Lp Maris Lauri Teie: 27.05.2022 nr 8-1/3984
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 17.06.2022 nr 6-9/013682-1
Äriseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu arvamus
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) tänab võimaluse eest avaldada arvamust äriseadustiku
(edaspidi ka ÄS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Eelnõu mh sisaldab MTA-le olulist muudatust seoses äriühingute piiriülese liikumise
aktsepteerimise protsessi kohta ning avaldame arvamust järgnevalt.
Eelnõu täiendamise ettepanekud
Olles tutvunud eelnõu ja seletuskirjaga, palume eelnõud täpsustada piiriülese ühinemise
tõendi väljastamise menetluse osas. Lisaks palume täiendada piiriülese ühinemise,
jagunemise ja ümberkujundamise piirangut mitte vaid saneerimis- ja pankrotimenetluse
erandiga vaid ka kriminaalmenetluse viitega.
1. Piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise tõendi väljastamisest
keeldumise menetlus
Eelnõu § 1 punktides 23, 24 ja 25 nähakse ette väga hea uus preventiivne meede
minimeerimaks piiriülese ühingute liikumise kasutamist pahatahtlikel ning kuritegelikel
eesmärkidel. Selleks on registripidajal uus võimalus ühinemise, jagunemise ja
ümberkujundamise nn loamenetluse käigus jälgida laiemalt piiriülese ühinemise motiive.
Selleks lisandub registripidajale kohustus teha dokumentide läbivaatamisel koostööd teiste
asjaomaste avalik-õiguslike juriidiliste isikutega.
Uue põhimõtte kohaselt registripidaja võib esitada päringuid riigi või kohaliku omavalitsuse
asutustele või teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Asutused annavad
registripidajale teada ühineva ühingu täitmata kohustustest ning hinnangu, kas nende
arvamuse kohaselt esineb välistavaid asjaolusid äriühingu piiriüleses ühinemises
osalemisele.
Käesoleval hetkel ennetamaks pahatahtlikel eesmärkidel äriühingute kustutamist või ka OÜ,
AS ühinemist füüsilise isiku varaga on ÄS-is (ÄS § 59 lg 4, § 4275 lg 2) kaitsenormidena
nähtud ette kohustuslikud MTA nõusolekud. Nimetatud nõusolekud on olulised
maksukohustuste määramiseks ja sissenõudmiseks nii riigi kui ka ühingute töötajate vaatest.
Uues, 2023.a kehtima hakkavas, äriregistri seaduses on loodud sarnane kontrollnorm, kus
ühinguid ei saa kustutada kohtu-, kriminaal-, täite või maksumenetluse kestel.
Palume eelnõud täpsustada selliselt, et registripidaja võib päringuid esitada riigi või kohaliku
omavalitsuse asutustele või teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kuid MTA-le oleks
Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Eraklientide nõustamine +372 880 0811 / Äriklientide nõustamine +372 880 0812
[email protected] / www.emta.ee / Registrikood 70000349
kohustus esitada vastavasisuline päring. Omame riigis kõige laiemat pilti ühingute
elukaarest, tegevusvaldkonnast, seotud isikutest ning mõistame, kas piiriülene ühinemine,
jagunemine või ümberkujundamine teenib ärihuve või on pahatahtlik fiktsioon.
Eelnõu Lisa 2 sisaldab rakendusakti kavandit „Kohtu registriosakonna kodukord“ muutmine
ja selle § 1984 lõikest 2 p 1 nähtuvalt antakse registriosakonnale suunis, et igakordselt
esitatakse järelepärimine mh ka MTA-le. Seaduse ja rakendusakti erinev sõnastus jätab
ebaselgeks, kas MTA-le teostatakse päringuid valikuliselt või igakordselt. Seega palume
selles osas seadust täpsustada.
2. Saneerimis-, pankroti- ja kriminaalmenetluse erandid
Kuigi seaduseelnõu puudutab direktiivi ülevõtmist Eesti õigusesse, siis toonitame, et
käesoleva ajani on lahendamata kriminaalmenetluses juriidilise isiku karistusõigusliku
vastutusega seotud probleem, mis seisneb juriidilise isiku jagunemise, ühinemise või
likvideerimise abil karistusõigusliku vastutuse vältimises. Nimetatule on mh ka tähelepanu
juhtinud Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendi nr 3-1-1-133-13 punktis 16.
Riigikogu menetluses on kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus (kriminaalmenetluse seadustiku revisjon) 367 SE, kus on
välja pakutud ühe lahendusena keelata juriidilisel isikul, kes on kahtlustatav või süüdistatav,
kogu kriminaalmenetluse vältel teha jagunemise, ühinemise või registrist kustutamise kannet.
Paraku antud eelnõu on pikemalt teise lugemise etapis ning ei ole teada, millal see
seadusena vastu võetakse. Kõnesoleva ÄS eelnõu seletuskirjas toonitatakse: „Esiteks
jäetakse kehtivast piiriülese ühinemise regulatsioonist välja nõue näidata ühinemisaruandes
ühinemise mõju võlausaldajatele. Ülevõetava direktiivi üheski artiklis viidet võlausaldajatele
selles kontekstis ei ole ning võlausaldajate kaitset teenib nii ühinemise avalikustamise norm
(vt § 4335 selgitusi) kui ka võlausaldajate kaitse erinorm (vt § 4338 ). Seetõttu jäetakse
kehtiva § 4333 lg 1 sõnastusest välja viide võlausaldajatele ja asendatakse sõnadega
“osanikud või aktsionärid ja osaühingu või aktsiaseltsi töötajad”, kelle huvide kaitseks
ühinemisaruanne on mõeldud.”
Näeme, et käesoleva eelnõuga saaks minimeerida ka jagunemise ja ühinemise kasutamist
pahatahtlikel eesmärkidel, lisades täiendavad meetmed äriseadustiku § 4331 lõikesse 31 p 2
ja 4771 lõikesse 4 p 2.
Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik (§-d 1414 ja 142) lubab küll taotleda kohtult
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg 1 punktis 3 sätestatud teatud tehingute ja
toimingute tegemise keelamist, mis võimaldab keelata juriidilisel isikul mh jaguneda, ühineda
ja seda likvideerida kriminaalmenetluse kestel, kuid nimetatud abinõu saab kohaldada ainult
konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi või varalise karistuse tagamiseks. Juriidilisele
isikule on kuriteo eest võimalik põhikaristusena kohaldada üksnes rahalist karistust, kuid
rahalise karistuse täitmise tagamiseks vara arestida ei ole seni võimalik. Seega puudub
kehtivas õiguses kriminaalmenetluse tagamise vahend, millega oleks võimalik tagada, et
juriidiline isik ei kasutaks jagunemist, ühinemist või likvideerimist vastutuse vältimiseks või
karistamise ebatõhusaks muutmiseks. Praktikas tuleb ette, et kriminaalmenetluse käigus
juriidilised isikud jagunevad ja ühinevad, sh on esinenud ka piiriüleseid ühinemisi, mille
peamine eesmärk on karistusest vabanemine kui ka arestitud vara osas konfiskeerimise
otsuse vältimine.
Juriidilise isiku karistamine ei ole võimalik tema lõppemise tõttu. Kriminaalmenetluse kestel
ühinedes, jagunedes või end likvideerides on võimalik saavutada juriidilise isiku kustutamine,
mis toob KrMS § 199 lg 1 p 4 ja § 200 kohaselt kaasa juriidilise isiku suhtes
kriminaalmenetluse lõpetamise ning seeläbi on võimalik vältida juriidilise isiku
karistusõiguslikku vastutust. Kui juriidiline isik on lõppenud, ei ole tema suhtes võimalik
2 (3)
realiseerida ühtegi karistamise eesmärki. Lisaks esineb olukordi, kus juriidiline isik on küll
alles, kuid tema karistamine, samuti kuriteoga saadud vara konfiskeerimine või tsiviilhagi
(avalik õigusliku nõude) tagamiseks vara realiseerimine on muutunud ebatõhusaks või isegi
võimatuks. Juriidilise isiku jagunemisel eraldumise teel, on küll võimalik algset ühingut
karistada, kuid karistamine on muutunud ebatõhusaks põhjusel, et süüteo toime pannud
juriidilise isiku majanduslik identiteet on karistamise hetkeks teisele isikule üle läinud. Sama
olukord võib tekkida ettevõtte ülemineku korral. Kuigi süüteo toime pannud juriidilise isiku
karistamine on iseenesest võimalik, kuna juriidiline isik ei ole lõppenud, ei ole tihti sellisel
juhul täidetud üld- ja eripreventiivsed karistamise eesmärgid. Veelgi enam, kui sisuliselt
sama ühing tegutseb teise registrikoodi all edasi, siis annab see ühiskonnas tugeva signaali,
et juriidilisel isikul on võimalik oma karistusõiguslik vastutus vanasse kehasse maha jätta ja
n-ö puhtalt lehelt uuesti alustada.
Minimeerimaks võimalust, et isikud kasutavad pahatahtlikel ning kuritegelikel eesmärkidel
kriminaalmenetluse kestel piiriüleseid ühinemisi ja jagunemisi, st nii kohtueelselt kui ka
kohtumenetluse ajal, palume täiendada ÄS § 4331 lõige 31 punkti 2, ÄS § 4771 lõige 4 punkti
2 ja ÄS § 5041 lõige 4 punkti 2, selliselt, et sinna lisatakse keeluna saneerimis- ja
pankrotimenetlusele veel kriminaalmenetlus, sõnastades eelnimetatud punktid järgmiselt:
„äriühingu suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või kriminaalmenetlus“.
Täiendavate küsimuste osas on Teile abiks juriidilise osakonna õigusloome jurist Tanel
Ermel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Ruusmaa
juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juht
Koopia:
Rahandusministeerium,
[email protected]
Justiitsministeerium,
[email protected]
Tanel Ermel, +372 533 11000
[email protected]
3 (3)
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 22.06.2022 09:06
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Dokumendi edastamine: 6-9/013682-1 Äriseadustiku jt seaduste
muutmise seaduse eelnõu arvamus 202206
TereEdastame Maksu- ja Tolliameti dokumendi 6-9/013682-
1Lugupidamisega Olga Kullidokumendihaldur676 4100Maksu- ja Tolliamet
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust
saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.This e-mail may contain
information which is classified for internal use. If you are not the
intended recipient of this message, please notify the sender immediately
and delete the message.