dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Antsla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 21. juuni 2022
Viit
15-3/4478-4
Registreeritud
21. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Muinsuskaitseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Ülle Luuk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Kagu-Eesti talitus (Põlva_ Valga ja Võru maakond))

Failid

  • 📎Antsla_valla_UP_KSH_eelnou_kooskolastamine.asice318 KB
  • 📎image001.png
  • 📎image003.jpg

Sisu (failidest)

Lp Avo Kirsbaum Teie 20.05.2022 nr 7-1/1/520 [email protected] Meie 21.06.2022 nr 5.1-17.5/1006 Antsla Vallavalitsus Antsla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas 07.06.2022 toimunud koosolekul Antsla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ning Antsla valla üldplaneeringu eelnõude kooskõlastuse taotlust. Antsla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise eelnõu. Muinsuskaitseamet, lähtudes Antsla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust ning tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8- 12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6, otsustas: kooskõlastada Antsla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, kuid palub eelnevalt täiendada kultuuripärandi käsitlust. Soovitame tuua ptk 7.9 eraldi välja mitte kaitsealune arheoloogiapärand ja lisada järgnev ülevaade: „Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogia-tundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: ▪ KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus; ▪ prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: ▪ algatatakse detailplaneeringut; ▪ ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist. Prognoositud arheoloogiatundlike alade kaardikihid ja seletuskiri edastatakse hiljemalt 17.06.2022. Lisada lk 25 Mõju kultuuripärandile ka mõju arheoloogiatundlikutele aladele. Lisada ptk 9.1.6 meetmed arheoloogiatundlike alade kaitseks. Palume eemaldada lk 72 olev tekst: XX sajandi arhitektuuripärandi objekti kustutamine nimekirjast tuleb lahendada koostöös Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseameti poolt tellitud valdkondlike uuringute nimekirjad on loodud inventeerimiste tulemusel ja sealt objekti ei kustutata. Antsla valla üldplaneeringu eelnõu. Muinsuskaitseamet, lähtudes Antsla valla üldplaneeringu eelnõust ning tuginedes muinsuskaitseseadusele ja planeerimisseadusele, otsustas: Muinsuskaitseamet kooskõlastab Antsla valla üldplaneeringu, kuid palub eelnevalt täiendada kultuuripärandi käsitlust. Soovitame kaaluda riikliku kultuuripärandi käsitlusse järgneva info lisamist: Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui ei ole määratud teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos asuvatele mälestistele on määratud ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida. Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel avastamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise vältimiseks tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg). Seetõttu tuleb: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (alus: muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: ▪ algatatakse detailplaneeringut; ▪ kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2022. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist. Prognoositud arheoloogiatundlike alade kaardikihid ja seletuskiri edastatakse hiljemalt 17.06.2022. Soovitame tuua ptk 4.1 eraldi välja looduslikud pühapaigad, mis (paljud neist tuntud ka hiie- nimeliste paikadena) on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud kohad või loodusobjektid. Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad, kivid, künkad, orud, mäed, pangad, soosaared jne. Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest ning need on olulised pärimuskultuuri ja kohaliku identiteedi kandjad. Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt on soovitav neis inimmõju hoida vähesena, v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende külastatavuse parandamine. Eestis olevatest looduslikest pühapaikadest on osa kas muinsus- või looduskaitse all, kuid paljud veel kaardistamata ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele. Muinsuskaitseameti koordineerimisel toimuvad üle-eestilised pühapaikade inventuurid, mille kohta leiab rohkem informatsiooni Muinsuskaitseameti koduleheküljelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ajaloolised-ja- looduslikud-puhapaigad. Informatsiooni valla looduslike pühapaikade kohta leiab: ▪ Mälestiseks olevate pühapaikade puhul Kultuurimälestiste registrist: https://register.muinas.ee/ - mälestise liik „ajalooline looduslik pühapaik“. ▪ Looduskaitse all olevate pühapaikade kohta EELIS infolehelt: https://eelis.ee/. ▪ Kaitsealused ja mitte-kaitsealused on pühapaigad on enamuses kajastatud Hiite Maja looduslike pühapaikade kaardil: https://hiiepaik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=09558607d1dd4c 07acc46c338b2196ac . ▪ Paljud mitte-kaitsealused pühapaigad on kajastatud ka Maa-ameti pärandkultuuri kaardikihil: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur sh looduslike pühapaikade inventuuri tulemused; Soovitame lisada ptk 4.1.2 Kohaliku tasandi kultuuripärand tingimuste juurde: Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse; Palume lisada kohaliku tasandi kultuuripärand nimekirjas välja toodud objektidele täpne aadress, et neid oleks võimalik kaardilt paremini leida; Eemaldada riikliku kaitse lõpetamise ettepanek Tsooru mõisa pargi osas. Mälestisena kaitse lõpetamiseks esitada Muinsuskaitseametile eraldiseisev vastavasisuline taotlus; Lisada kultuurimälestised väärtuste ja piirangute kaardile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Pettai Võrumaa nõunik Tel 5306 8625 [email protected] Lisa: Antsla valla looduslikud pühapaigad Ajaloolised looduslikud pühapaigad Antsla vallas Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Tegemist on eriilmeliste objektidega, milleks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, kivid, allikad, jõed, ojad, koopad või erinevad maastikuvormid nagu künkad, orud või lohud. Ajaloolise loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest. Osa looduslikke pühapaiku on riikliku kaitse all muinsuskaitse või looduskaitse objektidena (Lisa 1). Informatsiooni leiab nende kohta Kultuurimälestiste registrist: https://register.muinas.ee/ või EELIS infolehelt: https://eelis.ee/. Teistele looduslikele pühapaikadele, mis pole riikliku kaitse all (Lisa 2), soovitame kohaliku kaitse staatust. Informatsiooni nende kohta saab FSC looduslike pühapaikade kaardilt: https://hiiepaik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=09558607d1dd4c07acc46c338 b2196ac Paljud mitte-kaitsealused pühapaigad on kajastatud ka maa-ameti pärandkultuuri kaardikihil: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur Ristipuud ja -metsad leiab maa-ameti ristipuude kaardikihil: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ristipuud Tänapäeva Antsla vald paikneb pooleldi Urvaste kihelkonna piirides, väiksemas osas Karula ja Rõuge kihelkonnas ning minimaalselt riivab Sangaste kihelkonda. Ajalooliste looduslike pühapaikade arengukava raames on võetud eesmärgiks kogu Eesti alal looduslike pühapaikade inventeerimine (rohkem informatsiooni: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ajaloolised-ja-looduslikud- puhapaigad). Paraku pole üheski Antsla vallaga seonduvas kihelkonnas inventuure veel toimunud. Inventuuri tulemusena saab põhjaliku andmestiku looduslike pühapaikade olemuse, asukoha, seisundi ja piiride kohta. Mitte-kaitse aluste pühapaikadest saab hetkeseisus täiendavaid andmeid pärandkultuuri kaardilt, ristipuude kaardilt, lisaks Karula rahvuspargis ala Kohapärimuse kaardirakendusest ja Urvaste kihelkonna pühapaiku kirjeldatakse muude pärimuspaikade hulgas 2010. aastal Valdo Valperi koostatud raamatus „Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus“. Antsla valla pühapaikade seas on arvukamad ohvriallikad ja -kivid. Paljud pühad puud on kahjuks aja jooksul hävinud. Kagu-Eestile iseloomulik ristipuude traditsioon on levinud ka Antsla valla territooriumil ja mitmel pool on teede ääres üksikud ristipuud või mitmete ristipuudega ristimetsad. Nendest suurima Piirivariku ristimetsa muinsuskaitse alla võtmine on ametil pooleli. Tuleb ka meeles pidada, et senine andmestik, eriti ristipuude osas, on lünklik ja tulevikus võib ilmneda veelgi pühapaiku, mis väärivad kohalikku kaitset. Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt tuleks nendes minimeerida inimmõju – v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende külastatavuse parandamine. Kohalik kaitse ristipuude puhul peaks tähendama metsamajandamise keelu ristimetsade alal, et säiliksid ristipuud ja neid ümbritsevad puud alana, kuhu tulevikus on jätkuvalt võimalik matuseriste teha. Üksikute ristipuude säilitamine ilma ümbritseva metsa kaitsmiseta pole otstarbekas, sest tuultele avatud ristipuud üldjuhul murduvad paari aasta jooksul. Ristimetsade ümber peaks olema puhvertsoon (mälestiste puhul on see üldiselt 50 m), mis säilitab ristimetsa oma miljöös ja kaitseb ristimetsi tuulemurru eest. Vastavalt ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu soovitusele peaks igasugune puude lõikus olema ristimetsas keelatud. Puhvertsoonis on lubatud ainult sanitaarraie, kuid on keelatud rasketehnika kasutamine ja töid võib teostada ainult külmunud maaga, käsitsi ning välistada elusate puude vigastamine. Pühaks peetud kividele on kõige ohtlikum maaparandus ja muud maastiku tugevalt mõjutavad tegurid (ehitus, karjäärid). Allikate kaitse puhul tuleb vältida otsest kahju objektile (metsa majandamine, mis rikub pinnast, ehitus jm), kuid lisaks arvestada, et ümbruses toimuvad inimmõjulised veerežiimi muutused ei kuivendaks allikat. Looduslikud pühapaigad omavad lisaks kohaliku identiteedi hoidmisele ka turismi potentsiaali – seetõttu võib kaaluda looduslike pühapaikade laiemat tutvustamist ja tähistamist infotahvlite ja/või teeviitadega. Lisaks otseselt pühaks peetud loodusobjektidele on Antsla vallas veel kive, puid ja allikaid ning alasid, mis on seotud rahvapärimusega. Ka nende kaitsele ja säilimisele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata. Lisaks tabelis „Lisa 2“ välja toodud pühapaikadele käsitletakse raamatus „Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus“ (Valper 2010) veel pühapaiku, mille puhul pole paraku teada nende tänapäevane seisund ja kohati ka täpne asukoht. Osade pühapaikade puhul viitab juba pärimus, et tegemist on hävinud looduslike pühapaikadega, aga teiste puhul võib eeldata, et need on ka tänapäeva maastikul säilinud: 1) Tilsu jalakas Lümatu külas; 2) ohvrikivi Härjakuru mäel Kirikukülas; 3) ohvrikoht Koigu külas Märdäni talu juures; 4) Käüsü Paabumäe ohvrikivi Urvaste külas; 5) Lauri ohvripaik ahervarss Tamme-Lauri tamme lähistel; 6) Sastavi mets koos ristipuudega Urvaste külas; 7) Rauskapalu ristimets Lümatu; 8) Ukukivi Lümatu külas; 9) Vana-Antsla vallamaja juures olnud Kumeruspettäi; 10) Oina läte koos pühakohaga Uue-Antsla külas. Lisa 1. Antsla vallas asuvad ajaloolised looduslikud pühapaigad, mis on riikliku kaitse all. Nimetus Asukoht Paiga olemus ja seisund Ohvriallikas "Silmaläte" Visela küla Allikas on alles, aga paiga loodusliku seisundit (mälestis nr 13677) on kahjustanud tuulemurd ja selle järel toimunud lõikus. Oluline on allika ümbruses metsa taastumine, sh tuleks ära hoida allika lähiümbruse ja juurdepääsutee võsastumine. Ohvriallikas "Põrguläte" Visela küla Allikas on veerohke ja allika ümbrus heas (mälestis nr 13676) korras. Ohvrikivi (mälestis nr 13673) Urvaste küla Ohvrikivi ja selle lähiümbrus on heas korras. Küll on halvas seisus mälestise lähistele viiv tee. Ohvriallikas "Silmaveeallikas" Urvaste küla Allikas on ummistunud ja piirkond (mälestis nr 13672) võsastunud. Oluline on allika ümbruses metsa taastumine ja piirkonna heakorrastatus. Ohvriallikas (mälestis nr Urvaste küla Allikas on veerohke ja heas korras, kuid 13671) tuulemurd piirkonnas muudab allika külastamise keeruliseks. Soovitatav on tuulemurru koristus. Rahvapärimustega seotud Säre küla Ohvrikivi on heas korras, olles vahepeal kivi ümbritsetud veega ja vahepeal mitte. Piirkonna loodusliku ilmet on kahjustanud "Lootuskivi" (13657) – tegelik läheduses toimunud metsalõikus. nimi „Lootsikukivi“ Rahvapärimustega seotud Kirikuküla Kivi on heas olukorras ja kergesti ligipääsetav kivi ning aktiivses kasutuses. "Valgehobuse kivi" (13667) Tamme-Lauri tamm Urvaste küla Tamm ja selle ümbrus on heakorrastatud. (looduskaitse nr KLO4000427) Lisa 2. Antsla vallas asuvad ajaloolised looduslikud pühapaigad, mis pole riikliku kaitse all. Nimetus Asukoht Seisund/maakasutus Pulsti pärn ja pühapaik Kikkaoja küla Pärn ja kivirehi olevat olnud hiiekohal. Pärn (pärandkultuuriobjektid on seotud Rootsi kuninga pärimusega. Puu 143:PUU:001 ja üks haru on hävinud, kuid teine alles. 143:MTH:008) Märdeläte Ähijärve küla Allikas on meestele ravivee võtmise kohaks. (pärandkultuuriobjekt Allikast veevõtmist soovitas paljudele 143:ALL:003) abiotsijatele Kaika Laine. Allika vooluvee hulk on küll väike, kuid allikas ja selle piirkond on heas seisus. Allikat kaitseb paiknemine Karula rahvuspargis. Annõläte Ähijärve küla Allikas on naistele ravivee võtmise kohaks. (pärandkultuuriobjekt Allikast veevõtmist soovitas paljudele 143:ALL:002) abiotsijatele Kaika Laine. Allikas ja selle piirkond on heas seisus. Allikat kaitseb paiknemine Karula rahvuspargis. Sälgüsmägi Toku küla Pärimuse järgi olnud mäel ohvrikivi ja (pärandkultuuriobjekt palvetamiskoht. Lisaks jaanitulede ja kiige 843:KIM:001) koht. Mäge on kahjustanud nõukogude ajal kruusa võtmine. Pühapaika võib ohustada metsalõikus. Viirapalu ristipuud Viirapalu küla Tsooru-Krabi teel Viirapalus peale Peedu talu (pärandkultuuriobjekt paremat kätt metsatukk mitmete 142:RIP:005) ristipuudega, enamus männid, üks kuivanud ristikuusk. Üldiselt on metsa seisund hea, v-a üraskikahjustused. Viirapalu ristimänd Viirapalu küla Tsooru-Vana-Roosa teel üksik mänd lageraie (pärandkultuuriobjekt langil vanade ristidega. 142:RIP:004) Saarjärve ristimänd 1 Ähijärve küla Üksik mänd suhteliselt hiljuti tehtud ristiga (pärandkultuuriobjekt Suure ja Väikse Saarejärve vahelise tee 142:RIP:002) ääres. Saarjärve ristikask Ähijärve küla Kask kahe ristiga Saarjärve bussipeatuse (pärandkultuuriobjekt teeristis. 142:RIP:001) Priidu talu ristikuusk Jõepera küla Karula rahvuspargis Jõepera külas Käomäe (pärandkultuuriobjekt läheduses Priidu talu vana tee ääres 142:RIP:008) ristikuusk. Kikkasilla ristimänd Jõepera küla Lüllemäe-Litsmetsa teel Jõeperal Mõisamäe (pärandkultuuriobjekt ja Priidu taluteede ristumiskohas ristimänd. 142:RIP:009) Tsooru ristimänd Tsooru küla Ristimänd Tsooru järve kagukaldal kulgeva (pärandkultuuriobjekt tee servas. 142:RIP:003) Piirivariku ristimets Uhtjärve küla Arvukate ristipuudega ristimets, mille kaitse (pärandkultuuriobjekt alla võtmise menetlus käib. Ristimetsa on 843:RIP:001) kahjustanud metsamajandamine, osad ristipuud asuvad lageraie langil. Osaliselt asub ristimets hästi säilinud. Tarvastu talu ristikuusk Ruhingu küla Vaabina-Ruhingu teel peale Ruhingut (pärandkultuuriobjekt Tarvastu talu juures kahe suure ristiga kuusk. 843:RIP:002) Kuusk on kuivanud.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel