SA Pärnumaa Arenduskeskus Teie 27.05.2022
[email protected] Meie 21.06.2022 nr 14-1/4659-2
Ettepanekud Pärnumaa kliima- ja
energiakava tööversiooni
täiendamiseks
SA Pärnumaa Arenduskeskus esitas 27.05.2022 Rahandusministeeriumile Pärnumaa kliima-
ja energiakava (edaspidi ka kava) tööversiooni täiendamiseks. Kava ei käsitle Pärnu linna,
mille kohta koostatakse kliimakava eraldiseisvalt. Kava annab ülevaate Pärnumaast – mis
mahus ja kelle poolt enim ebamõistlikult energiat tarbitakse ning emissioone õhku paisatakse.
Lisaks pakutakse välja meetmed ja tegevused, mille abil suurendada säästva energia tarbimist
ja vähendada kasvuhoonegaaside tekkimist maakonnas.
Kliima- ja energiakava koostamise käigus analüüsitakse kaheksat valdkonda: majandus;
biomajandus; energeetika ja varustuskindlus; taristu ja ehitised; tervis, sotsiaalhoolekanne
ja päästevõimekus; maakasutus ja planeerimine; looduskeskkond; kogukond, teadlikkus ja
koostöö. Igas valdkonnas tuuakse välja, millised on kohalike omavalitsuste võimalused
kliimamuutusi leevendada ning mida on igas valdkonnas juba ellu viidud või vaja veel ellu
viia.
Tutvunud esitatud materjalidega, teeme kliima- ja energiakava täiendamiseks ja
täpsustamiseks järgmised ettepanekud.
1. SA Pärnumaa Arenduskeskus selgitab oma kaaskirjas, et koostatakse ja arvamuse
avaldamiseks esitatakse maakonna kliima- ja energiakava. Samas esitatud dokumendi
tööversioon kannab nimetust Pärnumaa kliimakava. Palume kava nimetust vajadusel
täpsustada.
2. Kliima- ja energiakava sisaldab väga palju lühendeid ja mõisteid, mida pole selgitatud (ÜP,
PV, DP, PÜTK, RB, rohekobar jms). Selleks, et kõigile huvitatud osapooltele oleks dokument
üheselt arusaadav, palume välja tuua kasutatud lühendite ja mõistete seletused.
3. Kliima- ja energiakava on kohati liialt deklaratiivne. Selleks, et kavas toodud eesmärkide
täitmine oleks selgemini rakendatav, soovitame kava konkreetsemaks muuta (nt lisada
partnerid, indikatiivne rahastus, ajakava).
4. Kava punktis 1.5 on eesmärgiks seatud - Menetleda maismaa tuuleparkide rajamiseks Tori
valla põhjaosa eriplaneering (Tori Vallavolikogu 21.01.2021. a otsusega nr 303.), Põhja-
Pärnumaa valla eriplaneering (Põhja-Pärnumaa Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.12.2020
otsusega nr 41) ning Saarde vallas Siiraku eriplaneering.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Täpsustame, et Siiraku eriplaneering on algatatud Saarde Vallavolikogu 17.03.2020 otsusega
nr 11. Juhime tähelepanu, et kavas toodud loetelu ei ole täielik, eriplaneeringuid menetletakse
ka Lääneranna vallas (Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsus nr 197) ja Tori vallas
Kildemaa piirkonnas (Tori Vallavolikogu 19.08.2020 otsus nr 252).
5. Kava peatükis 1. „Energeetikategevused“ toodud tabelis on seatud tegevused
konkreetsetele kohalikele omavalitsustele. Häädemeeste vallale on märgitud järgmine tegevus
- Pidada tuuleparkide talumistasu 2021. aasta sügisese eelnõu hüvitismäärasid madalaks.
Rahandusministeerium leiab, et ei ole õige ega õiguspärane maakonna strateegilise
dokumendiga kohalikule omavalitsusele ette kirjutada suhtumist seaduseelnõude kohta. Kui
Häädemeeste Vallavalitsus ka 2021. aastal niimoodi oma arvamuse eelnõu kohta esitas, ei ole
see mõistlik tulevikutegevusena kavas ära märkida.
6. Kava peatükis 1. „Energeetikategevused“ toodud tabelis on Kihnu vallale seatud tegevuseks
koordineerida Pärnu maakonna positsioone meretuuleparkide arenduste küsimustes.
Rahandusministeeriumile jääb selgusetuks, miks on vajalik ühele kohalikule omavalitsusele
anda õigus rääkida teiste kohalike omavalitsuste nimel. Meretuuleparkidega seonduvalt on
igal kohalikul omavalitsusel õigus oma arvamusele ning kohustus anda asjakohane
põhjendatud seisukoht. Meretuulepargid asuvad väga erineval kaugusel Pärnumaa kohalikest
omavalitsustest, tuulepargid võivad tekitada erinevaid huve ning häiringuid, võimalikud on
erinevad kompensatsioonid. Koostöö tegemine on kava iga teema arendamise puhul oluline,
kuid iga kohalik omavalitsus peab seisma oma õiguste ja kohustuste täitmise eest.
7. Läbivalt on kliima- ja energiakavas kasutatud erinevaid mõisteid, tõenäoliselt aga mõeldud
üht tegevust või objekti – nt kehtestada Lääneranna valla tuuleparkide KOV eriplaneering,
viia läbi Siiraku tuulepargi eriplaneering, menetleda maismaa tuuleparkide rajamiseks Tori
valla põhjaosa eriplaneering, menetleda sisuliselt, korrektselt ja avatult Tori põhjaosa ning
Kildemaa piirkonna eriplaneeringuid; võtta vastu jäätmekava, koostada jäätmekava;
tuulepark-tuulikupark. Palume täpsustada, millise eesmärgi saavutamine on maakonna
tasandil oluline (nt dokumendi kehtestamine, võimaluste välja selgitamine) ning sellest
tulenevalt mõisted ühtlustada. Selgituseks, et planeerimise aluseks on planeerimisseadus ning
kõiki planeeringuid tuleb menetleda, sh sisuliselt, korrektselt ja avatult ning sobiva lahenduse
leidmisel ka kehtestada.
8. Kava peatükis 1. „Energeetikategevused“ toodud tabelis on Põhja-Pärnumaa ja Saarde
vallale tegevuseks seatud, et üldplaneeringutes tuleb määratleda suuremate päikeseparkide
rajamise üldised tingimused. Koostöös SA-ga Pärnumaa Arenduskeskus on toimunud
Pärnumaa kohalike omavalitsuste üldplaneeringute päikeseenergeetika alane töötuba, milles
on ilmnenud vajadus kõikides koostatavates üldplaneeringutes määratleda üldised tingimused
suuremate päikeseparkide rajamiseks.
Teeme ettepaneku kohalike omavalitsuste jaoks olulisi ühiseid tegevusi üldistada. Seda
läbivalt kavas erinevate teemade lõikes. Nt peatükis 2 „Taristu-, hoone- ja liikuvustegevused“
Lääneranna vallale pandud tegevus, jätkata liinivõrgu korrastamist, on tõenäoliselt oluline
tegevus kogu Pärnumaa jaoks. Nt peatükis 3 „Ringmajanduse ja biomajanduse tegevused“
jäätmekava uuendamine on oluline kõikide Pärnumaa kohalike omavalitsuste jaoks ning mitte
üksnes Tori ja Lääneranna valla jaoks.
2
9. Pärast 2017.a toimunud haldusreformi on kõigil liitunud kohalikel omavalitsustel uute
üldplaneeringute koostamine kohustuslik, koostamine lõppeb kehtestamisega. Peaaegu igas
kava peatükis on käsitletud üldplaneeringute koostamist, menetlemist ja kehtestamist ning
nendega päikeseparkidele rajamiseks tingimuste seadmist. Kavast arusaamise lihtsustamiseks
palume kaaluda tegevuste korduste vältimist. Üldplaneeringute kehtestamine ei ole vaid
Põhja-Pärnumaa ja Saarde valla tegevused (nt peatükk 4 „Planeerimis- ja
keskkonnategevused).
10. Peatükis 4 „Planeerimis- ja keskkonnategevused“ on Kihnu puhul välja toodud, et tuleb
koostada üldplaneering (3 saarevalla koostöös), millega suunata kliima-energiateemal
maakasutust ja selle kasutamise tingimusi. Samuti, et ehituskeeluvööndi vähendamine saab
võimalikuks üldplaneeringu jõustamisel (tõusuvee riskid kuni 1.5 m kõrgusjooneni).
Kihnu Vallavolikogu on uue üldplaneeringu koostamise algatanud 26.11.2004. Kuna
algatamisest on möödunud ca 20 aastat ning väga paljud õigusaktid on muutunud, siis on
mõistlik Kihnu Vallavolikogul üldplaneering uuesti algatada. Samas ei ole kliimamuutuste
kontekstis õige eesmärgiks võtta ehituskeeluvööndi vähendamist, Kihnus võib olla vajadus
hoopis ehituskeeluvööndi suurendamiseks. Nimetatud vööndi suurendamise vajaduse välja
selgitamine võiks olla üheks ühiseks tegevuseks kõikidele merega piirnevatele Pärnumaa
kohalikele omavalitsustele, sest tormide ja üleujutuste sagenemine võivad ohtu seada nii
inimese tervise kui vara. Segaseks jääb ka see, missugused kolm saarevalda võtavad ühiselt
tööle planeeringuspetsilisti ja kellega ühiselt üldplaneering koostatakse.
11. Tervise ja päästevõime peatükis palume arvestada Pärnu maakonna planeeringu
(kehtestatud 2018.a) seletuskirja peatükis 5.3. „Kliimamuutused ja üleujutused“ määratud
üldiste tingimustega. Samuti palume kliimamuutuste talumise kontekstis käsitleda inimese
tervise jaoks olulisi teemasid nagu puhke- ja rohealad, virgestusalad, ujumiskohad,
tänavahaljastus, rohekoridorid.
12. Kava keskendub väga paljuski käimasolevatele menetlustele ja kohalike omavalitsuste
lähiaja plaanidele. Arvestades, et ajaraam on aasta 2030, palume kava täiendada ka
pikemaajalisema vaatega nii kliima- kui energeetika valdkonnas. Kavas on
ebaproportsionaalselt vähe käsitletud kliimamuutustega seotud tegevusi, nt üleujutusriskide
maandamine. Vajalik on välja tuua seosed Eesti riigi rohepöörde eesmärkidega aastaks 2035,
Rohepööre | Eesti Vabariigi Valitsus ning teiste asjakohaste riiklike kavadega (nt Lääne-Eesti
üleujutusriskide maandamise kava).
13. Peatükis „Looduskeskkond“ palume kaaluda tegevusi seoses Soomaa ja Matsalu
rahvusparkidega, kui looduslike maastike ja märgaladega.
14. Tööversiooni täpsustamisel ja täiendamisel palume vajalikud tegevused selgelt ja
arusaadavalt sõnastada, et need oleksid arusaadavad ka teistele huvitatud osapooltele.
Tegevustele peab olema võimalik erinevate arenguotsuste ja rahastustaotluste koostamise
raames viidata ja anda hinnang tegevuse elluviimise kohta. Segaseks jäävad praegu näiteks
järgmised tegevused: teha riigi ja Rail Balticuga koostööd; ei ole hinnatud kui palju on KOVi
haldusalas inimeste poolt tekitatud keskkonnakahjuga alasid; väärindada elurikkuse projektis
süsinikusidumist.
15. Täpsustame, et kliima- ja energiakava lisaosas toodud Tuuletraal OÜ meretuulepargi ala
ei jää Pärnu maakonna piiresse.
3
Palume Pärnumaa kliima- ja energiakava oluliselt täiendada enne avalikustamist, et see oleks
huvitatud osapooltele üheselt arusaadav ning asjakohaseid riiklikke eesmärke kohalike olude,
vajaduste ja võimalustega siduv arengudokument. Kuna tegemist on maakondliku kavaga, siis
on oluline selgelt välja tuua ka kohalike omavalitsuste ülesed eesmärgid ja tegevused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
4