dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Väärteomenetluse alustamata jätmine

Rahandusministeerium · 21. juuni 2022
Viit
12.2-3/4926-3
Registreeritud
21. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kuusalu vallavolikogu liige
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-3 Väärteotoimikud
Toimik
12.2-3/2022
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-34926-3 21.06.2022 Väljaminev kiri.asice1119 KB

Sisu (failidest)

Kuupäev digitaalallkirjas TUNNISTUS Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel. Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Madli Juhani’le (isikukood 47809140284) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning karistusseadustiku § 279 alusel. Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272 Kuupäev digitaalallkirjas TUNNISTUS Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel. Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Doris Teiv’ile (isikukood 48804040015) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning karistusseadustiku § 279 alusel. Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272 Kuupäev digitaalallkirjas TUNNISTUS Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel. Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Mihhail Antonov’ile (isikukood 38406020238) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning karistusseadustiku § 279 alusel. Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272 Kuupäev digitaalallkirjas TUNNISTUS Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel. Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Triin Paljak’ule (isikukood 48804040015) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning karistusseadustiku § 279 alusel. Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272 Heino Junolainen Teie 06.06.2022 Kuusalu vallavolikogu liige Meie 21.06.2022 nr 12.2-3/4926-3 [email protected] Väärteomenetluse alustamata jätmine Austatud härra Junolainen Kuusalu vallavolikogu liikmena esitasite Rahandusministeeriumile järelevalveteate, milles koos sooviga alustada järelevalvemenetlust palusite teates kirjeldatud asjaoludes väärteo tunnuste esinemisel alustada väärteomenetlust. Teie pöördumine oli ajendatud sellest, et ilma riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) 4. peatükis sätestatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korda järgimata sõlmis Kuusalu vald (edaspidi: hankija) Port Salmistu OÜ-ga, registrikood 16461068, Tallinna notari Triin Lekk poolt 31.05.2022 notariaalselt tõestatud hoonestusõiguse seadmise lepingu ning reaalkoormatise seadmise lepingu koos asjaõiguslepingute ja kinnistamisavaldustega (vt notariaalakt notari ametitegevuse raamatus nr 1313). Nimelt väitsite, et kõnealusel lepingul on ehitustööde kontsessioonilepingu tunnused. Väidetava kontsessioonilepingu (eeldatavat) maksumust verifitseeritavalt välja toomata leidsite, et vallale kuuluvale kinnisasjale sadamahoone ehitamiseks ja väikesadama operaatorteenuse osutamiseks hoonestusõiguse seadmiseks oleks hankija pidanud läbi viima RHS-is nõutud riigihanke menetluse. Kirjeldatud tegu vastab Teie hinnangul RHS §- s 215 sätestatule. Pöördumisest ei nähtu, et etteheidetava teoga oleks Teile isiklikult tekitatud kahju või et etteheidetav tegu riivaks Teie subjektiivseid õigusi muul viisil. 20.06.2022 kirjaga nr 12.2-3/4926-2 teavitasime Teid järelevalvemenetluse alustamata jätmisest. Järelevalvemenetluse alustamata jätmise teates märkisime ühtlasi, et järelevalveteates sisalduva väärteoetteheite (RHS § 215) osas käsitleme Teie pöördumist väärteoteatena ning vastame sellele eraldi dokumendiga väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: VTMS) § 59 lg-s 2 ette nähtud korras. VTMS § 59 lg 1 kohaselt on väärteoteade teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused. VTMS § 59 lg 2 sätestab, et kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. VTMS § 2 sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 171 lg 3 järgi, päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Teates väärteomenetluse alustamata jätmise kohta võib jätta põhistuse esitamata, kui väärteomenetlus on jäetud alustamata VTMS §-s 29 nimetatud alusel ning väärteo- teates ei ole osutatud selle esitajale väärteo toimepanemisega tekitatud kahjule (VTMS § 59 lg 3). Olles tutvunud väärteoteatega, ei pea Rahandusministeerium väärteomenetluse alustamist antud juhul faktiliselt põhjendatuks ja menetlusõiguslikult lubatuks. Selgitame väärteomenetluse alustamata jätmist alljärgnevalt. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et lähtudes subsidiaarselt (VTMS § 2) KrMS § 193 lg-s 1 sätestatust, peavad ka väärteomenetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Väärteomenetluse ajend on väärteole viitav teave. Väärteomenetluse alus on aga väärteotunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Seega saab väärteomenetlust alustada üksnes siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud (vt RKKKo 18.04.2005, nr 3-1-1-19-05, p 7.1; RKKKo 03.04.2006, nr 3-1-1-2-06, p 6). Mitte igasugune kahtlus ei saa anda alust isiku suhtes väärteomenetluse alustamiseks, vaid selline süüteokahtlus peab olema piisavalt põhjendatud ja tuginema menetleja käsutuses olevale teabele (vt RKKKo 07.04.2014, nr 3-1-1-22-14, p 7.3). Rahandusministeerium, olles tutvunud väärteoteates toodud faktiväidetega, leiab, et esitatud väärteoteatest ega selle lisadest ei nähtu asjaolusid, mis oleksid küllaldased väärteo kõigi koosseisupäraste tunnuste sedastamiseks väärteomenetluse ajendis ja kohtuvälisel menetlejal põhjendatud väärteokahtluse tekkimiseks. Pelgalt sellest asjaolust, et hankija on väidetavalt sõlminud kontsessioonilepingu, millele ei ole eelnenud RHS 4. peatükis sätestatud korras läbi viidud riigihanke menetlust, ei ole võimalik objektiivselt järeldada, et hankija on rikkunud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse läbiviimise kohustust ja sõlminud kontsessioonilepingu nõutud riigihanke menetluseta. Seda põhjusel, et hinnang sellele, kas ja millise riigihanke menetluse korraldamine oli konkreetsel juhul nõutav sõltub muu hulgas lepingu maksumusest – tegemist on koosseisulise asjaoluga, mida peab olema võimalik sisustada väärteoteates esitatud teabe põhjal. Kui puudub verifitseeritav teave hankelepingu eeldatava maksumuse kohta, ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, millist riigihanke menetlust pidi hankija lepingu sõlmimiseks kasutama. Teadmata, kas ja milline riigihanke menetlus oli konkreetsel juhul nõutud, ei ole võimalik sedastada RHS §-s 215 toodud süüteotunnuseid tegemaks etteheidet, et leping on sõlmitud ilma seaduse kohaselt nõutud riigihanke menetlust läbi viimata. RHS § 215 lg 1 sätestab, et hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest, kui sõlmimisele ei ole eelnenud riigihangete seaduses nõutud riigihanke menetlust, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RHS § 215 on karistus- ehk sekundaarnorm, mille eesmärgiks on tagada RHS §-des 15-16 ja 18-21 sätestatud käitumis- ehk primaarnormide täitmist. RHS § 215 on koosseisutüübilt siseviiteline tagajärjedelikt, mille objektiivsed tunnused seisnevad hankelepingu, sh kontsessioonilepingu, või raamlepingu sõlmimises selliselt, et on rikutud kohustust kohaldada RHS-is sätestatud menetlusreegleid. RHS-st tulenevaks hankija põhikohustuseks on korraldada lepingu sõlmimiseks seaduses ette nähtud juhtudel ja korras kas lihthanke- või hankemenetlus, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus, kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus või sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus. Riigihangete korraldamisel tuleb kohaldada menetlusreegleid vastavalt sellele, milline leping sõlmitakse, st kas leping sõlmitakse avaliku sektori või võrgustikusektori hankija poolt ja kas leping sõlmitakse nn klassikalises või võrgustiku- sektoris, kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas või sotsiaal- ja eriteenuste valdkonnas. Menetlusreeglite valikul tuleb silmas pidada ka lepingu eeldatavat maksumust (vt M. Antonov. RHS § 215 komm-d 2-3 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Riigihanke menetlus on igasugune riigihangete seaduse alusel läbi viidav menetlus, mille eesmärk on hanke- või raamlepingu sõlmimine või ideekavandi saamine (RHS § 4 p 171). Ka kontsessiooni- leping on hankeleping (RHS § 4 p 13, § 8 lg 1, § 131 lg-d 2-3) ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus on riigihanke menetlus, millega sõlmitakse kontsessioonileping (RHS § 4 p 14). 2 Ent eelöeldu ei tähenda, et riigihangete seadus sätestaks kohustuslikult nõutud riigihanke menetluse korra mistahes maksumusega hankelepingu, sh kontsessioonilepingu, sõlmimiseks. Riigihangete seaduses on erinevate hankelepingu liikide puhul läbivaks reegliks, et seaduses sätestatud korras on riigihanke menetluse korraldamine nõutud alates teatud rahalistest lävenditest. Rahandusministeerium on erinevatele samateemalistele nõustamispäringutele vastamisel selgitanud, et kui Kuusalu valla poolt sadamahoone ehitamiseks ja väikesadama operaatorteenuse osutamiseks sõlmitav leping on käsitletav kontsessioonilepinguna, siis selle lepingu peamiseks esemeks näivad olevat ehitustööd ning sellest lähtuvalt tuleb määrata ka kontsessioonilepingu (eeldatav) maksumus ja valida õige menetlusliik. Nõnda sätestab RHS § 16 lg 2, et avaliku sektori hankija ja võrgustiku- sektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, peab kohaldama kontsessioonilepingu sõlmimisel RHS-i 4. peatükis sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Riigihanke piirmäär on ehitustööde kontsessioonilepingu korral 300 000 eurot (RHS § 14 lg 2 p 3, vt ka RHS § 23 lg 2 p 3 ja lg 5, § 26). Kui ehitustööde kontsessioonilepingu maksumus on nimetatud summast väiksem, siis riigihangete seadus lepingu sõlmimiseks nõutud riigihanke menetluse korda ette ei kirjuta ning isegi, kui hankija on sellise lepingu sõlmimisel eiranud mõnda RHS-i 1. peatüki sätet, puuduvad teos RHS § 215 järgi karistatavuse eeldused. Hankija on küll kohustatud igasuguse hankelepingu, sh kontsessioonilepingu, sõlmimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, kuid RHS §-s 215 toodud karistusnormiga on tagatud üksnes need rikkumised, kui kontsessioonilepingu sõlmimisel on eiratud RHS § 16 lg-s 2 sätestatud kohustust. Väärteoteates esitatud faktiväited ei võimalda antud juhul väärteotunnuste sedastamist: teate esitaja väited ei sisalda piisavalt andmeid, mis võimaldaksid objektiivselt ja põhjendatult kahtlustada, et hankija on sõlminud kontsessioonilepingu, rikkudes RHS § 16 lg-s 2 sätestatut, so ilma, et lepingule oleks eelnenud riigihangete seaduses nõutud riigihanke menetlus (RHS § 215). Teate menetlemisel kohtuvälisele menetlejale teatavaks saanud asjaolude kogum ei anna hetkel alust põhjendatud süüteokahtluseks. Kui väärteo toimepanemise kohta puudub küllaldaselt andmeid, siis puudub süüteomenetluse alus ning väärteomenetlust ei alustata. Väärteomenetluse alustamine ei saa põhineda oletustel, vaid ainult selgetel väärteo tunnustel. Väärteomenetluse ajendis väärteo tunnuste sedastamine on menetluse alustamise primaarseks eelduseks. Väärteomenetlust kui menetlussubjekti põhiõigusi riivavat ja menetlusalust isikut karistusähvardusel paratamatult stigmatiseerivat süüteomenetlust ei saa alustada ning toimetada pelgalt süüteotunnuste otsimiseks, so selleks, et selgitada välja, kas antud teos üldse on karistatava teo tunnused või mitte. Kõigi väärteokoosseisu järgi nõutavate tunnuste olemasolu peab olema kohtuvälisele menetlejale selge juba väärteomenetluse alustamise otsustamise ajahetkel. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 29 lg 1 p-s 1 ja § 59 lg-s 2 sätestatule, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta 06.06.2022 registreeritud väärteoteate ajendil väärteo- menetlust. VTMS § 59 lg 4 järgi, kui väärteomenetlust ei alustata, on pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale VTMS §-s 76 ettenähtud korras. Kaebuse esitamisel tuleb aga arvestada sellega, et Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse esitamist teiste isikute või avaliku huvi kaitseks (vt RKPJKm 25.05.2005, nr 3-4-1-8-05, p 16). VTMS 10. peatüki 3. jao 6. jaotises sätestatud kaebemenetlus on käsitatav niinimetatud uurimiskaebemenetluse (KrMS 8. peatüki 5. jagu) analoogina. 3 Seadusandja on väärteomenetluslikku uurimiskaebemenetlusse lülitanud ka kriminaalmenetlusele omase nn süüdistuskohustusmenetluse (KrMS §-d 207-208) elemente. VTMS §-s 76 sätestatud menetlusvälise isiku õigust vaidlustada väärteomenetluse alustamata jätmist või selle lõpetamist tuleb mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduserikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemeenet- luseks (vt RKKKm 15.11.2013, nr 3-1- 1-81-13, p-d 12-13). Väärteomenetluse alustamata jätmise teade võib seega küll riivata menetlusvälise isiku (väärteoteate esitaja) huvi, et menetlusalune isik saaks karistada, aga mitte tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi. Kohtupraktikas osundatu kohaselt saab hankemenetluses osalemise ainus eesmärk olla isiku majanduslik huvi sõlmida hankeleping (vt TlnHKo 08.02.2012, nr 3-11- 2945, p 1; TrtHKo 10.02.2012, nr 3-11- 2803, p 19). See eesmärk pole aga saavutatav väärteomenetlusega, mille käigus saab menetlusalust isikut väärteo toimepanemise eest karistada või tema suhtes väärteomenetluse lõpetada (vt HMKm 01.02.2017, nr 4-17-603, p 8). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Antonov jurist riigihangete ja riigiabi osakond kohtuvälise menetleja ametnik Lisa(d): Kohtuvälise menetleja ametniku tunnistus Mihhail Antonov 6113468 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel