K õrvalte gevusega tegelemisest teavitamin e RMITis Audit nr A0 2 /20 2 2 / R M I T Lõppa ruan ne 2 0 . 0 6 . 20 2 2 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u SISUKORD PAGEREF _Toc105418452 \h 2 A-OSA PAGEREF _Toc105418453 \h 3 1. Auditi iseloomustus PAGEREF _Toc105418454 \h 3 2. Tähelepanekute olulisuse määramine PAGEREF _Toc105418455 \h 4 3. Lühiülevaade PAGEREF _Toc105418456 \h 4 B-OSA PAGEREF _Toc105418457 \h 8 TÄHELEPANEKUD PAGEREF _Toc105418458 \h 8 Oluline tähelepanek 1.1 – RMITi kõrvaltegevuste jälgimise korraldust saab muuta efektiivsemaks. PAGEREF _Toc105418459 \h 8 Väheoluline tähelepanek 1.2 – Kontrollitulemuste säilitamisel esineb puudusi. PAGEREF _Toc105418460 \h 9 Väheoluline tähelepanek 1.3 – RMITis ei ole järgitud Vabariigi Valitsuse määruse ning RM ja RTK toimemudeli nõudeid kõrvaltegevuse andmete SAPi kandmisel. PAGEREF _Toc105418461 \h 10 A- OSA Auditi iseloomustus Auditi läbiviimise alus Rahandusministeeriumi siseauditi osakonna ( edaspidi RM SAO ) 20 2 2 . a tööplaan (kinnitatud rahandusministri ja riigihalduse ministri 1 8 .0 3 .20 2 2 käskkirjaga nr 7 4 ) . Auditi eesmärk Anda arvamus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus e ( edaspidi RMIT ) töötajate kõrvaltegevuste jälgimise korraldusele ja korruptsiooniriskide maandamisele. Auditi läbiviija(d) Auditi viis id läbi SAO juhtivaudiitor id Silja Kaarma (auditi juht) ja Eliina Tüvi . Auditi eest vastutav isik on SAO juhataja Gert Schultz . Auditi toimingute läbiviimise aeg Audit viidi läbi ajavahemikul 31 . 0 3 .20 2 2 kuni 20 . 0 6 . 20 2 2 . a . Auditi ulatus Auditi käigus hinnati kõrvaltegevus (t) est teavitamise korralduse toimimist perioodil 31.03. 20 22 . a kuni auditi toimingute lõpetamiseni . K õrvaltegevustega tegelemisest teavitamise kohustus t e täitmist kontrolli ti seisuga 31.03. 2 0 22 . Auditi raames ei hinnat ud kõrvaltegevus t e st teavitamisel esitatud andmete korrektsust ja õigsust, sh kõrvaltegevusega töötamise mahu ( prognoosi ) vastavust, konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse täitmist pärast töölepingu lõppemist jms. RMITis töötavate isikutega seotud isikute üle kontrollitoiminguid ei teostat ud . Läbiviidud auditi toimingud Auditi eesmärgi saavutamiseks viis id audiitor id läbi järgmised toimingud: h innat i RMITi töökorralduse reeglites sätestatud nõuete piisavust ja asjakohasust kõrvategevustega tegelemisel (sh kuidas oleks RMITil võimalik oma huvisid paremini kaitsta); h innat i sisekontrollisüsteemi tõhusust ; h innat i , kas ja kuidas on tööandja töötajaid informeerinud kõrvaltegevuse st teavitamise kohustusest ja selle põhimõtetest ; v õrreld i äriregistri andmeid riigi finants-, personali- ja palgaarvestuse süsteemi ( edaspidi SAP ) andmetega (eeldusega, et esitatud kirjalikud kõrvaltegevuse teavitused on kantud SAPi ); v õrreld i töötajatega seotud ettevõtteid maksete registri saldoandmike andmebaasiga ja SAPi kuludega kontrollimaks RMITi töötajate ettevõtetega tehtud tehinguid; h innat i oma töötajatega/töötajate ettevõtetega sõlmitud töövõtulepingute põhjuseid ja vajalikkust; hinnati 2019. aastal RM SAO koostatud memos „Teavitamiskohustuse täitmine kõrvaltegevustega tegelemisel“ ja Riigikontrolli märgukirjas „Ülevaade RMITi korruptsiooni ennetamise sisekontrollisüsteemidest“ esitatud tähelepanekute ja soovituste rakendamist. Auditeerimise standardid Rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse ( IIA ) standardid Tähelepanekute olulisuse määramine Tähelepaneku olulisus Risk Riski maandamine Oluline on kõrge ilmnemise tõenäosusega või võib omada negatiivset mõju organisatsiooni tegevusele ja/või eelarvele, kui sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu ja/või sarnased eksimused hakkavad korduma järgneva 6 kuu kuni 1 aasta jooksul Väheoluline realiseerumine on vähetõenäoline protsessi tõhustamine; kvaliteedi parandamine Positiivne tähelepanek positiivne hinnang ja tunnustus valdkonna korraldusele; tõhusale tegevusele; toob välja parima praktika Hinnangu andmisel on lähtutud 4-astmelisest skaalast, mis põhineb rahvusvahelise ühingu IIA ( Institute of Internal Auditors ) tegevussuunisel „ Siseaudiitori arvamuse koostamine ja avaldamine“. Arvamuse andmise alusena kasutatud hindamiskriteeriumid on RM juhtkond heaks kiitnud: Hinnang Sisekontrolli - meetmed Riskid Jääkriski tase Juhtkonna tegevus mõjus on adekvaatsed, sobivad ja mõjusad on juhitud madal puudub oluline vajadus, kuid parendused võivad olla võimalikud parendamist vajav tuvastatud ükskikud kontrollinõrkused on juhitud madal kuni keskmine mõningane vajadus tegutsemiseks oluliselt parandamist vajav tuvastatud mitmed kontrollinõrkused ei ole juhitud keskmine kuni kõrge vajadus oluliseks ja erandjuhul kiireloomuliseks tegutsemiseks mitterahuldav ei ole adekvaatsed, sobivad ja mõjusad ei ole juhitud kõrge vajadus oluliseks ja üldjuhul kiireloomuliseks tegutsemiseks L ühiülevaade RMIT on RM-i hallatav riigiasutus, mis oma ülesannete täitmisel esindab riiki. RMIT pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ( edaspidi IKT) arendamise ja haldamise , sh IKT valdkonna riigihangete läbiviimise teenuseid ministeeriumi valitsemisala asutustele ning vastavalt kokkuleppele ka teistele riigi-, siht- või kohalikele omavalitsusasutustele . RMITi missioon on toetada kliente eesmärkide saavutamisel pakkudes kvaliteetseid lahendusi parima digiriigi kogemuse nimel. RMIT on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes teostab asutuse üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras. RMIT i tegevust koordineerib ministeeriumi kantsler või ministeeriumi põhimääruses määratud asekantsler . RMITi töökohtade koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel RMITi direktor . RMITi esindab ja selle tööd juhib RMITi direktor . Seisuga 31.03.2022 töötab RMITis töölepingu alusel 1 7 7 töötajat. RMITi koosseisu kuuluvad maksu- ja tollivaldkonna äriteenuste osakond, äriteenuste osakond, tarkvaraarenduse osakond, süsteemide hooldusosakond, töökohateenuste osakond, kesksete teenuste osakond ja infoturbe osakond ja üldosakond . RMIT i töötajad juhindu vad oma töös osakondade põhimäärus t e st , keskuse asjaajamiskorra st , töökorralduse reegli test ja muud est keskuse sisemist töökorraldust reguleeriva test dokumen tidest. Osa t öötaja i d tegelevad väljaspool oma ametikohustusi ka muu tegevusega ehk kõrvaltegevusega . Ametiisiku kõrval kohustab korruptsioonivastane seadus panustama korruptsiooni ennetusse ka avalikku ülesannet täitvat või korraldavat asutust. Töötajate kõrvaltegevusega tegelemist reguleerib töölepingu seaduse ( edaspidi TLS) § 23 konkurentsipiirangu kokkulepe, mille kohaselt võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal ja § 27, mille kohaselt töötaja on kohustatud andma tööandja nõudmisel teavet konkurentsikokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Asutus peab kontrollima ametiisiku kohustustest kinnipidamist ja tagama tema teadlikkuse korruptsiooni ennetuse alal. Seaduses ei täpsustata, kuidas seda teha ehk iga asutus peab leidma selleks sobiva ja toimiva viisi. RMIT i s on kõrvaltegevustest teavitamine reguleeritud RMITi töökorralduse reeglitega , mille kohaselt: t öötaja võib tegeleda tööandjale konkurentsi pakkuva ettevõtlusega ainult RMITi direktori loal, kui ettevõtlus ei takista töökohustuste täitmist ega kahjusta töökoha mainet. Teise konkureerivas valdkonnas tegutseva (IT hooldus- ja arendusteenuste pakkumine) tööandja juures võib töötaja töötada vahetu juhi poolt lubatud koormusega ja ajal, kui niisugune töötamine ei kahjusta töökoha mainet. ; kõrvaltegevusega tegelemisest teavitav avaldus vormistatakse dokumendihaldussüsteemis ( edaspidi DHS) ; k orra aastas kontrollib RMITi personalispetsialist Äriregistrist, kas kõik kõrvaltegevusega tegelevad töötajad on tööandjale avalduse esitanud ning kas need tegevused võivad tekitada huvide konflikti. Töötajatega sõlmitud t öölepingu punkti 6.3. järgselt ei või t öötaja ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada töölepingu kehtivuse ajal tööandja konkurendi juures, täita tööandja konkurendi käsundit, osutada tööandja konkurendile teenuseid töövõtu korras või konkureerida tööandjaga iseseisvalt. Tööandja konkurendiks on ettevõtja, kes tegutseb tööandjaga samal tegevusalal, s.o infotehnoloogia arendus- ja haldusteenuse pakkumisega. Kui töötajal tekib kahtlus, kas kolmanda isiku näol on tegemist tööandja konkurendiga, peab ta arvamuse saamiseks pöörduma tööandja poole. RM SAO auditeeris 2019. aastal kõrvaltegevustega tegelemisest teavitamise kohustuse täitmist RMITs. Auditi tulemusena selgus, et RMIT on juhindunud oma regulatsioonis TLSist , kuid mitte sätestanud konkurentsipiirangut, vaid lubab tegeleda ka konkureeriva ettevõtlusega juhul, kui see ei kahjusta asutuse mainet ja ei takista töökohustuste täitmist. Kõrvaltegevustega, mis ei seondu IT valdkonnaga on RMITs tegelemine lubatud, nendest vahetut ja asutuse juhti teavitama ei pea. RMIT ei ole reguleerinud ka olukorda, kus nn ITga mitteseonduv ettevõtlus võib rikkuda töökoha mainet ja takistada töökohustuste täitmist. RMITi direktori selgituste kohaselt on asutuses hinnatud valdkonna riske ja kehtivat regulatsiooni peetakse piisavaks. Lisaks ei täida RMIT Vabariigi Valitsuse määruse ning RM ja RTK toimemudeli nõudeid kõrvaltegevuse andmete SAPi kandmisel . Riigikontroll on 2020. a märgukirjas „Ülevaade RMITi korruptsiooni ennetamise sisekontrollisüsteemidest“ soovitanud töökorralduse reeglites sätestada, keda ja kuidas teavitada võimalikust korruptsioonijuhtumist ja et teavitamisel on tagatud teavitamise fakti konfidentsiaalsus. On hea praktika, et see on sisekorras fikseeritud. Lisaks sätestada sisekorras, kuidas kontrollitakse ametiisikule pandud kohustusest kinnipidamist ja määrata, kelle ülesanne see on. Soovitatakse kõrvaltegevustest teavitamise kontrolliks kaaluda vähemalt kord aastas Äriregistri masspäringu tegemist, et veenduda, millised kõrvaltegevused teenistujatel on ning hinnata, kas need tegevused võivad tekitada huvide konflikti olukordi. KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi eesmärgiks oli anda arvamus RMIT i töötajate kõrvaltegevuste jälgimise korraldusele ja korruptsiooniriskide maandamisele. Auditi eesmärgi saavutamiseks hinnati kirjavahetuse , sisekordade ja eelnevate kontrollitoimingute põhjal, millised sisekontrollisüsteemid on RMIT is välja tööta t ud , et täita asutusele korruptsioonivastase seadusega pandud ülesandeid. Lisaks kontrolli ti , kas asutuse ostuõiguslikud isikud on teinud tehinguid, mis viitavad huvide konfliktile või toimingupiirangu rikkumisele. Hinnangu andmisel tuginesid RM SAO audiitorid toimingute käigus kogutud tõendusmaterjalidele, sh kirjavahetusele ja auditi tulemusena tehtud tähelepanekutele. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud/mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. RMIT i s hinnatakse korruptsiooniriske kaks korda aastas, mille aluseks on asutuses kehtestatud riskijuhtimise kord (üldine kord, mille alusel hinnatakse kõiki asutuse riske) , säilinud on kontrolljälg . Asutuse sisemistes kordades on sätestatud korruptsiooni ennetavad sisekontrollimehhanismid RMITi töökorralduse reegli tes ( kinnitatud 04.12.2020 ) ja hankekorras (kinnitatud 23.07.2021 ) . Uutelt töötajatelt küsitakse kõrvaltegevuse infot „Töötaja vormil“ . Lisaks informeeritakse uut töötajat e simesel tööpäeval „Tere tulemast RMITi “ kirjas, et kõrvaltegevusest teavitamine toimub R TIPi kaudu . Alates 2022 aasta kevadest toimub kõrvaltegevusest teavitamine RTIPis isikuandmete moodulis , enne seda toimus teavitamine DHSi kaudu . Töölepingu sõlmimisel on uuel töötajal kohustus asutuses kehtivate kordadega tutvuda ning tutvumine ka kinnitada. Kordade uuendamisel saadetakse teavitus töötajatele e-kirja teel , millega tutvumi ne tuleb samuti töötaja poolt kinnitada . Lisaks toimuvad uutele töötajatele koolitused, kus ühe alateemana käsitletakse korruptsiooni ja selle ennetamist. Teadlikkuse tõstmiseks on RMITi siseveebi lisatud Justiitsministeeriumi „ Kõrvaltegevus est teavitami n e ja selle kontrollimine“ juhend ning korruptsioonialase teadlikkuse tõstmise õppematerjal . Samuti on kõrvaltegevus ja korruptsioon uue töötaja sisseelamiskoolituse osaks. Seega on RMIT (uusi) töötajaid informeerinud kõrvaltegevusest teavitamise kohustusest ja selle põhimõtetest . Siiski leiavad audiitorid, et tõhusamaks korruptsiooni ennetamise teadlikkuse tõstmise ks võiks RMIT aegajalt, nt kord aastas , saata töötajatele kõrvaltegevustest teavitamise meeldetuletus e ( töötajad võivad olla seotud uu t e äriühingu tega , muutunud on positsioon , tegevusala vms). T öölepingutes ei ole sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepet TLS tähenduses, lepingu järgselt võib RMITi töötaja töötada tööandja konkurentide juures või teises konkureerivas valdkonnas tööandja kirjaliku nõusolekuga ehk kõrvaltegevustega, mis ei seondu IT valdkonnaga , on RMITs tegelemine lubatud ning nendest tegevustest vahetut ja asutuse juhti teavitama ei pea. Seega muudel tegevusaladel (mitte konkureerivas valdkonnas) tegutsemisest teavitamine kohustuslik ei ole, isegi juhul, kui tegevus ettevõtjana võib takistada töökohustuste täitmist või tuua kaasa mainekahju. Kuna tööandjal puudub ülevaade töötajate tegemistest mitte konkureerivas valdkonnas, sh hindab töötaja ise kõrvaltegevuse valdkonna vastavust konkureeriva või mittekonkureeriva tegevusena (konkureeriva tegevusega võib töötaja enesele teadmata rikkuda seatud nõudeid), siis puudub tööandjal kindlus, et töötaja tegeleb mittekonkureeriva kõrvaltegevusega väljaspool tööaega ja omavahendeid kasutades. Kuigi t ööajakorraldus ning tööandja vara kasutamine on reguleeritud töökorralduse eeskirjades , kasuta vad töötajad suures osas kaugtöö võimalust ning eraldi tööaja ja varade kasutamise kontrolli/analüüsi RMITis ei tehta. Tihti ei teadvusta t öötajad, et nende kõrvaltegevus ettevõtjana võib olla tööandja huvidega vastuolus. Kirjavahetusest selgus, et 2022. aasta juunis plaanitakse muuta RMITi töökorralduse reegleid, sh kõrvaltegevusest teavitamise nõudeid. S elleks, et RMIT saaks oma huvisid paremini kaitsta, leiavad audiitorid, et muudetav töökorraldus peaks hõlmama olulises osas samaväärseid kõrvaltegevuse teavitamise nõudeid, mis on ametnikele sätestatud (ka RMITi siseveebile lisatud Justiitsministeeriumi kõrvaltegevuse juhend ning õppematerjal käsitleb olulises osas ametnikele sätestatud nõudeid). Infot kõrvaltegevuse kohta peaks olema nii palju, et tööandjal oleks võimalik hinnata kõrvaltegevuse mahti ja laadi. Korra aastas kontrollib RMITi personalispetsialist Äriregistrist, kas kõik kõrvaltegevusega tegelevad töötajad on tööandjale avalduse esitanud ning kas need tegevused võivad tekitada huvide konflikti . Eelnevate aastate kontrolli tulemused puuduvad, kuna eelmine personalispetsialist suhtles kõrvaltegevusest mitte teavitanud töötajatega eposti ja telefoni teel. Audiitorid soovitavad edaspidi säilitada kontrollitulemused , et oleks tagatud kontrolljälg töö teostami sest ja tulemustest . Auditi tulemusena selgus, et kõrvaltegevusega tegelevad töötajad, kellel on RMITi töökorralduse reeglite järgselt teavitamisekohustus , on sellest asutuse/vahetut juhti teavitanud . T öötajatega seotud ettevõt ete võrdlemisel maksete registri saldoandmike andmebaasi ja SAPi kuludega leiti ühe RMITi töötaja ga (osanik /lihtkonto ) seotud ettevõt tega (tegevusala: programmeerimine) tehtud tehinguid . Vastavalt RMITi töökorralduse reeglite le ei ole osanikul kohustust tööandjat teavitada (ei osale otsustusprotsessis) . Auditi tulemusena jõudsid audiitorid järeldusele, et kõrvaltegevustest teavitamine olulises osas toimib , kuid mõningad parandused on siiski vajalikud . A uditi käigus tehti järgmi ne oluli ne tähelepanek: Oluline tähelepanek nr 1.1 – RMITi kõrvaltegevuste jälgimise korraldus t saab muuta efektiivsemaks. Lisaks on aruande B-osas toodud auditi tulemusena tehtud väheoluli sed tähelepanek ud ja soovitus ed . Auditi töörühm tänab RMITi töötajaid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel. B -OSA TÄHELEPANEKUD 1. Töökorraldus Audiitorite hinnangul kõrvaltegevustest teavitamine olulises osas toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud. Soovitame täiendada RMITi töökorralduse reegleid kõrvaltegevustest teavitamisel , kuna praeguse korra järgi ei ole reguleeritud nt osanike otsustusprotsess , mittekonkureerivas valdkonnas tegutseva juhatuse liikme teavitamise kohustus jms . Asutuse juht peaks hindama enne reeglite muutmist erinevaid riske ja täiendava info kogumise vajalikkust, mille põhjal otsustada rangemate nõuete seadmist . Lisaks puudus eel nevatel aastatel Äriregistri andmete põhjal teostatud kontrollitulemustest kontrolljälg ning kõiki kõrvaltegevuse andmeid ei ole SAPi / RTIPi kantud ( Hinnang – parendamist vajav ) . Oluline t ähelepanek 1 .1 – RMITi kõrvaltegevuste jälgimise korraldus t saab muuta efektiivsemaks . RMITis on kõrvaltegevuste st teavitamine reguleeritud RMITi töökorralduse reeglite ga ( ptk 12), mille kohaselt võib t öötaja tegeleda tööandjale konkurentsi pakkuva ettevõtlusega ainult RMITi direktori loal, kui ettevõtlus ei takista töökohustuste täitmist ega kahjusta töökoha mainet. Teise konkureerivas valdkonnas tegutseva ( IT hooldus- ja arendusteenuste pakkumine) tööandja juures võib töötaja töötada vahetu juhi poolt lubatud koormusega ja ajal, kui niisugune töötamine ei kahjusta töökoha mainet. Eeltoodust lähtuvalt on RMIT juhindunud oma regulatsioonis TLSist , kuid mitte sätestanud konkurentsipiirangut seaduses määratletud alustel , vaid lubab tegeleda ka konkureeriva ettevõtlusega juhul, kui see ei kahjusta asutuse mainet ja ei takista töökohustuste täitmist. Kõrvaltegevustega, mis ei seondu IT valdkonnaga , tegelemine on RMIT i s lubatud, nendest asutuse ega vahetut juhti teavitama ei pea. Kirjavahetusest RMITi kontaktisikuga selgus, et küsitakse ka muude lepinguliste (st tööleping IT vallas vms) vms suhete alast kõrvaltegevust. Auditi läbiviimisel võrreldi äriregistri andmeid SAPi ja RMITis töötavate töötajate andmetega seisuga 31.03.2022 : Töötamise liik (seisuga 31.03.2022) Muu tegevus On teavitanud Muu tegevus Ei ole teavitanud Konkureeriv tegevusala On teavitanud Konkureeriv tegevusala Ei ole teavitanud Juhatuse liige /KÜ 7 3 5 /27 14 _ Osanik (ei ole teavitamiskohustust) 6 1 3 FIE 1 1 Lihtkonto (ei ole teavitamiskohustust) 2 1 Allikas: Äriregister; SAP aruanded Tabelist nähtub, et kolm töötajat on konkureerivas äriühingus tegevad osanikuna ( osalustega 10%, 50% ja 50%). Kõrvaltegevusena ei käsitleda ja teavitada ei ole vaja äriühingus osanikuks või aktsionäriks olemisest. Samas tuleb aga nende puhul tähele panna korruptsioonivastast seadust, kus seotud isikuks loetakse äriühingut, kui isikule või temaga seotud isikule kuulub sellest vähemalt 10%. Sel juhul peab teenistuja end selle äriühinguga seotud otsustest taandama . 21 töötajat on seotud samaaegselt 2-5 ettevõtte ga , millest enamuse osas tööandja t ei ole teavitatud , kuna tegemist ei ole RMITi töökorralduse reeglite kohaselt konkureerivate valdkon dadega . Kuna tööandjal puudub ülevaade töötajate tegemistest mitte konkureerivas valdkonnas, sh hindab töötaja ise kõrvaltegevuse (valdkonna) vastavust konkureeriva või mittekonkureeriva tegevusena, siis puudub tööandjal kindlus, et töötaja tegeleb mittekonkureeriva kõrvaltegevusega väljaspool tööaega ja omavahendeid kasutades. Et tööandja saaks kindel olla, et töötaja tegevus ei kahjusta tema huve, peaks sõlmitav kokkulepe hõlmama samaväärseid kõrvaltegevuse teavitamise nõudeid, mis on ametnikele sätestatud. Tööandja ei saa töötajal takistada töötamist sektoris, kus ta ise ei tegutse, kuid peaks siiski jälgima, et kõrvaltegevus ei takista ks põhitööd. Tihti t öötajad ei teadvusta, et nende kõrvaltegevus ettevõtjana võib olla tööandja huvidega vastuolus. Konkureeriva tegevusega võib töötaja enesele teadmata rikkuda seadust , nt teha otsuseid, mis on talle rahaliselt kasulik ud vms. IT-valdkond on suure korruptsiooniriskiga valdkond, seega on väga oluline töötajatele teadvustada, et põhitöökohas saadud sisetea vet väljaspool tööaega jagada/kasutada ei tohi, siseteabe väärkasutamine võib kaasa tuua huvide konflikti ehk töötajad peavad hoiduma igasugustest otsustest ja toimingutest kõrvaltegevusega tegelemisel, mis on seotud põhitöökohas saadud infoga. Risk : Kuna tööandjal puudub ülevaade ( töö maht, laad) töötajate tegemistest mitte konkureerivas valdkonnas, siis võib esineda oht, et töötaja tegeleb mittekonkureeriva kõrvaltegevusega tööa jal ja asutuse v ahendeid kasutades. Lisaks aitab rohkem info t korruptsiooniriske edukamalt hinnata ja maandada , sealjuures võib r isk ajas muutuda , mis nõuab omakorda vajalike kohanduste tegemist. Infot kõrvaltegevuse kohta peaks olema nii palju, et tööandjal oleks võimalik hinnata kõrvaltegevuse mahti ja laadi , mis hetkel mittekonkureerivas valdkonnas tegutsedes puudub . Soovitus : Soovitame RMITil üle vaadata töökorraldus e reeglites esitatud kõrvaltegevustest teavit amise nõuded ning hinnata esitatud nõuete piisavust , asja- ja ajakohasust. Vajadusel kehtestada kõrvaltegevuste teavitamisel ühtsed või sarnased põhimõtted ametnikele sätestatud nõuetega. S elleks, et RMIT saaks oma huvisid paremini kaitsta, on asutusel vaja korraldada töö nii, et korruptsioonirisk oleks minimaalne. Auditeeritava kommentaar : Töökorralduse reeglite muutmisel kavandame õiguslikust vaatest analüüsida, kas tänane sõnastus kõrvaltegevuse keelamise kohta on kehtiva õigusega kooskõlas. Teatavasti saab keelata ametnikke, töölepinguseadus seda ette ei näe. Kindlasti jääb kõrvaltegevusest teavitamise kohustus ka edaspidi töökorralduse reeglite osaks. Väheo luline t ähelepanek 1.2 – Kontrollitulemuste säilitamisel esineb puudusi . RMITi töökorralduse reeglite kohaselt kontrollib RMITi personalispetsialist korra aastas Äriregistrist, kas kõik kõrvaltegevusega tegelevad töötajad on tööandjale avalduse esitanud ning kas need tegevused võivad tekitada huvide konflikti. Auditi läbiviimisel selgus, et eelnevatel aastatel teostatud kontrollitulemustest puudub kontrolljälg. RMITi kontaktisiku sõnul ei ole paraku kontrollist jälge säilinud, eelmine personalispetsialist suhtles meili ja telefoni teel nendega, kes ei olnud esitanud andmeid . Seega puudub tõendusmaterjal, et personalispetsialist on eelnevatel aastatel täitnud RMITi töökorralduse reeglite nõudeid. Risk: Kui läbiviidud toimingutest ei ole säilinud tõendusmaterjali, siis võib olla keeruline tagantjärele tõestada, et töökorralduse reegleid on täidetud ning kõrvaltegevusest mitteteavitanud töötajaid on informeeritud. Soovitus: Soovitame e daspidi tagada kontrolljälje olemasolu. Auditeeritava kommentaar: Töökorralduse reeglite muutmisel on kavas analüüsida tänast korraldust sellest vaatest, kas ja millistel tingimus tel on tööandjal õigus andmeid pärida ja vastavat analüüsi teostada. Juhul , kui toiming on õiguspärane, siis on kavas ka edaspidi kontrollimist jätkata ning kontrolljälje olemasolu võimalik tagada. Väheo luline tähelepanek 1.3 – RMITis ei ole järgi tud Vabariigi Valitsuse määruse ning RM ja RTK toimemudeli nõudeid kõrvaltegevuse andmete SAPi kandmisel. Töötajate kõrvaltegevuse andmete dokumenteerimist käsitleb „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ , mille kohaselt kuuluvad nimetatud andmekogusse ( SAP ) kandmisele andmed kõrvaltegevustega tegelemise teatiste ja piirangute ning konkurentsipiirangu kohta. RM valitsemisalas kohustab selliste andmete dokumenteerimise RM valitsemisala personali ja palgaarvestuse toimemudel toimemudel . Auditi läbiviimise l selgus, et kuigi kõik kõrvaltegevusega tegelevad töötajad, kellel on teavitamiskohustus on seda t einud (vt tabelit), s iis 9 töötajat nendest on esitanud avalduse („Avaldus teise tööandja juures töötamiseks/ettevõtlusega tegelemiseks“ ) läbi DHS, mida ei ole SAPi / RTIPi isikuandmete moodulisse sisestatud. Seega ei ole järgitud Vabariigi Valitsuse määruse ning RM ja RTK toimemudeli nõudeid kõrvaltegevuse andmete SAPi / RTIPi kandmisel , sh 2019 aastal RM SAO poolt koostatud memos „ Teavitamiskohustuse täitmine kõrvaltegevustega tegelemisel “ esitatud soovitusi . Lisaks leiavad audiitorid , et tõhusamaks korruptsiooni ennetamise teadlikkuse tõstmiseks võiks RMIT aegajalt, nt kord aastas, saata töötajatele kõrvaltegevustest üle vaatamise meeldetuletuse (töötajad võivad olla seotud uute äriühingutega, muutunud on positsioon, tegevusala vms). Risk: Kui kõrvaltegevuse andmeid ei ole SAPi / RTIPi kantud, siis võib esineda oht , et asjasse puutuvatel isikutel (tööandjal, personalispetsialistil, audiitoritel) puudub ülevaade kõikidest töötajatest, kes tegelevad kõrvaltegevusega ning on sellest teavitanud. Soovitus: Soovitame RMITil edaspidiselt täita Vabariigi Valitsuse määruse ning RM ja RTK toimemudeli nõudeid kõrvaltegevuse andmete SAPi / RTIPi (alates 2022 aasta kevadest) kandmisel. RMITi töökorralduse reeglite muutmisel (kirjavahetuse põhjal plaanitakse juunis muuta töökorralduse reeglid, sh kõrvaltegevuse nõudeid) muuta ära kõrvaltegevusest teavitamise viis, st kõrvaltegevusest teavitamine toimub RTIPis isikuandmete moodulis. Soovitame korra aastas korruptsiooni ennetamise teadlikkuse tõstmiseks edastada töötajatele kõrvaltegevustest teavitamise /üle vaatamise meeldetuletuse . Auditeeritava kommentaar: Alates 2022 kevadest toimub kõrvaltegevustest teavitamine riigitöötaja iseteenindusportaali vahendusel. Kavas on töökorralduse reeglid viia protsessimuudatusega kooskõlla. Kinnitame lõpparuande 1 1 l eheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: (allkirjastatud digitaalselt) ( allkirjastatud digitaalselt) Gert Schultz Silja Kaarma Siseauditi osakonna juhataja Siseauditi osakonna juhtiv audiitor
Hr Meelis Riimaa
Rahandusministeeriumi Meie 21.06.2022 nr 1.3-3.1/5271
Infotehnoloogiakeskus
[email protected]
Lõpparuande edastamine
Austatud härra direktor
Edastame Teile auditi „Kõrvaltegevusega tegelemisest teavitamine RMITis“ lõpparuande
nr A02/2022/RMIT.
Auditi eesmärgiks oli anda arvamus RMITi töötajate kõrvaltegevuste jälgimise korraldusele
ja korruptsiooniriskide maandamisele.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Gert Schultz
siseauditi osakonna juhataja
Lisa: Auditi lõpparuanne (11 lehel)
Teadmiseks:
Pr Maimu Mölderson, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, üldosakonna juhataja
(
[email protected]);
Pr Merike Saks, Rahandusministeerium, kantsler (
[email protected]).
Silja Kaarma 611 3319,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
Rahandusministeerium
2