dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine

Rahandusministeerium · 20. juuni 2022
Viit
15-3/3491-3
Registreeritud
20. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Väike-Maarja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Virumaa talitus (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond))

Failid

  • 📎15-33491-3 20.06.2022 Väljaminev kiri.asice494 KB

Sisu (failidest)

Hr Indrek Kesküla Teie 20.04.2022 nr 7-1/11-230 Väike-Maarja Vallavalitsus Meie 20.06.2022 nr 15-3/3491-3 [email protected] Arvamus Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Väike-Maarja Vallavalitsus esitas 20.04.2022 kirjaga nr 7-1/11-230 Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu (üldplaneering) koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõuga Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks ning § 81 lõike 3 alusel täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Väike-Maarja Vallavolikogu 15. oktoobri 2018 otsusega nr 28. Üldplaneeringu eesmärk on suunata Väike-Maarja valla, kui terviku ruumilist arengut ja maakasutust, määrates selleks põhimõtted ja suundumused, ning luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilimiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Väike-Maarja valla visioon on olla vaimu ja väega tegutsev paikkond - tegus, hooliv ning meeldiva elu- ja töökeskkonnaga. Planeeritavaks alaks on kogu Väike-Maarja valla territoorium. Väike-Maarja valla arengut suunab riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. I Arvamus Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõudele 1. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule Kõrgema taseme planeeringud seavad kaalutluspiirid madalama taseme planeeringutele. Üldplaneeringu kontekstis tähendab see eelkõige lähtumist maakonnaplaneeringust, et tagada kohaliku planeeringu ja riiklikke huve väljendava planeeringu ning strateegiliste dokumentide kooskõla. Üldplaneeringu koostamisel sobitatakse kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid riigi ja maakonna tasandi üldiste arengupõhimõtete ja suundumustega. Vastavalt PlanS § 55 lõikele 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Eristada tuleb maakonnaplaneeringuga antavaid tingimusi ja suuniseid. Tingimused on üldplaneeringu koostamisel järgimiseks ja täpsustamiseks. Suuniste osas on kohalikul Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 omavalitsusel õigus ja kohustus kaaluda nende järgimise ulatust ning kohandamist kohaliku omavalitsuse vajadustele vastavaks. Kaalutluste alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada.1 Eeltoodust tulenevalt palume tähelepanu pöörata järgmiste Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ kehtestatud suunistele ja tingimustele, mida ei ole koostatavas üldplaneeringus piisavalt käsitletud: 1.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.4 „Ettevõtluse arengualad“ on märgitud maakondlikult arendatavaks ettevõtluse arengualaks Kaarma ettevõtluse arenguala. Ettevõtluse arengualade arendamise üks põhimõte on tootmisega seotud müra ja lõhnahäiringutega arvestamine ja leevendavate meetmete kavandamine, sealhulgas puhvertsoonide kavandamine tootmisalade ümber. Ettevõtluse arengualade puhvertsoone, sh ettevõtete ohualasid, ei kasutata puhkealadena ega üldse inimeste kogunemiskohtadena. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.4.5 „Puhke ja looduslik maa-ala“ on öeldud, et puhke ja loodusliku maa-ala juhtotstarbe alla kuuluvad nii looduslikuna säilitatavad alad kui ka puhkamiseks ja virgestuseks ette nähtud alad. Puhke ja looduslikul maa-alal on lubatud:  Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud;  Piirkonda sobivad avalikud puhke-, spordi- ja kultuurirajatised, sh tervise- ja matkarajad, külaplatsid, aiamaad, mänguväljakud, laululavad, seikluspargid, teemapargid, väliujulad, vabaõhu tenniseväljakud, golfiväljakud, discgolfi rajad, liuväljad, suusarajad, staadion jms ning nende ehitiste teenindamiseks vajalikud ehitised. Üldplaneeringu jooniselt nr 1 „Maakasutus“ nähtub, et Kaarma piirkonna tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarbest põhja poole jääb puhke ja loodusliku maa-ala maakasutuse juhtotstarbega ala. Kui pidada eelnimetatud tootmise maa-alast põhja suunas jäävat ala maakondliku ettevõtluse arenguala puhvertsooniks, siis ei ole seda võimalik kasutada puhkealana ega inimeste kogunemiskohana. 1.2. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.2 “Looduskaitseobjektid” on märgitud, et uute kaitsealade moodustamisel, kaitse-eeskirjade väljatöötamisel tuleb maakonna tasakaalustatud arengu eesmärke silmas pidades läbi viia ka majanduslik ja sotsiaalne analüüs. Palume kaaluda sellise tingimuse üldplaneeringusse lisamist. 1.3. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1 “Väärtuslikud maastikud” on ühe üldise kasutustingimusena kirjas see, et üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud. Palume kaaluda eelnimetatud tingimuse üldplaneeringu seletuskirja lisamist. Samuti palume võrreldes maakonnaplaneeringutes sisaldunud väärtuslike maastikega, esitada üldplaneeringus skeemid, mis kajastaksid väärtuslike maastike osas tehtavaid piiride täpsustusi ning piiride täpsustamise põhjendus. Oluline on, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks (sealhulgas nii maakonnaplaneeringu jooniste kui ka seletuskirjas toodud tingimuste), millises ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik. Ettepaneku kohta 1 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, mai 2018 https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf 2 seisukoha võtmisel on Rahandusministeeriumil, lisaks seletuskirjale, vajalik ka üldplaneeringu temaatiline vektorkiht (või kihid). 1.4. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.4 “Maavarad” on toodud maavarade kaevandamise üldise põhimõttena see, et piirkondliku lubjatööstuse varubaasi kindlustamiseks ja võimalikuks laiendamiseks on vajalik uute varude kasutusele võtmine ja selleks olemasolevate maardlate detailsed uuringud koos keskkonnakaitseliste küsimuste käsitluse ja/või otsingute ja uuringutööde teostamine piirkonnas; planeeringutes ja arendustegevuste kavandamisel tuleb arvestada võimaliku vajadusega rajada uusi või laiendada olemasolevaid karjääre lubjatööstusele ja tsemenditööstusele. Palume kaaluda eeltoodud tingimuste lisamist üldplaneeringu seletuskirja. 1.5. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.8 “Riigikaitse” on toodud tingimused riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks:  Taktikaaladel toimuvate regulaarsete õppuste korraldamine toimub vastavalt metsaseadusele. Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluste ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega;  Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamise kavandamisel on oluline võimalikult varajane koostöö Kaitseministeeriumiga, selleks, et tagada riigikaitselise ehitise töövõime kui ka võimalused taastuva energia tootmiseks;  Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja harjutusalade kasutamisel on oluline koostöös omavalitsustega ning eelkõige teetaristu valdajatega, vähendada tegevustega kaasnevaid negatiivseid mõjusid piirkonna elanikele, taristule ja looduskeskkonnale, kui see on võimalik. Sellest tulenevalt palume kaaluda eeltoodud tingimuste lisamist üldplaneeringusse. 1.6. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5 „Jalg- ja jalgrattateed“ on märgitud, et Väike-Maarja vallas oleva Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee äärsel Äntu maastikukaitsealal on vajadus II eelistusklassi jalg- ja jalgrattatee ühenduseks Väike-Maarja, Äntu järvede, Kiltsi mõisateega (ühendus Kiltsi kooliga Liivakülas) ja Nõmme bussipeatuste vahel – Äntu järvede ümbrus on oluline turismi- ja puhkekoht nii kohalikele, kui turistidele. Kuna maastikukaitsealal on nii maantee- kui ka metsatee koridorid väga kitsad ning uue tee rajamine nõuab maakonnaplaneeringu täpsusastmest detailsemat analüüsi, siis on käsitletav piirkond planeeringu joonisel esitatud eraldi tähistusega (Lisa 6). Teede projekteerimisel tähistatud piirkonnas, tuleb koostööd teha kaitseala valitsejaga, et kaaluda võimalikke erinevaid teekoridore, tee ehitamise tüüpi (eraldiseisev või sõidutee servas olev) ja katendi valikut. Kaalumise tulemusest lähtuvalt tuleb otsustada tee ehitamise võimalikkust soovitud kohta ning valida tee täpne asukoht. Palume kaaluda eeltoodud tingimuse üldplaneeringusse lisamist. Samuti juhime tähelepanu sellele, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud jalg- ja jalgrattatee II eelistuspiirkond kattub Äntu loodusalaga (RAH0000375). Sellest tulenevalt palume teha Keskkonnaametiga koostööd, et oleks võimalik hinnata, kas üldplaneeringu koostamise raames on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine või mitte. 1.7. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 “Roheline võrgustik” on toodud ühe rohelise võrgustiku tugiala kasutustingimusena see, et looduslike ja/või poollooduslike alade 3 osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest), ning ühe rohelise võrgustiku koridori kasutustingimusena see, et rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid. Palume arvestada eeltooduga rohelise võrgustiku kasutustingimuste seadmisel üldplaneeringus. Juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku toimivust. Ka rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on toodud: Nt ei saa pidada heaks üksnes nõuet säilitada 90% tugialast looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla nt Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada. Teeme ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi teiste üldplaneeringus seatavate tingimuste, nii et seatavad tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu elluviimisel (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi. Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib (sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike ja pool-looduslike alade protsent). Tulenevalt eeltoodust, palume selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud looduslikku ja pool-looduslikku ala. 2. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu 2.1. Seletuskirja ja jooniste sidusus ning üheselt mõistetavus Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lõige 1 sätestab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Isik peab saama aru, millised teda mõjutavad tingimused võivad planeeringust tuleneda. Planeeringu selguse ja üheselt mõistetavuse olulisust on selgitatud planeerimisseaduse seletuskirjas2. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PlanS § 3 lõike 3 kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Joonised väljendavad analüüsi ja uuringute ning põhjaliku planeerimismenetluse tulemusel valminud terviklikku lõpplahendust. Joonistel ei saa kujutada kaalutlusi, miks teatud lahendus otsustati kehtestada. Vastavaid kaalutlusi saab aga selgitada ja kirjeldada seletuskirjas3. 2 Planeerimisseaduse seletuskiri lk 17, kättesaadav lingilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339- 4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/ 3 Planeerimisseaduse seletuskiri lk 18, kättesaadav lingilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339- 4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/ 4 Tuginedes eeltoodule leiame, et koostatava Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas ja joonistel on ebakõlasid, mis vajavad enne üldplaneeringu vastuvõtmist parandamist: 2.1.1. Üldplaneeringu joonise nr 3 “Väärtused ja piirangud” leppemärkide hulgas on nimetused “Jalg- ja jalgrattatee” ning “Planeeritav jalg- ja jalgrattatee”, samas joonisel on vastav tähistus kas halvasti nähtav või puudulik. Palume korrigeerida vastavat joonist. 2.1.2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9 „Mõisted“ on defineeritud, et tiheasustusala on üldplaneeringuga määratud kui linnas või alevikus selgelt piiritletav kompaktse asustuse ja hoonestusega ala. Tiheasustusala iseloomustab polüfunktsionaalsus – erinevate eluvaldkondade kooseksisteerimine ruumis, hoonete ja asustuse tihedus, valdavalt kesksete võrkude olemasolu või nende kavandamine pikas perspektiivis. Maakonnaplaneeringu linnalise asustusega ala piir Kunda linnas ja Aseri alevikus on võrdseks loetud tiheasustusalaga. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 3.6 „Linnalise asustusega alad“ on kirjas, et üheks linnalise asustusega ala ruumilise arengu põhimõtteks on see, et linnalise asustusega ala piirid ja maakasutustingimused täpsustatakse üldplaneeringuga. Linnaline asula võib oma piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult. Linnalise asula laienemist ei tohi kavandada väärtuslikule põllumajandusmaale ja metsarajale. Samuti tagatakse rohelise võrgustiku sidusus linnalise asula siseselt ja ka väliste rohevõrgustiku elementidega. Üldplaneeringute väljatöötamise käigus koostatakse vajadusel ruumimudelid linnalise asustusega aladele. Palume planeeringus selgitada, mida mõistetakse Väike-Maarja valla üldplaneeringu kontekstis linnalise asustusega alade all ning kirjeldada, kuidas sellised alad kanduvad maakonnaplaneeringust üle üldplaneeringusse. Samuti palume üldplaneeringus lahendada kehtivast maakonnaplaneeringust tulenevad linnalise asustusega alade ruumilise arengu põhimõtted, sealhulgas koostatavas üldplaneeringus alade piiride ja maakasutustingimuste täpsustamine. 2.1.3. Üldplaneering tugineb maakonnaplaneeringus esitatud keskuste võrgustikule. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.3 “Strateegilised ruumieesmärgid piirkondade ja valdkondade lõikes“ on kasutatud maakonnaplaneeringust tulenevaid keskustega seotud mõisted, kuid ei ole selgitatud mõistete tähendust. Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja maakonnaplaneeringust tulenevad keskustega seotud mõistete selgitused: piirkondlik kaksikkeskus, kohalik keskus ja lähikeskus. 2.1.4. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 “Taastuvenergia” on toodud järgmised põhimõtted: maakonna lõunaosas on seoses põllumajanduse intensiivse arenguga võimalus biogaasi või -kütuste kasutamiseks, kuid need on pigem lokaalsel tasandil ning lahendatavad üldplaneeringute või projekteerimistingimuste väljastamise kaudu kohalike omavalitsuste poolt; veekogude läheduses ja liikuva põhjaveega aladel on otstarbekas kaaluda maasoojuspumpade kasutamist asumite või hoonete soojavajaduse rahuldamiseks, mille reguleerimine toimub pigem üldplaneeringute tasandil. Palume kaaluda biogaasi või -kütuste ja maasoojusenergia arendamise tingimuste määramist koostatavas üldplaneeringus. 5 2.1.5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3 „Detailplaneeringu koostamise kohustus“ on kirjas detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud, milleks on sealhulgas tuuleparkide kavandamisel üldplaneeringuga kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punkti 4 kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitis tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Määruse „Võrgueeskiri“ § 1 lõike 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Sellest tulenevalt palume lisada detailplaneeringu koostamise kohustuste juhtude hulka lisaks tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivatele aladele ka elektriühenduste kavandamine. Täpsemat teavet ORME planeerimise kohta leiab aadressilt https://planeerimine.ee/aktid-ja- kohtulahendid/orme-planeerimine/. 2.1.6. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.8.1 „Tuuleenergia“ on toodud tingimused tuuleenergeetika tootmiseks. Üheks tingimuseks on see, et tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuulikute visuaalset mõju ning varjutust (koostada varjukaart). Masti ja pöörlevate labade varjud ei tohi langeda eluhoonetele või puhkealale. Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada naabritega. Selgitame, et planeerimisseadus annab erinevad kooskõlastamise ja kaasamise alused, st koostöö tegijad annavad planeeringule kooskõlastuse, kaasatavatel on võimalus esitada arvamus. Naaberkinnistu omanik on planeerimisseaduse mõistes kaasatav ja arvamuse andja. 2.1.7. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.1 „Elektrivarustus“ on märgitud ära elektrivõrgu arendamise tingimused. Palume selgitada, kas need tingimused tuleb aluseks võtta ka tuulikute elektriühenduste põhivõrguga kavandamisel. 2.1.8. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja, millised varem kehtestatud üldplaneeringud ja üldplaneeringu teemaplaneeringud kaotavad kehtivuse pärast käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. Eelnimetatud soovitus annab üldplaneeringu lugejale parema arusaamise vallas kehtivatest üld- ja teemaplaneeringutest. 2.2. Seletuskirja sidusus lähteseisukohtadega ja alusuuringutega 2.2.1. Üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 10 “Koostatavad analüüsid” on kirjas, et üldplaneeringu koostamise käigus teostatakse mürauuring, liikuvusuuring, ettevõtluskeskkonna analüüs, analüüs alternatiivsete energiatootmisrajatiste rajamiseks sobivamate alade leidmiseks ning rahvastiku analüüs ja prognoos aastani 2050. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” § 2 lõike 1 kohaselt on planeeringu vormistatavad osad seletuskiri; joonised, mis koosnevad esitluskujudest ja digitaalsetest kihtidest; ja planeeringu juurde kuuluvad lisad. Sama määruse § 3 lõike 1 punkt 8 ja 9 sätestavad, et planeeringu seletuskirjas 6 märgitakse andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta ning planeeringu sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri. Eeltoodust tulenevalt palume lisada nimetatud uuringud ja analüüsid üldplaneeringu materjalide hulka (sh avalikustada need valla veebilehel). Samuti soovitame lisada materjalide hulka Lääne-Viru kohalike omavalitsuste liikuvusuuringu. 2.3. Seletuskirja sidusus keskkonnamõju stateegilise hindamise aruandega KeHJS § 32 tulenevalt võetakse üldplaneeringu koostamisel arvesse KSH tulemusi. 2.3.1. KSH aruande peatükis 7.1.2. “Mõju kaitsealustele liikidele on toodud: Simuna aleviku naabruses on põldtsiitsitaja elupaik osaliselt määratud elamumaaks, mis võib kaasa tuua olulisi negatiivseid mõjusid liigile. Negatiivsed mõjud kaasnevad juhul, kui liigi pesitsusalad kaovad või toitumisalad vähenevad olulisel määral. Antud alal tuleb arenduste kavandamisel kontrollida liigi olemasolu elupaigana registreeritud alal ning hinnata mõjusid liigile. Mõjude leevendamiseks tuleb liigi elupaik inventeerida ja eksperthinnanguga selgitada alad, millele arendamine on võimalik ilma liigile olulisi negatiivseid mõjusid avaldamata. Eksperthinnanguga tuleb selgitada ka leevendusmeetmed, nt liigile sobiv maahooldus ja uute pesitsuseks sobivate paikade loomine. Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks esitatud materjalidest ei nähtu, et KSH aruandes nimetatud II kaitsekategooria liikidega seonduv leevendusmeede oleks kantud üldplaneeringusse. Palume leevendusmeede üldplaneeringusse kanda. 2.3.2. KSH aruande peatükis 7.10.1. “Mõju kultuurimälestistele” on toodud: Mõju hoonete ja rajatiste alla jäävatele arheoloogiamälestistele on pöördumatu, sest nende hävimine ehitusala ulatuses on vältimatu. Kui ehitustööd arheoloogiamälestise alal on vältimatud, siis on antud olukorras parim võimalik lahendus (leevendusmeede) teostada ehitise alla jääval maa-alal arheoloogilised uurimistööd Muinsuskaitseameti poolt määratavas mahus. Enne ehitamist tehtavate arheoloogiliste uuringute käigus saab maksimaalselt dokumenteerida nende mälestiste kultuurkihis olevad ajaloolised leiud ja säilitada saadav teave edasisteks uurimistöödeks ajaloolastele. Arheoloogiliste väljakaevamiste näol on siiski tegemist destruktiivse uurimismeetodiga, mis tahestahtmata lõppkokkuvõttes hävitab objekti või selle osa ja mille käigus läheb paratamatult mingi osa infot ka kaduma. Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks esitatud materjalidest ei nähtu, et KSH aruandes nimetatud arheoloogiamälestistega seonduv leevendusmeede oleks kantud üldplaneeringusse. Palume leevendusmeede üldplaneeringusse kanda. 2.3.3. KSH aruande peatükis 9.15 “Keskkonnaohtlike ja ohtlike ettevõtetega arvestamine” on öeldud, et igapäevaselt tuleb jälgida, et (potentsiaalselt) keskkonnaohtlikud objektid ning suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ei kujuta endast reaalset ohtu ümbritsevale keskkonnale, eriti pinnasele ja põhjaveele. Palume kaaluda KSH aruandes toodud tingimuse üldplaneeringusse lisamist. 2.3.4. KSH aruande peatükis 7.10.5 “Militaarpärand” on antud soovitused/võimalused militaarpärandi nähtavuse parandamiseks ja kasutuse suurendamiseks: 7  Soovitused militaarpärandi nähtavuse parandamiseks: elementaarne heakord (sh ohutuse tagamine), mainekujundus, dokumenteerimine ja digieksponeerimine;  Soovitused militaarpärandi kasutuse suurendamiseks: militaarturism, objektide tähistamine, matkarajad ja vaatlustornid, ümberehitamine ja hoonete kasutuselevõtt, maastikuarhitektuursed lahendused, sündmuste abil väärtustamine, spordivõistlused jm rekreatiivsed tegevused, kunstiprojektid, sõjaline ehk algne kasutus. Palume kaaluda eeltoodud soovituste/võimaluste üldplaneeringu seletuskirja lisamist. 2.3.5. KSH aruande peatükis 7.10.8 “Pärandkultuuriobjektid” on öeldud, et planeeringute lähtetingimuste koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel on asjakohastel juhtudel soovitav juhtida tähelepanu ka pärandkultuuriobjekti (sh selle elementide ja jälgede) hoidmise vajadusele. Palume kaaluda sellise soovituse üldplaneeringu seletuskirja lisamist. 2.3.6. KSH aruande peatükis 9.12.1“Teedevõrk“ on toodud järgmised leevendavad meetmed:  Tulenevalt ettevõtluse arengust ja/või elamualade paiknemisest tuleb eelisarendada nende teede rekonstrueerimist või ehitust, kus vajadus selleks on kõige suurem.  Liiklusele olulist mõju avaldavate arenduste kavandamisel tuleb vältida nende planeerimist keskuse tegevusalast väljapoole, et mitte tekitada pendelliiklust.  Suure äri- ja tootmishoone, logistikakeskuse, suure liikumisvajaduse ja/või kaubavooga ehitise planeerimisele peab kaasnema liikuvus- ja liiklusanalüüs (nt liikuvuskava koostamine).  Teede rekonstrueerimise ja ehitamise kavandamisel, sh valla teehoiukava ülevaatamisel või uue koostamisel, tuleb analüüsida toimunud ja ÜP-ga kavandatavast maakasutusest tulenevaid prognoositavaid muutusi.  Uue tootmistegevuse kavandamisel on soovitav eelistada olemasolevat tootmisala või kasutusest väljas ala taasväärtustamist, kus on olemas tootmistegevuseks vajalik teedevõrk. Kasutusest väljas ala kasutuselevõtu kaalumisel tuleb silmas pidada ka muid võimalikke mõjusid (nt müra, õhusaaste), kuna enamus neist asub tihedama asutusega asutusüksuste äärealadel. Palume kaaluda eeltoodud tingimuste üldplaneeringusse lisamist. II Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine PlanS § 81 lõikest 3 tulenevalt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ning asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Planeeringumaterjalidest nähtub, et Väike-Maarja valla üldplaneering koos KSH aruandega on esitatud kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaametile, Transpordiametile, Maa-ametile, Muinsuskaitseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja naaberomavalitsustele 8 ning arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumile, Terviseametile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜ-le Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Kaitseliidule, AS-ile Eesti Raudtee, Adven Eesti AS-ile, AS-ile Ragn-Sells, Eesti Gaas AS-ile, Elering AS-ile, Eesti Lairiba Arenduse SA-le, Eestimaa Looduse Fondile, Elektrilevi OÜ-le, Elisa Eesti AS-ile, Metsatervenduse OÜ-le, Metsagrupp OÜ-le, MTÜ-le Eesti Erametsaliit, Nordkalk AS-ile, OÜ-le Thorsen Grupp, Pandivere Vesi OÜ-le, PTP Mets Tulundusühistule, Põllumajandusuuringute Keskusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Riigi Kinnisvara AS-ile, Sisekaitseakadeemiale, SW Energia OÜ-le, Tele2 Eesti AS-ile, Vireen AS-ile, Valga Puu OÜ-le, SA-le Lääne-Viru Arenduskeskus, Tarmo Vara OÜ-le, Karo Mets OÜ-le, Eremka OÜ-le, OÜ-le Utilitas, TMV Power OÜ-le, OÜ-le Artiston, Lemmu Mets OÜ-le ning teistele Väike-Maarja valla ettevõtetele ja mittetulundusühingutele. Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata Väike-Maarja valla üldplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid ega kaasatavaid isikuid. Planeeringumaterjalidest nähtub, et üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikul väljapanekul on arvamusi esitanud ka TMV Green OÜ, MTÜ Viru-Lemmu Metsaselts ning EELK Simuna Siimona ja Juuda Kogudus. Samuti nähtub üldplaneeringu lähteseisukohtadest, et planeeringumenetlus kaasatavaks isikuks on nimetatud ka Telia Eesti AS. Sellest tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel tagada, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisel. Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. Teeme ettepaneku lähiajal kohtumiseks, et koos valla spetsialistide ja üldplaneeringut koostava konsultandiga arutada sisuliselt läbi meie poolt tehtud ettepanekud ja märkused. Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonda kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Teavitused saata e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Janika Merisalu 6113038 [email protected] 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel