Saatja: RAM Info <
[email protected]>
Saadetud: 20.06.2022 16:35
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Vastus selgitustaotlusele
From: <> Sent: Monday, June 20, 2022 3:22 PMTo: Kristel Mesilane
<>Subject: Vastus selgitustaotlusele
Tere! Teile on saadetud Andmekaitse Inspektsiooni dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu dokument. Pealkiri: Vastus selgitustaotlusele Registreerimise
kuupäev: 20.06.2022 Registreerimise number: 2.1.-5/22/1456
Tundliku sisuga elektroonilised pöördumised on võimalik inspektsioonile
edastada krüpteeritult kasutades ID- kaarti ja . Kuidas dokumente
krüpteerida, vaata .
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39, 10134 TallinnTelefon: 627 4135E-mail:
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Leia meid
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kristel Mesilane Teie 07.06.2022 nr 12.2-1/4969-1
Rahandusministeerium
Meie 20.06.2022 nr 2.1.-5/22/1456
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite AKI arvamust, kas
riigihanke hindamiskomisjoni liikmete nimede ja isikukoodide avaldamine, sh avaandmetena
kättesaadavaks tegemine riigihangete registris, kui see oleks sätestatud riigihangete seaduses,
oleks kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 (edaspidi üldmäärus) artikkel 6 lõige 1 punkt (e)
lubab töödelda isikuandmeid, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva
ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Sama artikli lõike 3
kohaselt lõikes 1 punktis (e) osutatud isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse, kas liidu
õigusega või vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega.
Seega nõustume, et kui riigihangete seadus sätestaks hindamiskomisjoni liikmete nimede ja
isikukoodide märkimise ja avaldamise riigihangete registris, oleks isikuandmete töötlemiseks
seaduslik alus olemas. Samas juhime tähelepanu, et potentsiaalse seadusmuudatuse osas võtab
AKI enda lõpliku seisukoha siiski eelnõukavandi kooskõlastamise käigus, sh hinnates seda, kas
isikuandmete sellisel viisil töötlemine vastab üldmääruse artiklis 5 toodud põhimõtetele (nt kas
hindamiskomisjoni liikmete isikukoodide avaldamine on avalikes huvides oleva ülesande
täitmiseks vältimatult vajalik).
Küsite, kas see oleks ka piisav juhul, kui hindamiskomisjoni liikmed ei ole ametnikud, vaid
hankija töötajad. Nimelt on hankijateks lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele ka avalik-
õiguslikud juriidilised isikud ja riigi asutatud sihtasutused, samuti teatud juhtudel
mittetulundusühingud ning riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingud.
Riigihangete seaduse § 5 lg 2 sätestab, keda mõeldakse avaliku sektori hankija all ning sellisteks
on ka loetletud eelpool loetletud juriidilised isikud, mistõttu kehtiks inspektsiooni hinnangul
seadusesse sätestatav nõue hindamiskomisjoni liikmete nimede ja isikukoodide avalikustamiseks
sõltumata sellest, kas ta on ametnik või töötaja va juhul kui riigihangete seadusesse sätestatakse
nõue üksnes ametnike andmete avalikustamiseks.
Küsite ka, kas selliste andmete avaandmetena kättesaadavaks tegemine oleks kooskõlas
isikuandmete kaitse seadusega.
Avaandmete mõiste kehtivas õiguses on sätestatud AvTS § 31 lõikes 1, mille järgi avaandmed on
avalik teave, mille üldist kasutamist ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Seadusega kehtestatud korras piiratud teabeks ehk piiratud juurdepääsuga teabeks (AvTS § 34
lõige 1) on AvTS § 35 lõigetes 1 ja 2 loetletud teave. Juurdepääsupiirangu kehtestamise
väljundiks on teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamine (nn AK-teave;
AvTS § 34 lõige 2).
Isikuandmed võivad avaandmeteks olla juhul, kui nendele juurdepääsu ei ole põhjust piirata või
kui avalikustamise näeb ette eriseadus. Kuid ka sellisel juhul tuleb lähtuda IKÜM art 5
sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest ning arvestada ka muid üldmäärusest tulenevaid
nõudeid.
Lisaks tuleb sellisel juhul arvestada, et isegi juhul, kui seadus isikuandmeid avalikustama
kohustab (ja seeläbi need avaandmetena taaskasutatavaks annab), peaks lähtudes AvTS § 31
lõikest 8 tulenevalt teabevaldaja täiendavalt hindama taaskasutamiseks andmise võimalikku
mõju eraelu puutumatusele. See ei tähenda aga seaduse alusel avalikustatavate isikuandmete
kontekstis seda, et teabevaldaja otsustab teabe taaskasutamiseks andmise üle (avalikustada või
mitte), vaid seda, millisel viisil need andmed taaskasutamiseks anda. See tähendab, et
teabevaldajal on õigus kohaldada teatavaid nt tehnilisi meetmeid, et kaitsta täiendavalt
andmesubjekti eraelu puutumatust (nt seada piiranguid isikuandmete hulgiallalaadimisele,
välistele otsingumootorite ligipääsu piiramine, üksikdokumentide allalaadimise takistamine või
andmete tähtaegne avaldamine (kui see tuleneb seadusest), kas ja mis ajani on andmed nö
aktiivselt avalikustatud ja mis ajast arhiivis jms).
Samuti soovitame enne riigihangete seadusesse vastava muudatuse tegemist kaaluda
mõjuhinnangu koostamise vajadust, et maandada võimalikud isikuandmetele rakenduvad ohud
ning riskid eraelu puutumatusele.
Lugupidamisega
Ive Eevel
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)