeveo hankega või organiseerides jäätmete täiendava veo lõplikku
jäätmekäitluskohta. Seega oleks otstarbekam korraldada jäätmete töötlemise hange enne
jäätmeveo hanget.“19
Järelevalvemenetluse alustamisel on Aktsiaselts Väätsa Prügila Rahandusministeeriumile
27.10.2021 kirjas nr 70/10.4-1 märkinud järgmist: „Rahandusministeerium jätab tähelepanuta,
et korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu sõlminud kontsessionääri seovad riigihanke
alusdokumentide („RHAD“) tingimused (RHS § 141 lg 7 ja RHS § 120 lg 1). Riigihankes nr
213777 „Kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Paide linnas ja Järva vallas“ ei ole
aga VP-d jäätmekäitluskohaks määratud. RHAD p 4.18 kohaselt: „Kontsessionäär kohustub
vedama veopiirkonnas kogutud jäätmed sortimiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks või
kõrvaldamiseks nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tervisekaitse- ja
keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.“ Kontsessioonilepingu p 6.1.11 kohaselt on
töövõtja kohustatud „vedama kogutud jäätmed taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks nende
tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse või/ja soodsama hinnaga tervisekaitse- ja
keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.“ Järelikult – VP ei „vastuta“ ning talle ei
ole „üle antud“ kohaliku omavalitsuse avalikku ülesannet seonduvalt korraldatud jäätmeveoga
kogutud jäätmete töötlemisega“.
Lisaks on hankija järgmisel seisukohal: „Õiguslikus mõttes ei ole VP-d siduvalt
jäätmekäitluskohaks määratud ehk keeruline on kommenteerida ka omavalitsuste volikogude
otsuste õiguslikku tähendust. VP kõnealuste otsuste adressaadiks ei ole ning ei täida ka mingeid
„kohalike omavalitsuste juhiseid“. VP-l on viidatud omavalitsustega aktsionäri-aktsiaseltsi, ent
mitte lepinguline ega avaliku ülesande üleandmise suhe. Arvestades lisaks, et ka korraldatud
jäätmeveo kontsessionäär ei ole nimetatud otsuste adressaadiks ning peab lähtuma
kontsessioonilepingust ja riigihanke alusdokumentidest, on raske isegi öelda, keda (lisaks
volitatud MTÜ-le) nimetatud volikogude otsused siduda saaksid. VP osaleb
jäätmekäitluskohana turul nagu iga teinegi jäätmekäitluskoht ning konkureerib teiste
jäätmekäitluskohtadega“.
Rahandusministeerium eeltoodud seisukohtade ja väidetega ei nõustu, eelkõige sellega, et
riigihankes nr 213777 ei ole Aktsiaselts Väätsa Prügila jäätmekäitluskohaks määratud.
Tutvudes riigihanke „Kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Paide linnas ja Järva
vallas“ (viitenumber 213777) andmetega eRHRis juhime tähelepanu, et MTÜ KEJHK on
17
Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2015 otsus nr 3-3-1-68-14 p 20.
18
Euroopa Kohtu 21.01.2010 otsus asjas nr C-17/09 komisjon vs. Saksamaa, p 17.
19
Euroopa Kohtu 21.01.2010 otsus asjas nr C-17/09 komisjon vs. Saksamaa, p-d 30-31.
7 (27)
teabevahetuse teel riigihanke alusdokumentide kohta selgitusi andes kinnitanud 04.10.2019
vastuses järgmist: Paide Linnavolikogu ja Järva Vallavolikogu määrasid oma otsusega
jäätmekäitluskohaks AS Väätsa Prügila. HD punktis 4.18. ja Lisa 2 punktis 6.1.11. on vastavaks
jäätmekäitluskohaks kohalikele omavalitsustele kuuluv AS Väätsa Prügila.
Lisaks nähtub teabevahetusest, et MTÜ-le KEJHK on esitatud 03.10.2019 lisaküsimus:
Avalikest allikatest on teada, et Väätsa Prügila AS on sõlminud lepingu ettevõtte kui
majandusüksuse võõrandamiseks kolmandale isikule, kes ei ole kohalik omavalitsus või mõni
muu riiklik struktuur. Tehing on küll peatunud erinevate kohtuvaidluste taha, kuid on võimalik,
et antud hanke raames sõlmitava lepingu kehtivuse ajal saavad kohtulikud vaidlused lahenduse
ning majandusüksuse võõrandamine saab teoks. Teadupärast saab sisetehingut kasutada vaid
kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluva ettevõtte osas, seepärast palume lisada hankelepingu
projekti viide, et kui Väätsa prügila võõrandatakse, siis ei ole kontsessionääril enam kohustust
jäätmeid Väätsa prügilale üle anda.
MTÜ KEJHK vastas 08.10.2019 järgmiselt: Hankija nõustub ettepanekuga ja sõnastab
hankelepingu projekti punkti 6.1.11. järgmiselt: vedama ja üle andma veopiirkonnas kogutud
jäätmed sortimiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks tervisekaitse- ja
keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta, milleks on kohalikele omavalitsustele
kuuluvale AS Väätsa Prügila. Juhul kui AS Väätsa Prügila võõrandatakse kolmandale isikule,
kes ei ole kohalik omavalitsus, siis ei ole töövõtjal enam kohustust jäätmeid Väätsa prügilale
üle anda; Lisaks reguleerib kirjeldatud olukorda ka hankelepingu projekti punkt 17.1. Lepingus
reguleerimata juhtudel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivatest seadustest ja teistest
õigusaktidest.
Järelikult ei ole õige Aktsiaselts Väätsa Prügila väide, et riigihankes nr 213777 ei ole Väätsa
Prügila, mida haldab Aktsiaselts Väätsa Prügila, jäätmekäitluskohaks määratud. On ilmne, et
eeltoodud riigihankes on eesmärk olnud välistada mistahes jäätmete üleandmine teistele
isikutele peale kohalikele omavalitsustele kuuluva Aktsiaselts Väätsa Prügila kuni selle
võimaliku võõrandamiseni. Samuti ei saa nõustuda hankija seisukohaga, et õiguslikus mõttes
ei ole Väätsa prügilat siduvalt jäätmekäitluskohaks määratud. Paide Linnavolikogu ja Järva
Vallavolikogu otsuste puhul on tegemist haldusorgani poolt antud haldusaktide, seega
õigusaktidega. Arvestades ka asjaolu, et ettepaneku määrata jäätmekäitluskoht ära volikogu
otsusega tegi Järvamaa omavalitsustele MTÜ KEJHK juhatus Aktsiaseltsi Väätsa Prügila
nõukogu ettepanekul, siis ei saa väita, et Aktsiaselts Väätsa Prügila ei ole justkui nimetatud
otsuste adressaadiks.
Tuginedes eeltoodule leiab Rahandusministeerium, et Paide Linnavolikogu ja Järva
Vallavolikogu otsustega on Aktsiaselts Väätsa Prügila saanud ilma mistahes konkursita
ainuõiguse tegutseda ainsa jäätmekäitluskohana haldajana nimetatud omavalitsustes.
Vaatamata sellele, et hetkel on Väätsa prügila ainus sobiv jäätmekäitluskoht, välistab
ainuõiguse andmine teiste konkurentide tekkimise ja tegutsemise jäätmeturul.
Järelikult võib eelnevast lähtudes asuda seisukohale, et Aktsiaselts Väätsa Prügila täidab
vähemalt üht ülesannet avalikes huvides, millel puudub tööstuslik või äriline iseloom.
Lisaks avalikes huvides tegutsemisele peab hankija määratlemisel kontrollima ka RHS § 5 lg
2 p-s 5 nimetatud juhtimiskorralduse ja/või rahastamise eelduse täitmist.
Aktsiaselts Väätsa Prügila aktsionärideks on Paide Linnavalitsus (39%), Türi Vallavalitsus
(41%) ja Järva Vallavalitsus (20%). Aktsionäri õigusi teostavad vastavalt KOKS-le ja vastava
aktsionäri õigusaktidele omavalitsuse linna- ja vallavolikogu ning Paide Linnavalitsus, Türi
Vallavalitsus ja Järva Vallavalitsus. Kuivõrd Aktsiaselts Väätsa Prügila aktsionärid on kohaliku
omavalitsuse üksused ja seega hankijad RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses, on täidetud RHS § 5 lg 2
p-s 5 sätestatud teine kriteerium „mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või
8 (27)
järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil
kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud hankijad või mõne muu
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised käesolevas punktis nimetatud
tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud“. Aktsiaselts Väätsa Prügila möönab
Rahandusministeeriumile 14.07.2021 edastatud kirjas nr 46/10.4-1 ka ise, et eeltoodud
kontrollikriteerium on tõenäoliselt täidetud.
Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, võib asuda seisukohale, et Aktsiaselts Väätsa Prügila
on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses. Samale seisukohale, et Aktsiaselts
Väätsa Prügila on riigihankeõiguse mõttes hankija, jõudis ka Riigikontroll 2010. aasta
kontrolliaruandes „Riigihangete korraldamine valla ja linna asutatud ning osalusega
äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes“.20 Aktsiaselts Väätsa Prügila ei esitanud
selles osas Riigikontrollile vastuväiteid.
Järgnevalt on esitatud järelevalvemenetluse käigus tuvastatud rikkumised, tähelepanekud ja
soovitused.
4. Riigihangete seaduses sätestatud korrast kinnipidamise kontrollimine
4.1. Hankekord ja hankeplaan.
Hankekorra näol on tegemist internse õigusaktiga, mille reguleerimisobjektiks on seaduse tasandil
detailselt reguleerimata riigihangete menetlusreeglite kujundamine ning riigihangete hankija
organisatsiooni siseselt korraldamine.21 Sisemiste riigihankereeglite määratlemine ühes dokumendis
on oluline õigusselguse tagamiseks: korda rakendama kohustatud isikud saavad sellisel juhul
ühetaoliselt aru, millised on nende kohustused ning millistest sisemistest aktidest nende kohustused
tuleneda võivad.22
RHS § 9 lg 1 kohaselt kohustub avaliku sektori hankija kehtestama organisatsioonisisese
hankekorra, kui tema ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav
kogumaksumus ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab
500 000 eurot. Sealhulgas kohustab säte selles nimetatud piirmääradest alates hankekorda
kehtestama ka avaliku sektori kontrolli all olevat eraõiguslikku juriidilist isikut, kes vastab RHS § 5
lg 2 p-s 5 sätestatud tingimustele23.
