Haljala Vallavalitsus
Rahandusministeerium
[email protected]
Meie 27.06.2022 nr 7-1/51-21
Detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Haljala Vallavalitsus edastab tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõikest 1
Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks Haljala vallas Toolse külas Lepatriinu
(katastritunnus 88703:003:0765, registriosa nr 791031, elamumaa 100%, pindala 14714 m2)
ja Kivikadaka (katastritunnus 88703:003:0143, registriosa nr 790931, elamumaa 100%,
pindala 6930 m2) kinnistute detailplaneeringu eelnõu (edaspidi detailplaneering), mis on
lisatud käesolevale kirjale.
Detailplaneeringu koostamise peamised eesmärgid on Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistutest
kolme elamumaa sihtotstarbega krundi moodustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguse
määramine kruntidele ja ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.
Detailplaneering on Vihula valla üldplaneeringut muutev detailplaneering, sest teeb
ettepaneku vähendada Soome lahe ranna või kalda ehituskeeluvööndit. Üldplaneeringu
muutmine on vajalik, et arvestada olemasolevate ehitiste ning uute hoonete rajamise
vajadusega.
Detailplaneeringu senine menetluskäik:
Osaühingu Projekteerimiskeskuse (registrikood 11003881) juhataja Külli Õisma (edaspidi
planeerija) esitas 13.08.2021 Haljala Vallavalitsusele taotluse algatada Lääne-Viru
maakonnas Haljala vallas Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistutele
detailplaneeringu koostamine.
Haljala Vallavalitsus algatas 01.09.2021 korraldusega nr 445 Haljala vallas Toolse külas
Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu koostamise.
Teade detailplaneeringu koostamise algatamisest avaldati veebilehel Ametlikud Teadaanded
13.09.2022, valla kodulehel 08.10.2022, ajalehes „Virumaa Teataja“ 25.09.2021 ja ajalehes
„Haljala Valla Sõnumid“ (oktoober 2021, nr 9).
Teade detailplaneeringu koostamise algatamisest edastati kirjaga koostöö tegijatele
(Päästeamet ja Keskkonnaamet), piirinaabritele ja OÜ-le Elektrilevi 24.09.2021.
Piirinaabritena käsitleti Neeme, Lohu ja Kadakamarja kinnistuid ning Toolse linnuse teed
(detailplaneeringu eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks ka Puraviku ja Mardika
kinnistuomanikele).
Haljala vallavalitsus registrikood 75013144
Rakvere mnt 3, Haljala alevik 45301 EE492200221011363010 Swedbank
tel +372 325 8630 | +372 510 6244 EE291010502009480009 SEB Pank
e-post
[email protected] | www.haljala.ee
Keskkonnaamet edastas 26.10.2021 kirjaga nr 6-2/21/20417-2 oma tähelepanekud
detailplaneeringu koostamise algatamise kohta.
Tulenevalt looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lõike 4 punktist 2, on ehituskeeluvööndi
vähendamiseks vaja kohalikul omavalitsusel esitada Keskkonnaametile taotlus ja
planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav
vastuvõetud detailplaneering, mistõttu menetleb Haljala Vallavalitsus käesolevat
detailplaneeringut edasi Vihula valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.
PlanS § 142 lõike 6 alusel tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilist hindamist (KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)§ 33 lg-s 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning
§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Lähtuvalt KeHJS § 33 lõikest 6 esitati 11.02.2022 detailplaneeringu KSH eelhinnang ja KSH
algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukohtade võtmiseks Päästeametile ja
Keskkonnaametile. Päästeamet andis 14.03.2022 kirjaga nr 7.2-3.3/850-2 teada, et ei oma
vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse osas.
Keskkonnaamet andis oma 13.04.2022 kirjaga nr 6-5/22/2922-4 teada, et lähtudes esitatud
materjalidest ja teadaolevast informatsioonist on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Haljala Vallavolikogu 17.05.2022 otsusega nr 44 jäeti käesoleva detailplaneeringu KSH
algatamata. KSH algatamata jätmisest teavitati 27.06.2022 veebilehel Ametlikud
Teadaanded (KeHJS § 35 lg 6) ja ajalehes „Virumaa Teataja“.
Planeerija edastas detailplaneeringu eelnõu Haljala Vallavalitsusele 03.05.2022. Haljala
Vallavalitsus avaldas teate detailplaneeringu eelnõu avalikust väljapanekust ajalehes
„Virumaa Teataja“ ning edastas kirjaga koostöö tegijatele ja piirinaabritele 07.05.2022.
Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikus 21.05.2022 kuni
19.06.2022 Haljala vallamajas ja Võsu teenuskeskuses lahtiolekuaegadel. Detailplaneeringu
materjalidega oli võimalik tutvuda ka valla kodulehel algatatud detailplaneeringute rubriigis.
Keskkonnaamet edastas 16.06.2022 kirjaga nr 6-5/22/2922-6 arvamuse detailplaneeringu
eelnõule, rohkem arvamusi detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ajal ei laekunud.
Avalik arutelu toimus 20.06.2022 kl 17.30 Haljala vallamajas võimalusega osaleda ka veebi
teel. Avalikul arutelul osalesid ainult valla planeerimisspetsialist, planeerija ja huvitatud isik.
Lähtudes PlanS § 85 lõikest 1 esitas Haljala Vallavalitsus 27.06.2022 detailplaneeringu
eelnõu kooskõlastamiseks Päästeametile ja Keskkonnaametile ning arvamuse avaldamiseks
Neeme, Lohu, Kadakamarja, Puraviku ja Mardika kinnistuomanikele.
Tulenevalt PlanS § 142 lg 4 on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud
ametnikul õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või
keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.
Detailplaneeringu materjalidega, sh detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse,
KSH eelhinnangu ning KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Haljala valla
kodulehel algatatud detailplaneeringute rubriigis.
Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist Haljala Vallavolikogu poolt, esitab Haljala
Vallavalitsus Keskkonnaametile taotluse ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks (LKS § 40
lg 4 p 2).
Ootame Teie kooskõlastust hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates.
Kui 30 päeva jooksul ei ole kooskõlastust või arvamust antud ega esitatud taotlust tähtaja
pikendamiseks, loetakse detailplaneeringu eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et
arvamust ei soovita anda (PlanS § 85 lg 2).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merje Verhovitš
planeerimisspetsialist
Lisad: Lepatriinu ja Kivikadaka detailplaneering
+372 505 1127
[email protected]
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS
Lääne-Virumaal Haljala vallas Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksustele
detailplaneeringu koostamise aluseks on Haljala Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu
algatamise kohta 01. september 2021 nr 445.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on:
Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistutest kolme elamumaa sihtotstarbega krundi
moodustamine;
hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine kruntidele;
ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamine;
heakorrastuse, haljastuse lahendamine;
juurdepääsuteede, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;
tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine;
muudest seadusest tulenevate kujade, kitsenduste ja servituutide määramine.
Planeeritava maa-ala pindala on umbes 2,3 hektarit. Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
omanik on Kersti Lutus.
Detailplaneeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-planeerija
Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277. Osaühing
Projekteerimiskeskus omab käesoleva detailplaneeringu autoriõigust. Käesolev
detailplaneering on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.
2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+
Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures
3
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses
sätestatud ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Haljala valla
üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus
sätestatud põhimõtteid: „Eraldi piirkonnana käsitletakse maakonnaplaneeringus Lääne-Viru
maakonna rannikuala. Piirkond on atraktiivne puhkepiirkond, sinna on ajalooliselt rajatud ja
kavandatakse edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid. Kaugtöö võimaluste
avardumisega areneb hooajalise elanikkonnaga asustus rannikualal püsielanikkonnaga
asustuseks.“
Maakonnaplaneeringuga ette nähtud rahvusvahelise ja kohaliku tähtsusega
jalgrattamarsruudid käesolevat planeeringut ei puuduta.
Detailplaneeringuala paikneb maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumalal T2, I klassi
väärtuslikul maastiku-alal Toolse-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik ja rannikuala A2 ehk II
tasandi asustuse arengualal.
4
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
Väljavõte Lääne-Viru maakonna rannikuala maakonnaplaneeringu põhijoonisest
Maakonnaplaneeringus (ptk 4.1.) on kogu Lääne-Viru maakonnas paiknev Soome lahe ranna-
ala määratud I klassi kuuluvaks maastikuks. Sellise maastiku kasutamise ja sellele ehitamise
ning ranna- või kalda ehituskeeluvööndi vähendamise tingimused määratakse lisaks
maakonnaplaneeringule käesoleva detailplaneeringu ja detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnanguga. Detailplaneering ja eelhinnang annavad juhised maa-
ala edasiseks kasutamiseks. Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Osaühing Severitas (vastutav
koostaja Kerli Leetsaar, MSc ja Liisi Nõgu, MSc).
A2–II tasandi asustuse arengualad on kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused, mille
ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke
tingimusi järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on
piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on
piirkondlikult koondunud teenused.
Maapiirkonnas tuleb kinnistute hoonestamisel jälgida rohelise võrgustiku kasutustingimusi.
5
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
2.2. Kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanek
Käesoleva planeeringuala kohta kehtib 13. augustil 2003. aastal Vihula Vallavolikogu
määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering.
Vihula valla üldplaneeringu kohaselt on Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksused elamumaa
juhtotstarbega. Vihula valla üldplaneeringus on Toolse küla märgitud kui tihendatava ja
laiendatava hoonestusega küla (p 13.2 lk 113): Tihendamine on mõistlik ja ökonoomne, kuna
seeläbi tekib võimalus potentsiaalsete ressursside kasutamiseks, olemasolevate piirkondade
heakorrastamiseks ja sealse elukvaliteedi tõstmiseks. Toolse ja Karepa külades on taotletud
ranna- ja ehituskeeluvööndi vähendamist mereranda kulgeva teeni, mis on looduses selgelt
eristatav mereranna piir. Et rannateede ääres paikneb olemasolev hoonestus ja soov ehitada
on valdavalt olemasoleva hoonestuse vahel paiknevatele olemasolevatele vundamentidele, on
kahjustused looduskeskkonnale aktsepteeritavad. Ehitamisel tuleb koostada detailplaneering.
Käesolev detailplaneering on Vihula valla üldplaneeringut muutev detailplaneering, sest teeb
ettepaneku vähendada Soome lahe ranna või kalda ehituskeeluvööndit. Üldplaneeringu
muutmine on vajalik, et arvestada olemasolevate ehitiste ning uute hoonete rajamise
vajadusega.
Looduskaitseseaduse kohaselt:
§ 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd
(1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit.
(3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Vihula valla üldplaneering arvestab Looduskaitseseadusest tuleneva ranna või kalda
ehituskeeluvööndi ulatusega. Koostatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada
ehituskeeluvööndit olemasoleva ehitusjooneni, mis paikneb 38-86 meetri kaugusel korduva
üleujutusega ala piirist (1m kaldajoone kõrgusväärtusest). Ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanek on kantud Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu
joonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ ja detailplaneeringu lisale „Vihula valla üldplaneeringu
muudatuse ettepanek“.
Ehituskeeluvööndi ettepaneku peamiseks eesmärgiks on laiendada Toolse külas inimeste
elamis- ja puhkevõimalusi ning tõsta maakasutuse intensiivsust ja kvaliteeti. Mõistlik on
tihendada hoonestust olemasolevatel elamumaa kasutusotstarbega kruntidel. Ühiste
6
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
tehnovõrkude rajamine ja olemasolevate mitme kinnistu jaoks kasutamine säästab loodust.
Rajatav taristu on perspektiivis oluline ka loodusturismi arendamise seisukohalt, sest Toolse
on hea elamis- ja puhkekoht loodushuvilistele inimestele.
Käesoleva detailplaneeringu lahendus teeb ettepaneku muuta Vihula valla üldplaneeringut
ehituskeeluvööndi osas ainult Positsioonidel 1 ja 2.
Sobivusel annab Keskkonnaamet Haljala Vallavalitsusele nõusoleku planeeringualal ranna
või kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks „Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka
kinnistute detailplaneeringu“ joonisel leht 3 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ märgitud kruntide
Pos 1 ja Pos 2 piires. Nõusolek kehtib vaid detailplaneeringu seletuskirjas ja selle joonisel leht
3 „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ kavandatud tegevustele Pos 1 ja Pos 2 ulatuses.
2.3. Kehtivad detailplaneeringud
Samale maa-alale on varem koostatud ja kehtestatud järgmised detailplaneeringud:
Vihula Vallavolikogu kehtestas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute detailplaneeringu
otsusega nr 174, 10.04.2008, sellega muutus kehtetuks 11.08.2004. aastal kehtestatud
Kivikadaka maaüksuse detailplaneering.
3. MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED
Lepatriinu maaüksuse katastritunnus on 88703:003:0765, maaüksuse pindala on 14 714 m²
ning maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.
Kivikadaka maaüksuse katastritunnus on 88703:003:0143, maaüksuse pindala on 6930 m²
ning maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.
Planeeringuala piirneb põhja pool 100% elamumaa sihtotstarbega Lohu (katastritunnus
88703:003:0761) ja Neeme maaüksustega (katastritunnus 88703:003:1020). Lõuna pool asub
100% elamumaa sihtotstarbega Kadakamarja kinnistu (katastritunnus 88703:003:0144).
Lääne pool asub 100% transpordimaa kasutusotstarbega maaüksus Toolse linnuse tee
(katastritunnus 88701:001:0954). Ida pool asub Soome laht.
7
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
4. LÄHTEOLUKORD
Planeeringuala asub Haljala vallas Toolse külas Toolse linnuse tee ääres. Lepatriinu kinnistul
paikneb üksikelamu koos abihoonetega. Lisaks on kinnistul olemas veekaev ja
kanalisatsioonimahuti. Hooned paiknevad Soome lahe ehituskeeluvööndis, üks hoone asub
osaliselt ranna või kalda veekaitsevööndis. Kivikadaka maaüksusel paikneb osa Lepatriinu
maaüksusel paiknevast hoone vundamendist.
Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt õuemaast, rohumaast, metsamaast ja muust maast (tiik,
tee, rand). Planeeringuala piirneb Soome lahega. Maapind on langusega lääne ja ida poole.
Juurdepääs planeeringualale on võimalik Toolse linnuse tee katastriüksuselt.
5. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS
5.1. Planeeringu lahenduse idee analüüs
Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku
omavalitsuse nõudmistele, kinnistu omaniku soovidest ja vajadustest ning kehtivast
seadusandlusest.
Toolse on põline eluala, kuid nõukogude võimu ajal tõrjuti tsiviilelanikud ning elutegevus
rannaaladelt kaugemale. Järjest rohkem soovitakse luua Toolse külla eluasemeid ja töökohti.
Seetõttu soovib kinnistute omanik moodustada uusi elamukrunte. Ehituslikust seisukohast on
tegemist hoonestuse tihendamisega selleks sobival madala viljakusega maa-alal.
Planeeringulahenduse elluviimisel tekib Toolse külla juurde üks heakorrastatud, otstarbekalt
planeeritud ja aastaringses kasutuses olev krunt.
5.2. Maa-ala sihtotstarbed
Koostatud detailplaneering teeb ettepaneku kruntida kaks kinnistut ümber kolmeks kinnistuks,
vt joonis „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ tabel „Kruntide moodustamise koondtabel“..
Pos 1 - Lepatriinu maaüksuse planeeritud pindalaks jääb 10358 m², maakasutuse sihtotstarve
detailplaneeringus on 100% üksikelamumaa ja katastris elamumaa.
Pos 2 - Kivikadaka maaüksuse planeeritud pindalaks jääb 6043 m², maakasutuse sihtotstarve
detailplaneeringus on 100% üksikelamumaa ja katastris elamumaa.
8
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
Pos 3 – moodustatakse Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksuste osadest. Maaüksuse planeeritud
pindalaks jääb 5243 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100% üksikelamumaa
ja katastris elamumaa.
5.3. Ehitusõigus
Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritavad hoonestusalad ning hoonete
soovituslikud asukohad. Hoonestusalad paiknevad minimaalselt 4 meetri kaugusel piirist.
Pos 1 maksimaalne täisehitusprotsent on 5%. Positsioonile 1 võib ehitada ühe elamu
ehitusaluse pinnaga kuni 250 m² ja kuni kolm abihoonet. Lubatud ehitusalune pind krundil
võib olla kokku kuni 500 m². Elamu võib olla kuni 8,5 m kõrge ja abihooned kuni 7 meetrit
kõrged. Elamu ja 2 abihoonet võivad olla kuni kahekorruselised, üks abihoone võib olla
ühekorruseline. Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku olemasoleva paadikuuri
seadustamiseks võimaldamiseks. Hoone asub ehituskeeluvööndis ja osaliselt
veekaitsevööndis.
Pos 2 maksimaalne täisehitusprotsent on 7%. Positsioonile 2 võib ehitada ühe elamu
ehitusaluse pinnaga kuni 250 m² ja kuni kolm abihoonet. Lubatud ehitusalune pind krundil
võib olla kokku kuni 430 m². Elamu võib olla kuni 8,5 m kõrge ja abihooned kuni 7 meetrit
kõrged. Elamu ja 1 abihoone võivad olla kuni kahekorruselised. Üks abihoone võib olla kuni
ühekorruseline.
Pos 3 maksimaalne täisehitusprotsent on 8%. Positsioonile 3 võib ehitada ühe elamu
ehitusaluse pinnaga kuni 250 m² ja kuni kolm abihoonet. Lubatud ehitusalune pind krundil
võib olla kokku kuni 430 m². Elamu võib olla kuni 8,5 m kõrge ja abihooned kuni 7 meetrit
kõrged. Elamu ja 1 abihoone võivad olla kuni kahekorruselised. Üks abihoone võib olla kuni
ühekorruseline.
Hoonetealuse pinna alla ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega terrasse. Teid, platse ja
tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole hoonestusalasid. Kitsendusi
põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib uusi hooneid
ehitada:
maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter;
vee- ja kanalisatsioonitrassidest kaugemale kui 2 meetrit;
omapuhastist kaugemale kui 5 meetrit ja omapuhasti imbväljakust kaugemale kui 10
meetrit.
9
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
Hooned võib ehitada maa-aluse korrusega. Hooned projekteeritakse minimaalselt TP3 klassi
nõuetele vastavad. Ehitatavad hooned tuleb vajadusel sektsioneerida eraldi
tuletõkkesektsioonideks (vt siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“ §12).
Välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Tähtis on
hoonete funktsionaalsus, sobivus miljöösse ning nende kasutusmugavus ja ohutus. Hooned
projekteeritakse kasutajate jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate vormidega. Hoonete
välisviimistlused ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt hooldatavad,
praktilised, vastupidavad ning sobima maapiirkonda. Hoonete värvilahendused määratakse
projektiga.
Hoonete katusetüüp ja täpne katusekalle lahendatakse arhitektuurse projekti koostamise
käigus lähtudes konkreetsetest vajadustest. Lubatud katusekalle on 0˚- 45˚. A-energiaklassi
saavutamise soovi korral tuleb kasutada päikesepaneele. Päikesepaneele ei või paigaldada
ranna või kalda ehituskeeluvööndisse.
Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete
tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestatakse tervise-
ja hügieeninõuetega. Ehitised peavad vastama kinnistu kasutusotstarbele ning hoonete
kasutamisele seatavatele nõuetele. Arhitektuursed ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas
seadusandluse ja hea ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi. Projekteerimisel ja
ehitamisel arvestada võimaliku radooniohuga.
Planeeringualal paiknevate kruntide piirded võib üldjuhul rajada kruntidede piiridele. Teede ja
kallasrajaga piirnevad aiad või hekid võib rajada hoonestusalade piiridele.
Ehitustegevus planeeritaval alal tuleb korraldada sisemise teedevõrgu kaudu. Ehitamise
üldisemad reeglid on määratletud Vihula valla üldplaneeringus. Ehitusprojektid koostada
Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala Vallavalitsusega.
Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.
Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatised, veetrassid, side- ja elektrikaablid), välisvalgustus ning
haljastus rajatakse maa-alale krundiomanike või vastava teenuse osutaja poolt.
10
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
6. LIIKLUSKORRALDUS
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire,
ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Planeeringuala piirneb avalikus kasutuses
oleva Toolse linnuse teega. Toolse linnuse teel on lubatud sõidukiirus 30 km/h. Toolse linnuse
tee lõpeb parklaga. Sõidutee on kahesuunalise liiklusega ning freesasfaldist katendiga.
Katendi laius on keskmiselt 4 meetrit. Liiklusintensiivsus on erinev, sest on seotud
aastaaegadega ning ilmastikuga.
Uusi mahasõite Toolse linnuse teelt ei rajata. Juurdepääs Positsioonile 1 on välja ehitatud ning
samalt teelt on ette nähtud juurdepääs Positsioonile 3. Positsiooni 2 jaoks kasutatakse
Kadakamarja kinnistu omanikuga varem ühiselt piirile rajatud juurdepääsuteed, mida
vajadusel laiendatakse. Sama teed mööda pääseb ka kallasrajale. Kallasrajal liikumiseks tuleb
see tähistada kuni Soome lahe kaldani ning heakorrastada. Heakorrastatud kallasrada peab
olema takistustevaba (kännud, oksad) ja niidetav. Lääne-Viru Maakonnaplaneeringus 2030+
lk 57-58 on toodud tingimused, kuidas on võimalik tagada avalik juurdepääs kallasrajale.
Materjalide peale- ja mahalaadimine avalikult teelt ning selle ääres parkimine on keelatud.
Samuti pole lubatud ehitustehnikaga manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval).
Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada kasutades olemasolevaid juurdepääsuteid.
Liiklus- ja parkimislahendus ning parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu joonisel
“Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Parkimine lahendatakse planeeringuala siseselt. Igal krundil saab
parkida vähemalt 3 autot. Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal kokku vastab EVS
843:2003 standardile “Linnatänavad”.
Arendaja peab arvestama liiklus- ja ehitusmüra, vibratsiooni ning muude võimalike mõjude
võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Kõik leevendusmeetmetega seotud
kulud kannab arendaja.
7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID
Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel Majandus- ja
taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis jõustus 01.07.2015 a.
Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud olemasolevate
ning planeeritud tehnovõrkude ja looduslike objektide kitsendusalad ja servituudialad.
Piirangud ja märkused on kajastatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”.
11
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD
8.1. Heakorrastus
Kõrghaljastusest kasvab planeeringualal looduslikest puuliikidest kõige rohkem mände,
vahtraid ja kuuski.
Pos 1 on heakorrastatud. Kinnistul on olemas tarbeaed, mis edaspidi jääb osaliselt
planeeritavale Positsioonile 3. Juurdepääsutee on palistatud vahtraalleega.
Positsioonil 2 on esindatud peamiselt rohu- ja metsamaa kõlvikud.
Õuealade haljastused Positsioonidel 2 ja 3 lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete
projektide koostamisega haljastusprojektidega või omanike poolt. Haljastuse eesmärk on
mitmekesistada ning parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse eesmärkideks
müra summutamine, hapniku tootmine jne.
Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest maastikuga,
mullastikuga ja olemasoleva haljastusega. Uue haljastuse rajamisel arvestada tehnovõrkude
kaitsevöönditega. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust (vt peatükk 6
Liikluskorraldus).
Sissesõidutee äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-ala
kasutus turvalisemaks pimedal ajal.
8.2. Kattega alad
Juurdepääsuteed kruntidele on kaetud killustikuga. Kruntidele planeeritakse katendiga alad,
kuhu saab transpordivahendeid parkida. Katendite liigid Positsioonidel 1 ja 2 (killustik, kivi,
asfalt vms) valitakse projekteerimise etapis. Juurdepääs Positsioonile 2 vt ptk 6
Liikluskorraldus.
8.3. Piirded
Planeeritavad krundid võib ümbritseda kuni 1,5 meetrit kõrgete läbipaistvate piiretega. Piirete
asukohad vt ptk 5.3 Ehitusõigus. Piirded projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos
hoonetega. Piirded rajatakse hoonetega sobivas stiilis. Piirete ehitusmaterjalina kasutada puitu
või metalli. Lubatud on hekkpiirded, lubatud ei ole keskkonda mittesobivad piirded.
Piirded võib vajadusel rajada ööseks suletavatena. Piirete rajamine ei tohi raskendada
päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate
nähtavust. Piirded ei tohi takistada juurdepääsu kallasrajale.
12
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
9. KESKKONNAKAITSE
Haljala Vallavalitsuse 01. 09. 2021 korraldusest nr 445 nähtub, et kavandatav tegevus ei
põhjusta olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole
põhjendatud. OÜ Severitas koostas Lepatriinu ja Kivikadaka maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (töö nr on TL-21-033). Eelhinnangu
koostamise eesmärgiks oli saada informatsiooni planeeritava tegevuse keskkonnamõju kohta,
mis võib avalduda planeeringualal ehituskeelvööndi vähendamise tõttu ja planeeringualal
ehitamise tõttu.
Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ei paikne. Planeeringuala
piirneb Toolse Looduskaitsealaga (keskkonnaregistri nr 1000180). Kuna tegemist on
olemasoleva hoonestuse vahele uute hoonete planeerimisega, siis ei suurene mõju
kaitstavatele loodusaladele. OÜ Severitas andmetel puuduvad planeeringualal kõrgendatud
loodusliku väärtusega alad ja olulised elupaigad, seega planeeringu elluviimisel eeldatavalt ei
ole olulist negatiivset mõju loomastikule ja taimestikule. Planeeritavad krundid ei jää Natura
2000 aladele. OÜ Severitas on kokkuvõttes märkinud, et kahe krundi ümberkruntimine
kolmeks ning nende sihipärane kasutamine tulevikus ei too kaasa olulist keskkonnamõju ning
seetõttu ei ole vajalik keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama
keskkonnanõuetele. Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida
korraldatud jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse
ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on
kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud,
korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu-ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri
omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui
hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud
jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.
Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete hoidmisega.
Prügikonteinerite paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga, joonisel
„Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on näidatud nende soovituslikud asukohad. Konteinerid peavad
olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada konteineritele eraldi
ehitised või paigutada nad haljastuse varju. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete
13
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs kruntidele on tagatud
sisse(välja)sõiduteede kaudu.
Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele ehitusjäätmete
konteiner.
Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille ülesanne on
teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal
järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid
pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.
10. TEHNOVÕRGUD
Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal kaev, elektri jaotuskilp ja 0,4 kV
elektrimaakaablid ja reoveemahuti. Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud
detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“. Enne hoone(te)le kasutusloa(lubade)
taotlemist peavad tehnovõrgud olema valmis ehitatud ning taotletud kasutusload või
kasutusteatised.
10.1. Elektrivarustus
Elektrilevi OÜ väljastas detailplaneeringu koostamiseks 13. aprillil 2022 a. tehnilised
tingimused nr 406850. Planeeringujoonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“. on kantud
olemasolevad ja planeeritavad elektriseadmed.
Pos nr 1 elektriliitumise olemasolev võimsus on 25 amprit. Positsioonidele 2 ja 3 on
planeeritud piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Kõik uued trassid rajatakse tellija
kulul (esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus) maakaablitega. Kehtestatud detailplaneeringu
alusel Positsioonidele 2 ja 3 elektrienergia saamiseks esitada kliendil liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”.
Kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peab paigaldama nii, et
oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele.
Elektrilevi OÜ maakasutusõigus on näidatud tehnorajatiste servituudialadena ja planeeritavad
tehnovõrgud on näidatud joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud”.
10.2. Side
AS Telia Eesti väljastas detailplaneeringu koostamiseks 11. aprillil 2022 a tehnilised
tingimused nr 36369230. Telia siderajatised maa-alal puuduvad. Uusi sideliinirajatisi
14
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
käesolevaga ei planeerita. Toolse linnuse tee kuulub kohalikule omavalitsusele ning kõik
teega seotud tegevused lahendab Haljala Vallavalitsus.
Positsioonil 1 on sidevarustus lahendatud satelliit– ja mobiilside baasil. Pos 2 ja 3
sidevarustused lahendatakse samuti satelliit- ja mobiilside baasil.
10.3. Veevarustus
Positsioonil 1 ja Kadakamarja kinnistul on olemas puurkaevud. Positsioonidele 2 ja 3 saab
veevarustuse rajada olemasolevast puurkaevust. Ehitatavate veetrasside sisestustorustike
läbimõõdud valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Välised veetorustikud peab
projekteerima ja ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10, läbimõõt Ø 32 mm.
Veevarustuse torustike minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm.
Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 01.10.2019.a jõustunud määruse nr 61
“Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele nõuetele,
sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.
10.4 Kanalisatsioon
Reoveed kogutakse planeeritavatest hoonetest kokku isevoolselt. Positsioonil 1 on olemasolev
reoveemahuti. Planeeringualale rajatakse Pos 2 ja 3 jaoks ühine omapuhasti koos
imbväljakuga. Planeeringualale on võimalik paigaldada septik koos imbväljakuga, sest
planeeringualal on Maa-ameti 1:50 000 mõõtkavas geoloogilise kaardi järgi põhjavesi hästi
kaitstud:
KKM määruse nr 61 §7 p3 kohaselt peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi
hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt
15
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kui projekteerimise käigus selgub, et see
tingimus ei ole täidetud, tuleb kruntidele paigaldada kogumismahutid.
Kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale.
Omapuhastite tühjendamine toimub Võsu puhastusseadmetesse.
Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada:
1. Veeseadus;
2. EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;
3. EVS 12566-3:2016 Reovee väikepuhastid kuni 50 ie;
4. RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
5. EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
6. kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid;
7. KKM määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“.
Septikute rajamiseks tuleb esitada ehitusteatised.
10.5. Sademeveed
Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse haljasaladel pinnasesse.
Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Planeeringualal on
olemasolev tiik. Sademevett ei tohi juhtida vallateele.
10.6. Küte
Kruntide küttesüsteemid rajatakse keskkonnasõbralike tehnoloogiate, alternatiivsete
energiaallikate või lokaalse kütte baasil.
10.7. Tervisekaitse
Valgustus territooriumil ja hoonetes peab vastama seadusandlikest aktidest tulenevatele
nõuetele. Peasissepääsud on soovitatav katta varikatustega. Turvalisuse tagamiseks kasutada
vajadusel karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde.
16
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
11. TULEOHUTUS
11.1. Normdokumendid
Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:
- “Tuleohutuse seadus”
- Siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “;
- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;
- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;
- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;
- Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
11.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala
ehitise tuleohutusklass: TP3
ehitise kasutusviisi klass: I (eluhooned)
max hoonete kõrgus: 8,5 m
max ehitisealune pind Pos 1 500 m2
max ehitisealune pind Pos 2 430 m2
max ehitisealune pind Pos 3 430 m2
11.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted
Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad võimalusel ühe tuletõkkesektsiooni.
Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad naaberkinnistutel paiknevatest
hoonetest kaugemal kui 8 meetrit.
Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Iga
planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi ehitusprojektiga.
11.4. Põlemiskoormus
Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse I kasutusviisiga ehitistel lähtudes
tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i
olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt.
17
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast
tuletõkkesektsioonist.
Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 600m² ja
mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kolme tunni kestel.
11.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele
Kruntidele pääseb mööda Toolse linnuse teed. Juurdepääsuteedele rajatavad väravad (kui
rajatakse piirdeid) peavad olema vähemalt 4 m laiused.
Kruntidel paiknevatele ja planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.
Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad
juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil. Keelatud on autode
parkimine liikumisteedel.
Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele
sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.
Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike
võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid rõdudel
jne).
11.6. Väline tulekustutusvesi
Kruntidel paiknevatesse hoonetesse paigaldada automaatsed tulekustutussüsteemid
(kodusprinklerid).
Planeeringualal paiknevast tiigist ei saa võtta tulekustutusvett, sest tiik ei vasta siseministri
määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ esitatud nõuetele. Määruse § 6 p1 kohaselt
peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika
ohutus ning tiigile peab olema aastaringne juurdepääs. Lähim tulekustutusvee võtukoht on 1,1
km kaugusel 17170 Võle-Vainupea-Kunda teel Toolse jõe sillal. Lähim Päästeameti komando
asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.
18
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi elamualad.
Kuritegevuse riske saab vähendada:
naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;
sissepääsude turvamisega;
riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;
piirete rajamisega;
selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;
territooriumi jälgitavuse tagamisega;
hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;
konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;
vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid,
prügikastid, märgid);
maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse).
13. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,
VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE
Kehtestatud detailplaneering on aluseks kinnistute kruntimisele ja planeeringualal
koostatavatele ehitusprojektidele. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate
poolt lähtudes seadusandlusest ja omanike soovidest. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad
ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile
esitatavate nõuetega.
Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab kinnistu
omanik.
Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141.
12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE
AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU
1. Planeerimisseadus;
2. Ehitusseadustik;
19
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 214/0521 Toolse külas Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistute
detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Toolse küla Lepatriinu ja Kivikadaka kinnistud.
Vastutav spetsialist R. Efert.
3. Jäätmeseadus;
4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;
5. Veeseadus;
6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;
7. Vabariigi Valitsuse määrused;
8. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse ministri
käskkirjaga nr 1.1-4/30;
9. Vihula valla üldplaneering;
10. Haljala valla arengukava aastateks 2018-2030.
Käesoleva detailplaneeringu lahutamatu osa on OÜ Severitas töö nr TL-21-033 „Lepatriinu ja
Kivikadaka maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang“.
Koostas: Riiu Efert
28. aprill 2022.a.
20
23. juuli 2021
Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist
Mõõtkava: 1:2000 X = 6602058, Y = 639841
X = 6601552, Y = 639454
Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Legend:
Infopäring:
Tunnus: 88703:003:0765
Lähiaadress: Lepatriinu
Asustusüksus: Toolse küla
Vald: Haljala vald
Maakond: Lääne-Viru maakond
Registreerimise aeg: 30. detsember 1998. a.
Muudatuse registreerimise aeg: 20. juuli 2021. a.
Sihtotstarve 1: Elamumaa 100%
Sihtotstarve 2: -
Sihtotstarve 3: -
Pindala: 14714 m²
Ruumikuju pindala: 14714 m²
Looduslik rohumaa: 8419 m²
Metsamaa: 789 m²
Õuemaa: 3794 m²
Muu maa: 1712 m²
Registriosa: 791031
Omandivorm: Eraomand
Kinnituspiirkond / jaoskond: Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Mõõdistamise aeg: 01. detsember 1998. a.
Mõõdistaja: Osaühing GEODES MAAMÕÕDUBÜROO
Moodustamise viis: mõõdistatud, suvaline
Katastripidaja märked: -
Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
23. juuli 2021
Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist
Mõõtkava: 1:2000 X = 6602058, Y = 639841
X = 6601552, Y = 639454
Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Legend:
Infopäring:
Tunnus: 88703:003:0143
Lähiaadress: Kivikadaka
Asustusüksus: Toolse küla
Vald: Haljala vald
Maakond: Lääne-Viru maakond
Registreerimise aeg: 06. september 2004. a.
Muudatuse registreerimise aeg: 20. juuli 2021. a.
Sihtotstarve 1: Elamumaa 100%
Sihtotstarve 2: -
Sihtotstarve 3: -
Pindala: 6930 m²
Ruumikuju pindala: 6930 m²
Looduslik rohumaa: 6341 m²
Muu maa: 589 m²
Registriosa: 790931
Omandivorm: Eraomand
Kinnituspiirkond / jaoskond: Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Mõõdistamise aeg: 01. august 2004. a.
Mõõdistaja: Osaühing Gem-Geo
Moodustamise viis: mõõdistatud, L-EST
Katastripidaja märked: -
Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust
planeeringuala piir
Koostas: Riiu Efert
23.07.2021