dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Rahandusministeerium · 20. juuni 2022
Viit
12.2-3/4926-2
Registreeritud
20. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kuusalu vallavolikogu liige
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-3 Väärteotoimikud
Toimik
12.2-3/2022
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-34926-2 20.06.2022 Väljaminev kiri.asice416 KB

Sisu (failidest)

Heino Junolainen Teie 06.06.2022 Kuusalu vallavolikogu liige Meie 20.06.2022 nr 12.2-3/4926-2 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud härra Junolainen Kuusalu vallavolikogu liikmena esitasite Rahandusministeeriumile järelevalveteate, milles palusite alustada juhtumipõhist järelevalvemenetlust ja kontrollida, kas Salmistu küla Sadama tee 26 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks ja sadama operaatori leidmiseks enampakkumise korraldamine on toimunud õiguspäraselt. Järelevalveteates leidsite, et vallale kuuluvale kinnisasjale sadamahoone ehitamiseks ja väikesadama operaatorteenuse osutamiseks hoonestusõiguse seadmisel on ehitustööde kontsessioonilepingu tunnused, mistõttu Kuusalu Vallavalitsus avaliku sektori hankijana (edaspidi: hankija) oleks pidanud lepingu sõlmimiseks viima läbi riigihangete seaduses (edaspidi: RHS) ette nähtud riigihanke menetluse. RHS § 207 lg 1 kohaselt on järelevalveteade pöördumine, mis osutab RHS-i rikkumisele ja millele kohaldatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS) märgukirja kohta sätestatut. Tulenevalt RHS § 206 lg-st 3, kui järelevalvemenetluse alustamiseks oli esitatud järelevalveteade, teavitab Rahandusministeerium teate esitajat järelevalvemenetluse alustamata jätmisest või lõpetamisest. Järelevalveteatele vastamiseks RHS eraldi tähtaega ei sätesta, mistõttu tuleb järelevalveteate kui märgukirja puhul juhinduda MSVS §-st 6, mille järgi vastatakse märgukirjale 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Järelevalveteatega ja avalikes andmekogudes sisalduva teabega tutvumisel on selgunud, et Kuusalu valla ja Port Salmistu OÜ, registrikood 16461068, vahel on avaliku enampakkumise tulemusel sõlmitud Tallinna notari Triin Lekk poolt 31.05.2022 notariaalselt tõestatud hoonestusõiguse seadmise leping ning reaalkoormatise seadmise leping koos asjaõiguslepingute ja kinnistamis- avaldustega (vt notariaalakt notari ametitegevuse raamatus nr 1313). Kuna võimalik kontsessioonileping on sõlmitud, ei ole juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamine antud juhul võimalik. Nimelt on avalik võim õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse – avaliku võimu poolne sekkumine eraõiguslikku suhtesse, sh kontsessioonilepingu või muu hankelepingu alusel hankija ja ettevõtja vahel tekkinud õigussuhtesse, võib toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm 13.04.1998, nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo 31.10.2000, nr 3-3-1-41-00, p 4; 19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium juhtumipõhist järele-valvemenetlust alustada ka siis, kui esineb põhjendatud rikkumiskahtlus. Kuivõrd hankijale ettekirjutuse tegemine on võimalik üksnes enne hanke- või raamlepingu sõlmimist (RHS § 208 lg-d 1-2), ei ole pärast lepingu sõlmimist juhtumipõhise järelevalve- menetluse läbiviimine enam põhjendatud ega eesmärgipärane. Seepärast näeb RHS § 206 lg 1 p 4 ette, et järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui riigihanke menetlus on lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb riigihanke menetlus muu hulgas hanke- või raamlepingu sõlmimisega (vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139). Ka kontsessioonileping on hankeleping (RHS § 4 p 13, § 8 lg 1, § 131 lg-d 2-3) ning kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus, so menetlus, millega sõlmitakse kontsessioonileping, on riigihanke menetlus (RHS § 4 p 14). Vastavalt RHS § 137 lg-le 1 lõpeb kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus RHS § 73 lg-s 3 sätestatud juhtudel. Eelnimetatud sätete koostoimest tulenevalt on kontsessioonilepingu sõlmituse korral järelevalve- menetluse läbiviimine RHS § 206 lg 1 p-s 4 nimetatud absoluutse menetlustakistuse tõttu välistatud ka siis, kui järelevalveteates sisalduv etteheide seisneb väites, et kontsessioonilepingu sõlmimine ei ole toimunud kooskõlas RHS-is nõutud menetlusreeglitega, sh rikkudes RHS 4. ptk- is sätestatud kontsessioonilepingute sõlmimise korda ja RHS-i kohaselt nõutud kontsessiooni- lepingu sõlmimise menetlust läbi viimata. Hankelepingu, sh kontsessioonilepingu, sõlmimine on seega järelevalvemenetlust välistav imperatiivne asjaolu, mille korral on järelevalvemenetluse alustamine igal juhul välistatud. Lepingu sõlmimise korral on võimalikud rikkumised lõpule viidud ja hankijale ettekirjutuse tegemine pole enam võimalik (vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 13-14 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Kehtiv õigus ei võimalda Rahandusministeeriumil sekkuda järelevalvemeetmega hankelepingu, sh kontsessioonilepingu, alusel hankija ja tema lepingupartneri vahel tekkinud tsiviilõigussuhtesse. Arvestades, et järelevalveteates nimetatud leping on sõlmitud, ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, § 137 lg-st 1, 73 lg 3 p-st 1 ja § 206 lg-st 3, teatab Rahandusministeerium, et järelevalvemenetlust kõnealuse lepingu sõlmimise menetluse õiguspärasuse kontrollimiseks ei alustata. Palume tulevikus järelevalveteadete esitamisel pöörata tähelepanu RHS § 206 lg-tes 1-2 nimetatud järelevalvemenetlust välistavatele asjaoludele. Hankija õigusvastase tegevuse korral on Rahandus-ministeeriumil võimalik efektiivselt sekkuda ning seadusrikkumise tuvastamisel teha hankijale kohustuslik ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks või kui rikkumist pole enam võimlik kõrvaldada, siis riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, üksnes seni, kuni lepingut pole veel kehtivalt sõlmitud. 2 Järelevalveteates sisalduva väärteoetteheite (RHS § 215) osas käsitleme Teie pöördumist väärteo- teatena ning vastame sellele eraldi dokumendiga väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 59 lg- s 2 ette nähtud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Mihhail Antonov 6113468 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel