Kiri

Rahandusministeerium Merje Muiso [email protected] Merilin Rosenberg [email protected] Eleri Kautlenbach [email protected] Raine Viitas [email protected] 22.06.2022 Täiendavalt Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu tõlgendamisest Utilitas Wind OÜ („Utilitas Wind“) tänab teiste hulgas Rahandusministeeriumit („RaM“) 06.06.2022 kirjas nr 1.15-5/2022/2988-2 („06.06.2022 kiri“) esitatud vastuste eest elektrituulikute rootorilabade ulatusega seonduvatele küsimustele. Ehkki Utilitas Wind mõningate 06.06.2022 kirja tõlgendustega jätkuvalt ei nõustu, annab põhjalik vastus väärtusliku sisendi edasiseks planeerimiseks ning diskussiooniks. Arvestades Pärnu maakonnaplaneeringu („Pärnu MP“) lisaks 6 oleva Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu („Pärnu MP TP“) nüansirohkust, palub Utilitas Wind RaM-il oma seisukohti osaliselt täpsustada. Nimelt on 06.06.2022 kirjas lähtutud (vaikimisi) eeldusest, et Pärnu MP TP järgse arendusala ümber joonistub igakordselt välja arenduspiirkond. Iga arendusala (osa) puhul nõnda ei ole ning adresseerida tuleks ka olukorda, kus konkreetse arendusala osa piirist väljaspool arenduspiirkonda ei ole. Viitate 06.06.2022 kirjas Pärnu MP TP seletuskirja peatükkidele 2.2.4, 3.3.1 ja 3.3.2. Nimetatud Pärnu MP TP seletuskirja peatükkides on muu hulgas sätestatud järgmist: a) Edaspidise detailplaneeringu või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu või üldplaneeringuga elektrituulikute paigutamiseks ettenähtud ala maksimaalse OÜ Utilitas Wind Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 16171123 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee  ulatuse määramisel tuleb lähtuda maakonna teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute arenduspiirkondade piiridest (ptk 2.2.4); b) Arendusaladel on elektrituulikute (tuulikupark) rajamise aluseks detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering ning arenduspiirkondades on arendusalade laiendamise ja seal elektrituulikute rajamise aluseks üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering (ptk 3.3.1); c) Detailplaneeringu või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamisel tuleb planeeringuala maksimaalse ulatuse määramisel aluseks võtta teemaplaneeringuga määratud elektrituulikute arenduspiirkonna piir. Arenduspiirkond on maksimaalne maa-ala, millele määratav maakasutusotstarve võimaldab elektrituulikute rajamist. Arenduspiirkondades on arendusalade laiendamise ja elektrituulikute rajamise aluseks üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering. Tuulikuparkide planeerimist väljaspool tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud arendusalasid käsitletakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu muutmisena (ptk 3.3.2). Järeldate 06.06.2022 kirjas Pärnu MP TP seletuskirjast kokkuvõttes järgmist: a) Arendusaladel on elektrituulikute rajamise aluseks detailplaneering, kuid arendusalade laiendamise ning seal elektrituulikute rajamise aluseks on üldplaneering või teemaplaneering; b) Detailplaneeringu koostamise kaudu elektrituulikuid kavandades võivad rootorilabad ületada arendusala piiri, kuid tuulikud peavad jääma kogu oma ulatusega määratud arenduspiirkonna sisse ja tuuliku torn arendusala sisse. Kuivõrd arendusala piir on määratud maakonnaplaneeringu täpsusastmes ei loeta olukorda, kus tuuliku torn paikneb arendusalal ja tuuliku tiivik ulatub arenduspiirkonda, arendusala laiendamiseks, mille jaoks oleks vajalik koostada üldplaneering või teemaplaneering. c) Arendusala laiendamisena käsitletakse olukorda, kus soovitakse püstitada tuulikut või tuulikuid selliselt, et tuuliku torn paikneb arenduspiirkonnas. Utilitas Wind nõustub, et detailplaneeringu koostamisel peab tuuliku torni rajama Pärnu MP TP järgsele arendusalale. 2 Juhul, kui tuuliku torn rajatakse arenduspiirkonda väljaspoole arendusala, on tegemist arendusala laiendamisega ja elektrituuliku püstitamiseks tuleb kasutada teisi planeerimisinstrumente (üld-, teema- või kohaliku omavalitsuse eriplaneering). Samuti on loogiline RaM-i tõlgendus, mille kohaselt võivad arendusalal paikneva torniga tuuliku labad ulatuda arenduspiirkonda, ilma et seda käsitletaks arendusala „laiendamisena“ ning seega üld-, teema- või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohustusliku tegevusena. Küll aga on 06.06.2022 kirjas käsitlemata olukord, kus arendusala (osa) piirist väljapoole ei jää arenduspiirkonda. Utilitas Wind on veendunud, et olukorda, kus tuuliku torn rajatakse arendusalale, ent tuuliku rootorilaba ulatub arendusala piirist üle (ilma et piiri taga oleks ilmtingimata arenduspiirkond), ei saa käsitleda arendusala „laiendamisena“ ning nimetatud juhtumil on detailplaneeringu koostamine igati õiguspärane. Põhjendame oma seisukohta alljärgnevalt. Esiteks, Pärnu MP TP-s ei ole „arendusala“ ega „arenduspiirkonna“ mõistete sisustamisel ega piiride määramisel silmas peetud, et elektrituulikute rootorilabad peavad jääma vastavalt arendusala või arenduspiirkonna piiresse. Selgitate oma 06.06.2022 kirjas täiesti asjakohaselt järgmist: „Iga planeering koostatud vastavas ajas (õigusruum) ning parima teadmise valguses, milline kasutus ühele või teisele ruumipunktile sel ajahetkel kõige paremini sobib. Ei saa nõuda, et ammu kehtestatud planeering vastaks täpselt tänastele teadmistele ja normidele. /---/ Kui ruumiline terviklahendus on endiselt asjakohane ja elluviidav, tuleb väiksemad takistused ületada tõlgendades. Näiteks on aja jooksul muutunud nii mõnedki planeerimisseaduse mõisted: /---/ ehitusalune pindala on asendatud ehitisealuse pinnaga. Määratletud õigusmõistest erineva termini sisustamisel tuleb lähtuda konkreetses planeeringus määratud mõiste sisust ja selle teisendamisest kehtiva õiguse järgi. Tõlgendamisel on võimalik korrigeerida kahe mõiste vahet.“ Pärnu MP TP algatati 18.09.2009 ning kehtestati 21.11.2013. Pärnu MP algatati 18.07.2013 ning kehtestati 29.03.2018. Mõlemale planeeringule kohaldus seega enne 01.07.2015 kehtinud PlanS v.r. PlanS v.r-is kasutati terminit „ehitusalune pindala“ (PlanS v.r § 9 lg 4 p 3) erinevalt ehitusõiguse mõistest „ehitisealune pind“. Tegemist oli erineva sisuga terminitega (RKHKo nr 3-3-1-59-13, p 24). Seega, olenemata, kas nõustuda 06.06.2022 kirjas esitatud tõlgendusega „ehitisealuse pinna“ mõiste kohta ehk kas elektrituuliku ehitisealune pind pidi või peaks hõlmama 3 rootorilabade projektsiooni või mitte, puudub igasugune põhjus järeldada, et Pärnu MP TP või Pärnu MP koostamisel lähtuti „ehitisealuse pinna“ mõistest. Veelgi enam – „ehitusalane pindala“ ja „hoonestusala“ olid PlanS v.r § 9 lg 2 p 2 ja 3 ning lg 4 p 3 kohaselt detailplaneeringu koostamise mõisted, mis kohaldusid pealegi hoonetele, mitte rajatistele (TalRKo nr 3-15-873, p 25). 06.06.2022 kirjas ongi täiesti õigesti selgitatud: „Detailplaneeringust (ja eriplaneeringute detailsest lahendusest) üldisemad planeerimised, eelkõige üld- ja maakonnaplaneeringud, ei lahenda ega saagi lahendada krundi hoonestusalade ja krundi ehitusõiguse ülesannet.“ Seega, detailplaneeringust üldisema tasandi planeeringutes ei kohusta PlanS ega ammugi kohustanud PlanS v.r tuuliku rootorilabade ulatust nö „tuulealade“ hulka arvestama. 06.06.2022 kirjas on eelnevast tehtud igati loogiline järeldus: „. /---/ üldplaneeringus ning ka maakonnaplaneeringus ei pea tingimata tuulealasid määrama tuulikute rootorlabade ulatuseni. Juhul, kui juba koostatud või kehtestatud üld- või maakonnaplaneeringus ei ole expressis verbis sätestatud, et rootorlabad ei või ületada tuuleala piiri, tuleb lähtuda tõlgendusest, et tuuliku tiivik võib ulatuda tuulealast välja. Iga konkreetse planeeringu tõlgendamisel tuleb lähtuda planeeringus sätestatust.“ Pärnu MP TP-s puudubki igasugune viide, et planeeringu koostamisel, sh arendusalade ja arenduspiirkondade piiride määramisel oleks lähtutud tuuliku rootorilabade (tiivikute) ulatusest. Järelikult on täiesti loogiline tõlgendus ja eeldus, et Pärnu MP TP kohaselt võivad labad ulatuda üle vastavate alade piiride ning arendusalasid ega arenduspiirkondi ei ole kunagi käsitletud rootorite maksimaalse ulatusena. Utilitas Wind on oma 25.04.2022 ja 27.04.2022 pöördumistes välja toonud, et nimetatud tõlgendust kinnitab asjaolu, et vastasel juhul tekiks arendusalade sopilisuse tõttu olukord, kus suurele osale arendusaladest, juhul kui teda ei ümbritse kas või osaliselt arenduspiirkond, ei olegi võimalik elektrituulikuid püstitada (vähemalt mitte detailplaneeringu koostamise teel). Veelgi enam – Pärnu MP TP seletuskirja kohaselt on arendusalal tuulepargi rajamise aluseks (muu hulgas) detailplaneering ning olukorda, kus arendusala kõrval puudub arenduspiirkond, ei ole siinkohal kuidagi erandina käsitletud. 4 Teiseks, eeltoodust tuleb lähtuda ka Pärnu MP TP mõiste elektrituulikute „rajamine“ sisustamisel ning edasise planeerimise nõuete tõlgendamisel. Arvestades, et Pärnu MP TP kohaselt ei ole silmas peetud, et arendusala või arenduspiirkonna piir defineerib ühtlasi elektrituulikute rootorilabade ulatuse, on ainuvõimalik järeldus, et kui elektrituuliku torn rajatakse arendusalale, siis ka detailplaneeringut koostades võivad rootorilabad ulatuda üle arendusala piiri (isegi kui arendusala konkreetse osa ümber puudub arenduspiirkond). Teisisõnu – „elektrituuliku rajamise“ all „arendusalal“ peeti Pärnu MP TP-s silmas tuuliku torni püstitamist arendusalale (olenemata rootorilaba tiiviku ulatumisest üle arendusala piiri, sh ka siis, kui arendusala osa ümber puudub arenduspiirkond). Kõnealusel juhul on asjakohaseks planeerimisinstrumendiks endiselt detailplaneering. Elektrituuliku „rajamise“ all „arenduspiirkonnas“ tuleb aga silmas pidada hoopis olukorda, kus tuuliku torn püstitatakse väljaspoole arendusala jäävasse arenduspiirkonda – kõnealusel juhul on tegemist arendusala laiendamisega ja koostada tuleb üld-, teema- või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. „Elektrituulikute paigutamiseks ettenähtud ala maksimaalse ulatuse“ all, mille puhul tuleb kinni pidada arenduspiirkondade piiridest (Pärnu MP TP seletuskirja ptk 2.2.4), on silmas peetud elektrituulikute tornide paiknemise (mitte rootorilabade) maksimaalset ulatust. Arvestades 06.06.2022 kirjas asjakohaselt välja toodud vajadust tõlgendada planeeringut tema koostamise ajal kehtinud õigusaktide ning planeeringu eesmärgi järgi, on seega igati võimalik, et detailplaneeringu hoonestusala praegu kehtiva PlanS tähenduses ületab Pärnu MP TP arendusala piiri ning vastav olukord on õiguspärane isegi siis, kui konkreetses asukohas puudub arenduspiirkond. Kokkuvõttes – kõige loogilisem ning 06.06.2022 kirjas toodud printsiipidega kooskõlalisem tõlgendus on, et elektrituuliku „rajamise“ all „arendusalale“ peetakse Pärnu MP TP-s silmas elektrituuliku vundamendi ning torni püstitamist arendusalale. Järelikult, kuni elektrituulikute vundamendid ja tornid rajatakse arendusala piiresse, on tuulepargi planeerimine detailplaneeringu koostamise kaudu õiguspärane olenemata sellest, kas elektrituulikute rootorilabad ulatuvad väljapoole arendusala ning kas arendusala konkreetse osa ümber on arenduspiirkond või mitte. Omakorda, kui elektrituulikute vundamendid ja tornid rajatakse arenduspiirkonda väljaspool arendusala, tuleb tuulepargi püstitamiseks koostada üld-, teema- või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. 5 Palume Rahandusministeeriumi täpsustavat tõlgendust eelpool kirjeldatud olukorrale. Oleme valmis igati koostööd tegema ning vastame küsimustele meeleldi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Zavadskis OÜ Utilitas Wind 6 Saatja: Kristiina Nauts <[email protected]> Saadetud: 22.06.2022 11:55 Adressaat: Eleri Kautlenbach <[email protected]>; Merje Muiso <[email protected]>; Merilin Rosenberg <[email protected]>; Raine Viitas <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: Täiendavalt Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringust Tere Utilitas Wind OÜ tänab teiste hulgas Rahandusministeeriumit 06.06.2022 kirjas nr 1.15-5/2022/2988-2 esitatud vastuste eest elektrituulikute rootorilabade ulatusega seonduvatele küsimustele. Ehkki me mõningate 06.06.2022 kirja tõlgendustega jätkuvalt ei nõustu, annab põhjalik vastus väärtusliku sisendi edasiseks planeerimiseks ning diskussiooniks. Arvestades Pärnu maakonnaplaneeringu lisaks 6 oleva Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu nüansirohkust, palume RaM-il oma seisukohti osaliselt täpsustada. Täpsustamist vajavaid küsimusi kajastav kiri on manuses. Heade soovidega Kristiina Nauts Planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise juht OÜ Utilitas Wind Tel: Maakri 19/1 , 10145 Tallinn Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Kui olete e-kirja saanud eksituse tõttu, palume Teid viivitamatult kirja saatjaga ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada, tegemata sellest koopiaid või kasutamata seda mistahes muul viisil. This email and all attachments are confidential. If you have received this email by mistake, please notify the sender immediately and delete the email without copying or using it by any other means.