Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 20.06.2022 nr 1.2-2/83-1
Rahandusministeerium
Terviseamet
Sotsiaalkindlustusamet
Eelnõu kooskõlastamine
Edastame kooskõlastamiseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“
(edaspidi rakenduskava) REACT-EU ESFi prioriteetse suuna 16 „COVID-19 kriisiga
võitlemine“ meetme 16.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 16.1.2 „COVID-19
koolitused, nõustamine ja ohvriabi“ alusel koostatud TAT „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU
vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muudatuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
tervise- ja tööministri ülesannetes
Lisad:
1. Käskkirja eelnõu
2. TAT muudatuse seletuskiri
3. Seletuskiri
4. Mitteametlik terviktekst
5. Lisa 1_projektid
6. Lisa 7_õed_arstid
Ingrid Mangulson 626 9208
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
26.05.2022
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87
kinnitatud toetuse andmise tingimuste
„Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid
COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse
andmise tingimuste punktiga 5.6.1 ja 5.6.7 teen sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Euroopa
Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ järgmised
muudatused:
1. Lisan tiitellehele elluviijaks Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti ning partneriks Tartu
Ülikooli.
2. Sõnastan punkti 1.2 järgmiselt:
„1.2. Toetuse andmise tingimused
COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning
lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse tervise probleemide tuvastamiseks ja laste
abistamiseks toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist, samuti toetatakse VEPA
(ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste
elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste korral pakutakse lähedastele
kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Selleks tehakse investeeringuid
vägivalla tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravikvaliteedi parandamiseks,
arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ja seksuaalse vägivalla ohvrite
tugiteenuseid, psühholoogilise esmaabi teenuseid ning antakse toetust uue ohvriabi seaduse
(koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks
õigusabiks. Tagamaks jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja
erihoolekandeasutustes ning laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja
teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse
infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teistele
sotsiaalteenuste osutajale. Ühtlasi toetatakse tervishoiusüsteemi tagasi tööle soovivate arstide
täiendõpet, et võimaldada neil minna vastavuseksamile ja seejärel registreerida end
tervishoiutöötajana. Samuti toetatakse õdede põhiõppes tööpraktika korraldamise rahastamist
praktikabaasides, et praktikabaasid oleksid suutelised tagama kvaliteetse väljaõppe ja
motiveerima juhendajaid praktikakohtadel, kui suurendatakse riikliku kokkuleppe alusel
koolitatavate õdede arvu.
2
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) koosnevad kuuest projektist:
1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks.
2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide
märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks.
3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine.
4. Ohvriabiteenused.
5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja
eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks.
6. Arstid ja õed tervishoidu.“.
3. Asendan punktis 1.2.1 arvu „1 760 000“ arvuga „3 760 000“.
4. Sõnastan punktis 2 projekti 3 elluviija järgmiselt:
„Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet kuni 30.06.2022; Terviseamet alates 01.07.2022“.
5. Täiendan punktis 2 projekti 5 sihtrühma loetelu järgmiselt:
„- VEPA metoodika elluviijad (mentorid, metoodika koolitajad), TAI spetsialistid (VEPA-ga
seotud)“.
6. Täiendan punkti 2 järgmiselt:
„Projekt 6. Arstid ja õed tervishoidu
Tegevus 1
Tegevuse eesmärk on võimaldada tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstidel pöörduda
tagasi Eesti tervishoiusüsteemi Tartu Ülikooli korraldatava täiendkoolituse projekti kaudu.
Alaeesmärk on korraldada projekti vältel praktiseerimisest eemal olnud ja tervishoiutöötajate
registrisse kandmata 18 arstile registrisse saamiseks vajalik praktika ning nende teoreetiline
koolitus, mis hõlbustaks neil vajaliku üldarsti eksami sooritamist. Projekti tulemusel on osalejad
sooritanud registrisse kandmiseks vajaliku praktika ning nad on üldarsti eksamiks paremini
valmistunud. Arstide praktika ning koolituse tasu hüvitatakse vastavalt kehtestatavale
ühikuhinnale – Tartu Ülikoolile hüvitatakse tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstide
täiendkoolituse tasuks ühikuhinnana 10 982,30 eurot õppuri kohta.
Üldajaraam: 01.04.2022–30.11.2023
Elluviijad: Sotsiaalministeerium, partnerina Tartu Ülikool, kes osaleb projektis „Arstid tagasi
tervishoidu“ täiendkoolituse korraldajana
Sihtrühm: arstid, kes ei ole kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse, kuid soovivad
registreerida end tervishoiutöötajana ning vajavad selleks täiendavat koolitust
Tegevus 2
Tegevuse eesmärk on toetada Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi,
tervishoiukõrgkoolide ja eriala esindusorganisatsioonide vahel sõlmitud konsensusleppe
elluviimist, mille alusel suurendatakse õdede vastuvõttu kõrgkoolides ning seatakse
praktikabaasidele ootus neid juhendada. Leppest tuleneb Sotsiaalministeeriumi kohustus
toetada kriisi ajal suure löögi alla sattunud praktikabaaside praktikajuhendamist rahaliselt, et
motiveerida töötajaid tagama kvaliteetne praktika juhendamine ja õdede põhiõppes õppijatele
hariduse saamine. Konsensusleppe alusel ning REACT meetme toel ei pea kõrgkoolid enam
3
ise maksma baasidele praktikatasu õe põhiõppe praktikantide juhendamise eest ning seeläbi
jääb Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadav tegevustoetus suurenenud õppemahu täitmise
tagamiseks teoreetilise osa jaoks. Toetatakse praktikajuhendaja tunnitasu, mis hüvitatakse
vastavalt kehtestatavale ühikuhinnale – kõikidele õdede väljaõppe praktikabaasidele
makstavaks praktikajuhendamise tasuks kehtestatakse ühikuhinnana 82 senti praktikatunni
kohta.
Tegevuse koostööpartneriteks (ei ole partnerid struktuuritoetuse seadus § 2 punkti 10
tähenduses) on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kõrgkoolide juures
töötavate praktikakoordinaatorite, kes tegelevad õdede praktika korraldamisega, töötasu on
abikõlblik TAT projektist.
Üldajaraam: 01.01.2022–30.11.2023
Elluviija: Sotsiaalministeerium
Sihtrühmad: õdede põhiõppes õppijad, tervishoiuteenuse osutajad, tervishoiusüsteemi tööle
soovivad arstid, kes vajavad registreerimiseks täiendkoolitust“.
7. Täiendan punkti 3 järgmiselt:
Näitaja Näitaja nimetus Ühik Sihttase Selgitus
(2023)
Rakenduskava/meet ESFi meetmete väärtus eur 2 000 000
me tegevuse võitluses COVID-19 mõjuga
väljundinäitaja
Projekt 6. Arstid ja
õed tervishoidu
Projektipõhised väljundinäitajad
Sihttase Sihttase Selgitus
2022 2023
Projekt 6. Arstid ja õed tervishoidu
Täiendkoolitust „Arstid tagasi tervishoidu” 18 Algtase 0
alustanud arstide arv
Õe põhiõppesse vastu võetud täiendavate 83 83 Algtase 2020. a
õppurite arv 517
8. Täiendan punkti 4 viimase lõiguga järgmiselt:
„Eesti rahvastiku vananemise tõttu tuleb üha enam tegeleda krooniliste haiguste ravi ja
toetavate teenustega. Kvaliteetse ja kättesaadava tervishoiuteenuse tagamiseks on vaja
piisavat hulka pädevaid tervishoiutöötajaid ja spetsialiste. Õdede põhiõppe suurenemise ja
praktika toetamise tulemusena ESF REACT-EU meetme tegevuse kaudu jõuab riik lähemale
õdede arvu kasvule 100 000 elaniku kohta.“.
9. Sõnastan punkti 5.1.1.1 järgmiselt:
„5.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) projekti järgmis(t)e eelarveaasta(te)
tegevuste detailse kirjelduse (lisad 2–7) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1)
kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;“.
10. Täiendan punkti 5.4.2 teise lausega järgmises sõnastuses:
4
„Projektis 6 on õdede põhiõppe praktika juhendamise tasu ning arstide täiendkoolituse
ühikuhind ühe õppuri kohta abikõlblikud vastavalt standardiseeritud ühikuhinnale.“.
11. Tunnistan punkti 5.4.3.3 kehtetuks.
12. Tunnistan punkti 5.5.1 kehtetuks ja loen punktid 5.5.2.–5.5.13. punktideks 5.5.1– 5.5.12.
13. Sõnastan punkti 5.5.1 järgmiselt:
„5.5.1. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel, välja arvatud TAT
projekti 6 kulud, mis makstakse välja ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele
2. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29,
ühendmääruse §-des 11–14 ja § 15 lõikes 2 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja
korrast. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust
ei tõendata ega kontrollita.“.
14. Sõnastan punkti 5.5.12 järgmiselt:
„5.5.12. Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega ja RÜ teeb
lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist. Vastavalt ühendmääruse § 13 lõikes 1 sätestatud
tingimusele tuleb lõppmakse taotlus esitada RÜ-le hiljemalt 17.01.2024 ning makse peab
olema tasutud hiljemalt 31.12.2023.“.
15. Asendan lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).
16. Täiendan TATi lisaga 7.
17. Rakendan käskkirja tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalkaitseministri ………… käskkiri nr ………..
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud
toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude
leevendamiseks“ muutmine“
Lisa 7
Projekti 6 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.12.2023
Arstid ja õed tervishoidu
1. Arstid tagasi tervishoidu
Meetme abil võimaldatakse tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstidel pöörduda tagasi
Eesti tervishoiusüsteemi Tartu Ülikooli korraldatava täiendkoolituse projekti kaudu. Alaeesmärk
on korraldada projekti vältel praktiseerimisest eemal olnud ja tervishoiutöötajate registrisse
kandmata 18 arstile registrisse saamiseks vajalik praktika ning nende teoreetiline koolitus, mis
hõlbustaks vajaliku üldarsti eksami sooritamist. Projekti tulemusel on osalejad sooritanud
registrisse kandmiseks vajaliku praktika ning nad on üldarsti eksamiks paremini valmistunud.
Projekti juhib projektijuht ning tegevusi toetab koordinaator. Koostatakse tunniplaanid, leitakse
lektorid ja õpperuumid, vormistatakse lepingud tunnitasudeks või lisatasude esildised
õppejõududele, leitakse praktikabaasid, valmistatakse ette lepingud baaside ja programmis
osalejatega, suheldakse ja vahetatakse infot kursusel ja praktikal osalejatega, vormistatakse
konfidentsiaalsuslepingud, antakse juurdepääsud infosüsteemidele, peetakse projekti kulude
arvestust ja tehakse muud vajalikud tööd. Eraldi toimuvad teoreetilised koolitused ning praktika.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool
Sihtrühm: arstid, kes ei ole kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse
2. Õed tagasi tervishoidu
Meetme toel on võimalik suurendada tervishoiukõrgkoolidega konsensusleppega planeeritud
lepingumahte ning motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid suurendama praktikantide vastuvõttu.
Sotsiaalministeerium toetab käesoleva projekti kaudu kõrgkoolidega raamlepingut või
praktikalepingut omavaid praktikabaase õdede põhiõppe praktika juhendamise korraldamisel,
tasudes praktikabaasidele kõrgkoolidele esitatud praktikateatises toodud praktikatundide eest 85
senti tunni eest.
Kõrgkoolidel on praegu praktika juhendamise kohta sõlmitud lepingud praktikabaasidega, kus
kõikidel erialadel on sama hind (v.a õe põhiõppe juhendamine, mis jäi eelmise konsensusleppe
tulemusena praktikabaaside enda kanda). Tartu Tervishoiu Kõrgkoolil on praktika juhendamise
eest olemas leping kõikide praktikabaasidega (v.a kaks erandit) ja kõikidel erialadel on sama
tunnitasu ehk 50 senti tunni eest. Ühel baasil on tunnitasuks 60 senti. Erandiks on Terviseamet,
kellele makstakse 70 senti tunni eest, seal käivad peamiselt tervisekaitsespetsialisti õppekava
järgi õppivad üliõpilased. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli praktikatunni hinna variandid nii suurtes
kui ka väikestes praktikabaasides on 50 senti koos km-ga, 50 senti + km ja ühes praktikabaasis
60 senti + km. Erialade praktikatasud ei erine. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis eksisteerib ka
sümboolne otse praktikajuhendajale tasu maksmise variant tunnitasuga 0,06 senti ja kõrgkool
maksab tööandjamaksud 33,8% sellel tasult.
Praktikabaaside hinnangul ei motiveeri vanast ajast jäänud summa enam juhendama, sest
tudengite arv on aastatega suureks läinud ning uue konsensusleppe valguses suureneb veelgi.
Haigla lisakulu on juhendamise protsess ise (igapäevane juhendamine, õendussekkumiste ja
tegevuste pidev juhendamine, pidev jälgimine, igapäevane suuline tagasisidestamine, graafikute
kokkuleppimine ja vajaduse korral muutmine). Praktikandid saavad riietuse kooli poolt, kuigi osad
haiglad pakuvad ka praktikantidele haigla riietust igaks praktikal olemise päevaks, nagu nende
enda töötajatele. Samuti olid COVID osakondades praktiseerivad praktikandid haiglale väga suur
kulu seoses isikukaitsevahenditega (sh visiir, kitlid, FFP2 maskid). Lisaks on eelmise
2
konsensusleppe kohaselt praktikabaase, kus juhendajad töötavad vabatahtlikkuse alusel ning
tasu ei saagi. See on tekitanud ebavõrdse seisu eri piirkondade õdede vahel, kes on võtnud
vastutuse juhendada kõrgkoolide tudengeid.
REACT-EU meetme abil võrdsustatakse kõikidele praktikabaasidele makstav
praktikajuhendamise tasu õe põhiõppe praktikantidele, et toetada seeläbi praktika kvaliteeti
juhendajate täiendava rahalise motiveerimise kaudu ning tõsta ajale jalgu jäänud töötasu summat
(82 sendile tunni eest).
REACT-EU meetme elluviimiseks palgatakse projekti koordinaator, kes töötab
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonnas osalise tööajaga ning tegeleb
toetuse väljamaksmise korraldamisega õdede põhiõppe praktikat korraldavatele
praktikabaasidele ning tervishoiukõrgkoolide praktikakoordinaatoritega suhtlemisega, et
kontrollida 1 x kvartalis praktikabaaside esitatavate arvete vastavust koolide peetavates
praktikapäevikutes olevaga. Tema tööde hulka kuuluvad TAT projekti muutmise vajaduste
hindamine, projekti administreerimine, seirearuannete koostamine, rahastamise korraldamine,
aruandmine, partnerite juhendamine ning TAT rakendamisega seotud tegevuste üle järelevalve
ja kontrolli tegemine. Samuti aitab ta protokollida ja administreerida töörühma kohtumisi, kus on
plaanis järgmise kahe aasta jooksul hakata koos Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti
Haigekassa ja kõrgkoolidega analüüsima ja looma tervisevaldkonna praktikarahastuse süsteemi,
et alates 2024. aastast oleks võimalik rahastus üle viia RES vahenditesse, et tagada REACT-EU
meetme jätkusuutlikkus.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium
Sihtrühm: õdede põhiõppes õppijad, tervishoiuteenuse osutajad, tervishoiusüsteemi
tagasi soovivad arstid
Tabel 1. Projekti ajakava
Tegevus Tegevuse üldine Tegevuse algus- ja lõppkuupäev
ajaraam
Tegevus 1.
Projekti „Arstid tagasi 2022–2023 01.04.2022–30.11.2023
tervishoidu“ elluviimise
tegevustoetuse väljamaksmine
Tegevus 2.
Õe põhiõppesse täiendavate 2021–2022 01.01.2022–30.11.2022
õppurite vastuvõtmisega seoses
perioodi 2021–2022
tegevustoetuse väljamaksmine
Õe põhiõppesse täiendavate 2022–2023 01.01.2023–30.11.2023
õppurite vastuvõtmisega seoses
perioodi 2022–2023
tegevustoetuse väljamaksmine
Tabel 2. Projektiga seotud näitajad
Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase Märkused
(2022) (2023)
Väljundinä Täiendkoolitust „Arstid tagasi tervishoidu” 18 0
itaja alustanud arstide arv
Väljundinä Õe põhiõppesse vastu võetud täiendavate 83 83 517
itaja õppurite arv
Elluviija: Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool
Sihtrühm: õdede põhiõppes õppijad, arstid
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud
toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19
mõjude leevendamiseks“ muutmise seletuskiri
1. Sissejuhatus
Toetuse andmise tingimuste muudatusena lisatakse projekt 6 ning pikendatakse projekti 5 ajaraami
ja täiendatakse sihtrühma - toetuse saajana lisanduvad Sotsiaalministeerium ja Terviseamet ning
partnerina Tartu Ülikool. Lisanduva projektiga 6 toetatakse tervishoiusüsteemi tagasi tööle
soovivate arstide täiendõpet, võimaldades neil minna vastavuseksamile ja seejärel registreerida
end tervishoiutöötajana. Lisaks rahastatakse õdede põhiõppes tööpraktika läbiviimist
praktikabaasides, et seeläbi tagada kvaliteetne väljaõpe ja motiveerida juhendajaid
praktikakohtadel, kui suurendatakse riikliku kokkuleppe alusel koolitatavate õdede arvu.
1.2. Muudatuste ettevalmistaja
TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Ingrid Mangulson (626 9208,
[email protected]) ja tervisesüsteemi
arendamise osakonna nõunik Katre Trofimov (626 9308,
[email protected]).
TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Lily Mals (626 9199,
[email protected]).
TAT muudatused on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Käeskkirjaga tehakse muudatused tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud
toetuse andmise tingimustes „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude
leevendamiseks“ (edaspidi TAT)
Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. TAT muudatuste sisu
TAT muudatused koosnevad 17 punktist.
Punktiga 1 lisatakse TAT-sse toetuse saajana Sotsiaalministeerium ja Terviseamet ning partnerina
Tartu Ülikool. Uue projektiga 6 lisandub uus toetuse saaja Sotsiaalministeeriumi näol ning
partnerina Tartu Ülikool. Projekti 3 elluviimine antakse Sotsiaalkindlustusametilt üle Terviseametile.
TAT-d viiakse ellu projektide alusel.
Punktiga 2 täiendatakse toetuse andmise eesmärki seoses lisanduva projektiga 6.
Arstid ja õed tervishoidu
Projekt koosneb kahest tegevusest, mis on suunatud tervishoiutöötajate arvu suurendamisele
seeläbi, et toetatakse õdede põhiõppe praktika korraldamist praktikabaasides ning arstide
tagasitoomist tervishoiusüsteemi.
Eesti tervishoiuvaldkond seisab silmitsi spetsialistide puudusega. 2017. aasta analüüsis (Mets,
Veldre & Kutsekoda AS, 2017) on välja toodud, et tervishoiuvaldkonna prognoositav
koolituspakkumine suudab enamikul kutsealadel pakkuda asendust tööturult lahkujatele, kuid
kasvava vajaduse täitmiseks tuleb vastuvõttu mitmel kutse- ja erialal suurendada. Kõige teravam
vajadus koolitusmahu suurendamise järele on õenduse erialal – soovitavas mahus õendusabi
pakkumiseks vajavad õdesid juurde nii haiglad kui ka esmatasand (RTA 2020–2030).
Eesti tervishoiuasutustes tegutses 2020. aasta seisuga 6,3 õde iga 1000 elaniku kohta
(2018. aastal EL-is 8,16). Eestis on praegu täitmata ligi 600 õe ametikohta ning pandeemia ajal on
tegelik puudus ning õdede-hooldajate ületöö muutunud väga tõsiseks probleemiks. Rahvastiku
vananemine toob endaga kaasa suurenenud nõudluse tervishoiuteenuste järele.
2020. aastal korraldati uue kollektiivlepingu läbirääkimised uueks perioodiks kõrgkoolide, Eesti
Perearsti Seltsi, Kiirabi Liidu, Eesti Õdede Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kuid uue
leppe sõlmimiseks kokkuleppele ei jõutud. Praegu on tervishoiukõrgkoolid vaikimisi jätkanud õdede
vastuvõttu samas mahus, kuid 2021. aastal see enam jätkusuutlik ei olnud. Suurim murekoht oli
rahulolematus olukorraga, kus kõik õdesid vajavad valdkonnad ei olnud eelneva konsensusleppe
osalised ja küsisid endiselt kõrgkoolidest praktika eest tasu. 2022. aastal sõlmiti osapooltega õdede
põhiõppesse vastuvõtu arvu suurendamiseks konsensuslepe, mis vajab lisameetmena
toetussüsteemi, et rahastada õdede põhiõppe praktikajuhendamist praktikabaasides.
Projekti planeeritakse kasutada tervishoiukõrgkoolidele õdede vastuvõtu arvu suurendmiseks ja
tervishoiuteenuse osutajatele praktikantide mahu suurendamiseks. Meetme abil on võimalik
suurendada tervishoiukõrgkoolidega planeeritavaid lepingumahte ning motiveerida
tervishoiuteenuse osutajaid praktikantide vastuvõttu suurendama. Samuti võivad koolid katta
vahendeist muid praktikaga seotud kulusid (nt õppurite majutus ja transport).
Meetme abil on eesmärk toetada õdede vastuvõtu suurendamist võrreldes 2020. aasta vastuvõtuga
vähemalt 5% ning tagada tervishoiuteenuse osutajate poolt kõrgkoolide praktikantide vastuvõtt ja
juhendamine sellises mahus, et aidata täita kõrgkoolidelt oodatavat õppurite arvu kasvu.
Õdede väljaõppe rahastus on oluline, et vähendada tervishoiukõrgkoolide rahalist koormust ning
motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid suurendama praktikakohtade arvu. Õppekohtade arvu
suurendamine on oluline, sest veel on teadmata mõju praegustele tudengitele, kes pidid poole
õpingu pealt siirduma kliinilisse praktikasse ning on võtnud akadeemilise puhkuse või langenud
suure koormuse tõttu õpingutelt välja.
REACT-EU meetmest kehtestatakse 2 ühikuhinda: kõikidele õdede väljaõppe praktikabaasidele
makstavaks praktikajuhendamise tasuks kehtestatakse ühikuhinnana 82 senti praktikatunni kohta
ning Tartu Ülikoolile hüvitatakse tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstide täiendkoolituse
tasuks ühikuhinnana 10 982,30 eurot õppuri kohta.
Riigiabi
Lisanduvas projektis „Arstid ja õed tervishoidu“ on toetuse saaja Sotsiaalministeerium ning partner
Tartu Ülikool. Kaudseks abi saajaks on tervishoiukõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Abi antakse
ühikuhindadena – õdede praktikatasu puhul praktika juhendaja tasu tunnihind ning arstide puhul
õppekoha maksumus.
Sotsiaalministeerium ei tegele majandustegevusega ega paku vastutasu eest mingit kaupa või
teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.
Tartu Ülikool on avalik-õigusliku juriidilise isikuna universaalne integreeritud teadus-, arendus-,
õppe- ja kultuuriasutus, kelle eesmärk on edendada teadust ja kultuuri, pakkuda teaduse ja
tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel
astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ja loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul
loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. Toetuse saaja ja partnerid ei ole oma põhitegevuse
iseloomult riigiabi saajaks, kuna tegutsevad avalikes huvides ning nende eesmärk on teatud
2
ulatuses ka teadus- ja arendustegevus. Ka käesoleva meetme puhul täidavad nad enda seadustest
tulenevaid ja põhimääruste järgseid ülesandeid ega välju nende raamidest. Antud juhul on tegu
õdede põhiõppe praktika juhendamise korraldamise toetamisega, tasudes praktikabaasidele
kõrgkoolidele esitatud praktikateatises toodud praktikatundide eest, ning tervishoiutöötajate
registrisse kandmata arstide toetamisega Tartu Ülikooli korraldatava täiendkoolituse projekti kaudu,
et võimaldada neil Eesti tervishoiusüsteemi tagasi pöörduda.
Toetusega ei anta kokkuvõtlikult majanduslikku eelist, vaid tervishoiuteenuse osutajad tegutsevad
turul võrdsetes tingimustes, samuti puudub konkurentsimoonutus Euroopa Liidu riikide vahel.
Projekti 6 mõjud
COVID-19 on suurendanud olulisel määral õdede ja arstide koormust ning nende väljaõppe
suurendamine iga õppuri võrra on riigi tervishoiusüsteemile abiks. Lisaks on tervishoiuteenuse
ostuajad olnud suure koormuse all oma igapäeva töö kõrvalt ning motivatsioonisüsteem
praktikantide juhendamise arvu suurendamiseks aitab tagada ülekoormatud asutustel ja
juhendajatel tagada kvaliteetne praktika õppurile ning tulla toime alates 2022. aastast planeeritud
õppekohtade arvu suurendamisega.
Projekti 6 kooskõla valikukriteeriumitega
TAT tulemusena vastavad COVID-19 mõjude leevendamiseks ettenähtud vahendid
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele.
1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele
Kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul võetakse arvesse meetme eesmärki
– inimeste füüsilise ja vaimse tervise tagamine, viiruse mõjude leevendamine tervishoiusüsteemile
ning järgmisteks võimalikeks nakkuspuhanguteks valmisoleku tagamine. Selleks, et tagada
jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendada nõustamist
ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase
nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja
erihoolekandeteenuse ning teiste sotsiaalteenuste osutajatele. Eesmärk on tagada igas asutuses
vastava pädevusega töötajate olemasolu, kes koolituse tulemusena oskavad juhendada
kätehügieeni nõuetekohast teostamist, isikukaitsevahendite kasutamist, isolatsiooni põhimõtete
järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist.
COVID-19 pandeemiast põhjustatud ärevus on suurendanud laste ja noorte vaimse tervise
probleeme ning lastevastase vägivalla riski. Seetõttu on oluline koolitada personali, et töötada
lastega ning paremini mõista laste vaimse tervise probleeme, jätkata VEPA ja laste abiliini ning
kriisiabi pakkumist, tugevdada ohvriabisüsteemi. Investeeringud on vajalikud, et parandada
vägivalla ja trauma ohvritest lastele pakutava teraapia kvaliteeti. Arendatakse
rehabilitatsioonisüsteemi ja tugisüsteemi seksuaalse vägivalla ohvrite toetuseks. Meetme eesmärk
on toetada arstide ja õdede arvu suurendamist, et leevendada tööjõupuudust tervishoiusektoris.
TAT projektide elluviimisel on oluline mõju REACT-EU ESFi meetme 16.1 eesmärkide
saavutamisele.
2. TAT põhjendatus
Projektide põhjendatuse hindamisel lähtutakse projektide vajalikkusest. COVID-19 valmisoleku
tagamiseks rahastatakse nakkushaigustega toimetuleku nõustamist sotsiaalteenuseid pakkuvate
asutustele, tervishoiutöötajate järelkasvu tagamiseks praktika korraldamist ja arstide
täiendkoolitust, vaimse tervise ja ohvriabiteenuseid ning COVID-19 seiret ja teaduskoostööd.
COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase
vägivalla ohtu. Laste vaimse probleemide tuvastamiseks ja nende abistamiseks toetatakse lastega
3
töötavate spetsialistide koolitamist ning VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte
riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste
puhul pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Vägivalla
tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravi kvaliteedi parandamiseks arendatakse
vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ning seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid ja
psühholoogilise esmaabi teenuseid, samuti antakse toetust uue ohvriabiseaduse (koolitus- ja
teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks. Meetme toel
on võimalik suurendada tervishoiukõrgkoolidega konsensusleppega planeeritud lepingumahte,
tervishoiuteenuse osutajaid motiveerida praktikantide vastuvõttu suurendama ja tuua tagasi
tervishoidu kuni 18 arsti, kes saavad end peale õppe läbimist registreerida tervishoiutöötajate
registris ning alustada tööd arstina.
3. Kuluefektiivsus
Planeeritud eelarve jagunemist TAT projektide vahel on kirjeldatud TAT lisas 1 (eelarve). Kõikide
TAT projektide eelarved kokku on kajastatud kõnesoleva meetme tegevuse kogumaksumuses
29.04.2021 Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas.
4. Toetuse saajate suutlikkus projekti ellu viia
TAT projekti 6 elluviijaks lisandub Sotsiaalministeerium ning partneriks Tartu Ülikool.
Tartu Ülikool
Tartu Ülikool on Baltimaade juhtiv ülikool, kuuludes ainukesena regioonis maailma 1,2% parima
sekka. Ülikoolina on Tartu Ülikooli prioriteet teadus- ja õppetöö. Tartu Ülikoolil on eelnev
välisrahastuse rakendamise kogemus: Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi koostöös ressursside väärindamise teadus- ja arendustegevuse programm
ResTA, erinevad programmid, mis on rahastatud EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogrammist „Horisont 2020“. Kokku on sellest programmist aastatel 2014–2020 ülikooli
projekte rahastatud üle 60 miljoni euro eest.
Eelnõu punktiga 3 suurendatakse eelarvet, kuna lisanduva projektiga 6 suureneb TAT eelarve 2
miljoni euro võrra.
Eelnõu punktiga 4 muudetakse projekti 3 elluviijat, kuna infektsiooninõustamise ülesanded
liiguvad Sotsiaalkindlustusametilt üle Terviseametile.
5. Toetuse saajate suutlikkus projekti ellu viia
Terviseamet
Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille
tegevusvaldkondadeks on tervishoid ning nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje (lisaks veel
kemikaaliohutus ja meditsiiniseadmete ohutus ning keskkonnatervishoid). Seadustest tulenevalt on
Terviseametil nimetatud valdkondades nii korraldava kui ka järelevalvet tegeva asutuse
kohustused. Seetõttu on Terviseametil juhtiv roll ka COVID-19 puhanguga seotud kriisile
reageerimisel. Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi partneriks ERFi meetme tegevuse 4.6.1
„Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ ning meetme tegevuste
15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ ja 15.1.2 „COVID vaktsineerimine“ elluviimisel.
Eelnõu punktiga 5 muudetakse projekti 5 sihtrühma, et viia sihtrühma loetelu vastavusse lisas 6
esitatud loeteluga.
Eelnõu punktiga 6 lisatakse TAT punkti 2 projekti 6 kirjeldus.
4
Eelnõu punktiga 7 lisatakse TAT punkti 3 TAT projektiga 6 seotud rahalised ja väljundinäitajad.
Eelnõu punktiga 8 lisatakse TAT punkti 4 uus seos valdkondlike arengukavadega, mis on
lisandunud seoses projektiga 6.
Eelnõu punktiga 9 muudetakse punktis 5.1.1.1 lisade arv seitsmeks, seoses lisandunud projektiga
6.
Eelnõu punktiga 10 lisatakse punkti 5.4.2 säte projektiga 6 lisanduvate toetatavate tegevuste
rahastamise kohta ühikuhindade alusel.
Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks punkt 5.4.3.3, et ühtse määra alusel hüvitatud
kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist on mitteabikõlblik kulu. See säte ei ole enam
asjakohane.
Eelnõu punktiga 12 muudetakse punkti 5.5 alapunkide numeratsiooni selliselt, et senine punkt
5.5.1. jäetakse TATst välja ning ülejäänud punkti 5.5 alapunktid loetakse punktideks 5.5.1–5.5.12.
Muudatusega ühendatakse punktide 5.5.1 ja 5.5.2 senine sisu selliselt, et toetuse maksmise
sätetesse tuuake juurde viited toetuse makmise kohta standardieeritud ühikuhindade alusel ning
korrastades dubleerivat sõnastust kahes sättes.
Eelnõu punktiga 14 muudetakse TAT lõppmakse sätet seoses ELi rahastusperioodi lõppemisega.
Lõppmakse aluseks olevate tegevuste eest peab olema tasutud hiljemalt 2023. aasta lõpuks ning
lõppmakse koos lõpparuandega peab olema RÜ-le esitatud hiljemalt 17. jaanuariks 2024.
Eelnõu punktiga 15 asendatakse lisa 1 uue versiooniga, kuhu on lisatud projekti 6 kulud.
Eelnõu punktiga 16 täiendatakse TAT lisaga 7, milles kajastatakse projekti 6 tegevuste detailne
kirjeldus.
Eelnõu pnktiga 17 rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. Tagasiulatuva
rakendamise põhjuseks on lisanduvate tegevuste algus vastavalt jaanuaris ja mais 2022.
3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatused on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuste koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi
ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
4. TAT muudatuste mõjud
Lisanduva projektiga 6 toetatakse tervishoiusüsteemi tagasi tööle soovivate arstide täiendõpet,
võimaldades neil minna vastavuseksamile ja seejärel registreerida end tervishoiutöötajana, ning
õedede põhiõppes tööpraktika korraldamise rahastamist praktikabaasides, et praktikabaasid
oleksid suutelised tagama kvaliteetse väljaõppe ja motiveerima juhendajaid praktikakohtadel, kui
suurendatakse riikliku kokkuleppe alusel koolitatavate õdede arvu.
5
5. TAT muudatuste jõustumine
TAT muudatused jõustuvad üldises korras, kuid rakenduvad tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022.
Tagasiulatuv jõustumine on vajalik, et hüvitada jaanuaris 2022 alustanud õdede praktikatunde ning
mais 2022 alustavate arstide täiendusõppe õppekohti täies mahus.
6. TAT muudatuste kooskõlastamine
TAT muudatused saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja
rakendusüksusena ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ning Terviseametile,
keda puudutab üks planeeritav TAT muudatus.
6
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0743 - Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87
kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid
COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 06.07.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9313c100-f7d2-42d5-98e5-7c3b1a8a2c53
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9313c100-f7d2-42d5-98e5-7c3b1a8a2c53?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main