TORI VALLAVALITSUS
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud ja koostöötegijad 27.06.2022 nr 6-2.1/3783
Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu
16. juuni 2022 otsusega nr 93 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16
kinnistul.
Vesikaare tee 16 kinnistu (katastritunnus 73001:008:1207) sihtotstarve on 100%
elamumaa kogupindalaga 2258 m2, millest 1658 m2 on õuemaa ja 600 m2 muu maa.
Vesikaare tee 16 kinnistu külgneb läänest Uuemetsa-Jõe kinnistuga (73001:008:1233,
100% üldkasutatav maa), lõunast ja idast Vesikaare teega (transpordimaa) ning
põhjasuunast Vesikaare tee 14 kinnistuga (73001:008:1205, 100% elamumaa).
Kinnistu asub Pärnu jõe kaldale rajatud tiheasustusega elamurajoonis, kus enamik
kinnistutel on eramud juba välja ehitatud.
Vesikaare tee 16 kinnistul detailplaneeringu koostamise eesmärk on välja selgitada
võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see vallavalitsuse
hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamist. Kehtiva Sauga valla
üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale väikeelamu maa-
alale (EV). Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud hoonestustingimused, mh ka
krundi suurim lubatud täisehituse %, mis on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on
täiendav tingimus, et 1200 m2 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus kuni 15%
(lubatud on ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet). Planeeringuga kavandatav tegevus
(olemasolevale olukorrale vastava detailplaneeringu koostamine) ei vasta kehtivale
üldplaneeringule. Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust (2258 m2) on
üldplaneeringu kohaselt täisehitus lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%.
Eelnevast lähtuvalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. märtsi 2004 otsusega nr 17 kehtestatud
Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on kinnistule määratud
ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete
arv on lubatud kuni kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu
läänepoolt on järgitud Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit.
Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva
detailplaneeringu nõudeid: hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse,
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
ehitisealune pind on oluliselt suurem kui detailplaneering lubab (max 250 m2, aga
tegelikult u 400 m2), kanalisse on rajatud nö ujumiskoht, mida detailplaneering ette ei
näe.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ
Hendrikson & Ko (reg nr 10269950), töö nr 21004169.
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni
kavandatava tegevuse kohta (käesoleva eelhinnangu kontekstis planeeringualal
olemasoleva olukorra säilimisega) ei ole selle realiseerimisel (olemasoleva olukorrale
vastava DP koostamisel ja kujunenud olukorra seadustamisel) alust eeldada olulise
ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH
algatamine ei ole vajalik. Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et
planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-
eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel muudetakse käesolevas
eelhinnangus käsitletud planeeringulahendust (Vesikaare tee 16 kinnistul täna
eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või tegevusi, siis
tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda.
Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus
Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, piirinaabrid,
puudutatud isikud
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]
TORI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Sindi 16. juuni 2022 nr 93
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Ramsta Sense OÜ juhatuse liige Tiit Vunk esitas Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas
Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
Vesikaare tee 16 kinnistul detailplaneeringu koostamise eesmärk on välja selgitada
võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see vallavalitsuse
hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamist. Kehtiva Sauga valla
üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale väikeelamu maa-alale
(EV). Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud hoonestustingimused, mh ka krundi
suurim lubatud täisehituse %, mis on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on täiendav
tingimus, et 1200 m2 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada
elamu ja kuni kaks abihoonet). Planeeringuga kavandatav tegevus (olemasolevale
olukorrale vastava detailplaneeringu koostamine) ei vasta kehtivale üldplaneeringule.
Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust (2258 m2) on üldplaneeringu
kohaselt täisehitus lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%. Eelnevast lähtuvalt on
tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detailplaneeringu korral tuleb algatamisel
anda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang KSH läbiviimise vajaduse
kohta.
Seadustamise üks eesmärke on halduse efektiivsus, eesmärgipärasus ja otstarbekus (HMS
§ 5 lg 2). Haldusmenetlust läbiviiv haldusorgan peab haldusmenetluse käigus lähtuma
haldusmenetluse eesmärgist ning vajadusest viia menetlus läbi võimalikult efektiivselt.
Seadustamine annab võimaluse õiguspärase olukorra loomiseks vähem riivaval viisil kui
lammutamine. Haldusorgan peab võimalikuks olukorra seadustamist uue detailplaneeringu
koostamisega. Ainus alternatiiv oleks lammutamine, mis antud juhul oleks selgelt
ebaproportsionaalne ning riivav meede, võrreldes planeeringu koostamisega.
Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. märtsi 2004 otsusega nr 17 kehtestatud
Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on kinnistule määratud ehitusõigus
kahe hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud
kuni kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud
Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit.
Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva detailplaneeringu
nõudeid: hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, ehitisealune pind on oluliselt
suurem kui detailplaneering lubab (max 250 m2, aga tegelikult u 400 m2), kanalisse on
rajatud nö ujumiskoht, mida detailplaneering ette ei näe.
Vesikaare tee 16 kinnistu (katastritunnus 73001:008:1207) sihtotstarve on 100%
elamumaa kogupindalaga 2258 m2, millest 1658 m2 on õuemaa ja 600 m2 muu maa.
Vesikaare tee 16 kinnistu külgneb läänest Uuemetsa-Jõe kinnistuga (73001:008:1233,
100% üldkasutatav maa), lõunast ja idast Vesikaare teega (transpordimaa) ning
põhjasuunast Vesikaare tee 14 kinnistuga (73001:008:1205, 100% elamumaa). Kinnistu
asub Pärnu jõe kaldale rajatud tiheasustusega elamurajoonis, kus enamik kinnistutel on
eramud juba välja ehitatud.
Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt jääb Tammiste küla piirkond, kus kinnistu paikneb,
Suur-Pärnu alale ning on märgitud kui linnalise asustusega ala, ala jääb ka väärtuslikule
maastikule Niidu-Tammiste metsamaastik. Maakonnaplaneeringus toodud üldised
tingimused väärtuslike maastike kohta nimetavad piiride ja hooldamiseks vajalike
meetmete täpsustamist üldplaneeringus. Samuti ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamise
vajadus veekogudel on oluline üldplaneeringus. Piirkond jääb küll väärtuslikule
maastikule, kuid tegemist on juba väljakujunenud tiheasustusalaga ning olemasolev hoone
ei muuda maastikuliselt olemasolevat olukorda piirkonnas.
Pärnu jõgi on nimetatud maakonnaplaneeringus kui ilusa vaatega veeteelõik. Veeteelõigud
on esinduslikud nii oma looduslikkuse kui kauni ilme poolest. Tingimuseks on seatud, et
kaunite veeteelõikude läbitavus tuleb tagada.
Planeeringuala jääb suuremas osas üleujutusohuga alale, kus maa-ameti kaardirakenduses
avaldatud andmete põhjal on üleujutuse esinemise tõenäosus 1 kord 50 aasta jooksul.
Siiski on planeeringuala vahetus läheduses ka sagedasema, 1 kord 10 aasta jooksul,
üleujutusohuga alasid, millest tulenevalt on vajalik arvestada kinnistul üleujutusohuga.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ
Hendrikson & Ko (reg nr 10269950), töö nr 21004169.
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni
kavandatava tegevuse kohta (käesoleva eelhinnangu kontekstis planeeringualal
olemasoleva olukorra säilimisega) ei ole selle realiseerimisel (olemasoleva olukorrale
vastava DP koostamisel ja kujunenud olukorra seadustamisel) alust eeldada olulise
ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine
ei ole vajalik.
Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi
Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel
muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud planeeringulahendust (Vesikaare tee 16
kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või
tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta
küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt.
Keskkonnaamet on oma 25.05.2022 kirjas nr 6-5/22/9018-2 andnud seisukoha, et
arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole vajalik. Samuti
oleme seisukohal, et EKV ulatuse määramisel tuleb arvestada ehitamiseaegset
põhikaarti. Põhikaart on kindlasti aja jooksul muutunud ja seetõttu on muutunud ka
piirangute ulatused. Keskkonnaameti hinnangul jäi ehitamisaegse põhikaardi järgi
Vesikaare tee 16 elamu Pärnu jõe EKV-st välja, mistõttu pole EKV vähendamise
ettepanek asjakohane ning vajalik.
1. Vesikaare tee 16 kinnistul kehtib Uuemetsa Jõe DP, millega nähti ette muuhulgas
paadikanali rajamine. 2004. aastal väljastati kanali rajamiseks ehitusluba.
Paadikanalite (ei ole sadamaehitised ega riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse
ehitised) seaduslikkuse hindamisel on Keskkonnaameti hinnangul
looduskaitseseaduse (LKS) seisukohalt olulised järgmised pidepunktid.
1.1. Enne 1995. a ranna ja kalda kaitse seaduse jõustumist puudus keeld veekogude
äärde ehitamiseks, mistõttu kõik enne seda aega rajatud kanalid saab lugeda LKS-
i seisukohalt seaduslikuks.
1.2. 1995. a jõustunud ning kuni 2004. aastani kehtinud ranna ja kalda kaitse seaduse
(RanKS) kohaselt ei laienenud ehituskeeld üld-ja detailplaneeringute alusel
rajatavale, rekonstrueeritavale või taastatavale veeliikluse ja veehaarde objektile
(RanKS § 9 lg 8 p 1). Kuni 2014. aastani loeti paadikanaleid praktikas
veeliiklusrajatisteks, millele kehtis LKS § 38 lg 5 p 2 kohane ehituskeelu erand,
kui see ehitis oli rajatud kehtestatud üld- või detailplaneeringu alusel. Seega saab
LKS-i seisukohalt lugeda seaduslikuks need paadikanalid, mis on rajatud
ajavahemikul 1995-2014 kehtestatud üld- või detailplaneeringu alusel veeliikluse
objektina või veeliiklusrajatisena.
Peale Keskkonnaministeeriumi 11.12.2013 kirjas antud tõlgendust eeldab
paadikanali rajamine Keskkonnaameti poolset ehituskeeluvööndi vähendamisega
nõustumist, ehituskeeluvööndi vähendamist saab taotleda üld-või
detailplaneeringu alusel.
2. Eeltoodust tulenevalt on Vesikaare tee 16 paadikanal seaduslik. Kui paadikanal on
rajatud õiguspäraselt, siis ei kuulu see olemasoleva loodusliku veekogu juurde
ning talle ei laiene olemasoleva veekogu piirangud ehk paadikanalil pole
ehituskeelu-ja piiranguvööndit. Kui maakatastri kitsenduste kaardil on seaduslikult
rajatud kanalil ehituskeelu-ja piiranguvööndi kanded, tuleks nende eemaldamiseks
teavitada Maa-ametit.
3. Vesikaare tee 16 DP koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu
viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see EKV vähendamise nõusoleku
saamist. Eskiislahenduse joonisel on näidatud Pärnu jõe EKV, mille ulatus on
põhikaardi veepiirist arvestatuna 50 meetrit. Mõõtmiste järgi jääb elamu osaliselt
Pärnu jõe EKV-sse.
4. Kanalisse on rajatud ka ujumiskoht, mida planeeringulahendus ette ei näinud.
LKSi järgi saame seda käsitleda kui esmakordset juurdeehitust, millele ehituskeeld
ei laiene ja nõustume, et ujumiskoht on LKS-i kohaselt õiguspärane.
5. KeHJS § 33 lg 5 p-st 4 tulenevalt tuleb strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast
hinnata ka mõjutatava ala väärtust ja tundlikkust, sh looduslikke iseärasusi,
kultuuripärandit ja intensiivset maakasutust. KSH eelhinnangus on küll käsitletud
kultuuripärandit (ekspertide hinnangul puudub kavandataval tegevusel mõju
sellele), kuid eraldi pole välja toodud seoseid mõjutatava ala väärtuse, tundlikkuse
ja looduslike iseärasustega.
6. KSH eelhinnangu punktis 3.1 (lk 12) on kirjeldatud paadikanalite seaduslikku
olemust. Selgituseks, et 01.10.2019 kehtestatud veeseaduse (VeeS) redaktsiooni
kohaselt ei loetud paadikanalit veekogu osaks. See tekitas probleeme kalapüügi- ja
jahiseaduse nõuete rakendamisel paadikanalites. VeeS-i 13.09.2021 kehtestatud
redaktsiooni kohaselt on seetõttu paadikanal klassifitseeritud taas veekoguna.
VeeS-i seletuskirjas on selgitatud, et esineb palju veekoguga sarnaseid objekte,
millele ei ole otstarbekas keskkonnakaitsest lähtuvalt kohaldada veekogudele
kehtestatud nõudeid. Samas ei tohi terminiga „veekogu“ jätta käsitlemata veega
täitunud süvenditele kehtivaid peamisi keskkonnakaitselisi meetmeid (sh ei tohi
sellised veekogud negatiivselt mõjutada teisi veekogusid, pinnast ega põhjavett).
7. KeHJS § 35 lg 5 p 5 alusel peab otsuse eelnõu sisaldama KSH algatamise või
algatamata
jätmise põhjendust, mis tuleneb KSH eelhinnangu järeldustest. Otsuse eelnõus
esitatud
põhjendused peavad lisaks eelhinnangus jõutud lõpptulemusele andma ka
kokkuvõtliku
ülevaate KSH eelhinnangu tulemustest. KeHJS § 35 lg 6 alusel on DP algatamisest
kohustuslik teada anda KeHJS § 33 lg s 6 nimetatud asutustele (sh
Keskkonnaamet).
Palume otsuse eelnõud täiendada.
Rahandusministeerium oma 31.05.2022 kirjas nr 15-3/3936-2 esitas järgmised
ettepanekud:
1. KSH eelhinnangu peatükis 2.1 Pärnu maakonna planeering fikseerida täiendavalt,
et Pärnu jõgi on määratud üheks rohelise võrgustiku koridorina toimivaks
vooluveekoguks ja, et maakonnaplaneeringu kohaselt on rohelise võrgustiku
toimimiseks otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit jõgede ääres, kus rohelise
võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus.
2. Planeeritav kinnistu piirneb jõe poolt Uuemetsa-Jõe kinnistuga, mis on
munitsipaalomandis olev üldkasutatava maa sihtotstarbega ala. Ainus avalik
juurdepääs jõe äärsele alale on võimalik mööda Vesikaare teed. Hetkel on
Vesikaare tee 16 kinnistu haljaspiire rajatud selliselt, et kinnistuga piirnev kaldaala
näib olevat eraomandis elamukinnistu osa. Arvestades, et kohalik omavalitsus
peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale, määrata
detailplaneeringu koostamisel krundile sobiv piirete lahendus, mis tagab selge
pääsu kallasrajale ja vastab maa kasutuse otstarbele.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu KSH
menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist
negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul
omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega
kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale
avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik
detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad
nõuded.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu
kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,
kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle
koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.
Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,
kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel
www.torivald.ee
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja
§ 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku,
planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve
korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning Ramsta Sense OÜ juhatuse liikme Tiit Vungi
poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse annab Tori Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee
16 kinnistul.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse
lahutamatu lisa.
3. Jätta Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on
kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi
veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu
seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud
tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).
5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu
koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.
6. Tori Vallavalitsusel korraldada seaduse kohaselt teavitamine detailplaneeringu
algatamisest ja KSH algatamata jätmisest.
7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise
käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades
vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna
Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Malõh
volikogu esimees
Lisa
Tori Vallavolikogu 16.06.2022
otsusele nr 93
Versioon 21.03.2022 /// TÖÖ NR 21004169
Tori vallas Tammiste külas Vesikaare
tee 16 DP keskkonnamõju strateegiline
hindamine
Eelhinnang
Töö nr 21004169 Tartu 2022
Epp Zirk
Keskkonnaspetsialist
Kaile Eschbaum
Keskkonnaspetsialist
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang
SISUKORD
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA ASUKOHT ................................................ 4
2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................... 6
2.1 PÄRNU MAAKONNA PLANEERING ..................................................................... 6
2.2 SAUGA VALLA ÜLDPLANEERING ...................................................................... 7
2.3 SAUGA VALLAS TAMMISETE KÜLAS UUEMETSA JÕE KINNISTU DP ............... 9
3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ............................................................................. 11
3.1 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA, PINNAS, PINNA - JA PÕHJAVESI ......... 11
3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ..... 14
3.3 NATURA EELHINDAMINE .................................................................................. 15
3.4 MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE ........................................................... 22
4 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................ 23
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 3
SISSEJUHATUS
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Pärnu
maakonnas Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu (DP)
eskiislahendusele (joonis 1-2, ptk 1).
Planeeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud
lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see ehituskeeluvööndi vähendamise
nõusoleku saamist.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut sisaldava DP menetlusel tuleb kohaldada
üldplaneeringu menetlust (tegemist on üldplaneeri ngu muutmisettepanekut sisaldava
DPga). Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava DP korral tuleb algatamisel anda
DP KSH eelhinnang KSH läbiviimise vajaduse kohta. DP ei ole eelhinnangu koostamise
ajaks algatatud.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse üle otsustamisel on
aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS).
Keskkonnamõju on KeHJS § 2 1 kohaselt kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev
vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, k eskkonnale, kultuuripärandile või
varale. Vastavalt § 2 2 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS e § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu
KeHJSe § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi
lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhi nnang,
kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või kui kavandatakse
tegevust, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Käesolev KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada ellu viidud tegevusega
kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse
detailplaneeringuga kaasnevaid (tegelikkuses olemasolevast olukorrast tingitud)
võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed
ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimise ks. Käesoleva
keskkonnamõju eelhinnangu raames on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud
kriteeriumitest. Käesolevat KSH eelhinnangut võib otsustaja kasutada kaalutlusotsuse
tegemisel keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mitte algatamise o sas.
Ellu viidud tegevusega seonduv informatsioon ja materjalid on saadud Tellijalt seisuga
oktoober 2021 - jaanuar 2022. Eksperthinnang on valminud OÜ Hendrikson & Ko
ekspertide koostöös.
Töörühma koosseis:
▪ Epp Zirk – keskkonnaspetsialist;
▪ Kaile Eschbaum − Natura ja looduskaitse ekspert.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 4
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA
ASUKOHT
Kinnistu omanik taotleb hoonele kasutusluba ning selle protsessi käigus on ilmnenud
vastuolud kehtiva detailplaneeringu ning realiseerunud lahenduste vahel 1. Vesikaare tee
16 kinnistule rajatud hoonestus ja ehitised ei järgi kehtiva planeeringu nõudeid: h oone on
ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, ehitisealune pind on oluliselt suurem kui
detailplaneering lubab ja kanalisse on rajatud ujumiskoht (jääb sh Pärnu jõe
ehituskeeluvööndi alale), mida detailplaneering ette ei näe.
Kavandatava tegevuse asukohaks on Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas
Vesikaare tee 16 kinnistu (katastritunnus 73001:008:1207). Kinnistu sihtotstarve on 100%
elamumaa kogupindalaga 2258 m 2 , millest 1658 m 2 on õuemaa ja 600 m 2 muu maa (joonis
1-1).
Joonis 1-1 Vesikaare 16 kinnistu (markeeritud punase joonega) ja selle lähiala. Aluskaart:
Maa-amet, 02.2022
Vesikaare tee 16 kinnistu külgneb läänest Uuemetsa -Jõe kinnistuga (73001:008:1233,
100% üldkasutatav maa), lõunast ja idast Vesikaare teega (transpordimaa) ning
põhjasuunast Vesikaare tee 14 kinnistuga (73001:008:1205, 100% elamumaa). Kinnistu
asub Pärnu jõe kaldale rajatud tiheasustusega elamurajoonis, kus enamik kinnistutel on
eramud juba välja ehitatud. Planeeringuala ja Pärnu jõe vahele jääb üldkasutatav maa
(Uuemetsa-Jõe kinnistu), kuhu on rajatud grillimiskoht ning Pärnu jõele purr e ja mis
sisuliselt on kasutuses ainult Vesikaare tee 16 kinnistu poolt .
1 Kavandatav tegevus käesoleva töö kontekstis on juba olemasoleva hoone ja rajatiste seadustamine läbi tegelikule olukorrale
vastava DP koostamise. Planeeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 5
Kinnistu on ühendatud veevarustuse tagamiseks ja reovee käitlemiseks ühisveevärgiga.
Planeeringu eskiis ehk praegu olemasolev olukord on toodud joonisel 1-2.
Joonis 1-2 Planeeringu eskiis seisuga jaanuar 2022. Autor: Hendrikson&Ko
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 6
2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE
PLANEERIMISDOKUMENTIDELE
Alljärgnevalt tuuakse ülevaade käesoleva detail planeeringuga seotud asjakohastest
planeerimisdokumentidest. Olulisemateks käesoleva tegevusega seonduvateks
strateegilisteks arengudokumentideks on:
▪ Pärnu maakonna planeering2
▪ Sauga valla üldplaneering34
▪ Sauga vallas Tammiste külas Uuemetsa jõe kinnistu detailplaneering
2.1 PÄRNU MAAKONNA PLANEERING
Kogu Pärnumaad haarava Pärnu maakonnaplaneeringu (MP) koostamisel on
tasakaalustatult arvestatud nii riiklike kui ka kohalike huvidega. See on dokument, mille
koostamisel on lähtutud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ja Pärnumaa
arengustrateegias 2030+ seatud eesmärk idest. Arvestatud on teiste riigi tasandi
strateegiliste dokumentide ja riskianalüüside ning kohalike omavalitsuste
üldplaneeringutega.
Pärnu maakonna ruumilise arengu suunamisel on võetud aluseks põhimõtted, mis
tulenevad erinevatest riiklikest ja maakon dlikest arengudokumentidest ning käesoleva
planeeringu kontekstis on asjakohane välja tuua, et muuhulgas on oluliseks peetud
tugeva keskusasulate võrgustiku kujundamist (sh linnalise asustusega asulate
tihendamist), avalikult kasutatavatele veealadele juur depääsuteede tagamist ja
täiendavate kasutamise võimaluste loomist, üleujutuste ja kliimamuutustega kaasnevate
aspektide arvestamist.
Tammiste küla, kus vaadeldav Vesikaare 16 kinnistu paikneb, jääb MP kohaselt
Suur-Pärnu (Pärnu linn ja selle lähiümbrus) alale ning on markeeritud kui linnalise
asustusega ala. Sellises alas on eelistatud keskuste kompaktsuse tõstmist. Asustuse
suunamisel üldiselt on peetud oluliseks:
▪ Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja
neid parendada.
▪ Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure
tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes.
▪ Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja
tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid.
▪ Veekogude kasutamisvõimalusi suurendada veeäärsete alade väärtustamisega ja vaadete
avamisega.
2 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Leitav leheküljelt
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna -planeeringud/parnumaa/parnu -maakonna-planeering/ (Vaadatud 01.03.2022)
3 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsemb ri 2016 otsusega nr 97. Leitav leheküljelt https://www.torivald.ee/kehtivad-
uldplaneeringud (Vaadatud 01.03.2022)
4 Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114 on algatatud Tori valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju
strateegiline hindamine, mille üldiseks eesmärgiks on valla territooriumi (haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusen a
moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse) ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määra tlemine ning maa-aladele
otstarbekaima ja jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima
kasutusviisi. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni on kehtiv aga eelmine, Sauga valla üldplaneering.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 7
▪ Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused, arvestada nendega
planeeringute koostamisel.
▪ Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda
puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega
aladel).
▪ Töötada välja terviklikud planeeringulahendused, vältides nn ühe-krundi planeeringuid.
▪ Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise võrgustiku
aladele.
DP ala ei kuulu küll üheselt MP-s üleujutusohu määratlusega alade alla 5, kuid arvestades,
et tegemist on vahetult Pärnu jõe kaldal asuva kinnistuga, kus maapinna absoluutne
kõrgus on alla 3 m, on asjakohane tähelepanu pöörata üleujutusohuga aladele toodud
tingimusi:
▪ üleujutusriskiga alal eelistada maakasutusfunktsioone, mis on üleujutusriskist vähem
mõjutatud;
▪ üleujutusriskiga alal majanduslikku kahju vältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike
hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt
3 m, soovituslikult 3,5 m;
▪ alla 3 m absoluutse kõrgusega aladele on erandina lubatud kavandada kasutatavuse
mõistes vähem olulisi funktsioone ja mitteeluruume (garaaž, hoiuruum, sissepääs, fuajee
jms) arvestades üleujutusohust tuleneda võivate riskidega;
▪ üleujutusohuga aladele on soovitatav uusi elamualasid mitte kavandada. Kui asustust siiski
kavandada, siis teadvustada üleujutusohtu ja planeerida üldplaneeringuga ka meetmed
kahjude vältimiseks. Vajadusel kavandada ennetus- ja/või leevendusmeetmed
üleujutusega toimetulekuks ka olemasoleva asustusega üleujutusaladele, et vältida kahju
varale, inimese tervisele ja keskkonnale.
Detailplaneeringu ala jääb maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku le maastikule
Niidu - Tammiste metsamaastik. MPs toodud üldised tingimused väärtuslike maastike
kohta nimetavad piiride ja hooldamiseks vajalike meetmete täpsustamist üldplaneerin gus.
Samuti ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamise vajadus veekogudel on oluline
üldplaneeringus.
Pärnu jõgi on nimetatud maakonnaplaneeringus kui ilusa vaatega veeteelõik.
Veeteelõigud on esinduslikud nii oma looduslikkuse kui kauni ilme poolest. Tingimuseks
on seatud, et kaunite veeteelõikude läbitavus tuleb tagada.
Kavandatav tegevus ei ole sisulises vastuolus MPga, kuid ei vasta päris üheselt MP
tingimusele, mis käsitleb ehituskeeluvööndise hoonestuse mittekavandamist.
2.2 SAUGA VALLA ÜLDPLANEERING
Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on ÜP koostamise eesmärgiks valla ruumilise
arengu põhimõtete kujundamine ja kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate
majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate
mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu
5 Tegemist ei ole rannaalaga, samuti ei kuulu Pärnu jõgi Vabariigi Valitsuse 28.05.2004 määrusega nr 58 „Suurte
üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt üleujutatavate jõgede
hulka.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 8
tingimuste seadmine ning maa- ja veealadele üldiste kasutamis ja ehitustingimuste,
sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning muude tingimuste määramine .
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale
väikeelamu maa-alale (EV) (joonis 2-1). ÜP-s on väikeelamu juhtotstarbega maadel
nimetatud järgmised hoonestustingimused:
▪ Minimaalne krundi suurus 1200 m²;
▪ Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa (EE);
▪ Põhihoone võib olla ühepereelamu, paariselamu või kahepereelamu või ridaelamu;
▪ Krundi suurim lubatud täisehituse % on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on täiendav
tingimus, et 1200 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada elamu
ja kuni kaks abihoonet);
▪ Ehitusjoon piirkonna siseteest vähemalt 10 m;
▪ Hoonete suurim lubatud arv kinnitul on 4 (elamu ja kuni 3 abihoonet);
▪ Hoonete puhul on suurim lubatud korruselisus ühepereelamul 2 ja kõrgus 9 m, abihoonel 1
korrus ja kõrgus kuni 5 m;
▪ Katuse kalle 0-50⁰;
▪ Välisviimistlusmaterjali valikul tuleb jälgida piirkonna üldist miljööd. Elamu ja abihooned
peavad moodustama ühtse terviku;
▪ Parkimine tuleb lahendada omal kinnistul;
▪ Piirdeaedade rajamisel on lubatud piirde kõrgus kuni 1,5 m. Tänavapiirete rajamisel
arvestada naaberkinnistute piirete kujundusega. Kinnistute vaheliseks piirdeks võib-olla
puidust lattaed või võrkpiire. Kui tänavapoolset piirdeaeda ei ole võimalik rajada kinnistu
piirile, peavad piirded olema rajatud teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele, et oleks
võimalik tagada talvine teehooldus.
Joonis 2-1 Väljavõte üldplaneeringu lahendusest. Planeeringuala markeeritud punase ringiga
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 9
Joonis 2-2. Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu, väärtused ja pi irangud kaardist. Planeeringuala
markeeritud punase ringiga
Planeeringuga kavandatav tegevus (olemasolevale olukorrale vastava DP koostamine) ei
vasta kehtivale ÜP-le. Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust ( 2258 m 2 )
on ÜP kohaselt täisehitus lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%. Lisaks on osa
hoonestust rajatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, kus tegelikult on hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud.
Eelnevast lähtuvalt on tegemist ÜP-d muutva detailplaneeringuga, mis teeb ettepaneku
ÜP põhilahenduse muutmiseks. Ehituskeelu vööndi vähendamine ja selle põhjendus
on vajalik DP raames täpsemalt kirjeldada.
2.3 SAUGA VALLAS TAMMISETE KÜLAS
UUEMETSA JÕE KINNISTU DP
Alal kehtib Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on planeeringuala
kinnistu osas määratud ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m²
ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud kuni kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala
määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit. Väljavõte
planeeringulahendusest Vesikaare tee 16 kinnistul on näidatud joonisel 2 -3.
Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva DP nõudeid:
hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse; ehitisealune pind on oluliselt suurem
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 10
kui detailplaneering lubab (max 250 m 2 , aga tegelikult u 400 m 2 ); kanalisse on rajatud nö
ujumiskoht, mida detailplaneering ette ei näe.
Joonis 2-3. Väljavõte uuemetsa Jõe DP lahendusest Vesikaare tee 16 kinnistu piirkonnas (Pärnu
EKE Projekt AS, 2003)
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 11
3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
Käesolevas peatükis on kirjeldatud planeeringuala asukoh ta ja keskkonnatingimusi,
kasutades selleks avalikult kättesaadavaid andmeid (peamiselt erinevad andmebaasid
(nt EELIS, Maa-ameti kaardirakendus, VEKA).
Mõju hinnang antud töö kontekstis on sisuliselt olemasolev a olukorra jätkumisega
kaasneva mõju hindamine, kuna kavandatav tegevus on võimalusel olemasoleva olukorra
seadustamine.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamise l lähtuda järgmistest
kriteeriumidest:
▪ mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;
▪ oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
▪ mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond;
▪ eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
▪ mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
▪ eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest
ning ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates
kriteeriumites, mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta:
▪ kumulatiivne ja piiriülene mõju – detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks
kaasa tuua olulise kumulatiivse mõju. Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju;
▪ õnnetuste esinemise võimalikkus, mõju inimese tervisele - detailplaneeringuga ei kavandata
sellist tegevust, mis võiks kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu.
▪ Kultuuripärand – planeeringuala lähiümbruses ei ole Kultuurimälestiste riikliku registri
andmetel muinsuskaitseobjekte.
Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju
maakasutusele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh
Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale.
3.1 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA,
PINNAS, PINNA- JA PÕHJAVESI
Vaadeldav ala ning selle lähipiirkond on kasutusel elamumaana ning tegemist on
suuremas osas juba väljaehitatud elamupiirkonnaga. Piirkond jääb küll väärtuslikule
maastikule Niidu-Tammiste mets, kuid tegemist on juba väljakujunenud tiheasustusalaga
ning olemasolev hoone ei muuda maastikuliselt olemasolevat olukorda piirkonnas.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 12
Vesikaare tee 16 kinnistul levivad Eesti geoloogilise baaskaardi andmetel jõesetted
(liivased ja kruusased suuremate veeristega setted, milles esineb ka savikamaid kihte ja
muda), piirkonnas on puurkaevude andmetes kirjeldatud pinnakattes moreenid
(paksusega 18 m). Piirkonnas olemasolevate puurkaevude andmetel 6 moodustavad
geoloogilises läbilõikes aluspõhja ülemise osa Kesk -Devoni ladestiku Pärnu kihistu
liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega (paksus on ca 10 m). Maapinnalt esimese
aluspõhjalise veekompleksi looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse suhtes on
põhjavee kaitstuse kaardi andmetel „suhteliselt kaitstud“. Mullastiku kaardi 7 andmetel on
piirkonnas paljandpinnas.
kinnistu koosseisu jääb osaliselt kehtiva DP alusel rajatud paadikanal. Paadikanal on
veeseaduse § 3 lg 1 eritüübiline veekogu, st ei ole mere ega muu veekogu osa. Samuti
on paadikanal veekogu, millele kohalduvad keskkonnakaitse nõuded, kuid ei kohaldu
veekaitsevööndi nõue. Samamoodi tähendab see, et paadikanalile ei kohaldu ka
looduskaitseseaduse (LKS) kohased ehituskeeluvööndi ja kalda piiranguvööndi nõuded.
Lähim vooluveekogu on vahetult läänes asuv Pärnu jõgi, mille ehituskeeluvöönd ning
piiranguvöönd ulatuvad Vesikaare tee 16 kinnistule. Planeeritavale alale ulatub Pärnu jõe
kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd (joonis 3-1). Vastavalt LKS § 34 8 on kalda kaitse
eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku
mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja
juurdepääsu tagamine. Vesikaare tee 16 kinnistule ulatuvad järgmised kitsendused:
▪ Ehituskeeluvöönd – vööndi ulatus Pärnu jõel on 50 m; uute hoonete ja rajatiste ehitamine
on selles vööndis keelatud.
Seaduses on § 38 lg 4 ja lg 5 täpsustatud olukordi, millele ehituskeeld ei laiene. Näiteks
ei laiene see tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakuju nenud ehitusjoonest
maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, piirdeaedadele,
olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Arvestades, et
paadikanalisse rajatud nn ujumiskoht jääb Pärnu jõe ehituskeeluvöön disse, sisi sellele
kohaldub § 38 lg 4 p 5, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise
esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik
olemasoleva ehitise kubatuurist. Sama paragrahvi lõige 9 täpsustab, et kui kohalik
omavalitsus lubab kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus § 38 sätestatuga, ei teki
isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse os as.
▪ Piiranguvöönd – vööndi ulatus Pärnu jõe kaldal on 100 m.
Kalda piiranguvööndis on keelatud reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine,
jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine (välja
arvatud sadamas), maavara k aevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks
määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine.
6 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus= -688769878
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1 581391374
7 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart
8 Looduskaitseseadus (2004) RT I, 10.07.2020, 57. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020057?leiaKehtiv (vaadatud
27.02.2021)
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 13
Joonis 3-1. Pärnu jõest lähtuvad veekaitselised vööndid planeeringuala piirkonnas . Autor:
Hendrikson&Ko
Planeeringuala jääb suuremas osas üleujutusohuga alale, kus Maa -ameti
kaardirakenduses avaldatud andmete põhjal on üleujutuse esinemise tõenäosus 1 kord
50 aasta jooksul (joonis 3-2). Siiski on planeeringuala vahetus läheduses ka
sagedasema, 1 kord 10 aasta jooksul, üleujutusohuga alasid (kinnistu kanali poolne osa
ja ka Vesikupu tee piirkond), millest tulenevalt on vajalik arvestada kinnistul
üleujutusohuga.
Joonis 3-2. Üleujutussageduste tõenäosused planeeringualal (viidatud sinise noolega) ja selle
lähipiirkonnas.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 14
3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH
NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD
Kavandatava tegevuse piirkonnas leiduvad EELIS andmebaasi andmetel järgmised
kaitstavad loodusobjektid (joonis 3-3):
Pärnu jõe hoiuala
Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindala on 696,3 ha, millest 98% moodustab Pärnu jõe
akvatoorium. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide -
hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo
salar) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus) elupaikade kaitse.
Lisaks eelmainitule asuvad EELIS-e andmetel projektialal või selle lähistel järgmised
kaitsealuste liikide leiukohad:
käsitiivalised – Pärnu jõgi ja selle lähiala Tammiste piirkonnas on registreeritud II
kaitsekategooria käsitiivaliste elupaikadeks 9. Erinevaid liike on alal tuvastatud 7 ja nendeks
on: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), veelendlane
(Myotis daubentonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), suurvidevlane (Nyctalus noctula),
hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), suurkõrv (Plecotus auritus)
Osade loetletud liikide elupaikadeks on määratletud ainult jõega piirnevad alad, osad puhul
aga ka jõe kaldapiirkonnad.
Hink ja võldas on mõlemad III kaitsekategooria liigid, kelle elupaikadeks on Pärnu jõgi ja ka
paadikanal kavandatava tegevuse piirkonnas. Mõlemad liigid on Natura 2000 loodusala
kaitse-eesmärkideks ja seetõttu käsitletakse neid Natura hindamise peatükis.
Pärnu jõe hoiuala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas valdavas osas Natura 2000
Pärnu jõe loodusalaga. Neil aladel ühtivad ka kaitse-eesmärgid (sh kalaliigid, hink ja
võldas, kelle registreeritud leiukohad jõelõigul asuvad) , mistõttu on kavandatava
tegevuse mõju hoiualale ja liikidele hinnatud Natura hindamise peatükis.
9 Vastavalt LKS § 53 lg 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine mas siteabevahendites
keelatud ja seepärast ei ole vastavat infot ka käesoleva eelhinnangu joonistel.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 15
Joonis 3-3. Looduskaitselised objektid planeeringualal ja selle lähipiirkonnas.
Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne kaitstavatele loodusobjektidele
pikaajalise olulise ebasoodsa mõju esinemist (vt ka ptk 3.5 Natura eelhindamine).
3.3 NATURA EELHINDAMINE
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitst avate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja
kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja
elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud
tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja
2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli
6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni
juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine.
Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile
"Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel
Eestis" 10.
KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (LKS) alusel toimub Natura hindamine
keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse
keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste
tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -
eesmärke.
10 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis. Tellija:
Keskkonnaamet.https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 16
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes
üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse
elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise
tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.
Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindami ne, mille eesmärgiks on
kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab
otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi. Asjakohases hindamises
viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detail ne hindamine ning
kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub
eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise
tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb alg atada ka KSH
protsess.
Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse
olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura
ala standard andmevormi info; ala kohta koostatud kaitsekorralduskav a;
Keskkonnaregistri andmebaasid jms).
Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse -eesmärkide
saavutamisele.
Kavandatava tegevuse kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude
tuvastamine
Kavandatavaks tegevuseks on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse
seadustamiseks, sh eeldab see ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamis t.
Olemasolev olukord, mida seadustada soovitakse , on kirjeldatud ptk-s 1, seda siinkohal
ei dubleerita. Täpsemalt asub lähim Natura ala, Pärnu jõe loodusala, kinnistu piirist ca
27 m kaugusel. Loodusala ja planeeringuala vahel on murukattega üldkasutatav maa.
Kavandatava tegevusega ei kaasne muutust olemasolevas olukorras, tegemist on juba
välja ehitatud elamu ning selle kõrval paadikanalile ujumiskohaga. Hoonestuse rajamine
alale, sealjuures üleujutatavale alale, on lubatud kehtiva detailpla neeringu alusel.
Olemasolev olukord erineb kehtivast DP-st hoonestusmahu poolest – olemasolev
eluhoone ulatub ehituskeeluvööndisse.
Planeeringualal oleva eluhoone veevarustus ning reoveekäitlus on lahendatud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisega ning see Pärnu jõe loodusala ei mõjuta.
Kavandatava tegevuse mõjualasse jääva Natura ala iseloomustus
Natura ala paiknemist illustreerib joonis 3-4. Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb üks
Natura 2000 võrgustiku ala − Pärnu jõe loodusala.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 17
Joonis 3-4. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine DP ala suhtes
Pärnu jõe loodusala (EE0040345) on Natura alade võrgustikku arvatud vastavalt
korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“
(Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 -k). Loodusala pindala on ca 860 ha ning
see on loodud kolme loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja viie sama direktiivi II lisa liigi
ning nende elupaikade kaitseks. Pärnu jõe loodusalaga kattub kavandatava tegevuse
piirkonnas Pärnu jõe hoiuala Pärnu maakonda jääva osaga (KLO2000293), mis tagab
loodusala siseriikliku kaitse.
Loodusala kaitse-eesmärkidest annab ülevaate järgnev tabel 3-1.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 18
Tabel 3-1. Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused
Kaitse- Standardne andmebaas12 Kaitsekorralduskava
eesmärkideks Kirjeldus11 Pindala Esinduslikkus Pikaajaline kaitse-eesmärk
olevad elupaigad (ha)
jõed ja ojad Need on looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud jõgede ja ojade lõigud. Selliste jõgede elupaiku 700 B Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseline
(3260) asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks seisund Pärnu jõe loodusalal 129,6 km
on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud. Viimaseid kavandatava tegevuse kogupikkusega jõelõikude ulatuses vähemalt hea
piirkonnas ei leidu. Elupaigatüüp on kaitsekorralduskava andmetel suudmest kuni Reiu jõe suudmeni (sh (B).
kavandatava tegevuse piirkond ja Niidu oja suubumise piirkond, mille kaudu eeldatavalt heitvee juhtimine
Pärnu jõkke toimub) määratud hea (B) looduskaitselise seisundiga ja esinduslikkusega C.
lamminiidud Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede üleujutatavatel lammidel. Sõltuvalt 30 B Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi
(6450) kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete maastikukaitseala kaitsekorraga13. Elupaik ei asu
hulk olla üsna erinev. Jõeuhtega toodavad toiteelemendid on luha viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal
eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest kuni pidevalt veega küllastatuseni. täpsemat käsitlust ei vaja.
Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu (Türi maastikukaitsealal) ja ei asu
kavandatava tegevuse mõjualas.
puisniidud Hõreda puurindega pärandkooslus on Eestis tekkinud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning 4 A Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi
(*6530) karjatamise koosmõjul. Taimestik on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, hästi on maastikukaitseala kaitsekorraga. Elupaik ei asu
arenenud ka epifüütne sammaltaimede- ja samblikefloora. käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal
Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu (Türi maastikukaitsealal) ja ei asu täpsemat käsitlust ei vaja.
kavandatava tegevuse mõjualas
Kaitse-eesmärkideks Kirjeldus Standardne andmebaas Kaitsekorralduskava
olevad liigid
Liigi esinemineHinnang alale Pikaajaline kaitse-eesmärk
loodusalal liigist lähtuvalt14
harilik hink Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
(Cobitis taenia) piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht. Kudemine algab loodusalal 113,5 km kogupikkusega jõelõikude
harilikult juuni esimesel poolel, kui vee temperatuur on 16–18 °C, ja lõpeb juulis. Koelmuks sobivad madala ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale
veega (0,3–0,8 m) taimestikurikkad kohad. Pärnu jõe loodusalast hinnati hingu jaoks sobilikuks elupaigaks liigist lähtuvalt on vähemalt B.
11 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024.
12 Standardne andmevorm: https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040345
13 Türi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014 -2023. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail =1085768072
14 Hinnang alale liigist lähtuvalt (A – väga hea; B - hea; C - arvestatav)
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 19
Pärnu jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km), sh ka kavandatava tegevuse jõelõik. Enamikus
jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist.
harilik võldas Väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
(Cottus gobio) kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude
hapnikusisaldus peab kala jaoks olema püsivalt kõrge. Kudemine on lühike ja kestab reeglina kuni nädal ning ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale
toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. liigist lähtuvalt on vähemalt B.
Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik
ritraalsed (kiirevoolulised, madalaveelised ja kivise-kruusase põhjaga) e kärestikulised jõelõigud.
jõesilm Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdelise eluviisiga tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
(Lampetra fluviatilis) sõõrsuuga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude
sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks. Pärnu ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale
jões on silmupüük lubatud. Pärnu jões esineb jõesilm kuni Tarbja paisuni (123,8 km suudmest) ning enamikes liigist lähtuvalt on vähemalt B.
harujõgedes. Ilmselt esineb silmuvastseid hajusalt kõikjal jõe alam- ja keskjooksu põhjasetetes.
lõhe Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Varem oli Pärnu jões lõhele haruldane B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
(Salmo salar) sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid Sindi paisu alune kuni 900 m loodusalal 118,7 km pikkuse jõelõigu ulatuses.
pikkune langulõik ning Pärnu jõe lõheasurkonna seisundit peeti kaitsekorralduskavas kriitiliselt halvaks (s.o Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist
enne Sindi paisu lammutamist). Sindi paisu lammutamise järgselt on aga lõhele kudemiseks kättesaadavad lähtuvalt on vähemalt B.
ka kõik Sindist ülesvoolu jäävad sobivad kärestikud. Kaitsekorralduskavas hinnatakse koelmualadena lõhele
potentsiaalselt sobivateks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud jõe suudmest kuni Esna
jõe suudmeni.
paksukojaline jõekarp Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Asurkonna tavaline A Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
(Unio crassus) püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude
kalade nahal ja lõpustel. Pärnu jõe loodusalal võib paksukojalise jõekarbi levikualaks lugeda Pärnu jõe Jändja ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale
paisust kuni suudmeni. Üldjoontes on paremateks elupaikadeks kiirevoolulised jõealad, mis ühtivad jõesilmu liigist lähtuvalt on A.
kudemisaladega.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 20
Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala le
Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas olevateks saab lugeda need loodusala k aitse-
eesmärgid (liigid ja elupaigad), mis esinevad vahetult enne Pärnu linna läbival jõelõigul, st
jõe elupaik ning sealsed liigid.
Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkidest üks
elupaigatüüp: jõed ja ojad. Vastavalt Pärnu jõe hoiuala kaitsekorralduskavale tagab selle
elupaiga säilitamine ka kaitstavate liikide soodsa seisundi säilimise. Potentsiaalne mõju võib
avalduda läbi veekeskkonna avalduvate mõjude , näiteks vee kvaliteedi muutused tulenevalt
tegevustest detailplaneeringu alal. Kavandatav tegevus ei mõjuta otseselt füüsiliselt jõe
elupaika ega sealsete liikide elupaiku. Jõe elupaik säilib olemasolevas ulatuses.
Mõju prognoos kaitse-eesmärkide kaupa on esitatud järgnevas tabelis 3-2, kus toodud
hinnangute andmisel on tuginetud loodusala standardsel andmevormil, kehtival
kaitsekorralduskaval, EELIS andmebaasi andmetel, ekspertteabel .
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 21
Tabel 3-2. Mõju prognoosimine Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele.
Kaitse-eesmärkideks
olevad elupaigad ja liigid Mõju prognoos Järeldus
jõed ja ojad (3260) Elupaik ja selle levik ei kajastu EELIS andmebaasi Natura elupaikade kaardikihtides, mistõttu on siinkohal tuginetud Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 Mõju on välistatud.
andmetele. Elupaiga esinduslikkus kavandatava tegevuse piirkonna (Pärnu linn) jõelõigul on C ja looduskaitseline seisund B ja üldine looduskaitseline väärtus C. Pärnu linna
läbiv jõelõik on aeglase vooluga jõe suudmeala. Elupaiga mõjuteguritena tuuakse välja paisud (peamine elupaika kahjustav pais – Sindi pais – on tänaseks lammutatud);
väiksemad inimtekkelised voolutakistused (truubitorud jms); ebapiisav info elupaiga kohta ning maaparanduse mõjud.
Antud juhul ei ole kavandatav tegevus otseselt seotud jõe elupaigaga, asub sellest eemal ning füüsiliselt jõge ei mõjuta. Planeeringualal asub elamu ning seal ei kavandata
tegevusi, mis võiksid põhjustada veekeskkonna muutusi.
Ebasoodsa mõju tekkimine jõed ja ojad elupaigale ning sellega seoses ka sealsete liikidele ja nende elupaikadele on välistatud.
lamminiidud (6450) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud.
puisniidud (*6530) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud.
harilik hink Hinku esineb Pärnu jões vähearvukalt ja hajusalt, välistada ei saa isendite esinemist kavandatava tegevuse piirkonnas. Liigi soodsa seisundi säilimine põhineb aga just Mõju on välistatud.
elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga
jõed ja ojad juures).
harilik võldas Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik kärestikulised jõelõigud, mida Pärnu linna ja kavandatava tegevuse Mõju on välistatud.
piirkonnas ei leidu. Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist
käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).
jõesilm Vastavalt kaitsekorralduskava andmetele esineb jõesilm Pärnu jões suudmest kuni Sindi paisuni ning koeb regulaarselt Sindi paisu alusel 900 m pikkusel langulõigul (peale Sindi Mõju on välistatud.
paisu lammutamist eeldatavalt ka ülesvoolu).
Kavandatava tegevusega on jõesilm seotud vaid kaudselt kuna liigi kudemispaigad ei paikne kavandatava tegevuse piirkonnas Pärnu linnas. Liigi täiskasvanud isendid liiguvad
kudemisrändel jõkke, Sindi paisu alusesse kudemiskohta (ja ilmselt ka ülesvoolu). Liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt
heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).
lõhe Lõhe täiskasvanud isendid elavad meres ja anadroomse siirdekalana rändavad jõgedesse sigima. Lõhe kudemine ja marja inkubatsiooniaeg on oktoober-aprill. Pärnu jões Mõju on välistatud.
asuvad sigimispaigad endise Sindi paisu alusel kärestikul ja sellest ülesvoolu. Kaitsekorralduskava toob välja, et liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja
ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata(vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).
paksukojaline Vastavalt kaitsekorralduskavale on karbi väärtuslikuks leiukohaks ja sigimisalaks endise Sindi paisu alune piirkond. Jõekarbi soodsa elupaiga säilimine on üldiselt tagatud Mõju on välistatud.
jõekarp elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgi täitmisega. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed
ja ojad juures).
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 22
Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Natura hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Vesikaare tee 16 kinnistu DP
lahenduse kohaselt (sisuliselt praegu olemasoleva olukorra säilimisel) on
ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkidele välistatud
ning puudub vajadus liikuda edasi täis- ehk asjakohase hindamise etappi.
Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi
Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel
muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud plane eringulahendust (Vesikaare tee 16
kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või
tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda.
3.4 MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE
Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või
ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Näiteks võib
arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, kui
piirkonnas arendatakse ettevõtlust või rajatakse uusi elamuid. Mingil määral võib iga
arendustegevus mõjutada ka piirkonna kinnisvara hindasid turul. Mõju inimese tervisele
võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee - ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute.
Mürahäiringud on peamiselt tingitud liiklusest ja ajutiselt ehitustegevusest.
Planeeringuala jääb Tammiste küla tiheasustusala äärealale, lähimad naabrid on
mõnekümne meetri kaugusel kõrval kinnistutel. Planeeringualale viivad Vesikaare ja
Vesikupu teed. Tegemist on mõlema tänava puhul vii mase hoonestatud kinnistuga.
Kavandatav tegevus (olemasolevale hoonele vastava DP lahenduse koostamine) ei too
kaasa juba olemasoleva olukorra muutust - sealhulgas ei suurene liikluskoormus ega
tehta ehitustegevusi, mis võiks kaasa tuua mürataseme tõusu, ei rajata uut hoonestust,
millega võiks kaasneda täiendav visuaalne häiring. Vee- ja õhukvaliteedi muutusi ei ole
samuti ette näha, kuna liitumine on ühisveevärgiga. Kavandataval tegevusel puudub
oluline mõju inimese tervisele.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 23
4 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas eelhinnangus käsitleti Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste starteegiliste
planeerimisdokumentidega, hinnati detailplaneeringuga kavandatava tegevuse
eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed .
Natura hindamise tulemusel jõuti järeldusele, et Vesikaare tee 16 kinnistu DP
lahenduse kohaselt (sisuliselt praegu olemasoleva olukorra säilimisel) on
ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkidele välistatud
ning puudub vajadus liikuda edasi täis- ehk asjakohase hindamise etappi.
Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi
Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel
muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud planeeringulahendust (Vesikaare tee 16
kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või
tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda.
Detailplaneeringus on vajalik tuua ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos
põhjendusega.
Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat
informatsiooni kavandatava tegevuse kohta (käesoleva töö kontekstis
planeeringualal olemasoleva olukorra säilimisega) ei ole selle realiseerimisel
(olemasoleva olukorrale vastava DP koostamisel ja kujunenud olukorra
seadustamisel) alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja
detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.