EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-0767 - Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.07.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a589809c-e582-4a14-9857-30d31dcd035d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a589809c-e582-4a14-9857-30d31dcd035d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Rahandusministeerium
Meie: 22.06.2022 nr 1.4-1/597
Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaelu ja põllumajandusturu korraldamise
seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Praktikas on osutunud mittevajalikuks maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse
regulatsioon, mis käsitleb tuulekaera tõrjeabinõusid maatulundusmaal või muul maal.
Samuti on seaduse eesmärgiks viia kõnealused seadused kooskõlla Euroopa Komisjoni riigiabi
uuenevate nõuetega. Praegused reeglid kaotavad kehtivuse 31.12.2022 ja need asendatakse 1.
jaanuaril 2023 uute regulatsioonidega. Komisjoni riigiabi regulatsioonid annavad EL
liikmesriikidele õiguse vastavatel tingimustel abi andmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
maaeluminister
Lisad:
1. Eelnõu, MPKS_VS_EN.docx;
2. Seletuskiri, MPKS_VS_SK.docx;
3. Seletuskirja lisa, MPKS_VS_SK_lisa 1.docx.
4. Seletuskirja lisa, MPKS_VS_SK_lisa 2.docx.
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Vahur Mõttus
625 6138
[email protected]
Pirkko-Liisa Meius
625 6534
[email protected]
Katrin Pööra
625 6147
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
22.06.2022
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning
veterinaarseaduse muutmise seadus
§ 1. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Liidu suunistega riigiabi kohta
põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (ELT C
204, 01.07.2014, lk 1‒97)“ tekstiosaga „suunistega põllumajandus- ja metsandussektoris ning
maapiirkondades antava riigiabi kohta (ELT …, ……..2022, lk …‒…)“;
3) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja
metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193,
01.07.2014, lk 1‒75)“ tekstiosaga „…/…, millega tunnistatakse teatavat liiki abi
põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks ning tunnistatakse kehtetuks
komisjoni määrus (EL) nr 702/2014 (ELT …, ……..2022, lk …‒…)“;
4) paragrahvi 3 lõigetes 21 ja 3 ning § 10 lõigetes 1 ja 3 asendatakse tekstiosa „nr 702/2014“
tekstiosaga „…/…“;
5) seaduse 6. peatükk tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 34 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste
õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise
kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.04.2004, lk 1–141), artikli 12 lõikes 2 sätestatud
nõuetele“;
7) paragrahvi 39 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 451 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli
9 lõike 2 punktis c ja lõikes 3 ning riigiabi suuniste punkti 128 alapunktis c ja punktis 129
nimetatud summat ületava üksikabi andmise korral sisestab riigiabi andja komisjoni määruse
(EL) nr 702/2014 III lisas ning riigiabi suuniste punkti 128 alapunktides b ja c“ tekstiosaga
„Komisjoni määruse (EL) …/… artikli 9 lõike 1 punktis c ja lõikes 2 ning riigiabi suuniste
punkti 107 alapunktis c ja punktis 108 nimetatud summat ületava üksikabi andmise korral
sisestab riigiabi andja komisjoni määruse (EL) …/… III lisas ning riigiabi suuniste punkti 107
alapunktides b ja c“;
1
9) paragrahvi 451 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „nr 702/2014“ tekstiosaga „…/…“.
§ 2. Veterinaarseaduse muutmine
Veterinaarseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 65 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014, lk 1‒75), artiklit 26“ tekstiosaga „komisjoni määruse
(EL) …/…, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja
maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga
kokkusobivaks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 702/2014 (ELT …,
……..2022, lk …‒…), artiklit 25“;
2) paragrahvi 68 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „nr 702/2014 artikli 1 lõikes 5“ tekstiosaga
„ …/… artikli 1 lõikes 4“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 2–4, 8–9 ja § 2 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, ….. ……. 2022
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus … …..2022. a.
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
2
22.06.2022
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning
veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse
eelnõul (edaspidi eelnõu) on kaks eesmärki. Esiteks on eelnõu eesmärk lõpetada riiklik
sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundusmaal või muul maal. Eelnõu
teiseks eesmärgiks on ajakohastada viiteid riigiabi käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele.
Tuulekaera tõrjeabinõud maatulundusmaal või muul maal on kehtestatud maaelu ja
põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi MPKS) 6. peatükis. Riikliku sekkumise
eesmärgiks on olnud tuulekaera laialdase leviku vähendamine, tuulekaeravaba teraviljaseemne
kasvatamiseks soodsa pinnase loomine ja põllumajandustootjatele tuulekaera levikust
põhjustatud võimaliku majandusliku kahju ärahoidmine teraviljaseemnekasvatuses ja
tarbeviljapõldudel. Maaeluministeerium tellis uuringu „Rakendatavate tuulekaera
tõrjeabinõude tõhususe hindamine ja uute võimalike tõrjeabinõude rakendamine tootmises
(2011–2015)“, milles on kajastatud ka tuulekaeraga saastatusest tekkinud majandusliku kahju
ja saamata jäänud tulu arvutamise alused. Olenevalt tuulekaera saastumise astmest ja kehtinud
realiseerimishinnast oli 2015. aastal efektiivset tuulekaeratõrjet mittetegevatel tootjatel odra
puhul saamata jäänud tulu 94–614 eurot hektari kohta ning suvinisu puhul 153–532 eurot
hektari kohta. Kui teraviljapõldudel oleks tehtud tuulekaeratõrjet efektiivsete herbitsiidide
täisnormidega, oleks kulu tuulekaeratõrjele olnud 50,5–53,7 eurot hektari kohta.
Eelnõuga kavandatava muudatusega tunnistatakse kehtetuks MPKS-i tuulekaera
tõrjeabinõudega seonduvad sätted. Kehtestatud tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise kohustus
on andnud soovitud tulemuse. Tuulekaera laialdane levik on vähenenud. Kui 2015. aastal oli
36 protsenti põllumaast saastunud tuulekaeraga siis 2021. aastal 19 protsenti, mistõttu on
asjakohane vähendada õigusloome regulatiivset koormust maakasutajatele. Põllumajandusmaa
kasutajad on teadlikud, et tuulekaeraga saastumine toob kaasa nii saagi- kui ka kvaliteedikao
ning madalama kokkuostuhinna. Sellepärast teostavad nad oma põllumaal järjepidevat
umbrohutõrjet, sealhulgas tuulekaeratõrjet ka ilma riikliku sekkumiseta.
MPKS-is on kehtestatud tuulekaera leviku vältimise abinõud, tuulekaera levitamise keeld ning
tuulekaeraga saastunud põllumajandustoote ja pinnase käitlemise nõuded maatulundusmaal või
muul maal. Tuulekaera levitamisena põllumajandusmaal ja muul maal käsitatakse tuulekaera
levikuks soodsate tingimuste loomist ehk tuulekaera leviku vältimise abinõud jäetakse
rakendamata või rakendatakse mitte piisaval määral. Tuulekaera leviku vältimiseks peab
maakasutaja tema maal esineva tuulekaerataime hävitama hiljemalt õitsemise lõpu kasvufaasis.
Tuulekaeraga saastunud põllumajandusmaal või muul maal, millel ei ole võimalik asjakohaseid
tuulekaera leviku vältimise abinõusid rakendada ning mis on naabermaaks
põllumajandusmaale, niidab maakasutaja taimiku maha enne, kui tuulekaerataim on jõudnud
õitsemise lõpu kasvufaasi.
1
MPKS-iga on kehtestatud tuulekaera leviku vältimise abinõud, milleks on sertifitseeritud
seemne külviks kasutamine, külvikorra ja viljavahelduse kasutamine, agrotehnilised võtted,
tuulekaera väljakitkumine, taimekaitsevahendi kasutamine tuulekaera tõrjeks, levimisvõimelise
tuulekaeraga saastunud põllumajandusmasina ja -seadme puhastamine vahetult pärast
kasutamist ning põllumajandusmasina ja -seadme kasutada võtmise või teenustöö kasutamise
korral teavitamine levimisvõimelise tuulekaera esinemisest põllumajandusmaal ja
idanemisvõimeliste tuulekaeraseemnete hävitamine.
MPKS-is kehtestatud tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel riiklikku järelevalvet puudutavate
sätete kehtetuks tunnistamise järel jäävad endiselt kehtima tuulekaera esinemisele kehtestatud
nõuded teraviljaseemnes vastavalt taimede paljundamise ja sordikaitse seadusele (edaspidi
TPSKS). Põllumajandusministri määrusega on kehtestatud tuulekaera osas nõuded
seemnepõllule, proovi võtmisele, proovi suurusele, turustamisele ja seemneproovi analüüsile.
Seega jätkub tuulekaera esinemise piiramine riiklikul tasandil.
MPKS-i kavandatud muudatus mõjutab maakasutajat. Maakasutaja vabaneb kohustusest
rakendada tuulekaera tõrjeabinõusid maatulundusmaal või muul maal ja väheneb maakasutaja
halduskoormus. Samuti mõjutab kavandatav muudatus tuulekaeratõrjet mittetegevaid
põllumajandusmaa naabruses asuva põllumajandusmaa ja muu maa kasutajaid, kellel kaob
võimalus teavitada riiklikku järelevalveasutust tuulekaeraga saastumisest.
MPKS-is kavandatud muudatusel on otsene mõju riigiasutuste töökorraldusele ja -koormusele.
Kavandatava muudatusega väheneb Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA)
töökoormus. PTA-l kaob kohustus teha riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet tuulekaera
tõrjeabinõude rakendamise üle maatulundusmaal ja muul maal.
Lisaks eelnevale muudetakse MPKS-i ja veterinaarseadust tulenevalt Euroopa Komisjoni
riigiabi nõuetest, mis muutuvad 1. jaanuaril 2023. aastal, mil jõustuvad:
1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) …/…, millega tunnistatakse teatavat liiki abi
põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks ning tunnistatakse kehtetuks
komisjoni määrus (EL) nr 702/2014 (ELT …, ……..2022, lk …‒…) (edaspidi uus grupierandi
määrus) ja
2) suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta
(ELT …, ……..2022, lk …‒…) (edaspidi uued riigiabi suunised).
Nimetatud dokumendid asendavad seniseid põllumajandus- ja metsandussektoris ning
maapiirkondades toetuste andmist reguleerivat komisjoni määrust (EL) nr 702/2014, Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014, lk 1‒75), ning Euroopa Liidu suuniseid riigiabi kohta
põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (ELT C 204,
01.07.2014, lk 1‒97) (edaspidi EL suunised aastateks 2014–2020).
Seoses reeglite muutmisega algatas Euroopa Komisjon 2022. aasta alguses ka avaliku
konsultatsiooni perioodi 2023+ eelnõude osas, mille käigus Euroopa Komisjon konsulteeris
2
eelnõude osas liikmesriikide ja huvigruppidega1. Eelnõusid arutatakse liikmesriikides kahes
komitees (kevadel ja sügisel 2022. aastal). Eeldatavasti võetakse uus grupierandi määrus ja
uued suunised vastu 2022. aasta neljandas kvartalis. Oluline on alustada muudatuste
ettevalmistamisega juba täna, sest teadaolevalt jõustuvad uued riigiabi suunised ja uus
grupierandi määrus 1. jaanuarist 2023.
Kavandatavad muudatused riigiabi reeglites mõjutavad sihtrühmi, kelle osas riigiabi reegleid
kohaldatakse.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Vahur
Mõttus (625 6138,
[email protected]) (tuulekaera tõrjeabinõude osa) ja maaelupoliitika ja
analüüsi osakonna nõuniku asendaja Pirkko-Liisa Meius (625 6534, pirkko-
[email protected]) (riigiabi osa). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Maaeluministeeriumi
õigusosakonna nõunik Katrin Pööra (625 6147,
[email protected]) ning keeleliselt toimetas
eelnõu sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165,
[email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Riigiabi valdkonna muudatused on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõus kavandatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (RT I, 02.06.2021,
20) ja veterinaarseaduse (RT I, 17.11.2021, 1) muudatused.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõuga kavandatavate muudatuste eesmärgiks on vähendada õigusloome regulatiivset
koormust, maakasutajate halduskoormust ja riikliku järelevalveasutuse töökoormust.
Tuulekaera tõrjeabinõud maatulundusmaal ja muul maal kehtestati eesmärgiga vähendada
tülika umbrohu laialdasemat levikut, mis põhjustab põllumajandusmaa kasutajale saagikadu
ning saagi kvaliteedi langust ja vähendab teraviljasaagist saadavat tulu. Et tuulekaera esineb
kohati ka väljaspool põllumajandusmaad (kraavikaldad, teeääred, tootmishoonete ümbrus jne),
kust sellel on võimalik levida põllumajandusmaale, siis kehtestati nõuded ka muule maale. Muu
maa omanikule tuulekaer otseselt kahjulikke tagajärgi ei põhjusta.
Praktikas tegeleb järelevalveasutus maakasutajatest põllumajandusmaa kasutajatega, muu maa
kasutajate hulgas pole sekkumist vajavaid rikkumisi tuvastatud viimase viie aasta jooksul.
Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal põllumajandusmaa kasutajaid 16 079 füüsilist ja
juriidilist isikut. Tuulekaera esineb mingil määral 8,4 protsendil põllumajandusmaa kasutajal ja
23 protsendil põllumajandusmaal. Riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet tuulekaera
tõrjeabinõude rakendamise üle põllumajandusmaal teostatakse 1,44 protsendil
1
Täpsem teave on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel: https://ec.europa.eu/competition-policy/public-
consultations/2022-agri_en
3
põllumajandusmaa kasutajal. Praktikas on järelevalveasutus tuvastanud rikkumisi ja teinud
ettekirjutusi koos sunniraha hoiatusega 0,3 protsendile põllumajandusmaa kasutajale aastas.
PTA andmetel oli 2020. aastal tuulekaera tõrjeabinõusid edukalt rakendanud 81,5 protsenti
kontrollitud põllumajandusmaa kasutajatest. 18,5 protsendil kontrollitud põllumajandusmaa
kasutajal tuvastati rikkumisi ja koostati 37 ettekirjutust koos sunniraha hoiatusega, kuna
maakasutajad ei olnud rakendanud ettenähtud tuulekaera tõrjeabinõusid.
Ettekirjutuste sisust on näha, et maakasutajad tegelevad tuulekaera tõrjeabinõude
rakendamisega, kuid esineb vajakajäämisi taimekaitse tööde tegemisel ja mõningatel juhtudel
on tuulekaera tõrjeabinõude rakendamine vastuolus teiste kehtestatud piirangutega. Sageli leiti
tuulekaera pesadena pritsimisvigadega kohtades näiteks põllu tühikutes, elektriposti ümbruses,
põlluservades ja -nurkades ning põldudevahelisel alal. Tuulekaera esines rohkem ka ökoalade
tava järgijatel, kes täidavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013
artiklis 46 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 45 sätestatud
nõudeid. 2021. aastal tehti 2020. aastal tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontroll, et tuvastada,
kas maakasutajad on ettekirjutustega pandud kohustused täitnud. 2020. aastal jättis 9
maakasutajat ettekirjutuse täitmata. Ettekirjutusega määratud kohustuste täitmata jätmise eest
nõuti neilt sisse sunniraha, kokku 3495 eurot.
Eespool toodud andmete alusel võib väita, et põllumajandusmaa kasutajate teadlikkus
tuulekaeraga saastatusest tekkinud saagikaost ja saamata jäänud tulust on järjepidevalt
kasvanud ning põllumajandusmaa kasutajad tegelevad tuulekaera tõrjega sõltumata riiklikust
järelevalvest ja haldusjärelevalvest tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle.
Põldudest ja muust maast, kus ei ole rakendatud piisavalt tuulekaera tõrjeabinõusid, on olnud
võimalik PTA-d teavitada aadressil
[email protected]. Kavandatud seaduse muudatusega
teavitusvõimalus kaob. Teavitaja on põllumajandusmaa omanik, kelle naabruses asuval
põllumajandusmaal esineb tuulekaer. Muu maa kohta teavitusi pole saabunud. 2021. aastal
teavitati PTA-d 21 korral. Enamus teavitustest lahenes enne kui järelevalveametnik jõudis
rikkumise tuvastada. Pärast järelevalveametniku helistamist ja kontrolli kuupäeva
kokkuleppimist oli naabruses asuva põllumajandusmaa omanik tuulekaerataimed põllult välja
noppinud või põlluäärest tuulekaeraga saastunud osa maha niitnud ja rikkumise kõrvaldanud.
Üksikutel juhtudel tuvastati ka rikkumisi ja koostati ettekirjutusi koos sunniraha hoiatusega.
Ettekirjutustega pandud kohustused täideti põllumajandusmaa kasutajate poolt tähtajaliselt ja
sunniraha ei rakendatud.
Tõrjeabinõude rakendamise kohustuse kehtetuks tunnistamine võib kaasa tuua vaidlusi
naabruses asuvate maade kasutajate vahel tuulekaera esinemise ning selle levimise pärast
naabruses asuvale põllumajandusmaale, kuna üks naabritest teostab efektiivset tuulekaeratõrjet
ja teine ebaefektiivset või siis jätab üldse tõrjumata. Kuigi PTA on kontrollinud nii
põllumajandusmaad kui muud maad, pole PTA viimase viie aasta jooksul tuvastanud rikkumisi
muul maal. See ei välista, et tulevikus võivaid tekkida vaidlused ka muult maalt tuulekaera
levitamisel, kui muu maa omanik ei teosta umbrohutõrjet sh tuulekaera tõrjet. Vaidluse
ennetamiseks on maakasutajatel võimalus sõlmida omavaheline kokkulepe tuulekaera leviku
vältimise abinõude rakendamise kohta. Arvestades, et edaspidi tuulekaera tõrjeabinõude
kohaldamise kohustus ei kehti, peab iga maakasutaja olema teadlik tuulekaera
levikuvõimalustest ja teadma tema tõrjeabinõusid ning oskama tuulekaera levimisest tekkivat
kahju prognoosida. Riik toetab ka edaspidi saaki ning saagi kvaliteeti vähendava ja tülika
tuulekaera kohta erinevate materjalide avaldamist infolehtede, pressiteadete ja artiklite kaudu.
Põllumajandusmaal tuulekaera tuvastamise korral peab maakasutaja esmalt tegema kindlaks, et
4
kõik vajalik tuulekaera tõrjumiseks oli tehtud, seejärel kindlaks teha, milliselt naabruses asuvalt
maa-alalt võis tuulekaeraga saastumine alguse saada või levis hoopis muul viisil (seemnega,
lindudega, metsloomadega, põllumajandustehnikaga jne). Kui tuvastatakse tuulekaera levimine
naabruses asuvalt maalt, on kahju kandval põllumaa kasutajal õigus nõuda mõjutuse
põhjustanud maakasutajalt rikkumise lõpetamist asjaõigusseaduse ning õigusvastaselt tekitatud
kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel.
Eestis reguleerib tuulekaera leviku piiramist kaks seadust. MPKS-is kehtestatud tuulekaera
tõrjeabinõude kehtetuks tunnistamise järel jääb TPSKS-is endiselt kehtima tuulekaera
esinemise piirmäära nõue teraviljaseemnes. Põllumajandusministri 24. aprilli 2006 määrusega
nr 55 „Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded” on
kehtestatud tuulekaera esinemise osas nõuded seemnepõllule, proovi võtmisele, proovi
suurusele, turustamisele ja seemneproovi analüüsile. Teraviljaseemne kohta sätestatud nõuded
tagavad, et tuulekaera seemet ei levitata sertifitseeritud teraviljaseemnega. MPKS-is on
tuulekaera leviku vältimise tähtsaim abinõu sertifitseeritud seemne külviks kasutamine. Seega
pärast MPKS-is tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise kohustuse kehtetuks tunnistamist on
tootjale jätkuvalt tagatud võimalus oma põllul tuulekaera leviku vältimiseks kasutada külviks
sertifitseeritud seemet, millele on kehtestatud tuulekaera esinemise osas nõuded.
Tuulekaera leviku piiramise mõttega hakati Eestis tegelema samal ajal, kui toimusid Euroopa
Liiduga liitumise läbirääkimised. Eeskujuks võeti Soome2 tuulekaera leviku piiramist
reguleeriv seadusandlus, kus olid kehtestatud ka tuulekaera esinemise piiramise toetused
maakasutajale. Eestis ei kehtestatud maakasutajale 2005. aastal jõustunud tuulekaera piiramist
reguleeriva seadusandluse alusel toetusi, kuid seati eesmärgiks nn null-tolerants ehk
tuulekaeravaba põllumaa. Tuulekaeravaba põllumaa vähendab maakasutaja saagikadu ja
suurendab tulu. Samuti laiendab tuulekaeravaba põllumaa oluliselt teraviljaseemne kasvatajate
võimalusi seemnepõllu valikul, kuna puudub oht, et turustatavasse seemnesse võib sattuda
tuulekaera seemet.
19. juunil 2008. aastal kehtestatud MPKS-i nõuded tuulekaera leviku piiramiseks
maatulundusmaal või muul maal olid sellel ajahetkel asjakohased. Samas suurenes märgatavalt
maakasutajate halduskoormus ja riikliku järelevalveasutuse töökoormus, sest kehtis ka
tõrjeabinõude kavade ja teatiste esitamise kohustus. Kuna teatiste esitamata jätmine oli seotud
pindalatoetuste vähendamisega, siis esitas maakasutaja neid igaks juhuks kõigi põldude kohta.
2017. aastal ajakohastati kehtivat regulatsiooni, sest see ei vastanud enam praktilistele
vajadustele. Samuti tunnistati kehtetuks tõrjeabinõude kava ja teatise esitamise nõue, mis
vähendas maakasutajate halduskoormust ja järelevalveasutuse aja- ja majanduskulusid.
EL-i õigus ei reguleeri tuulekaera leviku piiramist kõigi liikmesriikide üleselt. EL-i 27-st
liikmesriigist seitsmel on riigisiseselt kehtestatud nõuded tuulekaera esinemisele
teraviljaseemnes.
2
Kättesaadav veebilehel:
https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2002/20020185?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=185%2F20
ja
https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2002/20020326?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=326%2F20
0
5
Eestis lähtutakse tuulekaera leviku piiramisel teraviljaseemnes Euroopa Komisjoni otsusest
2005/200/EÜ3, millega lubatakse Eestil, Lätil, Leedul ja Maltal vastu võtta rangemad nõuded
tuulekaera (Avena fatua) esinemise suhtes teraviljaseemnes ja reguleerib komisjoni direktiiv
2006/47/EÜ4, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist
teraviljaseemnes. Tuulekaera esinemine teraviljaseemnes on osaliselt seotud ka põllumajanduse
ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 20305 (Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal
(lk 37 ja 45)). Kuna sertifitseeritud seemne kasutamine on suurema saagi saamise üks
eeldustest, siis tuleb seemnetootmises jätkata tuulekaera tõrjet.
Eelnõu väljatöötamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ja
kooskõlastamine eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (EIS-i toimik nr 22-0066/01).
VTK esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, kes kooskõlastas VTK märkusteta.
VTK esitati teadmiseks Riigikogule ja 8. veebruaril 2022. a andsid Maaeluministeeriumi
ametnikud Riigikogu maaelukomisjonis VTK-st ülevaate. VTK esitati arvamuse avaldamiseks
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Virumaa
Põllumeeste Liidule, MTÜ-le Mahetootjate Nõu- ja Jõukoda ja MTÜ-le Eesti Seemneliit.
Koostööpartnerite arvamustes oli nii poolt- kui vastuargumente. Üldjoontes oldi nõus, et tuleks
lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise kontrollimiseks
maatulundusmaal või muul maal. Seda peamiselt põhjusel, et turg reguleerib tuulekera tõrjumist
tõhusamalt kui riik seda suudab. Ükski tootja ei taha kokkuostetava teravilja tuulekaera
sisalduse kontrollis turumajanduslikult kaotada. Samas leiti, et PTA-s peaks säilima pädevus
tuulekaera esinemise ja leviku hindamiseks. Avaldati ka arvamust, et riikliku sekkumise
lõpetamine oleks ennatlik, kuna tuulekaera esinemine nii põllumajanduslikul maal kui ka muul
maal on tõsine probleem põllumajandustootjatele. 16. märtsil 2022 toimus
Maaeluministeeriumi eestvedamisel ümarlaud, kus arutati koostööpartneritega laekunud
ettepanekuid seoses tuulekaera tõrjeabinõude riikliku sekkumisega. Ümarlaua arutelu
tulemusena jäi Maaeluministeerium seisukohale, et MPKS-i eelnõuga on võimalus edasi minna.
Riigiabi valdkonda puudutavate muudatuste eesmärk on võimaldada rakendada 1. jaanuaril
2023 jõustuvaid Euroopa Liidu riigiabi valdkonna õigusakte.
Komisjoni riigiabi regulatsioonid annavad Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikidele õiguse
vastavatel tingimustel abi andmiseks. Kõnealused Euroopa Komisjoni riigiabi eeskirjad on
aluseks riigisiseste toetuste ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti
strateegiakava aastateks 2023‒2027 (edaspidi ÜPP strateegiakava)6 põllumajandussektorist
väljapoole jäävate toetuste rakendamisel.
Eestis on muuhulgas antud põllumajandusliku riigiabi määruse (EL) nr 702/2014 artikli 23
(põllumajandustootja asendamise toetus), artikli 27 (põllumajandusloomade aretustoetus ja
loomsete jäätmete käitlemise ja kokkuveo kulude hüvitamine) ja artikli 24 (turuarendustoetus)
3
Kättesaadav veebilehel: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32005D0200&qid=1427969477218&from=ET
4
Kättesaadav veebilehel: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1599722674684&uri=CELEX:32006L0047
5
Kättesaadav veebilehel: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030-
taistekst.pdf
6
Kättesaadav veebilehel: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-2023-
terviktekst-2022-06-09.pdf
6
alusel. Lisaks on kõnealuse määruse kohase riigiabina antud Eesti maaelu arengukava 2014‒
2020 põllumajandussektorist väljapoole jäävaid toetusi.
Euroopa Komisjon seadis eelnõude väljatöötamisel järgmised peamised eesmärgid:
1) riigiabi kontrolli prognoositavus, õiguskindlus ja sidusus,
2) kooskõla Euroopa rohelise kokkuleppe (edaspidi rohelepe)7 ja Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP) eesmärkidega ning
3) lihtsustamine, tõhusam riigiabimenetlus ja halduskulude vähendamine.
Euroopa Komisjoni selgituste kohaselt on muudatuste eesmärgiks ühtlustada riigiabi reeglid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse
liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa
Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika
strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks
määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1‒186), nii et
liikmesriikide strateegiakavades nimetatud meetmed sobituksid riigiabi reeglitega. Kuigi
tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 145 lõikest 2 on
ÜPP strateegiakava alusel põllumajandussektorile antavad toetused vabastatud riigiabi
eeskirjade kohaldamisest, kohaldatakse põllumajandussekorist väljapoole jäävate toetuste
suhtes riigiabi eeskirjasid. Seetõttu ÜPP strateegiakava põllumajandussektorist väljapoole
jäävate toetustega seotud riigiabimenetluste lihtsustamiseks kajastavad uued riigiabi suunised
ja uus grupierandi määrus riigiabi andmise tingimusi, mis on kohaldatavad nii liikmesriigi
vahenditest antava abi korral kui ka EAGFst või EAFRDst kaasrahastava abi korral. .
Samuti võttis Euroopa Komisjon uuenduste tegemisel arvesse rohelepet. Ka laiendati
lihtsustamise eesmärgil määruse eelnõu kohaldamisala meetmetega, mille osas on Euroopa
Komisjonil on tekkinud piisavalt kogemusi. Uude grupierandi määrusesse lisatud riigiabi
meetmete täpse rakendamise korral saavad liikmesriigid anda abi lihtsustatud korras, see
tähendab Euroopa Komisjoni tuleb abi andmisest teavitada. Riigiabi suuniste alusel abi andes
tuleb Euroopa Komisjonilt riigiabi luba taotleda. Seetõttu on muudatusel positiivne mõju nii
liikmesriikidele kui komisjonile.
Ka on dubleerimise vältimiseks Euroopa Komisjon riigiabi suuniste reguleerimisalast välja
jätnud teatavad abimeetmed, mis on juba hõlmatud muude riigiabi eeskirjadega, nagu
Regionaalabi suunised8 ja komisjoni määrus (EL) 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja
108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT
L 187, 26.6.2014, lk 1‒78).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimesega muudetakse MPKS-i ja teisega
veterinaarseadust. Kolmandas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumine.
Eelnõu § 1 punktidega 1, 5 ja 7 tehakse muudatused seoses tuulekaera tõrjeabinõude
kehtetuks tunnistamisega.
7
Kättesaadav veebilehel: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52019DC0640
8
Kättesaadav veebilehel: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0429(01)
7
Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks MPKS-i § 2 punkt 4, mille kohaselt on
tuulekaera tõrjeabinõude rakendamine maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklik
abinõu. Muudatuse tegemisega arvatakse tuulekaera tõrjeabinõud riiklike abinõude seast välja.
Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks MPKS-i 6. peatükk „Tuulekaera tõrjeabinõud”.
Nimetatud peatükis on kehtestatud tuulekaera leviku vältimise abinõud, tuulekaera levitamise
keeld ning tuulekaeraga saastunud põllumajandustoote ja pinnase käitlemise nõuded.
Tuulekaera levitamisena põllumajandusmaal ja muul maal käsitatakse tuulekaera levikuks
soodsate tingimuste loomist ehk tuulekaera leviku vältimise abinõud jäetakse rakendamata või
rakendatakse mitte piisaval määral. Et vältida tuulekaera levikut peab maakasutaja tema maal
esineva tuulekaerataime hävitama hiljemalt õitsemise lõpu kasvufaasis. Tuulekaeraga
saastunud põllumajandusmaal või muul maal, millel ei ole võimalik asjakohaseid tuulekaera
leviku vältimise abinõusid rakendada ning mis on naabermaaks põllumajandusmaale, niidab
maakasutaja taimiku maha enne, kui tuulekaerataim on jõudnud õitsemise lõpu kasvufaasi.
Samuti tunnistatakse kehtetuks valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitusnorm
tuulekaera leviku vältimise täpsemate abinõude kohta. Nimetatud volitusnormi kehtetuks
tunnistamisega muutub kehtetuks ka volitusnormi alusel kehtestatud maaeluministri 16. märtsi
2017. a määrus nr 28 „Tuulekaera leviku vältimise täpsemad abinõud“9 (edaspidi määrus nr
28). Kuna põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 55 „Teraviljaseemne
kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded“10 (edaspidi määrus nr 55)
on hetkel otseviide määrusele nr 28, siis tehakse muudatus määruses nr 55. Määruses nr 55
tehakse muudatus §-is 10, kus on hetkel otseviited määrusele nr 28. Määruses nr 55 §-is 10 on
kehtestatud seemnepõllu nõuded. Määruse nr 55 §-is 10 lõikes 31 kehtestatakse tuulekaera
esinemise määr seemnepõllul. Määruse nr 55 §-is 10 lõikes 32 kehtestatakse tuulekaera
tõrjumise nõue seemnepõllul. Määruse nr 55 §-i 10 kehtiv lõige 32 loetakse lõikeks 33 ning
kehtestatakse nõuded mille rakendamata jätmise korral seemnepõldu ei põldtunnustata.
Seemnepõldu ei põldtunnustata kui seemnepõllul, välja arvatud hariliku kaera ja paljaskaera
seemnepõllul, on üksikult ja hõredalt kasvav tuulekaerataim. Tuulekaerataime peab välja
kitkuma koos võrsesõlmega ning eemaldama põllult ja hävitama põletamise teel või muul
tuulekaera idanemist välistaval viisil.
Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks MPKS-i § 39 lõige 4, mille kohaselt teostab
PTA riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle.
Muudatuste tegemisega ei teosta PTA enam sätestatud tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise
üle põllumajandusmaal või muul maal riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet, kuna
muudatusega tunnistatakse kehtetuks ka tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise sätted.
Eelnõu § 1 punktidega 2–4, 8–9 ja §-ga 2 ajakohastatakse seadustes viiteid riigiabi
valdkonna õigusaktidele.
1. jaanuaril 2023 jõustuvad uus grupierandi määrus ja uued riigiabi suunised, mistõttu
asendatakse MPKS-is viited riigiabi käsitlevatele Euroopa Komisjoni õigusaktidele.
9
Kättesaadav veebilehel:
https://www.riigiteataja.ee/akt/121032017011?dbNotReadOnly=true&RIIGITEATAJA_AADRESS=https%3A
%2F%2Fwww.riigiteataja.ee&RIIGITEATAJA_AADRESS_HALDUS=https%3A%2F%2Fwww.riigiteataja.ee
10
Kättesaadav veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122021013?leiaKehtiv
8
Veterinaarseaduses ajakohastatakse samuti viidet uuele grupierandi määrusele.
Loomatauditõrjega tekkinud kahju ja taudikahjutoetuse riigiabina andmise nõuded on
sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 702/2014 artiklis 26 ja uues grupierandi määruses
artiklis 25. Nimetatud artikli alusel on antud loomataudidega seonduvat abi (nt sigade Aafrika
katku likvideerimiskulude katmine ja kahjude hüvitamine) ja rakendatud ohtliku
taimekahjustaja tõrjeabinõude toetust. Veterinaarseaduses taudikahjude hüvitamise
põhimõtteid kehtiva määruse viite asendamine ei muuda.
Veterinaarseaduses on viidatud uue grupierandi määrusele ja ka konkreetsele artiklile seetõttu,
et viitamise kohustus tuleneb komisjoni määruse (EL) …/… artikli 9 lõikest 4. Samasisuline
nõue on sätestatud ka komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 9 lõikes 5. Määruse (EL)
…/… artikli 9 lõike 4 kohaselt peab abimeetme terviktekst sisaldama sõnaselget viidet riigiabi
määrusele, tsiteerides selle pealkirja ja selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise viidet, ja III
peatüki (abiliigid) sätetele, mis on asjakohased kõnealuse akti puhul.
Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse MPKS-i § 34 lõiget 2, mille kohaselt põllumajandustoodete
koostisosade ja kvaliteedi näitajaid analüüsitakse valdkonna eest vastutava ministri volitatud
laboratooriumis, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004,
ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning
loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks
(ELT L 165, 30.04.2004, lk 1–141), artikli 12 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
Muudatuse tegemisega jäetakse lõikest välja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele
(EÜ) nr 882/2004, mis tunnistati kehtetuks 14. detsembril 2019 jõustunud Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusega (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajate vastaseid
kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid
(EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ,
2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4–104) (edaspidi ametliku kontrolli
määrus).
Edaspidi MPKS-i § 34 lõikes 2 aga EL õigusaktile ei viidata, kuna see ei ole asjakohane.
Põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi näitajaid analüüsitakse valdkonna eest
vastutava ministri poolt asjakohasteks analüüsideks volitatud laboratooriumis. Siiani on
MPKS-i peatükis 7 kehtestatud volitusnormide alusel sätestatud piima ja piimatoodete sektori
puhul toorpiima koostisosade ja kvaliteedi määramise nõuded ning täpsemad nõuded toorpiima
koostisosade ja kvaliteedinäitajate analüüsideks volitatud laboratooriumile
põllumajandusministri 30. juuli 2008. a määrusega nr 79 „Toorpiima kvaliteediklasside nõuded,
toorpiima koostisosade ja kvaliteedi määramise meetodid ja kord ning toorpiima koostisosade
ja kvaliteedi näitajate analüüsimiseks volitatud laboratooriumile esitatavad nõuded“. Toorpiima
koostisosade ja kvaliteedi näitajad on kehtestatud riigisiseselt ning kvaliteedi näitajate
analüüsimine ei ole seotud EL õigusega, mistõttu ei ole ka MPKS-i § 34 lõikes 2 asjakohane
viidata EL õigusele.
Eelnõu §-ga 3 sätestatakse seaduse jõustumine.
Tuulekaera puudutavate muudatuste ja MPKS-i § 34 lõike 2 ajakohastamise jõustumine on
kavandatud üldises korras.
Riigiabi valdkonda puuduvad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2023. Seega eelnõu § 1
punktid 2–4, 8–9 ja § 2 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.
4. Eelnõu terminoloogia
9
Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
EL-i õigus ei reguleeri tuulekaera leviku piiramist maatulundusmaal või muul maal. EL-i 27-st
liikmesriigist seitsmel on riigisiseselt kehtestatud rangemad nõuded tuulekaera esinemisele
teraviljaseemnes.
Eestis lubab tuulekaera leviku piiramist teraviljaseemnes Euroopa Komisjoni otsus
2005/200/EÜ11, millega lubatakse Eestil, Lätil, Leedul ja Maltal vastu võtta rangemad nõuded
tuulekaera (Avena fatua) esinemise suhtes teraviljaseemnes ja reguleerib komisjoni direktiiv
2006/47/EÜ12, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist
teraviljaseemnes.
Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega.
6. Seaduse mõjud
Muudatuse tegemisega arvatakse tuulekaera tõrjeabinõud riiklike abinõude seast välja ning
sellel on otsene mõju riigiasutuste töökorraldusele ja -koormusele. Muudatuse rakendumisel on
kaudne mõju majandusele, mis on seotud teraviljakasvataja tuulekaeratõrjeks tehtava kuluga ja
saagist saadava tuluga . Kui tuulekaeratõrjele kulub vähem, siis on ka kasvataja tulu väiksem.
Väiksem kulu umbrohutõrjele võib mõningatel juhtudel tuleneda tuulekaera levitamise keelu
kehtetuks tunnistamisest. Keskkonnamõju on väheoluline, sest tuulekaer ei kuulu Eesti
siseriiklikku võõrliikide13 nimekirja. Muudatusega ei kaasne mõju sotsiaalkeskkonnale, sest
naabrite vahelised suhteid võivad halveneda majanduslikel põhjustel. Muudatusega ei kaasne
mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile, spordile, turvalisusele,
julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele.
Riigiabi nõuete kohaldamine on vajalik muuhulgas MPKS-i, Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja veterinaarseaduse alusel riigisiseste ja ÜPP
strateegiakava 2023‒2027 põllumajandussektorist väljaspoole jäävate toetuste rakendamisel.
Seadusest mõjutatud osapoolte üldkirjeldus
Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad maakasutajaid, põhiliselt põllumajandusmaa
kasutajaid, kuna viimase viie aasta jooksul pole järelevalveasutuse andmetel muul maal
rikkumisi toimunud. Põllumajandusmaa kasutajaid oli 2016. aastal Statistikaameti andmetel
16 079 füüsilist ja juriidilist isikut. 2019. aastal esines tuulekaera vähesel määral 9,4 protsendil
ehk 1510 ja 2020. aastal 8,4 protsendil ehk 1346 maakasutaja põllul. Mõju majandusele võib
avalduda läbi taimekasvatajate, kes jätavad umbrohutõrje, sealhulgas tuulekaeratõrje, tegemata
ja selle tõttu saadav teraviljasaak, selle kvaliteet ja sissetulekud jäävad väiksemaks. Võib
11
Kättesaadav veebilehel: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32005D0200&qid=1427969477218&from=ET
12
Kättesaadav veebilehel: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1599722674684&uri=CELEX:32006L0047
13
Kättesaadav veebilehel: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/keelatud-voorliigid-load
10
avalduda naabrite vaheliste suhete halvenemine ning selle kutsub esile tuulekaeratõrje tegemata
jätmine ühe naabri poolt. Kavandatava muudatusega PTA töökoormus väheneb.
Riigiabi reegleid kohaldatakse riigisiseste toetuste ja järgmiste ÜPP strateegiakava toetuste
rakendamisel, mis on seotud mittepõllumajandusliku tegevusega:
1) metsandus;
2) maaelu mitmekesistamine;
3) Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas 114 nimetamata toidu tootmine.
6.1 Mõju majandusele, sealhulgas põllumajandusettevõtlusele
Muudatustest mõjutatud sihtrühmad
Kavandatav muudatus mõjutab maakasutajaid, eriti põllumajandusmaa kasutajaid. Samuti
mõjutav kavandatav muudatus tuulekaeratõrjet mittetegevate põllumajandusmaa naabruses
asuvate muude maade naabreid. Keskmiselt neljalt maakasutajalt aastas nõutakse sisse
sunniraha ettekirjutuse mittetäitmise pärast. 2021. aastal teavitati PTA-d 21 korral põllust,
millel ei olnud piisavalt rakendatud tuulekaera tõrjeabinõusid.
Kavandatavad muudatused riigiabi reeglites mõjutavad sihtrühmi, kelle osas riigiabi reegleid
kohaldatakse.
Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta
Taimekasvatajad, kes ei pööra tähelepanu oma teraviljasaagi suurusele ja kvaliteedile ning ei
teosta umbrohutõrjet, sealhulgas tuulekaeratõrjet, kaotavad suure osa saagist ja sissetulekust.
Hinnanguliselt esineb 8 protsendil põllumajandusmaa kasutajatest erineval määral tuulekaera
ning nad kaotavad teatud osa oma saagist ja sissetulekutest.
Edaspidi, kui tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise kohustus ei kehti ning PTA ei tee riiklikku
järelevalvet ja ei tuvasta rikkumisi, võib ette tulla vaidlusi naabruses asuvate maade kasutajate
vahel tuulekaera esinemise ning levimise pärast naabruses asuvale põllumajandusmaale.
Riigiabi andmisel alates 1. jaanuarist 2023 tuleb riigisiseste ja ÜPP strateegiakava 2023‒2027
põllumajandussektorist väljapoole jäävate toetuste rakendamisel kohaldada uusi riigiabi
eeskirjasid.
6.2 Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Muudatustest mõjutatud sihtrühmad
Kavandatav muudatus mõjutab riigiasutustest PTA-d.
Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatava muudatusega PTA töökoormus väheneb. PTA-l kaob kohustus teha riiklikku
järelevalvet ja haldusjärelevalvet tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle maatulundusmaal
ja muul maal
Riigiabiga seotud muudatustel puudub negatiivne mõju riigiasutuste töökorraldustele.
Lihtsustamise eesmärgil lisatakse uuele grupierandi määrusle le muuhulgas abi kaitsealuste
loomade tekitatud kahju korvamiseks, abi metsandussektoris nõustamisteenuste kasutamiseks,
abi kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides või Euroopa innovatsioonipartnerluse
töörühmade projektides osalevate VKEde kulude katmiseks ning abi VKEdele, kes saavad kasu
kogukonna juhitud kohaliku arengu või Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade
14
Kättesaadav veebilehel: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT
11
projektidest. Riigiasutuse töökorraldusele on uue grupierandi määruse täiendustel positiivne
mõju, kuna riigiabi meetmetest teavitamist Euroopa Komisjonile lihtsustatakse.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Riigi ja kohaliku omavalitsuse kulude ja tulude osas seoses kavandatava muudatustega ei ole
ette näha olulisi muutusi. Riigi kulud vähenevad, kuna PTA-l ei ole edaspidi kohustust teha
riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle
maatulundusmaal või muul maal. PTA eelarve tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise
järelevalveks maatulundusmaal või muul maal on keskmiselt 78 370 eurot aastas. See teeb
kuluks 4,87 eurot ühe maakasutaja kohta aastas. Riigi tulud vähenevad ettekirjutuse täitmata
jätmise tõttu sisse nõutud sunniraha arvelt. Aastas võib tulu väheneda 600 eurot kuni 3500
eurot. Ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu nõuti sisse sunniraha 2017. aastal kolmelt
maakasutajalt kokku 600 eurot, 2018. aastal neljalt maakasutajalt kokku 850 eurot, 2019. aastal
kahelt maakasutajalt kokku 750 eurot ja 2020. aastal üheksalt maakasutajalt kokku 3495 eurot.
TPSKS-is on teraviljaseemne tootmisel kehtestatud tuulekaera osas nõuded seemnepõllule,
proovi võtmisele, proovi suurusele, turustamisele ja seemneproovi analüüsile. Seemne
kvaliteedi tagamiseks on kehtestatud seemnete sertifitseerimise süsteem, mille raames seemet
kontrollitakse nii kasvuajal kui peale koristamist. Kontrollsüsteemi läbinud seemnetest osutub
probleemseks väike osa, kuid harvadel juhtudel võib siiski mis tahes kategooria seemne puhul
ette tulla, et tootja avastab külviks seemnepakendit avades puudujääke selle kvaliteedis.15
Põllumehed on avastanud seemnepakenditest seemne hulgas tuulekaera seemneid, mis on
visuaalselt eristatavad tavaseemnest. Et vältida edaspidist tuulekaera võimalikku levikut
sertifitseeritud seemnega suunab PTA vabanenud ressursi seemnete sertifitseerimise süsteemi
tõhustamiseks. Kvaliteetse sertifitseeritud teraviljaseemne olemasolu vähendab
sertifitseerimata seemne ja enda tarbeks toodetud seemne turustamist ja tuulekaeraseeme
levimist tootmispõldudel. Sertifitseerimata seemne ja enda tarbeks toodetud seemne
turustamine ja tuulekaeraseemne levimine tootmispõldudel haakub osaliselt ka põllumajanduse
ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030 (Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal
(lk 37 ja 45)). Kuna sertifitseeritud seemne kasutamine on suurema saagi saamise üks
eeldustest, siis tuleb seemnetootmises jätkata tuulekaera tõrjet ja tõhustada järelevalvet selle
üle.
Seaduse rakendamisega ei kaasne lisatulusid.
MPKS-is tehtavate muudatuste rakendamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele lisategevusi
ega -kulutusi, samuti ei kaasne tulusid.
Riigiabiga seotud muudatuste rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid tulusid ja
kulusid ega lisandu riigile ja kohalikele omavalitsustele tegevusi. Võimalikud kulud
riigieelarvele olenevad muu hulgas sellest, milliseid riigiabi meetmeid MPKS § 7 alusel
rakendatakse.
8. Rakendusaktid
15
Kättesaadav veebilehel: https://www.pollumajandus.ee/uudised/2020/01/30/seemneliit-koik-oluline-
sertifitseeritud-seemne-kvaliteedi-kohta
12
Seoses MPKS-i 6. peatüki kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks maaeluministri määrus
nr 28 ja muudetakse põllumajandusministri määrust nr 55 (lisa).
Määruse nr 55 muutmise vajadus tuleneb sellest, et nimetatud määruse § 10 lõikes 31 ja lõikes
32 sisaldub täpne viide maaeluministri 16. märtsi 2017. a määruse nr 28 „Tuulekaera leviku
vältimise täpsemad abinõud“ § 2 lõike 1 punktile 6.
Määruse nr 55 §-s 10 on kehtestatud seemnepõllu nõuded ning lõike 31 kohaselt on lõikes 3
nimetatud umbrohutaimedest tuulekaera esinemise määraks, mis takistab põldtunnustamist,
välja arvatud hariliku kaera ja paljaskaera seemnepõllul, määruse nr 28 § 2 lõike 1 punktis 6
nimetatud esinemissagedust ületav määr. Lõike 32 kohaselt seemnepõldu ei põldtunnustata
lõikes 3 sätestatud määral tuulekaera esinemise korral määruse nr 28 § 2 lõike 1 punktis 6
nimetatud tõrjeabinõu rakendamata jätmise korral. Lõikes 31 sätestatud määral tuulekaera
esinemise korral seemnepõldu ei põldtunnustata.
Muudatusena kehtestatakse määruses nr 55 kehtetuks muutuva määruse nr 28 § 2 lõike 1
punkti 6 nõue, mille kohaselt maakasutaja kitkub välja üksiku ja hõredalt kasvava
tuulekaerataime koos võrsesõlmega ning eemaldab tuulekaera põllult ja hävitab tuulekaera
põletamise teel või muul tuulekaera idanemist välistaval viisil.
Muudatusena kehtestatakse määruse nr 55 §-is 10 lõikes 31 tuulekaera esinemise määr
seemnepõllul. Muudatusena kehtestatakse määruses nr 55 §-is 10 lõikes 32 tuulekaera
tõrjumise nõue seemnepõllul. Määruse nr 55 §-i 10 lõige 32 loetakse lõikeks 33 ning
kehtestatakse millal tuulekaera esinemisega seonduvalt seemnepõldu ei põldtunnustata.
Tulenevalt muudatustest Euroopa Komisjoni riigiabi nõuetes tuleb ajakohastada ja muuta
järgmisi põllumajandusministri ja maaeluministri määruseid:
1) põllumajandusministri 26. mai 2011. aasta määrus nr 45 „Ohtliku taimekahjustaja
tõrjeabinõude rakendamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotluse esitamise
ja taotluse menetlemise kord“,
2) maaeluministri 15. detsembri 2016. aasta määrus nr 69 „Põllumajandusloomade
aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise
kord“,
3) põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. aasta määrus nr 84 „Põllumajandustootja
asendamise toetus“,
4) maaeluministri 28. aprilli 2015. aasta määrus nr 46 „Teadmussiirde pikaajaliste programmide
rakendamise toetus“,
5) maaeluministri 23. jaanuari 2018. aasta määrus nr 4 „Turuarendustoetus“.
9. Seaduse jõustumine
Tuulekaera puudutavate muudatuste ja MPKS-i § 34 lõike 2 ajakohastamise jõustumine on
kavandatud üldises korras. Üleminekuaja vajadus puudub, kuna kavandatavate muudatustega
tootjatele uusi kohustusi ei lisandu ja kehtetuks tunnistatavad kohustused ei nõua täiendavat
aja- ega majanduskulu.
Riigiabi valdkonda puudutavad muudatused jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. Seega eelnõu §
1 punktid 2–4, 8–9 ja § 2 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
13
Seaduseelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile.
Samuti esitatakse eelnõu arvamuse esitamiseks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale,
Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Virumaa Põllumeeste Liidule, MTÜ Mahetootjate Nõu- ja
Jõukojale ja MTÜ Eesti Seemneliidule.
14
Maaelu ja põllumajandusturu
korraldamise seaduse ning
veterinaarseaduse
muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
Lisa
KAVAND
17.06.2022
MÄÄRUS
xx. xx. 2023 nr xx
Põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruse nr 55
„Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise
ja turustamise nõuded” muutmine
Määrus kehtestatakse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 3 lõike 3 alusel.
§ 1. Põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruse nr 55 „Teraviljaseemne
kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded” muutmine
Põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrust nr 55 „Teraviljaseemne kategooriad ning
teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded” muudetakse järgmiselt:
1) paragrahvi 10 lõige 31 sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Lõikes 3 nimetatud umbrohutaimedest tuulekaera esinemise määraks, mis takistab
põldtunnustamist, välja arvatud hariliku kaera ja paljaskaera seemnepõllul, on üksikult ja
hõredalt kasvav tuulekaerataim.“;
2) paragrahvi 10 lõige 32 sõnastatakse järgmiselt:
„(32) Üksikult ja hõredalt kasvava tuulekaerataime peab välja kitkuma koos võrsesõlmega ning
eemaldama põllult ja hävitama põletamise teel või muul tuulekaera idanemist välistaval viisil.“;
3) paragrahvi 10 lõige 32 loetakse lõikeks 33 ja sõnastatakse järgmiselt:
„(33) Lõikes 3 sätestatud määral tuulekaera esinemise korral lõikes 31 sätestatud määral ja lõikes
32 nimetatud nõude rakendamata jätmise korral seemnepõldu ei põldtunnustata.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler
kantsleri ülesannetes
Maaelu ja põllumajandusturu
korraldamise seaduse ning
veterinaarseaduse
muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
Lisa 2
KAVAND
21.06.2022
MÄÄRUS
xx. xx. 2023 nr xx
Põllumajandus- ja maaeluministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 alusel ja
§ 18 lõike 1 alusel ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 71
lõike 7 alusel.
§ 1. Põllumajandusministri 26. mai 2011. a määruse nr 45 „Ohtliku taimekahjustaja
tõrjeabinõude rakendamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotluse
esitamise ja taotluse menetlemise kord” muutmine
Põllumajandusministri 26. mai 2011. a määrust nr 54 „Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude
rakendamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotluse esitamise ja taotluse
menetlemise kord” muudetakse järgmiselt:
1) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:
„Määruse alusel antav toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr …/…. Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT …, ……..2022, lk …‒…), artikli 25 tähenduses.“
2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„Toetust võib taotleda põllumajandustootja, kes on mikro-, väike- või keskmise suurusega
ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr …/…. I lisa tähenduses (edaspidi taotleja):
1) kes ei ole raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 2 punkti 58
tähenduses, välja arvatud artikli 1 lõike 5 punkti g alapunktis ii sätestatud juhul;
2) kellel ei ole täitmata komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 1 lõikes 4 nimetatud otsus
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.“
§ 3. maaeluministri 15. detsembri 2016. aasta määrus nr 69 „Põllumajandusloomade
aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise
kord“ muutmine
1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„Toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr …/…., Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite
107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris
ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT …, ……..2022, lk …‒…),
artikli 26 tähenduses.“
2) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„Taotleja võib toetust taotleda üksnes nende riigiabi saajate kulude hüvitamiseks, kes on
esitanud temale komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 6 lõike 2 kohase abitaotluse toetuse
taotluste esitamise aastale eelneva aasta 31. detsembriks. Nimetatud kulud teeb taotleja § 6
lõikes 1 sätestatud taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.“
3) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„Riigiabi saaja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest
saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise
ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas, sealhulgas komisjoni määruse (EL)
nr …/…. artikli 1 lõikes 4 sätestatud juhul.“
4) paragrahvi 3 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„Riigiabi saaja ei või olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 2
punkti 58 tähenduses.“
5) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„Riigiabi saaja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse (EL)
nr …/…. lisa 1 tähenduses.“
6) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„Amet arvutab toetuse saajale makstava toetuse suuruse, arvestades komisjoni määruse (EL)
nr …/…. artikli 26 lõike 1 punktides a ja b sätestatud riigiabi ülemmäära, riigieelarvest
eraldatud vahendite suurust, § 5 kohaselt arvutatud ühele taotlejale antava toetuse maksimaalset
suurust ning maksetaotluses märgitud kulusid.“
§ 4. põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. aasta määrus nr 84 „Põllumajandustootja
asendamise toetus“ muutmine
1) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:
„Põllumajandustootjale asendusteenuse osutamine on riigiabi komisjoni määruse (EL)
nr …/…., Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks (ELT …, ……..2022, lk …‒…), artikli 22 tähenduses.“
2) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„Määruse alusel antavat toetust võib kasutada ainult sellise asendusteenuse kulude
hüvitamiseks, mis on osutatud pärast lõikes 3 nimetatud põllumajandustootja poolt §-s 3
nimetatud taotlejale komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 6 lõike 2 kohase taotluse
esitamist.“
3) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„Põllumajandustootja, kellele osutatakse toetatavat asendusteenust, ei või olla raskustes olev
ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 2 punkti 58 tähenduses.“
4) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„Põllumajandustootjal, kellele osutatakse toetatavat asendusteenust, ei või olla täitmata
komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Komisjoni korraldus
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.“
§ 5. maaeluministri 28. aprilli 2015. aasta määrus nr 46 „Teadmussiirde pikaajaliste
programmide rakendamise toetus“ muutmine
1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„Metsa majandamise teemal korraldatud tegevusel osalemine on riigiabi komisjoni määruse
(EL) nr …/…. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks (ELT …, ……..2022, lk …‒…), artikli 39 tähenduses.“
2) paragrahvi 3 lõige 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„riigiabi komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli ... tähenduses, kui tegemist on väikese ja
keskmise suurusega ettevõtjaga sama määruse artikli 2 punkti 51 tähenduses või“
3) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„Riigiabi puhul peab abi maksimaalne osakaal vastama komisjoni määruse (EL) nr …/….
artiklis … või komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 31 toodud tingimustele.“
4) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„1) neil on täidetud komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 1 lõikes 4 või komisjoni määruse
(EL) nr 651/2014 artikli 1 lõikes 4 nimetatud otsus ebaseaduslikuks ja siseturuga
kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta;
2) nad ei tohi olla raskustes olevad ettevõtjad komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 2 punkti
58 tähenduses või komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses.“
5) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„Kui abi antakse komisjoni määruse (EL) nr …/…. alusel, peab ettevõtja, kellele abi antakse,
esitama komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 6 lõike 2 kohase abitaotluse toetuse saajale
enne tegevuses osalemist.“
§ 6. maaeluministri 23. jaanuari 2018. aasta määrus nr 4 „Turuarendustoetus“ muutmine
1) paragrahvi 2 lõige 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„riigiabi komisjoni määruse (EL) nr …/…. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja
108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja
maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT …, ……..2022, lk …‒…),
artikli 23 tähenduses või komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja
108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT
L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 19 tähenduses (edaspidi koos riigiabi) või“
2) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„Lõikes 1 nimetatud põllumajandustootjale, kes on suurettevõtja komisjoni määruse (EL)
nr …/…. artikli 2 punkti 32 tähenduses, antav abi on põllumajanduslik vähese tähtsusega abi,
mida antakse kõigi §-s 7 nimetatud abikõlblike kulude hüvitamiseks.“
3) paragrahvi 2 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„Lõikes 2 nimetatud tunnustatud tootjarühmale, kes on suurettevõtja komisjoni määruse (EL)
nr …/…. artikli 2 punkti 32 tähenduses, antav abi on vähese tähtsusega abi, mida antakse kõigi
§-s 7 nimetatud abikõlblike kulude hüvitamiseks.“
4) paragrahvi 2 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:
„Lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 nimetatud vähese tähtsusega abi piirmäära ületamise korral
määratakse ettevõtjale, kes on väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse
(EL) nr …/…. artikli 2 punkti 51 tähenduses, § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuses
osalemise korral riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 19 alusel.“
5) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„Kui abi antakse komisjoni määruse (EL) nr …/…. või komisjoni määruse (EL) nr 651/2014
alusel, võib toetust taotleda üksnes nende riigiabi saajate kulude hüvitamiseks, kes on esitanud
komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 6 lõikes 2 või komisjoni määruse (EL) nr 651/2014
artikli 6 lõikes 2 nimetatud andmetega taotluse.“
6) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 ja § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud abi saaja, kes saab riigiabi,
peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei või olla täitmata komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 1 lõike 4 punktis a või
komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta;
2) ta ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 2 punkti 58
või komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses;
3) ta on väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr …/…. artikli 2
punkti 2 või komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 51 tähenduses“
7) paragrahvi 11 lõige 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 ja § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud riigiabi saajatelt kogutud
kinnitus selle kohta, et nad on väikese või keskmise suurusega ettevõtjad komisjoni määruse
(EL) nr …/…. artikli 2 punkti 51 tähenduses;“
8) paragrahvi 13 lõige 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„riigiabi saaja kinnitus, et ta on väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse
(EL) nr …/…. artikli 2 punkti 51 või komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 2
tähenduses.“
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler
kantsleri ülesannetes