dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Rahandusministeerium · 26. juuni 2022
Viit
5-3 /5331-1
Registreeritud
26. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
5-3 Maksu- ja tollipoliitika alased uuringud, analüüsid, statistika, aruanded (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-3/2022
Vastutaja
Velda Buldas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎5-3 5331-1 26.06.2022 Väljaminev kiri.asice2471 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Meie 26.06.2022 nr 5-3 /5331-1 [email protected] Ettepanek koostööks pakendi valdkonna edendamisel Austatud härra keskkonnaminister Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakond viis 2021. aasta sügisel läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas pakendiettevõtjad on valmis halduskulude kasvu hinnaga võimaldama senisest oluliselt paremat järelevalvet turul ning kas nad pooldavad lahendit, mille korral kõik pakendatud kaupa turule suunavad ettevõtted annaksid aru oma pakendikogustest. Küsitluse laiem eesmärk oli valmistuda pakendituru korrastamiseks, st. leida nii maksustamisreegleid arvestav kui keskkonnakaitse prioriteete toetav ja järgiv õiguslik lahendus, mis tagab pakendiettevõtjate võrdse kohtlemise ning toetab pakendijäätmete tekke vähendamist ja ringlussevõtu suurendamist. Edastame teile selle küsitlusuuringu kokkuvõtte, mis näitab et üle 60% ettevõtetest, kes praegu pakendijäätmetega seotud kulusid kannavad, pooldavad uuringus välja pakutud muudatusi ja on valmis kandma muudatustega kaasnevat lisanduvat halduskulu. Keskmiselt on ettevõtjad hinnanud muudatuste haldamiseks vajaliku tööjõu kuluks 38 tundi aastas. Uuringu tulemit arvestades teeme ettepaneku kaaluda Pakendiregistri kaudu kogutava andmestiku täiendamist uuringus nimetatud üheteistkümne andmeväljaga. Samuti soovitame kehtestada aruandluskohustus kõigile pakendiettevõtjatele, ka väikese koguse turule suunajatele. Pakutud muudatuste tagajärjel suureneks oluliselt õiglus turul, tekiks ülevaade kogu turule suunatavast pakendist, kasvaks ettevõtete vastutus nende poolt esitatud andmete õigsuse eest ja paraneks turu järelevalve. Kuna enamik pakendiettevõtjaid toetab nimetatud muudatusi ja ei hinda nende rakendamiseks vajalikku halduskulu liiga kõrgeks, peame oluliseks algatada kahe ministeeriumi arutelu nende pakutud muudatuste rakendamise osas ja laiemalt valdkonnas läbimõeldud tervikliku lahenduse leidmiseks. Arvestades seda, et hetkel kehtib maksurahu, ei ole õigustatud uue keskkonnatasu väljapakkumine. Lisaks on taaskasutamata ja ringlusse võtmata pakend koormatud pakendiaktsiisiga ja sama maksustamisobjekti koormamine keskkonnatasuga, mis rakenduks paralleelselt aktsiisiregulatsiooniga sisuliselt samadel alustel, ei ole õigustatud. Seetõttu ei toetanud Rahandusministeerium ka teie poolt esitatud eelnõud pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise kohta. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eelnevat arvestades teeme ettepaneku selgitada kahe ministeeriumi koostöös välja kõik valdkonna arendamiseks olulised aspektid ja pakkuda välja ühtne lahend, mis võimaldab valdkonda parimal moel korrastada ja arendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa: Uuringu kokkuvõte Velda Buldas 611 3622 [email protected] 2 PAKENDIVALDKONNA UURINGU KOKKUVÕTE Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud uuring õigusloome edendamiseks 1. Uuringu läbiviimise põhjused Uuringu läbiviimise üheks ajendiks oli vajadus ajakohastada pakendiaktsiisi seadust, arvestades et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga (EL) 2018/852 on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 94/62/EÜ tehtud muudatused, mis sätestavad ülemineku taaskasutuse sihtmääradelt ringlussevõtu sihtmääradele. See tingib vastavate sätete sisseviimise vajaduse Eesti seadusandlusesse. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ettevõtjate poolt korduvalt välja toodud kriitika olemasoleva süsteemi nõrgale järelevalvele, mis jätab teatud turuosalised pakendijäätmete käitlemise kulude kandjateks, säästes samas kuludest väikeste pakendikogustega tegelevad ettevõtjaid ja neid, kes nõrga järelevalve tõttu oma kohustustest kõrvale hoiavad. Et mitte muuta seadust korduvalt või kehtestada ühe ja sama eesmärgi saavutamiseks topelt regulatsioone, orienteerides keskkonnatasud samale objektile kui pakendiaktsiis, on põhjust läheneda pakendi teemale kompleksselt ja vaadata üle kõik pakendi valdkonna muutmist vajavad aspektid. Lisaks eelnimetatud küsimustele tuleb nimetada ka aspekti, et praegu on otsustatud nii, et plastpakendi jäätmete ringlussevõtu võimekusega seotud omavahendi kulu kannab riik. Omavahendi kulu summa suuruse arvutuses on üheks komponendiks ringlusse suunatud pakendi kogumass. Eesti võtab selle statistika aluseks mitte registriandmed vaid jäätmeuuringu andmed, mille alusel üldistatakse uuritud koguste andmed olmejäätmete kogumassile ja selle alusel on tuletatud pakendijäätmete kogumass. Sellisel teel saadud number on kuni 40% suurem praegu Pakendiregistris arvel olevast kogumassist. See viitab kas ulatuslikele pettustele turul või metoodika puudustele. Korrastatud registriandmed, mille üle peetakse piisavat järelevalvet, annaksid võimaluse lähtuda statistilistes arvutustes registreeritud pakendimassist. Selline registripõhine lähenemine eeldab, et andmed peaksid registris olema usaldusväärsed. See omakorda tingib vajaduse tugevdada turujärelevalvet. Peamisteks huvigruppideks lisaks riigile võib valdkonnas pidada pakendiettevõtjaid, kes kannavad pakendijäätmete taaskasutamise kulusid, ja taaskasutusorganisatsioone, kes koguvad pakendijäätmeid ja suunavad need edasistele toimingutele. Seetõttu tuleb muutusi kavandades küsida just nende huvigruppide arvamust. Pakendiettevõtjad on viimastel aastatel korduvalt tähelepanu juhtinud sellele, et õigluse suurendamiseks turul on vajalik, et ka väikeseid pakendite koguseid turule suunavad ettevõtjad osaleksid pakendijäätmete edasise töötlemise kulude kandmises. Suuremad registreeritud pakendikogused turul ja taaskasutusorganisatsioonide vastutus ringlussevõtu sihtmäärade täitmise eest suurendavad oodatavalt küll taaskasutusorganisatsioonide teenustasusid, kuid võimaldavad saavutada senisest tunduvalt suurema osakaalu pakendijäätmete ringlussevõtus. Muudatused oleksid aga kindlasti nende ettevõtjate huvides, kes praegu pakendijäätmete töötlemisega seotud kulusid kannavad. 1 Loomulikult ei toimu muutused aastaga, vaid need eeldavad ka piisavate töötlemisvõimaluste olemasolu riigis. See omakorda muudaks Eestis registripõhise pakendistatistika usaldusväärsemaks ja võimaldaks pikemas perspektiivis vähendada ringlusse võtmata plastil põhinevat osamakset Euroopasse. Samuti on pakendiettevõtjad avaldanud arvamust, et turu järelevalve võiks pakendi valdkonnas olla senisest oluliselt tõhusam nii turule suunatavaid pakendite koguseid kui ka hilisemat töötlust silmas pidades. Sama suunitlusega algatus on tulnud ka EL tasandilt, kus kavandatakse eelnõud pakendijäätmete ringlussevõtu ja liikumise jälgimise üle Euroopalise süsteemi loomise kohta. Seega langevad nii EL tasandi kui ka riigi huvid kokku pakendiettevõtjate väljendatud huvidega, eesmärk on senisest oluliselt tõhusamalt järgida saastaja vastutuse printsiipi. Õiglust turul ja järelevalve olukorda on võimalik parandada, viies ellu komplekssed aruandluse kohustust ja sagedust puudutavad muudatused ning kogudes ettevõtjatelt täiendavaid andmeid, mis võimaldavad elektroonsete andmete alusel saada ülevaade kogu pakenditurust ja nende andmete alusel kontrollivajaduse üle otsustada. Kuna ka riik, nagu ettevõttedki, tegutseb piiratud ressursside tingimustes, ei ole mõeldav vaid füüsilise kontrolliga turu järelevalves edu saavutada. Kuna tavapäraselt annavad aruteludel tagasisidet ja avaldavad arvamust turul tegutsevad suuremad ettevõtted ja ettevõtjate esindusorganisatsioonid ja väiksemad ettevõtted võivad jääda suurte varju, saigi käesolev küsitlus algatatud selleks, et uurida, kuidas suhtuvad erineva käibemahuga ja erinevate alamvaldkondade pakendiettevõtjad võimalikesse valdkonna korraldust ja aruandlust puudutavatesse muudatustesse, mis on vajalikud, et eelnimetatud probleeme lahendada. Pakutud muudatused tooksid nii ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile kaasa senisest suurema halduskoormuse, kuid võimaldaksid nende jõustumisel boonusena suurtel ettevõtetel loobuda praegusest pakendiettevõtjatele kehtestatud audiitorkontrolli kohustusest. Suuremast õiglusest turul võidaksid kõik ettevõtjad, kes saavad kindlad olla, et mitte kellelgi ei ole turul põhjendamatut eelist ning kõigil pakendijäätmeid tekitavad ettevõtted kannavad õiglases osakaalus pakendi ümbertöötlemise ja taas kasutusse võtmise kulusid. 2. Küsitluse sisu ja selle läbiviimise korraldus ning uuringu ülesehitus Küsitlus saadeti pakendiettevõtjate esindusorganisatsioonidele ja taaskasutusorganisatsioonidele palvega edastada see arvamuse avaldamiseks vähemalt kümnele oma esindusala ettevõttele, sealhulgas võimalusel ka väga väikeste pakendi kogustega seotud ettevõtetele, et saada ka nende hinnang võimalikele muudatustele. Ettevõtetel paluti küsitlusele vastata vaid ühel korral, et vältida korduvaid andmeid küsitluses (küsimustik koos valikvastustega on esitatud selle uuringu lisas 1). Küsitluse sissejuhatavas osas küsiti andmeid selle kohta, milliselt organisatsioonilt vastaja uuringu kohta info sai ja veidi täiendavat infot ettevõtja profiili kohta. Küsitluse sisulises osa, mis on jaotatud kolmeks alamjaotuseks, sooviti vastajate hinnanguid ja arvamusi võimalike muudatuste kohta turul. Kokkuvõtvas osas palutakse ettevõtjatel kokkuvõtvalt anda hinnang kirjeldatud muudatustest tingitud ajakulule ja turuolukorra paremaks muutmise vajalikkusele. Järgnevalt on kirjeldatud esmalt vastajaid profiilitunnuste lõikes, seejärel on profiilitunnuste ja küsimuste kaupa toodud küsitluse tulemused. Viimaks on T-testi abil võrreldud, kas 2 ettevõtte suurus, ettevõtte tekitatud pakendijäätmete mass või ettevõtte tegevusvaldkond mõjutab ettevõtjate hinnanguid ja arvamusi, kas need tunnused tingivad olulisi erinevusi arvamustes. Uuringu kokkuvõttes viidatakse peamistele trendidele ja püütakse selgitada peamisi tulemusi ja huvigruppide arvamuste erinevusi. 3. Vastajate profiili andmed Küsitlusele vastas 138 ettevõtet. Jooniselt 1 on näha, et küsimustiku levitamisel on esindusorganisatsioonid näidanud aktiivsust üles väga erineval määral. 65,2% vastanutest on küsimustiku saanud Kaubandus-tööstuskojalt, 13,8% Eesti Pandipakendilt. Alla 10% vastustest on laekunud tänu Toiduainetetööstuse Liidule ja teist ligikaudu samapalju tänu Keemiatööstuse Liidule. Nende nelja esindusorganisatsiooni edastused vastused moodustavad 93,5% kõigist vastustest. Kuna võimalus anti arvamuse avaldamiseks kõigile, jooniselt 1 on näha, et kõik esindusorganisatsioonid ja TKO-d on küsimustiku edastanud, võib saabunud 138 ettevõtte vastuseid lugeda kaasamisel piisavaks. Joonis 1. Küsitlusele vastanud ettevõtete poolt viidatud esindusorganisatsioonid, kes vastajale küsimustiku on edastanud. Kuna mitme olulise aspekti puhul võib mängida rolli ettevõtte suurus (nt erinevate ettevõtte siseste turvameetmete olemasolu, raamatupidamise programmi seotus muude arvestusprogrammidega, ajakulu arvestustoimingutele, arvamus deklareerimiskohustuse ulatuse osas), küsiti profiili kirjeldava tegurina infot ettevõtte suuruse kohta, tuginedes töötajate arvule ettevõttes. Vastustest on näha, et 41,3% vastajatest on väikeettevõtted kuni 10 töötajaga, 32,6% 11 kuni 50 töötajaga, 10,1% 51 kuni 100 töötajaga ning umbes 15,9% enam kui 100 töötajaga suuremad ettevõtted (joonisel on see grupp jaotatud kaheks). Selliste gruppidena käsitletakse ettevõtteid ka järgnevas analüüsis. 3 Joonis 2. Töötajate arv vastanud ettevõtetes. Teine oluline profiili kirjeldav näitaja on selle küsitluse puhul aastas turule suunatav pakendi mass. Kuna praegune regulatsioon vabastab aruandluse kohustusest kuni 100 kg plastpakendi ringlusesse suunajad või 200 kg mistahes pakendi ringlusesse suunajad, on üheks oluliseks eristavaks piiriks just 200 kg pakendit. Väga väikeste pakendikogustega tegelevaid ettevõtjaid on vastanute seas 15,9%. Vahemikku pakendimassiga 200 – 1000 kg võib pidada väiketootjateks (vastanutest 13,1%). Eristatud on veel 1000 – 5000 kg ja 5000 – 20 000 kg pakendi turule suunajad, keda vastajate hulgas on vastavalt 24,6% ja 13%. Auditeerimiskohustus, mis algab 20 000 kg-st on samuti üks oluline eristusjoon. Auditeerimiskohustusega ettevõtteid on küsitluses osalenutest umbes kolmandik. Pakendimassi suurus ettevõttes võib lisaks aruandlus- ja auditeerimiskohustusele mõjutada ettevõtete vastuseid aruandluse ajakulu ja keerukust silmas pidades, samuti ettevõtte hinnanguid muudatuste vajaduse osas turul. Analüüsis on eristatud viis ettevõtete gruppi pakendimassi alusel, joonisel olevatest on üheks liidetud grupid 200 – 500 kg ja 500 – 1000 kg. Joonis 3. Ettevõtete jagunemine aastas turule suunatavast pakendimassist lähtuvalt. 4 Küsimusele ettevõtte tegevusvaldkonna kohta võisid ettevõtjad märkida mitu valikut, juhul kui ettevõte tegutseb mitmes valdkonnas. Seega ei anna tegevusvaldkondade protsentide liitmine tulemiks 100%. Jooniselt 4 on näha, et 44,2% ettevõtetest on seotud hulgikaubandusega ja 20,3% jaekaubandusega. Olulises mahus on esindatud ka toiduainete tööstus ja joogitootmine (summeeritult 22,3%). Muude nimetatud valdkondade ettevõtete osakaal on väiksem. Paljud ettevõtjad on kasutanud ka valikut „muu“, mis näitab, et nende tegevus jääb kas osaliselt või täielikult välja kõige enam pakendijäätmete tekkega seotud valdkondade hulgast. Küsimusega 6 täpsustati ettevõtjate tegevusalasid. Vastused andsid tulemiks loendi pea kõigist kahekohalistest KN koodidest. Kuna statistilises analüüsis peab grupi moodustavate ettevõtete arv olema vähemalt üle 10, on tegevusvaldkonna alusel võimalik ettevõtete esimese valiku alusel eristada gruppidena hulgikaubanduse, jaekaubanduse, toiduainete ja joogitööstuse ja muid ettevõtteid. Joonis 4. Küsitlusele vastanud ettevõtete tegevusvaldkonnad. Joonis 5. Ettevõtetes pakendamisega seotud tegevused. 5 Tegevus, millega seoses ettevõte pakendit turule laseb, on ühest küljest oluline seetõttu, et peamised tegevused annavad ülevaate ettevõttes toimuvast. Näiteks, ettevõtted, kelle tegevuse sisuks on importimine, E-kaubandus või edasimüük ilma ümber pakendamiseta, ei saa teha ise muudatusi kauba pakendi materjali või selle kaalu osas, tootjatel töötlejatel ja ümberpakendajatel aga on see võimalus. Tegevus võib mõjutada ka seda, kui täpne on ettevõttes pakendi arvestus. Näiteks, rohkete imporditavate toodetega tegelemise puhul on täpse arvestuse pidamine keerulisem kui homogeense tootmise korral. Samas võib suurtes ettevõtetes arvestuse elektroonne pidamine seda käsitsi arvepidamisega võrreldes oluliselt lihtsustada. E- kaubandusega saabunud tooted on seni jäänud pakendi deklareerimisest, aruandlusest ja pakendijäätmete kulude kandmisest kõrvale. Seetõttu võib ka tegevus tingida arvestuse ajakulu ja sellest tulevalt hinnangud ja seisukohad uuritud küsimustes. Kuna ka selle küsimuse puhul oli ettevõtjatel võimalik teha mitu valikut, on võimalik jaotada ettevõtted gruppidesse järgnevalt: importijad, importijad ja tootjad, edasimüüjad ja vahendajad, tootjad ja töötlejad, muud. Võib oletada, et nende gruppide arvamustes on erinevusi, eriti importijate ja tootjate arvamustes. E-kaubandusega tegelevaid ettevõtteid kahjuks eristada ei ole võimalik, kuna nende hulk oli liiga väike, et moodustada neist eraldi gruppi, nad liigitati ühte profiiligruppi koos importijatega. 4. Statistiline ülevaade ettevõtjate hinnangutest ja arvamustest 4.1. Eelistused aruandlusperioodi osas (küsimused 7 ja 8) Ettevõtjate arvamused sobiva aruandluse sageduse osas jaotuvad selliselt, et 18,02% vastajatest peab igakuist aruandlust kõige optimaalsemaks, 36,83% kvartaalset ning 45,14% andmete esitamist kord aastas (vt Tabel 1). Selge trend nende kolme valiku puhul on näha vaid igakuise deklareerimise eelistuses – ettevõtete osakaal, kes pooldavad igakuist deklareerimist, kasvab koos töötajate arvu kasvuga. Kvartaalse ja aastase perioodi eelistamisel ettevõtete suuruse alusel selge trend puudub. Tabel 1. Eelistused aruandlusperioodi osas tulenevalt töötajate arvust ettevõttes. Eelistavad Eelistavad Eelistavad igakuist kvartaalset aastast Töötajaid deklareerimist deklareerimist deklareerimist Kuni 10 10,53% 35,09% 54,39% 11 - 50 20,00% 46,67% 33,33% 51 - 100 14,29% 42,86% 42,86% Üle 100 27,27% 22,73% 50,00% Keskmiselt 18,02% 36,83% 45,14% Ettevõtte poolt aastas turule lastud pakendimassi alusel eelistusi võrreldes ilmneb (vt Tabel 2), et väikese pakendimassiga ettevõtted eelistavad selgelt aastast deklareerimist. 1000 – 5000 kg pakendit turule suunavad ettevõtjad eelistavad kas aastast või kvartaalset deklareerimist, 5000 – 20 000 kg pakendit turule suunavad ettevõtted selgelt kvartaalset ja üle 20 000 kg pakendimassiga auditeerimise kohustusega ettevõtjatel puudub selge eelistus. Liiga koormavaks on igakuist aruandlust pidanud keskmiselt 82,52% vastajatest (küsimus 8). Kõige 6 madalam (67,39%) on osakaal, kes igakuist aruandlust liiga koormavaks on pidanud, suurte üle 20 000 kg pakendit turule suunavate ettevõtete hulgas. Tabel 2. Eelistused aruandlusperioodi osas tulenevalt aastasest turule suunatavast pakendimassist. Eelistavad Eelistavad Eelistavad igakuist kvartaalset aastast Pakendimass aastas deklareerimist deklareerimist deklareerimist Kuni 200 kg 13,64% 22,73% 63,64% 200 - 1000 kg 16,67% 16,67% 66,67% 1000 - 5000 kg 5,88% 44,12% 50,00% 5000 - 20 000 kg 5,56% 72,22% 22,22% Üle 20 000 kg 30,43% 34,78% 34,78% Keskmine 14,44% 38,10% 47,46% Deklareerimisperioodi eelistusi tegevusalade kaupa võrreldes selgub, et toiduainetetööstuses eelistavad igakuist deklareerimist 33%, jaekaubanduses 25% ja muudel tegevusaladel oluliselt väiksem osakaal ettevõtteid. 4.2. Eelistused deklareerimiskohustuse ulatuse osas (küsimus 9) Küsimusele, kas oleks õiglane kui deklareerimiskohustus kehtiks kõikidele ettevõtetele alates esimesest pakendi kilogrammist, vastasid 44,2% ettevõtteid „jah“, ülejäänud „ei“. Võrreldes ettevõtete vastuseid profiilitunnuste lõikes, selgub, et 59% 100 või enama töötajaga ettevõtetest ja pooled 11 – 50 töötajaga ettevõtetest pooldaksid sellist lahendust (vt Tabel 3). Muudest ettevõtetest eelistasid sellist lahendit 36 – 37% vastanutest. Grupeerides ettevõtted nende poolt aastasest turule suunatavast pakendimassist lähtuvalt (vt Tabel 4), on näha, et veidi üle poole deklareerimiskohustusega ettevõtetest pooldaksid sellist lahendit, selgelt eristuv on kuni 200 kg pakendit turule suunavad ettevõtted, kus üldise deklareerimiskohustuse pooldajaid oli vaid 9%. Arvestades, et deklareerimiskohustusega ettevõtted kannavad pakendijäätmete töötlemise kulusid, on selles küsimuses õiglane toetuda nende eelistusele ja võtta seda arvesse kavandatavates seadusemuudatustes. Tabel 3. Eelistused deklareerimiskohustuse ulatuse osas tulenevalt ettevõtte töötajate arvust. Osakaal ettevõtteid, kes Ettevõtte Pooldavad üldist Ei poolda üldist pooldavad üldist suurus aruandluskohustust aruandluskohustust aruandluskohustust Kuni 10 inimest 21 36 36,84% 11 - 50 inimest 22 23 48,89% 51 - 100 inimest 5 9 35,71% Üle 100 inimese 13 9 59,09% Kokku 61 77 7 Tabel 4. Eelistused deklareerimiskohustuse ulatuse osas tulenevalt aastasest turule suunatavast pakendimassist. Pooldavad üldist Ei poolda üldist Osakaal ettevõtteid, Aastane pakendimass aruandlus- aruandlus- kes pooldavad üldist ettevõttes kohustust kohustust aruandluskohustust Kuni 200 kg 2 20 9,09% 200 - 500 kg 5 5 50,00% 500 - 1000 kg 3 5 37,50% 1000 - 5000 kg 17 17 50,00% 5000 - 20 000 kg 9 9 50,00% üle 20 000 kg 25 21 54,35% Deklareerimis- kohustusega ettevõtted 59 57 50,86% Kõik ettevõtted 61 77 44,20% Tegevusalade võrdlus (vt Tabel 5) näitab, et üldist deklareerimiskohustust pooldab 52% toidu- ja joogitootjatest, 50% jaekaubanduse ettevõtetest, 45% hulgikaubanduse ettevõtetest ja 37% muudest ettevõtetest. Tabel 5. Eelistused deklareerimiskohustuse ulatuse osas tulenevalt ettevõtte tegevusalast. Osakaal ettevõtteid, kes Pooldavad üldist Ei poolda üldist pooldavad üldist Tegevusala aruandluskohustust aruandluskohustust aruandluskohustust Hulgikaubandus 26 32 44,83% Jaekaubandus 6 6 50,00% Toidu- ja joogitootmine 14 13 51,85% Muu 15 26 36,59% 4.3.Ettevõtete hinnang oma põhitegevusest aru andmise keerukuse osas Uuringu sissejuhatuses kirjeldati, et lisaks üldisele deklareerimiskohustusele on pakendiettevõtjad korduvalt välja toonud ka turu nõrga järelevalve probleemi. Selleks, et järelevalvet parandada ja võimaldada järelevalvet läbiviivatel asutustel selekteerida kontrolliks objekte elektroonsete andmebaaside põhjal, oleks olemasolevat andmestikku vaja veidi täiendada mõnede andmetega ettevõtte põhitegevuse, arvestussüsteemide, sisekontrolli süsteemide ja põhiandmete muutustest teatamise osas. Selles ja järgnevas kolmes alampeatükis ongi kokku võetud küsitluse tulem selle kohta, kui keerukaks hindavad ettevõtted turu järelevalveks vajalike muudatuste täitmist aruandluskohustuse täienemise tõttu. Põhitegevust puudutavad täiendavad andmed, mida turujärelevalve parandamiseks vaja on, on andmed ettevõttes pakendi eest vastutava töötaja kohta, andmed pakendiga seotud protseduuride kohta, andmed selle kohta, kui suur osakaal käibest on seotud pakendatud kaubaga ning andmed pakendiarvestuse dokumenteerimise kohta. 8 Järgnevatel joonistel 6 – 17 tähendab hinnang „1“, et ettevõte peab sellise info esitamist lihtsaks ja vähe ajakulukaks. Hinnang „5“ tähendab vastupidi, et ettevõte peab sellise info esitamist keeruliseks ja ajamahukaks tegevuseks. Joonis 6. Ettevõtete hinnang pakendivaldkonna eest vastutava töötaja kohta andmete esitamise keerukuse kohta. Joonis 7. Ettevõtete hinnang pakendatud kaupadega seotud oluliste kaubagruppide kohta andmete esitamise keerukuse kohta. 9 Joonis 8. Ettevõtete hinnang pakendamisega seotud tegevuste või protseduuride kohta andmete esitamise keerukuse kohta. Joonis 9. Ettevõtete hinnang pakendamisega seotud kauba osakaalu kohta andmete esitamise keerukuse kohta. Eelnevatelt joonistelt 6 – 9 nähtub, et hinnanguid on ettevõtjad andnud väga erinevalt. Üldiselt on lihtsamaks ja vähem ajamahukaks hinnatud kohustust anda infot pakendi valdkonna eest vastutava töötaja ja pakendamisega seotud kaupade kohta, keerukamaks on peetud anda aru pakendamisega seotud protseduuride kohta ja pakendatud kauba osakaalu kohta ettevõtte käibes. Et saada aimu, kuidas jagunevad ettevõtjate keskmised hinnangud profiiligruppide lõikes, on need andmed toodud tabelis 6. 10 Tabelist 6 on näha, et vastutava töötaja ja pakendamisega seotud kaubagruppide kohta info andmeist peavad muudest ettevõtetest keerukamaks väikeste pakendikogustega tegelejad. Info andmist pakendamisega seotud kaubagruppide kohta peavad keerukamaks hulgikaubanduse ettevõtted ja importöörid. Muus osas väga selgeid eristumisi keskmiste alusel ei ilmne, täpsema tulemuse saab T-testi abil. T-testi tulemused gruppide hinnangute statistiliste erinevuste kohta on esitatud uuringu osas 5. Tabel 6. Ettevõtjate hinnangud nende põhitegevust puudutavates küsimustes info andmeise keerukuse kohta, profiiligruppide lõikes. Küsimus 11 – Küsimus 12 – Küsimus 18 – info Küsimus 10 – info info pakendatud kauba info vastutava kaubagruppide protseduuride osakaalu kohta Grupid töötaja kohta kohta kohta käibest Keskmine hinnang 2,55 2,86 3,07 3,17 Kuni 10 inimest 2,75 2,91 3,05 3,09 11 - 50 inimest 2,38 2,96 3,16 3,31 51 - 100 inimest 2,50 3,00 3,43 3,14 Üle 100 inimese 2,41 2,45 2,73 3,14 Kuni 200 kg 3,36 3,32 3,41 3,50 200 - 1000 kg 2,28 2,61 2,72 2,72 1000 - 5000 kg 2,79 3,12 3,44 3,59 5000-20000 kg 2,17 3,11 3,33 3,39 Üle 20000 kg 2,24 2,46 2,67 2,80 Hulgikaubandus 2,71 3,10 3,16 3,33 Jaekaubandus 2,67 2,92 3,17 3,58 Toidu- ja joogitööstus 2,07 2,22 2,67 2,63 Muu 2,61 2,93 3,20 3,20 Import 2,70 3,11 3,12 3,33 Import + tootmine 2,29 2,67 2,95 3,38 Edasimüük, vahendus 2,38 2,63 2,79 2,75 Tootmine 2,48 2,73 3,27 3,03 Muu 3,67 3,00 3,00 3,67 4.4. Ettevõtete hinnang oma pakendiarvestusest aruandmise keerukuse kohta Järelevalve tugevdamiseks on täiendavad andmed pakendiarvestuse kohta vajalikud selleks, et anda õiglasem hinnang ettevõtte arvepidamisega seotud riskidele. Selleks on järelevalveasutusele vajalik info pakendiarvestuse dokumenteerimise kohta, pakendiarvepidamise ja laoarvestuse seoste kohta ja selle kohta, millises ulatuses ettevõte ise on organiseerinud oma pakendijäätmete töötlemise ja millises ulatuses on sõlminud lepingu taaskasutusorganisatsioonidega. 11 Joonis 10. Ettevõtete hinnang pakendi dokumenteerimist puudutavate andmete esitamise keerukuse kohta. Joonis 11. Ettevõtete hinnang laoarvestuse ja pakendiarvestuse süsteemide elektroonsest seotusest aruandmise keerukuse kohta. Ettevõtte sisesest arvestuse pidamise kohustusest aru andmist on ligi pooled ettevõtted pidanud pigem lihtsaks ja vähe ajakulukas tegevuseks. Keerukam on ettevõtete hinnangul anda aru selle kohta, kui suur osa pakendijäätmetest saab käideldud taaskasutusorganisatsioonide (TKO-de) poolt ja kui suures ulatuses teevad nad seda ise (vt Joonis 12). Hinnang võib olla tingitud sellest, et ettevõtetel puuduvad hoovad mõjutada TKO-des toimuvat. Profiiligruppide lõikes näib ettevõtte sisestest arvepidamissüsteemidest kõige keerulisem aru anda väga väikeste ja 1000 – 5000 kilogrammiste pakendikoguste turule suunajatel, samuti jaekaubandusettevõtetel ja ettevõtted, kes oma tegevuse alusel liigituvad gruppi „muud“ (vt Tabel 7). 12 Joonis 12. Ettevõtete hinnang selle kohta, kui keerukas on arvet pidada, kui suur osakaal pakendijäätmete kogumisest ja käitlemisest on antud üle TKO-dele ja kui suures ulatuses tegeleb ettevõte sellega ise. Tabel 7. Ettevõtjate hinnangud nende põhitegevust puudutavates küsimustes info andmeise keerukuse kohta, profiiligruppide lõikes. Küsimus 14 - Küsimus 15 - Küsimus 13 - pakendi- ja millises ulatuses Grupid pakendiarvestus laoarvestuse seis leping TKO-ga Keskmine hinnang 2,62 2,70 2,85 Kuni 10 inimest 2,63 2,88 2,86 11 - 50 inimest 2,62 2,53 2,80 51 - 100 inimest 3,00 2,93 3,29 Üle 100 inimese 2,36 2,45 2,64 Kuni 200 kg 3,23 3,41 3,18 200 - 1000 kg 2,28 2,56 2,67 1000 - 5000 kg 3,24 3,18 3,26 5000-20000 kg 2,28 2,56 2,94 Üle 20000 kg 2,15 2,13 2,41 Hulgikaubandus 2,69 2,83 2,93 Jaekaubandus 3,08 3,08 2,92 Toidu- ja joogitööstus 2,11 2,19 2,41 Muu 2,73 2,76 3,00 Import 2,77 2,88 2,98 Import + tootmine 2,43 2,48 2,62 Edasimüük, vahendus 2,33 2,38 2,50 Tootmine 2,64 2,70 3,00 Muu 3,33 3,67 3,00 13 4.5.Ettevõtte hinnang oma sisekontrolli süsteemist aruandmise keerukuse osas Sisekontrolli süsteemide olemasolu ettevõttes vähendab selle riskitaset oluliselt, kuna ettevõtte tegevuse sisene korraldus on orienteeritud sellele, et arvepidamise vigu ennetada ja avastada. Sellest tulenevalt on äärmiselt oluline, kas ettevõttes on olemas pakendi sise-eeskiri ja kas viiakse läbi kontrollkaalumisi. Joonis 13. Ettevõtjate hinnangud aruandmise keerukuse kohta sise-eeskirja olemasolust. Joonis 14. Ettevõtjate hinnangud aruandluse keerukusest ettevõttes läbiviidavate pakendi kontrollkaalumiste kohta. Jooniselt 13 on näha, et sise-eeskirja olemasolust aruandmist peavad ettevõtjad pigem lihtsamaks või keskmiselt keerukaks ülesandeks, kontrollkaalumistest aruandmist sellest oluliselt keerukamaks. Tabelist 8 on näha, et ka sisekontrollist aruandmist peavad keerukamaks väikeste pakendikoguste ja 1000 – 5000 kg pakendi turule suunajad, samuti 14 jaekaubandusettevõtted. Tegevuste alusel moodustatud profiiligruppidest eristuvad importöörid ja „muud“ ettevõtted, kes hindavad sisekontrolli süsteemidest aruandlust teistest keerukamaks. Tabel 8. Ettevõtjate hinnangud aruandmise keerukusest nende sisekontrolli süsteemide ja viimasel aastal toimunud muudatuste kohta profiiligruppide lõikes. Küsimus 20 - Küsimus 19 - muutused Küsimus 16 - Küsimus 17 - muutused pakendatavas Grupid sise-eeskiri kontrollkaalumised pakendimaterjalis kaubas Keskmine hinnang 2,84 3,02 3,12 3,20 Kuni 10 inimest 2,81 3,11 2,91 2,96 11 - 50 inimest 2,76 2,91 3,24 3,36 51 - 100 inimest 3,43 3,21 3,50 3,57 Üle 100 inimese 2,73 2,91 3,18 3,23 Kuni 200 kg 3,18 3,50 3,27 3,32 200 - 1000 kg 2,78 2,78 2,67 2,89 1000 - 5000 kg 3,18 3,41 3,29 3,35 5000-20000 kg 2,83 2,94 3,28 3,44 Üle 20000 kg 2,46 2,63 3,04 3,04 Hulgikaubandus 2,84 3,16 3,43 3,48 Jaekaubandus 3,33 3,42 3,33 3,25 Toidu- ja joogitööstus 2,41 2,59 2,63 2,63 Muu 2,98 3,00 2,95 3,15 Import 3,05 3,32 3,23 3,30 Import + tootmine 2,57 2,62 3,33 3,43 Edasimüük, vahendus 2,46 2,50 2,83 2,92 Tootmine 2,91 3,09 3,03 3,09 Muu 3,00 3,67 3,00 3,00 4.6. Ettevõtete hinnang anda iga-aastaselt aru oma andmetes toimunud peamistest muutustest Oma tegevuse käigus arendavad ettevõtjad sageli oma tooteid ja nende pakendeid, turule tulevad ka uued tooted. Seetõttu toimub pakendis pidevalt muutusi. Et välistada järelevalveasutuse põhjendamatult algatatud kontrolli näiteks ettevõtte käibe ja pakendi suhtarvu muutuse tõttu, on ettevõtjate huvides märkida kord aastas aruandlussüsteemi info olulistest muutustest kasutatavates pakendimaterjalides ja pakendatavates kaupades. Selgitused võivad olla lühidad, kuid piisavad selleks, et järelevalveasutus saaks otsustada kontrollivajaduse üle. Näiteks: „Kasutusele võeti uus joogi pakendamise liin.“ Tabelist 8 ja joonistelt 15 ja 16 on näha, et neid aruandluskohustusi on ettevõtted pidanud väljatoodud muude kohustustega võrreldes pigem keerulisteks. Võimalik, et selle põhjuseks on, et kui ülejäänud infot soovitakse koguda ühekordselt või oluliste andmete muutumisel, siis 15 muudatustest tuleb aru anda igal aastal ja see võtab rohkem aega kui muude märgete tegemine infosüsteemi. Muudatustest aruandmist hindavad profiiligruppide lõikes teistest lihtsamaks väikesed kuni 10 inimesega ettevõtted, 200 – 1000 kg pakendi turuletoojad, toiduainete ja joogitööstus ning edasimüügi ja vahendmisega tegelevad ettevõtted (vt Tabel 8). Joonis 15. Ettevõtjate hinnang pakendimaterjalides toimunud muudatustest aruandmise keerukuse kohta. Joonis 16. Ettevõtjate hinnang pakendatavates kaupades toimunud muudatustest aruandmise keerukuse kohta. 16 4.7. Ettevõtete kokkuvõtlik hinnang kirjeldatud muudatuste mõju kohta ettevõtte tegevusele Ettevõtjatel paluti mõelda pakutud muudatustest kompleksselt ja anda hinnang, kui suureks hindavad nad muudatustega kaasnevat ajakulu. Samuti paluti neil hinnata, kas nad arvavad, et nad pigem võidaksid sellistest muutustest, millega kaasneks võimalus kaotada kulukas auditeerimise kohustus ka suurtele ettevõtetele, või oleks selline kompleksne muutus negatiivse mõjuga. Viimase küsimusena paluti ettevõtjatel otsustada, kas nad eelistavad, et sellised uuringus nimetatud muutused turul toimuksid või sooviksid nad pigem, et muudatusi ei tehtaks ja turul jääks kõik püsima nii, nagu seni on olnud korraldatud. Joonis 17. Ettevõtjate hinnangud selle kohta, kas kavandatavatest muudatustest põhjustatud ajakulu ja muud võimalikud kulud kaaluksid üles auditeerimiskohustuse kaotamisest tuleneva kasu. Jooniselt 17 nähtub, et 30,4% ettevõtjatest vastasid, et neil auditeerimiskohustust ei ole ja seega ei saa nad selles võrdluses hinnangut anda. Nendest ettevõtjatest, kes sisulise vastuse andsid, ütlesid 48,99%, et nad võidaksid muutustest, 8,33% leidsid, et nad kaotaksid ning ülejäänud 42,68% ei osanud öelda, kuidas muutused neile mõjuksid. Vastustest nähtub, et pigem hindasid ettevõtjad muutusi positiivseks ja nende arvamuse kohaselt nende kogukulu pakenditeemale väheneks auditeerimiskohustuse asendamisel tõhusamate riiklike järelevalvemeetmete kasutuselevõtuga. Regulatsiooni muutusest tingitud oodatavale täiendavale ajakulule andsid ettevõtjad väga erinevaid hinnanguid. Maksimaalseks ajakuluks kirjutati, et palgatakse uus töötaja. Palutud tundidena antud hinnanguid aastase ajakulu kohta oli 92, neist maksimaalselt hinnati ajakuluks 500 tundi, minimaalselt 1 tund, hinnangute keskmine oli 38 tundi aastas. Profiiligruppide lõikes (vt Tabel 9) on näha, et väikesed kuni 10 töötajaga ettevõtted hindasid oma aastast ajakulu keskmiselt 24 tunniseks, suured üle 100 inimesega ettevõtted 38,5 tunniseks ja vahepealse suurusega ettevõtted pea 50 tunni suuruseks. Sarnane trend paistab silma ka juhul, kui liigitada ettevõtted pakendikogustest lähtuvalt. Kõige väiksema alla 200 kg-se ja kõige suurema üle 20 000 kg-se pakendimassiga ettevõtted hindavad ajakulu pea poole madalamaks kui vahepealse suurusega ettevõtted. Sellist ilmingut võib selgitada nii, et väikestes ettevõtetes 17 on kaupade ja toimingute arv väiksem ja ajakulu sellest tingitult madalam, väga suurtes ettevõtetes on tegevus jälle rohkem automatiseeritud ning käsitsi tööd vähem ning oodatav ajakulu seetõttu väiksem. Tegevusala alusel loodud gruppidest hindavad oodatavat ajakulu kõrgeimaks jaekaubandusettevõtted, madalaimaks toidu- ja joogitööstuse ettevõtted. See tulemus on mõnevõrra üllatav, arvestades toodete ja erinevate pakendite rohkust toiduainetööstuses. Tegevuse alusel loodud profiiligruppidest ilmneb, et ajakulu hindavad suurimaks tootjad. Kokkuvõttes võib väita, et oodatav täiendav ajakulu ettevõtetes ei ole väga suur, on keskmiselt ühe töötaja üks töönädal. Seetõttu ei saa väita, et pakutud muudatused oleksid ettevõtete jaoks liigselt koormavad. Tabel 9. Hinnangud oodatavale täiendavale aruandluskohustustest tingitud ajakulule tundides. Profiiligrupp Hinnang täiendavale ajakulule tundides Kuni 10 inimest 23,92 11 - 50 inimest 49,53 51 - 100 inimest 47,59 Üle 100 inimese 38,50 Kuni 200 kg 24,62 200 - 1000 kg 45,14 1000 - 5000 kg 45,62 5000-20000 kg 44,75 Üle 20000 kg 29,40 Hulgikaubandus 36,47 Jaekaubandus 53,50 Toidu- ja joogitööstus 24,94 Muu 42,82 Import 35,19 Import + tootmine 30,46 Edasimüük, vahendus 24,47 Tootmine 56,90 Muu 6,00 18 Joonis 18. Ettevõtjate hinnangud, kas nad pooldavad pakutud muudatusi või ei poolda. Jooniselt 18 nähtub, et 55,1% ettevõtetest pooldab pakutud muudatusi. Kui võtta arvesse vaid need ettevõtted, kes hetkel seaduse alusel on aruandluskohustuslased ja kannavad pakendijäätmete käitlemise kulusid, pooldavad muutusi 60,34% ettevõtetest. Tabel 10. Ettevõtjate hinnangud profiiligruppide lõikes, kas nad pooldavad pakutud muudatusi või mitte ja muudatusi pooldavate ettevõtete osakaal profiiligrupis. Pooldavad Muutusi Pooldavad praeguse olukorra pooldavate Profiiligrupp muutusi säilimist ettevõtete osakaal Kuni 10 inimest 26 31 45,61% 11 - 50 inimest 25 20 55,56% 51 - 100 inimest 7 7 50,00% Üle 100 inimese 18 4 81,82% Kuni 200 kg 6 16 27,27% 200 - 1000 kg 9 9 50,00% 1000 - 5000 kg 15 19 44,12% 5000-20000 kg 10 8 55,56% Üle 20000 kg 36 10 78,26% Hulgikaubandus 31 27 53,45% Jaekaubandus 6 6 50,00% Toidu- ja joogitööstus 23 4 85,19% Muu 16 25 39,02% Import 30 27 52,63% Import + tootmine 15 6 71,43% Edasimüük, vahendus 12 12 50,00% Tootmine 18 15 54,55% Muu 1 2 33,33% 19 Tabelis 10 on tumedama halli tooniga märgitud profiiligrupid, kes pooldavad pakutud muudatusi, heledama halliga grupid, kus hinnangud jagunesid täpselt pooleks ja värvita on grupid, kus muutuste pooldajate osakaal jäi alla 50%. Üldiste trendidena võib välja tuua, et muudatusi pooldavad suuremad ettevõtted ja suuremate pakendikogustega tegelevad ettevõtted. Tulemus on loogiline: muudatusi pooldavad enam need, kes praegu reaalselt pakendijäätmete käitlemise kulusid kannavad. Tegevusaladest pooldavad muudatusi selgelt toiduainetetööstuse ettevõtted ja hulgikaubandus, jaekaubanduses jagunevad ettevõtted võrdselt pooldajateks ja mitte-pooldajateks. Selgelt vähem pooldajaid on liigituse all „muu“ toodud ettevõtjate hulgas. Tegevuste alusel toodud liigitusest lähtuvalt pooldavad muudatusi nii enamus importijaid kui ka tootjaid ning valdav enamus nende mõlema tegevusega tegelevatest ettevõtetest, peamiselt edasimüügi ja vahendamisega tegelevad ettevõtjad jagunevad pooleks ja selgelt ei poolda muudatusi vähem levinud tegevusaladega tegelevad ettevõtjad, keda ei olnud võimalik liigitada eelnimetatud nelja profiili alla. 4.8.T-testi tulemused – statistiliselt olulised erinevused profiiligruppide hinnangutes T-testis kasutati gruppidena tabelites 6, 7 ja 8 toodud profiiligruppe. T-test annab võimaluse tuvastada, kas silmaga nähtav erinevus grupi keskmises hinnangus ilmneb ka statistiliselt olulise erinevusena gruppide arvamuste vahel. Analüüsi tulemit kommenteeritakse esmalt ettevõtte töötajate arvu alusel moodustatud gruppide võrdluses, seejärel pakendikoguste alusel tehtud võrdlusena, kolmandaks tegevusala põhise võrdlusena ja viimaks ettevõtete peamisest tegevusest tulenevate gruppide võrdlusena. Tabel 11. Statistiliselt olulised erinevused töötajate arvu alusel moodustatud profiiligruppide hinnangutes. Küsimus, milles esines Grupid Ette- Hinnan- statistiliselt olulisi töötajate võtteid gute Standard- Standard- Two- erinevusi arvu alusel grupis keskmine jaotus hälve Sig sided p 1 Kuni 10 57 1,544 0,503 0,067 0,000 0,003 Eelistatakse 4 Üle 100 22 1,182 0,395 0,084 0,001 muutust või 2 11 - 50 45 1,444 0,503 0,075 0,000 0,036 olemasoleva 4 Üle 100 22 1,182 0,395 0,084 0,024 olukorra säilimist (küsimus 23) 3 51 - 100 14 1,500 0,519 0,139 0,005 0,045 4 Üle 100 22 1,182 0,395 0,084 0,062 Töötajate arvu alusel moodustatud profiiligruppide hinnangutes esines statistiliselt olulisi erinevusi vaid vastustes küsitluse viimasele küsimusele – kas vastaja eelistaks olemasoleva olukorra säilimist või muutusi. Selles küsimuses eristus teistest selgelt kõige suuremate üle 100 töötajaga ettevõtete arvamus. Suured ettevõtted pooldasid teistest oluliselt enam muutusi. Kõige enam statistiliselt olulisi erinevusi ettevõtjate hinnangutes ilmnes tulenevalt nende poolt aastas turule suunatavast pakendikogusest (vt Tabel 12). Küsimuses, mis puudutas võimalikku kohustust deklareerida pakendit alates esimesest kilogrammist, oli teistest oluliselt erineval positsioonil kuni 200 kg turule suunavate ettevõtete grupp, kes suhtus sellisesse lahendisse kõige negatiivsemalt. Pakendi ja laoarvestuse seostest aruandmise keerukuse küsimuses eristusid selgelt kõige väiksemate ja kõige suuremate pakendikogustega tegelevate ettevõtjate grupid. Keerulisemaks pidasid sellise kohustuse täitmist väikeste pakendikoguste turule 20 suunajad. Eristumisi tekitasid veel küsimused igakuise deklareerimise keerukuse ja koormavuse kohta. Keskmise suurusega ettevõtted on pidanud seda koormavamaks. Suured üle 20 000 kiloste pakendimahtudega ettevõtted peavad oma võitu auditeerimise kaotamisest suuremaks kui väiksemate pakendikogustega ettevõtted ja suurtest ettevõtetest pooldab muutusi oluliselt suurem osakaal ettevõtteid kui väiksemate pakendikoguste turule suunajatest. Tegevusala alusel ettevõtteid grupeerides ilmneb, et hulgikaubandus peab igakuist deklareerimist oluliselt keerulisemaks ja ajamahukamaks kohustuseks kui toiduainetetööstus. Toiduainetetööstus pooldab muutusi turul nii hulgikaubandusest, jaekaubandusest kui ka muudest ettevõtjatest oluliselt enam (vt Tabel 13). Võrdlus, mille aluseks olid peamised tegevused ettevõttes, ei andnud T-testis statistiliselt olulisi eristumisi. Tabel 12. Statistiliselt olulised erinevused ettevõtte arvamustes tulenevalt nende poolt turule lastud aastasest pakendimassist. Küsimus, milles esines Ette- Hinnan- statistiliselt olulisi Grupid pakendimassi võtteid gute Standard- Standard- erinevusi alusel grupis keskmine jaotus hälve Sig 1 Kuni 200 kg 22 1,909 0,294 0,063 0,000 Kohustus 2 200 - 1000 kg 18 1,556 0,511 0,121 deklareerida 1 Kuni 200 kg 22 1,909 0,294 0,063 0,000 pakendit alates 3 1000 - 5000 kg 34 1,500 0,508 0,087 esimesest 1 Kuni 200 kg 22 1,909 0,294 0,063 kilogrammist 0,000 4 5000 - 20000 kg 18 1,500 0,514 0,121 (küsimus 9) 1 Kuni 200 kg 22 1,909 0,294 0,063 0,000 5 Üle 20 000 kg 46 1,457 0,504 0,074 Kas igakuine 3 1000 - 5000 kg 34 1,088 0,288 0,049 deklareerimine 0,000 5 Üle 20 000 kg 46 1,326 0,474 0,070 oleks liiga 4 5000 - 20000 kg 18 1,111 0,323 0,076 koormav (küsimus 0,000 8) 5 Üle 20 000 kg 46 1,326 0,474 0,070 Pakendi- ja 1 Kuni 200 kg 22 3,409 1,709 0,364 laoarvestuse seosest 0,042 aruandmine 5 Üle 20 000 kg 46 2,130 1,343 0,198 (küsimus 14) Kas ettevõte 2 17 3,471 1,007 0,244 võidaks 200 - 1000 kg 0,043 muudatustest 5 44 1,818 0,995 0,150 (küsimus 22) Üle 20 000 kg Eelistatakse 2 200 - 1000 kg 18 1,500 0,514 0,121 muutust või 0,006 5 Üle 20 000 kg 46 1,217 0,417 0,061 olemasoleva 3 1000 - 5000 kg 34 1,559 0,504 0,086 olukorra säilimist 0,000 (küsimus 23) 5 Üle 20 000 kg 46 1,217 0,417 0,061 21 Tabel 13. Statistiliselt olulised erinevused ettevõtete arvamustes tulenevalt nende tegevusalast. Küsimus, milles esines Ette- Hinnan- statistiliselt Grupid tegevusala võtteid gute Standard- Standard- Two- olulisi erinevusi alusel grupis keskmine jaotus hälve Sig sided p Kas igakuine 1 Hulgikaubandus 58 1,12069 0,328611 0,043149 0,007 deklareerimine oleks liiga 0 Toidu- ja koormav 3 27 1,37037 0,492103 0,094705 0,022 joogitootmine (küsimus 8) 1 Hulgikaubandus 58 1,466 0,503 0,066 0,004 0,000 3 Toidu- ja 27 1,148 0,362 0,070 0,002 Eelistatakse joogitootmine muutust või 2 Jaekaubandus 12 1,500 0,522 0,151 0,020 olemasoleva Toidu- ja 0,002 olukorra säilimist 3 joogitootmine 27 1,148 0,362 0,070 0,050 (küsimus 23) Toidu- ja 3 27 1,148 0,362 0,070 0,000 joogitootmine 0,000 4 Muu 41 1,610 0,494 0,077 0,000 5. Kokkuvõte Küsitluse eesmärgiks oli selgitada välja ettevõtjate hinnangud järelevalve ja pakendistatistika parandamiseks vajalikele muudatuste kohta ja saada nende kokkuvõttev arvamus, kas nad pooldaksid pigem pakutud muudatusi või eelistaksid olemasoleva olukorra säilimist. Uuringu tulemi statistilisest võrdlusest selgus, et ehkki ettevõtjad nimetasid mitmeid pakutud muudatusi küllaltki koormavatena, hindasid nad keskmiseks aastaseks ajakuluks nendega seoses 38 tundi. Pakutud muudatusi kompleksina pooldas 55,1% kõigist vastanutest ja 60,34% ettevõtetest, kellele kehtib praegu aruandluskohustus ja kes reaalselt kannavad pakendijäätmete töötlemisega seotud kulusid. T-test näitas, et olulisi erinevusi profiiligruppide lõikes põhjustavad küsimustiku küsimused 8 (kas igakuine deklareerimine oleks liiga koormav), 9 (kas deklareerimiskohustus võiks kehtida alates esimesest pakendi kilogrammist), 14 (kas laoarvestuse ja pakendiarvestuse süsteemise seostest oleks keeruline aru anda), 22 (kas auditeerimiskohustuse kaotamisest ettevõttele kätte jääv tulu kaaluks üles küsitluses nimetatud lisanduvate kohustustega kaasnevad kulud) ja 23 (kas ettevõte pooldaks selliseid muudatusi või pooldaks ta kehtiva regulatsiooni säilitamist muutmata kujul). Kui küsimustes 9, 14 ja 22 ilmnesid profiiligruppide arvamuste erinevused vaid võrdluses aastase pakendimassi alusel, siis igakuise deklareerimise (küsimus 8) ja muudatuste pooldamise või mittepooldamise (küsimus 23) alusel ilmnes eristumisi ka ettevõtete suurusest ja tegevusalast tulenevalt. Üldine trend on, et suuremad ettevõtted suuremate pakendikogustega ja toiduainetetööstuse ettevõtted pooldavad muudatusi muudest ettevõtetest enam. Et küsitluse tulemit saaks õigusloomes arvesse võtta, on vajalik kahe ministeeriumi koostöö. Rahandusministeeriumil on võimalik esitada uuringu tulem Keskkonnaministeeriumile ja teha 22 ettepanek pakutud muudatuste sisseviimiseks pakendiseadusesse ja pakendiregistri põhimäärusesse. Muudatuste tegemine õigusaktides eeldab Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostööd, kuna andmebaasid, kus muudatusi oleks vaja teha, on Keskkonnaministeeriumi haldusalas. Ka regulatsiooni rakendamisel peaks jätkuma Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi allasutuste koostöö, kuna järelevalvet hakkaks tõenäoliselt turule suunatavate pakendikoguste osas läbi viima Maksu- ja tolliamet, ringlussevõttu kontrolliksid Keskkonnaministeeriumi allasutused. 23 Lisa 1. Küsitlus VASTAJA PROFIIL 1. Palun täpsustage, kes edastas teile selle uuringu küsimustiku ja palus uuringus osaleda? * (TVO, EPP, EPR, ETO; EVEA, Kaubandus-tööstuskoda, Toiduainetetööstuse Liit, Keemiatööstuse Liit, Ehitusettevõtjate Liit) 2. Milline on töötajate arv teie ettevõttes või organisatsioonis? * (kuni 10 inimest, 11 – 50 inimest, 51 – 100 inimest, üle 100 inimese) 3. Kui suur on teie poolt aastas keskmiselt turule suunatav pakendi mass? * (kuni 200 kg, 200 – 500 kg, 500 – 1000 kg, 1000 – 5000 kg, 5000 – 20 000 kg, üle 20 000 kg) 4. Millises valdkonnas teie ettevõte tegutseb ? * (võimalik mitu valikut) (toiduainetetööstus, joogitööstus, hulgikaubandus, jaekaubandus, põllumajandus, mäetööstus, keemiatööstus, veondus ja laondus, majutus ja toitlustus, haldus ja abitegevused, muu) 5. Milliste tegevustega seoses lasete pakendit turule? * (võimalik mitu valikut) (kauba importimine, tootmine, töötlemine, edasimüük, ümberpakendamine, omatarve, e-kaubandus, muu) 6. Palun täpsustage oma tegevusala, märkides rippmenüüs oma peamiste tegevusalade kahekohalised koodid. * (rippmenüüs koodid 02 – 99) KÜSIMUSED ANDMETE ESITAMISE SAGEDUSE JA DEKLAREERIMISKOHUSTUSE ULATUSE KOHTA Et järelevalve saaks toimida operatiivselt, on oluline pakendikoguste andmete senisest oluliselt kiirem liikumine. Lisaks on oluline, et aruandluskohustus hõlmaks võimalikult laia ettevõtete ringi. See annaks järelevalveasutustele võimaluse võrrelda omavahel sarnase profiiliga ettevõtteid ja tuvastada seega ka need, kes kas kohustustest kõrvale hoiavad või täidavad neid vaid osaliselt. 7. Milline oleks teie hinnangul optimaalne sagedus oma pakendikoguste andmete esitamiseks Pakendiregistrile? * (igakuine, kvartaalne, aastane) 8. Kas teie hinnangul oleks igakuine andmete esitamine liiga koormav? * (jah, ei) 9. Kas teie hinnangul oleks õiglane kui oma pakendikogustest annavad aru kõik ettevõtted alates esimesest kilost ja osalevad pakendijäätmete töötluskulude katmises? * (jah, ei) KÜSIMUSED SEOSES VÕIMALIKE TÄIENDAVATE ÜHEKORDSELT VÕI KORD AASTAS ESITATAVATE ANDMETE KOHTA Selleks, et Maksu- ja Tolliamet saaks parandada järelevalvet pakendi valdkonnas, ei piisa vaid pakendikoguste andmete senisest sagedasemast ja ulatuslikumast 24 esitamisest. Oluline on täiendada ka andmeid ettevõtte profiili kohta, et oleks võimalik otsustada kontrollivajaduse üle elektroonsetele andmetele tuginedes ja seega säästa kontrollidest ettevõtted, kes oma seadusega määratud kohustusi eeskujulikult täidavad. Enamik sellistest andmetest tuleks ettevõttel täita vaid ühekordselt ja lisaks oluliste andmete muutumisel, iga-aastaselt oleks vaja märkida vaid seda, kas ettevõte on teinud olulisi muudatusi kasutatava pakendi materjalis või kogustes. Palume, et hindaksite viie palli skaalal iga järgneva andmeliigi puhul, kui koormav oleks ettevõtte jaoks sellised andmed kas ühekordselt või iga-aastaselt täita. Iga andmeliigi puhul on täpsustatud, kas eeldatakse ühekordset ajakulu või iga-aastast ajakulu. Hinnang "1" tähendab, et see ei oleks üldse koormav, hinnang "5" tähendab, et see oleks väga koormav. 10. Esitada ühekordselt pakendi valdkonna eest vastutava töötaja kontaktandmed ja vajadusel infot korrigeerida.* 11. Märkida ühekordselt teie ettevõttes pakendatud kaubaga seotud olulised kaubagrupid (nt toiduained, joogid, elektroonika jne). * 12. Esitada ühekordselt andmed pakendamisega seotud tegevuste või protseduuride kohta ettevõttes (nt tootmine, töötlemine, ümberpakendamine, …) * 13. Märkida ühekordselt valikuna „jah“ või „ei“, kas pakendi arvestus on ettevõttes jooksvalt dokumenteeritud ja andmete muutudes korrigeerida infot. * 14. Märkida ühekordselt ja andmete muutumisel korrigeerida infot selle kohta, kas pakendiarvestus on ettevõttes elektroonselt seotud laoarvestuse ja/või raamatupidamisega. * 15. Märkida ühekordselt ja andmete muutudes korrigeerida andmeid selle kohta, millises ulatuses on ettevõte ise organiseerinud oma pakendijäätmete ringlussevõtu ja millises ulatuses sõlminud lepingu taaskasutusorganisatsioonidega. * 16. Esitada ühekordselt ja andmete muutudes korrigeerida infot selle kohta, kas ettevõttes eksisteerib pakendi sise-eeskiri? * 17. Esitada ühekordselt andmed selle kohta, kas ettevõttes viiakse teatava regulaarsusega läbi pakendi kontrollkaalumisi. * 18. Esitada ühekordselt ja andmete muutumisel korrigeerida infot selle kohta, kui suur osa käibest on hinnanguliselt seotud pakendatud kaubaga. * 19. Esitada iga-aastaselt lühikommentaarina andmed selle kohta, kas teie poolt kasutatavates pakkematerjalides on toimunud olulisi muudatusi. * 20. Esitada iga-aastaselt andmed selle kohta, kas pakendatavates kaupades on toimunud olulisi muudatusi. KOKKUVÕTVAD KÜSIMUSED 21. Kui viiakse ellu kõik eelpool küsimustes loetletud võimalikud deklareerimise sagedusega ja täiendavalt kogutavate andmetega seotud muudatused, siis kui suureks hindate oma lisanduvat aastast ajakulu? * 22. Kui eelkirjeldatud muudatused võimaldaksid tühistada praegu seaduses kehtestatud auditeerimise kohustuse, siis kas olete kokkuvõttes sellistest muudatustest võitnud või kaotanu? 25 (võitnud, kaotanud, ei oska hinnata). * 23. Arvestades eelnevalt nimetatud praeguse olukorra muutmiseks vajalikke kompleksseid muudatusi, kas toetate pigem selliste muudatuste elluviimist ja sellega õiglasemat turgu ja paremat järelevalvet või eelistate, et säiliks praegune olukord? * (Eelistame muutusi koos õiglasema turuolukorraga ja parema järelevalvega, eelistame praeguse olukorra säilimist, ei oska öelda kumba olukorda eelistame) Selgitus: tärniga tähistatud küsimustele vastamine oli kohustuslik. 26
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel