Rapla Vallavalitsus Teie 27.05.2022 nr 6-2/29-9
[email protected] Meie 21.06.2022 nr 15-3/4636-2
Sillaotsa detailplaneeringu
lähteseisukohad
Rapla Vallavalitsus esitas 27.05.2022 kirjaga nr 6-2/29-9 Rahandusministeeriumile arvamuse
andmiseks Sillaotsa detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) lähteseisukohad.
Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused kahe üksikelamu rajamiseks Sillaotsa
maaüksusele (katastritunnus 24001:002:0260, pindala 15706 m², 100% maatulundusmaa).
Lähteseisukohtades on välja toodud, et detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut
muutvana kalda ehituskeeluvööndi vähendamise osas.
Tutvunud esitatud materjalidega märgime:
1. Põhijoonisel on näidatud tiheasustusala piir planeeritava ala keskele, mitte olemasolevate
suvilate kinnistute piirile. Märgime, et üldplaneeringus ei saa näidata piire kattuvana, millest
tulenevalt kantakse joonise parema loetavuse eesmärgil erinevad piiride tähised üksteise
kõrvale. Palume üle kontrollida Juuru valla üldplaneeringu dwg jooniselt, kas
detailplaneeringu joonisel näidatud tiheasustusala piir on peale kantud õigesse asukohta.
2. Lähteseisukohtade alapeatükis „Väljakujunenud ehitusjoon“ on kirjeldatud, et Sillaotsa
maaüksusel paiknevad kunagise hoone jäänused, mis on vundamendina ehitisregistrisse
kantud (ehitisregistri kood 220800103). Looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 punkti 1¹ kohaselt
ei laiene ehituskeeld tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest
maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Väljakujunenud
ehitusjoon on määratud Kevade tee 19 aiamaja (ehitisregistri kood 109019479), nimetatud
vundamendi ja Suve tee 19 aiamajaga (ehitisregistri kood 109000842).
Keskkonnaamet on juhtinud 03.03.2022 kirjas nr 7-9/22/2229-2 tähelepanu, et käsitletavas
piirkonnas saab kasutada väljakujunenud ehitusjoone määramiseks Viigi tee 1, Suve tee 19,
Suve tee 20, Kevade tee 19 jne elamumaadel asuvaid hooneid. Sillaotsa maaüksusel asuv
vundament ei ole olemasolev hoone ja seda ehitusjoone määramisel aluseks võtta ei saa.
Palume detailplaneeringu lähteseisukohtade peatükki „Väljakujunenud ehitusjoon“
parandada vastavalt Keskkonnaameti kirjas toodud märkustele.
3. Rapla maakonnaplaneering 2030+ kohaselt asub Sillaotsa maaüksus väärtuslike maastike
reservalal. Maakonnaplaneeringu peatükis „Väärtuslikud maastikud“ toodud tingimused
väärtuslike maastike säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks toob välja, et uute ehitiste
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kavandamisel tuleb arvestada antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga.
Säilitada tuleb ajaloolist maakasutust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele. Palume
arvestada maakonnaplaneeringus toodud tingimustega.
4. Kehtiva Juuru valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala puhke- ja virgestusmaa
juhtotstarbega alal. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 2.4.8. „Puhke- ja virgestusmaa“
kohaselt käsitletakse puhke- ja virgestusmaana heakorrastatud haljas- ja metsaala koos
teenindavate ehitistega (spordi-, puhke-, kogunemisehitised, külaplatsid jne). Alade eesmärk
on soodustada värskes õhus viibimist ning võimaldada vabaõhuürituste korraldamist,
sportimist ja lõõgastumist.
Puhke- ja virgestusmaa alale ei ole üldplaneeringus ette nähtud elamute rajamise võimalust
või vastavaid tingimusi. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.4.8 on toodud puhke- ja
virgestusmaade kasutamis- ja ehitustingimused ning põhimõtted detailplaneeringu
koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks:
Puhke- ja virgestusaladele tagatakse avalik kasutus ja ligipääs.
Aladele on vajalik rajada avalikud käimlad.
Alade kasutusele võtmisel on vajalik jäätmekäitluse ja parkimise korraldamine.
Parkimisalad tuleb lahendada nii, et oleks piiratud mootorsõidukite pääs alade
looduslikult väärtuslikele osadele (st. tõketega piiratud selgepiirilised parkimisalad).
Aladele on lubatud püstitada teenindusega seotud rajatisi ja puhkemajanduslikke
atraktsioone, mille juures on nõutav loodusliku pinnase maksimaalne säilitamine,
haljastamine ning vajadusel maastikuhooldus.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.5. „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja
juhud“ on toodud, et detailplaneeringu koostamisel peab vähemalt 51% planeeritavast maa-
alast saama üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese
sihtotstarve järgi määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 51%
üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse detailplaneering koostatuks
vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. Antud juhul soovitakse detailplaneeringuga
kavandada üldplaneeringu kohasele puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbe alale kaks 100%
elamumaa sihtotstarbega kinnistut.
Juhime tähelepanu, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige
üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 12
lõigete 2 ja 3 kohaselt tuleb asustuse planeerimisel ehitatud keskkonda ja rohealasid
tasakaalustatult käsitleda, arvestades olemasolevat keskkonda ja asukohast tulenevaid
asjaolusid ning eelistada planeerimisel võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.
Rahandusministeerium ei poolda reeglina uue hoonestuse planeerimist selleks
üldplaneeringuga mitteettenähtud kohta (eriti rohe- ning puhke- ja virgestusmaa alale) ning
üldplaneeringuga kehtestatud maakasutus- ja ehitustingimuste eiramist. Kohalik omavalitsus
ei ole antud juhul veenvalt põhjendanud, miks on vajalik üldplaneeringus ettenähtud
pereelamute maa alalt väljapoole (sealjuures Keila jõe ehituskeeluvööndisse) uusi elamumaa
krunte kavandada, selle asemel, et suunata see üldplaneeringus reserveeritud vastavaks
otstarbeks ettenähtud aladele (planeeringuala naabruses). Juuru valla üldplaneeringu kohaselt
on ala määratud valdavas osas avalikuks kasutamiseks, kuhu võib rajada üksikuid väiksemaid
spordi- ja puhkeehitisi. Palume kohalikul omavalitsusel esitada veenvad põhjendused, kuidas
2
detailplaneeringuga kavandatav vastab Juuru valla üldplaneeringus toodud eesmärkidele ja
tingimustele või teha detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse
juhtotstarbe osas. Kuid juhime tähelepanu, et PlanS § 142 lõikest 1 tulenevalt võib
detailplaneeringuga teha ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks üksnes põhjendatud
vajaduse korral.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Aire Müürsepp 715 5872
[email protected]
3