Lp Jaak Aab 27.06.2022 nr 7-2/1344
Riigihalduse minister
[email protected]
Maa-amet
[email protected]
Kehtestatud detailplaneeringute edastamine
Edastame Teile kehtestatud detailplaneeringud:
1. Luunja Vallavalitsuse 22. juuni 2022 korraldusega nr 212 kehtestatud Kakumetsa külas Ruudu tee 3 ja
Ruudu tee 5 maaüksuste detailplaneeringu;
2. Luunja Vallavalitsuse 22. juuni 2022 korraldusega nr 210 kehtestatud Luunja alevikus Aedniku tn 10, 10a,
10b, 12, Jõesadama tn 10 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Karjus
planeeringute nõunik
7417217,
[email protected]
Lisa:
1. Luunja Vallavalitsuse 22. juuni 2022 korraldus nr 212;
2. Luunja Vallavalitsuse 22. juuni 2022 korraldus nr 210;
Puiestee tn 14 Telefon 741 7319
[email protected]
Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee
62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283
LUUNJA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Luunja 22. juuni 2022 nr 212
Kakumetsa külas Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksuste detailplaneeringu
kehtestamine
Kakumetsa külas Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksuste detailplaneering on algatatud Luunja
Vallavolikogu 27.05.2021 otsusega nr 31. Planeeringuala hõlmab Kakumetsa külas Ruudu tee
3 ja Ruudu tee 5 maaüksusi suurusega kokku ligikaudu 1 ha. Planeeringu eesmärk on kaaluda
võimalusi suurendada elamukruntide hoonestusalasid ja loobuda maa-alale ühise reoveepuhasti
kavandamisest.
Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 19.01.2006 otsusega nr 1-18.2 kehtestatud
Kakumetsa külas Ruudu kinnistu detailplaneering. Käesolev detailplaneering koostatakse
kehtiva detailplaneeringu osaliseks muutmiseks. Ruudu kinnistu detailplaneeringuga
moodustati 10 uut väikeelamumaa kasutusotstarbega krunti. Käesoleva detailplaneeringu ala
asub kehtiva detailplaneeringuga kavandatud kruntide Pos 2 ja Pos 3 maa-alal. Krundile Pos 2
on kehtiva detailplaneeringuga kavandatud lisaks elamule ka perspektiivne reoveepuhasti,
mille 50 m kuja hõlmab suure osa elamukruntide Pos 2 ja Pos 3 maa-alast, mistõttu on ka
nende kruntide hoonetusalad väga väikesed. Kehtiv detailplaneering sätestab: Planeeritava ala
reoveed tuleb koguda ja juhtida iga krundi piires isoleeritud kinnistesse kogumiskaevudesse.
[--] Perspektiivne puhasti koos kanalisatsioonivõrguga ehitatakse välja alles siis, kui
elamupiirkond on täies mahus valmis ning selle jaoks on joonistel näidatud võimalik asukoht.
(Ruudu kinnistu detailplaneeringu seletuskiri pt 4.7.1, lk 7). Ruudu tee 3 kinnistule on juba
rajatud Luunja Vallavalitsuse poolt 26.04.2017 väljastatud ehitusloa alusel suvila, Ruudu tee 5
kinnistule on rajatud Luunja Vallavalitsuse poolt 08.08.2018 väljastatud ehitusloa alusel
üksikelamu, millised ei vasta kehtivale detailplaneeringule, sest hooned asuvad hoonestusalast
väljas ja perspektiivse puhasti kujas. Rajatud eluhooned ei võimalda enam ka kehtiva
detailplaneeringu kohase ühise puhasti rajamist kavandatud asukohas. Detailplaneeringu
muudatusega suurendatakse Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksustel kehtiva Ruudu kinnistu
detailplaneeringuga planeeritud hoonetusalasid, et viia need vastavusse väljastatud
ehituslubadega ning planeeritakse ühise reoveepuhasti asemel individuaalsed süsteemid
(kogumismahutid või bioloogilise puhastustsükliga omapuhastid). Muus osas säilib lahendus
vastavalt kehtivale detailplaneeringule. Planeeringuga ei kaasne vallale avalikult kasutatavate
rajatiste väljaehitamise ega ümberehitamise kohustust või vastavate kulude kandmise
kohustust.
Kõik Ruudu tee elamukruntide omanikud on esitanud ühiselt avalduse, mille kohaselt ei soovi
nad kehtiva detailplaneeringu kohast perspektiivset puhastit rajada. Kuigi 2008 aastal
kehtestatud üldplaneering määrab asustuse tüübiks tiheasustatud ala, kus tuleb liituda
ühisveevärgi-ja reoveesüsteemiga, ei ole enne üldplaneeringu kehtestamist koostatud
detailplaneeringus ühisveevärki ette nähtud. Ka Luunja Vallavolikogu 25.10.2018 määrusega
nr 57 kinnitatud „Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029“
ei näe Ruudu teed ega selle lähipiirkonda ette ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee
kogumisalade hulka. Seega vastab igal krundil individuaalse mahuti või puhasti rajamine 2018
aastal kehtestatud Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale 2018-2029
ning Luunja Vallavolikogu 25.10.2018 määrusele nr 58 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo
eeskirja kinnitamine“.
Enne vastuvõtmist on detailplaneeringu kooskõlastanud Päästeamet (23.02.2022).
Detailplaneering võeti vastu Luunja Vallavolikogu 27.04.2022 otsusega nr 25 ning suunati
avalikule väljapanekule, mis toimus ajavahemikul 23.05-05.06.2022. Avaliku väljapaneku
kestel planeeringu kohta kirjalikke arvamusi ei laekunud ja avalikku arutelu ei korraldatud.
Planeering on kooskõlas Luunja valla üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. Planeeritud
krundid ja ehitised sobituvad mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda,
arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning krundijaotus rikkumata seejuures
olemasolevat keskkonda.
Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama
planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Käesoleva
detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks Luunja Vallavolikogu 19.01.2006
otsusega nr 1-18.2 kehtestatud Kakumetsa külas Ruudu kinnistu detailplaneering Ruudu tee
3 ja Ruudu tee 5 katastriüksuste osas. Ruudu kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks
muutumine ei mõjuta 2006 aasal kehtestatud detailplaneeringu kandvat ideed, milleks on
üksikelamute ala moodustamine.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 139 lg 1, § 140 lg 8,
Luunja Vallavolikogu määruse 30.08.2018 nr 42 „Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ja
ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete
delegeerimine“ § 2 Kakumetsa külas Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksuste detailplaneeringu
toimiku (Terav Kera OÜ töö nr DP-09-21) alusel Luunja Vallavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Kakumetsa külas Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksuste detailplaneering
vastavalt lisale 1*.
2. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust avalikult
kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse ning tehnorajatiste välja ehitamiseks või
rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks.
3. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest ajalehes Postimees ja valla infolehes Kodu
Uudised, Ametlikes Teadaannetes ja Luunja valla veebilehel.
4. Saata teade detailplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud planeering valdkonna
eest vastutavale ministrile ja riigi maakatastri pidajale.
5. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2
nimetatud isikutele ja asutustele.
6. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest.
7. Korralduse peale võib esitada Luunja Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest või esitada kaebuse Tartu
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul
arvates otsuse teatavakstegemisest.
*Lisa 1: Kakumetsa külas Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksuste detailplaneering.
/allkirjastatud digitaalselt/
Aare Anderson /allkirjastatud digitaalselt/
vallavanem Marko Jaeger
vallasekretär
Kakumetsa külas Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksus t e detailplaneeringu jooniste üldine info Kihtide koostamiseks kasutati Autodesk AutoCAD 2018 Esituskujude mõõtkava 1:500 Digitaalsete kihtide koostaja Merit Naruskberg Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info DP_plan_ala Planeeringuala DP_krunt Krunt Tärkandmed seotud positsiooni nr-ga, mis asu b kihil DP_krunt_objectID DP_krunt_objectID Krundi Positsiooni number DP_hoonestus Hoonestusala Tärkandmed seotud positsiooni nr-ga, mis asu b kihil DP_krunt_objectID DP_tehno_vesi Tehnovõrgud Veetoru DP_ haljastus_sailitav_poosas Haljastus Säilitatav põõsas DP_haljastus_sailitav_poosas_objectID Haljastuse identifikaator DP_haljastus_sailitav_puu Haljastus Säilitatav puu DP_haljastus_sailitav_puu_objectID Haljastuse identifikaator
TERAV KERA OÜ
Sarapuu 2, Tartu 50705
tel. 555 481 55
reg. nr. 11319822
e-post:
[email protected]
a/a: EE702200221034629731
Töö nr: DP-09-21
TARTU MAAKONNAS, LUUNJA VALLAS
KAKUMETSA KÜLAS
RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5
MAAÜKSUSTE
DETAILPLANEERING
I KÖIDE-PLANEERING
Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isikud Meelis Tamm
Heli Lemberg
Peeter Saaremets
Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg
Tartu 2022
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 2
SISUKORD
SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3
1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3
2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3
4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud ........................................................ 4
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4
5.1. Planeeringuala maakasutus........................................................................................ 4
5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4
5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4
5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5
5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed................................................. 6
7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6
8. Planeeringu lahendus................................................................................................... 7
8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 7
8.2. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 7
8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 8
8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine ....................................................................... 8
8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 9
8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 9
8.7. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................10
8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................10
8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................10
8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................11
8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................12
8.8.4. Soojavarustus .........................................................................................................12
8.8.5. Sidevarustus ...........................................................................................................12
8.9. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud .......................................................12
8.10. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................13
8.11. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................14
8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................14
8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................14
8.14. Planeeringu rakendamise võimalused ................................................................14
9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................16
JOONISED
1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................17
2. Olemasolev olukord.....................................................................................................18
3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis ...........................19
4. Põhijoonis ...................................................................................................................20
5. Tehnovõrkude planeering ............................................................................................21
6. Planeeritud kitsendused ..............................................................................................22
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 3
SELETUSKIRI
1. Ülesande koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 27.05.2021.a. otsus nr 31
Kakumetsa külas Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksuste detailplaneeringu algatamise,
lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamise kohta.
Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest
huvitatud isikuteks on Meelis Tamm, Heli Lemberg ja Peeter Saaremets.
2. Detailplaneeringu koostaja
Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,
maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit
Naruskberg (dipl. MD 002126).
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi suurendada elamukruntide hoonestusalasid ja
loobuda maa-alale ühise reoveepuhasti kavandamisest.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 1 ha.
Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 26.06.2008. a määrusega nr 8-1 kehtestatud
Luunja valla üldplaneering. Üldplaneering määrab planeeritava maa-ala juhtotstarbeks
elamumaa ja asustuse tüübiks tiheasustatud ala. Planeeringulahendus on kooskõlas
kehtiva üldplaneeringuga.
Planeeringualal ja planeeringualast põhja-, ida- ja lõunasuunas kehtib Luunja
Vallavolikogu 19.01.2006 a otsusega nr 1-18.2 kehtestatud Kakumetsa külas Ruudu
kinnistu detailplaneering, millega moodustati 10 elamumaa sihtotstarbega krunti. Taotletud
tegevusega soovitakse kehtivat detailplaneeringut kattuval alal muuta.
Andmed planeeritava maaüksuse kohta:
nimi- Ruudu tee 3 (katastriüksus nr 43201:001:0656);
maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;
pindala- 5608 m2;
nimi- Ruudu tee 5 (katastriüksus nr 43201:001:0657);
maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;
pindala- 5127 m2.
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 4
4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud
Luunja valla üldplaneering;
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+;
Kakumetsa külas Ruudu kinnistu detailplaneering;
Luunja vallavolikogu 25.10.2018 määrusega nr 57 kinnitatud Luunja valla
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029;
Luunja Vallavolikogu 25.10.2018 määrusega nr 58 kehtestatud Reovee
kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kinnitamine;
KG-Büroo OÜ (litsents nr EEG000197) poolt 28.06.2021.a. koostatud geodeetiline
alusplaan, töö number 888-21GEO.
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asub Luunja vallas Kakumetsa külas ja hõlmab Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5
maaüksusi. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.
5.1. Planeeringuala maakasutus
Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksuste maakasutuse sihtotstarve on elamumaa 100%.
Ruudu tee 3 maaüksusel asub ehitamisel olev suvila (ehr kood: 120816353) ja kuur (ehr kood:
121343870). Ruudu tee 5 maaüksusel asub ehitamisel olev üksikelamu (ehr kood: 120863488)
ja abihoone (ehr kood: 121349984).
5.2 Juurdepääsud ja teed
Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksustele on olemasolev juurdepääs Ruudu teelt, mille
asfaltkattega sõidutee on 4,1 kuni 4,5 meetri laiune. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad,
kõnniteed puuduvad. Tee koridori laius on 9,0 m.
Ruudu tee on eraomand, planeeringuala kruntidele juurdepääsu tagamiseks on sõlmitud
notariaalsed juurdepääsu servituudid.
5.3 Haljastus ja maastik
Planeeringuala kruntidel on haljastatud ja heakorrastatud õuealad. Ruudu tee 3 maaüksuse
loodeosas ning läänepoolses keskosas kasvavad lehtpuud. Krundi lõunapoolses osas
kasvavad ridadena viljapuud ning idapoolses keskosas, kagu- ja edelaosas kasvavad
gruppidena okaspuud. Krundi piiridel kasvab hekk ning keskosas suvila ümber kasvavad
põõsad.
Ruudu tee 5 maaüksuse põhja-, lääne- ja kaguosas kasvavad okaspuud, kirde-, lääne- ja
lõunaosas kasvavad viljapuud ning ida- ja lääneosas kasvavad põõsad. Krundi lääne- ja
lõunaservas kasvavad hekid ning läänepiiril kasvab võsa.
Ruudu tee 3 maaüksuse põhjaosas asub tiik ning Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksuste
läänepiiril asub kraav.
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 5
Planeeringuala reljeef langeb läänest ida suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad
detailplaneeringualal vahemikku 45.76 (lääneosas) ja 47.29 meetrit (kagupoolses osas).
Planeeringuala läänepiiril asuv kraav on ümbritsevast maapinnast madalam (kraavi põhi 44.68
meetrit).
Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega
alal. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib
esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla radoonisisaldus
kõrge.
5.4 Tehnovõrgud
Planeeringuala jääb väljapoole Luunja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonda. Ruudu
tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksustel on lokaalne veevarustus salvkaevude baasil. Samuti on
kruntidel lokaalne kanalisatsioon, Ruudu tee 3 krundil asub omapuhasti koos imbväljakuga
ning Ruudu tee 5 krundil asub elektrivaba bioloogilise puhastustsükliga omapuhasti (vee
ärajuhtimine välja ehitamata).
Soojavarustus on Ruudu tee 3 ja 5 maaüksustel hoonetel tagatud lokaalselt soojuspumpade
abil.
Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksustel on olemasolev elektrivarustus, Ruudu tee 3
elektriliitumiskilbid asuvad Ruudu tee ääres.
5.5 Kitsendused
Ruudu tee 3 maaüksuse põhjaserv jääb Muri maaparandusühistu tegevuspiirkonna alale
(väline tunnus 80420696).
Planeeringualale ulatub riigikaitselise ehitise Luunja linnak piiranguvöönd töövõime
säilitamiseks, mis on Akki metsas paikneva kinnistu piirist kuni 2000 m (vastavalt Kaitseministri
26.06.2015 määruse nr 16 avalikule lisale 1).
Planeeringualast idasuunas asub Kitseoja (üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga
veekogu), mille 100 meetri laiune veekogu kalda piiranguvöönd ulatub planeeringualale.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise
ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus'“ §5 on olemasoleva
omapuhasti kuja 10 meetrit (v.a. septikul), septiku kuja on vähemalt 5 meetrit.
Vastavalt Veeseaduse §154 lg 3 on olemasoleva salvkaevu hooldusala 10 m.
Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on
ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 6
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks
keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla
edelapoolses keskosas Kakumetsa külas, ca 7,8 kilomeetri kaugusel Tartu linna piirist.
Lähim bussipeatus (Reinu) asub planeeringualast idasuunas, ca 570 m kaugusel. Lähim
kauplus, kool ja lasteaed asuvad Luunja alevikus planeeritavast alast ca 3,6-4,1 km kaugusel.
Lisaks asuvad Luunja alevikus kultuuri- ja vabaajakeskus, jõesadam, park ja ratsakool.
Planeeringuala asub tiheasustusalal. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtostarvetele
piirneb planeeringuala idast ja põhjast elamumaadega, läänest ja lõunast põldudega.
Planeeringuala piirneb põhjast Ruudu tee 1 maaüksusega, idast Ruudu tee maaüksusega,
lõunast Ruudu tee 7 maaüksusega ning läänest Joonase, Allika ja Rohtla maaüksustega.
Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad
maatulundusmaa maaüksused jäävad vahemikku 5,56 kuni 28,20 ha. Kontaktvööndis asuvate
elamumaa maaüksuste suurused jäävad vahemikku 2995 kuni 11109 m2.
Piirkonnas on ühe- ja kahekorruselised viil- ja kelpkatustega elamud ning ühekorruselised
kald- või viilkatusega abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud põhiliselt krohvi ja
puitu. Katusekattematerjalideks on valdavalt plekk, kasutatud on ka katusekivi ja
bituumensindlit.
7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Vastavalt kehtivale Ruudu kinnistu detailplaneeringule oli planeeritud kokku 10 uut elamumaa
krunti (vt lk 7 skeem 1), mille juurdepääs planeeritud Ruudu teele oli lahendatud riigimaanteelt
nr 22255 Haki-Savikoja läbi Paju kinnistu. Igale krundile on lubatud ehitada kuni kolm
maksimaalselt 2-korruselist hoonet, kõrgusega kuni 8,5 m. Veevarustuseks oli kavandatud
Ruudu tee 2 krundile ühiskasutuses puurkaev. Ruudu tee 3 krundile oli planeeritud
perspektiivne reoveepuhasti, mille 50 meetrine kuja hõlmab suure osa Ruudu tee 3 ja Ruudu
tee 5 kruntide maa-alast, mistõttu on ka nende kruntide hoonestusalad väga väikesed. Kehtiv
detailplaneering sätestab (seletuskiri pt 4.7.1, lk 7), et planeeritava ala reoveed tuleb koguda
ja juhtida iga krundi piires isoleeritud kinnistesse kogumiskaevudesse. [--] Perspektiivne
puhasti koos kanalisatsioonivõrguga ehitatakse välja alles siis, kui elamupiirkond on täies
mahus valmis ning selle jaoks on joonistel näidatud võimalik asukoht.
Luunja Vallavalitsuse poolt on Ruudu tee 3 kinnistule väljastatud 09.05.2017 suvila
ehitamiseks ehitusluba nr 1711271/07446 ja kuuri ehitamiseks 16.07.2020 ehitusteatis nr
2011201/17348. Ruudu tee 5 kinnistule on Luunja Vallavalitsuse poolt 09.08.2018 väljastatud
elamu ehitusluba nr 1812271/19272 ja abihoone ehitamiseks 19.11.2020 ehitusteatis nr
2011201/30053. Kuna kinnistutele Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 on juba väljastatud
ehituslubade alusel rajatud eluhooned, ei ole detailplaneeringu kohase puhasti rajamine antud
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 7
asukohas enam võimalik. Kõik Ruudu tee elamukruntide omanikud on esitanud ühiselt
avalduse, mille kohaselt ei soovi nad detailplaneeringu kohast perspektiivset puhastit rajada.
Igal krundil individuaalse mahuti või bioloogilise omapuhasti rajamine vastab Luunja valla
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale 2018-2029 ning Luunja Vallavolikogu
25.10.2018 määrusele nr 58 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kinnitamine“. Käesoleva
detailplaneeringuga kavandatakse taotleda Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksuste
hoonestusalade suurendamist. Taotletud hoonestusalade suurendamisega ei kaasne
piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi.
Skeem 1. Skeem varemkehtestatud Ruudu kinnistu DP lahendusest.
8. Planeeringu lahendus
8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Kruntideks jaotamist ei kavandata.
8.2. Kruntide ehitusõigus
Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on
esitatud joonisel 4 Põhijoonis.
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 8
Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.
Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 kruntide ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:
11101 üksikelamu;
12744 elamu abihoone.
Ruudu tee 3 krundil on lubatud ka 11103 suvila, aiamaja ehitise kasutamise otstarve.
8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele
Hoonete projekteerimisel Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 kruntidele arvestada joonisel nr 4
Põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline
liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline,
keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.
Planeeritavad hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama
ruumilise rütmi.
Ühele krundile projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse
käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega, kasutada ühesuguseid
materjale ning kokkusobivat värvilahendust.
Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning
esinduslikud.
Keelatud on:
Imiteerivad materjalid.
Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Soovitatav on kasutada hoonete juures
pastelseid toone.
8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 kruntidele hoonestusalad, mille
piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusalasid on
ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete
rajatiste ehitamine arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid (nt prügimaja, mänguväljak).
Hoonestusalade piires on lubatud ka teede, parklate ja haljasalade kavandamine.
Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 4 Põhijoonis näidatud
hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem
hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni,
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 9
arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud
kaugused on esitatud pkt. 8.7.
Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 kruntidele on lubatud ehitada lisaks ehitusõiguses toodud
hoonetele kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ning kuni 5 m kõrgusega väikeehitist (nt
kasvuhoone, grillmaja jms) hoonestusalasse või väljapoole hoonestusala arvestades
tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m² hoone jääb naaberkinnistu piirile lähemale kui 5 m
peab hoone asukoha kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga. Antud tingimus ei
kehti teepoolsete krundipiiride suhtes, hoonestusalast krundi esipiiri suunas ei ole lubatud kuni
20 m² hoonete ehitamine. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega
ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.
Ehitiste paigutus kruntidel peab olema selline, et see ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise
tingimusi ja keskkonda.
8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringuala kruntidele säilib juurdepääs Ruudu teelt, mis kulgeb läbi Paju (kü tunnus
43201:002:0068) maaüksuse kuni riigiteeni nr 22255 Haki-Savikoja. Kuni Ruudu tee avaliku
kasutusse määramiseni tagatakse juurdepääs planeeringualani servituudiga alates Haki-
Savikoja teest (vt ka pkt 8.11).
Kruntidel säilivad olemasolevad mahasõidud Ruudu teelt.
Säilib olemasolev parkimine krundisiseselt, tee maal parkimine ei ole lubatud. Planeeringuala
kinnistute minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016
„Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema
tagatud vähemalt 3 parkimiskohta. Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on esitatud
joonisel nr 4 Põhijoonis.
8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Kruntidel tuleb olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel arvestada järgnevaga:
Krundid peavad olema heakorrastatud.
Kruntidel tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida
otseselt juurdepääsuteedele, parkimisaladele, hoonete ja tehnorajatiste ehitusele ette
jäävad puud, samuti ohtlikud puud.
Kruntide kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% krundi pinnast
(täiskasvanud puude võra pindala järgi).
Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.
Istutamisel tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse
võrra eemale.
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 10
Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku
paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada
kõrghaljastust.
Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt
markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).
Piirete rajamisel kruntidele tuleb arvestada järgnevaga:
Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.
Tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,5 m kõrgune läbipaistev piire.
Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid.
Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid
müürifragmente.
Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- või võrkaed (sh
võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,5 m maapinnast. Tagatud
peab olema, et uue heki rajamisel selle kõrgus ei ületaks 1,5 m.
Krunti võib piirata ka ainult hekiga.
Kruntidele rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva
keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega.
8.7. Ehitistevahelised kujad
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui
hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude
abinõudega.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude planeering.
Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse
projekteerimise käigus.
8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi
Planeeringuala kruntidel säilib olemasolev veevarustuse lahendus kruntidel asuvatest
salvkaevudest. Vastavalt Veeseaduse §154 lg 3 on salvkaevu hooldusala 10 m. Vastavalt
Veeseaduse §154 lg 5 on salvkaevu hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud
kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse
juhtimine.
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 11
Planeeritav arvutuslik veetarbimine ühe kinnistu kohta on maksimaalselt 0,45 m³/d.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse
veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Lähim olemasolev looduslik tuletõrje veevõtukoht asub planeeringualast kirdesuunas Ruudu
tee ja Kitseoja ääres, mis jääb planeeringualast ca 130 meetri kaugusele.
8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi
Luunja Vallavolikogu määrusega 25.10.2018 nr 57 on kinnitatud Luunja valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029, mis ei näe Ruudu tee ega selle lähipiirkonda ette
ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade hulka.
Planeeringuala kruntidele on paigaldatud omapuhastid, Ruudu tee 3 krundile ka heitvee
immutamiseks imbsüsteem.
Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud
veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist. Ehituslubade
taotlemise ja olemasolevate salvkaevude ehitamise ajal kehtis aga Vabariigi Valitsuse 16. mai
2001. a määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ §-s 7, mille alusel oli
immutamise keeluala 30 m salvkaevust. Planeeringu joonisel nr 5 on esitatud nii käesoleval
hetkel kehtiva seaduse järgne kui varem kehtinud immutamise keeluala.
Imbsüsteemi kasutamisel ei ole võimalik tagada Veeseaduse § 127 lg 1 nõutud minimaalset
vahekaugust olemasolevatest salvkaevudest, mistõttu on ette nähtud likvideerida Ruudu tee
3 krundi imbsüsteem. Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 kruntide omapuhastid on ette nähtud ümber
ehitada võimalusel kas reovee kogumismahutiteks (või asendada kogumismahutitega) või
juhtida puhastatud heitvesi kraavi. Et saavutada heitvee parem puhastatus on lubatud
kasutada vaid bioloogilise puhastustsükliga omapuhasteid, septiku kasutamine on keelatud.
Heitvee juhtimisel suublasse tuleb arvestada Veeseaduse § 127 lg 2 nõudega, mille alusel ei
ole heitvee veekogusse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal.
Veeseaduse § 188 lg 6 alusel ei ole vaja taotleda veeluba kuni ühe kuupmeetri heitvee
veekogusse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128 lõike 7
alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele.
Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,4 m³/d
ühe kinnistu kohta.
Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Kruntide maapinna
kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse
kruntide siseselt, juhitakse piirnevasse kraavi või Ruudu tee 3 krundil tiiki.
Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 12
ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine
kõrvalkinnistutele.
8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus
Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 kruntidel säilib olemasolev elektrivarustuse ja välisvalgustuse
lahendus.
8.8.4. Soojavarustus
Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 kruntidele on määratud lokaalne soojavarustus.
Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või
tahkeküte ja päikesepaneelid (katusel katuse tasapinnas, maapinnal kõrgusega kuni 2,0 m).
Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada
dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019). Keelatud on märkimisväärselt
jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.
8.8.5. Sidevarustus
Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu.
8.9. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Majanduslikud mõjud
Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna heakorrastamise näol. Piirkond muutub
atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus.
Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või
nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset
kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud
asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale
puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda
uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige
ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning
liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et
pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 13
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist
keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt
väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik
mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Kavandatava
tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise
järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida
välisvalgustusest. Planeeritud hoonete ja rajatiste ehitamine ei põhjusta eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,
sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.
Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,
võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
8.10. Keskkonnatingimuste seadmine
Taotletud hoonestusalade suurendamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset
tihenemist ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi.
Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki
olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal
krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Luunja valla
jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise
projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et
need jääks märkamatuks.
Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja
tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.
Heitvesi juhtida suublasse vastavalt Veeseaduse §-s 128 nõuetele. Sademevesi juhtida
pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.
Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge
radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus majade
siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise käigus
pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud radoonitaseme
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 14
korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad
meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse
nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse
emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse
viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-s 840:2017 “Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.
8.11. Servituutide vajaduse määramine
Täiendavate servituute määramise vajadus puudub.
8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.
Oluliseks on seatud:
territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:
jälgitavus (naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve);
teealade korrashoid;
võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;
kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;
vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
piirded).
8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt
planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.
8.14. Planeeringu rakendamise võimalused
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeringu koostamisega ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee (sh
tehnovõrkude) ja üldkasutatava haljastuse väljaehitamiseks/ rekonstrueerimiseks või
vastavate kulude kandmiseks.
Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringukohased
maakorralduslikud toimingud ja tagama omal kulul detailplaneeringuga ettenähtud
servituudi seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse.
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 15
Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi
igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos
kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad
tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,
standarditele ja heale projekteerimistavale.
Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse
omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.
Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud ja tehtud
juurdepääsu servituudi kanded kinnisturaamatusse.
Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult
terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.
TERAV KERA OÜ
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 16
9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Planeeringu on kooskõlastanud:
Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, peainspektor Pjotr
Vorobjov 23.02.2022: digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu
failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad).
Lisaks on koostööd tehtud järgnevate ametkondadega:
Maa-amet, maatoimingute osakonna planeeringute ja ehitusprojektide büroo juhataja
Kristi Kivimaa 25.03.2022 kiri nr 6-3/22/3326-2: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt
planeeringu lisad).
TERAV KERA OÜ
PLANEERINGUALA
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
TERAV KERA OÜ Meelis Tamm, Heli Lemberg ja Peeter Saaremets
Reg. nr. 11319822
Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus
e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
Jane Asper SITUATSIOONISKEEM
Maastikuarhitekt-planeerija Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr
Merit Naruskberg dets. 2021 1 6 1:5000 DP-09-21
OLEMASOLEV OLUKORD
TINGMÄRGID
(804 DETAILPLANEERINGUALA PIIR
2069
6)
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
KITSEOJA KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m
(vt märkused pkt 2)
MURI MAAPARANDUSÜHISTU TEGEVUSPIIRKOND
OLEMASOLEVA SALVKAEVU HOOLDUSALA 10 m
OLEMASOLEVA IMBSÜSTEEMI KUJA 10 m,
REOVEEPUHASTI KUJA 5 m
OLEMASOLEV VEETORU
OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV VÕRKPIIRE
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV RAJATIS
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA TEE/ PARKIMISALA
OLEMASOLEV KIVISILLUTISEGA TEE/ PARKIMISALA
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, VÕSA,
PÕÕSAS
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ HEKK
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
OLEMASOLEV SALVKAEV
OLEMASOLEV OMAPUHASTI
OLEMASOLEV IMBSÜSTEEM
OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP
MÄRKUSED:
OLEMASOLEV ELEKTRIJAOTUSKILP
1. Geodeetiline alusplaan on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt
28.06.2021.a., töö number 888-21GEO. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis.
Kõrgused EH2000 süsteemis. Krundi siseste trasside asukoht orienteeruv.
2. Joonise parema loetavuse tagamiseks on liigutatud planeeringuala piir
väljapoole katastriüksuste piire. Planeeringu koostamisest huvitatud isikud
3. Kitseoja piiranguvööndi määramisel on aluseks võetud põhikaardi järgne Meelis Tamm, Heli Lemberg ja Peeter Saaremets
veekogu piir (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2). Reg. nr. 11319822
Sarapuu 2, 50705 Tartu
4. Planeeringuala põhjaserv jääb Muri maaparandusühistu tegevuspiirkonna e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee
alale (väline tunnus 80420696).
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
5. Planeeringualale ulatub riigikaitselise ehitise Luunja linnak piiranguvöönd
töövõime säilitamiseks. Jane Asper OLEMASOLEV OLUKORD
6. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
seletuskiri. Merit Naruskberg dets. 2021 2 6 1:500 DP-09-21
PLANEERINGUALA MÕJUALA
FUNKTSIONAALSETE JA EHITUSLIKE SEOSTE JOONIS
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
H
A
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
K
I-S
A
V
IK
JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD
O
JA
TE
OLEMASOLEV ELAMUMAA
E
OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA
OLEMASOLEV TRANSPORDIMAA
OLEMASOLEV HOONE
(orienteeruv asukoht)
RUU
DU PLANEERITUD HOONESTUSALA
TEE
VAREMPLANEERITUD HOONESTUSALA
OLEMASOLEV TEE
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, OJA, KRAAV
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
TEE
MÄRKUSED:
-LUUNJA
1. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Planeeringu koostamisest huvitatud isikud
Meelis Tamm, Heli Lemberg ja Peeter Saaremets
AOVERE
Reg. nr. 11319822
Sarapuu 2, 50705 Tartu
e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
Jane Asper FUNKTSIONAALSETE JA EHITUSLIKE SEOSTE JOONIS
Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
Merit Naruskberg dets. 2021 3 6 1:2000 DP-09-21
PÕHIJOONIS
VÄLJAVÕTE 1:2000
PAJU
RUUDU
TEE 1
RUUDU
TEE 2
RUUDU RUUDU
TEE 3 TEE 4
RUUDU RUUDU
TEE 5 TEE 6
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITD KRUNDI PIIR
KITSEOJA KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m
(vt märkused pkt 2)
OLEMASOLEV VÕRKPIIRE
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV RAJATIS
PLANEERITUD HOONESTUSALA
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA TEE/
PARKIMISALA
OLEMASOLEV KIVISILLUTISEGA TEE/
PARKIMISALA
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV
OLEMASOLEV HALJASVÖÖND/MURUALA
PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSU SERVITUUT
Hoonete OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU,
Krundi Krundi planeeritud Hoonete Hoonete suurim Hoonete lubatud
Krundi suurim VÕSA, PÕÕSAS
planeeritud kasutamise suurim lubatud lubatud
aadress lubatud
pindala sihtotstarve/osakaal ehitisealune pind arv krundil (maapinnast/ abs.) OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ HEKK
Üksikelamu maa EP, 3 hoonet
Elamul kuni 8,5/ 55,5 m, 2,5 m OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
Ruudu tee 3 5608 m² hooajalise kasutusega 400 m² (1 üksikelamu
abihoonetel kuni 5,0/ 52,0 m maapinnast
elamu maa ES +2 abihoonet) OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
3 hoonet
Üksikelamu maa Elamul kuni 8,5/ 55,8 m, 2,5 m PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT
Ruudu tee 5 5127 m² 400 m² (1 üksikelamu abihoonetel kuni 5,0/ 52,3 m maapinnast
EP
+2 abihoonet)
PLANEERITAVATE KRUNTIDE PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED
Krundi Hoonete lubatud Lubatud Katuseharja
materjalid
aadress korruselisus katusekalle kulgemise suund lubatud materjalid
Elamul kuni 2 maapealset + Elamu põhimahul Viil- ja kelpkatus/ Puit, kivi, Sokli kõrgus kuni 60 cm
Risti või paralleelne
Ruudu tee 3 1 maa-alune korrus, abihoonetel 20-45°, plekk, kivi, sindel jm krohv (ka komb.) maapinnast, keldriga
Ruudu teega
1 maapealne + 1 maa-alune korrus abihoonetel 10-35° kvaliteetne materjal hoonel kuni 80 cm
Elamul kuni 2 maapealset + Elamu põhimahul Viil- ja kelpkatus/ Puit, kivi, Sokli kõrgus kuni 60 cm
Risti või paralleelne
Ruudu tee 5 1 maa-alune korrus, abihoonetel 20-45°, plekk, kivi, sindel jm krohv (ka komb.) maapinnast, keldriga
Ruudu teega
1 maapealne + 1 maa-alune korrus abihoonetel 10-35° kvaliteetne materjal hoonel kuni 80 cm
MÄRKUSED: Planeeringu koostamisest huvitatud isik
1. Geodeetiline alusplaan on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 28.06.2021.a., töö number 888-21GEO. Meelis Tamm, Heli Lemberg ja Peeter Saaremets
Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Krundi siseste trasside asukoht orienteeruv. Reg. nr. 11319822
Sarapuu 2, 50705 Tartu
2. Joonise parema loetavuse tagamiseks on liigutatud planeeringuala piir väljapoole katastriüksuste piire. e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee
3. Kitseoja piiranguvööndi määramisel on aluseks võetud põhikaardi järgne veekogu piir (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2).
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
4. Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali
alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Jane Asper
5. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
Merit Naruskberg dets. 2021 4 6 1:500 DP-09-21
TEHNOVÕRKUDE PLANEERING
(804
206
96)
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
KITSEOJA KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m
(vt märkused pkt 2)
MURI MAAPARANDUSÜHISTU
TEGEVUSPIIRKOND
OLEMASOLEVA SALVKAEVU
HOOLDUSALA 10 m
OLEMASOLEVAST SALVKAEVUST TULENEV
HEITVEE IMMUTAMISE KEELUALA 10+50 m
(kehtiva seaduse alusel, vt seletuskiri pkt 8.8.2)
OLEMASOLEVAST SALVKAEVUST TULENEV
HEITVEE IMMUTAMISE KEELUALA 30 m
(salvkaevu ehitamise ajal kehtinud seaduse
alusel, vt seletuskiri pkt 8.8.2)
OLEMASOLEV VEETORU
OLEMASOLEV ISEVOOLNE
KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV MADALPINGE
ELEKTRIKAABEL
PLANEERITUD PUHASTATUD HEITVEE
TORU (vt seletuskiri pkt 8.8.2)
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV RAJATIS
PLANEERITUD HOONESTUSALA
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA TEE/
PARKIMISALA
OLEMASOLEV KIVISILLUTISEGA TEE/
PARKIMISALA
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU,
VÕSA, PÕÕSAS
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ HEKK
OLEMASOLEV SALVKAEV
OLEMASOLEV OMAPUHASTI
(vt seletuskiri pkt 8.8.2)
OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP/
JAOTUSKILP
PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT
MÄRKUSED: Planeeringu koostamisest huvitatud isikud
1. Geodeetiline alusplaan on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 28.06.2021.a., töö number 888-21GEO. Meelis Tamm, Heli Lemberg ja Peeter Saaremets
Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Krundi siseste trasside asukoht orienteeruv. Reg. nr. 11319822
Sarapuu 2, 50705 Tartu
2. Joonise parema loetavuse tagamiseks on liigutatud planeeringuala piir väljapoole katastriüksuste piire. e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee
3. Kitseoja piiranguvööndi määramisel on aluseks võetud põhikaardi järgne veekogu piir (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2).
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
4. Planeeringuala põhjaserv jääb Muri maaparandusühistu tegevuspiirkonna alale (väline tunnus 80420696). Planeeringualale ulatub Jane Asper
riigikaitselise ehitise Luunja linnak piiranguvöönd töövõime säilitamiseks.
Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
5. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Merit Naruskberg jaan. 2022 5 6 1:500 DP-09-21
PLANEERITUD KITSENDUSED
(804
2069
6)
JUURDEPÄÄSUTEE
SERVITUUDIALA
RUUDU TEE 3 JA
RUUDU TEE 5
MAAÜKSUSTELE ULATUB
RIIGIKAITSELISE EHITISE
LUUNJA LINNAK
PIIRANGUVÖÖND
TÖÖVÕIME SÄILITAMISEKS
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
KITSEOJA KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m
(vt märkused pkt 2)
MURI MAAPARANDUSÜHISTU
TEGEVUSPIIRKONNA ALA
OLEMASOLEVA SALVKAEVU
HOOLDUSALA 10 m
OLEMASOLEVAST SALVKAEVUST TULENEV
HEITVEE IMMUTAMISE KEELUALA 10+50 m
(kehtiva seaduse alusel, vt seletuskiri pkt 8.8.2)
OLEMASOLEVAST SALVKAEVUST TULENEV
HEITVEE IMMUTAMISE KEELUALA 30 m
(salvkaevu ehitamise ajal kehtinud seaduse
alusel, vt seletuskiri pkt 8.8.2)
SÄILIV ELAMUMAA 100%
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSU SERVITUUT
PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT
VÄLJAVÕTE 1:2000
servituudiala PAJU
RUUDU
TEE 1
RUUDU
TEE 2
RUUDU RUUDU
TEE 3 TEE 4
RUUDU RUUDU
TEE 5 TEE 6
Planeeringu koostamisest huvitatud isikud
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 28.06.2021.a., töö number 888-21GEO.
Meelis Tamm, Heli Lemberg ja Peeter Saaremets
Reg. nr. 11319822
Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Krundi siseste trasside asukoht orienteeruv. Sarapuu 2, 50705 Tartu
e-post:
[email protected]
2. Joonise parema loetavuse huvides on liigutatud planeeringuala piir väljapoole katastriüksuste piire. www.teravkera.ee
3. Kitseoja piiranguvööndi määramisel on aluseks võetud põhikaardi järgne veekogu piir (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2). Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
4. Planeeringuala põhjaserv jääb Muri maaparandusühistu tegevuspiirkonna alale (väline tunnus 80420696). Planeeringualale ulatub Jane Asper PLANEERITUD KITSENDUSED
riigikaitselise ehitise Luunja linnak piiranguvöönd töövõime säilitamiseks. Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
5. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Merit Naruskberg jaan. 2022 6 6 1:500 DP-09-21
KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 16
9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Planeeringu on kooskõlastanud:
Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, peainspektor Pjotr
Vorobjov 23.02.2022: digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu
failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad).
Lisaks on koostööd tehtud järgnevate ametkondadega:
Maa-amet, maatoimingute osakonna planeeringute ja ehitusprojektide büroo juhataja
Kristi Kivimaa 25.03.2022 kiri nr 6-3/22/3326-2: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt
planeeringu lisad).
TERAV KERA OÜ
Töö nr : DP - 09-21 TARTU MAAKON NAS , LUUNJA VAL LAS KAKUMETSA KÜLAS RUUDU TEE 3 JA RUUDU TEE 5 MAAÜKSUS T E DETAILPLANEERING I KÖIDE-PLANEERING Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus Planeer ingu koostamisest huvitatud isik ud Meelis Tamm Heli Lemberg Peeter Saaremets Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg Tartu 2 0 2 2 SISUKORD TOC \o "1-9" \t "Pealkiri 6;6;Pealkiri 5;5;Pealkiri 4;4;Pealkiri 3;3;Pealkiri 2;2;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6" \h SELETUSKIRI PAGEREF _Toc86395981 \h 3 1. Ülesande koostamise alus PAGEREF _Toc86395982 \h 3 2. Detailplaneeringu koostaja PAGEREF _Toc86395983 \h 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta PAGEREF _Toc86395984 \h 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud PAGEREF _Toc86395985 \h 4 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus PAGEREF _Toc86395986 \h 4 5.1. Planeeringuala maakasutus PAGEREF _Toc86395987 \h 4 5.2 Juurdepääsud ja teed PAGEREF _Toc86395988 \h 4 5.3 Haljastus ja maastik PAGEREF _Toc86395989 \h 4 5.4 Tehnovõrgud PAGEREF _Toc86395990 \h 5 5.5 Kitsendused PAGEREF _Toc86395991 \h 5 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc86395992 \h 6 7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused PAGEREF _Toc86395993 \h 6 8. Planeeringu lahendus PAGEREF _Toc86395994 \h 7 8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine PAGEREF _Toc86395995 \h 7 8.2. Kruntide ehitusõigus PAGEREF _Toc86395996 \h 7 8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele PAGEREF _Toc86395997 \h 8 8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine PAGEREF _Toc86395998 \h 8 8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc86395999 \h 9 8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted PAGEREF _Toc86396000 \h 9 8.7. Ehitistevahelised kujad PAGEREF _Toc86396001 \h 10 8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad PAGEREF _Toc86396002 \h 10 8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi PAGEREF _Toc86396003 \h 10 8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi PAGEREF _Toc86396004 \h 11 8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus PAGEREF _Toc86396005 \h 12 8.8.4. Soojavarustus PAGEREF _Toc86396006 \h 12 8.8.5. Sidevarustus PAGEREF _Toc86396007 \h 12 8.9. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud PAGEREF _Toc86396008 \h 12 8.10. Keskkonnatingimuste seadmine PAGEREF _Toc86396009 \h 13 8.11. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc86396010 \h 14 8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine PAGEREF _Toc86396011 \h 14 8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja PAGEREF _Toc86396012 \h 14 8.14. Planeeringu rakendamise võimalused PAGEREF _Toc86396013 \h 14 9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte PAGEREF _Toc86396014 \h 16 JOONISED 1. Situatsiooniskeem 1 7 2. Olemasolev olukord 1 8 3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis 1 9 4. Põhijoonis 20 5. Tehnovõrkude planeering 2 1 6. Planeeritud kitsendused 2 2 SELETUSKIRI Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Valla volikogu 27.05.2021 . a. otsus nr 3 1 Kakumetsa külas Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksus t e detailp laneeringu algatamise , lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamise kohta . Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest huvitatud isiku te ks on Meelis Tamm, Heli Lemberg ja Peeter Saaremets. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg (dipl. MD 002126). Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmär k on kaaluda võimalusi suurendada elamukruntide hoonestusalasid ja loobuda maa-alale ühise reoveepuhasti kavandamisest. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1 ha . Planeeri ngualal kehtib Luunja Vallavolikogu 26.06.2008. a määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneering. Üldplaneering määrab planeeritava maa-ala juhtotstarbeks elamumaa ja asustuse tüübiks tiheasustatud ala. Planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Planeeringualal ja planeeringualast põhja-, ida- ja lõunasuunas kehtib Luunja Vallavolikogu 19.01.2006 a otsusega nr 1-18.2 kehtestatud Kakumetsa külas Ruudu kinnistu detailplaneering, millega moodustati 10 elamumaa sihtotstarbega krunti. Taotletud tegevusega soovitakse kehtivat detailplaneeringut kattuval alal muuta. Andmed planeeritava maaüksuse kohta: nimi- Ruudu tee 3 (katastriüksus nr 43201:001:0656 ); maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa ; pindala- 5608 m 2 ; nimi- Ruudu tee 5 (katastriüksus nr 43201:001:0657); maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa; pindala- 5127 m 2 . Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud Luunja valla üldplaneering; Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ ; Kakumetsa külas Ruudu kinnistu detailplaneering ; Luunja vallavolikogu 25.10.2018 määrusega nr 57 kinnitatud Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029 ; Luunja Vallavolikogu 25.10.2018 määrusega nr 58 kehtestatud Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kinnitamine ; KG-Büroo OÜ ( litsents nr EEG000197 ) poolt 2 8 .0 6 .2021 .a. koostatud geodeetiline alusplaan, töö number 8 88 -2 1 GEO . Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Luunja vallas Kakumetsa külas ja hõlmab Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksusi . Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem. 5 .1. Planeeringuala maakasutus Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksus t e maakasutuse sihtotstarve on elamumaa 100%. Ruudu tee 3 maaüksusel asub ehitamisel olev suvila ( ehr kood: 120816353) ja kuur ( ehr kood: 121343870). Ruudu tee 5 maaüksusel asub ehitamisel olev üksikelamu ( ehr kood: 120863488) ja abihoone ( ehr kood: 121349984) . 5 .2 Juurdepääsud ja teed Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksustele on olemasolev juurdepääs Ruudu teelt, mille asfaltkattega sõidutee on 4, 1 kuni 4,5 meetri laiune. Mõlemal pool sõiduteed on haljasriba d , kõnniteed puuduvad. Tee k oridori laius on 9,0 m. Ruudu tee on eraomand, p laneeringuala kruntidele juurdepääsu tagamiseks on sõlmitud notariaalsed juurdepääsu servituudid. 5 .3 Haljastus ja maastik Planeeringuala kruntidel on haljastatud ja heakorrastatud õuealad. Ruudu tee 3 maaüksuse loodeosas ning läänepoolses keskosas kasvavad lehtpuud . Krundi lõunapoolses osas kasvavad ridadena viljapuud ning idapoolses keskosas, kagu- ja edelaosas kasvavad gruppidena okaspuud. Krundi piiridel kasvab hekk ning keskosas suvila ümber kasvavad põõsad. Ruudu tee 5 maaüksuse põhja -, lääne- ja kaguosas kasvavad okaspuud , kirde-, lääne- ja lõunaosas kasvavad viljapuud ning ida- ja lääneosas kasvavad põõsad. Krundi lääne- ja lõunaservas kasvavad hekid ning läänepiiril kasvab võsa. Ruudu tee 3 maaüksuse põhjaosas asub tiik ning Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksuste läänepiiril asub kraav. Planeeringuala reljeef langeb läänest ida suunas, m aapinna absoluutkõrgused jäävad detailplaneeringualal vahemikku 45.76 ( lääne osas ) ja 47.29 meetrit ( kagupoolses osas ). Planeeringuala läänepiiril asuv kraav on ümbritsevast maapinnast madalam (kraavi põhi 44.68 meetrit). Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla radoonisisaldus kõrge. 5.4 Tehnovõrgud Planeeringuala jääb väljapoole Luunja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonda. Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksus t el on lokaalne veevarustus salvkaevude baasil. Samuti on kruntidel lokaalne kanalisatsioon, Ruudu tee 3 krundil asub omapuhasti koos imbväljakuga ning Ruudu tee 5 krundil asub elektrivaba bioloogilise puhastustsükliga oma puhasti (vee ärajuhtimine välja ehitamata) . Soojavarustus on Ruudu tee 3 ja 5 maaüksustel hoonetel tagatud lokaalselt s oojuspumpade abil . Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksuste l on olemasolev elektrivarustus , Ruudu tee 3 elektriliitumiskilbid asuvad Ruudu tee ääres. 5 .5 Kitsendused Ruudu tee 3 maaüksuse põhjaserv jääb Muri maaparandusühistu tegevuspiirkonna alale (väline tunnus 80420696). Planeeringualale ulatub riigikaitselise ehitise Luunja linnak piiranguvöönd töövõime säilitamiseks, mis on Akki metsas paikneva kinnistu piirist kuni 2000 m (vastavalt Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 avalikule lisale 1). Planeeringualast idasuunas asub Kitseoja (üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km 2 valgalaga veekogu), mille 100 meetri laiune veekogu kalda piiranguvöönd ulatub planeeringualale. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus'“ §5 on olemasoleva omapuhasti kuja 10 meetrit (v.a. septikul), septiku kuja on vähemalt 5 meetrit. Vastavalt Veeseaduse §154 lg 3 on olemasoleva salvkaevu hooldusala 10 m. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord . Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla edelapoolses kesk o sas Kakumetsa külas , ca 7, 8 kilomeetri kaugusel Tartu linna piirist. Lähim bussipeatus ( Reinu ) asub planeeringuala st ida suunas, ca 570 m kaugusel. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Luunja alevikus planeeritavast alast ca 3,6-4,1 km kaugusel. Lisaks a suvad Luunja alevikus kultuuri- ja vabaajakeskus, jõesadam, park ja ratsakool . Planeeringuala asub tiheasustusalal. Vastavalt üldplaneeringu maakasutus e juhtostarvetele piirneb p laneeringuala i dast ja põhjast elamumaadega, läänest ja lõunast põldudega. Planeeringuala piirneb põhjast Ruudu tee 1 maaüksusega, idast Ruudu tee maaüksusega , lõunast Ruudu tee 7 maaüks usega ning läänest Joonase, Allika ja Rohtla maaüksus t ega. Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad maatulundusmaa maaüksused jäävad vahemikku 5,56 kuni 28,20 ha. Kontaktvööndis asuvate elamumaa maaüksuste suurused jäävad vahemikku 2995 kuni 11109 m 2 . Piirkonnas on ühe - ja kahe korruselised viil- ja kelpkatustega elamud ning ühekorruselised kald - või viilkatusega abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasut atud põhiliselt krohvi ja puitu . Katusekattematerjalideks on valdavalt plekk, kasutatud on ka katusekivi ja bituumensindlit . Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Vastavalt kehtivale Ruudu kinnistu detailplaneeringule oli planeeritud kokku 10 uut el amumaa krunti (vt lk 7 skeem 1) , mille juurdepääs planeeritud Ruudu teele oli lahendatud riigimaanteelt nr 22255 Haki-Savikoja läbi Paju kinnistu . Igale krundile on lubatud ehitada kuni kolm maksimaalselt 2-korruselist hoonet, kõrgusega kuni 8,5 m. V eevarustus eks oli kavandatud Ruudu tee 2 krundile ühis kasutuses puur k aev . Ruudu tee 3 krundile oli planeeritud perspektiivne reoveepuhasti, mille 50 meetrine kuja hõlmab suure osa Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 kruntide maa-alast, mistõttu on ka nende kruntide hoonestusalad väga väikesed. Kehtiv detailplaneering sätestab (seletuskiri pt 4.7.1, lk 7), et planeeritava ala reoveed tuleb koguda ja juhtida iga krundi piires isoleeritud kinnistesse kogumiskaevudesse. [--] Perspektiivne puhasti koos kanalisatsioonivõrguga ehitatakse välja alles siis, kui elamupiirkond on täies mahus valmis ning selle jaoks on joonistel näidatud võimalik asukoht. Luunja Vallavalitsuse poolt on Ruudu tee 3 kinnistule väljastatud 09.05.2017 suvila ehitamiseks ehitusluba nr 1711271/07446 ja kuuri ehitamiseks 16.07.2020 ehitusteatis nr 2011201/17348 . Ruudu tee 5 kinnistule on Luunja Vallavalitsuse poolt 09.08.2018 väljastatud elamu ehitusluba nr 1812271/19272 ja abihoone ehitamiseks 19.11.2020 ehitusteatis nr 2011201/30053 . Kuna kinnistutele Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 on juba väljastatud ehituslubade alusel rajatud eluhooned, ei ole detailplaneeringu kohase puhasti rajamine antud a s ukohas enam võimalik. Kõik Ruudu tee elamukruntide omanikud on esitanud ühiselt avalduse, mille kohaselt ei soovi nad detailplaneeringu kohast perspektiivset puhastit rajada. Igal krundil individuaalse mahuti või bioloogilise oma puhasti rajamine vastab Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale 2018-2029 ning Luunja Vallavolikogu 25.10.2018 määrusele nr 58 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kinnitamine“. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse taotleda Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 maaüksuste hoonestusalade suurendamist. Taotletud hoonestusalade suurendamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi. Skeem 1. Skeem varemkehtestatud Ruudu kinnistu DP lahendusest. Planeeringu lahendus Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Kruntideks jaotamist ei kavandata . Krun tide ehitusõigus Krun tide ehitusõigusega on määratud: 1) krun di kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoo nete lubatud maksimaalne kõrgus ; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Põhijoonis . Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 krun tide ehitis t e lubatud kasutamise otstar bed on: 11101 üksikelamu; 12744 elamu abihoone. Ruudu tee 3 krundil on lubatud ka 11103 suvila, aiamaja ehitise kasutamise otstarve. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonete projekteerimisel Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 krun tidele arvestada joonisel nr 4 Põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. Planeeritavad hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi. Ühele krundile projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega, kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning esinduslikud. Keelatud on: Imiteerivad materjalid. Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Soovitatav on kasutada hoonete juures pastelseid toone. Krun tide hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 kruntidele hoonestusala d , mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala sid on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud , kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid (nt prügimaja , mänguväljak ). Hoonestusala de piires on lubatud ka teede, parkla te ja haljasala de kavandamine . Planeeritud hoonestusala d on seotud krun tide piiridega. Joonisel nr 4 Põhijoonis näidatud hoonestusala d on krun tidel suurem ad , kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 8.7 . Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 kruntidele on lubatud ehitada lisaks ehitusõiguses toodud hoonetele kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ning kuni 5 m kõrgusega väikeehitist (nt kasvuhoone, grillmaja jms) hoonestusalasse või väljapoole hoonestusala arvestades tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m² hoone jääb naaberkinnistu piirile lähemale kui 5 m peab hoone asukoha kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga. Antud tingimus ei kehti teepoolsete krundipiiride suhtes, hoonestusalast krundi esipiiri suunas ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine . Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega . Ehitiste paigutus kruntidel peab olema selline, et see ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda. T ee maa-ala d , liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuala kruntide le säilib juurdepääs Ruudu teelt , mis kulgeb läbi Paju ( kü tunnus 43201:002:0068) maaüksuse kuni riigiteeni nr 22255 Haki-Savikoja. Kuni Ruudu tee avaliku kasutusse määramiseni tagatakse juurdepääs planeeringualani servituudiga alates Haki-Savikoja teest (vt ka pkt 8 .1 1 ). Kruntidel säilivad olemasolevad mahasõidud Ruudu teelt. Säilib olemasolev parkimine krundisiseselt , tee maal parkimine ei ole lubatud . Planeeringuala kinnistute minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta. Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on esitatud joonisel nr 4 Põhijoonis . Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Kruntidel tuleb olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel arvestada järgnevaga : Krundid peavad olema heakorrastatud. Kruntidel tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida otseselt juurdepääsuteedele, parkimisaladele, hoonete ja tehnorajatiste ehitusele ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud. K run tide kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 2 0% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi). Tagatud peab olema nähtavus krun tidelt väljasõidul. Istutamisel tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale. Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info). Piirete rajamisel krun tidele tuleb arvestada järgnevaga: Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku. Tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,5 m kõrgune läbipaistev piire. Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid müürifragmente. Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- või võrkaed (sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,5 m maapinnast. Tagatud peab olema, et uue heki rajamisel selle kõrgus ei ületaks 1,5 m. Krunti võib piirata ka ainult hekiga. Kruntidele rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de) lt sobima ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de) ga ja välisviimistlusmaterjalidega. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitis t e täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Tehnovõr kude ja –rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude planeering . Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Veevarustus ja tuletõrjevesi Planeeringuala kruntide l säilib olemasolev veevarustus e lahendus kruntidel asuvatest salvkaevudest. Vastavalt Veeseaduse §154 lg 3 on salvkaevu hooldusala 10 m. Vastavalt Veeseaduse §154 lg 5 on salvkaevu hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine. Planeeritav arvutuslik veetarbimine ühe kinnistu kohta on maksimaalselt 0,45 m³/ d. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Lähim olemasolev looduslik tuletõrje veevõtukoht asub planeeringualast kirdesuunas Ruudu tee ja Kitseoja ääres, mis jääb planeeringualast ca 130 meetri kaugusele. Kanalisatsioon ja sademevesi Luunja Vallavolikogu määrusega 25.10.2018 nr 57 on kinnitatud Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029, mis ei näe Ruudu tee ega selle lähipiirkonda ette ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade hulka. Planeeringuala kruntide le on paigaldatud omapuhastid , Ruudu tee 3 krundile ka heitvee immutamiseks imbsüsteem. Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist . Ehituslubade taotlemise ja olemasolevate salvkaevude ehitamise ajal kehtis aga Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ §-s 7, mille alusel oli immutamise keeluala 30 m salvk a evust . Planeeringu joonisel nr 5 on esitatud nii käesoleval hetkel kehtiva seaduse järgne kui varem kehtinud immutamise keeluala. Imbsüsteemi kasutamisel ei ole võimalik tagada Veeseaduse § 127 lg 1 nõutud minimaalset vahekaugust olemasolevate st salvk a evude st, mistõttu on ette nähtud likvideerida Ruudu tee 3 krundi imbsüsteem. Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 kruntide omapuhastid on ette nähtud ümber ehitada võimalusel kas reovee kogumismahutiteks ( või asendada kogumismahutitega) või juhtida puhastatud heitvesi kraavi . Et saavutada heitvee parem puhastatus on l ubatud kasutada vaid bioloogilise puhastustsükliga omapuhasteid, septiku kasutamine on keelatud. Heitvee juhtimisel suublasse tuleb arvestada Veeseaduse § 127 lg 2 nõudega, mille alusel ei ole heitvee veekogusse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal. Veeseaduse § 188 lg 6 alusel ei ole vaja taotleda veeluba kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,4 m³/d ühe kinnistu kohta. Krun tide vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krun tide maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse krun tide siseselt , juhitakse piirnevasse kraavi või Ruudu tee 3 krundil tiiki . Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele . Elektrivarustus ja välisvalgustus Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 kruntidel säilib olemasolev e lektrivarustus e ja välisvalgustuse lahendus. Soojavarustus Ruudu tee 3 ja Ruudu tee 5 krun tidel e on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid ( katusel katuse tasapinnas, maapinnal kõrgusega kuni 2,0 m ). Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ ( Maves OÜ, 2019) . Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Sidevarustus Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest . Planeeritud hoonete ja rajatiste ehitamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. Keskkonnatingimus te seadmine Taotletud hoonestusalade suurendamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi. Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et need jääks märkamatuks. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Heitvesi juhtida suublasse vastavalt Veeseaduse §-s 12 8 nõuetele. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-s 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid. Servituutide vajaduse määramine Täiendavate servituute määramise vajadus puudub. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine); Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada: jälgitavus ( naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve); teealade korrashoid; võõrastele piiratud juurdepääs eraalale; kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus; vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt. Planeeringu rakendamise võimalused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringu koostamisega ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee (sh tehnovõrkude) ja üldkasutatava haljastuse väljaehitamiseks/ rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks. Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringukohased maakorralduslikud toimingud ja tagama omal kulul detailplaneeringuga ettenähtud servituudi seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse. Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja heale projekteerimistavale. Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule. Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud ja tehtud juurdepääsu servituudi kanded kinnisturaamatusse . Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. K ooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Planeeringu on kooskõlastanud: Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo , peainspektor Pjotr Vorobjov 23 . 02.2022 : digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad). Lisaks on koostööd tehtud järgnevate ametkondadega : Maa-amet , maatoimingute osakonna planeeringute ja ehitusprojektide büroo juhataja Kristi Kivimaa 25.03.2022 kiri nr 6-3/22/3326-2 : digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad).