Kuupäev digitaalallkirjas
TUNNISTUS
Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel.
Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal
Madli Juhani’le (isikukood 47809140284) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise
menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning
karistusseadustiku § 279 alusel.
Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272
Kuupäev digitaalallkirjas
TUNNISTUS
Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel.
Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Doris
Teiv’ile (isikukood 48804040015) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise
menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning
karistusseadustiku § 279 alusel.
Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272
Kuupäev digitaalallkirjas
TUNNISTUS
Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel.
Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal
Mihhail Antonov’ile (isikukood 38406020238) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel
kohtuvälise menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja §
215 ning karistusseadustiku § 279 alusel.
Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272
Kuupäev digitaalallkirjas
TUNNISTUS
Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel.
Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Triin
Paljak’ule (isikukood 48804040015) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise
menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning
karistusseadustiku § 279 alusel.
Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272
Heino Junolainen Teie 06.06.2022
Kuusalu vallavolikogu liige Meie 21.06.2022 nr 12.2-3/4926-3
[email protected]
Väärteomenetluse alustamata jätmine
Austatud härra Junolainen
Kuusalu vallavolikogu liikmena esitasite Rahandusministeeriumile järelevalveteate, milles koos
sooviga alustada järelevalvemenetlust palusite teates kirjeldatud asjaoludes väärteo tunnuste
esinemisel alustada väärteomenetlust. Teie pöördumine oli ajendatud sellest, et ilma riigihangete
seaduse (edaspidi: RHS) 4. peatükis sätestatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korda
järgimata sõlmis Kuusalu vald (edaspidi: hankija) Port Salmistu OÜ-ga, registrikood 16461068,
Tallinna notari Triin Lekk poolt 31.05.2022 notariaalselt tõestatud hoonestusõiguse seadmise
lepingu ning reaalkoormatise seadmise lepingu koos asjaõiguslepingute ja kinnistamisavaldustega
(vt notariaalakt notari ametitegevuse raamatus nr 1313). Nimelt väitsite, et kõnealusel lepingul on
ehitustööde kontsessioonilepingu tunnused. Väidetava kontsessioonilepingu (eeldatavat) maksumust
verifitseeritavalt välja toomata leidsite, et vallale kuuluvale kinnisasjale sadamahoone ehitamiseks
ja väikesadama operaatorteenuse osutamiseks hoonestusõiguse seadmiseks oleks hankija pidanud
läbi viima RHS-is nõutud riigihanke menetluse. Kirjeldatud tegu vastab Teie hinnangul RHS §-
s 215 sätestatule. Pöördumisest ei nähtu, et etteheidetava teoga oleks Teile isiklikult tekitatud
kahju või et etteheidetav tegu riivaks Teie subjektiivseid õigusi muul viisil.
20.06.2022 kirjaga nr 12.2-3/4926-2 teavitasime Teid järelevalvemenetluse alustamata jätmisest.
Järelevalvemenetluse alustamata jätmise teates märkisime ühtlasi, et järelevalveteates sisalduva
väärteoetteheite (RHS § 215) osas käsitleme Teie pöördumist väärteoteatena ning vastame sellele
eraldi dokumendiga väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: VTMS) § 59 lg-s 2 ette nähtud korras.
VTMS § 59 lg 1 kohaselt on väärteoteade teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust,
milles võivad esineda väärteotunnused. VTMS § 59 lg 2 sätestab, et kui väärteo toimepanemise
kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest
arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata
jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. VTMS § 2
sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses
kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
(edaspidi: KrMS) § 171 lg 3 järgi, päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval
kell kakskümmend neli. Teates väärteomenetluse alustamata jätmise kohta võib jätta põhistuse
esitamata, kui väärteomenetlus on jäetud alustamata VTMS §-s 29 nimetatud alusel ning väärteo-
teates ei ole osutatud selle esitajale väärteo toimepanemisega tekitatud kahjule (VTMS § 59 lg
3).
Olles tutvunud väärteoteatega, ei pea Rahandusministeerium väärteomenetluse alustamist antud
juhul faktiliselt põhjendatuks ja menetlusõiguslikult lubatuks. Selgitame väärteomenetluse alustamata
jätmist alljärgnevalt.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et lähtudes subsidiaarselt (VTMS § 2) KrMS
§ 193 lg-s 1 sätestatust, peavad ka väärteomenetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning
puuduma menetlust välistavad asjaolud. Väärteomenetluse ajend on väärteole viitav teave.
Väärteomenetluse alus on aga väärteotunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Seega
saab väärteomenetlust alustada üksnes siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele,
et väärtegu on toime pandud (vt RKKKo 18.04.2005, nr 3-1-1-19-05, p 7.1; RKKKo 03.04.2006,
nr 3-1-1-2-06, p 6). Mitte igasugune kahtlus ei saa anda alust isiku suhtes väärteomenetluse
alustamiseks, vaid selline süüteokahtlus peab olema piisavalt põhjendatud ja tuginema menetleja
käsutuses olevale teabele (vt RKKKo 07.04.2014, nr 3-1-1-22-14, p 7.3).
Rahandusministeerium, olles tutvunud väärteoteates toodud faktiväidetega, leiab, et esitatud
väärteoteatest ega selle lisadest ei nähtu asjaolusid, mis oleksid küllaldased väärteo kõigi
koosseisupäraste tunnuste sedastamiseks väärteomenetluse ajendis ja kohtuvälisel menetlejal
põhjendatud väärteokahtluse tekkimiseks.
Pelgalt sellest asjaolust, et hankija on väidetavalt sõlminud kontsessioonilepingu, millele ei
ole eelnenud RHS 4. peatükis sätestatud korras läbi viidud riigihanke menetlust, ei ole võimalik
objektiivselt järeldada, et hankija on rikkunud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse läbiviimise
kohustust ja sõlminud kontsessioonilepingu nõutud riigihanke menetluseta. Seda põhjusel, et
hinnang sellele, kas ja millise riigihanke menetluse korraldamine oli konkreetsel juhul nõutav
sõltub muu hulgas lepingu maksumusest – tegemist on koosseisulise asjaoluga, mida peab
olema võimalik sisustada väärteoteates esitatud teabe põhjal. Kui puudub verifitseeritav teave
hankelepingu eeldatava maksumuse kohta, ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, millist
riigihanke menetlust pidi hankija lepingu sõlmimiseks kasutama. Teadmata, kas ja milline
riigihanke menetlus oli konkreetsel juhul nõutud, ei ole võimalik sedastada RHS §-s 215 toodud
süüteotunnuseid tegemaks etteheidet, et leping on sõlmitud ilma seaduse kohaselt nõutud
riigihanke menetlust läbi viimata.
RHS § 215 lg 1 sätestab, et hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest, kui sõlmimisele ei
ole eelnenud riigihangete seaduses nõutud riigihanke menetlust, – karistatakse rahatrahviga
kuni 300 trahviühikut. RHS § 215 on karistus- ehk sekundaarnorm, mille eesmärgiks on tagada
RHS §-des 15-16 ja 18-21 sätestatud käitumis- ehk primaarnormide täitmist. RHS § 215 on
koosseisutüübilt siseviiteline tagajärjedelikt, mille objektiivsed tunnused seisnevad hankelepingu,
sh kontsessioonilepingu, või raamlepingu sõlmimises selliselt, et on rikutud kohustust kohaldada
RHS-is sätestatud menetlusreegleid. RHS-st tulenevaks hankija põhikohustuseks on korraldada
lepingu sõlmimiseks seaduses ette nähtud juhtudel ja korras kas lihthanke- või hankemenetlus,
sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus, kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus või sotsiaal- ja
eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus. Riigihangete korraldamisel tuleb kohaldada
menetlusreegleid vastavalt sellele, milline leping sõlmitakse, st kas leping sõlmitakse avaliku
sektori või võrgustikusektori hankija poolt ja kas leping sõlmitakse nn klassikalises või võrgustiku-
sektoris, kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas või sotsiaal- ja eriteenuste valdkonnas. Menetlusreeglite
valikul tuleb silmas pidada ka lepingu eeldatavat maksumust (vt M. Antonov. RHS § 215
komm-d 2-3 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Tallinn: Juura 2019).
Riigihanke menetlus on igasugune riigihangete seaduse alusel läbi viidav menetlus, mille eesmärk
on hanke- või raamlepingu sõlmimine või ideekavandi saamine (RHS § 4 p 171). Ka kontsessiooni-
leping on hankeleping (RHS § 4 p 13, § 8 lg 1, § 131 lg-d 2-3) ja kontsessioonilepingu sõlmimise
menetlus on riigihanke menetlus, millega sõlmitakse kontsessioonileping (RHS § 4 p 14).
2
Ent eelöeldu ei tähenda, et riigihangete seadus sätestaks kohustuslikult nõutud riigihanke menetluse
korra mistahes maksumusega hankelepingu, sh kontsessioonilepingu, sõlmimiseks. Riigihangete
seaduses on erinevate hankelepingu liikide puhul läbivaks reegliks, et seaduses sätestatud korras
on riigihanke menetluse korraldamine nõutud alates teatud rahalistest lävenditest.
Rahandusministeerium on erinevatele samateemalistele nõustamispäringutele vastamisel selgitanud,
et kui Kuusalu valla poolt sadamahoone ehitamiseks ja väikesadama operaatorteenuse osutamiseks
sõlmitav leping on käsitletav kontsessioonilepinguna, siis selle lepingu peamiseks esemeks näivad
olevat ehitustööd ning sellest lähtuvalt tuleb määrata ka kontsessioonilepingu (eeldatav) maksumus
ja valida õige menetlusliik. Nõnda sätestab RHS § 16 lg 2, et avaliku sektori hankija ja võrgustiku-
sektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris,
peab kohaldama kontsessioonilepingu sõlmimisel RHS-i 4. peatükis sätestatud korda, kui
kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.
Riigihanke piirmäär on ehitustööde kontsessioonilepingu korral 300 000 eurot (RHS § 14 lg 2 p
3, vt ka RHS § 23 lg 2 p 3 ja lg 5, § 26). Kui ehitustööde kontsessioonilepingu maksumus on
nimetatud summast väiksem, siis riigihangete seadus lepingu sõlmimiseks nõutud riigihanke
menetluse korda ette ei kirjuta ning isegi, kui hankija on sellise lepingu sõlmimisel eiranud mõnda
RHS-i 1. peatüki sätet, puuduvad teos RHS § 215 järgi karistatavuse eeldused. Hankija on küll
kohustatud igasuguse hankelepingu, sh kontsessioonilepingu, sõlmimisel järgima RHS §-s 3
sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, kuid RHS §-s 215 toodud karistusnormiga on
tagatud üksnes need rikkumised, kui kontsessioonilepingu sõlmimisel on eiratud RHS § 16 lg-s 2
sätestatud kohustust.
Väärteoteates esitatud faktiväited ei võimalda antud juhul väärteotunnuste sedastamist: teate esitaja
väited ei sisalda piisavalt andmeid, mis võimaldaksid objektiivselt ja põhjendatult kahtlustada, et
hankija on sõlminud kontsessioonilepingu, rikkudes RHS § 16 lg-s 2 sätestatut, so ilma, et lepingule
oleks eelnenud riigihangete seaduses nõutud riigihanke menetlus (RHS § 215). Teate menetlemisel
kohtuvälisele menetlejale teatavaks saanud asjaolude kogum ei anna hetkel alust põhjendatud
süüteokahtluseks. Kui väärteo toimepanemise kohta puudub küllaldaselt andmeid, siis puudub
süüteomenetluse alus ning väärteomenetlust ei alustata. Väärteomenetluse alustamine ei saa
põhineda oletustel, vaid ainult selgetel väärteo tunnustel. Väärteomenetluse ajendis väärteo
tunnuste sedastamine on menetluse alustamise primaarseks eelduseks. Väärteomenetlust kui
menetlussubjekti põhiõigusi riivavat ja menetlusalust isikut karistusähvardusel paratamatult
stigmatiseerivat süüteomenetlust ei saa alustada ning toimetada pelgalt süüteotunnuste otsimiseks,
so selleks, et selgitada välja, kas antud teos üldse on karistatava teo tunnused või mitte. Kõigi
väärteokoosseisu järgi nõutavate tunnuste olemasolu peab olema kohtuvälisele menetlejale
selge juba väärteomenetluse alustamise otsustamise ajahetkel.
Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 29 lg 1 p-s 1 ja § 59 lg-s 2 sätestatule, teatame,
et Rahandusministeerium ei alusta 06.06.2022 registreeritud väärteoteate ajendil väärteo-
menetlust.
VTMS § 59 lg 4 järgi, kui väärteomenetlust ei alustata, on pärast väärteomenetluse alustamata
jätmise teate saamist väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile
väärteomenetluse alustamata jätmise peale VTMS §-s 76 ettenähtud korras. Kaebuse esitamisel
tuleb aga arvestada sellega, et Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse esitamist teiste isikute
või avaliku huvi kaitseks (vt RKPJKm 25.05.2005, nr 3-4-1-8-05, p 16). VTMS 10. peatüki 3.
jao 6. jaotises sätestatud kaebemenetlus on käsitatav niinimetatud uurimiskaebemenetluse
(KrMS 8. peatüki 5. jagu) analoogina.
3
Seadusandja on väärteomenetluslikku uurimiskaebemenetlusse lülitanud ka kriminaalmenetlusele
omase nn süüdistuskohustusmenetluse (KrMS §-d 207-208) elemente. VTMS §-s 76 sätestatud
menetlusvälise isiku õigust vaidlustada väärteomenetluse alustamata jätmist või selle lõpetamist
tuleb mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel,
et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduserikkumisele. Vaid selliselt on
võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemeenet-
luseks (vt RKKKm 15.11.2013, nr 3-1- 1-81-13, p-d 12-13). Väärteomenetluse alustamata jätmise
teade võib seega küll riivata menetlusvälise isiku (väärteoteate esitaja) huvi, et menetlusalune
isik saaks karistada, aga mitte tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi. Kohtupraktikas
osundatu kohaselt saab hankemenetluses osalemise ainus eesmärk olla isiku majanduslik huvi
sõlmida hankeleping (vt TlnHKo 08.02.2012, nr 3-11- 2945, p 1; TrtHKo 10.02.2012, nr 3-11-
2803, p 19). See eesmärk pole aga saavutatav väärteomenetlusega, mille käigus saab menetlusalust
isikut väärteo toimepanemise eest karistada või tema suhtes väärteomenetluse lõpetada (vt
HMKm 01.02.2017, nr 4-17-603, p 8).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mihhail Antonov
jurist riigihangete ja riigiabi osakond
kohtuvälise menetleja ametnik
Lisa(d):
Kohtuvälise menetleja ametniku tunnistus
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
4