Teie 06.06.2022 nr 6-4/3726
Jõelähtme Vallavalitsus Meie 27.06.2022 nr 14-1/4900-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Austatud härra Umboja
Vastuseks Teie küsimusele Planeerimisseaduse (PlanS) §-des 130 ja 131 nimetatud
halduslepingutega seoses anname alljärgneva selgituse.
Esimesena küsite, kas praktikas üsnagi levinud lepingud, millega omavalitsus annab
detailplaneeringust huvitatud isikule üle detailplaneeringu koostamise rahastamise
kohustuse, on käsitletavad halduslepingutena HMS § 95 tähenduses ning kas selliste lepingute
sõlmimisel tuleb järgida HKTS-s sätestatud nõudeid halduslepingu sõlmimisele või mitte?
Küsitud lepinguliik ei ole haldusleping HMS § 95 tähenduses, sest sellega ei anna kohalik
omavalitsus detailplaneeringust huvitatud isikule üle mitte ühtegi oma planeerimisalast
haldusülesannet. Seetõttu ei ole ka asjakohane halduskoostöö seaduses (HKTS) sätestatu
järgimine. Juhul, kui kohalik omavalitsus soovib tellida detailplaneeringu jooniste ja
seletuskirja koostamise, mida rahastab huvitatud isik, siis selleks on tal võimalik sõlmida
kolmepoolne võlaõiguslik leping. Planeerimisseadus ei sea piiranguid sellele, kuidas kohalik
omavalitsus ise oma haldusülesannet täidab: kas koostab joonised ja seletuskirja ise, võtab
kellegi töölepinguga näiteks projektijuhiks või ostab sisse vastava teenuse. Seega on
planeeringu tellimine kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuid finantseerimise osas on võimalik
võlaõigusseaduse alusel lepingute sõlmimine.
Teiseks küsite, et kui HKTS § 13 lg 11 p 5 sätestab erisuse PlanS § 130 lg 1 kohase
halduslepingu sõlmimisel, siis kas samasugune erisus kehtib ka selliste lepingute puhul,
millega omavalitsus annab detailplaneeringust huvitatud isikule üle detailplaneeringu
koostamise rahastamise kohustuse või on viimati nimetatud lepingud käsitletavad
hankelepingutena riigihangete seaduse mõistes sõltumata asjaolust, kas detailplaneeringu
tehnilise koostamise eest tasumiseks kasutatakse omavalitsusele või eraisikule kuuluvaid
rahalisi vahendeid?
Küsitud juhul ei kehti nimetatud erisus. Nii nagu eelmises punktis vastasime, on
detailplaneeringu koostamise rahastamiseks sõlmitava lepingu puhul tegemist võlaõigusliku
lepinguga, mitte aga planeerimisseadusega reguleeritud halduslepinguga. Eeltoodu tõttu ei
kohaldu siinpuhul HKTS § 13 lg 1¹ p 5.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kolmas küsimus puudutab detailplaneeringu tellimist ehk kui detailplaneeringu tellimine (s.t
finantseerimine) antakse omavalitsuse poolt PlanS § 130 lg 1 kohase lepinguga üle
eraõiguslikule detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule, siis kas detailplaneeringu
tellimise õiguse saanud eraõiguslik isik on planeeringu tellimisel käsitletav hankijana
riigihangete seaduse tähenduses ja kui, siis millistest hankepiirmääradest tuleb antud juhul
juhinduda ning millisel organil on sellisel juhul järelevalve pädevus kui detailplaneeringu
tellimise õiguse saanud eraõiguslik isik riigihangete seaduse nõudeid ei täida?
Küsitud juhul ei ole eraõiguslik isik käsitletav hankijana riigihangete seaduse tähenduses, sest
kohaldub HKTS § 13 lg 11 p 5 kohane erisus, mille kohaselt PlanS § 130 ja 131 alusel
sõlmitavatele halduslepingutele ei kohaldu riigihangete seadus.
Siinkohal juhime tähelepanu, et detailplaneeringu tellimine ei ole samane mõiste
finantseerimisega. Viimane on vaid osa kohaliku omavalitsuse poolt täidetavast
planeerimisalasest haldusülesandest.
Küsite ka detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohta. PlanS § 131 lg 2 kohaselt
võib omavalitsus sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga halduslepingu, millega
huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud
tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste
väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
HKTS § 13 lg 11 p 5 kohaselt saab sellise halduslepingu sõlmida ilma riigihanke menetlust
läbi viimata.
Palume selgitada, kas PlanS § 131 lõikes 2 nimetatud halduslepingu alusel endale
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate
rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või
väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks kohustuse võtnud
eraõiguslik isik on selliste kohustuste täitmisel hankija riigihangete seaduse tähenduses ja
kui, siis millistest hankepiirmääradest tuleb antud juhul juhinduda ning millisel organil on
sellisel juhul järelevalve pädevus kui detailplaneeringu tellimise õiguse saanud eraõiguslik
isik riigihangete seaduse nõudeid ei täida?
Küsitud juhul ei ole eraõiguslik isik käsitletav hankijana riigihangete seaduse tähenduses, sest
kohaldub, nagu olete õigesti märkinud, HKTS § 13 lg 11 p 5 kohane erisus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katri-Liis Ennok
osakonnajuhataja
Monika Pihlak 6113130
[email protected]
2