dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium · 27. juuni 2022
Viit
15-3/5343-1
Registreeritud
27. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haljala Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Virumaa talitus (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond))
Lahendamise tähtaeg
27. juuli 2022

Failid

  • 📎Detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamiseks esitamine (Rahandusmi.asice189 KB
  • 📎Lepatriinu ja Kivikadaka detailplaneering (4).asice7157 KB

Sisu (failidest)

Haljala Vallavalitsus Rahandusministeerium [email protected] Meie 27.06.2022 nr 7-1/51-21 Detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Haljala Vallavalitsus edastab tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõikest 1 Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks Haljala vallas Toolse külas Lepatriinu (katastritunnus 88703:003:0765, registriosa nr 791031, elamumaa 100%, pindala 14714 m2) ja Kivikadaka (katastritunnus 88703:003:0143, registriosa nr 790931, elamumaa 100%, pindala 6930 m2) kinnistute detailplaneeringu eelnõu (edaspidi detailplaneering), mis on lisatud käesolevale kirjale. Detailplaneeringu koostamise peamised eesmärgid on Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistutest kolme elamumaa sihtotstarbega krundi moodustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine kruntidele ja ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneering on Vihula valla üldplaneeringut muutev detailplaneering, sest teeb ettepaneku vähendada Soome lahe ranna või kalda ehituskeeluvööndit. Üldplaneeringu muutmine on vajalik, et arvestada olemasolevate ehitiste ning uute hoonete rajamise vajadusega. Detailplaneeringu senine menetluskäik: Osaühingu Projekteerimiskeskuse (registrikood 11003881) juhataja Külli Õisma (edaspidi planeerija) esitas 13.08.2021 Haljala Vallavalitsusele taotluse algatada Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistutele detailplaneeringu koostamine. Haljala Vallavalitsus algatas 01.09.2021 korraldusega nr 445 Haljala vallas Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu koostamise. Teade detailplaneeringu koostamise algatamisest avaldati veebilehel Ametlikud Teadaanded 13.09.2022, valla kodulehel 08.10.2022, ajalehes „Virumaa Teataja“ 25.09.2021 ja ajalehes „Haljala Valla Sõnumid“ (oktoober 2021, nr 9). Teade detailplaneeringu koostamise algatamisest edastati kirjaga koostöö tegijatele (Päästeamet ja Keskkonnaamet), piirinaabritele ja OÜ-le Elektrilevi 24.09.2021. Piirinaabritena käsitleti Neeme, Lohu ja Kadakamarja kinnistuid ning Toolse linnuse teed (detailplaneeringu eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks ka Puraviku ja Mardika kinnistuomanikele). Haljala vallavalitsus registrikood 75013144 Rakvere mnt 3, Haljala alevik 45301 EE492200221011363010 Swedbank tel +372 325 8630 | +372 510 6244 EE291010502009480009 SEB Pank e-post [email protected] | www.haljala.ee Keskkonnaamet edastas 26.10.2021 kirjaga nr 6-2/21/20417-2 oma tähelepanekud detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Tulenevalt looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lõike 4 punktist 2, on ehituskeeluvööndi vähendamiseks vaja kohalikul omavalitsusel esitada Keskkonnaametile taotlus ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud detailplaneering, mistõttu menetleb Haljala Vallavalitsus käesolevat detailplaneeringut edasi Vihula valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. PlanS § 142 lõike 6 alusel tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)§ 33 lg-s 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lähtuvalt KeHJS § 33 lõikest 6 esitati 11.02.2022 detailplaneeringu KSH eelhinnang ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukohtade võtmiseks Päästeametile ja Keskkonnaametile. Päästeamet andis 14.03.2022 kirjaga nr 7.2-3.3/850-2 teada, et ei oma vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse osas. Keskkonnaamet andis oma 13.04.2022 kirjaga nr 6-5/22/2922-4 teada, et lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Haljala Vallavolikogu 17.05.2022 otsusega nr 44 jäeti käesoleva detailplaneeringu KSH algatamata. KSH algatamata jätmisest teavitati 27.06.2022 veebilehel Ametlikud Teadaanded (KeHJS § 35 lg 6) ja ajalehes „Virumaa Teataja“. Planeerija edastas detailplaneeringu eelnõu Haljala Vallavalitsusele 03.05.2022. Haljala Vallavalitsus avaldas teate detailplaneeringu eelnõu avalikust väljapanekust ajalehes „Virumaa Teataja“ ning edastas kirjaga koostöö tegijatele ja piirinaabritele 07.05.2022. Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikus 21.05.2022 kuni 19.06.2022 Haljala vallamajas ja Võsu teenuskeskuses lahtiolekuaegadel. Detailplaneeringu materjalidega oli võimalik tutvuda ka valla kodulehel algatatud detailplaneeringute rubriigis. Keskkonnaamet edastas 16.06.2022 kirjaga nr 6-5/22/2922-6 arvamuse detailplaneeringu eelnõule, rohkem arvamusi detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ajal ei laekunud. Avalik arutelu toimus 20.06.2022 kl 17.30 Haljala vallamajas võimalusega osaleda ka veebi teel. Avalikul arutelul osalesid ainult valla planeerimisspetsialist, planeerija ja huvitatud isik. Lähtudes PlanS § 85 lõikest 1 esitas Haljala Vallavalitsus 27.06.2022 detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamiseks Päästeametile ja Keskkonnaametile ning arvamuse avaldamiseks Neeme, Lohu, Kadakamarja, Puraviku ja Mardika kinnistuomanikele. Tulenevalt PlanS § 142 lg 4 on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Detailplaneeringu materjalidega, sh detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse, KSH eelhinnangu ning KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Haljala valla kodulehel algatatud detailplaneeringute rubriigis. Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist Haljala Vallavolikogu poolt, esitab Haljala Vallavalitsus Keskkonnaametile taotluse ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks (LKS § 40 lg 4 p 2). Ootame Teie kooskõlastust hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Kui 30 päeva jooksul ei ole kooskõlastust või arvamust antud ega esitatud taotlust tähtaja pikendamiseks, loetakse detailplaneeringu eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamust ei soovita anda (PlanS § 85 lg 2). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merje Verhovitš planeerimisspetsialist Lisad: Lepatriinu ja Kivikadaka detailplaneering +372 505 1127 [email protected] OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS Lääne-Virumaal Haljala vallas Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksustele detailplaneeringu koostamise aluseks on Haljala Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu algatamise kohta 01. september 2021 nr 445. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on:  Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistutest kolme elamumaa sihtotstarbega krundi moodustamine;  hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine kruntidele;  ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamine;  heakorrastuse, haljastuse lahendamine;  juurdepääsuteede, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;  tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine;  muudest seadusest tulenevate kujade, kitsenduste ja servituutide määramine. Planeeritava maa-ala pindala on umbes 2,3 hektarit. Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute omanik on Kersti Lutus. Detailplaneeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-planeerija Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277. Osaühing Projekteerimiskeskus omab käesoleva detailplaneeringu autoriõigust. Käesolev detailplaneering on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. 2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE 2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures 3 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses sätestatud ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Haljala valla üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtteid: „Eraldi piirkonnana käsitletakse maakonnaplaneeringus Lääne-Viru maakonna rannikuala. Piirkond on atraktiivne puhkepiirkond, sinna on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid. Kaugtöö võimaluste avardumisega areneb hooajalise elanikkonnaga asustus rannikualal püsielanikkonnaga asustuseks.“ Maakonnaplaneeringuga ette nähtud rahvusvahelise ja kohaliku tähtsusega jalgrattamarsruudid käesolevat planeeringut ei puuduta. Detailplaneeringuala paikneb maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumalal T2, I klassi väärtuslikul maastiku-alal Toolse-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik ja rannikuala A2 ehk II tasandi asustuse arengualal. 4 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. Väljavõte Lääne-Viru maakonna rannikuala maakonnaplaneeringu põhijoonisest Maakonnaplaneeringus (ptk 4.1.) on kogu Lääne-Viru maakonnas paiknev Soome lahe ranna- ala määratud I klassi kuuluvaks maastikuks. Sellise maastiku kasutamise ja sellele ehitamise ning ranna- või kalda ehituskeeluvööndi vähendamise tingimused määratakse lisaks maakonnaplaneeringule käesoleva detailplaneeringu ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguga. Detailplaneering ja eelhinnang annavad juhised maa- ala edasiseks kasutamiseks. Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Osaühing Severitas (vastutav koostaja Kerli Leetsaar, MSc ja Liisi Nõgu, MSc). A2–II tasandi asustuse arengualad on kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused, mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on piirkondlikult koondunud teenused. Maapiirkonnas tuleb kinnistute hoonestamisel jälgida rohelise võrgustiku kasutustingimusi. 5 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 2.2. Kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanek Käesoleva planeeringuala kohta kehtib 13. augustil 2003. aastal Vihula Vallavolikogu määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering. Vihula valla üldplaneeringu kohaselt on Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksused elamumaa juhtotstarbega. Vihula valla üldplaneeringus on Toolse küla märgitud kui tihendatava ja laiendatava hoonestusega küla (p 13.2 lk 113): Tihendamine on mõistlik ja ökonoomne, kuna seeläbi tekib võimalus potentsiaalsete ressursside kasutamiseks, olemasolevate piirkondade heakorrastamiseks ja sealse elukvaliteedi tõstmiseks. Toolse ja Karepa külades on taotletud ranna- ja ehituskeeluvööndi vähendamist mereranda kulgeva teeni, mis on looduses selgelt eristatav mereranna piir. Et rannateede ääres paikneb olemasolev hoonestus ja soov ehitada on valdavalt olemasoleva hoonestuse vahel paiknevatele olemasolevatele vundamentidele, on kahjustused looduskeskkonnale aktsepteeritavad. Ehitamisel tuleb koostada detailplaneering. Käesolev detailplaneering on Vihula valla üldplaneeringut muutev detailplaneering, sest teeb ettepaneku vähendada Soome lahe ranna või kalda ehituskeeluvööndit. Üldplaneeringu muutmine on vajalik, et arvestada olemasolevate ehitiste ning uute hoonete rajamise vajadusega. Looduskaitseseaduse kohaselt: § 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd (1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit. (3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vihula valla üldplaneering arvestab Looduskaitseseadusest tuleneva ranna või kalda ehituskeeluvööndi ulatusega. Koostatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit olemasoleva ehitusjooneni, mis paikneb 38-86 meetri kaugusel korduva üleujutusega ala piirist (1m kaldajoone kõrgusväärtusest). Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on kantud Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu joonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ ja detailplaneeringu lisale „Vihula valla üldplaneeringu muudatuse ettepanek“. Ehituskeeluvööndi ettepaneku peamiseks eesmärgiks on laiendada Toolse külas inimeste elamis- ja puhkevõimalusi ning tõsta maakasutuse intensiivsust ja kvaliteeti. Mõistlik on tihendada hoonestust olemasolevatel elamumaa kasutusotstarbega kruntidel. Ühiste 6 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. tehnovõrkude rajamine ja olemasolevate mitme kinnistu jaoks kasutamine säästab loodust. Rajatav taristu on perspektiivis oluline ka loodusturismi arendamise seisukohalt, sest Toolse on hea elamis- ja puhkekoht loodushuvilistele inimestele. Käesoleva detailplaneeringu lahendus teeb ettepaneku muuta Vihula valla üldplaneeringut ehituskeeluvööndi osas ainult Positsioonidel 1 ja 2. Sobivusel annab Keskkonnaamet Haljala Vallavalitsusele nõusoleku planeeringualal ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks „Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu“ joonisel leht 3 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ märgitud kruntide Pos 1 ja Pos 2 piires. Nõusolek kehtib vaid detailplaneeringu seletuskirjas ja selle joonisel leht 3 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ kavandatud tegevustele Pos 1 ja Pos 2 ulatuses. 2.3. Kehtivad detailplaneeringud Samale maa-alale on varem koostatud ja kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Vihula Vallavolikogu kehtestas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu otsusega nr 174, 10.04.2008, sellega muutus kehtetuks 11.08.2004. aastal kehtestatud Kivikadaka maaüksuse detailplaneering. 3. MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED Lepatriinu maaüksuse katastritunnus on 88703:003:0765, maaüksuse pindala on 14 714 m² ning maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Kivikadaka maaüksuse katastritunnus on 88703:003:0143, maaüksuse pindala on 6930 m² ning maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Planeeringuala piirneb põhja pool 100% elamumaa sihtotstarbega Lohu (katastritunnus 88703:003:0761) ja Neeme maaüksustega (katastritunnus 88703:003:1020). Lõuna pool asub 100% elamumaa sihtotstarbega Kadakamarja kinnistu (katastritunnus 88703:003:0144). Lääne pool asub 100% transpordimaa kasutusotstarbega maaüksus Toolse linnuse tee (katastritunnus 88701:001:0954). Ida pool asub Soome laht. 7 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 4. LÄHTEOLUKORD Planeeringuala asub Haljala vallas Toolse külas Toolse linnuse tee ääres. Lepatriinu kinnistul paikneb üksikelamu koos abihoonetega. Lisaks on kinnistul olemas veekaev ja kanalisatsioonimahuti. Hooned paiknevad Soome lahe ehituskeeluvööndis, üks hoone asub osaliselt ranna või kalda veekaitsevööndis. Kivikadaka maaüksusel paikneb osa Lepatriinu maaüksusel paiknevast hoone vundamendist. Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt õuemaast, rohumaast, metsamaast ja muust maast (tiik, tee, rand). Planeeringuala piirneb Soome lahega. Maapind on langusega lääne ja ida poole. Juurdepääs planeeringualale on võimalik Toolse linnuse tee katastriüksuselt. 5. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS 5.1. Planeeringu lahenduse idee analüüs Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku omavalitsuse nõudmistele, kinnistu omaniku soovidest ja vajadustest ning kehtivast seadusandlusest. Toolse on põline eluala, kuid nõukogude võimu ajal tõrjuti tsiviilelanikud ning elutegevus rannaaladelt kaugemale. Järjest rohkem soovitakse luua Toolse külla eluasemeid ja töökohti. Seetõttu soovib kinnistute omanik moodustada uusi elamukrunte. Ehituslikust seisukohast on tegemist hoonestuse tihendamisega selleks sobival madala viljakusega maa-alal. Planeeringulahenduse elluviimisel tekib Toolse külla juurde üks heakorrastatud, otstarbekalt planeeritud ja aastaringses kasutuses olev krunt. 5.2. Maa-ala sihtotstarbed Koostatud detailplaneering teeb ettepaneku kruntida kaks kinnistut ümber kolmeks kinnistuks, vt joonis „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ tabel „Kruntide moodustamise koondtabel“.. Pos 1 - Lepatriinu maaüksuse planeeritud pindalaks jääb 10358 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100% üksikelamumaa ja katastris elamumaa. Pos 2 - Kivikadaka maaüksuse planeeritud pindalaks jääb 6043 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100% üksikelamumaa ja katastris elamumaa. 8 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. Pos 3 – moodustatakse Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksuste osadest. Maaüksuse planeeritud pindalaks jääb 5243 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100% üksikelamumaa ja katastris elamumaa. 5.3. Ehitusõigus Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritavad hoonestusalad ning hoonete soovituslikud asukohad. Hoonestusalad paiknevad minimaalselt 4 meetri kaugusel piirist. Pos 1 maksimaalne täisehitusprotsent on 5%. Positsioonile 1 võib ehitada ühe elamu ehitusaluse pinnaga kuni 250 m² ja kuni kolm abihoonet. Lubatud ehitusalune pind krundil võib olla kokku kuni 500 m². Elamu võib olla kuni 8,5 m kõrge ja abihooned kuni 7 meetrit kõrged. Elamu ja 2 abihoonet võivad olla kuni kahekorruselised, üks abihoone võib olla ühekorruseline. Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku olemasoleva paadikuuri seadustamiseks võimaldamiseks. Hoone asub ehituskeeluvööndis ja osaliselt veekaitsevööndis. Pos 2 maksimaalne täisehitusprotsent on 7%. Positsioonile 2 võib ehitada ühe elamu ehitusaluse pinnaga kuni 250 m² ja kuni kolm abihoonet. Lubatud ehitusalune pind krundil võib olla kokku kuni 430 m². Elamu võib olla kuni 8,5 m kõrge ja abihooned kuni 7 meetrit kõrged. Elamu ja 1 abihoone võivad olla kuni kahekorruselised. Üks abihoone võib olla kuni ühekorruseline. Pos 3 maksimaalne täisehitusprotsent on 8%. Positsioonile 3 võib ehitada ühe elamu ehitusaluse pinnaga kuni 250 m² ja kuni kolm abihoonet. Lubatud ehitusalune pind krundil võib olla kokku kuni 430 m². Elamu võib olla kuni 8,5 m kõrge ja abihooned kuni 7 meetrit kõrged. Elamu ja 1 abihoone võivad olla kuni kahekorruselised. Üks abihoone võib olla kuni ühekorruseline. Hoonetealuse pinna alla ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega terrasse. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole hoonestusalasid. Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib uusi hooneid ehitada:  maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter;  vee- ja kanalisatsioonitrassidest kaugemale kui 2 meetrit;  omapuhastist kaugemale kui 5 meetrit ja omapuhasti imbväljakust kaugemale kui 10 meetrit. 9 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. Hooned võib ehitada maa-aluse korrusega. Hooned projekteeritakse minimaalselt TP3 klassi nõuetele vastavad. Ehitatavad hooned tuleb vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12). Välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Tähtis on hoonete funktsionaalsus, sobivus miljöösse ning nende kasutusmugavus ja ohutus. Hooned projekteeritakse kasutajate jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate vormidega. Hoonete välisviimistlused ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobima maapiirkonda. Hoonete värvilahendused määratakse projektiga. Hoonete katusetüüp ja täpne katusekalle lahendatakse arhitektuurse projekti koostamise käigus lähtudes konkreetsetest vajadustest. Lubatud katusekalle on 0˚- 45˚. A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb kasutada päikesepaneele. Päikesepaneele ei või paigaldada ranna või kalda ehituskeeluvööndisse. Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestatakse tervise- ja hügieeninõuetega. Ehitised peavad vastama kinnistu kasutusotstarbele ning hoonete kasutamisele seatavatele nõuetele. Arhitektuursed ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi. Projekteerimisel ja ehitamisel arvestada võimaliku radooniohuga. Planeeringualal paiknevate kruntide piirded võib üldjuhul rajada kruntidede piiridele. Teede ja kallasrajaga piirnevad aiad või hekid võib rajada hoonestusalade piiridele. Ehitustegevus planeeritaval alal tuleb korraldada sisemise teedevõrgu kaudu. Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Vihula valla üldplaneeringus. Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala Vallavalitsusega. Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus. Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatised, veetrassid, side- ja elektrikaablid), välisvalgustus ning haljastus rajatakse maa-alale krundiomanike või vastava teenuse osutaja poolt. 10 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 6. LIIKLUSKORRALDUS Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Planeeringuala piirneb avalikus kasutuses oleva Toolse linnuse teega. Toolse linnuse teel on lubatud sõidukiirus 30 km/h. Toolse linnuse tee lõpeb parklaga. Sõidutee on kahesuunalise liiklusega ning freesasfaldist katendiga. Katendi laius on keskmiselt 4 meetrit. Liiklusintensiivsus on erinev, sest on seotud aastaaegadega ning ilmastikuga. Uusi mahasõite Toolse linnuse teelt ei rajata. Juurdepääs Positsioonile 1 on välja ehitatud ning samalt teelt on ette nähtud juurdepääs Positsioonile 3. Positsiooni 2 jaoks kasutatakse Kadakamarja kinnistu omanikuga varem ühiselt piirile rajatud juurdepääsuteed, mida vajadusel laiendatakse. Sama teed mööda pääseb ka kallasrajale. Kallasrajal liikumiseks tuleb see tähistada kuni Soome lahe kaldani ning heakorrastada. Heakorrastatud kallasrada peab olema takistustevaba (kännud, oksad) ja niidetav. Lääne-Viru Maakonnaplaneeringus 2030+ lk 57-58 on toodud tingimused, kuidas on võimalik tagada avalik juurdepääs kallasrajale. Materjalide peale- ja mahalaadimine avalikult teelt ning selle ääres parkimine on keelatud. Samuti pole lubatud ehitustehnikaga manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval). Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada kasutades olemasolevaid juurdepääsuteid. Liiklus- ja parkimislahendus ning parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Parkimine lahendatakse planeeringuala siseselt. Igal krundil saab parkida vähemalt 3 autot. Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal kokku vastab EVS 843:2003 standardile “Linnatänavad”. Arendaja peab arvestama liiklus- ja ehitusmüra, vibratsiooni ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis jõustus 01.07.2015 a. Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud olemasolevate ning planeeritud tehnovõrkude ja looduslike objektide kitsendusalad ja servituudialad. Piirangud ja märkused on kajastatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. 11 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD 8.1. Heakorrastus Kõrghaljastusest kasvab planeeringualal looduslikest puuliikidest kõige rohkem mände, vahtraid ja kuuski. Pos 1 on heakorrastatud. Kinnistul on olemas tarbeaed, mis edaspidi jääb osaliselt planeeritavale Positsioonile 3. Juurdepääsutee on palistatud vahtraalleega. Positsioonil 2 on esindatud peamiselt rohu- ja metsamaa kõlvikud. Õuealade haljastused Positsioonidel 2 ja 3 lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide koostamisega haljastusprojektidega või omanike poolt. Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse eesmärkideks müra summutamine, hapniku tootmine jne. Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest maastikuga, mullastikuga ja olemasoleva haljastusega. Uue haljastuse rajamisel arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust (vt peatükk 6 Liikluskorraldus). Sissesõidutee äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-ala kasutus turvalisemaks pimedal ajal. 8.2. Kattega alad Juurdepääsuteed kruntidele on kaetud killustikuga. Kruntidele planeeritakse katendiga alad, kuhu saab transpordivahendeid parkida. Katendite liigid Positsioonidel 1 ja 2 (killustik, kivi, asfalt vms) valitakse projekteerimise etapis. Juurdepääs Positsioonile 2 vt ptk 6 Liikluskorraldus. 8.3. Piirded Planeeritavad krundid võib ümbritseda kuni 1,5 meetrit kõrgete läbipaistvate piiretega. Piirete asukohad vt ptk 5.3 Ehitusõigus. Piirded projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos hoonetega. Piirded rajatakse hoonetega sobivas stiilis. Piirete ehitusmaterjalina kasutada puitu või metalli. Lubatud on hekkpiirded, lubatud ei ole keskkonda mittesobivad piirded. Piirded võib vajadusel rajada ööseks suletavatena. Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust. Piirded ei tohi takistada juurdepääsu kallasrajale. 12 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 9. KESKKONNAKAITSE Haljala Vallavalitsuse 01. 09. 2021 korraldusest nr 445 nähtub, et kavandatav tegevus ei põhjusta olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole põhjendatud. OÜ Severitas koostas Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (töö nr on TL-21-033). Eelhinnangu koostamise eesmärgiks oli saada informatsiooni planeeritava tegevuse keskkonnamõju kohta, mis võib avalduda planeeringualal ehituskeelvööndi vähendamise tõttu ja planeeringualal ehitamise tõttu. Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ei paikne. Planeeringuala piirneb Toolse Looduskaitsealaga (keskkonnaregistri nr 1000180). Kuna tegemist on olemasoleva hoonestuse vahele uute hoonete planeerimisega, siis ei suurene mõju kaitstavatele loodusaladele. OÜ Severitas andmetel puuduvad planeeringualal kõrgendatud loodusliku väärtusega alad ja olulised elupaigad, seega planeeringu elluviimisel eeldatavalt ei ole olulist negatiivset mõju loomastikule ja taimestikule. Planeeritavad krundid ei jää Natura 2000 aladele. OÜ Severitas on kokkuvõttes märkinud, et kahe krundi ümberkruntimine kolmeks ning nende sihipärane kasutamine tulevikus ei too kaasa olulist keskkonnamõju ning seetõttu ei ole vajalik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele. Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud, korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu-ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping. Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete hoidmisega. Prügikonteinerite paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga, joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on näidatud nende soovituslikud asukohad. Konteinerid peavad olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada konteineritele eraldi ehitised või paigutada nad haljastuse varju. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete 13 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs kruntidele on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu. Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele ehitusjäätmete konteiner. Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille ülesanne on teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele. 10. TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal kaev, elektri jaotuskilp ja 0,4 kV elektrimaakaablid ja reoveemahuti. Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“. Enne hoone(te)le kasutusloa(lubade) taotlemist peavad tehnovõrgud olema valmis ehitatud ning taotletud kasutusload või kasutusteatised. 10.1. Elektrivarustus Elektrilevi OÜ väljastas detailplaneeringu koostamiseks 13. aprillil 2022 a. tehnilised tingimused nr 406850. Planeeringujoonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“. on kantud olemasolevad ja planeeritavad elektriseadmed. Pos nr 1 elektriliitumise olemasolev võimsus on 25 amprit. Positsioonidele 2 ja 3 on planeeritud piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Kõik uued trassid rajatakse tellija kulul (esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus) maakaablitega. Kehtestatud detailplaneeringu alusel Positsioonidele 2 ja 3 elektrienergia saamiseks esitada kliendil liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peab paigaldama nii, et oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele. Elektrilevi OÜ maakasutusõigus on näidatud tehnorajatiste servituudialadena ja planeeritavad tehnovõrgud on näidatud joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. 10.2. Side AS Telia Eesti väljastas detailplaneeringu koostamiseks 11. aprillil 2022 a tehnilised tingimused nr 36369230. Telia siderajatised maa-alal puuduvad. Uusi sideliinirajatisi 14 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. käesolevaga ei planeerita. Toolse linnuse tee kuulub kohalikule omavalitsusele ning kõik teega seotud tegevused lahendab Haljala Vallavalitsus. Positsioonil 1 on sidevarustus lahendatud satelliit– ja mobiilside baasil. Pos 2 ja 3 sidevarustused lahendatakse samuti satelliit- ja mobiilside baasil. 10.3. Veevarustus Positsioonil 1 ja Kadakamarja kinnistul on olemas puurkaevud. Positsioonidele 2 ja 3 saab veevarustuse rajada olemasolevast puurkaevust. Ehitatavate veetrasside sisestustorustike läbimõõdud valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Välised veetorustikud peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10, läbimõõt Ø 32 mm. Veevarustuse torustike minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm. Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 01.10.2019.a jõustunud määruse nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas. 10.4 Kanalisatsioon Reoveed kogutakse planeeritavatest hoonetest kokku isevoolselt. Positsioonil 1 on olemasolev reoveemahuti. Planeeringualale rajatakse Pos 2 ja 3 jaoks ühine omapuhasti koos imbväljakuga. Planeeringualale on võimalik paigaldada septik koos imbväljakuga, sest planeeringualal on Maa-ameti 1:50 000 mõõtkavas geoloogilise kaardi järgi põhjavesi hästi kaitstud: KKM määruse nr 61 §7 p3 kohaselt peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 15 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kui projekteerimise käigus selgub, et see tingimus ei ole täidetud, tuleb kruntidele paigaldada kogumismahutid. Kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale. Omapuhastite tühjendamine toimub Võsu puhastusseadmetesse. Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada: 1. Veeseadus; 2. EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; 3. EVS 12566-3:2016 Reovee väikepuhastid kuni 50 ie; 4. RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; 5. EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; 6. kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid; 7. KKM määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Septikute rajamiseks tuleb esitada ehitusteatised. 10.5. Sademeveed Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse haljasaladel pinnasesse. Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Planeeringualal on olemasolev tiik. Sademevett ei tohi juhtida vallateele. 10.6. Küte Kruntide küttesüsteemid rajatakse keskkonnasõbralike tehnoloogiate, alternatiivsete energiaallikate või lokaalse kütte baasil. 10.7. Tervisekaitse Valgustus territooriumil ja hoonetes peab vastama seadusandlikest aktidest tulenevatele nõuetele. Peasissepääsud on soovitatav katta varikatustega. Turvalisuse tagamiseks kasutada vajadusel karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde. 16 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 11. TULEOHUTUS 11.1. Normdokumendid Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele: - “Tuleohutuse seadus” - Siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “; - EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; - EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“; - EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“; - Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid; - Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. 11.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ehitise tuleohutusklass: TP3 ehitise kasutusviisi klass: I (eluhooned) max hoonete kõrgus: 8,5 m max ehitisealune pind Pos 1 500 m2 max ehitisealune pind Pos 2 430 m2 max ehitisealune pind Pos 3 430 m2 11.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad võimalusel ühe tuletõkkesektsiooni. Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad naaberkinnistutel paiknevatest hoonetest kaugemal kui 8 meetrit. Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Iga planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi ehitusprojektiga. 11.4. Põlemiskoormus Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse I kasutusviisiga ehitistel lähtudes tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt. 17 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast tuletõkkesektsioonist. Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 600m² ja mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kolme tunni kestel. 11.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele Kruntidele pääseb mööda Toolse linnuse teed. Juurdepääsuteedele rajatavad väravad (kui rajatakse piirdeid) peavad olema vähemalt 4 m laiused. Kruntidel paiknevatele ja planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega. Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil. Keelatud on autode parkimine liikumisteedel. Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega. Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid rõdudel jne). 11.6. Väline tulekustutusvesi Kruntidel paiknevatesse hoonetesse paigaldada automaatsed tulekustutussüsteemid (kodusprinklerid). Planeeringualal paiknevast tiigist ei saa võtta tulekustutusvett, sest tiik ei vasta siseministri määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ esitatud nõuetele. Määruse § 6 p1 kohaselt peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ning tiigile peab olema aastaringne juurdepääs. Lähim tulekustutusvee võtukoht on 1,1 km kaugusel 17170 Võle-Vainupea-Kunda teel Toolse jõe sillal. Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a. 18 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi elamualad. Kuritegevuse riske saab vähendada:  naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;  sissepääsude turvamisega;  riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;  piirete rajamisega;  selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;  territooriumi jälgitavuse tagamisega;  hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;  konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;  vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid);  maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse). 13. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA, VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE Kehtestatud detailplaneering on aluseks kinnistute kruntimisele ja planeeringualal koostatavatele ehitusprojektidele. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt lähtudes seadusandlusest ja omanike soovidest. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega. Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab kinnistu omanik. Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141. 12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU 1. Planeerimisseadus; 2. Ehitusseadustik; 19 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 3. Jäätmeseadus; 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus; 5. Veeseadus; 6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid; 7. Vabariigi Valitsuse määrused; 8. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30; 9. Vihula valla üldplaneering; 10. Haljala valla arengukava aastateks 2018-2030. Käesoleva detailplaneeringu lahutamatu osa on OÜ Severitas töö nr TL-21-033 „Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“. Koostas: Riiu Efert 28. aprill 2022.a. 20 23. juuli 2021 Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist Mõõtkava: 1:2000 X = 6602058, Y = 639841 X = 6601552, Y = 639454 Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud. Legend: Infopäring: Tunnus: 88703:003:0765 Lähiaadress: Lepatriinu Asustusüksus: Toolse küla Vald: Haljala vald Maakond: Lääne-Viru maakond Registreerimise aeg: 30. detsember 1998. a. Muudatuse registreerimise aeg: 20. juuli 2021. a. Sihtotstarve 1: Elamumaa 100% Sihtotstarve 2: - Sihtotstarve 3: - Pindala: 14714 m² Ruumikuju pindala: 14714 m² Looduslik rohumaa: 8419 m² Metsamaa: 789 m² Õuemaa: 3794 m² Muu maa: 1712 m² Registriosa: 791031 Omandivorm: Eraomand Kinnituspiirkond / jaoskond: Tartu Maakohtu kinnistusosakond Mõõdistamise aeg: 01. detsember 1998. a. Mõõdistaja: Osaühing GEODES MAAMÕÕDUBÜROO Moodustamise viis: mõõdistatud, suvaline Katastripidaja märked: - Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud. 23. juuli 2021 Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist Mõõtkava: 1:2000 X = 6602058, Y = 639841 X = 6601552, Y = 639454 Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud. Legend: Infopäring: Tunnus: 88703:003:0143 Lähiaadress: Kivikadaka Asustusüksus: Toolse küla Vald: Haljala vald Maakond: Lääne-Viru maakond Registreerimise aeg: 06. september 2004. a. Muudatuse registreerimise aeg: 20. juuli 2021. a. Sihtotstarve 1: Elamumaa 100% Sihtotstarve 2: - Sihtotstarve 3: - Pindala: 6930 m² Ruumikuju pindala: 6930 m² Looduslik rohumaa: 6341 m² Muu maa: 589 m² Registriosa: 790931 Omandivorm: Eraomand Kinnituspiirkond / jaoskond: Tartu Maakohtu kinnistusosakond Mõõdistamise aeg: 01. august 2004. a. Mõõdistaja: Osaühing Gem-Geo Moodustamise viis: mõõdistatud, L-EST Katastripidaja märked: - Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud. Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust planeeringuala piir Koostas: Riiu Efert 23.07.2021
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel