dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vesikaare tee 16 DP algatamisest teatamine

Rahandusministeerium · 27. juuni 2022
Viit
15-3/5362-1
Registreeritud
27. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))
Lahendamise tähtaeg
27. juuli 2022

Failid

  • 📎Vesikaare tee 16 DP algatamisest teatamine.asice35 KB
  • 📎Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamin.asice2125 KB

Sisu (failidest)

TORI VALLAVALITSUS Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja koostöötegijad 27.06.2022 nr 6-2.1/3783 Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu 16. juuni 2022 otsusega nr 93 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistul. Vesikaare tee 16 kinnistu (katastritunnus 73001:008:1207) sihtotstarve on 100% elamumaa kogupindalaga 2258 m2, millest 1658 m2 on õuemaa ja 600 m2 muu maa. Vesikaare tee 16 kinnistu külgneb läänest Uuemetsa-Jõe kinnistuga (73001:008:1233, 100% üldkasutatav maa), lõunast ja idast Vesikaare teega (transpordimaa) ning põhjasuunast Vesikaare tee 14 kinnistuga (73001:008:1205, 100% elamumaa). Kinnistu asub Pärnu jõe kaldale rajatud tiheasustusega elamurajoonis, kus enamik kinnistutel on eramud juba välja ehitatud. Vesikaare tee 16 kinnistul detailplaneeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see vallavalitsuse hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamist. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale väikeelamu maa- alale (EV). Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud hoonestustingimused, mh ka krundi suurim lubatud täisehituse %, mis on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on täiendav tingimus, et 1200 m2 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet). Planeeringuga kavandatav tegevus (olemasolevale olukorrale vastava detailplaneeringu koostamine) ei vasta kehtivale üldplaneeringule. Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust (2258 m2) on üldplaneeringu kohaselt täisehitus lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%. Eelnevast lähtuvalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. märtsi 2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on kinnistule määratud ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud kuni kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva detailplaneeringu nõudeid: hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA ehitisealune pind on oluliselt suurem kui detailplaneering lubab (max 250 m2, aga tegelikult u 400 m2), kanalisse on rajatud nö ujumiskoht, mida detailplaneering ette ei näe. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ Hendrikson & Ko (reg nr 10269950), töö nr 21004169. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta (käesoleva eelhinnangu kontekstis planeeringualal olemasoleva olukorra säilimisega) ei ole selle realiseerimisel (olemasoleva olukorrale vastava DP koostamisel ja kujunenud olukorra seadustamisel) alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik. Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse- eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud planeeringulahendust (Vesikaare tee 16 kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda. Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, piirinaabrid, puudutatud isikud Piret Kallas planeerimisspetsialist 5198 4663 [email protected] TORI VALLAVOLIKOGU OTSUS Sindi 16. juuni 2022 nr 93 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Ramsta Sense OÜ juhatuse liige Tiit Vunk esitas Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Vesikaare tee 16 kinnistul detailplaneeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see vallavalitsuse hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamist. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale väikeelamu maa-alale (EV). Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud hoonestustingimused, mh ka krundi suurim lubatud täisehituse %, mis on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on täiendav tingimus, et 1200 m2 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet). Planeeringuga kavandatav tegevus (olemasolevale olukorrale vastava detailplaneeringu koostamine) ei vasta kehtivale üldplaneeringule. Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust (2258 m2) on üldplaneeringu kohaselt täisehitus lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%. Eelnevast lähtuvalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detailplaneeringu korral tuleb algatamisel anda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang KSH läbiviimise vajaduse kohta. Seadustamise üks eesmärke on halduse efektiivsus, eesmärgipärasus ja otstarbekus (HMS § 5 lg 2). Haldusmenetlust läbiviiv haldusorgan peab haldusmenetluse käigus lähtuma haldusmenetluse eesmärgist ning vajadusest viia menetlus läbi võimalikult efektiivselt. Seadustamine annab võimaluse õiguspärase olukorra loomiseks vähem riivaval viisil kui lammutamine. Haldusorgan peab võimalikuks olukorra seadustamist uue detailplaneeringu koostamisega. Ainus alternatiiv oleks lammutamine, mis antud juhul oleks selgelt ebaproportsionaalne ning riivav meede, võrreldes planeeringu koostamisega. Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. märtsi 2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on kinnistule määratud ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud kuni kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva detailplaneeringu nõudeid: hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, ehitisealune pind on oluliselt suurem kui detailplaneering lubab (max 250 m2, aga tegelikult u 400 m2), kanalisse on rajatud nö ujumiskoht, mida detailplaneering ette ei näe. Vesikaare tee 16 kinnistu (katastritunnus 73001:008:1207) sihtotstarve on 100% elamumaa kogupindalaga 2258 m2, millest 1658 m2 on õuemaa ja 600 m2 muu maa. Vesikaare tee 16 kinnistu külgneb läänest Uuemetsa-Jõe kinnistuga (73001:008:1233, 100% üldkasutatav maa), lõunast ja idast Vesikaare teega (transpordimaa) ning põhjasuunast Vesikaare tee 14 kinnistuga (73001:008:1205, 100% elamumaa). Kinnistu asub Pärnu jõe kaldale rajatud tiheasustusega elamurajoonis, kus enamik kinnistutel on eramud juba välja ehitatud. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt jääb Tammiste küla piirkond, kus kinnistu paikneb, Suur-Pärnu alale ning on märgitud kui linnalise asustusega ala, ala jääb ka väärtuslikule maastikule Niidu-Tammiste metsamaastik. Maakonnaplaneeringus toodud üldised tingimused väärtuslike maastike kohta nimetavad piiride ja hooldamiseks vajalike meetmete täpsustamist üldplaneeringus. Samuti ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamise vajadus veekogudel on oluline üldplaneeringus. Piirkond jääb küll väärtuslikule maastikule, kuid tegemist on juba väljakujunenud tiheasustusalaga ning olemasolev hoone ei muuda maastikuliselt olemasolevat olukorda piirkonnas. Pärnu jõgi on nimetatud maakonnaplaneeringus kui ilusa vaatega veeteelõik. Veeteelõigud on esinduslikud nii oma looduslikkuse kui kauni ilme poolest. Tingimuseks on seatud, et kaunite veeteelõikude läbitavus tuleb tagada. Planeeringuala jääb suuremas osas üleujutusohuga alale, kus maa-ameti kaardirakenduses avaldatud andmete põhjal on üleujutuse esinemise tõenäosus 1 kord 50 aasta jooksul. Siiski on planeeringuala vahetus läheduses ka sagedasema, 1 kord 10 aasta jooksul, üleujutusohuga alasid, millest tulenevalt on vajalik arvestada kinnistul üleujutusohuga. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ Hendrikson & Ko (reg nr 10269950), töö nr 21004169. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta (käesoleva eelhinnangu kontekstis planeeringualal olemasoleva olukorra säilimisega) ei ole selle realiseerimisel (olemasoleva olukorrale vastava DP koostamisel ja kujunenud olukorra seadustamisel) alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik. Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud planeeringulahendust (Vesikaare tee 16 kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt. Keskkonnaamet on oma 25.05.2022 kirjas nr 6-5/22/9018-2 andnud seisukoha, et arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole vajalik. Samuti oleme seisukohal, et EKV ulatuse määramisel tuleb arvestada ehitamiseaegset põhikaarti. Põhikaart on kindlasti aja jooksul muutunud ja seetõttu on muutunud ka piirangute ulatused. Keskkonnaameti hinnangul jäi ehitamisaegse põhikaardi järgi Vesikaare tee 16 elamu Pärnu jõe EKV-st välja, mistõttu pole EKV vähendamise ettepanek asjakohane ning vajalik. 1. Vesikaare tee 16 kinnistul kehtib Uuemetsa Jõe DP, millega nähti ette muuhulgas paadikanali rajamine. 2004. aastal väljastati kanali rajamiseks ehitusluba. Paadikanalite (ei ole sadamaehitised ega riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitised) seaduslikkuse hindamisel on Keskkonnaameti hinnangul looduskaitseseaduse (LKS) seisukohalt olulised järgmised pidepunktid. 1.1. Enne 1995. a ranna ja kalda kaitse seaduse jõustumist puudus keeld veekogude äärde ehitamiseks, mistõttu kõik enne seda aega rajatud kanalid saab lugeda LKS- i seisukohalt seaduslikuks. 1.2. 1995. a jõustunud ning kuni 2004. aastani kehtinud ranna ja kalda kaitse seaduse (RanKS) kohaselt ei laienenud ehituskeeld üld-ja detailplaneeringute alusel rajatavale, rekonstrueeritavale või taastatavale veeliikluse ja veehaarde objektile (RanKS § 9 lg 8 p 1). Kuni 2014. aastani loeti paadikanaleid praktikas veeliiklusrajatisteks, millele kehtis LKS § 38 lg 5 p 2 kohane ehituskeelu erand, kui see ehitis oli rajatud kehtestatud üld- või detailplaneeringu alusel. Seega saab LKS-i seisukohalt lugeda seaduslikuks need paadikanalid, mis on rajatud ajavahemikul 1995-2014 kehtestatud üld- või detailplaneeringu alusel veeliikluse objektina või veeliiklusrajatisena. Peale Keskkonnaministeeriumi 11.12.2013 kirjas antud tõlgendust eeldab paadikanali rajamine Keskkonnaameti poolset ehituskeeluvööndi vähendamisega nõustumist, ehituskeeluvööndi vähendamist saab taotleda üld-või detailplaneeringu alusel. 2. Eeltoodust tulenevalt on Vesikaare tee 16 paadikanal seaduslik. Kui paadikanal on rajatud õiguspäraselt, siis ei kuulu see olemasoleva loodusliku veekogu juurde ning talle ei laiene olemasoleva veekogu piirangud ehk paadikanalil pole ehituskeelu-ja piiranguvööndit. Kui maakatastri kitsenduste kaardil on seaduslikult rajatud kanalil ehituskeelu-ja piiranguvööndi kanded, tuleks nende eemaldamiseks teavitada Maa-ametit. 3. Vesikaare tee 16 DP koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see EKV vähendamise nõusoleku saamist. Eskiislahenduse joonisel on näidatud Pärnu jõe EKV, mille ulatus on põhikaardi veepiirist arvestatuna 50 meetrit. Mõõtmiste järgi jääb elamu osaliselt Pärnu jõe EKV-sse. 4. Kanalisse on rajatud ka ujumiskoht, mida planeeringulahendus ette ei näinud. LKSi järgi saame seda käsitleda kui esmakordset juurdeehitust, millele ehituskeeld ei laiene ja nõustume, et ujumiskoht on LKS-i kohaselt õiguspärane. 5. KeHJS § 33 lg 5 p-st 4 tulenevalt tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast hinnata ka mõjutatava ala väärtust ja tundlikkust, sh looduslikke iseärasusi, kultuuripärandit ja intensiivset maakasutust. KSH eelhinnangus on küll käsitletud kultuuripärandit (ekspertide hinnangul puudub kavandataval tegevusel mõju sellele), kuid eraldi pole välja toodud seoseid mõjutatava ala väärtuse, tundlikkuse ja looduslike iseärasustega. 6. KSH eelhinnangu punktis 3.1 (lk 12) on kirjeldatud paadikanalite seaduslikku olemust. Selgituseks, et 01.10.2019 kehtestatud veeseaduse (VeeS) redaktsiooni kohaselt ei loetud paadikanalit veekogu osaks. See tekitas probleeme kalapüügi- ja jahiseaduse nõuete rakendamisel paadikanalites. VeeS-i 13.09.2021 kehtestatud redaktsiooni kohaselt on seetõttu paadikanal klassifitseeritud taas veekoguna. VeeS-i seletuskirjas on selgitatud, et esineb palju veekoguga sarnaseid objekte, millele ei ole otstarbekas keskkonnakaitsest lähtuvalt kohaldada veekogudele kehtestatud nõudeid. Samas ei tohi terminiga „veekogu“ jätta käsitlemata veega täitunud süvenditele kehtivaid peamisi keskkonnakaitselisi meetmeid (sh ei tohi sellised veekogud negatiivselt mõjutada teisi veekogusid, pinnast ega põhjavett). 7. KeHJS § 35 lg 5 p 5 alusel peab otsuse eelnõu sisaldama KSH algatamise või algatamata jätmise põhjendust, mis tuleneb KSH eelhinnangu järeldustest. Otsuse eelnõus esitatud põhjendused peavad lisaks eelhinnangus jõutud lõpptulemusele andma ka kokkuvõtliku ülevaate KSH eelhinnangu tulemustest. KeHJS § 35 lg 6 alusel on DP algatamisest kohustuslik teada anda KeHJS § 33 lg s 6 nimetatud asutustele (sh Keskkonnaamet). Palume otsuse eelnõud täiendada. Rahandusministeerium oma 31.05.2022 kirjas nr 15-3/3936-2 esitas järgmised ettepanekud: 1. KSH eelhinnangu peatükis 2.1 Pärnu maakonna planeering fikseerida täiendavalt, et Pärnu jõgi on määratud üheks rohelise võrgustiku koridorina toimivaks vooluveekoguks ja, et maakonnaplaneeringu kohaselt on rohelise võrgustiku toimimiseks otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. 2. Planeeritav kinnistu piirneb jõe poolt Uuemetsa-Jõe kinnistuga, mis on munitsipaalomandis olev üldkasutatava maa sihtotstarbega ala. Ainus avalik juurdepääs jõe äärsele alale on võimalik mööda Vesikaare teed. Hetkel on Vesikaare tee 16 kinnistu haljaspiire rajatud selliselt, et kinnistuga piirnev kaldaala näib olevat eraomandis elamukinnistu osa. Arvestades, et kohalik omavalitsus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale, määrata detailplaneeringu koostamisel krundile sobiv piirete lahendus, mis tagab selge pääsu kallasrajale ja vastab maa kasutuse otstarbele. Rahandusministeerium on seisukohal, et Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus, kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning Ramsta Sense OÜ juhatuse liikme Tiit Vungi poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse annab Tori Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistul. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 3. Jätta Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5). 5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava. 6. Tori Vallavalitsusel korraldada seaduse kohaselt teavitamine detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest. 7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Jana Malõh volikogu esimees Lisa Tori Vallavolikogu 16.06.2022 otsusele nr 93 Versioon 21.03.2022 /// TÖÖ NR 21004169 Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 DP keskkonnamõju strateegiline hindamine Eelhinnang Töö nr 21004169 Tartu 2022 Epp Zirk Keskkonnaspetsialist Kaile Eschbaum Keskkonnaspetsialist Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA ASUKOHT ................................................ 4 2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................... 6 2.1 PÄRNU MAAKONNA PLANEERING ..................................................................... 6 2.2 SAUGA VALLA ÜLDPLANEERING ...................................................................... 7 2.3 SAUGA VALLAS TAMMISETE KÜLAS UUEMETSA JÕE KINNISTU DP ............... 9 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ............................................................................. 11 3.1 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA, PINNAS, PINNA - JA PÕHJAVESI ......... 11 3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ..... 14 3.3 NATURA EELHINDAMINE .................................................................................. 15 3.4 MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE ........................................................... 22 4 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................ 23 Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 3 SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu (DP) eskiislahendusele (joonis 1-2, ptk 1). Planeeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamist. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut sisaldava DP menetlusel tuleb kohaldada üldplaneeringu menetlust (tegemist on üldplaneeri ngu muutmisettepanekut sisaldava DPga). Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava DP korral tuleb algatamisel anda DP KSH eelhinnang KSH läbiviimise vajaduse kohta. DP ei ole eelhinnangu koostamise ajaks algatatud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse üle otsustamisel on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Keskkonnamõju on KeHJS § 2 1 kohaselt kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, k eskkonnale, kultuuripärandile või varale. Vastavalt § 2 2 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS e § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJSe § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhi nnang, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või kui kavandatakse tegevust, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Käesolev KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada ellu viidud tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse detailplaneeringuga kaasnevaid (tegelikkuses olemasolevast olukorrast tingitud) võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimise ks. Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu raames on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest. Käesolevat KSH eelhinnangut võib otsustaja kasutada kaalutlusotsuse tegemisel keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mitte algatamise o sas. Ellu viidud tegevusega seonduv informatsioon ja materjalid on saadud Tellijalt seisuga oktoober 2021 - jaanuar 2022. Eksperthinnang on valminud OÜ Hendrikson & Ko ekspertide koostöös. Töörühma koosseis: ▪ Epp Zirk – keskkonnaspetsialist; ▪ Kaile Eschbaum − Natura ja looduskaitse ekspert. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 4 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA ASUKOHT Kinnistu omanik taotleb hoonele kasutusluba ning selle protsessi käigus on ilmnenud vastuolud kehtiva detailplaneeringu ning realiseerunud lahenduste vahel 1. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja ehitised ei järgi kehtiva planeeringu nõudeid: h oone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, ehitisealune pind on oluliselt suurem kui detailplaneering lubab ja kanalisse on rajatud ujumiskoht (jääb sh Pärnu jõe ehituskeeluvööndi alale), mida detailplaneering ette ei näe. Kavandatava tegevuse asukohaks on Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu (katastritunnus 73001:008:1207). Kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa kogupindalaga 2258 m 2 , millest 1658 m 2 on õuemaa ja 600 m 2 muu maa (joonis 1-1). Joonis 1-1 Vesikaare 16 kinnistu (markeeritud punase joonega) ja selle lähiala. Aluskaart: Maa-amet, 02.2022 Vesikaare tee 16 kinnistu külgneb läänest Uuemetsa -Jõe kinnistuga (73001:008:1233, 100% üldkasutatav maa), lõunast ja idast Vesikaare teega (transpordimaa) ning põhjasuunast Vesikaare tee 14 kinnistuga (73001:008:1205, 100% elamumaa). Kinnistu asub Pärnu jõe kaldale rajatud tiheasustusega elamurajoonis, kus enamik kinnistutel on eramud juba välja ehitatud. Planeeringuala ja Pärnu jõe vahele jääb üldkasutatav maa (Uuemetsa-Jõe kinnistu), kuhu on rajatud grillimiskoht ning Pärnu jõele purr e ja mis sisuliselt on kasutuses ainult Vesikaare tee 16 kinnistu poolt . 1 Kavandatav tegevus käesoleva töö kontekstis on juba olemasoleva hoone ja rajatiste seadustamine läbi tegelikule olukorrale vastava DP koostamise. Planeeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 5 Kinnistu on ühendatud veevarustuse tagamiseks ja reovee käitlemiseks ühisveevärgiga. Planeeringu eskiis ehk praegu olemasolev olukord on toodud joonisel 1-2. Joonis 1-2 Planeeringu eskiis seisuga jaanuar 2022. Autor: Hendrikson&Ko Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 6 2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE Alljärgnevalt tuuakse ülevaade käesoleva detail planeeringuga seotud asjakohastest planeerimisdokumentidest. Olulisemateks käesoleva tegevusega seonduvateks strateegilisteks arengudokumentideks on: ▪ Pärnu maakonna planeering2 ▪ Sauga valla üldplaneering34 ▪ Sauga vallas Tammiste külas Uuemetsa jõe kinnistu detailplaneering 2.1 PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Kogu Pärnumaad haarava Pärnu maakonnaplaneeringu (MP) koostamisel on tasakaalustatult arvestatud nii riiklike kui ka kohalike huvidega. See on dokument, mille koostamisel on lähtutud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ja Pärnumaa arengustrateegias 2030+ seatud eesmärk idest. Arvestatud on teiste riigi tasandi strateegiliste dokumentide ja riskianalüüside ning kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega. Pärnu maakonna ruumilise arengu suunamisel on võetud aluseks põhimõtted, mis tulenevad erinevatest riiklikest ja maakon dlikest arengudokumentidest ning käesoleva planeeringu kontekstis on asjakohane välja tuua, et muuhulgas on oluliseks peetud tugeva keskusasulate võrgustiku kujundamist (sh linnalise asustusega asulate tihendamist), avalikult kasutatavatele veealadele juur depääsuteede tagamist ja täiendavate kasutamise võimaluste loomist, üleujutuste ja kliimamuutustega kaasnevate aspektide arvestamist. Tammiste küla, kus vaadeldav Vesikaare 16 kinnistu paikneb, jääb MP kohaselt Suur-Pärnu (Pärnu linn ja selle lähiümbrus) alale ning on markeeritud kui linnalise asustusega ala. Sellises alas on eelistatud keskuste kompaktsuse tõstmist. Asustuse suunamisel üldiselt on peetud oluliseks: ▪ Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja neid parendada. ▪ Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes. ▪ Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid. ▪ Veekogude kasutamisvõimalusi suurendada veeäärsete alade väärtustamisega ja vaadete avamisega. 2 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Leitav leheküljelt https://maakonnaplaneering.ee/maakonna -planeeringud/parnumaa/parnu -maakonna-planeering/ (Vaadatud 01.03.2022) 3 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsemb ri 2016 otsusega nr 97. Leitav leheküljelt https://www.torivald.ee/kehtivad- uldplaneeringud (Vaadatud 01.03.2022) 4 Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114 on algatatud Tori valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille üldiseks eesmärgiks on valla territooriumi (haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusen a moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse) ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määra tlemine ning maa-aladele otstarbekaima ja jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni on kehtiv aga eelmine, Sauga valla üldplaneering. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 7 ▪ Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused, arvestada nendega planeeringute koostamisel. ▪ Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega aladel). ▪ Töötada välja terviklikud planeeringulahendused, vältides nn ühe-krundi planeeringuid. ▪ Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise võrgustiku aladele. DP ala ei kuulu küll üheselt MP-s üleujutusohu määratlusega alade alla 5, kuid arvestades, et tegemist on vahetult Pärnu jõe kaldal asuva kinnistuga, kus maapinna absoluutne kõrgus on alla 3 m, on asjakohane tähelepanu pöörata üleujutusohuga aladele toodud tingimusi: ▪ üleujutusriskiga alal eelistada maakasutusfunktsioone, mis on üleujutusriskist vähem mõjutatud; ▪ üleujutusriskiga alal majanduslikku kahju vältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m; ▪ alla 3 m absoluutse kõrgusega aladele on erandina lubatud kavandada kasutatavuse mõistes vähem olulisi funktsioone ja mitteeluruume (garaaž, hoiuruum, sissepääs, fuajee jms) arvestades üleujutusohust tuleneda võivate riskidega; ▪ üleujutusohuga aladele on soovitatav uusi elamualasid mitte kavandada. Kui asustust siiski kavandada, siis teadvustada üleujutusohtu ja planeerida üldplaneeringuga ka meetmed kahjude vältimiseks. Vajadusel kavandada ennetus- ja/või leevendusmeetmed üleujutusega toimetulekuks ka olemasoleva asustusega üleujutusaladele, et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringu ala jääb maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku le maastikule Niidu - Tammiste metsamaastik. MPs toodud üldised tingimused väärtuslike maastike kohta nimetavad piiride ja hooldamiseks vajalike meetmete täpsustamist üldplaneerin gus. Samuti ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamise vajadus veekogudel on oluline üldplaneeringus. Pärnu jõgi on nimetatud maakonnaplaneeringus kui ilusa vaatega veeteelõik. Veeteelõigud on esinduslikud nii oma looduslikkuse kui kauni ilme poolest. Tingimuseks on seatud, et kaunite veeteelõikude läbitavus tuleb tagada. Kavandatav tegevus ei ole sisulises vastuolus MPga, kuid ei vasta päris üheselt MP tingimusele, mis käsitleb ehituskeeluvööndise hoonestuse mittekavandamist. 2.2 SAUGA VALLA ÜLDPLANEERING Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on ÜP koostamise eesmärgiks valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ja kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu 5 Tegemist ei ole rannaalaga, samuti ei kuulu Pärnu jõgi Vabariigi Valitsuse 28.05.2004 määrusega nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt üleujutatavate jõgede hulka. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 8 tingimuste seadmine ning maa- ja veealadele üldiste kasutamis ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning muude tingimuste määramine . Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale väikeelamu maa-alale (EV) (joonis 2-1). ÜP-s on väikeelamu juhtotstarbega maadel nimetatud järgmised hoonestustingimused: ▪ Minimaalne krundi suurus 1200 m²; ▪ Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa (EE); ▪ Põhihoone võib olla ühepereelamu, paariselamu või kahepereelamu või ridaelamu; ▪ Krundi suurim lubatud täisehituse % on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on täiendav tingimus, et 1200 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet); ▪ Ehitusjoon piirkonna siseteest vähemalt 10 m; ▪ Hoonete suurim lubatud arv kinnitul on 4 (elamu ja kuni 3 abihoonet); ▪ Hoonete puhul on suurim lubatud korruselisus ühepereelamul 2 ja kõrgus 9 m, abihoonel 1 korrus ja kõrgus kuni 5 m; ▪ Katuse kalle 0-50⁰; ▪ Välisviimistlusmaterjali valikul tuleb jälgida piirkonna üldist miljööd. Elamu ja abihooned peavad moodustama ühtse terviku; ▪ Parkimine tuleb lahendada omal kinnistul; ▪ Piirdeaedade rajamisel on lubatud piirde kõrgus kuni 1,5 m. Tänavapiirete rajamisel arvestada naaberkinnistute piirete kujundusega. Kinnistute vaheliseks piirdeks võib-olla puidust lattaed või võrkpiire. Kui tänavapoolset piirdeaeda ei ole võimalik rajada kinnistu piirile, peavad piirded olema rajatud teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele, et oleks võimalik tagada talvine teehooldus. Joonis 2-1 Väljavõte üldplaneeringu lahendusest. Planeeringuala markeeritud punase ringiga Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 9 Joonis 2-2. Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu, väärtused ja pi irangud kaardist. Planeeringuala markeeritud punase ringiga Planeeringuga kavandatav tegevus (olemasolevale olukorrale vastava DP koostamine) ei vasta kehtivale ÜP-le. Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust ( 2258 m 2 ) on ÜP kohaselt täisehitus lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%. Lisaks on osa hoonestust rajatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, kus tegelikult on hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Eelnevast lähtuvalt on tegemist ÜP-d muutva detailplaneeringuga, mis teeb ettepaneku ÜP põhilahenduse muutmiseks. Ehituskeelu vööndi vähendamine ja selle põhjendus on vajalik DP raames täpsemalt kirjeldada. 2.3 SAUGA VALLAS TAMMISETE KÜLAS UUEMETSA JÕE KINNISTU DP Alal kehtib Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on planeeringuala kinnistu osas määratud ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud kuni kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit. Väljavõte planeeringulahendusest Vesikaare tee 16 kinnistul on näidatud joonisel 2 -3. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva DP nõudeid: hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse; ehitisealune pind on oluliselt suurem Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 10 kui detailplaneering lubab (max 250 m 2 , aga tegelikult u 400 m 2 ); kanalisse on rajatud nö ujumiskoht, mida detailplaneering ette ei näe. Joonis 2-3. Väljavõte uuemetsa Jõe DP lahendusest Vesikaare tee 16 kinnistu piirkonnas (Pärnu EKE Projekt AS, 2003) Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 11 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU Käesolevas peatükis on kirjeldatud planeeringuala asukoh ta ja keskkonnatingimusi, kasutades selleks avalikult kättesaadavaid andmeid (peamiselt erinevad andmebaasid (nt EELIS, Maa-ameti kaardirakendus, VEKA). Mõju hinnang antud töö kontekstis on sisuliselt olemasolev a olukorra jätkumisega kaasneva mõju hindamine, kuna kavandatav tegevus on võimalusel olemasoleva olukorra seadustamine. Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamise l lähtuda järgmistest kriteeriumidest: ▪ mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; ▪ oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; ▪ mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; ▪ eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; ▪ mõju kaitstavatele loodusobjektidele; ▪ eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest ning ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates kriteeriumites, mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta: ▪ kumulatiivne ja piiriülene mõju – detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks kaasa tuua olulise kumulatiivse mõju. Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju; ▪ õnnetuste esinemise võimalikkus, mõju inimese tervisele - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu. ▪ Kultuuripärand – planeeringuala lähiümbruses ei ole Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel muinsuskaitseobjekte. Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale. 3.1 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA, PINNAS, PINNA- JA PÕHJAVESI Vaadeldav ala ning selle lähipiirkond on kasutusel elamumaana ning tegemist on suuremas osas juba väljaehitatud elamupiirkonnaga. Piirkond jääb küll väärtuslikule maastikule Niidu-Tammiste mets, kuid tegemist on juba väljakujunenud tiheasustusalaga ning olemasolev hoone ei muuda maastikuliselt olemasolevat olukorda piirkonnas. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 12 Vesikaare tee 16 kinnistul levivad Eesti geoloogilise baaskaardi andmetel jõesetted (liivased ja kruusased suuremate veeristega setted, milles esineb ka savikamaid kihte ja muda), piirkonnas on puurkaevude andmetes kirjeldatud pinnakattes moreenid (paksusega 18 m). Piirkonnas olemasolevate puurkaevude andmetel 6 moodustavad geoloogilises läbilõikes aluspõhja ülemise osa Kesk -Devoni ladestiku Pärnu kihistu liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega (paksus on ca 10 m). Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse suhtes on põhjavee kaitstuse kaardi andmetel „suhteliselt kaitstud“. Mullastiku kaardi 7 andmetel on piirkonnas paljandpinnas. kinnistu koosseisu jääb osaliselt kehtiva DP alusel rajatud paadikanal. Paadikanal on veeseaduse § 3 lg 1 eritüübiline veekogu, st ei ole mere ega muu veekogu osa. Samuti on paadikanal veekogu, millele kohalduvad keskkonnakaitse nõuded, kuid ei kohaldu veekaitsevööndi nõue. Samamoodi tähendab see, et paadikanalile ei kohaldu ka looduskaitseseaduse (LKS) kohased ehituskeeluvööndi ja kalda piiranguvööndi nõuded. Lähim vooluveekogu on vahetult läänes asuv Pärnu jõgi, mille ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd ulatuvad Vesikaare tee 16 kinnistule. Planeeritavale alale ulatub Pärnu jõe kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd (joonis 3-1). Vastavalt LKS § 34 8 on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Vesikaare tee 16 kinnistule ulatuvad järgmised kitsendused: ▪ Ehituskeeluvöönd – vööndi ulatus Pärnu jõel on 50 m; uute hoonete ja rajatiste ehitamine on selles vööndis keelatud. Seaduses on § 38 lg 4 ja lg 5 täpsustatud olukordi, millele ehituskeeld ei laiene. Näiteks ei laiene see tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakuju nenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, piirdeaedadele, olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Arvestades, et paadikanalisse rajatud nn ujumiskoht jääb Pärnu jõe ehituskeeluvöön disse, sisi sellele kohaldub § 38 lg 4 p 5, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Sama paragrahvi lõige 9 täpsustab, et kui kohalik omavalitsus lubab kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus § 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse os as. ▪ Piiranguvöönd – vööndi ulatus Pärnu jõe kaldal on 100 m. Kalda piiranguvööndis on keelatud reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine (välja arvatud sadamas), maavara k aevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine. 6 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus= -688769878 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1 581391374 7 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart 8 Looduskaitseseadus (2004) RT I, 10.07.2020, 57. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020057?leiaKehtiv (vaadatud 27.02.2021) Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 13 Joonis 3-1. Pärnu jõest lähtuvad veekaitselised vööndid planeeringuala piirkonnas . Autor: Hendrikson&Ko Planeeringuala jääb suuremas osas üleujutusohuga alale, kus Maa -ameti kaardirakenduses avaldatud andmete põhjal on üleujutuse esinemise tõenäosus 1 kord 50 aasta jooksul (joonis 3-2). Siiski on planeeringuala vahetus läheduses ka sagedasema, 1 kord 10 aasta jooksul, üleujutusohuga alasid (kinnistu kanali poolne osa ja ka Vesikupu tee piirkond), millest tulenevalt on vajalik arvestada kinnistul üleujutusohuga. Joonis 3-2. Üleujutussageduste tõenäosused planeeringualal (viidatud sinise noolega) ja selle lähipiirkonnas. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 14 3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Kavandatava tegevuse piirkonnas leiduvad EELIS andmebaasi andmetel järgmised kaitstavad loodusobjektid (joonis 3-3): Pärnu jõe hoiuala Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindala on 696,3 ha, millest 98% moodustab Pärnu jõe akvatoorium. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus) elupaikade kaitse. Lisaks eelmainitule asuvad EELIS-e andmetel projektialal või selle lähistel järgmised kaitsealuste liikide leiukohad: käsitiivalised – Pärnu jõgi ja selle lähiala Tammiste piirkonnas on registreeritud II kaitsekategooria käsitiivaliste elupaikadeks 9. Erinevaid liike on alal tuvastatud 7 ja nendeks on: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), veelendlane (Myotis daubentonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), suurvidevlane (Nyctalus noctula), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), suurkõrv (Plecotus auritus) Osade loetletud liikide elupaikadeks on määratletud ainult jõega piirnevad alad, osad puhul aga ka jõe kaldapiirkonnad. Hink ja võldas on mõlemad III kaitsekategooria liigid, kelle elupaikadeks on Pärnu jõgi ja ka paadikanal kavandatava tegevuse piirkonnas. Mõlemad liigid on Natura 2000 loodusala kaitse-eesmärkideks ja seetõttu käsitletakse neid Natura hindamise peatükis. Pärnu jõe hoiuala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas valdavas osas Natura 2000 Pärnu jõe loodusalaga. Neil aladel ühtivad ka kaitse-eesmärgid (sh kalaliigid, hink ja võldas, kelle registreeritud leiukohad jõelõigul asuvad) , mistõttu on kavandatava tegevuse mõju hoiualale ja liikidele hinnatud Natura hindamise peatükis. 9 Vastavalt LKS § 53 lg 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine mas siteabevahendites keelatud ja seepärast ei ole vastavat infot ka käesoleva eelhinnangu joonistel. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 15 Joonis 3-3. Looduskaitselised objektid planeeringualal ja selle lähipiirkonnas. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne kaitstavatele loodusobjektidele pikaajalise olulise ebasoodsa mõju esinemist (vt ka ptk 3.5 Natura eelhindamine). 3.3 NATURA EELHINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitst avate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 10. KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (LKS) alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse - eesmärke. 10 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 16 Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindami ne, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detail ne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb alg atada ka KSH protsess. Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; ala kohta koostatud kaitsekorralduskav a; Keskkonnaregistri andmebaasid jms). Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse -eesmärkide saavutamisele. Kavandatava tegevuse kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine Kavandatavaks tegevuseks on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamis t. Olemasolev olukord, mida seadustada soovitakse , on kirjeldatud ptk-s 1, seda siinkohal ei dubleerita. Täpsemalt asub lähim Natura ala, Pärnu jõe loodusala, kinnistu piirist ca 27 m kaugusel. Loodusala ja planeeringuala vahel on murukattega üldkasutatav maa. Kavandatava tegevusega ei kaasne muutust olemasolevas olukorras, tegemist on juba välja ehitatud elamu ning selle kõrval paadikanalile ujumiskohaga. Hoonestuse rajamine alale, sealjuures üleujutatavale alale, on lubatud kehtiva detailpla neeringu alusel. Olemasolev olukord erineb kehtivast DP-st hoonestusmahu poolest – olemasolev eluhoone ulatub ehituskeeluvööndisse. Planeeringualal oleva eluhoone veevarustus ning reoveekäitlus on lahendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisega ning see Pärnu jõe loodusala ei mõjuta. Kavandatava tegevuse mõjualasse jääva Natura ala iseloomustus Natura ala paiknemist illustreerib joonis 3-4. Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb üks Natura 2000 võrgustiku ala − Pärnu jõe loodusala. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 17 Joonis 3-4. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine DP ala suhtes Pärnu jõe loodusala (EE0040345) on Natura alade võrgustikku arvatud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 -k). Loodusala pindala on ca 860 ha ning see on loodud kolme loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja viie sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Pärnu jõe loodusalaga kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Pärnu jõe hoiuala Pärnu maakonda jääva osaga (KLO2000293), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse. Loodusala kaitse-eesmärkidest annab ülevaate järgnev tabel 3-1. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 18 Tabel 3-1. Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused Kaitse- Standardne andmebaas12 Kaitsekorralduskava eesmärkideks Kirjeldus11 Pindala Esinduslikkus Pikaajaline kaitse-eesmärk olevad elupaigad (ha) jõed ja ojad Need on looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud jõgede ja ojade lõigud. Selliste jõgede elupaiku 700 B Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseline (3260) asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks seisund Pärnu jõe loodusalal 129,6 km on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud. Viimaseid kavandatava tegevuse kogupikkusega jõelõikude ulatuses vähemalt hea piirkonnas ei leidu. Elupaigatüüp on kaitsekorralduskava andmetel suudmest kuni Reiu jõe suudmeni (sh (B). kavandatava tegevuse piirkond ja Niidu oja suubumise piirkond, mille kaudu eeldatavalt heitvee juhtimine Pärnu jõkke toimub) määratud hea (B) looduskaitselise seisundiga ja esinduslikkusega C. lamminiidud Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede üleujutatavatel lammidel. Sõltuvalt 30 B Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi (6450) kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete maastikukaitseala kaitsekorraga13. Elupaik ei asu hulk olla üsna erinev. Jõeuhtega toodavad toiteelemendid on luha viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest kuni pidevalt veega küllastatuseni. täpsemat käsitlust ei vaja. Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu (Türi maastikukaitsealal) ja ei asu kavandatava tegevuse mõjualas. puisniidud Hõreda puurindega pärandkooslus on Eestis tekkinud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning 4 A Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi (*6530) karjatamise koosmõjul. Taimestik on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, hästi on maastikukaitseala kaitsekorraga. Elupaik ei asu arenenud ka epifüütne sammaltaimede- ja samblikefloora. käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu (Türi maastikukaitsealal) ja ei asu täpsemat käsitlust ei vaja. kavandatava tegevuse mõjualas Kaitse-eesmärkideks Kirjeldus Standardne andmebaas Kaitsekorralduskava olevad liigid Liigi esinemineHinnang alale Pikaajaline kaitse-eesmärk loodusalal liigist lähtuvalt14 harilik hink Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe (Cobitis taenia) piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht. Kudemine algab loodusalal 113,5 km kogupikkusega jõelõikude harilikult juuni esimesel poolel, kui vee temperatuur on 16–18 °C, ja lõpeb juulis. Koelmuks sobivad madala ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale veega (0,3–0,8 m) taimestikurikkad kohad. Pärnu jõe loodusalast hinnati hingu jaoks sobilikuks elupaigaks liigist lähtuvalt on vähemalt B. 11 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024. 12 Standardne andmevorm: https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040345 13 Türi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014 -2023. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail =1085768072 14 Hinnang alale liigist lähtuvalt (A – väga hea; B - hea; C - arvestatav) Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 19 Pärnu jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km), sh ka kavandatava tegevuse jõelõik. Enamikus jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist. harilik võldas Väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe (Cottus gobio) kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude hapnikusisaldus peab kala jaoks olema püsivalt kõrge. Kudemine on lühike ja kestab reeglina kuni nädal ning ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. liigist lähtuvalt on vähemalt B. Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik ritraalsed (kiirevoolulised, madalaveelised ja kivise-kruusase põhjaga) e kärestikulised jõelõigud. jõesilm Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdelise eluviisiga tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe (Lampetra fluviatilis) sõõrsuuga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks. Pärnu ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale jões on silmupüük lubatud. Pärnu jões esineb jõesilm kuni Tarbja paisuni (123,8 km suudmest) ning enamikes liigist lähtuvalt on vähemalt B. harujõgedes. Ilmselt esineb silmuvastseid hajusalt kõikjal jõe alam- ja keskjooksu põhjasetetes. lõhe Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Varem oli Pärnu jões lõhele haruldane B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe (Salmo salar) sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid Sindi paisu alune kuni 900 m loodusalal 118,7 km pikkuse jõelõigu ulatuses. pikkune langulõik ning Pärnu jõe lõheasurkonna seisundit peeti kaitsekorralduskavas kriitiliselt halvaks (s.o Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist enne Sindi paisu lammutamist). Sindi paisu lammutamise järgselt on aga lõhele kudemiseks kättesaadavad lähtuvalt on vähemalt B. ka kõik Sindist ülesvoolu jäävad sobivad kärestikud. Kaitsekorralduskavas hinnatakse koelmualadena lõhele potentsiaalselt sobivateks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud jõe suudmest kuni Esna jõe suudmeni. paksukojaline jõekarp Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Asurkonna tavaline A Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe (Unio crassus) püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude kalade nahal ja lõpustel. Pärnu jõe loodusalal võib paksukojalise jõekarbi levikualaks lugeda Pärnu jõe Jändja ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale paisust kuni suudmeni. Üldjoontes on paremateks elupaikadeks kiirevoolulised jõealad, mis ühtivad jõesilmu liigist lähtuvalt on A. kudemisaladega. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 20 Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala le Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas olevateks saab lugeda need loodusala k aitse- eesmärgid (liigid ja elupaigad), mis esinevad vahetult enne Pärnu linna läbival jõelõigul, st jõe elupaik ning sealsed liigid. Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkidest üks elupaigatüüp: jõed ja ojad. Vastavalt Pärnu jõe hoiuala kaitsekorralduskavale tagab selle elupaiga säilitamine ka kaitstavate liikide soodsa seisundi säilimise. Potentsiaalne mõju võib avalduda läbi veekeskkonna avalduvate mõjude , näiteks vee kvaliteedi muutused tulenevalt tegevustest detailplaneeringu alal. Kavandatav tegevus ei mõjuta otseselt füüsiliselt jõe elupaika ega sealsete liikide elupaiku. Jõe elupaik säilib olemasolevas ulatuses. Mõju prognoos kaitse-eesmärkide kaupa on esitatud järgnevas tabelis 3-2, kus toodud hinnangute andmisel on tuginetud loodusala standardsel andmevormil, kehtival kaitsekorralduskaval, EELIS andmebaasi andmetel, ekspertteabel . Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 21 Tabel 3-2. Mõju prognoosimine Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele. Kaitse-eesmärkideks olevad elupaigad ja liigid Mõju prognoos Järeldus jõed ja ojad (3260) Elupaik ja selle levik ei kajastu EELIS andmebaasi Natura elupaikade kaardikihtides, mistõttu on siinkohal tuginetud Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 Mõju on välistatud. andmetele. Elupaiga esinduslikkus kavandatava tegevuse piirkonna (Pärnu linn) jõelõigul on C ja looduskaitseline seisund B ja üldine looduskaitseline väärtus C. Pärnu linna läbiv jõelõik on aeglase vooluga jõe suudmeala. Elupaiga mõjuteguritena tuuakse välja paisud (peamine elupaika kahjustav pais – Sindi pais – on tänaseks lammutatud); väiksemad inimtekkelised voolutakistused (truubitorud jms); ebapiisav info elupaiga kohta ning maaparanduse mõjud. Antud juhul ei ole kavandatav tegevus otseselt seotud jõe elupaigaga, asub sellest eemal ning füüsiliselt jõge ei mõjuta. Planeeringualal asub elamu ning seal ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada veekeskkonna muutusi. Ebasoodsa mõju tekkimine jõed ja ojad elupaigale ning sellega seoses ka sealsete liikidele ja nende elupaikadele on välistatud. lamminiidud (6450) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud. puisniidud (*6530) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud. harilik hink Hinku esineb Pärnu jões vähearvukalt ja hajusalt, välistada ei saa isendite esinemist kavandatava tegevuse piirkonnas. Liigi soodsa seisundi säilimine põhineb aga just Mõju on välistatud. elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures). harilik võldas Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik kärestikulised jõelõigud, mida Pärnu linna ja kavandatava tegevuse Mõju on välistatud. piirkonnas ei leidu. Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures). jõesilm Vastavalt kaitsekorralduskava andmetele esineb jõesilm Pärnu jões suudmest kuni Sindi paisuni ning koeb regulaarselt Sindi paisu alusel 900 m pikkusel langulõigul (peale Sindi Mõju on välistatud. paisu lammutamist eeldatavalt ka ülesvoolu). Kavandatava tegevusega on jõesilm seotud vaid kaudselt kuna liigi kudemispaigad ei paikne kavandatava tegevuse piirkonnas Pärnu linnas. Liigi täiskasvanud isendid liiguvad kudemisrändel jõkke, Sindi paisu alusesse kudemiskohta (ja ilmselt ka ülesvoolu). Liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures). lõhe Lõhe täiskasvanud isendid elavad meres ja anadroomse siirdekalana rändavad jõgedesse sigima. Lõhe kudemine ja marja inkubatsiooniaeg on oktoober-aprill. Pärnu jões Mõju on välistatud. asuvad sigimispaigad endise Sindi paisu alusel kärestikul ja sellest ülesvoolu. Kaitsekorralduskava toob välja, et liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata(vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures). paksukojaline Vastavalt kaitsekorralduskavale on karbi väärtuslikuks leiukohaks ja sigimisalaks endise Sindi paisu alune piirkond. Jõekarbi soodsa elupaiga säilimine on üldiselt tagatud Mõju on välistatud. jõekarp elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgi täitmisega. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures). Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 22 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Vesikaare tee 16 kinnistu DP lahenduse kohaselt (sisuliselt praegu olemasoleva olukorra säilimisel) on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkidele välistatud ning puudub vajadus liikuda edasi täis- ehk asjakohase hindamise etappi. Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud plane eringulahendust (Vesikaare tee 16 kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda. 3.4 MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Näiteks võib arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, kui piirkonnas arendatakse ettevõtlust või rajatakse uusi elamuid. Mingil määral võib iga arendustegevus mõjutada ka piirkonna kinnisvara hindasid turul. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee - ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute. Mürahäiringud on peamiselt tingitud liiklusest ja ajutiselt ehitustegevusest. Planeeringuala jääb Tammiste küla tiheasustusala äärealale, lähimad naabrid on mõnekümne meetri kaugusel kõrval kinnistutel. Planeeringualale viivad Vesikaare ja Vesikupu teed. Tegemist on mõlema tänava puhul vii mase hoonestatud kinnistuga. Kavandatav tegevus (olemasolevale hoonele vastava DP lahenduse koostamine) ei too kaasa juba olemasoleva olukorra muutust - sealhulgas ei suurene liikluskoormus ega tehta ehitustegevusi, mis võiks kaasa tuua mürataseme tõusu, ei rajata uut hoonestust, millega võiks kaasneda täiendav visuaalne häiring. Vee- ja õhukvaliteedi muutusi ei ole samuti ette näha, kuna liitumine on ühisveevärgiga. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju inimese tervisele. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 23 4 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus käsitleti Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste starteegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed . Natura hindamise tulemusel jõuti järeldusele, et Vesikaare tee 16 kinnistu DP lahenduse kohaselt (sisuliselt praegu olemasoleva olukorra säilimisel) on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkidele välistatud ning puudub vajadus liikuda edasi täis- ehk asjakohase hindamise etappi. Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud planeeringulahendust (Vesikaare tee 16 kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda. Detailplaneeringus on vajalik tuua ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos põhjendusega. Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta (käesoleva töö kontekstis planeeringualal olemasoleva olukorra säilimisega) ei ole selle realiseerimisel (olemasoleva olukorrale vastava DP koostamisel ja kujunenud olukorra seadustamisel) alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel