dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põntsi DP seisukohtade küsimine

Rahandusministeerium · 22. juuni 2022
Viit
15-3/5326-1
Registreeritud
22. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))
Lahendamise tähtaeg
22. juuli 2022

Failid

  • 📎DP algatamise ja KSH mittealgatamise eelnõu (Põntsi, Selja küla).pdf294 KB
  • 📎DP_asendiskeem.pdf788 KB
  • 📎LÄHTESEISUKOHAD Põntsi DP.pdf302 KB
  • 📎Põntsi DP seisukohtade küsimine.asice25 KB
  • 📎Põntsi kinnistu KSH EH 270422.pdf986 KB

Sisu (failidest)

TORI VALLAVOLIKOGU OTSUS EELNÕU Tori august 2022 nr Põntsi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Tori Sawmill OÜ projektijuht Sven Kooli esitas Tori Vallavalitsusele detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse Selja külas asuvale Põntsi kinnistule (80801:001:0440). Detailplaneeringu eesmärgiks on Põntsi kinnistule saeveski hoone, kuivati, vähemalt kahe PVC laohalli ja katlamaja rajamine. Lisaks on planeeritud saematerjali ladustamise alad ja lahendatakse krundisisene taristu. Olulist kemikaalikasutust ei ole kavandatava tegevusega ette näha. Kinnistule ligipääs toimub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee kaudu ja Saetööstuse kinnistult. Kavandatav saetööstuse hoone, katlamaja ja kuivati on kinnised hooned. Saagimisel tekkiv peen saepuru kogutakse aspiratsiooniga tsüklonisse. Suurem saepuru, koor jms kogutakse kolmest küljest klotsidega ääristatud boksidesse, mis on pealt lahtised. Põntsi kinnistu pindala on 4,87 ha, sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu asub Pärnu- Rakvere-Sõmeru tee ja Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee vahelisel ala. Idast piirneb planeeringuala kinnistuga, kus asub saetööstus, läänest Erikumetsa (suures osas metsamaa) ja Kõrgemäe (kinnistul asuvad eluhooned) kinnistutega. Teisel pool Tallinn-Lelle-Pärnu raudteed asuvad Põntsi kinnistu, mis on suures osas metsamaa ja Valtre kinnistu, kus asuvad metsamaast ümbritsetud eluhooned. Teisel pool maanteed asuvad eluhoonetega Puusti kinnistu, loodusliku rohumaa ja põllumaaga Päkapiku kinnistu ning eluhoonetega Puusti-Sepa kinnistu. Kavandatava tegevusega alale lähimad eluhooned asuvad 60 m kaugusel krundipiirist läänes Kõrgemäe kinnistul. Kehtivas Tori valla üldplaneeringus on planeeringuala määratud perspektiivseks mäetööstusmaaks ja piirneb tootmismaaga. Planeeringualale on väljastatud 28.11.2017 kaevandamisluba nr L.MK/330061, loa omajaks on Tori Sawmill OÜ. Kaevandustegevusega ei ole alustatud ja käesoleval ajal kaevandustegevust kinnistul ei planeerita. Maapõueseaduse1 §14 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt tuleb tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale. Palgiladustamisplats on planeeritud kinnistu osasse, mis on ette nähtud kaevandusalaks. Saematerjali ladustamisega ei kaasne püsivate ehitiste rajamist, seetõttu ei piira see kaevandusala kasutuselevõttu tulevikus. Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut ning ala määratakse tootmise maa- alaks. Kehtiva üldplaneeringuga on määratud tootmisaladele järgmised kasutus- ja ehitustingimused: • Uute alade kasutuselevõtmine toimub detailplaneeringute alusel. • Kohaliku omavalitsuse nõudmise korral tuleb läbi viia keskkonnamõju (strateegiline) hindamine. • Sõltuvalt ettevõtte iseloomust (nt ettevõtted, mis suurendavad piirkonna mürataset ja õhusaastet), tuleb vajadusel suurendada roheliste kõrghaljastusega puhveralade ulatust elamute ja ettevõtete vahel. Täpne ulatus ja vajadus määratakse igal konkreetsel juhul eraldi, seejuures on minimaalseks puhverala laiuseks 25 m. Vajadusel viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. • Tootmismaade arendamisel tuleb jälgida, et hoonete ja puhkerajatiste rajamisel säiliks rohevõrgustiku toimimine. Seejuures tuleb vältida rohevõrgustiku aladel kruntide tarastamist. • Uutel aladel tuleb kasutusele võtta kaasaegsed kommunikatsioonilahendid. • Kommunikatsioonilahendid realiseeritakse arendajate ja omavalituse koostööna. • Tulenevalt tootmise iseloomust, on vajadusel vajalik sademevee kogumine tootmisterritooriumil ning selle nõuetekohane käitlemine. • Vältimaks kohaliku reoveepuhasti ülekoormust, on suure reostuskoormusega ettevõtete puhul vajalik rakendada lokaalseid reoveepuhastuslahendeid või reovee eelpuhastust enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist. • Tagada tuleb maaparandussüsteemide säilimine ja korrashoid või ümberehitamine. • Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, kui seda nõuab kohalik omavalitsus. Pärnu maakonna planeeringus käsitletud olulisemad teemad on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna väärtused, sh väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik; tehniline taristu, kus suur tähtsus on nii rahvusvahelistel kui ka riigi- ja maakonnasisestel ühendusteedel, sadamatel ning turismiettevõtlust toetaval lennuväljal. Ettevõtluse areng on maakonnas oluline osa kohalike elanike elukvaliteedi tõstmisel läbi töökohtade loomise. Tööstusettevõtted on Pärnu maakonnas peamised tööandjad. Üldised soovitused ettevõtluse arendamiseks: • soodustada mitmekülgset väikeettevõtlust kogu maakonnas; • toetada ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja kohalikesse keskustesse; • ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid tootmisalasid; • uute ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede, võimalusel ka raudtee lähedust; • soodustada kasutusest välja jäänud hoonete kasutuselevõttu ettevõtete rajamiseks; arvestada keskkonnakaitseliste tingimustega; • olemasolevate ettevõtlus- ja tootmissalade laiendamisel ning uute kavandamisel hinnata tegevusega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, välisõhusaaste, lõhn, valgus- ja veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne). Vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid, et ülemäärased keskkonnahäiringud ei ulatuks tootmisaladest väljapoole; • toetada riiklikult hajaasustuses paiknevate väikeettevõtete ja tootmistalude tehnilise taristu (juurdepääsutee, veevarustus, kiire internet jms) väljaehitamist Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega – planeeringuala piirneb olemasoleva tootmisalaga ning lähikonnas on olemas vastav tehniline taristu. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). Läbiviidud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal pole alust arvata, et kavandataval tegevusel oleks piirkonnale olulist negatiivset mõju. Kavandatava tegevuse peamisteks negatiivseteks mõjudeks on ehitus- ning kasutusaegne müra ja heide välisõhku. Puudub vajadus antud detailplaneeringu kehtestamise kavatsuse puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning nende ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed. Kavandatava tegevuse alal on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud puittaimestikuga. Ala ei ole rohevõrgustiku osa. Planeeringuala on üldplaneeringu kohaselt mäetööstusmaa, ala muutmine tootmismaaks eeldab üldplaneeringu muudatust. Planeeringualal asub Selja kruusakarjääri mäeeraldis, millele on väljastatud kaevandamisluba. Kaevandustegevust olemasolevas olukorras ei toimu. Kaevandusalale ei ole planeeritud ehitisi, ala kasutatakse saematerjali ladustamiskohana. Kuna kaevandusalale ei rajata püsivaid hooneid, tagatakse võimalus tulevikus maavara vajadusel kasutusele võtta. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus, kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 Tori Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Selja külas Põntsi kinnistul. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 3. Jätta detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5). 5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava. 6. Tori Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest teavitamine vastavalt kehtivale seadusandlusele. 7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Jana Malõh volikogu esimees Lisa “Asukohaskeem” Tori Vallavolikogu …augusti 2022 otsuse nr … juurde V2 V2 08 08 06 Väljasõidu tee Katlamaja 11.05 Pesrspektiivne 20 ladu PVC hall . 00 1500 m² 20 Kuivati 02 450 m² 10 .0 0 .00 92 05 14 Valmis .8 3 saematerjali laoplats Saeveski 2455 m² MAANTEE KAITSEVÖÖND 30.00 m EHITUSSEADUSTIK § 71 lg. 2 30 .0 0 2 .0 35 tootmishoonel 1500 m² 10 .06 ladu PVC hall 1500 m² 0 8.0 PÄRNU MAAKOND, TORI VALD, SELJA KÜLA PÕNTSI KINNISTU DETAILPLANEERINGU ASENDISKEEM M 1:1000 LÄHTESEISUKOHAD Selja külas Põntsi kinnistu (80801:001:0440) detailplaneeringu koostamiseks. ÜLDOSA Detailplaneeringu eesmärgiks on Põntsi kinnistule saeveski hoone, kuivati, vähemalt kahe PVC laohalli ja katlamaja rajamine. Lisaks on planeeritud saematerjali ladustamise alad ja lahendatakse krundisisene taristu. Olulist kemikaalikasutust ei ole kavandatava tegevusega ette näha. Kinnistule ligipääs toimub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee kaudu ja Saetööstuse kinnistult. Kavandatav saetööstuse hoone, katlamaja ja kuivati on kinnised hooned. Saagimisel tekkiv peen saepuru kogutakse aspiratsiooniga tsüklonisse. Suurem saepuru, koor jms kogutakse kolmest küljest klotsidega ääristatud boksidesse, mis on pealt lahtised. OLEMASOLEV OLUKORD ASUKOHT Põntsi kinnistu pindala on 4,87 ha, sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistul on metsamaad 1,36 ha, peamiselt on tegemist loodusliku rohumaaga (3.21 ha). Ala läbivad kuivenduskraavid, maa-ala ei kuulu maaparandussüsteemi. Kinnistu keskosas asub Selja kruusakarjääri mäeeraldis, mille pindala on 1,67 ha. Kaevandatavaks materjaliks on ehituskruus. Mäeeraldisele on 2017. aastal väljastatud kaevandamisluba nr L.MK/330061, loa omajaks on Tori Sawmill OÜ. Kaevandustegevusega ei ole alustatud ja käesoleval ajal kaevandustegevust kinnistul ei planeerita. Kinnistu asub Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee vahelisel ala. Idast piirneb planeeringuala kinnistuga, kus asub saetööstus, läänest Erikumetsa (suures osas metsamaa) ja Kõrgemäe (kinnistul asuvad eluhooned) kinnistutega. Teisel pool Tallinn-Lelle-Pärnu raudteed asuvad Põntsi kinnistu, mis on suures osas metsamaa ja Valtre kinnistu, kus asuvad metsamaast ümbritsetud eluhooned. Teisel pool maanteed asuvad eluhoonetega Puusti kinnistu, loodusliku rohumaa ja põllumaaga Päkapiku kinnistu ning eluhoonetega Puusti-Sepa kinnistu. Kavandatava tegevusega alale lähimad eluhooned asuvad 60 m kaugusel krundipiirist läänes Kõrgemäe kinnistul. Tori alevik asub planeeringualast ca 3 km kaugusel kagus ja Pärnu linn ca 20 km kaugusel edelas. Ligikaudu 12 km kaugusele planeeringualast edelasse jääb Sindi linn. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Kehtivas Tori valla üldplaneeringus on planeeringuala määratud perspektiivseks mäetööstusmaaks ja piirneb tootmismaaga. Planeeringualale on väljastatud 28.11.2017 kaevandamisluba nr L.MK/330061, loa omajaks on Tori Sawmill OÜ. Kaevandustegevusega ei ole alustatud ja käesoleval ajal kaevandustegevust kinnistul ei planeerita. Maapõueseaduse1 §14 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt tuleb tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale. Palgiladustamisplats on planeeritud kinnistu osasse, mis on ette nähtud kaevandusalaks. Saematerjali ladustamisega ei kaasne püsivate ehitiste rajamist, seetõttu ei piira see kaevandusala kasutuselevõttu tulevikus. Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut ning ala määratakse tootmise maa- alaks. Kehtiva üldplaneeringuga on määratud tootmisaladele järgmised kasutus- ja ehitustingimused: • Uute alade kasutuselevõtmine toimub detailplaneeringute alusel. • Kohaliku omavalitsuse nõudmise korral tuleb läbi viia keskkonnamõju (strateegiline) hindamine. • Sõltuvalt ettevõtte iseloomust (nt ettevõtted, mis suurendavad piirkonna mürataset ja õhusaastet), tuleb vajadusel suurendada roheliste kõrghaljastusega puhveralade ulatust elamute ja ettevõtete vahel. Täpne ulatus ja vajadus määratakse igal konkreetsel juhul eraldi, seejuures on minimaalseks puhverala laiuseks 25 m. Vajadusel viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. • Tootmismaade arendamisel tuleb jälgida, et hoonete ja puhkerajatiste rajamisel säiliks rohevõrgustiku toimimine. Seejuures tuleb vältida rohevõrgustiku aladel kruntide tarastamist. • Uutel aladel tuleb kasutusele võtta kaasaegsed kommunikatsioonilahendid. • Kommunikatsioonilahendid realiseeritakse arendajate ja omavalituse koostööna. • Tulenevalt tootmise iseloomust, on vajadusel vajalik sademevee kogumine tootmisterritooriumil ning selle nõuetekohane käitlemine. • Vältimaks kohaliku reoveepuhasti ülekoormust, on suure reostuskoormusega ettevõtete puhul vajalik rakendada lokaalseid reoveepuhastuslahendeid või reovee eelpuhastust enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist. • Tagada tuleb maaparandussüsteemide säilimine ja korrashoid või ümberehitamine. • Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, kui seda nõuab kohalik omavalitsus. Pärnu maakonna planeeringus käsitletud olulisemad teemad on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna väärtused, sh väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik; tehniline taristu, kus suur tähtsus on nii rahvusvahelistel kui ka riigi- ja maakonnasisestel ühendusteedel, sadamatel ning turismiettevõtlust toetaval lennuväljal. Ettevõtluse areng on maakonnas oluline osa kohalike elanike elukvaliteedi tõstmisel läbi töökohtade loomise. Tööstusettevõtted on Pärnu maakonnas peamised tööandjad. Üldised soovitused ettevõtluse arendamiseks: • soodustada mitmekülgset väikeettevõtlust kogu maakonnas; • toetada ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja kohalikesse keskustesse; • ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid tootmisalasid; • uute ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede, võimalusel ka raudtee lähedust; • soodustada kasutusest välja jäänud hoonete kasutuselevõttu ettevõtete rajamiseks; arvestada keskkonnakaitseliste tingimustega; • olemasolevate ettevõtlus- ja tootmissalade laiendamisel ning uute kavandamisel hinnata tegevusega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, välisõhusaaste, lõhn, valgus- ja veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne). Vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid, et ülemäärased keskkonnahäiringud ei ulatuks tootmisaladest väljapoole; • toetada riiklikult hajaasustuses paiknevate väikeettevõtete ja tootmistalude tehnilise taristu (juurdepääsutee, veevarustus, kiire internet jms) väljaehitamist Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega – planeeringuala piirneb olemasoleva tootmisalaga ning lähikonnas on olemas vastav tehniline taristu. ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED • Geodeetiline alusplaan 1:500 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). EELHINNANGU KOKKUVÕTE Läbiviidud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal pole alust arvata, et kavandataval tegevusel oleks piirkonnale olulist negatiivset mõju. Kavandatava tegevuse peamisteks negatiivseteks mõjudeks on ehitus- ning kasutusaegne müra ja heide välisõhku. Puudub vajadus antud detailplaneeringu kehtestamise kavatsuse puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning nende ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed. Kavandatava tegevuse alal on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud puittaimestikuga. Ala ei ole rohevõrgustiku osa. Planeeringuala on üldplaneeringu kohaselt mäetööstusmaa, ala muutmine tootmismaaks eeldab üldplaneeringu muudatust. Planeeringualal asub Selja kruusakarjääri mäeeraldis, millele on väljastatud kaevandamisluba. Kaevandustegevust olemasolevas olukorras ei toimu. Kaevandusalale ei ole planeeritud ehitisi, ala kasutatakse saematerjali ladustamiskohana. Kuna kaevandusalale ei rajata püsivaid hooneid, tagatakse võimalus tulevikus maavara vajadusel kasutusele võtta. SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS • Määrata Põntsi kinnistule ehitusõigus saeveski hoone, kuivati, vähemalt kahe PVC laohalli ja katlamaja ehitamiseks. Kavandatav tegevus ei tohi olla kõrval asuvate elamualade suhtes häiriva mõjuga (müra, tolm, valgusreostus, lõhn, suits jms.) • Veevarustus lahendada Saeveski kinnistu puurkaevu baasil. • Reoveed puhastatakse lokaalselt. • Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused. • Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused. • Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega. • Ristumiskoht projekteerida riigiteele nr 5 km 21,305. Lubatud on ainult Põntsi kinnistult väljasõit riigiteele. Riigiteelt parem- ja vasakpöörded Põntsi kinnistule ei ole lubatud ning vastav liikluskorraldus peab olema selgelt lahendatud. • Olemasolevad ristumiskohad km 21,210 (Põntsi kinnistu) ja km 21,480 (Saetööstuse kinnistu, katastritunnusega 80901:001:0320) tuleb likvideerida, et ei tekiks ristumiskohtade vahekauguse ja arvu vastuolu õigusaktidega. Likvideeritavate ristumiskohtade puhul taastada riigitee katte markeeringud, teepeenarad, kraavitus ja haljasala. • Planeerida eluhoonete poolsele alale kõrgema taimestikuga haljastust, mis visuaalse barjäärina mürast põhjustatud häiringut vähendab, seejuures on minimaalseks puhverala laiuseks 25 m. • Parkimine lahendada oma kinnistul. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. • Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. • Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. • Näha ette meetmed valgusreostuse vältimiseks, nagu suunatud valgustuse kasutamine. • Detailplaneeringuga seonduv tuleohutus lahendada vastavuses kehtivale seadusandlusele. • Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. • Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. KOOSTAMISE PROTSESS • Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus • Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu • Detailplaneering komplekteerida kahes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar CD-l. • Haldusleping enne kehtestamist. • Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. KOOSTÖÖ • Päästeamet • Keskkonnaamet • Transpordiamet • Maa-amet • Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti KAASAMINE • Piirinaabrid ja puudutatud isikud • Elektrilevi OÜ • Telia Eesti AS • Rahandusministeerium Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemisel. Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. AJAKAVA • KSH eelhinnangu koostamine ja KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine, vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud. • Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu. • Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine (eskiislahendus): kolm kuud. • Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud. • Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud. • Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud. • Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud. • PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel. Koostas: Piret Kallas planeerimisspetsialist Põntsi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamine Tallinn 2022 Põntsi kinnistu KSH eelhindamine Nimetus Põntsi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamine Versioon Esitamiseks Töö nr 22KK34 Aeg 27.04.2022 Klient Henri Projekt OÜ Suure-Jõe 62 80042 Pärnu Üldtelefon: 53 415 519 Koduleht: www.henriprojekt.ee Kontaktisik Ilmar Selgal E-post: [email protected] Telefon: 55 676 503 KSH eelhinnangu koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon: 611 7690 E-post: [email protected] Osalejad Kadri Kipper, MSc Lea Jalukse, MSc KSH eelhinnangu vastutav Toomas Pallo, MSc, KMH litsents nr KMH0090 koostaja Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende algallikale. 2/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Põntsi kinnistu KSH eelhindamine SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 4 2 KAVANDATAV TEGEVUS ............................................................................................................... 5 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................................. 7 3.1 Asukoht .........................................................................................................................................7 3.2 Sotsiaalmajanduslik keskkond ......................................................................................................8 3.3 Pinnas ja geoloogia .......................................................................................................................9 3.4 Põhja- ja pinnavesi ......................................................................................................................11 3.5 Välisõhk ja müra .........................................................................................................................12 3.6 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik................................................................12 3.7 Kultuurimälestised ......................................................................................................................12 3.8 Teed ja tehnorajatised ................................................................................................................13 3.9 Rohevõrgustik .............................................................................................................................13 4 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............... 14 4.1 Pärnu maakonna planeering .......................................................................................................14 4.2 Tori valla üldplaneering ..............................................................................................................15 4.3 Tori valla arengukava aastateks 2018-2030 ...............................................................................15 4.4 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................................16 5 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ............................... 17 5.1 Mõju looduskeskkonnale ............................................................................................................17 5.1.1 Mõju maavaradele, pinnasele ja mullastikule ........................................................................17 5.1.2 Pinna- ja põhjavesi..................................................................................................................17 5.1.3 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik ...........................................................18 5.2 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kultuuripärandile ...................................................................18 5.3 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................19 5.4 Mõju välisõhu ja müra seisundile ...............................................................................................19 5.5 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju ...............................................................................................................20 6 EELHINNANGU JÄRELDUS ........................................................................................................... 21 7 KASUTATUD MATERJALID ........................................................................................................... 22 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/23 Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine 1 SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Tori vallas Selja külas Põntsi kinnistul (katastritunnus: 80801:001:0440, sihtotstarve maatulundusmaa) detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele, milleks on saetööstuse hoonete ja palgiladustamisplatsi rajamine. Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on planeeringuala hoonestada ehitusloakohustuslike hoonetega, määrata hoonestusalad ja ehitusõigus ning lahendada vajalik taristu. Detailplaneeringu koostaja on Henri Projekt OÜ. Eelhinnangu koostajaks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 3 ning planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 5 kohaselt on detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele (olulise keskkonnamõjuga tegevusele). Käesolevas eelhinnangus käsitletav kavandatav tegevus ei kuulu kohustuslikult hinnatavate tegevuste hulka. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi. Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale vajalikku infot detailplaneeringu alusel kavandatava tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ja selle tekkimise tõenäosusest, mis võiks tingida täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise. KSH eelhinnangu koostamisel on tuginetud detailplaneeringu eskiisile, kliendilt ja avalikest andmebaasidest saadud informatsioonile. Kavandatava tegevuse täpsed detailid ja mahud ei ole antud etapis eksperdile teada. Eelhinnang on koostatud olemasoleva allikmaterjali põhjal. Eelhinnangu koostamise käigus ei teostatud lisauuringuid ega väiltöid, mis väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhinnangu käigus ei hinnata alternatiive. Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada otsustajal teha otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise osas. Otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada, mistõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis. Eelhindamise aruande sisu vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) (RT I 2005, 15, 87) toodud KSH algatamise vajaduse hindamisele esitatud kriteeriumitele. 4/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Põntsi kinnistu KSH eelhindamine 2 KAVANDATAV TEGEVUS Detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu maakonnas, Tori vallas, Selja külas Põntsi kinnistule saeveski hoone (2455 m2), kuivati (450 m2), vähemalt kahe PVC laohalli (1500 m2) ja katlamaja rajamine (Joonis 1). Lisaks on planeeritud saematerjali ladustamise alad ja lahendatakse krundisisene taristu. Olulist kemikaalikasutust ei ole kavandatava tegevusega ette näha. Kinnistule ligipääs toimub Pärnu-Rakvere- Sõmeru maantee kaudu ja Saetööstuse kinnistult. Kavandatav saetööstuse hoone, katlamaja ja kuivati on kinnised hooned. Saagimisel tekkiv peen saepuru kogutakse aspiratsiooniga tsüklonisse. Suurem saepuru, koor jms kogutakse kolmest küljest klotsidega ääristatud boksidesse, mis on pealt lahtised. Kehtivas Tori valla üldplaneeringus on planeeringuala määratud perspektiivseks mäetööstusmaaks ja piirneb tootmismaaga. Planeeringualale on väljastatud 28.11.2017 kaevandamisluba nr L.MK/330061, loa omajaks on Tori Sawmill OÜ. Maapõueseaduse1 §14 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt tuleb tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale. Palgiladustamisplats on planeeritud kinnistu osasse, mis on ette nähtud kaevandusalaks. Saematerjali ladustamisega ei kaasne püsivate ehitiste rajamist, seetõttu ei piira see kaevandusala kasutuselevõttu tulevikus. Arendajal on olemas Maa-ametilt 11.03.2022 e-kirja teel laekunud suunised, millest lähtub, et maardlaga kattuvale alale saab lubada ajutise iseloomuga ehitisi. 1 Maapõueseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/23 Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine Joonis 1. Planeeringuala esialgne eskiis. Henriprojekt OÜ (seisuga 06.04.2022). 6/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Põntsi kinnistu KSH eelhindamine 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS 3.1 Asukoht Kavandatava tegevuse asukohaks on Pärnu maakond, Tori vald, Selja küla. Selja külas asub 3 Põntsi nimelist kinnistut. Kinnistu, mida detailplaneeringuga hõlmatakse: • Põntsi (katastritunnus 80801:001:0440), kinnistu pindala on 4,87 ha, sihtotstarve on maatulundusmaa. Idast piirneb planeeringuala kinnistuga, kus asub saetööstus, põhjast Tallinn-Lelle-Pärnu raudteega, läänest Erikumetsa (suures osas metsamaa) ja Kõrgemäe (kinnistul asuvad eluhooned) kinnistutega ning lõunast Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteega. Kinnistule juurdepääs toimub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteelt. Teisel pool Tallinn-Lelle-Pärnu raudteed asuvad Põntsi kinnistu, mis on suures osas metsamaa ja Valtre kinnistu, kus asuvad metsamaast ümbritsetud eluhooned. Teisel pool maanteed asuvad eluhoonetega Puusti kinnistu, loodusliku rohumaa ja põllumaaga Päkapiku kinnistu ning eluhoonetega Puusti-Sepa kinnistu. Kavandatava tegevusega alale lähimad eluhooned asuvad 60 m kaugusel krundipiirist läänes Kõrgemäe kinnistul. Ülevaade kavandatava tegevuse ala naaberkinnistutest on esitatud Tabel 1. Tabel 1 Kavandatava tegevuse ala naaberkinnistud ja sihtotstarbed Lähiaadress Tunnus Sihtotstarve Pindala Suund Saetööstuse 80901:001:0320 Tootmismaa 5,67 ha, sh õuemaa kirre 4,44 ha Tallinn- 80801:001:0359 Transpordimaa 39,94 ha põhi Lelle-Pärnu 113,6-122,7 km Valtre 80801:001:0396 Maatulundusmaa 4,13, sh õuemaa 0,24 põhi, teisel pool ha raudteed Põntsi 80801:002:0162 Maatulundusmaa 24,88 ha loe, teisel pool raudteed Erikumetsa 80801:002:0245 Maatulundusmaa 5,26 ha lääs Kõrgemäe 80801:002:0753 Elamumaa 7322 m2, sh õuemaa lääs 5116 m2 5 Pärnu- 80801:001:0174 Transpordimaa 24,68 ha lõuna Rakvere- Sõmeru tee Puusti 80801:002:0695 Maatulundusmaa 17647 m2, sh õuemaa lõuna, teisel 2 8787 m pool maanteed Päkapiku 80801:001:0730 Maatulundusmaa 17512 m2 kagu, teisel pool maanteed Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/23 Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine Puusti-Sepa 80801:002:0206 Elamumaa 6243 m2, sh õuemaa ida, teisel pool 3784 m2 maanteed Maa-ameti Maainfo kaardirakenduse kohaselt2 on kavandatava tegevuse ala näol tegemist eraomandis oleva maaga, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%. Kinnistul on metsamaad 1,36 ha, peamiselt on tegemist loodusliku rohumaaga (3.21 ha). Ala läbivad kuivenduskraavid, maa-ala ei kuulu maaparandussüsteemi.3 Kinnistu keskosas asub Selja kruusakarjääri mäeeraldis (Joonis 3), mille pindala on 1,67 ha. Kaevandatavaks materjaliks on ehituskruus. Mäeeraldisele on 2017. aastal väljastatud kaevandamisluba nr L.MK/330061, loa omajaks on Tori Sawmill OÜ.4 Kaevandustegevusega ei ole alustatud ja käesoleval ajal kaevandustegevust kinnistul ei planeerita. Tori alevik asub planeeringualast ca 3 km kaugusel kagus ja Pärnu linn ca 20 km kaugusel edelas. 3.2 Sotsiaalmajanduslik keskkond Pärnumaal asuva Tori valla pindala on 611,11 km2. Tori vald on rahvaarvult Pärnumaa suurim vald, mis tekkis Sauga ja Are valdade ja Sindi linna liitumisel. Põhiliselt tegeletakse piirkonnas põllumajanduse ja metsamajandusega. Elanike arv Tori vallas on 12 246 (01.03.2022 seisuga). Tegemist on ainsa Pärnumaa omavalitsusega, mille elanike arv on kasvutrendis. Suurim asula vallas on Sindi linn. Tori vallas on kolm põhikooli ja üks gümnaasium, lasteaed-algkool, huvikool ja neli lasteaeda. Tori vallas on 3 alevikku ja 41 küla.5 Tori valla asustustihedus on 19,5 elanikku km2 kohta.6 Planeeringuala asub Selja külas (Joonis 2). Selja külas on 289 elanikku (01.03.2022 seisuga).7 Planeeringuala kirdeküljel Saetööstuse kinnistul asub Tori Sawmill OÜ, kus toodetakse madala väärtusega puidust pakendipuitu. Aastane tootmismaht on ca 70 000 tm saematerjali.8 2 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (30.03.2022) 3 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus (07.04.2022) 4 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad (06.04.2022) 5 Tori vald https://www.torivald.ee/ (30.03.2022) 6 Statistikaamet https://www.stat.ee/et/ (30.03.2022) 7 Tori vald https://www.torivald.ee/statistika1 (30.03.2022) 8 Tori Sawmill OÜ https://torisawmill.com/ (30.03.2022) 8/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Põntsi kinnistu KSH eelhindamine Joonis 2. Selja küla. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest.9 Planeeringualast 2,5 km kaugusele kagusse jääb Tori alevik. 2017. aasta haldusreformini oli Tori alevik Tori valla keskuseks. Alevikus asub põhikool, lasteaed ning Tori hobusekasvatus, mis tegeleb Eesti tõugu Tori hobuse aretamisega. Ligikaudu 12 km kaugusele planeeringualast edelasse jääb Sindi linn. Seal asuvad gümnaasium, muusikakool ja lasteaed.10 Planeeringualast ca 23 km kaugusele kirdesse jääb Vändra alev. Planeeringualast ca 20 km kaugusel edelas asub Pärnu linn (Pärnu linna kui asula pindala on 33,15 km2, omavalitsuse suurus on 858,07 km2). Pärnu linna lähedus ja hea ühendus on üheks suureks ettevõtlusega seotud tugevuseks. Pärnus asuvad gümnaasiumid, kaubanduskeskused, haigla, sadam, teenindusettevõtted, ühistranspordi sõlm ja paljud piirkonna töökohad. Oluline roll on rahvusvahelisel ühendusel – linna läbib Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (nn Via Baltica), tulevikus lisandub Pärnusse Rail Baltica rongipeatus. 3.3 Pinnas ja geoloogia Tori vald jääb Lääne-Eesti madaliku ida-ja kaguossa ning Pärnu jõe alam-keskjooksu piirkonda. Valdavalt moodustavad pinnakatte erineva lõimisega liivsavid ning maapinna kõrgus üle merepinna on 10-25 m. Pinnakate algab põhiliselt erinevate lõimistega liiva, liivsavide ja savidega, mis lasub vahetult siluri ja 9 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (30.03.2022) 10 Tori vald https://www.torivald.ee/ (06.04.2022) Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/23 Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine devoni kivimitel, koosnedes põhiliselt moreenist, liustikujõe ning jääpaisjärve setetest. Piirkonna pinnamood on tasane.11 Planeeringualal ja selle lähipiirkonnas on leostunud gleimullad, gleistunud leostunud mullad ning koreserikas leostunud muld.12 Maavaradest omab vallas suurt tähtsust (kuigi tarbevarud ei ole suured) ehituses kasutatav Kõrsa karjääri liiv ja kruus. Kõrsa karjäär asub planeeringualast lõunas, ca 17 km kaugusel.13 Põntsi kinnistul asub mäeeraldis Selja kruusakarjäär (Joonis 3), sellele on väljastatud kaevandamisluba nr L.MK/330061, loa omanikuks on Tori Sawmill OÜ. 14 2008. aastal viidi Põntsi kinnistul läbi geoloogiline uuring15. Põntsi kinnistu asub kirde-edelasuunalise oosi laugel nõlval. Ala piires levivad liustikujõelised setted – veeriseline kruus keskmiseteralise liivaga. Kruusakihi lamamiks on pruunikashall rähkne liivsavimoreen. 1,67 ha esineb veeriselist kruusa, mis vastab oma kvaliteedilt ehituskruusale esitavatele nõuetele. Kruusakiht puudub kinnistu lääne- ja põhjaosas. Ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 32 tuh m3, sellest vee all 28 tuh m3. Katendi maht on 5 tuh m3. Kruusakiht, mille maksimaalne paksus on 3,1 m, asub ca 90% ulatuses veetasemest madalamal. Looduslikult sobib materjal teede ehitusel aluskihi ja teepeenarde rajamiseks. Ehitussegude ja betooni täiteliiva standarditele vastamise jaoks peab materjali sõeluma. Kaevandustegevusega ei ole alustatud ja loa omanik ei planeeri käesoleval ajal kaevandustegevust. Planeeringualast ca 260 m kaugusel edelas asub veel üks eraldiseisev 5,5 ha suurune mäeeraldis Selja II kruusakarjäär. Tegemist on aktiivse tarbevaruga (ehituskruus). 11 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 12 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart (04.04.2022) 13 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad (30.03.2022) 14 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (07.04.2022) 15 Eesti Geoloogiakeskus. 2008. Selja uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring 10/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Põntsi kinnistu KSH eelhindamine Joonis 3. Punase piirkonnaga on märgitud planeeringualal asuv Selja kruusakarjääri mäeeraldis. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest.16 3.4 Põhja- ja pinnavesi Selja küla asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal17 (keskmine reostusohtlikkus), moreenist pinnakatte paksus on piirkonnas 10-20 m ning savi või liivsavi paksus 2-5 m.18 Planeeringualale lähimad puurkaevud on Kõrgemäe maaüksusel (PRK0026428), Puusti-Sepa maaüksusel (PRK0061161), Valtre maaüksusel (PRK0025530) ja Saetööstuse kinnistul (PRK0006354) ja (PRK0062512). Puurkaev PRK0062512 on puuritud 2020. aastal ja kuulub Tori Sawmill OÜ’le (45 m sügav, puurkaevu soovitatav tootlikkus on 0,7 l/s).19 Tori vallas esineb pinnasevesi nii mereliivas kui viirsavi alustes setetes. Veetase mereliivas on 1-2 m sügavusel maapinnast, suurvee ajal isegi kohati kõrgemal. Pinnasevee seisund sõltub ilmastikutingimustest ning veetase kõigub väga suure amplituudiga. Tihti jäävad majapidamiste kaevud kuivaks, mis teeb selle vee kasutamise keerukaks. Lisaks on nimetatud vesi vallas valdavalt ebarahuldava kvaliteediga, seda tarbitakse peamiselt salvkaevude kaudu. 16 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad (30.03.2022) 17 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k (05.04.2022) 18 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 19 Keskkonnaregister. Puurkaevu/puuraugu andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1416106374 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/23 Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine Põntsi kinnistul levib liustikujõeliste setete veekiht. Veekiht toitub sademetest, mis on akumuleerunud teenindusalast põhja pool asuval tasase reljeefiga liigniiskel metsa alal.20 Planeeringuala läbivad madalad kraavid, nendesse kogunenud vesi voolab maantee alt läbi Suuroja peakraavi, mis lõuna pool suubub Pärnu jõkke.21 Kinnistust ligikaudu 700 m kaugusele jääb veekogu Raudtee karjäär (VEE2056150), mis on kujunenud endisesse Tori kruusakarjääri. Veepeegli pindala on 10,5 ha ja tehisjärves asub 8 saart (saarte pindala on 1,25 ha). Karjääri kasutatakse tuletõrje veevõtukohana. Linnulennult ligikaudu 2,5 km kaugusele jääb Pärnu jõgi. Veekogumi (1123500_3) Pärnu Käru jõest suudmeni koondseisund oli 2020. aasta seisuga halb. Antud veekogumi keemiline seisund 2020. aasta seisuga oli samuti halb (põhjuseks benso(a)püreen vees, Hg, PBDE ja Cd kalas, TBT settes). Ökoloogiline seisund oli antud veekogumil kesine (mittehea põhjus: paisud).22 3.5 Välisõhk ja müra Planeeringualale pääseb mööda Pärnu-Rakvere-Sõmeru teed. Pärnu-Rakvere-Sõmeru tugimaantee on peamine liiklusmagistraal Pärnu ja Kesk-Eesti vahel. Enam kui 65 dB müratase ulatub teealalt väljapoole maksimaalselt kuni 30 m ning 60 dB müratase saavutatakse umbes 70 m kaugusel. Öiste müratasemete leviku ulatus on 3-4 korda väiksem.23 Tallinn-Lelle-Pärnu raudteel lõppes reisirongide vedu 2018. aastal. Viimastel aastatel on raudteed kasutanud vaid üksikud Edelaraudtee ja GoRaili kaubarongid. Planeeringu lähipiirkonnas ei asu välisõhu saasteloa ja kompleksloa omanikke. Ca 2,5 km kaugusel planeeringualast kirdes asuvad ettevõtted Raivo Remont OÜ (kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus) ja Eesti Juustu Tootmise OÜ (juustu- ja kohupiimatootmine), kellele on väljastatud välisõhu saasteload.24 3.6 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik Kavandatava tegevuse alal on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud puittaimestikuga.25 Planeeritaval alal ja selle lähiümbruses ei esine teadaolevalt kaitsealuseid liike. Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Lähim Natura 2000 ala on ca 2,5 km kaugusel asuv Pärnu jõe loodusala (RAH0000027). Kavandatava tegevuse iseloom ja asukoht ei mõjuta ühtegi Natura ala. 3.7 Kultuurimälestised Planeeritaval alal ega selle mõjupiirkonnas ei paikne väärtuslikke maastikke ega kultuurimälestisi. Lähimad kultuuriväärtusega objektid asuvad Tori alevikus kavandatava tegevuse alast 2,5 km kagus. 20 Eesti Geoloogiakeskus. 2008. Selja uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring 21 Eesti Geoloogiakeskus. 2008. Selja uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring 22 Keskkonnaagentuuri kaardirakendus: Pinnavee seisund 2020. 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2021. Tori valla välisõhu mürakaart 24 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (04.04.2022) 25 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (04.04.2022) 12/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Põntsi kinnistu KSH eelhindamine Planeeringualast ida poole, linnulennult 300 m kaugusele, jääb pärandkultuuriobjekt Tori kõrts ja Selja metsnikukoht (808:KOR:001). Kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuriobjektidele.26 3.8 Teed ja tehnorajatised Planeeringualale pääseb Pärnu-Rakvere-Sõmeru teelt. Tee on kaetud tiheda asfaltbetooniga. 2021. aastal oli teelõigul 9.578-21.725 aasta keskmine ööpäevane liiklustihedus 2744 (90% sõidu- ja pakiautosid, 9% autoronge ning 1% veoautosid ja autobusse).27 Tallinn-Pärnu-Lelle raudteel aruande kirjutamise ajal reisiliiklust ei toimu, kaubarongide kohta täpne info puudub. Tulevikus võib toimuda raudteel Rail Baltica ehitusega seoses kaubarongide liiklus.28 3.9 Rohevõrgustik Planeeringuala ei ole rohelise võrgustiku osa, kinnistuga piirnevast raudteest põhjapoole jääb maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugiala.29 26 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised (04.04.2022) 27 Maa-ameti kaardirakendus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/teeregister (04.04.2022) 28 https://www.err.ee/1225936/lelle-parnu-raudtee-tehakse-rail-balticu-ehituse-jaoks-korda (06.04.2022) 29 Tori valla üldplaneering. 2009. https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/Tori+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri.pdf/ac7ea13a-d16e- 407f-b7dd-d7d572228550?version=1.0 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/23 Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine 4 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 4.1 Pärnu maakonna planeering Pärnu maakonna ruumilise arengu visioon toetub üleriigilise planeeringu visioonile ja maakonna arengustrateegias sätestatud olulistele eesmärkidele. Arengustrateegia Pärnumaa 2030+ tähtsaks eesmärgiks on kogu Pärnumaa ruumiliselt tasakaalustatud areng ja elu kestmine kõigis Pärnumaa piirkondades, mida toetab elujõuliste keskuste võrgustik, kvaliteetne tehniline ja sotsiaalne taristu ning elukeskkond. Tähtsaks on peetud töökohtade olemasolu ning teenuste paindlikku kättesaadavust. Olulisemad teemad, mida maakonnaplaneeringus käsitletakse, on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna väärtused, sh väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik; tehniline taristu, kus suur tähtsus on nii rahvusvahelistel kui ka riigi- ja maakonnasisestel ühendusteedel, sadamatel ning turismiettevõtlust toetaval lennuväljal. Ettevõtluse areng on maakonnas oluline osa kohalike elanike elukvaliteedi tõstmisel läbi töökohtade loomise. Tööstusettevõtted on Pärnu maakonnas peamised tööandjad. Üldised soovitused ettevõtluse arendamiseks: • soodustada mitmekülgset väikeettevõtlust kogu maakonnas; • toetada ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja kohalikesse keskustesse; • ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid tootmisalasid; • uute ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede, võimalusel ka raudtee lähedust; • soodustada kasutusest välja jäänud hoonete kasutuselevõttu ettevõtete rajamiseks; arvestada keskkonnakaitseliste tingimustega; • olemasolevate ettevõtlus- ja tootmissalade laiendamisel ning uute kavandamisel hinnata tegevusega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, välisõhusaaste, lõhn, valgus- ja veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne). Vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid, et ülemäärased keskkonnahäiringud ei ulatuks tootmisaladest väljapoole; • toetada riiklikult hajaasustuses paiknevate väikeettevõtete ja tootmistalude tehnilise taristu (juurdepääsutee, veevarustus, kiire internet jms) väljaehitamist.30 Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega – planeeringuala piirneb olemasoleva tootmisalaga ning lähikonnas on olemas vastav tehniline taristu. 30 Pärnu maakonna planeering, 2018 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/09/1_Parnu-maakonna- planeeringu-seletuskiri.pdf 14/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Põntsi kinnistu KSH eelhindamine 4.2 Tori valla üldplaneering Vastavalt Tori valla üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve mäetööstusmaa. Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut ning ala määratakse tootmise maa-alaks. Tori valla üldplaneering on käesoleva töö kirjutamise ajal uuendamisel. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt käib tootmisalade planeerimine järgmiselt:31 Kasutus- ja ehitustingimused tootmisaladel: • Uute alade kasutuselevõtmine toimub detailplaneeringute alusel. • Kohaliku omavalitsuse nõudmise korral tuleb läbi viia keskkonnamõju (strateegiline) hindamine. • Sõltuvalt ettevõtte iseloomust (nt ettevõtted, mis suurendavad piirkonna mürataset ja õhusaastet), tuleb vajadusel suurendada roheliste kõrghaljastusega puhveralade ulatust elamute ja ettevõtete vahel. Täpne ulatus ja vajadus määratakse igal konkreetsel juhul eraldi, seejuures on minimaalseks puhverala laiuseks 25 m. Vajadusel viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. • Tootmismaade arendamisel tuleb jälgida, et hoonete ja puhkerajatiste rajamisel säiliks rohevõrgustiku toimimine. Seejuures tuleb vältida rohevõrgustiku aladel kruntide tarastamist. • Uutel aladel tuleb kasutusele võtta kaasaegsed kommunikatsioonilahendid. • Kommunikatsioonilahendid realiseeritakse arendajate ja omavalituse koostööna. • Tulenevalt tootmise iseloomust, on vajadusel vajalik sademevee kogumine tootmisterritooriumil ning selle nõuetekohane käitlemine. • Vältimaks kohaliku reoveepuhasti ülekoormust, on suure reostuskoormusega ettevõtete puhul vajalik rakendada lokaalseid reoveepuhastuslahendeid või reovee eelpuhastust enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist. • Tagada tuleb maaparandussüsteemide säilimine ja korrashoid või ümberehitamine. • Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, kui seda nõuab kohalik omavalitsus. Kavandatav tegevusega muudetakse kehtivat üldplaneeringut. 4.3 Tori valla arengukava aastateks 2018-203032 Tori vald toetab kogukondade ja elanikkonna heaolu ning arengut läbi säästva ja tasakaalustatud planeerimise, kvaliteetsete teenuste ning ettevõtluskeskkonna tagamise, säilitades piirkondliku eripära ja olemasolevad väärtused. Arengukava eesmärkideks on hea koostöö kohalike ettevõtjate ja regionaalsete partneritega ning arendada välja ettevõtluse arengut soosiv keskkond. Lisaks transpordi, ühisveevärgi, jäätmekäitluse, hariduse, keskkonna, planeerimise ja turismi arendamine. 31 Tori valla üldplaneering. 2009. https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/Tori+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri.pdf/ac7ea13a-d16e- 407f-b7dd-d7d572228550?version=1.0 32 Tori valla arengukava aastateks 2018-2030. https://www.torivald.ee/documents/17490539/18772941/Tori+valla+arengukava.pdf/9c3d717a-21d3-4a85-8b75- b178ce8641a2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/23 Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine Ettevõtlusega seotud tugevus on Tori valla logistilised eelised: vald on Pärnu linna lähedal ja vallas on head ühendused vee-, raud-, maanteede ja lennujaama näol. Lisaks ettevõtjatel on elektri ja vee ning suurte alajaamade tõttu head võimalused arenemiseks. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu Tori valla arengukava eesmärkidega. 4.4 Maapõuepoliitika põhialused aastani 205033 Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Seejuures ei tarbita taastuvat maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise tõhusamaks muutmiseks. Maapõue kasutuse asukoha valiku suunamiseks otsitakse parimate kogemuste põhjal Eestile otstarbekaid, mõistlikke ja säästlikke lahendusi. Maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine toimivad kooskõlas. Alternatiivsete maakasutusviiside vahel valiku tegemine on paindlik, kaalutletud, teamistele tuginev ja eri huve arvestav. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu maapõuepoliitika põhialustega – kaevandusalale ei ehitata püsivaid hooneid ja sellega tagatakse tulevikus võimalus maavara kasutamiseks. 33 Keskkonnaministeerium. 2017. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 16/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Põntsi kinnistu KSH eelhindamine 5 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD Järgnevad alapeatükid kirjeldavad kavandatava tegevuse (detailplaneeringu kehtestamine) mõju erinevatele keskkonnaelementidele neid mõjutava keskkonnakasutuse kaudu. 5.1 Mõju looduskeskkonnale 5.1.1 Mõju maavaradele, pinnasele ja mullastikule Kavandatava tegevuse alal on mäeeraldis, millele on väljastatud kaevandusluba kruusa kaevandamiseks. Olemasolevas olukorras kaevandamistegevust ei toimu. Mõju maavaradele võib tuleneda maapinna hõivamisest, mis teeksid võimatuks kaevandusala edaspidise kasutamise. Vastavalt Maapõueseaduse34 §14 lg 1 p 1 ja 2 tuleb tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale. Maardla alal kehtivad maapõueseadusest tulenevad piirangud (§ 14 ja § 15), sh planeeringud, projekteerimistingimused, ehitusload, katastriüksuse sihtotstarbe muutmine jmt kooskõlastatakse Maa- ametiga. Arendaja on olnud kirjavahetuses Maa-ametiga seoses kavandatava tegevusega ning planeeringulahendus on välja töötatud lähtudes maavara kaevandamisväärsena hoidmise nõudest. Detailplaneeringu eskiisi järgi ei ole kaevandusalale planeeritud hooneid ja muid rajatisi. Kaevandusala on ette nähtud saematerjali ladustamiseks ja teede alla jäävaks alaks. Kuna kaevandusalale ei rajata püsivaid hooneid, tagatakse võimalus tulevikus maavara vajadusel kasutusele võtta. Seetõttu võib tegevuse mõju maavarade kasutamisele pidada lühiajaliseks ning väheoluliseks. Mõju pinnasele ja mullastikule tuleneb eelkõige pinnase hõivamisest – tööstushoone ja materjali ladustusplatsi alla jäävast alast. Pinnast ja mullastiku mõjutatakse ulatuslikult ja pöördumatult. Väljaspool rajatistega hõlmatavaid alasid avaldub mõju pinnasele ja mullastikule eelkõige ehitusetapis toimuvate tegevuste kaudu: ehitusmaterjalide ladustamine ja hoiustamine (sealhulgas aladel, mis kavandatavate ehitiste alla ei jää), ehitustranspordi liikumine (ehitusmaterjalide vedu, masinate ja seadmete transport). Tegemist on eeldatavalt ajutise mõjuga ning ehitustegevuse järgselt ala korrastatakse. Tootmishoone kasutusaegne mõju pinnasele ja mullastikule on pikaajaline. Sellegipoolest võib seda pidada lokaalseks ning väheoluliseks. 5.1.2 Pinna- ja põhjavesi Kavandatava tegevuse käigus ei ole ette näha olulist kemikaalikasutust. Käitise tegevuse käigus kasutatavate kemikaalide loetelu piirdub seadmete hoolduskemikaalide ning kütustega. Põntsi kinnistu lähedale ei jää ühtegi suuremat pinnaveekogu. Planeeringuala läbivad madalad kraavid, nendesse kogunenud vesi voolab maantee alt läbi Suuroja peakraavi, mis lõuna pool suubub Pärnu jõkke. Põhjavesi on piirkonnas keskmiselt kaitstud, seega kavandatava tegevuse käigus käideldatavad kemikaalid ei kujuta nõuetekohasel käitlemisel ohtu põhjaveele. 34 Maapõueseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/23 Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine Käesoleva aruande kirjutamise ajal ei ole teada kinnistu veevarustamise ja kanalisatsiooni lahendus. Uue puurkaevu rajamisel on vajalik kooskõlastada selle asukoht detailplaneeringus Tori Vallavalitsusega. Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada kanalisatsiooniehitiste kujadega. Sademevee juhtimiseks suublasse tööstusmaalt on vajalik veeloa olemasolu. Aruande kirjutamise ajaks ei ole teada, kuidas on lahendatud sademevee juhtimine keskkonda, samuti olmereovee kogumine ja puhastus, seega tuleb veeloa vajadust hinnata järgmistes etappides. Lähtudes kavandatud tegevuse iseloomust ja mahust ning arvestades, et kavandatavad rajatised projekteeritakse ja ehitatakse ning kemikaale käideldakse nii, et nende toimimisel oleks tagatud õigusaktidega seatud veekaitsenõuete täitmine, ei ole põhjust eeldada olulist negatiivset keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele. 5.1.3 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik Kavandatava tegevuse alal puuduvad teadaolevad kaitsealused liigid ja võimalikud kõrge looduskaitselise väärtusega elupaigad. Samuti ei jää ala rohevõrgustiku koosseisu. Planeeringuala on maatulundusmaa, suures osas looduslik rohumaa, osaliselt puittaimestikuga kaetud. Väärtuslikuks saab pidada ka tavapärast liigirikkust. Ehitus- ja tootmistegevusega kaasnev müra ja masinate liikumine häirib loomi nii territooriumil kui ka selle lähipiirkonnas. Alal saab ära tallatud või eemaldatud taimestik. Ehitusaegsed mõjud on ajutised, tootmishoone ja materjali ladustusala kasutamisega seotud mõjud on pikaajalised. Ala inimpelglikumad liigid asenduvad liikidega, kes inimtegevust ei karda. Kavandatav tegevus ei ole elurikkuse ja looduskaitse seisukohalt olulise mõjuga. Negatiivne mõju teadaolevatele kaitsealadele ja kaitsealuste liikide elupaikadele eeldatavasti puudub. 5.2 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kultuuripärandile Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige kasvava liikussagedusega, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Ehitusetapis on liiklussageduse tõus seotud suures osas raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga. Saeveski töötamisega kaasneb samuti transpordikoormus – saematerjali kohaletoomise ja valminud toodangu äraviimisega. Lisaks lisandub müra ja heitmeid saeveski töötamisest. Müra ja välisõhku on lähemalt käsitletud eelhinnangu vastavas peatükis 5.4. Teatavat häiringut kohalikele elanikele võib põhjustada ka piirväärtustest allapoole jääv müratase ning õhukvaliteedi muutus. Tegu on subjektiivse mõjuga, mida ei saa KeHJS mõistes lugeda oluliseks mõjuks. Kuna Saeveski kinnistul toimub sama iseloomuga tegevus, siis ei ole ette näha olulist muudatust võrreldes olemasoleva olukorraga. Selline mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa müra normtasemete ületamise ei ole detailplaneeringu elluviimisel tõenäoline. Leevendava meetmena võib kaaluda kõrghaljastuse säilitamist/rajamist kinnistu lõuna- ja idapiiridel. Inimeste varale kavandatav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele ja varale on väheoluline. Positiivse aspektina saab välja tuua töökohtade lisandumise piirkonda ning saematerjali varustuskindluse suurenemise piirkonnas. 18/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Põntsi kinnistu KSH eelhindamine Alale ei jää teadaolevalt kultuuri- ja pärandkultuuri objekte, seega negatiivset mõju objektidele ei avaldu. 5.3 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi või tegevusi. Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi – seetõttu tuleb arvestada riskidega ja pidada kinni ohutusnõuetest (ehitusprotsess, töötamine seadmete ja mehhanismidega ja vedude puhul liiklus). Lisaks tööohutusele peab järgima ka keskkonnaohutuse nõudeid ja rakendama avariiolukorrast tingitud reostuse tekkimisel viivitamatult selle likvideerimismeetmeid. Võimalikud avariiohud tootmishoonete ekspluatatsiooniperioodil on sarnased mistahes muude hoonete kasutamise omadega (tulekahjud, veeavariid, jms). Vastavate ohtudega tuleb arvestada hoonete projekteerimisel ja tegevusplaanide koostamisel, näiteks on saetööstuse puhul väga oluline tähelepanu pöörata tuleohutusnõuetele. Eelnevat arvesse võttes pole põhjust olulist mõju eeldada. 5.4 Mõju välisõhu ja müra seisundile Tootmishoone ja selle juurde kuuluva taristu ehitamisel kaasneb heide välisõhku, müra ja vibratsioon. Need mõjud on ajutise iseloomuga ja vähendatavad tööohutusnõuete järgmisega ning ehitustööde läbiviimisel päevasel ajal ja tööpäevadel. Ehitustööde teostajad peavad täitma ehitustöödele kehtestatud nõudeid (sh keskkonnakaitsenõudeid). Pärast tootmishoonete kasutuselevõttu võib esineda teatav mõju välisõhule mürataseme suurenemise (transport, saetööstus) ja välisõhku paiskuvate saasteainete koguse suurenemise tõttu (rajatav katlamaja, lisanduv transport ja aspiratsioonisüsteem). Tegemist on pikaajaliste mõjudega, mille eeldatav kestvus on kogu hoonete sihtotstarbelise kasutuse aeg. Tootmisprotsessis tekkivate tahkete osakeste heite vähendamiseks välisõhku paigaldatakse kaasaegne tsüklon. Kavandatav tegevus näeb ette kuivati ja katlamaja ehitamist. Aruande kirjutamise ajaks ei teada täpsemaid andmeid kasutatavate kütteseadmete kohta. Arvestades tootmise iseloomu ja territooriumi suurust ei kaasne tegevusega eeldatavasti heidet, mis põhjustaks saasteainete piirväärtuste ületamist tootmisterritooriumi piiril ja väljaspool seda. Keskkonnaloa vajadust välisõhu saastamiseks tuleb hinnata edaspidistes etappides. Müratasemel on oluline mõju vaid vastuvõtja kontekstis. Lähim eluhoone asub kavandatava tegevuse alast umbes 60 m lõunas. Leevendava meetmena võib ette näha kõrghaljastuse säilitamist või rajamist territooriumi piiril. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha mürataseme ning välisõhu saastetaseme tõusu tasemel, mis põhjustaks olulist mõju. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/23 Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine 5.5 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada võimalike alale jäävate kaitsevöönditega ja kooskõlastada seaduses või kohaliku tasandi määrustes ja ettekirjutustes ettenähtud ehitiste jt rajatiste asukohad. Kõigi nõuete täitmistega on võimalik minimeerida negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosust. Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne elluviimise aeg pole teada, ei saa mõju olulisust käesolevas aruandes hinnata. Kuna tegu on hajaasustuspiirkonnaga, on vastav kumuleeruv mõju ebatõenäoline. Maa-ala hõivamisel on pöördumatu mõju kavandatava tegevuse alal pinnasele. Kaevandusalale planeeritud tegevused on ajutise iseloomuga ning ei takista edasist maavara kaevandamist ja kasutamist. Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju. 20/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Põntsi kinnistu KSH eelhindamine 6 EELHINNANGU JÄRELDUS Käesolev aruanne on koostatud detailplaneeringu kehtestamisega ja elluviimisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude esmaseks analüüsimiseks ja eelhinnangu andmiseks Tori vallas Selja külas Põntsi kinnistul (80801:001:0440). Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu vajalikkus tuleneb asjaolust, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise kavatsusega. Kavandatava tegevuse alal on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud puittaimestikuga. Ala ei ole rohevõrgustiku osa. Planeeringuala on üldplaneeringu kohaselt mäetööstusmaa, ala muutmine tootmismaaks eeldab üldplaneeringu muudatust. Planeeringualal asub Selja kruusakarjääri mäeeraldis, millele on väljastatud kaevandamisluba. Kaevandustegevust olemasolevas olukorras ei toimu. Kaevandusalale ei ole planeeritud ehitisi, ala kasutatakse saematerjali ladustamiskohana. Kuna kaevandusalale ei rajata püsivaid hooneid, tagatakse võimalus tulevikus maavara vajadusel kasutusele võtta. Läbiviidud keskkonna strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal pole alust arvata, et kavandataval tegevusel oleks piirkonnale olulist negatiivset mõju. Kavandatava tegevuse peamisteks negatiivseteks mõjudeks on ehitus- ning kasutusaegne müra ja heide välisõhku. Keskkonnaeksperdi hinnangul puudub vajadus antud detailplaneeringu kehtestamise kavatsuse puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning nende ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/23 Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine 7 KASUTATUD MATERJALID Registrid ja infosüsteemid: Keskkonnaagentuuri kaardirakendus: Pinnavee seisund 2020. Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (07.04.2022) Keskkonnaregister. Puurkaevu/puuraugu andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1416106374 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k (05.04.2022) Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised (04.04.2022) Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (30.03.2022) Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus (07.04.2022) Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad (06.04.2022) Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart (04.04.2022) Maa-ameti kaardirakendus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/teeregister (04.04.2022) Statistikaamet https://www.stat.ee/et/ (30.03.2022) Kodulehed: Tori Sawmill OÜ https://torisawmill.com/ (30.03.2022) Tori vald https://www.torivald.ee/ (30.03.2022) Muud materjalid: Eesti Geoloogiakeskus. 2008. Selja uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Eesti Rahvusringhääling. https://www.err.ee/1225936/lelle-parnu-raudtee-tehakse-rail-balticu-ehituse- jaoks-korda (06.04.2022) Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 Keskkonnaministeerium. 2017. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Maapõueseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2021. Tori valla välisõhu mürakaart Pärnu maakonna planeering, 2018 https://maakonnaplaneering.ee/wp- content/uploads/2021/09/1_Parnu-maakonna-planeeringu-seletuskiri.pdf Tori valla arengukava aastateks 2018-2030. https://www.torivald.ee/documents/17490539/18772941/Tori+valla+arengukava.pdf/9c3d717a-21d3- 4a85-8b75-b178ce8641a2 Tori valla üldplaneering. 2009. https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/Tori+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri. pdf/ac7ea13a-d16e-407f-b7dd-d7d572228550?version=1.0 22/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Põntsi kinnistu KSH eelhindamine Tori valla üldplaneering. 2009. https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/Tori+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri. pdf/ac7ea13a-d16e-407f-b7dd-d7d572228550?version=1.0 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/23 TORI VALLAVALITSUS Keskkonnaamet 22.06.2022 nr 6-2.1/3759 Rahandusministeerium Transpordiamet Maa-amet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Põntsi kinnistu detailplaneeringu koostamine Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Selja külas Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga. Vastavalt planeerimisseaduse § 81 esitame Põntsi kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks. Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 25. juuliks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Lisa: Põntsi kinnistu detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohad, KSH eelhinnang, otsuse eelnõu, eskiisjoonis Piret Kallas planeerimisspetsialist 5198 4663 [email protected] Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel