Teie 03.06.2022 nr 22-0914-VLV/2
Võru Linnavalitsus Meie 27.06.2022 nr 12.2-1/4558-4
[email protected]
Järelevalvemenetluse lõpetamine
Austatud härra Anti Allas
27.05.2022 kirjaga nr 12.2-1/4558-2 alustas Rahandusministeerium järelevalvemenetlust Võru
Linnavalitsuse, registrikoodiga 75019980, (edaspidi: hankija) läbiviidava avatud hankemenetluse
„Kontsessioonilepingu sõlmimine“, viitenumber 244839, (edaspidi: riigihange) õiguspärasuse
kontrollimiseks ning palus hankijal selgitada riigihanke läbiviimisega seonduvaid asjaolusid.
Järelevalvemenetlust alustati järelevalveteate ajendil, milles teate esitaja heitis hankijale ette
järgmisi riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) rikkumisi: (1) hankija tegi riigihankes toiminguid
ajal, mil riigihange oli peatatud (RHS § 81 lg 4); (2) hankija ei määranud riigihanke jätkamisel pärast
riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi: VaKo) poolt riigihanke peatamise lõppemist, sh
riigihanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimisel, mõistlikku tähtaega pakkumuste
esitamiseks (RHS § 193 lg 8, § 201 lg 1, § 82 lg 1); (3) hankija rikkus liisu heitmisel riigihanke
üldpõhimõtteid (RHS § 3); (4) riigihangete registris tehtud otsused on allkirjastamata ning
hankija kavatseb sõlmida hankelepingu ilma, et oleks pärast pakkumuse edukaks tunnistamist
ja enne hankelepingu sõlmimist kontrollinud edukaks tunnistatud pakkuja kõrvaldamise aluseid ja
kvalifikatsiooni (RHS § 104 lg 8, § 120 lg-d 2 ja 4).
03.06.2022 kirjaga nr 22-0914-VLV/2 esitas hankija järelevalvemenetluse alustamisel küsitud
selgitused. Hankija leidis, et: (1) etteheited RHS § 81 lg 4 rikkumise osas on ebaõiged põhjusel,
et väidetav rikkumine ei mõjutanud asja tulemust; (2) hankija on pikendanud pakkumuste
esitamise tähtaega kokku 25 päeva võrra, mis on mõistlik ja kooskõlas RHS § 193 lg-ga 8,
samuti ei ole hankija jätkanud peatatud hankemenetlust enne 14 päeva möödumist VaKo otsuse
teatavaks tegemisest (RHS § 201 lg 1) ning riigihanke alusdokumentides tehtud muudatused
ei olnud sellised, mis tinginuks pakkumuste esitamise tähtaja pikendamist vastavalt RHS § 82
lg-le 1 (RHS § 82 lg 2); (3) liisuheitmine oli ette nähtud hanketeates (vt osa VI p 3), hankija
teavitas mõlemat pakkujat ühel ajal liisuheitmise läbiviimise ajast ja kohast, pakkujate osavõtt
liisuheitmisest ei olnud kohustuslik ning liisuheitmise läbipaistvus, kontrollitavus ja pakkujate
võrdne kohtlemine olid liisuheitmisel tagatud, mida tõendab hankija vastusele lisatud video-
salvestis; (4) asjakohatud on järelevalveteate etteheited, et riigihangete registris hankija poolt
langetatud otsused ei ole allkirjastatud linnapea poolt – hankija juhindub hankemenetluses
otsuste tegemisel ja vormistamisel oma hankekorrast ning selles määratud sisepädevuse jaotusest,
isegi, kui hankija on jätnud eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise otsuse ja kvalifitseerimise aluste
kontrollimise otsuse tegemata, siis need otsused järgnevad ajaliselt pakkumuse edukaks tunnistamise
otsusele ning hankijal on võimalik väidetavat rikkumist veel kõrvaldada ja see ei tingi riigihanke
kehtetuks tunnistamist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
15.06.2022 e-kirjaga juhtis Rahandusministeerium hankija tähelepanu avaliku sektori hankija
hankepassiga hankemenetlustes, sh avatud hankemenetluses (RHS § 52 lg 1, § 104 lg 1), RHS
§ 104 lg-s 8 nimetatud otsuste tegemise järjekorra kohustuslikkusele. Hankepassiga hanke-
menetluses tuleb hankijal viimase otsusena, millest teavitamisest hakkab kulgema ooteaeg,
kontrollida edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele
vastamist (RHS § 104 lg 8, § 120 lg-d 1-4). RHS § 104 lg 8 kohane kõrvaldamise aluste ja
kvalifitseerimise tingimuste sisuline kontroll peab toimuma eduka pakkuja kohta – ettevõtja
peab olema juba edukaks tunnistatud ning alles pärast tema edukaks tunnistamist saab teha
kontrolli eduka pakkuja üle. Seega ei ole hankepassiga menetlustes võimalik olukord, kus kõik
otsused, st hankepassi alusel tehtav otsus, pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus, pakkumuse
edukaks tunnistamise otsus ning eduka pakkuja kõrvaldamata jätmist ja kvalifitseerimist puudutav
otsus tehakse koos. Viimase otsuse aluseks tehtav kontroll tuleb teha pärast edukaks tunnistamise
otsust, mistõttu see peab olema tehtud eraldi (vt ka VaKo 26.05.2020, nr 80-20/220133, p 20).
Isegi kui kvalifitseerimise tingimuste puhul, mille osas on võimalik, et pakkuja seisund ei saa
hankemenetluse vältel muutuda, võiks viide varasemale kontrollile olla lubatav, siis kindlasti
ei ole see lubatav sellistes aspektides, mis on ajas muutuvad, nt maksuvõlg kui kõrvaldamise
alus (vt VaKo 22.05.2019, nr 57-19/204557, p 17). Kuna RHS § 104 lg 8 nõuab, et hankija
kontrolliks kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni just edukal pakkujal, tuleb vastavad
registri kaudu tehtavad päringud teha pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist
(vt Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud pdf-fail KKK 01.09.2017 jõustunud RHS
kohta, lk-d 21-22).
Riigihangete registrist nähtuvalt kontrollis hankija Eesti Keskkonnateenuste AS-il hankemenetlusest
kõrvaldamise aluste, sh maksuvõlgade, puudumist 12.05.2022, so ajaliselt enne pakkumuse edukaks
tunnistamist. Nii riigihangete registris tehtud otsused Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuse
edukaks tunnistamise ning eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta kui ka
linnavalitsuse korraldusena nr 230 vormistatud hankija viimane otsus pakkumuse edukaks
tunnistamise kohta olid tehtud 13.05.2022. Järelikult hankija kontrollis Eesti Keskkonnateenused
AS-il hankemenetluses kõrvaldamise aluste puudumist enne, kui Eesti Keskkonnateenused AS-i
kohta oli tehtud edukaks tunnistamise otsus. Rahandusministeerium selgitas hankijale, et nimetatu
ei ole kooskõlas RHS § 104 lg-ga 8, mis räägib edukaks tunnistatud pakkuja kontrollist (kuigi
käesolev hankemenetlus tuleb viia lõpuni kuni 31.05.2022 kehtinud RHS-i redaktsiooni alusel, on
RHS § 104 lg 8 paremaks mõistmiseks asjakohane viidata 01.06.2022 jõustunud redaktsioonis
tehtud rõhuasetusele „pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija
edukal pakkujal…“ – enne edukaks tunnistamise otsust ei saa õiguslikult relevantselt rääkida
eduka pakkuja kontrollimisest).
16.06.2022 kirjas nr 22-0914-VLV/5 teatas hankija Rahandusministeeriumile, et hankija viis läbi
RHS § 104 lg-ga 8 kooskõlas olevad menetlustoimingud ja vormistas nõuetekohased otsused,
millest on teavitatud edukat pakkujat. Samal päeval saadetud e-kirjas märkis Rahandusministeerium,
et riigihangete registrist nähtuvalt on hankija teavitanud 16.06.2022 tehtud otsustest ainult ühte
(edukat) pakkujat, kuid RHS § 47 lg 1 kohaselt peab hankija teavitama hankemenetluses tehtud
otsustest kõiki otsuse tegemise ajal riigihankes osalevaid ettevõtjaid. Samal päeval teavitas
hankija tehtud otsustest ka teist pakkujat, tehes talle riigihangete registris kättesaadavaks eduka
pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused.
Rahandusministeerium, olles järelevalvemenetluse läbiviimisel tutvunud järelevalveteate ja
sellele lisatud dokumentidega ja riigihangete registris avaldatud andmetega ning olles suhelnud
hankijaga, leiab, et hankijale ettekirjutuse tegemiseks puudub alus ning järelevalvemenetlus
kuulub lõpetamisele. Alljärgnevalt põhjendame järelevalvemenetluse lõpetamist ning esitame
lühidalt Rahandusministeeriumi seisukoha järelevalveteates sisalduvate põhiliste etteheidete
suhtes.
2
1. Riigihanke peatamise ajal hankemenetluses toimingute tegemine (RHS § 81 lg 4)
Järelevalveteatele lisatud dokumentide ning riigihangete registris avaldatud andmete kohaselt
oli riigihange VaKo 21.03.2022 otsuse nr 35-22/244839 alusel peatatud ajavahemikul 21.03.
2022–21.04.2022 (VaKo lahendas vaidlustuse sisulise otsusega 07.04.2022 ja see otsus jõustus
vaidlustamata). Hankija ei ole riigihanke peatamise ajavahemikku kahtluse alla seadnud.
Rahandusministeerium on järelevalvemenetluses tuvastanud, et hankija on teinud riigihanke
peatamise ajal (21.03.2022–21.04.2022) järgmiseid toiminguid.
22.03.2022 tehtud ja 25.03.2022 avaldatud muudatused hanketeates (edaspidi: HT) ja tehnilises
kirjelduses (edaspidi: TK):
a) HT osa IV p 2.2 „pakkumuste esitamise tähtpäev“ 28.03.2022 12:00 asemel 14.04.2022 12:00;
b) HT osa IV p 2.7 „pakkumuste avamise aeg“ 28.03.2022 13:00 asemel 14.04.2022 13:00;
c) HT osa VI p 3 „kui hinnatavate pakkumuse seas ei ole tänast teenuse osutajat, tunnistatakse
edukaks ajaliselt varem esitatud pakkumus“ asemel „kui hinnatavate pakkumuse seas ei ole
tänast teenuse osutajat, selgitatakse edukas pakkuja välja liisuheitmise teel“;
d) TK p-s 1.5 kustutatud kuupäev lausest „ettevõtted ja asutused juhul, kui kinnistul tekkib
üle 80 liitri toidu- ja köögijäätmeid nädalas“;
e) TK p-s 3.4 senise 15% asemel 10% „hankelepingut pikendatakse juhul, kui esitatud
hinnapakkumus on tellija vastuvõetav ja selle maksumus ei ületa 10% sõlmitud lepingu
maksumusest“;
f) TK p-s 3.5 kustutatud terve punkt „hankija ei kontrolli esitatud maksumuste puhul
maksumuse põhjendatust (RHS § 115 välistus)“;
g) TK p-s 5.3 (segaolmejäätmed) täpsustatud, et hind on jäätmevaldajale „tühjenduse hind
jäätmevaldajale“;
h) TK p-s 5.4 (vanapaber) täpsustatud, et hind on jäätmevaldajale „tühjenduse hind jäätme-
valdajale“;
i) TK p-s 5.5 (toidu- ja sööklajäätmed) täpsustatud, et hind on jäätmevaldajale „tühjenduse
hind jäätmevaldajale“.
23.03.2022 vastas hankija päev varem esitatud selgituspäringule: „Hankija muutis ka tehnilises
kirjelduses esitatud valemite sõnastust selleks, et oleks paremini aru saada, mis on tühjenduse
hind. Kinnitame, et pakkujate poolt pakutav hind ei ole mitte tühjenduse hind (see on hind
jäätmevaldajale) vaid kogumistasu, mis ei pea sisaldama jäätmete üleandmise maksumust Umbsaare
ümberlaadimisjaamas“ (TK p-de 1.5 ja 5.3-5.5 muudatused olid tingitud 22.03.2022 huvitatud
ettevõtja selgituspäringust).
22.03.2022 teavitas hankija riigihanke juurde registreerunud huvitatud ettevõtjaid sellest, et
VaKo on riigihanke peatanud ning et hankija on pikendamas pakkumuste esitamise tähtaega.
12.04.2022 tehtud ja 14.04.2022 avaldatud muudatused HT-s:
a) HT osa IV p 2.2 „pakkumuste esitamise tähtpäev“ 14.04.2022 12:00 asemel 22.04.2022
12:00;
b) HT osa IV p 2.7 „pakkumuste avamise aeg“ 14.04.2022 13:00 asemel 22.04.2022 13:00;
c) HT osa VI p 3 kustutatud esimene tingimus „kui hinnatavate pakkumuste seas on tänase
teenuse osutaja pakkumus, tunnistataks edukaks tänase teenuse osutaja pakkumus“ ning
jäetud alles ainult teine lause „kui kehtestatud hindamiskriteeriumite kohaselt ei ole võimalik
tuvastada edukat pakkumust (madalaim hind), leitakse edukas pakkumus liisuheitmise
teel“.
3
20.04.2022 teavitas hankija riigihanke juurde registreerunud huvitatud ettevõtjaid sellest, et
riigihange on peatatud tähtajaga kuni 21.04.2022 (k.a), hankija ei kaeba VaKo otsust edasi ja
on tulenevalt langetatud otsusest muutnud riigihanke alusdokumente, hankija on pikendanud
pakkumuste esitamise tähtaega ja pakkumuste esitamise tähtpäevaks on 22.04.2022 kell 12:00.
21.04.2022 on hankija vastanud jaatavalt huvitatud ettevõtja selgituspäringus esitatud küsimusele
„palume täpsustada, kas hankija ootab pakkumisi 22.04.2022 kell 12:00“.
RHS § 81 lg 4 sätestab hankijale üldise keelu teha hankemenetluse peatamise ajal toiminguid,
mille tegemine ei ole riigihangete peatamise ajal seaduses sõnaselgelt lubatud. Varasemas
praktikas on riigihanke peatamise ajal toimingute tegemise keeldu sisustatud rangelt – lubatud
on üksnes seaduses otsesõnu nimetatud toimingute tegemine, so pakkumuste esitamise tähtpäeva
edasilükkamine ja riigihankest huvitatud ettevõtjate teavitamine (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I.
Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk-d 70-71; VaKo 14.06.2017, nr 81-17/187280, p-d 4 ja 30; VaKo
08.12.2017, nr 187-17/192426, p 10).
Sellegipoolest on erialakirjanduses viitega Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele (RKHKo
10.05.2007, nr 3-3-1-100-06, p 17) leitud, et hankija võib riigihanke peatamise korral teha ka
toiminguid, mis on hankemenetluse edasi kulgemise suhtes neutraalse iseloomuga ega kahjusta
riigihanke peatamise eesmärki (vt I. Pilving, M. Parind. RHS § 193 komm 40 – M. A.
Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura
2019). Lisaks on hiljutises praktikas nii VaKo kui ka kohtud leidnud, et RHS ei näe ette VaKo
poolt peatatud hankemenetluse ajal tehtud hankija toimingute ja otsuste tühisust – ainsaks
erandiks on RHS §-s 201 nimetatud piirangutega vastuolus sõlmitud hankeleping, millisel
juhul näeb seadus ette hankelepingu tühisuse (VaKo 01.09.2021, nr 122-21/232391, p 12.1;
TlnRnKo 22.12.2021, nr 3-21-2065, p 27).
Kuigi hankija on antud juhul teinud riigihanke peatamise ajal toiminguid – muutnud riigihanke
alusdokumente, mille tegemine ei ole peatamise ajal RHS-is sõnaselgelt lubatud, ei ole see
muudatuste sisu arvestades toonud kaasa riigihanke peatamise eesmärgi kahjustamist ja vaidlustuse
esitaja õiguste rikkumist. Nagu oli märgitud käesolevas riigihankes tehtud riigihanke peatamise
otsuses: „Riigihanke peatamise eesmärk on välistada vaidlustaja õiguste oluline või pöördumatu
kahjustumine ajal, mil vaidlustusmenetlus kestab“ (vt VaKo 21.03.2022 otsus nr 35-22/244839, p
2). Antud juhul lähtusid riigihanke alusdokumentides tehtud muudatused vaidlustuses tehtud
etteheidetest ja VaKo otsusest – hankija kõrvaldas riigihanke alusdokumentides vaidlustaja
poolt ette heidetud õigusrikkumised ning viis alusdokumendid kooskõlla RHS-iga vastavalt
VaKo otsuses märgitule.
2. Riigihanke peatamisel ja peatatud riigihanke jätkamisel pakkumuste esitamiseks mõistliku
tähtaja määramine (RHS § 193 lg 8, § 201 lg 1, § 82 lg 1)
RHS § 193 lg 8 kohaselt, kui vaidlustuskomisjon on riigihanke peatanud ja pakkumuste esitamise
tähtpäev saabub vaidlustusmenetluse ajal, on hankijal kohustus pikendada pakkumuste esitamise
tähtaega mõistliku aja võrra. Seadus ei täpsusta, milline on mõistlik tähtaeg, kuid VaKo on oma
praktikas leidnud, et mõistlik tähtaeg peab võimaldama pakkumuse esitamist ja menetlemist,
mistõttu see ei tohi langeda riigihanke peatamise ajale (vt VAKO 08.12.2017, nr 187-17/192426,
p 16). Vaidlustuskomisjoni poolt riigihanke peatamisel peab hankija teavitama riigihangete registri
kaudu viivitamata sellest kõiki talle teadaolevaid riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjaid ja
pakkujaid (RHS § 193 lg 9).
Arvestades, et VaKo tegi vaidlustusasjas nr 35-22/244839 sisulise otsuse 07.04.2022, siis sai
hankija kooskõlas RHS § 201 lg-ga 1 jätkata hankemenetlust, sh avada pakkumusi ja teha
muid menetlustoiminguid, alates 22.04.2022.
4
Algselt oli pakkumuste esitamise tähtpäevaks määratud 28.03.2022. VaKo poolt riigihanke peatamise
järel pikendas hankija pakkumuste esitamise tähtaega kuni 14.04.2022. Teistkordselt pikendas
hankija pakkumuste esitamise tähtaega kuni 22.04.2022.
RHS § 193 lg 8 kontekstis pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise mõistlikkuse hindamisel
tuleks võtta muu hulgas arvesse VaKo otsuse tegemise eeldatavat aega. Arvestades RHS § 200
lg-t 1, millest tulenevalt peab VaKo vaidlustuse läbi vaatama üldjuhul 30 päeva jooksul
puudusteta vaidlustuse laekumisest (RAGN-SELLS AS vaidlustus laekus VaKo-le 17.03.2022),
ja RHS § 201 lg-t 1, mille kohaselt peatatud riigihanget saab jätkata alles 14 päeva möödumisel
VaKo otsuse teatavakstegemisest, ei olnud pakkumuste esitamise tähtaja esimene pikendus
(kuni 14.04.2022) RHS § 193 lg-ga 8 kooskõlas. Nimetatud puudus aga ei avaldanud negatiivset
mõju riigihanke õiguspärasusele tervikuna, sest pärast VaKo sisulise otsuse (07.04.2022) teatavaks
tegemist pikendas hankija 12.04.2022 pakkumuste esitamise tähtaega veel kord kuni 22.04.2022,
so selliselt, et pakkumuste esitamise tähtpäev ei langenud riigihanke peatamise ajale ja vastas
RHS § 201 lg-le 1.
Rahandusministeerium ei nõustu hankija vastuses avaldatud seisukohaga, et ükski riigihanke alus-
dokumentides tehtud muudatus ei olnud selline, mis tinginuks pakkumuste esitamise tähtaja
pikendamist vastavalt RHS § 82 lg-le 1 (RHS § 82 lg 2). 22.03.2022 tehtud ja 25.03.2022
avaldatud muudatused võisid potentsiaalselt avaldada mõju vähemalt pakkumuste sisule,
mistõttu muudatuste avaldamisest arvestatult oleks pakkumuste esitamise tähtaeg pidanud
olema vähemalt 15 päeva, so võrdne vähemalt poolega pakkumuste esitamiseks RHS § 93 lg
1 p-s 4 sätestatud minimaalsest tähtajast (RHS § 82 lg-d 1-2). Arvestades, et muudatused
avaldati 25.03.2022, oli nii esimest korda edasi lükatud pakkumuste esitamise tähtpäev (14.04.
2022) kui ka teist korda edasi lükatud lõplik tähtpäev (22.04.2022) kooskõlas RHS § 82 lg-ga
1. Mis puudutab 12.04.2022 tehtud ja 14.04.2022 avaldatud muudatusi HT-s, siis selles osas
nõustub Rahandusministeerium hankijaga, et HT osa VI p-st 3 õigusvastase tingimuse eemaldamise
tõttu ei oleks ükski esialgsetest tingimustest lähtuvalt koostatud pakkumus muutunud riigihanke
alusdokumentidele mittevastavaks, muudatus ei avaldanud mõju pakkujate kvalifitseerimisele,
samuti ei mõjutanud see riigihankest huvitatud ettevõtjate ringi ega pakkumuste sisu. Järelikult ei
tingi ka RHS § 82 lg 1 käesolevas riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäeva (22.04.2022) õigus-
vastasust.
Ebaõige on järelevalveteate esitaja väide, et hankija teatas uuest pakkumuste esitamise tähtpäevast
(22.04.2022) huvitatud isikutele alles 20.04.2022. Riigihangete registrist nähtub, et automaatne
teavitus hanketeates sisalduva pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise ja uue tähtpäeva kohta
on kõigile huvitatud isikutele teatavaks tehtud juba 14.04.2022.
Seda, et pakkumuste esitamise tähtpäev (22.04.2022 kell 12:00) oli pakkumuse koostamiseks
ja tähtaegselt esitamiseks piisav, kinnitab ka see asjaolu, et järelevalveteate esitaja esitas oma
pakkumuse juba 21.04.2022 kell 12:48.
3. Liisuheitmisel riigihanke üldpõhimõtete järgimine (RHS § 3)
Järelevalveteates heideti hankijale ette, et liisuheitmise toimumise ajast ja kohast teatati liiga
väikese ajavaruga, mistõttu teate esitaja ei saanud liisuheitmisel osaleda ning liisuheitmine ei
olnud seetõttu läbipaistev ja kontrollitav.
RHS liisuheitmise läbiviimise korda vahetult ei reguleeri, kuid hankija on liisuheitmise nagu
mistahes muu riigihanke menetlustoimingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel seotud RHS §-s
3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Liisuheitmisega seoses on asjakohane
viidata ka direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunktile 93, mille kohaselt arvestades arvukaid
võimalusi hinnata majanduslikku tulusust (soodsust) sisuliste kriteeriumite alusel, tuleks vältida
seda, et liisutõmbamine on ainus vahend lepingu sõlmimiseks.
5
Samas on vaidlustus- ja kohtupraktikas mööndud, et liisuheitmine on valiku tegemise kriteeriumina
aktsepteeritav olukorras, kus liisuheitmine toimub nii-öelda viimase võimalusena eduka pakkuja
väljaselgitamiseks sisuliste hindamiskriteeriumide alusel võrdseks osutunud pakkumused esitanud
pakkujate vahel (vt VAKO 23.05.2022, nr 57-22/248368, p 10.2; vt liisuheitmise kui valiku-
kriteeriumi kohta üldiselt, väljaspool riigihankeid: kohtujuristi ettepanek liidetud kohtuasjades
C‑106/19 ja C‑232/19, p 160).
Tallinna Ringkonnakohus on liisuheitmisega seoses selgitanud, et võimalike hilisemate vaidluste
ennetamiseks ja hanketingimuste suurema läbipaistvuse huvides oleks hankijal otstarbekas
määrata liisuheitmise täpsem protseduur kindlaks juba riigihanke alusdokumentides või
erinevates hankemenetlustes läbivalt kasutatavas muus siseaktis (nt hankekorras), mille
kohaldamisele saab riigihanke alusdokumentides viidata. Samas puudub hankijal õigusaktidest
tulenev kohustus seda tingimata teha. Liisuheitmine on kahtlemata oluline menetlustoiming,
kuid selle kohta riigihanke alusdokumentides täpsemate juhiste puudumine ei tähenda siiski, et
liisuheitmine ei oleks üldse võimalik või saaks see toimuda üksnes kõigi pakkujate poolt heaks
kiidetud reeglite järgi. Sarnaselt haldusmenetlusele vastutab hankemenetluse õiguspärasuse eest
hankija (nt RKHKo 15.03.2017, nr 3-3-1-7-17, p 11), kes määrab ka hankemenetluses tehtavate
toimingu vormi ja muud menetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, arvestades õigusaktides
sätestatud piire (vrd HMS § 5 lg 1). Olukorras, kus liisuheitmise korda ei ole riigihanke
alusdokumentides üksikasjalikult sätestatud ning hankija määrab selle konkreetse hanke-
menetluse (või selle osa) raames toimuva liisuheitmise käigus eraldiseisvalt, on pakkujal
võimalik teise pakkuja edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise raames esitada vastuväiteid
ka liisuheitmise korraldusele, kuid ta ei saa enam tagantjärele nõuda, et liisuheitmise kord
pidanuks olema kehtestatud juba riigihanke alusdokumentides (vt TlnRnKo 05.02.2019, nr 3-
18-2037, p-d 24-25).
HT osa VI p 3 kohaselt: „Kui kehtestatud hindamiskriteeriumite kohaselt ei ole võimalik tuvastada
edukat pakkumust (madalaim hind), leitakse edukas pakkumus liisuheitmise teel.“ Liisuheitmise
täpsemat korraldust ei olnud riigihanke alusdokumentides lahti kirjutatud.
11.05.2022 kell 19:01 edastas hankija riigihangete registri kaudu samaaegselt mõlemale pakkujale
järgmise sisuga teate: „Hankija teatab, et ei ole suuteline kehtestatud hindamiskriteeriumite
alusel välja selgitama edukat pakkumust, mistõttu kuulub kohaldamisel hanketeates kajastatud
täiendav võimalus ehk liisuheitmine. Liisuheitmine toimub 12. mail 2022 kell 11:30 Võru
Linnavalitsuses (Jüri tn 11, Võru linn) kabinetis nr 28. Osavõtt ei ole pakkujatele kohustuslik.“
Liisuheitmine toimus mündi heitmise teel teates märgitud kuupäeval ja kohas ning sellest võttis
osa ainult Eesti Keskkonnateenuste AS-i esindaja. Liisuheitmise läbiviimine videosalvestati
ja protokolliti. Olles videosalvestisega tutvunud, ei ole Rahandusministeeriumil tekkinud kahtlusi
seoses liisuheitmise protseduuri läbipaistvuse ja kontrollitavusega. Samuti ei nähtu järelevalve-
menetluses kogutud tõendikogumist, et pakkujaid oleks liisuheitmise toimumisest teavitamisel ja
liisuheitmise läbiviimisel koheldud ebavõrdselt. Mõlemale pakkujale teatati liisuheitmisest
ühel ajal. Kuigi Rahandusministeerium nõustub järelevalveteate esitaja etteheitega, et liisu-
heitmise toimumisest teatati ette ebamõistlikult vähe, mis ei pruugi olla kõige paremas kooskõlas
RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, ei ole olemasoleva tõendikogumi
pinnalt võimalik teha tõsikindlat järeldust selle kohta, et nimetatud minetus oleks avaldanud
otsustavat mõju liisuheitmisele ja mõjutanud riigihanke lõpptulemust. Liisuheitmisel toimub
eduka pakkuja valik juhuslikkuse meetodil ning teadaolevalt ei ole hankija liisuheitmisel eduka
pakkuja valikut mõjutavaid manipulatsioone toime pannud. Seetõttu puudub alus järeldada, et
järelevalveteate esitaja osavõtt liisuheitmise protseduurist oleks liisuheitmise tulemust kuidagi
mõjutanud.
6
Asjakohane on ka märkida, et järelevalvemenetlus ei ole kohaseim viis pakkuja subjektiivsete
õiguste kaitseks ning järelevalvemenetlus ei saa muutuda pakkujatele tagaukseks tähtajatute
vaidlustuste esitamiseks. Järelevalveteate esitajaks on antud juhul pakkuja, kellel oli RHS §
185 lg 1 ja lg 2 p 7 kohaselt võimalik vaidlustada liisuheitmise läbiviimise protseduuri
edukaks tunnistamise otsuse peale vaidlustuse esitamisega (vt VaKo 29.08.2018, nr 170-18/
194960, p 7; VaKo 14.09.2018, nr 165-18/194960, p 22), kuid selline vaidlustus tulnuks esitada
VaKo-le RHS § 189 lg-s 1 ette nähtud tähtaja kestel. Järelevalveteate esitaja ei ole antud
võimalust kasutanud.
Rahandusministeerium soovib lisaks eelnevale juhtida hankija tähelepanu sellele, et kui eduka
pakkuja väljaselgitamiseks kasutatakse liisuheitmist, siis see peaks toimuma ajaliselt pärast
pakkumuste vastavaks tunnistamist. Liisuheitmise eeltingimuseks on asjaolu, et pakkumuste
hindamisel ei olnud hindamiskriteeriumide alusel võimalik välja selgitada edukat pakkujat,
sest pakkumused said võrdselt punkte. Kuivõrd mittevastavuse tõttu tagasilükatud pakkumuse
esitanud pakkuja edasises hankemenetluses ei osale (RHS § 114 lg 1) ja hinnata saab üksnes
vastavaks tunnistatud pakkumusi (RHS § 52 lg 2 ja § 117 lg 1), tuleneb eelöeldust loogiliselt,
et liisuheitmisel saavad osaleda üksnes need pakkujad, kelle pakkumused olid eelnevalt
vastavaks tunnistatud.
Kuigi hankija on teinud riigihangete registris toimingud õiges järjekorras (pakkumuste avamine –
vastavuse kontroll – pakkumuste hindamine jne), ei olnud 12.05.2022, mil viidi läbi liisuheitmine,
pakkumuste vastavaks tunnistamise otsused veel vormistatud, pakkumused tunnistati vastavaks
13.05.2022 otsustega. Kuna mõlemad pakkumused tunnistati hiljem vastavaks ja neid otsuseid ei
ole tähtaegselt vaidlustatud ega kahtluse alla seatud, siis käesolevas riigihankes ei mõjutanud
liisuheitmise ajal vastavaks tunnistamise otsuse puudumine riigihanke lõpptulemust. Siiski on
hankijal tungivalt soovituslik edaspidi teha otsused ja toimingud ajaliselt õiges järjekorras, sest
kui mõne liisuheitmisele kutsutud pakkuja pakkumus peaks osutuma hanke alusdokumentidele
mittevastavaks, muutuvad automaatselt õigusvastaseks ka liisuheitmine ja sellele järgnevad
otsused (vt VAKO 26.08.2020, nr 167-20/224755, p 22).
4. Hankija otsuste vormistamine (RHS § 104 lg 8)
Nagu eelnevalt juba selgitatud, oli hankija küll teinud riigihangete registris ette nähtud toimingud
õiges järjekorras, kuid jättes vahepeal tegemata eraldi otsused pakkumuste vastavaks tunnistamise
ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, eiras hankija vastavaks tunnistamata pakkumuste
hindamisel RHS § 52 lg-t 2 ja § 117 lg-t 1 ning Eesti Keskkonnateenuste AS-i kõrvaldamata jätmise
ja kvalifitseerimise otsuste tegemisel RHS § 104 lg-s 8 sätestatut. Kuna mõlemad pakkumused
osutusid riigihanke alusdokumentidele sisuliselt vastavateks, ei mõjutanud mainitud eksimus
riigihankes tehtud edasisi otsuseid. Lisaks on hankija pärast Rahandusministeeriumi selgitusi
tänaseks kõrvaldanud RHS § 104 lg-ga 8 vastuolus oleva olukorra, tehes 16.06.2022 otsused eduka
pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta. Hankija teavitas RHS
§ 104 lg-s 8 sätestatud otsustest mõlemat pakkujat 16.06.2022, millest alates on hakanud kulgema
ka RHS § 120 lg-s 2 ette nähtud ooteaeg. Seega puudub Rahandusministeeriumil alus hankijale
ettekirjutuse tegemiseks. Seda enam, et asjakohane on ka hankija vastuses viidatud ja haldus-
menetluse seaduse (edaspidi: HMS) §-st 58 tõukuv Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht, mille
kohaselt menetlusnormide rikkumised ei tingi haldusakti tühistamist, kui rikkumise puudumine
ei oleks toonud kaasa teistsugust tulemust (vt nt RKHKo 19.12.2021, nr 3-17-1329, p-d 21 ja 24).
Asjakohane ei ole ka järelevalveteate esitaja etteheide, et riigihanget registris tehtud hankija otsused
ei ole (linnapea poolt) allkirjastatud. RHS ei reguleeri seda, kas ja mil moel peab otsuste tegemine
olema hankija asutusesiseselt korraldatud ning milline ametiisik on pädev hankija nimel otsuseid
vastu võtma.
7
Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi võivad riigihangete registris elektrooniliselt tehtud
otsused, mis on allkirjastamata, kuid mis on tehtud nähtavaks riigihankes osalevatele ettevõtjatele,
olla käsitletavad riigihanke menetluses hankija otsustena. Riigihangete register on andmekogu,
mille eesmärk on muu hulgas võimaldada riigihangete elektroonilist menetlemist ja avaldada muud
asjakohast riigihankealast informatsiooni (RHS § 181 lg 1 p-d 3 ja 5). Riigihangete registrisse
kantakse ka elektroonilised dokumendid, sh otsused (RHS § 181 lg 2 p 5; Vabariigi Valitsuse 31.
augusti 2017. a määrus nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 6 lg 3 p 3). Kehtiva õiguse
kohaselt võib haldusmenetluses haldusakti anda ka elektrooniliselt ja sellele ei pea lisama digi-
allkirja, kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav (HMS § 55 lg
4). Kuigi riigihangete teostamine ei ole haldusmenetlus HMS-i tähenduses (HMS § 2 lg 2), ei ole
sama põhimõtte kohaldamine hankemenetluses välistatud. Riigihangete registris on elektrooniline
asjaajamine sisuliselt võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega, vt ka HMS § 5 lg 6 (vt. TlnRnKo
21.10.2019, nr 3-19-1373; p-d 19.1-19.3).
Ka käesoleval juhul ei ole Rahandusministeeriumil tekkinud kahtlusi selles osas, et riigihangete
registri elektroonilist süsteemi oleks kuritarvitatud ning hankija otsustena vormistatud allkirjastamata
dokumendid oleks koostanud keegi muu kui hankija poolt selleks volitatud isik(-ud).
Järelevalvemenetluse fookuses oleva hankemenetluse väliselt on Rahandusministeerium juhtinud
hankija tähelepanu sellele, et hankija vastusele lisatud Võru Linnavalitsuse hankekorrast, mis on
kehtestatud 22.02.2017 korraldusega nr 108, ei ole võimalik üheselt aru saada, kuidas on sise-
pädevus hankija organisatsioonis sisemiselt jaotatud. Hankekorra p-dest 16.3-16.8 võib järeldada,
et riigihanke komisjoni ülesandeks on järgmiste toimingute ja otsuste tegemine hankemenetluses:
pakkumuste vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine; pakkujate hankemenetlusest kõrvalda-
mine; pakkujate kvalifitseerimine või mittekvalifitseerimine; pakkumuste hindamine ja eduka
pakkuja väljaselgitamine ning linnavalitsusele kinnitamiseks esitamine. Hankekorrast tulenevalt
otsustab riigihanke piirmäära ületavate riigihangete korraldamise linnavalitsus (vt hankekord p-d
3 ja 2.1). Linnavalitsus kui avatud hankemenetluse korraldamise otsustaja on pädev otsustama ka
hankelepingu sõlmimise üle (vt hankekord p 29). Hankekorrast aga ei selgu sõnaselgelt ja üheselt
mõistetavalt, kas RHS § 104 lg 8 kohase n-ö viimase otsuse hankemenetluses teeb riigihanke
komisjon või linnavalitsus.
Teatud ebaselgus selles, kuidas on jaotatud sisepädevus RHS § 104 lg-s 8 nimetatud otsuse
tegemisel, võib olla tingitud sellest, et Võru Linnavalitsuse hankekord on koostatud ja vastu
võetud eelmise, kuni 31.08.2017 kehtinud, RHS-i redaktsiooni kehtivusajal, mistõttu hankekorras
ei ole arvestatud RHS § 104 lg-ga 8, mille kohaselt hankelepingu sõlmimisele vahetult eelnevaks
viimaseks otsuseks ei ole (avatud hankemenetluses) pakkumuse edukaks tunnistamine (või eduka
pakkuja kinnitamine, nagu näeb ette hankekord). Soovitame hankijal vaadata hankekord üle, sest
seadusredaktsioonide erinevuse tõttu ei pruugi kõik hankekorra sätted olla kooskõlas kehtiva
seaduse nõuetega (vrd RHS § 131 ja RHS § 9: nt sotsiaal- ja eriteenuste tellimise kord; meetmed
huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel).
Mitmed hankijad on hankekorras delegeerinud riigihangetes otsuste tegemise pädevuse allapoole,
nt hankespetsialisti või -komisjoni tasandile. Kõige lihtsam ongi hankijal muuta oma hankekorda
ja näha ette, et hankespetsialisti või -komisjoni poolt riigihangete registris koostatud protokollid
on otsused või on neil teatud otsuste tegemise õigus. Soovi korral võib hankija näha hankekorras
ette kohustuse teha RHS § 104 lg 8 eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja
kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsus linnavalitsuse korraldusega või teeb linna-
valitsus edukaks tunnistamise otsuse ja RHS § 104 lg-s 8 nimetatud otsused teeb hankekomisjon.
RHS § 208 lg-te 1-2 kohaselt on Rahandusministeeriumil ettekirjutuse tegemiseks ulatuslik
kaalutlusõigus – „võib“ ja „on õigus“ õigusnormi dispositsioonis viitavad otsustusdiskretsioonile.
8
Seepärast on ettekirjutuse tegemisel Rahandusministeeriumil kohustus arvestada erinevaid huve
ja lähtuda kaalutlusreeglitest.
Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seejuures ei tohi
põrkuvaid huve kaaluda vaid abstraktselt, vaid arvestada tuleb nende mõjutamise ulatust ja
kokkusobitamise võimalusi (vt RKHKo 26.05.2021, nr 3-17-2013, p 27).
Igasuguse mittekõrvaldatava või kõrvaldatava iseloomuga RHS-i rikkumise tuvastamine ei
ole hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks või rikkumise lõpetamiseks ettekirjutuse tegemiseks
veel küllaldane alus. Seadusest tulenevalt on RHS § 208 lg-s 1 ja lg-s 2 ette nähtud ettekirjutused
haldusaktid, millel võib olla negatiivne mõju mitte ainult hankijale, vaid ka kolmandatele
isikutele, nt pakkujale, kelle pakkumus on edukaks tunnistatud ning kes on teinud ettevalmistusi
ja kulutusi pakkumuse koostamiseks ja hankelepingu täitmisele asumiseks.
Käesoleval juhul põrkuvad ennekõike avalik huvi, mis seisneb riigihanke läbiviimise õiguspärasuses
ja edukaks mitteosutunud pakkuja RAGN-SELLS AS-i võimalik huvi riigihanke kehtetuks
tunnistamise tulemusel omandada võimalus osaleda edukalt samaesemelises kordushankes (vt
VaKo 16.03.2021, nr 30-21/220308, p 16; EKo C-689/13, p 27) hankija, jäätmevaldajate
ja avaliku huviga tagada omavalitsusüksuse territooriumil kontsessioonilepingu esemeks oleva
korraldatud jäätmeveo toimimine, ning eduka pakkuja majanduslike erahuvidega (majanduslik
huvi sõlmida kontsessioonileping).
Rahandusministeeriumile teadaolevatel asjaoludel ei ole ülalnimetatud puudused käesoleva hanke-
menetluse läbiviimisel kahjustanud avalikke ja erahuve määral, mis õigustaks hankijale ette-
kirjutuse tegemist, sh liisuheitmise kordamiseks ja otsuste kehtetuks tunnistamiseks või riigihanke
tervikuna kehtetuks tunnistamiseks. Järelevalvemenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid
põhjuse järeldada, et riigihanke lõpptulemus oleks olnud teistsugune, kui hankija oleks kõiki
menetlusnorme rangelt järginud. Vaatamata rikkumiste tuvastamisele hankija käitumises ei ole
hankijale ettekirjutuse tegemine põhjendatud ega proportsionaalne. Kõnealune olukord on sarnane
HMS §-ga 58, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et
akti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud
rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kui menetlusnõuete rikkumine ei mõjutanud
hankemenetluse lõpptulemust, puudub põhjus hankijale kohustava ettekirjutuse tegemiseks.
Kaalutlusotsustuse tegemisel räägib ettekirjutuse mittetegemise kasuks ka järelevalveteate
esitaja enda käitumine, mis väljendub selles, et teate esitaja liisuheitmise korraldusega
rahulolematu pakkujana ei ole tähtaegselt vaidlustanud hankija tehtud edukaks tunnistamise
otsust VaKo-s ja on tänaseks vastava õiguse minetanud. Järelevalvemenetluse eesmärkide ja
õiguse üldpõhimõtetega oleks ilmses vastuolus see, kui järelevalveorganile järelevalveteate
esitamise võimalus redutseeruks sisuliselt erahuvist kantud tähtajatute vaidlustuste esitamiseks.
Initsieerides järelevalve tulemusel hankijale hankemenetluse või otsuste kehtetuks tunnistamiseks
ja toimingute uuesti tegemiseks ettekirjutuse tegemise, saavutaks pakkuja võimaluse minna
mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtaegadest, mis on õiguskindluse ja õigusrahu
suhtes lubamatu (vrd Kanger, L. Maavanema järelevalve halduse üksikaktide ja nende koostamise
seaduspärasuse üle. RiTo 19, 2009).
Kirjeldatud asjaoludel ei ole põhjendatud eelistada RAGN-SELLS AS-i majanduslikke huve
edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ettevõtja ning hankija seaduslikele huvidele. Samuti
ei kaalu praegusel juhul avalik huvi hankemenetluse toimingute õiguspärasuse vastu ülesse
avalikku ja erahuvi kontsessioonilepingu sõlmimise vastu. Seda enam, et olukorras, kus hankijal
tuleks teha samasisulised otsused uuesti, ei ole ettekirjutuse tegemine üldjuhul põhjendatud (vt
ka HMS § 5 lg 2 ja § 58).
9
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 205 lg 4 p-st 1 ja § 206 lg 2 p-dest 1-2, teatame, et
Rahandusministeerium lõpetab Võru Linnavalitsuse avatud hankemenetluse „Kontsessiooni-
lepingu sõlmimine“, viitenumber 244839, õiguspärasuse kontrollimiseks alustatud järelevalve-
menetluse, ilma hankijale ettekirjutust tegemata.
Riigihangete seaduse paremaks järgimiseks ja tulevikus samalaadsete eksimuste ärahoidmiseks
soovitame hankijal edaspidi olla hankemenetluses toimingute ja otsuste tegemisel hoolsam,
järgides hankepassiga menetlustes rangelt RHS § 104 lg-s 8 ette nähtud otsuste tegemise ning
kõrvaldamisaluste ja kvalifikatsiooni kontrollimise järjekorda. Samuti tuleks hankijal üle vaadata
eelmise, 2007. aastal vastu võetud, riigihangete seaduse kehtivusajal kehtestatud hankekord ning
viia see kooskõlla täna kehtiva seadusega (RHS § 9). Vaidluste ennetamiseks oleks mõistlik näha
liisuheitmise protseduurilised reeglid ette riigihanke alusdokumendis ja kui hankija võimaldab
pakkujatel liisuheitmise kui olulise menetlustoimingu juures viibimist kohapeal, siis tuleks sellest
asjaomaseid pakkujaid teavitada aegsasti ette.
Järelevalvemenetluse lõpetamist puudutavate küsimuste tekkimisel, palume pöörduda riigihangete
ja riigiabi osakonna juristi Mihhail Antonov´i (tel 611 3468, e-post
[email protected])
poole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Lisaadressaadid:
vandeadvokaat Kadri Matteus, RAGN-SELLS AS lepinguline esindaja
vandeadvokaat Elo Tamm, RAGN-SELLS AS lepinguline esindaja
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
10