dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Rahandusministeerium · 22. juuni 2022
Viit
1.1-11/4641-2
Registreeritud
22. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maksu- ja Tolliamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎6-9_013682-1_Äriseadustiku_jt_seaduste_muutmise_seaduse_eelnõu_arvamus__20220617.asice288 KB
  • 📎E-kiri.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Lp Maris Lauri Teie: 27.05.2022 nr 8-1/3984 Justiitsministeerium [email protected] Meie 17.06.2022 nr 6-9/013682-1 Äriseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu arvamus Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) tänab võimaluse eest avaldada arvamust äriseadustiku (edaspidi ka ÄS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Eelnõu mh sisaldab MTA-le olulist muudatust seoses äriühingute piiriülese liikumise aktsepteerimise protsessi kohta ning avaldame arvamust järgnevalt. Eelnõu täiendamise ettepanekud Olles tutvunud eelnõu ja seletuskirjaga, palume eelnõud täpsustada piiriülese ühinemise tõendi väljastamise menetluse osas. Lisaks palume täiendada piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise piirangut mitte vaid saneerimis- ja pankrotimenetluse erandiga vaid ka kriminaalmenetluse viitega. 1. Piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise tõendi väljastamisest keeldumise menetlus Eelnõu § 1 punktides 23, 24 ja 25 nähakse ette väga hea uus preventiivne meede minimeerimaks piiriülese ühingute liikumise kasutamist pahatahtlikel ning kuritegelikel eesmärkidel. Selleks on registripidajal uus võimalus ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise nn loamenetluse käigus jälgida laiemalt piiriülese ühinemise motiive. Selleks lisandub registripidajale kohustus teha dokumentide läbivaatamisel koostööd teiste asjaomaste avalik-õiguslike juriidiliste isikutega. Uue põhimõtte kohaselt registripidaja võib esitada päringuid riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele või teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Asutused annavad registripidajale teada ühineva ühingu täitmata kohustustest ning hinnangu, kas nende arvamuse kohaselt esineb välistavaid asjaolusid äriühingu piiriüleses ühinemises osalemisele. Käesoleval hetkel ennetamaks pahatahtlikel eesmärkidel äriühingute kustutamist või ka OÜ, AS ühinemist füüsilise isiku varaga on ÄS-is (ÄS § 59 lg 4, § 4275 lg 2) kaitsenormidena nähtud ette kohustuslikud MTA nõusolekud. Nimetatud nõusolekud on olulised maksukohustuste määramiseks ja sissenõudmiseks nii riigi kui ka ühingute töötajate vaatest. Uues, 2023.a kehtima hakkavas, äriregistri seaduses on loodud sarnane kontrollnorm, kus ühinguid ei saa kustutada kohtu-, kriminaal-, täite või maksumenetluse kestel. Palume eelnõud täpsustada selliselt, et registripidaja võib päringuid esitada riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele või teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kuid MTA-le oleks Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Eraklientide nõustamine +372 880 0811 / Äriklientide nõustamine +372 880 0812 [email protected] / www.emta.ee / Registrikood 70000349 kohustus esitada vastavasisuline päring. Omame riigis kõige laiemat pilti ühingute elukaarest, tegevusvaldkonnast, seotud isikutest ning mõistame, kas piiriülene ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine teenib ärihuve või on pahatahtlik fiktsioon. Eelnõu Lisa 2 sisaldab rakendusakti kavandit „Kohtu registriosakonna kodukord“ muutmine ja selle § 1984 lõikest 2 p 1 nähtuvalt antakse registriosakonnale suunis, et igakordselt esitatakse järelepärimine mh ka MTA-le. Seaduse ja rakendusakti erinev sõnastus jätab ebaselgeks, kas MTA-le teostatakse päringuid valikuliselt või igakordselt. Seega palume selles osas seadust täpsustada. 2. Saneerimis-, pankroti- ja kriminaalmenetluse erandid Kuigi seaduseelnõu puudutab direktiivi ülevõtmist Eesti õigusesse, siis toonitame, et käesoleva ajani on lahendamata kriminaalmenetluses juriidilise isiku karistusõigusliku vastutusega seotud probleem, mis seisneb juriidilise isiku jagunemise, ühinemise või likvideerimise abil karistusõigusliku vastutuse vältimises. Nimetatule on mh ka tähelepanu juhtinud Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendi nr 3-1-1-133-13 punktis 16. Riigikogu menetluses on kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kriminaalmenetluse seadustiku revisjon) 367 SE, kus on välja pakutud ühe lahendusena keelata juriidilisel isikul, kes on kahtlustatav või süüdistatav, kogu kriminaalmenetluse vältel teha jagunemise, ühinemise või registrist kustutamise kannet. Paraku antud eelnõu on pikemalt teise lugemise etapis ning ei ole teada, millal see seadusena vastu võetakse. Kõnesoleva ÄS eelnõu seletuskirjas toonitatakse: „Esiteks jäetakse kehtivast piiriülese ühinemise regulatsioonist välja nõue näidata ühinemisaruandes ühinemise mõju võlausaldajatele. Ülevõetava direktiivi üheski artiklis viidet võlausaldajatele selles kontekstis ei ole ning võlausaldajate kaitset teenib nii ühinemise avalikustamise norm (vt § 4335 selgitusi) kui ka võlausaldajate kaitse erinorm (vt § 4338 ). Seetõttu jäetakse kehtiva § 4333 lg 1 sõnastusest välja viide võlausaldajatele ja asendatakse sõnadega “osanikud või aktsionärid ja osaühingu või aktsiaseltsi töötajad”, kelle huvide kaitseks ühinemisaruanne on mõeldud.” Näeme, et käesoleva eelnõuga saaks minimeerida ka jagunemise ja ühinemise kasutamist pahatahtlikel eesmärkidel, lisades täiendavad meetmed äriseadustiku § 4331 lõikesse 31 p 2 ja 4771 lõikesse 4 p 2. Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik (§-d 1414 ja 142) lubab küll taotleda kohtult tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg 1 punktis 3 sätestatud teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamist, mis võimaldab keelata juriidilisel isikul mh jaguneda, ühineda ja seda likvideerida kriminaalmenetluse kestel, kuid nimetatud abinõu saab kohaldada ainult konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi või varalise karistuse tagamiseks. Juriidilisele isikule on kuriteo eest võimalik põhikaristusena kohaldada üksnes rahalist karistust, kuid rahalise karistuse täitmise tagamiseks vara arestida ei ole seni võimalik. Seega puudub kehtivas õiguses kriminaalmenetluse tagamise vahend, millega oleks võimalik tagada, et juriidiline isik ei kasutaks jagunemist, ühinemist või likvideerimist vastutuse vältimiseks või karistamise ebatõhusaks muutmiseks. Praktikas tuleb ette, et kriminaalmenetluse käigus juriidilised isikud jagunevad ja ühinevad, sh on esinenud ka piiriüleseid ühinemisi, mille peamine eesmärk on karistusest vabanemine kui ka arestitud vara osas konfiskeerimise otsuse vältimine. Juriidilise isiku karistamine ei ole võimalik tema lõppemise tõttu. Kriminaalmenetluse kestel ühinedes, jagunedes või end likvideerides on võimalik saavutada juriidilise isiku kustutamine, mis toob KrMS § 199 lg 1 p 4 ja § 200 kohaselt kaasa juriidilise isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise ning seeläbi on võimalik vältida juriidilise isiku karistusõiguslikku vastutust. Kui juriidiline isik on lõppenud, ei ole tema suhtes võimalik 2 (3) realiseerida ühtegi karistamise eesmärki. Lisaks esineb olukordi, kus juriidiline isik on küll alles, kuid tema karistamine, samuti kuriteoga saadud vara konfiskeerimine või tsiviilhagi (avalik õigusliku nõude) tagamiseks vara realiseerimine on muutunud ebatõhusaks või isegi võimatuks. Juriidilise isiku jagunemisel eraldumise teel, on küll võimalik algset ühingut karistada, kuid karistamine on muutunud ebatõhusaks põhjusel, et süüteo toime pannud juriidilise isiku majanduslik identiteet on karistamise hetkeks teisele isikule üle läinud. Sama olukord võib tekkida ettevõtte ülemineku korral. Kuigi süüteo toime pannud juriidilise isiku karistamine on iseenesest võimalik, kuna juriidiline isik ei ole lõppenud, ei ole tihti sellisel juhul täidetud üld- ja eripreventiivsed karistamise eesmärgid. Veelgi enam, kui sisuliselt sama ühing tegutseb teise registrikoodi all edasi, siis annab see ühiskonnas tugeva signaali, et juriidilisel isikul on võimalik oma karistusõiguslik vastutus vanasse kehasse maha jätta ja n-ö puhtalt lehelt uuesti alustada. Minimeerimaks võimalust, et isikud kasutavad pahatahtlikel ning kuritegelikel eesmärkidel kriminaalmenetluse kestel piiriüleseid ühinemisi ja jagunemisi, st nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluse ajal, palume täiendada ÄS § 4331 lõige 31 punkti 2, ÄS § 4771 lõige 4 punkti 2 ja ÄS § 5041 lõige 4 punkti 2, selliselt, et sinna lisatakse keeluna saneerimis- ja pankrotimenetlusele veel kriminaalmenetlus, sõnastades eelnimetatud punktid järgmiselt: „äriühingu suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või kriminaalmenetlus“. Täiendavate küsimuste osas on Teile abiks juriidilise osakonna õigusloome jurist Tanel Ermel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Ruusmaa juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juht Koopia: Rahandusministeerium, [email protected] Justiitsministeerium, [email protected] Tanel Ermel, +372 533 11000 [email protected] 3 (3) Saatja: <[email protected]> Saadetud: 22.06.2022 09:06 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Dokumendi edastamine: 6-9/013682-1 Äriseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu arvamus 202206 TereEdastame Maksu- ja Tolliameti dokumendi 6-9/013682- 1Lugupidamisega Olga Kullidokumendihaldur676 4100Maksu- ja Tolliamet ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel