Heino Junolainen Teie 06.06.2022
Kuusalu vallavolikogu liige Meie 20.06.2022 nr 12.2-3/4926-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud härra Junolainen
Kuusalu vallavolikogu liikmena esitasite Rahandusministeeriumile järelevalveteate, milles
palusite alustada juhtumipõhist järelevalvemenetlust ja kontrollida, kas Salmistu küla Sadama tee
26 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks ja sadama operaatori leidmiseks enampakkumise
korraldamine on toimunud õiguspäraselt. Järelevalveteates leidsite, et vallale kuuluvale kinnisasjale
sadamahoone ehitamiseks ja väikesadama operaatorteenuse osutamiseks hoonestusõiguse
seadmisel on ehitustööde kontsessioonilepingu tunnused, mistõttu Kuusalu Vallavalitsus avaliku
sektori hankijana (edaspidi: hankija) oleks pidanud lepingu sõlmimiseks viima läbi riigihangete
seaduses (edaspidi: RHS) ette nähtud riigihanke menetluse.
RHS § 207 lg 1 kohaselt on järelevalveteade pöördumine, mis osutab RHS-i rikkumisele ja
millele kohaldatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise
esitamise seaduses (MSVS) märgukirja kohta sätestatut. Tulenevalt RHS § 206 lg-st 3, kui
järelevalvemenetluse alustamiseks oli esitatud järelevalveteade, teavitab Rahandusministeerium
teate esitajat järelevalvemenetluse alustamata jätmisest või lõpetamisest. Järelevalveteatele
vastamiseks RHS eraldi tähtaega ei sätesta, mistõttu tuleb järelevalveteate kui märgukirja puhul
juhinduda MSVS §-st 6, mille järgi vastatakse märgukirjale 30 kalendripäeva jooksul selle
registreerimisest.
Järelevalveteatega ja avalikes andmekogudes sisalduva teabega tutvumisel on selgunud, et Kuusalu
valla ja Port Salmistu OÜ, registrikood 16461068, vahel on avaliku enampakkumise tulemusel
sõlmitud Tallinna notari Triin Lekk poolt 31.05.2022 notariaalselt tõestatud hoonestusõiguse
seadmise leping ning reaalkoormatise seadmise leping koos asjaõiguslepingute ja kinnistamis-
avaldustega (vt notariaalakt notari ametitegevuse raamatus nr 1313).
Kuna võimalik kontsessioonileping on sõlmitud, ei ole juhtumipõhise järelevalvemenetluse
alustamine antud juhul võimalik. Nimelt on avalik võim õigustatud tegutsema üksnes siis, kui
seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse – avaliku võimu poolne sekkumine eraõiguslikku
suhtesse, sh kontsessioonilepingu või muu hankelepingu alusel hankija ja ettevõtja vahel tekkinud
õigussuhtesse, võib toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses
(vt RKHKm 13.04.1998, nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo 31.10.2000, nr 3-3-1-41-00, p 4;
19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib juhtumipõhise järelevalvemenetluse
alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel
muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad
RHS § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud.
Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu
– menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud
väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis
RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati
ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium juhtumipõhist
järele-valvemenetlust alustada ka siis, kui esineb põhjendatud rikkumiskahtlus.
Kuivõrd hankijale ettekirjutuse tegemine on võimalik üksnes enne hanke- või raamlepingu
sõlmimist (RHS § 208 lg-d 1-2), ei ole pärast lepingu sõlmimist juhtumipõhise järelevalve-
menetluse läbiviimine enam põhjendatud ega eesmärgipärane. Seepärast näeb RHS § 206 lg 1
p 4 ette, et järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui
riigihanke menetlus on lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb riigihanke menetlus muu
hulgas hanke- või raamlepingu sõlmimisega (vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139).
Ka kontsessioonileping on hankeleping (RHS § 4 p 13, § 8 lg 1, § 131 lg-d 2-3) ning
kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus, so menetlus, millega sõlmitakse kontsessioonileping,
on riigihanke menetlus (RHS § 4 p 14). Vastavalt RHS § 137 lg-le 1 lõpeb kontsessioonilepingu
sõlmimise menetlus RHS § 73 lg-s 3 sätestatud juhtudel.
Eelnimetatud sätete koostoimest tulenevalt on kontsessioonilepingu sõlmituse korral järelevalve-
menetluse läbiviimine RHS § 206 lg 1 p-s 4 nimetatud absoluutse menetlustakistuse tõttu
välistatud ka siis, kui järelevalveteates sisalduv etteheide seisneb väites, et kontsessioonilepingu
sõlmimine ei ole toimunud kooskõlas RHS-is nõutud menetlusreeglitega, sh rikkudes RHS 4. ptk-
is sätestatud kontsessioonilepingute sõlmimise korda ja RHS-i kohaselt nõutud kontsessiooni-
lepingu sõlmimise menetlust läbi viimata.
Hankelepingu, sh kontsessioonilepingu, sõlmimine on seega järelevalvemenetlust välistav
imperatiivne asjaolu, mille korral on järelevalvemenetluse alustamine igal juhul välistatud.
Lepingu sõlmimise korral on võimalikud rikkumised lõpule viidud ja hankijale ettekirjutuse
tegemine pole enam võimalik (vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 13-14 – M. A. Simovart, M.
Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Kehtiv
õigus ei võimalda Rahandusministeeriumil sekkuda järelevalvemeetmega hankelepingu, sh
kontsessioonilepingu, alusel hankija ja tema lepingupartneri vahel tekkinud tsiviilõigussuhtesse.
Arvestades, et järelevalveteates nimetatud leping on sõlmitud, ning juhindudes RHS § 205
lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, § 137 lg-st 1, 73 lg 3 p-st 1 ja § 206 lg-st 3, teatab
Rahandusministeerium, et järelevalvemenetlust kõnealuse lepingu sõlmimise menetluse
õiguspärasuse kontrollimiseks ei alustata.
Palume tulevikus järelevalveteadete esitamisel pöörata tähelepanu RHS § 206 lg-tes 1-2 nimetatud
järelevalvemenetlust välistavatele asjaoludele. Hankija õigusvastase tegevuse korral on
Rahandus-ministeeriumil võimalik efektiivselt sekkuda ning seadusrikkumise tuvastamisel teha
hankijale kohustuslik ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks või kui rikkumist pole enam võimlik
kõrvaldada, siis riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, üksnes seni, kuni lepingut pole veel
kehtivalt sõlmitud.
2
Järelevalveteates sisalduva väärteoetteheite (RHS § 215) osas käsitleme Teie pöördumist väärteo-
teatena ning vastame sellele eraldi dokumendiga väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 59 lg-
s 2 ette nähtud korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
3