Riigihange hõlmab endas kogu tegevust, mille tulemusena tehakse mingi soetus, st sõlmitakse
hankeleping asja soetamiseks või teenuse või ehitustöö tellimiseks, samuti tegevust
kontsessiooni andmisel või raamlepingu alusel, samuti menetlust, kus hankelepingut ei sõlmita,
kuid saadakse ideekavand (ideekonkurss). Seega on riigihankeks igasugune asjade ostmiseks,
teenuse või ehitustöö tellimiseks, ideekavandi saamiseks ja kontsessioonilepingute
sõlmimiseks korraldatav menetlus, samuti on riigihankeks selliste hankelepingute sõlmimise
menetlus erandite ning sisetehingu sätete alusel.24
Rahandusministeeriumile esitatud raamatupidamise väljavõtte kontrollimise tulemusena on
leidnud kinnitust, et hankijal 2020. aastal ostetud asjade ja tellitud teenuste kogumaksumus
20
Riigikontroll 21.04.2010 „Riigihangete korraldamine valla ja linna asutatud ning osalusega äriühingutes,
sihtasutustes ja mittetulundusühingutes. Kas ja kuidas järgivad valdade ja linnade ühingud riigihangete seadust?“,
lk 3. Aktsiaselts Väätsa Prügila oli auditis üks auditeeritavatest. Arvutivõrgus kättesaadav: Auditiaruanded
(riigikontroll.ee), (23.02.2022).
21
Härginen. K. RHS Komm, § 9 kommentaar 4, lk 115. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
22
Härginen. K. RHS Komm, § 9 kommentaar 6, lk 116. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
23
Härginen. K. RHS Komm, § 9 kommentaar 17, lk 119. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
24
Riigihangete seaduse seletuskiri. Riigihangete seadus 450 SE, lk 14.
9 (27)
ületas 80 000 euro piiri (asjad ja teenused kokku 963 482 eurot, ehitus 30 457 eurot). Järelikult
lasus hankijal kohustus kehtestada organisatsioonisisene hankekord.
Kontrollvisiidil esitatud selgituste kohaselt ei ole hankijal kehtestatud hankekorda ja
hankeplaani. Aktsiaselts Väätsa Prügila ei pea vajalikuks hankekorda ja hankeplaani
kehtestada, sest ta ei pea ennast RHS § 5 lg 2 tähenduses hankijaks. Lisaks täiendas
kontrollivisiidil Aktsiaselts Väätsa Prügila juhatuse liige Kulno Klein, et Aktsiaselts Väätsa
Prügila puhul on tegemist aktsiaseltsiga, mille tegevus tugineb äriseadustikule. Aktsiaselts
Väätsa Prügila nõukogu on kinnitanud investeeringute kava, mis täidab teatud ulatuses samasid
funktsioone nagu hankeplaan. Rahandusministeerium ei nõustu Aktsiaselts Väätsa Prügila
seisukohaga, et ta ei ole hankija RHS § 5 lg 2 p 5 mõttes. Seega lasus Aktsiaseltsil Väätsa
Prügila kohustus kehtestada 2020. aastal hankekord ja hankeplaan. Investeeringute kava saab
olla edaspidi hankeplaani koostamise ja riigihangete läbiviimise aluseks.
RHS § 9 lg 4 näeb ette hankekorras reguleeritavate elementide minimaalse loetelu, mis ei ole
ammendav, vaid võimaldab reguleerida ka muid olukordi.25 RHS § 9 lg 4 kohaselt tuleb hankekorras
sätestada muuhulgas järgmine teave:
1) riigihanke planeerimise, sealhulgas iga-aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord ning
tähtpäev;
2) riigihanke eest vastutava isiku määramine, sealhulgas hankelepingu täitmise eest vastutava isiku
määramine;
3) alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord;
4) vajaduse korral sotsiaal- ja eriteenuste, sealhulgas maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste
riigihanke piirmäära, tellimise kord, välja arvatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas;
5) vajaduse korral kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste, sealhulgas
maksumusega alla kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste piirmäära,
tellimise kord;
6) meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need
meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas
dokumendis.
Tulenevalt RHS § 9 lg-st 6 on hankekord ja hankeplaan avalikud. Pärast hankekorra kinnitamist
peab hankija selle avaldama oma veebilehel (RHS § 9 lg 7). Sama kehtib ka hankeplaani osas (RHS
§ 9 lg 8). Täiendavalt nõuab RHS § 9 lg 7, et hankija avaldaks eRHR-s oma veebilehe aadressi, et
huvitatud isikutel oleks võimalik siseneda hankija veebilehele ka eRHR-i kaudu. Hankija veebilehe
eRHR-s avaldamiseks peab hankija olema hankija andmete all täitnud lahtri „üldine veebileht“. Kui
see väli on õigesti täidetud, kuvab eRHR iga hankija avalikustatava teate koosseisus ka viite hankija
veebilehele.26
Selgitame, et nii hankekorra kui iga-aastase hankeplaani vaba ja piiranguteta elektrooniline
kättesaadavus tagab huvitatud isikute võrdse kohtlemise, hankekorralduse kontrollitavuse ja
läbipaistvuse ning olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (RHS § 3).
25
Härginen. K. RHS Komm, § 9 kommentaar 29, lk 122. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
26
Härginen. K. RHS Komm, § 9 kommentaar 61, lk 129. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
10 (27)
4.2. Raamatupidamise andmete põhjal tuvastatud rikkumised. Hankemenetluse korraldamata
jätmine
4.2.1. Raamatupidamise teenus
Järelevalvemenetluses leidis raamatupidamise väljavõtte alusel tuvastamist, et hankija on 2020.
aastal tasunud Cira OÜ-le makseid summas 33 400 eurot. Rahandusministeerium palus hankijal
esitada leping koos kõigi lisade ja muudatustega, mille alusel on makseid tehtud. Hankija esitas
kontrollijale raamatupidamisteenuse osutamise lepingu nr 008, mis on sõlmitud 02.01.2018,
ning raamatupidamise teenuse osutamise lepingu nr 008 lisa 1, mis on allkirjastatud
20.04.2020. Leping on sõlmitud tähtajatult, samuti ei ole lepingus sätestatud võimalust lepingut
pikendada. Riigihanget raamatupidamise teenuse osutamiseks ei korraldatud.
Arvestades, et raamatupidamisteenus27 on käsitletav tavateenusena RHS-i tähenduses, peab
hankija raamatupidamisteenuse tellimisel järgima RHS-is teenuse riigihanke ja teenuse
hankelepingu kohta sätestatud nõudeid. Raamatupidamise teenuse osutamise lepingu
määratlemisel tuleb lähtuda RHS § 8 lg-st 4, mille kohaselt teenuste hankelepinguga tellib
hankija kõiki teenuseid, välja arvatud lg-s 5 nimetatud ehitustööd. Seega tuleb
raamatupidamisteenuse lepingu eeldatava maksumuse määramisel lähtuda teenuste
hankelepingu eeldatava maksumuse määramise korrast.
RHS § 14 lg 2 p 1 kohaselt on riigihanke piirmäär asjade või teenuste hankelepingu, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 6. – 15. jaotises või Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XCII lisa 6. – 15. jaotises nimetatud eriteenuste
hankelepingu, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute
sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 1-64) IV lisa 6. – 15. jaotises nimetatud teenuste
kontsessioonilepingu ja ideekonkurssi korral 60 000 eurot. RHS § 23 lg 2 p-st 1 tulenevalt tuleb
hankijal riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvestada hankelepingu täitmisel
eeldatavalt makstavat kogusummat, arvestades muu hulgas tõenäolisi hankelepingu alusel
tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. RHS § 23 lg 8 kohaselt ei tohi
hankija ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut kasutada riigihanke
teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse
arvestamine on võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel
oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas riigihanke piirmääraga või rahvusvahelise
piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava
maksumuse selle meetodi alusel. RHS § 24 lg 4 p 2 kohaselt on teenuste hankelepingu eeldatava
maksumuse määramise aluseks tähtajatu hankelepingu korral või hankelepingu korral, mille
tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuse osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga.
Järelevalvemenetluses esitatud raamatupidamisteenuse osutamise lepingu 008 kohaselt pidi
hankija maksma raamatupidajale teenuse osutamise eest tasu 2 000 eurot ühes kuus. Lepingu
lisaga 1 sätestati uus teenuse osutamise igakuine tasu 2 340 eurot (2020. aastal).
Lepingu sõlmimisel eeldatav hankelepingu maksumuseks kujunes 2 000 eurot korrutatuna 48-
ga, mis moodustab 96 000 eurot. Kuna 96 000 eurot ületab riigihanke piirmäära, tuli hankijal
raamatupidamise teenuse osutamise pakkuja valimiseks korraldada riigihange RHS 2. peatükis
sätestatud korras.
Jättes riigihanke korraldamata on hankija läinud vastuollu RHS § 14 lg 2 p-ga 1, § 23 lg 2 p-ga
1 ja lg-ga 8 ning § 24 lg 2 p-ga 1.
Tähtajatute hankelepingute kohta palume vaadata kontrolliakti p 5.2.
27
Vt CPV kood 79211110-0 „Raamatupidamisteenused“.
11 (27)
4.2.2. Võrguteenus ja elektrienergia
Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõtte pinnalt leidis
tuvastamist, et hankija on 2020. aastal maksnud Eesti Energia AS-le võrguteenuse ja
elektrienergia eest summas 45 955,63 eurot. Rahandusministeerium palus hankijal esitada
leping koos kõigi lisade ja muudatustega, mille alusel on makseid tehtud. Hankija ja Eesti
Energia AS vahel on sõlmitud 29.04.2012 võrgu- ja elektrileping nr 5988900470. Lepingu
alusel osutab võrguettevõtja võrguteenust, müüja müüb elektrienergiat ning hankija tasub
võrguteenuse ja elektrienergia eest. Hankija tasub kord kuus arve alusel, mille Eesti Energia
AS väljastab hankija ja võrguettevõtja poolt fikseeritud näitude või võrguettevõtja poolt
tarbimiskohale omistatud tüüptarbimisgraafiku alusel. Leping on sõlmitud tähtajatult.
Riigihanget võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia soetamiseks pole korraldatud.
Arvestades, et soojusenergia28, nagu ka elekter29 või maagaas30, on käsitletav asjana RHS-i
tähenduses (soojus-, elektrienergia ja maagaasi ühisnimetajaks on CPV kood 09000000-3
„Naftatooted, kütused, elekter ja muud energiaallikad“), peab hankija elektrienergia ostmisel
järgima RHS-s asjade riigihanke ja asjade hankelepingu kohta sätestatud nõudeid.
Järelevalvemenetluses kontrollimiseks esitatud raamatupidamise andmetest nähtub, et hankija
on 2020. aastal tasunud võrguteenuse eest Eesti Energia AS-le, s.o (elektri) võrguettevõtjale,
kelle võrgupiirkonnas asuvad hankija hallatavad rajatised. Rahandusministeerium on ka
varasematest järelevalvemenetlustes juhtinud hankijate tähelepanu vajadusele korraldada
võrguteenuse tellimiseks lepingu eeldatavale maksumusele vastav riigihanke menetlus.31
Elektrienergia võrguteenus32 on käsitletav tavateenusena RHS tähenduses, mistõttu peab
hankija võrguteenuse tellimisel järgima RHS-s teenuse hankelepingu kohta sätestatud nõudeid.
Kui tehnilistel või ainuõigustega seotud põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe
pakkujaga ning konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust
kitsendamisest või kunstilisest põhjustest, on hankijal RHS § 49 järgi õigus korraldada
hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena.
Hankija sõlmis lepingu võrguteenuse ja elektrienergia ostmiseks 29.04.2012 ehk enne kehtiva
RHS jõustumist (01.09.2017). Eeltoodust tulenevalt tuli hankijal lepingu sõlmimisel lähtuda
2007. aastal vastu võetud RHS redaktsioonist33 .
2007. aastal vastu võetud RHS § 4 lg 6 alusel hankelepingut, millega ostetakse asju ja teenuseid,
loetakse teenuste hankelepinguks juhul, kui hankelepinguga tellitavate teenuste eeldatav
maksumus ületab ostetavate asjade eeldatava maksumuse. Muul juhul on tegemist asjade
hankelepinguga. 29.04.2012 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS §
15 lg 1 p-st 2 tulenevalt oli asjade ja teenuste hankelepingu korral riigihanke hankemenetluse
korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär 2012. aastal 40 000 eurot.
Hankija edastas järelevalvemenetluses 2020. aastal Eesti Energia AS poolt väljastatud arved.
Arvete kohaselt oli hankija elektrienergia tarbimine 2020. aastal 456,64 MWh. Elektrienergia
28
Vt. CPV kood 09320000-8 „Aur, kuum vesi jms tooted“ ja selle alaliigina CPV kood 09324000-6 „Kaugküte“
29
Vt. CPV kood 0931000-5 „Elekter“
30
Vt CPV kood 09123000-7 „Maagaas“
31
Nt. 29.07.2014 kontrolliakt nr 12.2-4/03 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Rae Vallavalitsuses;
14.11.2014 kontrolliakt nr 12.2-4/13 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Haapsalu Linnavalitsuses;
30.03.2015 kontrolliakt nr 12.2-4/17 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Kohila Vallavalitsuses;
05.07.2017 kontrolliakt nr 12.2-4/10 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta SA Haapsalu ja Läänemaa
Muuseumid; 08.04 2021 kontrolliakt nr 12.2-4/13 riigihangete teostamise kontrollimise kohta AS-is Tallinna
Sadam.
32
Vt. CPV kood 65300000-6 „Elektrijaotus- ja seonduvad teenused“ ja selle alaliigina CPV kood 65310000-9
„Elektrijaotus“
33
RT I 2007,15,76; RT I, 14.02.2012, 2.
12 (27)
keskmine hind 2012. aastal, s.o lepingu sõlmimise aastal, oli 30,7 eurot MWh.34 Eeldusel, et
hankija elektrienergia tarbimine 2012. aastal oluliselt ei erinenud 2020. aasta tarbimisest, siis
korrutades 2012. aasta keskmise hinna (30,7 eurot MWh) 2020. aasta tarbimisega (456,64
MWh), siis hankelepingu eeldatav maksumus oli selle sõlmimise ajal ligikaudu 56 075 eurot
(30,7 x 456,64 = 14 018,85/12 kuud = 1 168,24 korrutades 48-ga). See tähendab, et
hankelepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS-i kohaselt tulnuks hankijal korraldada
hankemenetlus elektrienergia soetamiseks RHS 2. peatükis sätestatud korras.
Jättes riigihanke menetluse korraldamata on hankija läinud vastuollu 2007. aastal vastu võetud
RHS § 15 lg 1 p-ga 2, § 20 lg 1 p-ga 1 ja lg-ga 6 ning § 21 lg 1 p-ga 3.
Tähtajatute hankelepingute kohta palume vaadata kontrolliakti p 5.2.
4.2.3. Jäätmete käitlemise teenus
Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõtte pinnalt leidis
tuvastamist, et hankija on tasunud 2020. aastal jäätmete käitlemiste teenuse eest AS-le
Epler&Lorenz 45 210,23 eurot. Rahandusministeerium palus hankijal esitada leping koos kõigi
lisade ja muudatustega, mille alusel on makseid tehtud. Hankija edastas jäätmete käitlemise
lepingu nr 1600 (allkirjastatud 28.12.2018). Hankija täpsustas, et teenuse hindade muutmisel
lõpetatakse lepingud ja sõlmitakse uued. Riigihanget pole hankija jäätmete käitlemise teenuse
soetamiseks korraldanud.
Järelevalvemenetluse käigus edastatud jäätmete käitlemise lepingu nr 1600 üldtingimuste p 2.1
kohaselt jäätmekäitleja osutab hankijale jäätmekäitlusteenus lepingus toodud tingimustel alates
lepingus sätestatud kuupäevast. Lepingu eritingimused näevad ette, et käitlustasu arvestatakse
teostatud tööde eest vastavalt osutatud teenust kajastavale saatekirjale ja hinnakirjale, mis on
saadaval veebilehel www.epler-lorenz.ee. Jäätmekäitleja osutab teenust järgnevate
jäätmeliikide kohta: orgaanilisi lahusteid sisaldavad värvid, lakid; ohtlikke aineid sisaldavad
trükivärvijäätmed; sünteetilised õlid; õlijäätmed; muud kütused; muud emulsioonid; ohtlikke
aineid sisaldav pakend; saastunud pühkmed, absorbendid; õlifiltrid; pidurivedelikud; ohtlike
aineid sisaldavad antifriisid; laborikemikaalid; pliiakud; NI-Cd akud; muud patareid ja akud
(Fe-Ni); nakkusohtlikud jäätmed; ohtlikke aineid sisaldavad kemikaalid; lahustid; happed;
leelised; fotokemikaalid; pestitsiidid; luminestsentslambid; muud elavhõbedat sisaldavad
jäätmed; värvid, liimid, lakid; õli ja rasv; ohtlikke aineid sisaldavad pesuained; ravimid; lisaks
transport. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt on leping sõlmitud tähtajatult.
Arvestades, et jäätmekõrvaldus- ja käitlusteenus35 on käsitletav tavateenusena RHS-i
tähenduses, peab hankija ohtlike jäätmete käitlemise tellimisel järgima RHS-is teenuse
riigihanke ja teenuse hankelepingu kohta sätestatud nõudeid. Jäätme käitlemise lepingu
määratlemisel tuleb lähtuda RHS § 8 lg-st 4, mille kohaselt teenuste hankelepinguga tellib
hankija kõiki teenuseid, välja arvatud lõikes 5 nimetatud ehitustööd.
RHS § 14 lg 2 p-st 1 tulenevalt kehtis 2018. aastal asjade ja teenuste hankelepingu korral
riigihanke piirmäär 60 000 eurot. RHS § 23 lg 2 p-st 1 tulenevalt tuleb riigihanke eeldatava
maksumuse hulka arvestada hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma,
arvestades muu hulgas hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu
uuendamist. RHS § 23 lg 8 kohaselt ei tohi hankija ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse
määramise aluse valikut kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete
eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on võimalik mitmel meetodil ja
nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas
lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab
34
https://energiatalgud.ee/Elektrienergia_hind?category=775.
35
Vt. CPV kood 90510000-5 „Jäätmekõrvaldus- ja käitlusteenused.“
13 (27)
hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel. RHS § 24 lg 4 p 2
kohaselt tuli tähtajatu asjade hankelepingu korral eeldatav kuumakse korrutada 48-ga.
2020. aastal tasus hankija AS-le Epler&Lorenz jäätmekäitlusteenuse osutamise eest 45 210,23
eurot, ühes kuus moodustab see keskmiselt 3 767,52 eurot. Kui hankelepingu eeldatav
maksumus ühes kuus korrutada 48-ga, siis lepingu maksumuseks on sellisel juhul ligikaudu
180 841 eurot. See tähendab, et RHS § 14 lg 2 p-i 1 kohaselt tulnuks hankijal korraldada
hankemenetlus RHS 2. peatükis sätestatud korras.
Jättes hankemenetluse korraldamata on hankija läinud vastuollu RHS § 14 lg 2 p-ga 1, § 23 lg
2 p-ga 1 ja lg-ga 8 ning § 24 lg 4 p-ga 2.
Tähtajatute hankelepingute kohta palume vaadata kontrolliakti p 5.2.
4.2.4. Väätsa prügila nõrgveepuhasti hooldusteenus
Järelevalvemenetluses leidis raamatupidamise väljavõtte alusel tuvastamist, et hankija on 2020.
aastal tasunud OÜ-le Mativesi makseid summas 28 996,96 eurot. Rahandusministeerium palus
hankijal esitada leping koos kõigi lisade ja muudatustega ning selgitus, mida tarniti arvete
alusel. Hankija esitas kontrollijale Väätsa prügila nõrgveepuhasti hoolduslepingu, mis on
sõlmitud 30.08.2011. Kuigi hankija selgitas, et maksete puhul on tegemist nõrgveepuhasti
hoolduse ja varuosadega, lepingu kohaselt teostab OÜ Mativesi Väätsa nõrgveepuhasti
hooldustöid peale nõrgveepuhasti vastuvõtmist hankija poolt. Leping on sõlmitud tähtajaliselt
neljaks aastaks ning pikeneb automaatselt ühe aasta võrra, kui seda ei lõpeta üks pooltest kolm
kuud enne perioodi lõppu. Sisuliselt on tegemist tähtajatu hankelepinguga. Hankelepingus ei
ole tellitavate teenuste kogumaksumust lepingu kehtivusajal fikseeritud ning tasumine toimub
arvete alusel 21 päeva jooksul. Riigihanget nõrgveepuhasti hoolduseks ei ole hankija
korraldanud.
Arvestades, et veesaastega seotud teenused36 on käsitletavad tavateenusena RHS-i tähenduses,
peab hankija nõrgveepuhasti hoolduse tellimisel järgima RHS-s teenuse riigihanke ja teenuse
hankelepingu kohta sätestatud nõudeid.
Hankija sõlmis nõrgveepuhasti hoolduslepingu 30.08.2011 ehk enne kehtiva RHS jõustumist
(01.09.2017). Eeltoodust tulenevalt tuli hankijal lepingu sõlmimisel lähtuda 2007. aastal vastu
võetud RHS redaktsioonist.37
2007. aastal vastu võetud RHS § 15 lg 1 p-st 2 tulenevalt oli asjade ja teenuste hankelepingu
korral riigihanke hankemenetluse korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär 2011. aastal
40 000 eurot. Hankija raamatupidamise andmetest nähtuvalt on hankija tasunud 2020. aasta
jooksul kahekümne arve alusel osutatud hooldusteenuste eest OÜ-le Mativesi kokku 28 996,96
eurot – ühes kuus moodustab see keskmiselt 2 416,41 eurot.
Eeltoodud arvestades ületas 30.08.2011 OÜ-ga Mativesi sõlmitud hankelepingu eeldatav
maksumus riigihanke piirmäära. Võttes aluseks 2020. aastal OÜ-le Mativesi hooldusteenuse
eest 12 kuu jooksul tasutud kogusumma (28 996,96 eurot), on ühe kuu teenustasu suuruseks
keskmiselt 2 416,41 eurot ja 48 kuu kohta kokku ca 116 000 eurot. Hankija on jätnud
hankemenetluse korraldamata.
Tähtajatute hankelepingute kohta palume vaadata kontrolliakti p 5.2.
36
Vt. CPV kood 90700000-4 „Keskkonnateenused“ ja selle alagrupi CPV kood 90733000-4 „Veesaastega
seotud teenused“.
37
RT I 2007,15,76: RT I, 06.01.2011, 20.
14 (27)
4.2.5. Prügikompaktori TANA E380eco liisimine
Järelevalvemenetluses leidis 2020. aasta raamatupidamise väljavõtte alusel tuvastamist, et
hankija on 2020. aastal tasunud AS-le SEB Liising liisingumakseid summas 30 784,20 eurot.
Rahandusministeerium palus hankijal täpsustada, millise sõiduki või asjaga on tegemist ja
millisel otstarbel seda kasutatakse ning kas selle liisimiseks on korraldatud riigihange. Hankija
selgitas kontrollijatele, et 30 784,20 eurot on 2020. aastal tasutud prügikompaktori TANA
E80eco (registreerimismärk AT1028) liisingumaksetena AS-le SEB Liising liisingulepingu nr
L19106386 alusel. Prügikompaktor on vajalik jäätmekäitlusteenuse osutamisel. Hankija
edastatud lepingust nähtub, et liisinguleping sõlmiti 13.06.2019 viieks aastaks. Riigihanke
menetlust prügikompaktori liisimiseks ei korraldatud.
Juhime tähelepanu, et prügikompaktori liisingulepingu määratlemisel tuleb lähtuda RHS § 8
lg-st 3, mille kohaselt on asjade liisimise puhul samuti tegemist asjade hankelepinguga. Seega
tuleb asjade liisinglepingu eeldatava maksumuse puhul lähtuda RHS § 24 lg-st 1.
RHS § 14 lg 1 p-st 2 tulenevalt on asjade ja teenuste hankelepingu korral riigihanke piirmäär
60 000 eurot ning 2019. aastal kehtinud rahvusvaheline piirmäär 214 000 eurot. RHS § 23 lg 2
p-st 1 tulenevalt tuleb riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestada hankelepingu täitmisel
eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel tulevikus
tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. RHS § 23 lg 8 kohaselt ei tohi hankija ühtegi
riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut kasutada riigihanke teostamiseks
kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on
võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke
eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või
ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle
meetodi alusel. RHS § 24 lg 1 p 2 kohaselt on asjade hankelepingu, mille esemeks on asjade
üürimine või liisimine, eeldatav maksumus tähtajalise lepingu korral, mille tähtaeg on pikem
kui 12 kuud, hankelepingu eeldatav kogumaksumus koos intresside ja asja eeldatava
jääkmaksumusega pärast hankelepingu tähtaja lõppemist. Sisuliselt eeldatakse, et hankija
otsustab asja hankelepingu tähtaja möödumise järel välja osta.38
Järelevalvemenetluses esitatud liisinglepingu nr L19106386 kohaselt on liisingueseme hind
235 000 eurot. Liisingueseme finantseerimise tüübiks on kapitalirent. Käesoleval ajal on
liisinguleping täitmisel ning kuna on tegemist kapitalirendiga, siis ei ole võimalik hankelepingu
eeldatavat maksumust täpselt määratleda. Tegelikud liisingumaksed kuuluvad tasumisele
vastavalt liisingulepingu alusel esitatud arvetele. Lähtudes hankija 2020. aasta
raamatupidamise andmetest ning hankija AS-le SEB Liising tasutud summast (30 780 eurot),
siis tõenäoliselt liisinglepingu eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, seega tuli
hankijal prügikompaktori liisimiseks korraldada rahvusvahelist piirmäära ületav riigihanke
menetlus.
4.3. Riigihanke õigusvastane osadeks jaotamine
RHS § 14 lg 1 p 1 kohaselt on lihthanke piirmäär asjade või teenuste hankelepingu korral
30 000 eurot. RHS § 14 lg 2 p 1 kohaselt on asjade või teenuste hankelepingu, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 6. – 15. jaotises või Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 6. – 15. jaotises nimetatud eriteenuste
hankelepingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute
sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 1-64) IV lisa 6. – 15. jaotises nimetatud eriteenuste
kontsessioonilepingu ja ideekonkursi korral 60 000 eurot. Piirmääradest sõltub, milliste
Raude. M. RHS Komm, § 24 kommentaar 7, lk 214. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
38
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
15 (27)
menetlusreeglite järgi tuleb riigihange läbi viia, ning võib sõltuda ka see, millise rangusastmega
riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid sisustada.39
Riigihanke eeldatava maksumuse hulka tuleb arvestada hankelepingu täitmisel eeldatavalt
makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus
tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist (RHS § 23 lg 2 p 1). Hankelepingu perioodi
ning hangitavate kaupade ja teenuste tehnilise kirjelduse põhinäitajaid teadmata ei ole võimalik
riigihanke eeldatavat maksumust piisavalt täpselt hinnata ja RHS §-s 14 sätestatud piirmäärade
ületamine või mitteületamise, samuti piirmääraga seotud erinõuete täitmise vajalikkuse üle
tõsikindlalt otsustada.40 Oluline on, et hankija määratud eeldatav maksumus ei oleks liiga
madal, sest see võib tingida vale hankemenetluse liigi valiku, ega liiga kõrge, sest see võib
tingida pakkumuse maksumuse põhjendamatult madalaks pidamise.41 RHS § 23 lg 3 kohaselt
peab hankija lähtuma riigihanke eeldatava maksumuse arvestamise riigihanke alustamisele
vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima
riigihanke alustamise hetkel. Mida volatiilsem on riigihanke objekti hind, seda lühemana tuleks
käsitleda ka eeldatava maksumuse tuvastamise ja riigihanke alustamise vahelist aega.42 Ühtegi
riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või kasutada riigihanke
teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse
arvestamine on RHS-is sätestatust tulenevalt võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest
vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke
või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama
riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel (RHS § 23 lg 8).
Vastavalt RHS § 24 lg 2 p-le 1 asjade või teenuste hankelepingu, mis on oma olemuselt
regulaarne või mida kavatsetakse kindla tähtaja jooksul uuendada, eeldatav maksumus on
eelnenud 12 kuu või eelmise majandus- või eelarveaasta vältel sõlmitud järjestikuste
samalaadsete hankelepingute kogumaksumus, mida on korrigeeritud, võttes võimaluse korral
arvesse ka eeldatavaid muutusi ostetavates või tellitavates kogustes või hinnas hankelepingu
kehtivuse järgmise perioodi vältel. Tulenevalt RHS § 24 lg 4 p-st 2 teenuste hankelepingu,
milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust, eeldatav maksumus on tähtajatu
hankelepingu korral või hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuse
osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga. Relevantsete menetlusreeglite valikul omab
õiguslikku tähendust riigihanke menetluse „välja kuulutamise“ aeg – s.t akuutsed
menetlusreeglid määratakse kindlaks riigihanke menetlust alustava hanketeate edastamise ja
avaldamise ajahetke seisuga.43
RHS § 28 lg 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida
teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele või
kontsessioonilepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega
hankelepingu sõlmimise või kontsessioonilepingu sõlmimise korda. Seejuures ei või hankija
jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud
korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama
eesmärgi saavutamiseks vajalikud, asjad, teenused või ehitustööd (RHS § 28 lg 2). Riigihanke
39
Raude. M. RHS Komm, § 14 kommentaar 2, lk 185. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
40
Raude, M. RHS Komm, § 23 kommentaar 4, lk 206. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
41
Raude. M. RHS Komm, § 23 kommentaar 6, lk 206. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
42
Raude. M. RHS Komm, § 23 kommentaar 19, lk 209. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
43
Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus asjas C-223/16, Casertana Costruzioni, p-d 21-23; Euroopa Kohtu 08.02.2018
otsus nr C-144/17 Lloyd’s of London, p-d 25-26.
16 (27)
(õigusvastase) osadeks jaotamise keelu rikkumiseks on loetud ka olukordi, kus hankija
käitumises ei ole tuvastatud subjektiivset kavatsust või eesmärki seadust eirata.44
Kohtupraktikas on lisaks muudele aspektidele toodud välja, et riigihanke kokkukuuluvuse
määratlemisel võivad olla relevantsed järgmised kriteeriumid: (i) üks majanduslik või tehniline
funktsioon; (ii) ajaline korrelatsioon ja muud lisaargumendid. Euroopa Üldkohus selgitas
kohtuasjas T-384/10, et majandusliku ja tehnilise identsuse tuvastamine on alternatiivne, mitte
kumulatiivne.45 Kohtupraktikast tulenevalt on sama majanduslik või tehniline ülesanne
põhikriteerium kokkukuuluvuse hindamisel.46 Täiendavate kriteeriumitena loetakse
riigihangete üheaegset alustamist, riigihangete ajalist lähedust, hanketeadete sarnasust,
geograafilise koha ühtsus ja üheainsa hankija olemasolu.47 Riigihanke jagamine osadeks peab
põhinema faktilistel majanduslikel või tehnilistel asjaoludel, mida hankija peab vajaduse korral
tõendama.
Asjade puhul tuleks ühe riigihankena käsitleda selliste asjade ostmist, mis on samalaadsed, st
mõeldud samaks või sarnaseks otstarbeks, nt toiduained või kontorimööbel. Asjade
samalaadsust saab hinnata vähemalt kahest aspektist. Esiteks saab vaadata turul olevat
pakkumist ja lugeda samalaadseks asjad, mida on võimalik hankida ühe pakkuja käest. Teiseks
saab vaadata asjade eesmärki ja lugeda samalaadseks asjad, mida kasutatakse samal või
sarnasel eesmärgil.48 Asjade samale või sarnasele otstarbele võib viidata nende sage koos
ostmine või kuulumine ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) samasse alarühma.49
Ühe hankeobjekti esmapilgul kokkukuuluvaid osi on võimalik käsitleda erinevate
hankeobjektidena üksnes juhul, kui selleks on objektiivsed põhjused. Objektiivseteks
põhjusteks on Euroopa Kohus pidanud näiteks seda, kui riigihanke osi on võimalik tehniliselt
teineteisest eraldada. Osadeks jaotatud riigihanke iga osa kohta hankelepingu sõlmimisel
kohaldatakse kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele
kohaldatavat korda. Seega, kuigi näiteks ühelt pakkujalt ostetud asja või teenuse maksumus
jääb alla piirmäära, peaks hankija riigihanke eeldatava maksumuse määramisel lähtuma asja
või teenuse kogumaksumusest.
Objektiivseteks põhjusteks ei ole aga Euroopa Kohtu hinnangul eelarveõiguslikud põhjused.
Näiteks kohtuasjas C-574/10 leidis Euroopa Kohus, et Euroopa Liidu riigihankeõigust
reguleerivate direktiivide mõttega on vastuolus, kui ühte riigihanget, mis puhtalt eelarvelistel
põhjusel viiakse ellu mitme etapis, käsitatakse ainult sel põhjusel mitme iseseisva riigihankena,
et jääda niimoodi välja (riigihanke) direktiivi kohaldamisalast. Euroopa Kohus rõhutab oma
väljakujunenud kohtupraktikas hankedirektiivide tähtsust teenuste vabale liikumisele ja ausale
konkurentsile Euroopa Liidu tasandil. Riigihangete meelevaldne ning tarbetu
„tükeldamine“ õõnestaks neid eesmärke.50
44
Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus asjas C-574/10, komisjon v Saksamaa Liitvabariik, p 49.
45
Euroopa Üldkohtu 23.05.2013 otsus asjas T-384/10: Hispaania Kuningriik v komisjon, p 68; Euroopa Kohtu
27.10.2005 otsus liidetud asjades C-187/04 ja C-188/04: komisjon v Itaalia, p 29.
46
Euroopa Kohtu 05.10.2000 otsus asjas C-16/98: komisjon v Prantsusmaa, p-d 36, 38 ja 47; Euroopa Kohtu
27.10.2005 otsus liidetud asjades C-187/04 ja C-188/04: komisjon v Itaalia, p 27; Euroopa Kohtu 18.01.2007 otsus
asjas C-220/05: Jeau Auroux jt v Commune de Roanne, p 41; Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus asjas C-574/10:
komisjon v Saksamaa Liitvabariik, p 38.
47
Euroopa Kohtu 05.10.2000 otsus asjas C-16/98: komisjon v Prantsusmaa, p 65.
48
Raude, M. RHS Komm, § 28 kommentaar 11, lk 225. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
49
Raude, M. RHS Komm, § 28 kommentaar 12, lk 226. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
50
KKK. Riigihangete menetlemine kuni 31.08.2017 (täiendatud 27.07.2017), lk 15, p 6.
17 (27)
4.3.1. Keemiatooted nõrgveepuhastile
Raamatupidamise väljavõttest nähtub, et hankija on 2020. aastal ostnud erinevatelt pakkujatelt
keemiatooteid kokku 79 956,87 euro eest. Hankija on tasunud Kemimet International OÜ-le
22 744,37 eurot ja SIA-le Eureco 57 212,50 eurot. Järelevalvemenetluses selgitas hankija, et
ta ei ole sõlminud SIA-ga Eureco ega Kemimet International OÜ-ga lepinguid keemiatoodete
ostmiseks. Tooteid tarnitakse hinnapakkumiste alusel. SIA-lt Eureco tarnitud keemiatooteid
kasutatakse nõrgveepuhastis. Hankija selgitas, et Kemimet International OÜ-lt osteti 96%-list
väävelhapet, mida kasutatakse nõrgveepuhastis. Varasemalt soetas hankija väävelhapet teiselt
pakkujalt, kuid pidevate tarneraskuste tõttu vahetas 2019. aastal partnerit.
Arvestades, et nõrgveepuhasti kemikaalid51 on käsitletavad asjana RHS-i tähenduses, peab
hankija kemikaalide ostmisel järgima RHS-s asjade riigihanke ja asjade hankelepingu kohta
sätestatud nõudeid.
Keemiatooted on vajalikud sama eesmärgi saavutamiseks – võimaldada Väätsa prügila
nõrgveepuhastil igapäevaselt toimida. Hankija on soetanud keemiatooteid kahelt erinevalt
pakkujalt ühe majandusaasta jooksul.
Eeltoodust tulenevalt, saab asuda seisukohale, et hankija peaks keemiatoodete soetamiseks
vajaliku asjade lepingu sõlmimiseks viima läbi RHS-is ette nähtud korras hankemenetluse.
Asjade ostmine riigihanke menetluseta ebaseadusliku otselepingu alusel annab ühele
ettevõtjale põhjendamatu ja lubamatu konkurentsieelise. Jättes korraldamata nõutud riigihanke
menetluse on hankija eiranud RHS § 14 lg 2 p 1, RHS § 24 lg 2 p 1 ja lg 4 p 2 ning RHS § 28
lg 2 sätestatud korda.
4.3.2. Sõidukikütus
Hankija on tasunud 2020. aastal sõidukite kütuse eest kokku 130 649,15 euro eest AS-le Olerex
ja OÜ-le Õliplus.
Järelevalvemenetluse käigus edastas hankija ostu-müügilepingu 4183, mis allkirjastati
05.10.2009. aastal AS Olerex ja hankija vahel. Lepingu p 1.1 kohaselt AS Olerex müüb ja
hankija ostab autokütuseid, p 1.2 sätestab, et kauba kogus ja tarnetähtaeg lepitakse kokku
poolte vahel suusõnaliselt või kirjalikult iga kaubapartii kohta eraldi. Hankija tasub kauba eest
14 kalendripäeva jooksul arve esitamisest (lepingu p 2.2). Ostu-müügilepingu p 4.1 näeb ette,
leping on sõlmitud tähtajatult ja jõustub selle allakirjutamisest.
Hankija selgitas, et OÜ Õliplus müüb hankijale kütust hinnapakkumiste alusel.
Sõidukikütus52, on käsitletav asjana RHS-i tähenduses, seepärast peab hankija kütuse ostmisel
järgima RHS-is asjade hankelepingu kohta sätestatud nõudeid.
Arvestades, et kütuse ostmisel on pidevalt sarnane otstarve, on tegemist RHS § 28 lg 2
tähenduses sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade soetamisega, mistõttu on hankija
eiranud RHS § 15 lg-s 2 ning § 28 lg 2 tulenevat kohustust korraldada riigihankemenetlus
kütuse ostmiseks, kuivõrd 2020. aastal kütuse eest pakkujatele tasutud summa 130 649,15 eurot
ületab RHS § 14 lg 2 p-s 1 sätestatud riigihanke piirmäära.
4.3.3. Scania veoautode remont ja hooldus
Järelevalvemenetluses edastatud raamatupidamise väljavõttest selgub, et hankija on tasunud
Scania Eesti AS-le 2020. aastal kokku 25 988,72 eurot. Rahandusministeerium palus hankijal
51
vt CPV kood 24950000-8 „Erikeemiatooted“.
52
Vt CPV kood 09100000-0 „Kütused“ ja selle alaliigid CPV kood 09130000-9 „Nafta ja destillaadid“.
18 (27)
esitada leping koos kõigi lisade ja muudatustega, mille alusel on makseid tehtud. Hankija
selgitas, et tasus Scania Eesti AS-le Scania veoautode remondi ja hoolduse eest, ning edastas
Scania Eesti AS ja hankija vahel sõlmitud lepingud: 1) hooldusleping nr 170606031211688118;
2) hooldusleping nr 170606021905270559; 3) hooldusleping nr 200311100708841161; ja 4)
hooldusleping nr 200311103730101154.
Hooldusleping nr 170606031211688118 on sõlmitud 16.06.2017. Selle esemeks on veoauto
Scania registreerimisnumbri 570TMK hooldus. Lepinguperioodiks on 06.06.2017 –
05.06.2020. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 3.1 kohustub Scania Eesti AS
lepinguperioodi jooksul sõidukile teostama kokkulepitud koguse hoolduseid vastavalt Scania
hooldusjuhistele, eeldusel, et hankija tasub igakuiselt arve vastavalt kokkulepitud
arvestuslikule läbisõidukilometraažile, hooldusintervallile ning sellest tulenevale hoolduse
kogusele, ning hankijal puuduvad mistahes muust õigussuhtest tulenevad sissenõutavaks
muutunud võlgnevused Scania Eesti AS ees. Tegemist on tähtajalise lepinguga, mille periood
on 3 aastat.
Hooldusleping nr 200311100708841161 on sõlmitud 11.03.2020. Selle esemeks on veoauto
Scania registreerimisnumbri 570TMK hooldus. Tegemist on tähtajalise lepinguga, mille
periood on 3 aastat.
Hooldusleping nr 170606021905270559 on sõlmitud 16.06.2017. Selle esemeks on veoauto
Scania registreerimisnumbri 883TMH hooldus. Tegemist on tähtajalise lepinguga, mille
periood on 3 aastat.
Hooldusleping nr 200311103730101154 on sõlmitud 11.03.2020. Selle esemeks on veoauto
Scania registreerimisnumbri 883TMH hooldus. Tegemist on tähtajalise lepinguga, mille
periood on 3 aastat.
Riigihanke menetlust veoautode hooldusteenuse tellimiseks ei ole hankija korraldanud.
Arvestades, et veoautode remondi- ja hooldusteenused53 on käsitletavad tavateenusena RHS-i
tähenduses, peab hankija veoautode remondi- ja hooldusteenuse tellimisel järgima RHS-is
teenuse riigihanke ja teenuse hankelepingu kohta sätestatud nõudeid.
Hankija sõlmis hoolduslepingud nr 170606031211688118 ja 170606031211688118 Scania
Eesti AS-ga 16.06.2017 ehk enne kehtiva RHS jõustumist (01.09.2017). Eeltoodust tulenevalt
tuli hankijal lepingu sõlmimisel lähtuda 2007. aastal vastu võetud RHS redaktsioonist.54
Tulenevalt 2007. aastal vastu võetud RHS § 15 lg 1 p-st 2 oli asjade ja teenuste hankelepingu
korral riigihanke hankemenetluse korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär 40 000 eurot.
2007. aastal vastu võetud RHS § 23 lg 1 keelab hankijal riigihanke osadeks jaotamise
eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui
hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks
vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Hankijal tuleb osadeks jaotatud riigihanke iga osa
kohta hankelepingu sõlmimisel kohaldada kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega
hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda.
Hankija sõlmis hoolduslepingud nr 200311100708841161 ja 200311103730101154 Scania
Eesti AS-ga 11.03.2020, st hankijal tuli lepingu sõlmimisel lähtuda RHS kehtivast
redaktsioonist.
53
Vt. CPV kood 50114000-7 „Veoautode remondi- ja hooldusteenused“ ning selle alaliigid CPV kood 50114100-
8 „Veoautode remonditeenused“ ja CPV kood 50114200-9 „Veoautode hooldusteenused“
54
RT I 2007,15,76: RT I, 06.01.2011, 20.
19 (27)
On oluline, et ühe kokkukuuluva riigihanke olemasolu hinnatakse vastavalt antud juhtumi
spetsiifilistele asjaoludele. Peamisteks teguriteks kokkukuuluva riigihanke määratlemiseks on
üks ja seesama majanduslik ja tehniline funktsioon. Rahandusministeerium on seisukohal, et
Scania veoautode hoolduse ja remondi hankelepingut, mis on jagatud vastavalt konkreetsele
veoautole mitmesse lepingusse, tuleb lugeda üheks ja samaks veoautode hooldusteenuste
riigihankeks, sest lepingute puhul on tegemist teenustega, mis on samaeesmärgilised. Scania
veoautode remont ja hooldus on oluline, et hoida töökorras jäätmete transportimiseks vajalikud
veoautod. Hankija on soetanud teenuse ühelt pakkujalt vähemalt alates 2017. aastast.
2020. aastal tasus hankija Scania Eesti AS-le veokite hoolduse ja remondi ostmise eest
25 988,72 eurot. Hankelepingud on sõlmitud kolmeks aastaks ehk hankelepingu eeldatav
maksumus ühes aastas on 25 988,72 eurot, mis korrutatuna 3-ga moodustab 77 966,16 eurot.
See tähendab, et 2007. aastal vastu võetud RHS § 15 lg 1 p 2 ja kehtiva RHS § 14 lg 2 p 1
kohaselt tulnuks hankijal korraldada hankemenetlus RHS 2. peatükis sätestatud korras.
Jättes riigihanke menetluse korraldamata on hankija läinud vastuollu 2007. aastal vastu võetud
RHS § 15 lg 1 p-ga 2, § 20 lg 1 p-ga 1 ja lg-ga 6, § 21 lg 6 p-ga 1 ja § 23 lg 2 ning kehtiva RHS
§ 14 lg 2 p-ga 1, § 23 lg 2 p-ga 8 ja lg-ga 8, § § 24 lg 4 p 1 ja § 28 lg 1.
Hankija esitatud selgituste kohaselt on Scania Eesti AS ainus Scania veokite remondi ja
hoolduse osutaja Eestis. Korrektse hankemenetluse valimisel võib hankija kaaluda veoautode
remondi- ja hooldusteenuse tellimiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust
(RHS §-d 49 ja 50). RHS § 49 lg 1 p 2 kohaselt on hankijal õigus korraldada riigihange
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu saab sõlmida ainult
ühe pakkujaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega
seotud põhjustel ning konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste
kunstlikust kitsendamises. Juhul, kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
eeldused täidetud ei ole, tuleb hankijal lähtuda RHS § 15 lg-st 2, mille kohaselt kohaldab
avaliku sektori hankija hankelepingu sõlmimiselt RHS-i 2. ptk-s sätestatud korda, kui
hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Alati on
lubatud avatud või piiratud hankemenetluse kasutamine, teiste hankemenetluse liikide
kasutamine peab olema põhjendatud.
4.3.4. Pakendijäätmete sorteerimine
Järelevalvemenetluses leidis raamatupidamise väljavõtte alusel tuvastamist, et hankija on 2020.
aastal tasunud Nelitäht OÜ-le makseid summas 36 295,40 eurot. Rahandusministeerium palus
hankijal esitada leping koos kõigi lisade ja muudatustega, mille alusel on makseid tehtud ning
selgitada, mida tarniti Nelitäht OÜ-lt. Hankija selgitas, et Nelitäht OÜ osutab hinnapakkumiste
alusel pakendijäätmete sorteerimisteenust.
Arvestades, et pakendijäätmete sorteerimisteenus on määratud CPV koodiga 90510000-5
„Jäätmekõrvaldus- ja käitlusteenused“ ning on käsitletav tavateenusena RHS-i tähenduses,
peab hankija sorteerimisteenuse tellimisel järgima RHS-is teenuse riigihanke ja teenuse
hankelepingu kohta sätestatud nõudeid.
Arvestades, et nimetatud teenuste soetamisel on sarnane otstarve, so tagada pakendijäätmete
sorteerimine, on tegemist RHS § 28 lg 2 tähenduses sama eesmärgi saavutamiseks vajalike
teenuste soetamisega, mistõttu on hankija eiranud RHS § 15 lg-s 1 ning § 28 lg 2 tulenevat
kohustust korraldada riigihankemenetlus pakendijäätmete sorteerimisteenuste ostmiseks,
kuivõrd Nelitäht OÜ-le tasutud summa 36 295,40 eurot ületab RHS § 14 lg 1 p-s 1 sätestatud
lihthanke piirmäära.
20 (27)
5. Tähelepanekud ja soovitused
5.1. Võrreldavate pakkumuste võtmata jätmine alla lihthanke piirmäära riigihangetes
Riigihange RHS § 4 p 16 tähenduses on olenemata selle maksumusest muu hulgas igasugune
hankija poolt teenuse tellimine, mille suhtes ei kehti mõnda seaduses sõnaselgelt sätestatud
erandit (vt RHS §-d 11-12). See tähendab, et iga ost, mida hankija teeb, on riigihange. Seega
iga riigihanke läbiviimine peab seaduse eesmärkidega olema kooskõlas ning neile mitte vastu
töötama.55 Järelikult peab hankija kõigi riigihangete, sh alla lihthanke piirmäära jäävate asjade
ja teenuste soetamise korral järgima RHS-i 1. ptk-s sätestatud nõudeid ja reegleid.
Kuigi madalama maksumusega riigihangetes ei kohaldu riigihanke korraldamise
üldpõhimõtted sama rangusastmega kui kallimates, seda eriti juhul, kui maksumus jääb alla
lihthanke piirmäära, siis konkurentsi korral peab hankija siiski tagama erinevate pakkumuste
võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ning tegutsema läbipaistvalt,
kontrollitavalt ja proportsionaalselt (RHS § 3 p 1 ja 5). Alla lihthanke piirmäära jäävate asjade
ja teenuste soetamiseks peab hankija järgima RHS §-s 3 toodud üldpõhimõtteid ning RHS § 9
lg 4 p 3 alusel hankekorras sätestatud korraldust ja menetlust. Samuti on oluline järgida ka
RHS-i 1. ptk-s sätestatud reegleid, sh hankelepingu eeldatava maksumuse määramise reegleid
(vt RHS §-d 23-28).
Nõue hankija läbipaistvaks ja kontrollitavaks tegutsemiseks tähendab mh seda, et riigihanget
ei tohi teha salaja ega läbinähtamatult. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse kohustusega välditakse
hankijapoolset soosimist ja meelevalda ning tagatakse erapooletus. Riigihankes osalevad
ettevõtjad peavad olema kindlad selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta,
samuti peab hankijal endal olema võimalik kontrollida, et riigihankes seatud tingimustest on
kinni peetud.56
Otselepingute sõlmimist võib pidada lubatavaks juhtudel, kus riigihanke madala maksumuse
hankeeseme või –turu eripära või nimetatud asjaolude koosmõju tõttu on läbipaistuskohustuse
täitmise määr redutseerunud nullini. Selline olukord on põhjendatud eeskätt alla lihthanke
piirmäära riigihankeid. Euroopa Liidu liikmesriikides on olnud hankelepingu maksumuseks,
mille puhul on peetud lubatavaks otselepingu sõlmimist, keskmiselt 5 000 – 15 000 eurot.57
Eestis on Rahandusministeerium pidanud põhjendatuks alla 2 000 euro hankelepingute puhul
kohaldada üldpõhimõtteid selliselt, et riigihanke korraldamisel kaasneks hankijale võimalikult
väike halduskoormus.58 Arvestades Eesti kui väikeriigi turu ja pakkujate ringi, võib asuda
seisukohale, et hankelepingute, mille maksumused ületavad 5 000 eurot, sõlmimiseks on
põhjendatud ja proportsionaalne konkurentsi ärakasutamiseks küsida võrreldavaid pakkumusi
ning otselepingute sõlmimine igal juhul ei ole RHS § 3 järgimise kohustusest tulenevalt
põhjendatud.
Riigikohus on leidnud, et riigihanke piirmäärast madalama maksumusega riigihangetes on
üldpõhimõtetest tulenevad nõuded vähem ranged, kui seda on riigihanke piirmäära ületavate
55
Simovart, Parrest. RHS § 2 kommentaar 2, lk 43. M.Parind, M.A.Simovart (koost.). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
56
Kuusmann. RHS § 3 kommentaar 34, lk 57. M.Parind, M.A.Simovart (koost.). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
57
Z. Petersen. Below-threshold contract awards under EU primary law: Federal Republic of Germany v
Commission (T-258/06). Public Procurement Law Review – 2010/ 6, p 218; Kuusmann. § 3, kommentaar 25. M.
Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, lk 54-55.
58
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna poolt nõustamisfunktsiooni täitmisel antud ja e-
riigihangete keskkonnas korduma kippuvate küsimuste rubriigis „Hankija kohustused alla riigihanke piirmäära“
lehel avaldatud vastus küsimusele nr 5. Viidatud juhised on antud küll kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-i
kehtivusajal, kuid on aktuaalsed ka alates 01.09.2017 kehtiva RHS alusel väikehangete korraldamisel; vt ka D.
Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus. Kirjastus Juura. 2014, lk-d 127−128; Kuusmann. § 3, kommentaar 25, lk
54-55. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
21 (27)
hangetes59, kuid seejuures tuleb rõhutada veel kord, et hankija suuremat vabadust
kääbushangete korraldamisel ei tohi mõista kui hankija õigust toimetada üldpõhimõtetele risti
vastu käivalt60. Kuna üksikasjalikke nõuandeid üldpõhimõtete järgimiseks ei ole võimalik
ühekorraga lõplikult anda, sest nende põhimõtete kohaldamist tuleb hinnata eraldi iga
konkreetse juhtumi asjaolude põhjal61, siis järgnevalt oleme välja toonud tähelepanekud
väikehangete osas, kus võib täheldada üldpõhimõtete rakendamise rikkumisi. Märgime, et need
väikehanked on sattunud vaatluse alla järelevalvemenetluse käigus raamatupidamisandmeid
kontrollides ning ei saa välistada, et rikkumisi on rohkem.
Arvestades, et kontrollitaval perioodil hankijal hankekorda kehtestatud ei olnud, ent RHS § 3
järgimine on alla lihthanke piirmäära riigihangete korraldamisel siiski kohustuslik62, on hankija
eiranud ühelt poolt RHS § 3 p 3, mille kohaselt tuleb hankijal riigihanke korraldamisel tagada
konkurentsi efektiivne ärakasutamine, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke
vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi
tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu. Teisalt on võrreldavate pakkumuste küsimata
jätmisega riivatud ka läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtet (RHS § 3 p 1), sest hankija
tegevus asjade ja teenuste ostmisel ei ole olnud läbipaistev.
Hankija on märkinud järelevalvemenetluses, et teatud soetuste puhul on hankija võtnud
võrreldavaid pakkumusi suuliselt või võrrelnud hindu veebilehtede ja –portaalide kaudu, ent
hankija ei ole esitanud järelevalvemenetluses väljavõtteid, kuvatõmmiseid või kirjavahetust
selle kohta. Rahandusministeerium soovitab hankijal läbipaistvuse ja kontrollitavuse
tagamiseks võtta võrreldavaid pakkumusi kirjalikult või digitaalset taasesitamist võimaldavas
vormis. Samuti märgime, et hankija peaks pakkumused ka talletama, et hiljem oleks võimalik
veenduda, kas hange oli läbi viidud läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Lisaks tuletame meelde, et
kui teatud põhjustel konkurents puudub, näiteks tehnilistel või ainuõigustega seotud põhjustel
saab hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga ning konkurentsi puudumine ei tulene
riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest või kunstilisest põhjustest, on
hankijal õigus pöörduda ühe pakkuja poole, analoogselt väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlusega. Sel juhul peaks olema lepingu sõlmimisel välja toodud aga vastav
põhjendus.
Järelevalvemenetluses on Rahandusministeerium tuvastanud järgnevad soetused, mille puhul
ei ole hankija võtnud võrreldavaid hinnapakkumusi teistelt pakkujatelt või dokumenteerinud
võrreldavaid hinnapakkumisi kohaselt:
Soetus Ettevõtja Summa Arve alus
Väätsa prügila ladestusala IV-II ja OÜ Entec Eesti 22 850,00 Leping
tehnovõrkude projekteerimine
Kindlustusteenus If P&C Insurance AS 20 453,24 Hinnapakkumine
Autode varuosad OÜ Colosal 16 799,69 Hinnapakkumine
Pressautode hooldus ja remont OÜ Eritehnik 14 010,75 Hinnapakkumine
Omakapitali väärtuse analüüs AS PricewaterhouseCoopers 14 000,00 Leping
Advisors
Jäätmekonteinerite taastamine ja Müürimetal OÜ 11 130,00 Hinnapakkumine
remont
Piirded kompostiväljakule Pärnu Graniit OÜ 10 000,00 Hinnapakkumine
Masinate ja seadmete hooldus OÜ Masinateenus 8 950,09 Hinnapakkumine
ning remont
59
Riigikohtu Halduskolleegiumi 09.08.2016 otsus asjas nr 3-3-1-51-16, p 17.2.
60
Kuusmann. T. RHS § 3 kommentaar 19, lk 52. M.Parind, M.A.Simovart (koost.). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
61
Euroopa Kohtu 18.11.2010 otsus asjas C-226/09 komisjon vs. Iirimaa, p 44.
62
Kuusmann. T. § 3, kommentaar 12, lk 50. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
22 (27)
Rehvid HRM Group OÜ 7 536,40 Hinnapakkumine
Komposti sõelumisteenus Pinnasemeister OÜ 7 400,00 Hinnapakkumine
Sideteenus Telia Eesti AS 6 734,78 Lepingud
Transporditeenus OÜ Egesten Transport 6 730,00 Hinnapakkumine
Keskkonnajuhtimise süsteemi OÜ TJO Konsultatsioonid 6 275,00 Leping
arendamine
Prügikompaktor TANA E380 SIA Dantes Invest 6 083,96 Hinnapakkumine
hooldus ja teenus
Materjalid ja tarvikud masinate Varmapartner OÜ 5 664,49 Hinnapakkumine
ning seadmete remondiks
Kahjuritõrje Rentokil OÜ 5 155,75 Leping
5.2. Tähtajatud lepingud
Järelevalvemenetluses on hankija esitanud kontrollijale järgmised lepingud, mis on sõlmitud
tähtajatult:
Lepingu pool Lepingu ese Lepingu sõlmimise
kuupäev
Advokaadibüroo Õigusnõustamine, õigusdokumentide koostamine, 07.06.2018
Triniti OÜ esindamine õigustoimingutes ja kohtus
AS Epler&Lorenz Jäätmekäitlus 27.12.2018
Cira OÜ Raamatupidamine 02.01.2018
Eesti Energia AS Võrguteenus ja elektrienergia 29.04.2012
AS Em-Serv Masinate ja seadmete hooldus 04.07.2006
GSMvalve OÜ GPS/GPRS seadme rent ja paigaldus 16.12.2013
OÜ Mativesi Nõrgveepuhasti hooldus 30.08.2011
Olerex AS Autokütus 05.10.2009
OÜ Paide EG Elektripaigaldise käidu korraldamine 04.01.2010
AS Paide Vesi Veevarustus ja heitvee ärajuhtimine 16.06.2009
Provel OÜ Andmetöötlusvahendite hooldus ja edasiarendamine 02.05.2001
Radix Transport OÜ Kogumiskonteinerite tühjendamine 28.02.2014
Rentokil OÜ Kahjuritõrje 01.07.2017
Telia Eesti AS Sideteenus 24 lepingut sõlmitud
ajavahemikul
25.08.2000 –
22.04.2021
Rahandusministeerium on nõustamispraktikas selgitanud, et erinevalt tähtajatutest
raamlepingutest, mille sõlmimine ei ole RHS § 29 lg 2 teisest lausest tulenevalt ühelgi juhul
lubatud, ei keela RHS otseselt sõlmida tähtajatuid hankelepinguid, kuid seda eeldusel, et
hankelepingu eeldatav maksumus on arvestatud õigesti ning riigihange on viidud läbi seadusest
tulenevaid reegleid järgides.
Lisame, et Rahandusministeerium üldjuhul ei soovita hankijatel sõlmida tähtajatuid
hankelepinguid. Euroopa Kohus on selgitanud, et tähtajatute hankelepingute sõlmimise
praktika on riigihankeid reguleerivate Euroopa Liidu õigusnormide süsteemile ja eesmärgile
iseenesest võõras. Kuigi tähtajatud hankelepingud ei ole Euroopa Liidu õigusega otseselt
keelatud, võib selline praktika aja jooksul siiski kahjustada ettevõtjate vahelist konkurentsi ning
takistada riigihanke menetluse avalikustamist puudutavate riigihankeid reguleerivate
23 (27)
direktiivide kohaldamist.63 Tähtajatute hankelepingute asemel tuleks võimalusel eelistada
tähtajalisi lepinguid.64
5.3. Segalepingud
Järelevalvemenetluses leidis raamatupidamise väljavõtte alusel tuvastamist, et 07.06.2018.
aastal on hankija sõlminud Advokaadibüroo Triniti OÜ-ga segalepingu RHS § 18 tähenduses.
Lepingu sisuks ja ulatuseks on õigusnõustamine, õigusdokumentide koostamine ning
esindamine õigustoimingutes kohtus. Märgime, et nimetatud leping on sattunud vaatluse alla
järelevalvemenetluse käigus raamatupidamisandmeid kontrollides ning ei saa välistada, et
hankija on sõlminud segalepinguid RHS § 18 tähenduses rohkem.
Rahandusministeerium peab vajalikuks juhtida hankija tähelepanu segalepingute sõlmimise
regulatsioonile. Kehtivas RHS-s reguleerib segalepingute sõlmimist RHS § 18. Paragrahvi
eesmärk on sätestada, milliste menetlusreeglite järgi sõlmida segaleping, mille esemeks on
vähemalt üks RHS-i kohaldamisalasse kuuluv tegevus ja vähemalt üks RHS-i kohaldamisalast
väljajääv tegevus.65
RHS § 11 sätestab erandid, mille puhul ei ole hankija kohustatud rakendama RHS sätestatud
korda. Sama paragrahvi lg 1 p-i 11 kohaselt on tegemist erandiga kui tellitakse õigusteenust,
mis on seotud kliendi potentsiaalse esindamisega Eesti või teise riigi või rahvusvahelises
kohtus, vahekohtus või ametiasutusest advokaadi poolt, ja sellega seotud õigusnõustamist või
notariaalse dokumendi tõendamistoiminguga seotud teenust või hooldaja või eestkostja
osutatavat õigusteenust või muud õigusteenust, mida osutab kohtu määratud isik, või
õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega. Sisuliselt hõlmab õigusteenuste erand
viite erinevat õigusteenuste kategooriat.66 Esiteks kliendi esindamine õigusvaidluses advokaadi
poolt67, teiseks eelnimetatud õigusvaidluste ettevalmistamine seotud advokaadi õigusabile ja
õigusabile, mis ei seisne veel otseselt vaidluse ettevalmistamises, kuid mille puhul on
nõustamisobjektiga seotud vaidlus siiski väga tõenäoline.68 Kolmandaks saab nimetada
tõendamistoimingud, mille osas kehtib notarite õiguslik monopol. 69 Neljandaks kuuluvad
erandi alla need õigusteenused, mida osutab kohtu määratud isik. Samuti on hõlmatud need
õigusteenuse osutajad, keda ei määra otseselt kohus, kuid kelle poole pöördumine on
menetlusõigusest tulenevalt kohustuslik ja kelle tegevuse üle kohus mingil viisil järelevalvet
teostab.70 Viiendaks hõlmab õigusteenuse erand selliste õigusteenuste tellimist, mis on seotud
avaliku võimu teostamisega. Õigusteenused, mis ei seostu avaliku võimu teostamisega, sh
eelkõige nõustamine seoses hankijate tegutsemisega eraõiguslikes suhete, nt lepingupoolena,
erandi alla ei kuulu.71 Need õigusabiteenused, mis erandi alla ei kuulu, liigituvad sotsiaal- ja
63
Euroopa Kohtu 19.06.2008 otsus asjas C-454/06, Pressetext Nachrichtenagentur GmbH vs Austria, p 73
64
Simovart. M.A. RHS § 8 kommentaar 39, lk 105.M. Parind, M. A. Simovart, (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, lk 105.
65
Raude. M. RHS § 18 kommentaar 2, lk 195. M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
66
Vaske. V. RHS § 11 kommentaar 51, lk 156. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
67
Vaske. V. RHS § 11 kommentaar 51, lk 156. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
68
Vaske. V. RHS § 11 kommentaar 52, lk 156. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
69
Vaske. V. RHS § 11 kommentaar 53, lk 156. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
70
Vaske. V. RHS § 11 kommentaar 55, lk 156. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
71
Vaske. V. RHS § 11 kommentaar 57, lk 157. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
24 (27)
eriteenuste alla, mille puhul on hankija RHS § 126 alusel kohustatud järgima lihtsustatud
menetluskorda.72
Segalepingu sõlmimisele kohalduvate menetlusreeglite valiku puhul on keskne roll sellel, kas
segalepingu esemeid on võimalik objektiivselt lahutada.73 RHS § 18 lg 1 sätestab, et kui
segalepingu esemeks on üheaegselt kaks või enam RHS-i kohaldamisalasse kuuluvat tegevust
või mõni RHS-i kohaldamisalasse kuuluv tegevus ja RHS-i kohaldamisalast väljajääv tegevus,
võib hankija sõlmida hankelepingu iga eseme kohta eraldi. Sellisel juhul kohaldab hankija
hankelepingute sõlmimisel menetlusreegleid, mis käivad eraldi iga eseme kohta sõlmitava
hankelepingu kohta. Kui segalepingu esemeks on üheaegselt RHS-i kohaldamisalasse kuuluv
tegevus ja RHS-i kohaldamisalast väljajääv tegevus ning lepingu esemeid ei ole võimalik
objektiivselt lahutada, sõlmib hankija hankelepingu peamisele esemele kohaldatavate
menetlusreeglite järgi. Kui sellise segalepingu esemed on objektiivselt lahutatavad sõlmib
hankija segalepingu RHS-is sätestatud korras, kui RHS-i kohaldamisalasse kuuluva tegevuse
osa eeldatav maksumus on võrdne RHS-is vastavale riigihankele sätestatud piirmääraga või
ületab seda (RHS § 18 lg 2). Hankija ei või sõlmida segalepingut või segalepingu asemel mitut
hankelepingut RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks (RHS §
18 lg 3).
Rahandusministeerium rõhutab, et otsus, milliste menetlusreeglite järgi segaleping sõlmida,
tuleb teha enne riigihanke alustamist, s.t reeglina enne hanketeate avaldamist. Otsus, milliste
menetlusreeglite järgi segaleping sõlmida, peab põhinema parimal teadmisel, mis hankijal
riigihanke alustamise ajal on.74
5.4. Lepingute tagasiulatuv sõlmimine ja lepingu perioodi kattumine
Järelevalvemenetluses leidis hankija edastatud dokumentide alusel tuvastamist, et hankija on
16.06.2017 sõlminud Scania Eesti AS-ga hoolduslepingud nr 170606031211688118 (veoauto
Scania registreerimisnumbriga 570TMK hooldus) ja 170606021905270559 (veoauto Scania
registreerimisnumbriga 883TMH hooldus). Mõlema lepingu perioodiks on märgitud
06.06.2017 – 05.06.2020.
Tulenevalt ülaltoodust nähtub, et hankija on sõlminud lepingud tagasiulatuvalt, s.t leping on
sõlmitud 16.06.2017, kuid teenuse osutamine on märgitud lepingusse alates 06.06.2017.
Järelevalvemenetluses tuvastatu kohaselt on hankija sõlminud AS-ga Paide Vesi veega
varustamise ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu nr E-113. Osapooled on lepingu digitaalselt
allkirjastanud 27.01.2015. Samas on lepingus märgitud sõlmimise kuupäevaks 16.06.2009 ning
reovee arvesti Paide linna reoveepuhastis algnäidu võtmise kuupäevaks on märgitud
01.01.2015.
Tulenevalt ülaltoodust nähtub, et hankija on sõlminud lepingu tagasiulatuvalt, s.t leping on
sõlmitud 27.01.2015, kuid teenuse osutamine algas eeldatavasti 01.01.2015.
Rahandusministeerium peab vajalikuks märkida, et praktika, kus hankija sõlmib lepingu
tagasiulatuvalt on hankijate puhul ebatavaline ning seda ei saa kindlasti pidada heaks
praktikaks. Ka ringkonnakohus on leidnud, et hankelepingu täitmine tagasiulatuvalt võimalik
ei ole.75 Juhul kui hankija oleks läbi viinud korrektse riigihankemenetluse teenuste või asjade
72
Vaske. V. RHS § 11 kommentaar 57, lk 157. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
73
Raude. M. RHS § 18 kommentaar 3, lk 195.M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
74
Raude. M. RHS § 18 kommentaar 6, lk 196. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
75
Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2010 otsus asjas nr 3-09-1297, p 13.
25 (27)
soetamiseks ning hanketeates ettenähtud tingimustel sõlmitavast hankelepingust tuleneb
pooltele kohustusi, mis oleks pidanud sõlmimise kuupäevaks olema täidetud (lepingu objektiks
olevate tööde teostamine ja nende tasumine), ei oleks olnud võimalik sõlmida hankelepingut
tagasiulatuvalt selliselt, et sellega ei kaasneks hankelepingu rikkumist. Märgime, et need
lepingud on sattunud vaatluse alla järelevalvemenetluse käigus raamatupidamisandmeid
kontrollides ning ei saa välistada, et hankija on sõlminud ka teisi lepinguid tagasiulatuvalt.
Järelevalvemenetluses leidis tuvastamist, et hankija on sõlminud Scania Eesti AS-ga
hoolduslepingud kahe veoauto registreerimismärgiga 570TMK ja 883TMH hooldamiseks.
2020. aastal uuendas hankija lepinguid – nimetatud veoautode eelnevate hoolduslepingute
periood kestis kuni 05.06.2020 ning järgnevate hoolduslepingute periood alates 11.03.2020.
Seega tuleneb ülaltoodust, et veoautode hoolduseks sõlmitud lepingute perioodid kattuvad
perioodil 11.03.2020 kuni 05.06.2020. Peame vajalikuks märkida, et taoline praktika, kus ühe
eseme hankelepingu periood kattub sama eseme järgneva hankelepingu perioodiga ei ole hea
ega tavaline hankepraktika, kuna tekib risk, et sama teenuse eest esitakse arveid
mitmekordselt.
6. Järeldused
6.1. Aktsiaselts Väätsa Prügila 2020. aasta hanketegevuse kontrollimise käigus tuvastati hankija
tegevuses kõrvalekaldumisi RHS-s sätestatud korrast seoses:
6.1.1. asutusesisese hankekorra ja hankeplaani puudumisega;
6.1.2. riigihanke menetluste korraldamata jätmistega;
6.1.3. riigihanke üldpõhimõtete mittejärgimisega.
6.2. Hankija riigihankekorralduses esineb puudujääke, kuid puudujäägid on haldussuutlikkuse ja
asjatundlikkuse suurendamise teel ületatavad. Siinkohal ei saa jätta arvestamata, et hankija asutuse
struktuuris puudub hankespetsialisti ja juristi ametikoht ning riigihangete läbiviimisega tegeleb
käsunduslepingu alusel volitatud isik. Samas märgime, et RHS-i tuleb vaatamata personali
vähesusele järgida kõikidel hankijatel.
Edasise hankepraktika parandamiseks soovitame riigihangete korraldamisega tegelevatel isikutel
pidevalt tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud juhendmaterjalide ja analüüsidega
riigihangete korraldamise kohta, korduma kippuvate küsimuste rubriigiga (https://fin.ee/riigihanke
d-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused).
Riigihangete korraldamist puudutavate küsimustega on võimalik nõu saamiseks pöörduda
Rahandusministeeriumi poole järgmiste kontaktide kaudu:
[email protected], tel 611 3701
(nõustamispäringud);
[email protected], tel: 611 3693, 611 3703 (riigihangete registri
kasutajatugi).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
riigihangete ja riigiabi osakond
Kontrollijad:
Anna Poots
jurist
riigihangete ja riigiabi osakond
26 (27)
611 3123;
[email protected]
Kertu Kuiv
jurist
riigihangete ja riigiabi osakond
611 3931;
[email protected]
27 (27)
Kulno Klein
Aktsiaselts Väätsa Prügila Meie 16.06.2022 nr 12.2-4/10-1
[email protected];
[email protected]
Plaanilise järelevalvemenetluse
kontrolliakti edastamine
Austatud juhatuse liige
Edastame Teile kontrolliakti nr 12.2-4/4 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta
Aktsiaseltsis Väätsa Prügila.
Täname meeldiva ja konstruktiivse koostöö eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
Anna Poots 611 3123
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272