Hr Indrek Kesküla Teie 20.04.2022 nr 7-1/11-230
Väike-Maarja Vallavalitsus Meie 20.06.2022 nr 15-3/3491-3
[email protected]
Arvamus Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja
kaasatavate määramine
Väike-Maarja Vallavalitsus esitas 20.04.2022 kirjaga nr 7-1/11-230 Väike-Maarja valla
üldplaneeringu eelnõu (üldplaneering) koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
aruande eelnõuga Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel
arvamuse andmiseks ning § 81 lõike 3 alusel täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate
määramiseks.
Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Väike-Maarja Vallavolikogu
15. oktoobri 2018 otsusega nr 28. Üldplaneeringu eesmärk on suunata Väike-Maarja valla,
kui terviku ruumilist arengut ja maakasutust, määrates selleks põhimõtted ja suundumused,
ning luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi
kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilimiseks ning esteetilise miljöö arenguks,
säilitades olemasolevaid väärtusi. Väike-Maarja valla visioon on olla vaimu ja väega tegutsev
paikkond - tegus, hooliv ning meeldiva elu- ja töökeskkonnaga. Planeeritavaks alaks on kogu
Väike-Maarja valla territoorium.
Väike-Maarja valla arengut suunab riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30
kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+.
I Arvamus Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõudele
1. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
Kõrgema taseme planeeringud seavad kaalutluspiirid madalama taseme planeeringutele.
Üldplaneeringu kontekstis tähendab see eelkõige lähtumist maakonnaplaneeringust, et tagada
kohaliku planeeringu ja riiklikke huve väljendava planeeringu ning strateegiliste dokumentide
kooskõla. Üldplaneeringu koostamisel sobitatakse kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid
riigi ja maakonna tasandi üldiste arengupõhimõtete ja suundumustega.
Vastavalt PlanS § 55 lõikele 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus.
Eristada tuleb maakonnaplaneeringuga antavaid tingimusi ja suuniseid. Tingimused on
üldplaneeringu koostamisel järgimiseks ja täpsustamiseks. Suuniste osas on kohalikul
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
omavalitsusel õigus ja kohustus kaaluda nende järgimise ulatust ning kohandamist kohaliku
omavalitsuse vajadustele vastavaks. Kaalutluste alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada.1
Eeltoodust tulenevalt palume tähelepanu pöörata järgmiste Lääne-Viru
maakonnaplaneeringus 2030+ kehtestatud suunistele ja tingimustele, mida ei ole koostatavas
üldplaneeringus piisavalt käsitletud:
1.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.4 „Ettevõtluse arengualad“ on
märgitud maakondlikult arendatavaks ettevõtluse arengualaks Kaarma ettevõtluse arenguala.
Ettevõtluse arengualade arendamise üks põhimõte on tootmisega seotud müra ja
lõhnahäiringutega arvestamine ja leevendavate meetmete kavandamine, sealhulgas
puhvertsoonide kavandamine tootmisalade ümber. Ettevõtluse arengualade puhvertsoone, sh
ettevõtete ohualasid, ei kasutata puhkealadena ega üldse inimeste kogunemiskohtadena.
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.4.5 „Puhke ja looduslik maa-ala“ on öeldud, et puhke
ja loodusliku maa-ala juhtotstarbe alla kuuluvad nii looduslikuna säilitatavad alad kui ka
puhkamiseks ja virgestuseks ette nähtud alad. Puhke ja looduslikul maa-alal on lubatud:
Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud;
Piirkonda sobivad avalikud puhke-, spordi- ja kultuurirajatised, sh tervise- ja
matkarajad, külaplatsid, aiamaad, mänguväljakud, laululavad, seikluspargid,
teemapargid, väliujulad, vabaõhu tenniseväljakud, golfiväljakud, discgolfi rajad,
liuväljad, suusarajad, staadion jms ning nende ehitiste teenindamiseks vajalikud
ehitised.
Üldplaneeringu jooniselt nr 1 „Maakasutus“ nähtub, et Kaarma piirkonna tootmise maa-ala
maakasutuse juhtotstarbest põhja poole jääb puhke ja loodusliku maa-ala maakasutuse
juhtotstarbega ala. Kui pidada eelnimetatud tootmise maa-alast põhja suunas jäävat ala
maakondliku ettevõtluse arenguala puhvertsooniks, siis ei ole seda võimalik kasutada
puhkealana ega inimeste kogunemiskohana.
1.2. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.2 “Looduskaitseobjektid” on märgitud, et
uute kaitsealade moodustamisel, kaitse-eeskirjade väljatöötamisel tuleb maakonna
tasakaalustatud arengu eesmärke silmas pidades läbi viia ka majanduslik ja sotsiaalne
analüüs. Palume kaaluda sellise tingimuse üldplaneeringusse lisamist.
1.3. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1 “Väärtuslikud maastikud” on ühe üldise
kasutustingimusena kirjas see, et üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel
aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud.
Palume kaaluda eelnimetatud tingimuse üldplaneeringu seletuskirja lisamist. Samuti palume
võrreldes maakonnaplaneeringutes sisaldunud väärtuslike maastikega, esitada
üldplaneeringus skeemid, mis kajastaksid väärtuslike maastike osas tehtavaid piiride
täpsustusi ning piiride täpsustamise põhjendus.
Oluline on, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas
üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks
(sealhulgas nii maakonnaplaneeringu jooniste kui ka seletuskirjas toodud tingimuste), millises
ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik. Ettepaneku kohta
1 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, mai 2018
https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf
2
seisukoha võtmisel on Rahandusministeeriumil, lisaks seletuskirjale, vajalik ka
üldplaneeringu temaatiline vektorkiht (või kihid).
1.4. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.4 “Maavarad” on toodud maavarade
kaevandamise üldise põhimõttena see, et piirkondliku lubjatööstuse varubaasi
kindlustamiseks ja võimalikuks laiendamiseks on vajalik uute varude kasutusele võtmine ja
selleks olemasolevate maardlate detailsed uuringud koos keskkonnakaitseliste küsimuste
käsitluse ja/või otsingute ja uuringutööde teostamine piirkonnas; planeeringutes ja
arendustegevuste kavandamisel tuleb arvestada võimaliku vajadusega rajada uusi või
laiendada olemasolevaid karjääre lubjatööstusele ja tsemenditööstusele.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuste lisamist üldplaneeringu seletuskirja.
1.5. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.8 “Riigikaitse” on toodud tingimused
riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks:
Taktikaaladel toimuvate regulaarsete õppuste korraldamine toimub vastavalt
metsaseadusele. Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja
kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluste ning raskesõidukite ja inimeste
liikumisega;
Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamise kavandamisel on oluline võimalikult
varajane koostöö Kaitseministeeriumiga, selleks, et tagada riigikaitselise ehitise
töövõime kui ka võimalused taastuva energia tootmiseks;
Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja harjutusalade kasutamisel on oluline koostöös
omavalitsustega ning eelkõige teetaristu valdajatega, vähendada tegevustega
kaasnevaid negatiivseid mõjusid piirkonna elanikele, taristule ja looduskeskkonnale,
kui see on võimalik.
Sellest tulenevalt palume kaaluda eeltoodud tingimuste lisamist üldplaneeringusse.
1.6. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5 „Jalg- ja jalgrattateed“ on märgitud, et
Väike-Maarja vallas oleva Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee äärsel Äntu
maastikukaitsealal on vajadus II eelistusklassi jalg- ja jalgrattatee ühenduseks Väike-Maarja,
Äntu järvede, Kiltsi mõisateega (ühendus Kiltsi kooliga Liivakülas) ja Nõmme bussipeatuste
vahel – Äntu järvede ümbrus on oluline turismi- ja puhkekoht nii kohalikele, kui turistidele.
Kuna maastikukaitsealal on nii maantee- kui ka metsatee koridorid väga kitsad ning uue tee
rajamine nõuab maakonnaplaneeringu täpsusastmest detailsemat analüüsi, siis on käsitletav
piirkond planeeringu joonisel esitatud eraldi tähistusega (Lisa 6). Teede projekteerimisel
tähistatud piirkonnas, tuleb koostööd teha kaitseala valitsejaga, et kaaluda võimalikke
erinevaid teekoridore, tee ehitamise tüüpi (eraldiseisev või sõidutee servas olev) ja katendi
valikut. Kaalumise tulemusest lähtuvalt tuleb otsustada tee ehitamise võimalikkust soovitud
kohta ning valida tee täpne asukoht.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuse üldplaneeringusse lisamist. Samuti juhime tähelepanu
sellele, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud jalg- ja jalgrattatee
II eelistuspiirkond kattub Äntu loodusalaga (RAH0000375). Sellest tulenevalt palume teha
Keskkonnaametiga koostööd, et oleks võimalik hinnata, kas üldplaneeringu koostamise
raames on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine või mitte.
1.7. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 “Roheline võrgustik” on toodud ühe
rohelise võrgustiku tugiala kasutustingimusena see, et looduslike ja/või poollooduslike alade
3
osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse tuumala pindalast planeeringu
kehtestamise hetkest), ning ühe rohelise võrgustiku koridori kasutustingimusena see, et
rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid.
Palume arvestada eeltooduga rohelise võrgustiku kasutustingimuste seadmisel
üldplaneeringus.
Juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda
üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku toimivust. Ka rohevõrgustiku
planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on toodud: Nt ei saa pidada heaks üksnes nõuet säilitada
90% tugialast looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest,
mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet
olla nt Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti
2030+ seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada.
Teeme ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi teiste üldplaneeringus
seatavate tingimuste, nii et seatavad tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu
elluviimisel (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike
alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi.
Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib
(sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike ja pool-looduslike alade protsent). Tulenevalt
eeltoodust, palume selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud looduslikku ja
pool-looduslikku ala.
2. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu
2.1. Seletuskirja ja jooniste sidusus ning üheselt mõistetavus
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud
pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,
proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lõige 1 sätestab, et
haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Isik peab saama aru, millised teda mõjutavad
tingimused võivad planeeringust tuleneda. Planeeringu selguse ja üheselt mõistetavuse
olulisust on selgitatud planeerimisseaduse seletuskirjas2.
PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PlanS § 3
lõike 3 kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Joonised väljendavad analüüsi ja
uuringute ning põhjaliku planeerimismenetluse tulemusel valminud terviklikku
lõpplahendust. Joonistel ei saa kujutada kaalutlusi, miks teatud lahendus otsustati kehtestada.
Vastavaid kaalutlusi saab aga selgitada ja kirjeldada seletuskirjas3.
2 Planeerimisseaduse seletuskiri lk 17, kättesaadav lingilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-
4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/
3 Planeerimisseaduse seletuskiri lk 18, kättesaadav lingilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-
4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/
4
Tuginedes eeltoodule leiame, et koostatava Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu
seletuskirjas ja joonistel on ebakõlasid, mis vajavad enne üldplaneeringu vastuvõtmist
parandamist:
2.1.1. Üldplaneeringu joonise nr 3 “Väärtused ja piirangud” leppemärkide hulgas on
nimetused “Jalg- ja jalgrattatee” ning “Planeeritav jalg- ja jalgrattatee”, samas joonisel on
vastav tähistus kas halvasti nähtav või puudulik. Palume korrigeerida vastavat joonist.
2.1.2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9 „Mõisted“ on defineeritud, et tiheasustusala on
üldplaneeringuga määratud kui linnas või alevikus selgelt piiritletav kompaktse asustuse ja
hoonestusega ala. Tiheasustusala iseloomustab polüfunktsionaalsus – erinevate
eluvaldkondade kooseksisteerimine ruumis, hoonete ja asustuse tihedus, valdavalt kesksete
võrkude olemasolu või nende kavandamine pikas perspektiivis. Maakonnaplaneeringu
linnalise asustusega ala piir Kunda linnas ja Aseri alevikus on võrdseks loetud
tiheasustusalaga.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 3.6 „Linnalise asustusega alad“ on kirjas, et üheks
linnalise asustusega ala ruumilise arengu põhimõtteks on see, et linnalise asustusega ala
piirid ja maakasutustingimused täpsustatakse üldplaneeringuga. Linnaline asula võib oma
piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline maastikuliselt, logistiliselt või
kogukondlikult. Linnalise asula laienemist ei tohi kavandada väärtuslikule
põllumajandusmaale ja metsarajale. Samuti tagatakse rohelise võrgustiku sidusus linnalise
asula siseselt ja ka väliste rohevõrgustiku elementidega. Üldplaneeringute väljatöötamise
käigus koostatakse vajadusel ruumimudelid linnalise asustusega aladele.
Palume planeeringus selgitada, mida mõistetakse Väike-Maarja valla üldplaneeringu
kontekstis linnalise asustusega alade all ning kirjeldada, kuidas sellised alad kanduvad
maakonnaplaneeringust üle üldplaneeringusse. Samuti palume üldplaneeringus lahendada
kehtivast maakonnaplaneeringust tulenevad linnalise asustusega alade ruumilise arengu
põhimõtted, sealhulgas koostatavas üldplaneeringus alade piiride ja maakasutustingimuste
täpsustamine.
2.1.3. Üldplaneering tugineb maakonnaplaneeringus esitatud keskuste võrgustikule.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.3 “Strateegilised ruumieesmärgid piirkondade ja
valdkondade lõikes“ on kasutatud maakonnaplaneeringust tulenevaid keskustega seotud
mõisted, kuid ei ole selgitatud mõistete tähendust.
Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja maakonnaplaneeringust tulenevad keskustega
seotud mõistete selgitused: piirkondlik kaksikkeskus, kohalik keskus ja lähikeskus.
2.1.4. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 “Taastuvenergia” on toodud
järgmised põhimõtted: maakonna lõunaosas on seoses põllumajanduse intensiivse arenguga
võimalus biogaasi või -kütuste kasutamiseks, kuid need on pigem lokaalsel tasandil ning
lahendatavad üldplaneeringute või projekteerimistingimuste väljastamise kaudu kohalike
omavalitsuste poolt; veekogude läheduses ja liikuva põhjaveega aladel on otstarbekas
kaaluda maasoojuspumpade kasutamist asumite või hoonete soojavajaduse rahuldamiseks,
mille reguleerimine toimub pigem üldplaneeringute tasandil.
Palume kaaluda biogaasi või -kütuste ja maasoojusenergia arendamise tingimuste määramist
koostatavas üldplaneeringus.
5
2.1.5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3 „Detailplaneeringu koostamise kohustus“ on
kirjas detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud, milleks on sealhulgas tuuleparkide
kavandamisel üldplaneeringuga kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad
alad.
Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“
punkti 4 kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitis tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni
2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri
kõrgustest elektrituulikutest. Määruse „Võrgueeskiri“ § 1 lõike 19 kohaselt on tuulepark
mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest
seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.
Sellest tulenevalt palume lisada detailplaneeringu koostamise kohustuste juhtude hulka lisaks
tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivatele aladele ka elektriühenduste kavandamine.
Täpsemat teavet ORME planeerimise kohta leiab aadressilt https://planeerimine.ee/aktid-ja-
kohtulahendid/orme-planeerimine/.
2.1.6. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.8.1 „Tuuleenergia“ on toodud tingimused
tuuleenergeetika tootmiseks. Üheks tingimuseks on see, et tuulikute kavandamisel tuleb
hinnata tuulikute visuaalset mõju ning varjutust (koostada varjukaart). Masti ja pöörlevate
labade varjud ei tohi langeda eluhoonetele või puhkealale. Kui varjud langevad eluhoonetele
või puhkealale, tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada naabritega.
Selgitame, et planeerimisseadus annab erinevad kooskõlastamise ja kaasamise alused, st
koostöö tegijad annavad planeeringule kooskõlastuse, kaasatavatel on võimalus esitada
arvamus. Naaberkinnistu omanik on planeerimisseaduse mõistes kaasatav ja arvamuse andja.
2.1.7. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.1 „Elektrivarustus“ on märgitud ära
elektrivõrgu arendamise tingimused. Palume selgitada, kas need tingimused tuleb aluseks
võtta ka tuulikute elektriühenduste põhivõrguga kavandamisel.
2.1.8. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja, millised varem kehtestatud
üldplaneeringud ja üldplaneeringu teemaplaneeringud kaotavad kehtivuse pärast käesoleva
üldplaneeringu kehtestamist. Eelnimetatud soovitus annab üldplaneeringu lugejale parema
arusaamise vallas kehtivatest üld- ja teemaplaneeringutest.
2.2. Seletuskirja sidusus lähteseisukohtadega ja alusuuringutega
2.2.1. Üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 10 “Koostatavad analüüsid” on kirjas, et
üldplaneeringu koostamise käigus teostatakse mürauuring, liikuvusuuring,
ettevõtluskeskkonna analüüs, analüüs alternatiivsete energiatootmisrajatiste rajamiseks
sobivamate alade leidmiseks ning rahvastiku analüüs ja prognoos aastani 2050.
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded” § 2 lõike 1 kohaselt on planeeringu vormistatavad osad seletuskiri;
joonised, mis koosnevad esitluskujudest ja digitaalsetest kihtidest; ja planeeringu juurde
kuuluvad lisad. Sama määruse § 3 lõike 1 punkt 8 ja 9 sätestavad, et planeeringu seletuskirjas
6
märgitakse andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta ning planeeringu
sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri.
Eeltoodust tulenevalt palume lisada nimetatud uuringud ja analüüsid üldplaneeringu
materjalide hulka (sh avalikustada need valla veebilehel). Samuti soovitame lisada materjalide
hulka Lääne-Viru kohalike omavalitsuste liikuvusuuringu.
2.3. Seletuskirja sidusus keskkonnamõju stateegilise hindamise aruandega
KeHJS § 32 tulenevalt võetakse üldplaneeringu koostamisel arvesse KSH tulemusi.
2.3.1. KSH aruande peatükis 7.1.2. “Mõju kaitsealustele liikidele on toodud: Simuna aleviku
naabruses on põldtsiitsitaja elupaik osaliselt määratud elamumaaks, mis võib kaasa tuua
olulisi negatiivseid mõjusid liigile. Negatiivsed mõjud kaasnevad juhul, kui liigi pesitsusalad
kaovad või toitumisalad vähenevad olulisel määral. Antud alal tuleb arenduste kavandamisel
kontrollida liigi olemasolu elupaigana registreeritud alal ning hinnata mõjusid liigile.
Mõjude leevendamiseks tuleb liigi elupaik inventeerida ja eksperthinnanguga selgitada alad,
millele arendamine on võimalik ilma liigile olulisi negatiivseid mõjusid avaldamata.
Eksperthinnanguga tuleb selgitada ka leevendusmeetmed, nt liigile sobiv maahooldus ja uute
pesitsuseks sobivate paikade loomine.
Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks esitatud materjalidest ei nähtu, et KSH
aruandes nimetatud II kaitsekategooria liikidega seonduv leevendusmeede oleks kantud
üldplaneeringusse. Palume leevendusmeede üldplaneeringusse kanda.
2.3.2. KSH aruande peatükis 7.10.1. “Mõju kultuurimälestistele” on toodud: Mõju hoonete ja
rajatiste alla jäävatele arheoloogiamälestistele on pöördumatu, sest nende hävimine
ehitusala ulatuses on vältimatu. Kui ehitustööd arheoloogiamälestise alal on vältimatud, siis
on antud olukorras parim võimalik lahendus (leevendusmeede) teostada ehitise alla jääval
maa-alal arheoloogilised uurimistööd Muinsuskaitseameti poolt määratavas mahus. Enne
ehitamist tehtavate arheoloogiliste uuringute käigus saab maksimaalselt dokumenteerida
nende mälestiste kultuurkihis olevad ajaloolised leiud ja säilitada saadav teave edasisteks
uurimistöödeks ajaloolastele. Arheoloogiliste väljakaevamiste näol on siiski tegemist
destruktiivse uurimismeetodiga, mis tahestahtmata lõppkokkuvõttes hävitab objekti või selle
osa ja mille käigus läheb paratamatult mingi osa infot ka kaduma.
Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks esitatud materjalidest ei nähtu, et KSH
aruandes nimetatud arheoloogiamälestistega seonduv leevendusmeede oleks kantud
üldplaneeringusse. Palume leevendusmeede üldplaneeringusse kanda.
2.3.3. KSH aruande peatükis 9.15 “Keskkonnaohtlike ja ohtlike ettevõtetega arvestamine” on
öeldud, et igapäevaselt tuleb jälgida, et (potentsiaalselt) keskkonnaohtlikud objektid ning
suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ei kujuta endast reaalset ohtu ümbritsevale
keskkonnale, eriti pinnasele ja põhjaveele.
Palume kaaluda KSH aruandes toodud tingimuse üldplaneeringusse lisamist.
2.3.4. KSH aruande peatükis 7.10.5 “Militaarpärand” on antud soovitused/võimalused
militaarpärandi nähtavuse parandamiseks ja kasutuse suurendamiseks:
7
Soovitused militaarpärandi nähtavuse parandamiseks: elementaarne heakord (sh
ohutuse tagamine), mainekujundus, dokumenteerimine ja digieksponeerimine;
Soovitused militaarpärandi kasutuse suurendamiseks: militaarturism, objektide
tähistamine, matkarajad ja vaatlustornid, ümberehitamine ja hoonete kasutuselevõtt,
maastikuarhitektuursed lahendused, sündmuste abil väärtustamine, spordivõistlused
jm rekreatiivsed tegevused, kunstiprojektid, sõjaline ehk algne kasutus.
Palume kaaluda eeltoodud soovituste/võimaluste üldplaneeringu seletuskirja lisamist.
2.3.5. KSH aruande peatükis 7.10.8 “Pärandkultuuriobjektid” on öeldud, et planeeringute
lähtetingimuste koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel on asjakohastel
juhtudel soovitav juhtida tähelepanu ka pärandkultuuriobjekti (sh selle elementide ja jälgede)
hoidmise vajadusele.
Palume kaaluda sellise soovituse üldplaneeringu seletuskirja lisamist.
2.3.6. KSH aruande peatükis 9.12.1“Teedevõrk“ on toodud järgmised leevendavad meetmed:
Tulenevalt ettevõtluse arengust ja/või elamualade paiknemisest tuleb eelisarendada
nende teede rekonstrueerimist või ehitust, kus vajadus selleks on kõige suurem.
Liiklusele olulist mõju avaldavate arenduste kavandamisel tuleb vältida nende
planeerimist keskuse tegevusalast väljapoole, et mitte tekitada pendelliiklust.
Suure äri- ja tootmishoone, logistikakeskuse, suure liikumisvajaduse ja/või
kaubavooga ehitise planeerimisele peab kaasnema liikuvus- ja liiklusanalüüs (nt
liikuvuskava koostamine).
Teede rekonstrueerimise ja ehitamise kavandamisel, sh valla teehoiukava
ülevaatamisel või uue koostamisel, tuleb analüüsida toimunud ja ÜP-ga
kavandatavast maakasutusest tulenevaid prognoositavaid muutusi.
Uue tootmistegevuse kavandamisel on soovitav eelistada olemasolevat tootmisala või
kasutusest väljas ala taasväärtustamist, kus on olemas tootmistegevuseks vajalik
teedevõrk. Kasutusest väljas ala kasutuselevõtu kaalumisel tuleb silmas pidada ka
muid võimalikke mõjusid (nt müra, õhusaaste), kuna enamus neist asub tihedama
asutusega asutusüksuste äärealadel.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuste üldplaneeringusse lisamist.
II Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine
PlanS § 81 lõikest 3 tulenevalt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud
ametnikul õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja
kaasatavatele isikuid ning asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või
keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.
Planeeringumaterjalidest nähtub, et Väike-Maarja valla üldplaneering koos KSH aruandega
on esitatud kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Maaeluministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaametile, Transpordiametile, Maa-ametile,
Muinsuskaitseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Päästeametile, Politsei- ja
Piirivalveametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja naaberomavalitsustele
8
ning arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumile, Terviseametile, Eesti
Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜ-le Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Kaitseliidule, AS-ile
Eesti Raudtee, Adven Eesti AS-ile, AS-ile Ragn-Sells, Eesti Gaas AS-ile, Elering AS-ile,
Eesti Lairiba Arenduse SA-le, Eestimaa Looduse Fondile, Elektrilevi OÜ-le,
Elisa Eesti AS-ile, Metsatervenduse OÜ-le, Metsagrupp OÜ-le, MTÜ-le Eesti Erametsaliit,
Nordkalk AS-ile, OÜ-le Thorsen Grupp, Pandivere Vesi OÜ-le, PTP Mets Tulundusühistule,
Põllumajandusuuringute Keskusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Riigi Kinnisvara
AS-ile, Sisekaitseakadeemiale, SW Energia OÜ-le, Tele2 Eesti AS-ile, Vireen AS-ile,
Valga Puu OÜ-le, SA-le Lääne-Viru Arenduskeskus, Tarmo Vara OÜ-le, Karo Mets OÜ-le,
Eremka OÜ-le, OÜ-le Utilitas, TMV Power OÜ-le, OÜ-le Artiston, Lemmu Mets OÜ-le ning
teistele Väike-Maarja valla ettevõtetele ja mittetulundusühingutele.
Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse
ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea
Rahandusministeerium vajalikuks määrata Väike-Maarja valla üldplaneeringule
täiendavalt koostöötegijaid ega kaasatavaid isikuid.
Planeeringumaterjalidest nähtub, et üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikul
väljapanekul on arvamusi esitanud ka TMV Green OÜ, MTÜ Viru-Lemmu Metsaselts ning
EELK Simuna Siimona ja Juuda Kogudus. Samuti nähtub üldplaneeringu lähteseisukohtadest,
et planeeringumenetlus kaasatavaks isikuks on nimetatud ka Telia Eesti AS. Sellest tulenevalt
palume kohalikul omavalitsusel tagada, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud
üldplaneeringu koostamisel.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos
üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja
arvamused.
Teeme ettepaneku lähiajal kohtumiseks, et koos valla spetsialistide ja üldplaneeringut
koostava konsultandiga arutada sisuliselt läbi meie poolt tehtud ettepanekud ja
märkused.
Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonda kursis üldplaneeringu menetlusega ja
teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Teavitused saata e-posti aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Janika Merisalu 6113038
[email protected]
9