Keskkonnaministeerium Meie 26.06.2022 nr 5-3 /5331-1
[email protected]
Ettepanek koostööks pakendi
valdkonna edendamisel
Austatud härra keskkonnaminister
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakond viis 2021. aasta sügisel läbi
küsitluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas pakendiettevõtjad on valmis halduskulude
kasvu hinnaga võimaldama senisest oluliselt paremat järelevalvet turul ning kas nad
pooldavad lahendit, mille korral kõik pakendatud kaupa turule suunavad ettevõtted annaksid
aru oma pakendikogustest. Küsitluse laiem eesmärk oli valmistuda pakendituru
korrastamiseks, st. leida nii maksustamisreegleid arvestav kui keskkonnakaitse prioriteete
toetav ja järgiv õiguslik lahendus, mis tagab pakendiettevõtjate võrdse kohtlemise ning toetab
pakendijäätmete tekke vähendamist ja ringlussevõtu suurendamist.
Edastame teile selle küsitlusuuringu kokkuvõtte, mis näitab et üle 60% ettevõtetest, kes praegu
pakendijäätmetega seotud kulusid kannavad, pooldavad uuringus välja pakutud muudatusi ja
on valmis kandma muudatustega kaasnevat lisanduvat halduskulu. Keskmiselt on ettevõtjad
hinnanud muudatuste haldamiseks vajaliku tööjõu kuluks 38 tundi aastas. Uuringu tulemit
arvestades teeme ettepaneku kaaluda Pakendiregistri kaudu kogutava andmestiku täiendamist
uuringus nimetatud üheteistkümne andmeväljaga. Samuti soovitame kehtestada
aruandluskohustus kõigile pakendiettevõtjatele, ka väikese koguse turule suunajatele. Pakutud
muudatuste tagajärjel suureneks oluliselt õiglus turul, tekiks ülevaade kogu turule suunatavast
pakendist, kasvaks ettevõtete vastutus nende poolt esitatud andmete õigsuse eest ja paraneks
turu järelevalve. Kuna enamik pakendiettevõtjaid toetab nimetatud muudatusi ja ei hinda
nende rakendamiseks vajalikku halduskulu liiga kõrgeks, peame oluliseks algatada kahe
ministeeriumi arutelu nende pakutud muudatuste rakendamise osas ja laiemalt valdkonnas
läbimõeldud tervikliku lahenduse leidmiseks.
Arvestades seda, et hetkel kehtib maksurahu, ei ole õigustatud uue keskkonnatasu
väljapakkumine. Lisaks on taaskasutamata ja ringlusse võtmata pakend koormatud
pakendiaktsiisiga ja sama maksustamisobjekti koormamine keskkonnatasuga, mis rakenduks
paralleelselt aktsiisiregulatsiooniga sisuliselt samadel alustel, ei ole õigustatud. Seetõttu ei
toetanud Rahandusministeerium ka teie poolt esitatud eelnõud pakendiseaduse ja
keskkonnatasude seaduse muutmise kohta.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eelnevat arvestades teeme ettepaneku selgitada kahe ministeeriumi koostöös välja kõik
valdkonna arendamiseks olulised aspektid ja pakkuda välja ühtne lahend, mis võimaldab
valdkonda parimal moel korrastada ja arendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa: Uuringu kokkuvõte
Velda Buldas 611 3622
[email protected]
2
PAKENDIVALDKONNA UURINGU KOKKUVÕTE
Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud uuring õigusloome edendamiseks
1. Uuringu läbiviimise põhjused
Uuringu läbiviimise üheks ajendiks oli vajadus ajakohastada pakendiaktsiisi seadust,
arvestades et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga (EL) 2018/852 on Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 94/62/EÜ tehtud muudatused, mis sätestavad ülemineku
taaskasutuse sihtmääradelt ringlussevõtu sihtmääradele. See tingib vastavate sätete
sisseviimise vajaduse Eesti seadusandlusesse. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ettevõtjate
poolt korduvalt välja toodud kriitika olemasoleva süsteemi nõrgale järelevalvele, mis jätab
teatud turuosalised pakendijäätmete käitlemise kulude kandjateks, säästes samas kuludest
väikeste pakendikogustega tegelevad ettevõtjaid ja neid, kes nõrga järelevalve tõttu oma
kohustustest kõrvale hoiavad. Et mitte muuta seadust korduvalt või kehtestada ühe ja sama
eesmärgi saavutamiseks topelt regulatsioone, orienteerides keskkonnatasud samale objektile
kui pakendiaktsiis, on põhjust läheneda pakendi teemale kompleksselt ja vaadata üle kõik
pakendi valdkonna muutmist vajavad aspektid.
Lisaks eelnimetatud küsimustele tuleb nimetada ka aspekti, et praegu on otsustatud nii, et
plastpakendi jäätmete ringlussevõtu võimekusega seotud omavahendi kulu kannab riik.
Omavahendi kulu summa suuruse arvutuses on üheks komponendiks ringlusse suunatud
pakendi kogumass. Eesti võtab selle statistika aluseks mitte registriandmed vaid
jäätmeuuringu andmed, mille alusel üldistatakse uuritud koguste andmed olmejäätmete
kogumassile ja selle alusel on tuletatud pakendijäätmete kogumass. Sellisel teel saadud
number on kuni 40% suurem praegu Pakendiregistris arvel olevast kogumassist. See viitab
kas ulatuslikele pettustele turul või metoodika puudustele. Korrastatud registriandmed, mille
üle peetakse piisavat järelevalvet, annaksid võimaluse lähtuda statistilistes arvutustes
registreeritud pakendimassist. Selline registripõhine lähenemine eeldab, et andmed peaksid
registris olema usaldusväärsed. See omakorda tingib vajaduse tugevdada turujärelevalvet.
Peamisteks huvigruppideks lisaks riigile võib valdkonnas pidada pakendiettevõtjaid, kes
kannavad pakendijäätmete taaskasutamise kulusid, ja taaskasutusorganisatsioone, kes
koguvad pakendijäätmeid ja suunavad need edasistele toimingutele. Seetõttu tuleb muutusi
kavandades küsida just nende huvigruppide arvamust.
Pakendiettevõtjad on viimastel aastatel korduvalt tähelepanu juhtinud sellele, et õigluse
suurendamiseks turul on vajalik, et ka väikeseid pakendite koguseid turule suunavad
ettevõtjad osaleksid pakendijäätmete edasise töötlemise kulude kandmises. Suuremad
registreeritud pakendikogused turul ja taaskasutusorganisatsioonide vastutus ringlussevõtu
sihtmäärade täitmise eest suurendavad oodatavalt küll taaskasutusorganisatsioonide
teenustasusid, kuid võimaldavad saavutada senisest tunduvalt suurema osakaalu
pakendijäätmete ringlussevõtus. Muudatused oleksid aga kindlasti nende ettevõtjate huvides,
kes praegu pakendijäätmete töötlemisega seotud kulusid kannavad.
1
Loomulikult ei toimu muutused aastaga, vaid need eeldavad ka piisavate
töötlemisvõimaluste olemasolu riigis. See omakorda muudaks Eestis registripõhise
pakendistatistika usaldusväärsemaks ja võimaldaks pikemas perspektiivis vähendada
ringlusse võtmata plastil põhinevat osamakset Euroopasse.
Samuti on pakendiettevõtjad avaldanud arvamust, et turu järelevalve võiks pakendi
valdkonnas olla senisest oluliselt tõhusam nii turule suunatavaid pakendite koguseid kui ka
hilisemat töötlust silmas pidades. Sama suunitlusega algatus on tulnud ka EL tasandilt, kus
kavandatakse eelnõud pakendijäätmete ringlussevõtu ja liikumise jälgimise üle Euroopalise
süsteemi loomise kohta. Seega langevad nii EL tasandi kui ka riigi huvid kokku
pakendiettevõtjate väljendatud huvidega, eesmärk on senisest oluliselt tõhusamalt järgida
saastaja vastutuse printsiipi. Õiglust turul ja järelevalve olukorda on võimalik parandada,
viies ellu komplekssed aruandluse kohustust ja sagedust puudutavad muudatused ning
kogudes ettevõtjatelt täiendavaid andmeid, mis võimaldavad elektroonsete andmete alusel
saada ülevaade kogu pakenditurust ja nende andmete alusel kontrollivajaduse üle otsustada.
Kuna ka riik, nagu ettevõttedki, tegutseb piiratud ressursside tingimustes, ei ole mõeldav
vaid füüsilise kontrolliga turu järelevalves edu saavutada.
Kuna tavapäraselt annavad aruteludel tagasisidet ja avaldavad arvamust turul tegutsevad
suuremad ettevõtted ja ettevõtjate esindusorganisatsioonid ja väiksemad ettevõtted võivad
jääda suurte varju, saigi käesolev küsitlus algatatud selleks, et uurida, kuidas suhtuvad
erineva käibemahuga ja erinevate alamvaldkondade pakendiettevõtjad võimalikesse
valdkonna korraldust ja aruandlust puudutavatesse muudatustesse, mis on vajalikud, et
eelnimetatud probleeme lahendada. Pakutud muudatused tooksid nii ettevõtjatele kui ka
avalikule sektorile kaasa senisest suurema halduskoormuse, kuid võimaldaksid nende
jõustumisel boonusena suurtel ettevõtetel loobuda praegusest pakendiettevõtjatele
kehtestatud audiitorkontrolli kohustusest. Suuremast õiglusest turul võidaksid kõik
ettevõtjad, kes saavad kindlad olla, et mitte kellelgi ei ole turul põhjendamatut eelist ning
kõigil pakendijäätmeid tekitavad ettevõtted kannavad õiglases osakaalus pakendi
ümbertöötlemise ja taas kasutusse võtmise kulusid.
2. Küsitluse sisu ja selle läbiviimise korraldus ning uuringu ülesehitus
Küsitlus saadeti pakendiettevõtjate esindusorganisatsioonidele ja
taaskasutusorganisatsioonidele palvega edastada see arvamuse avaldamiseks vähemalt
kümnele oma esindusala ettevõttele, sealhulgas võimalusel ka väga väikeste pakendi
kogustega seotud ettevõtetele, et saada ka nende hinnang võimalikele muudatustele.
Ettevõtetel paluti küsitlusele vastata vaid ühel korral, et vältida korduvaid andmeid
küsitluses (küsimustik koos valikvastustega on esitatud selle uuringu lisas 1).
Küsitluse sissejuhatavas osas küsiti andmeid selle kohta, milliselt organisatsioonilt vastaja
uuringu kohta info sai ja veidi täiendavat infot ettevõtja profiili kohta. Küsitluse sisulises
osa, mis on jaotatud kolmeks alamjaotuseks, sooviti vastajate hinnanguid ja arvamusi
võimalike muudatuste kohta turul. Kokkuvõtvas osas palutakse ettevõtjatel kokkuvõtvalt
anda hinnang kirjeldatud muudatustest tingitud ajakulule ja turuolukorra paremaks muutmise
vajalikkusele.
Järgnevalt on kirjeldatud esmalt vastajaid profiilitunnuste lõikes, seejärel on profiilitunnuste
ja küsimuste kaupa toodud küsitluse tulemused. Viimaks on T-testi abil võrreldud, kas
2
ettevõtte suurus, ettevõtte tekitatud pakendijäätmete mass või ettevõtte tegevusvaldkond
mõjutab ettevõtjate hinnanguid ja arvamusi, kas need tunnused tingivad olulisi erinevusi
arvamustes. Uuringu kokkuvõttes viidatakse peamistele trendidele ja püütakse selgitada
peamisi tulemusi ja huvigruppide arvamuste erinevusi.
3. Vastajate profiili andmed
Küsitlusele vastas 138 ettevõtet. Jooniselt 1 on näha, et küsimustiku levitamisel on
esindusorganisatsioonid näidanud aktiivsust üles väga erineval määral. 65,2% vastanutest on
küsimustiku saanud Kaubandus-tööstuskojalt, 13,8% Eesti Pandipakendilt. Alla 10%
vastustest on laekunud tänu Toiduainetetööstuse Liidule ja teist ligikaudu samapalju tänu
Keemiatööstuse Liidule. Nende nelja esindusorganisatsiooni edastused vastused
moodustavad 93,5% kõigist vastustest. Kuna võimalus anti arvamuse avaldamiseks kõigile,
jooniselt 1 on näha, et kõik esindusorganisatsioonid ja TKO-d on küsimustiku edastanud,
võib saabunud 138 ettevõtte vastuseid lugeda kaasamisel piisavaks.
Joonis 1. Küsitlusele vastanud ettevõtete poolt viidatud esindusorganisatsioonid, kes vastajale
küsimustiku on edastanud.
Kuna mitme olulise aspekti puhul võib mängida rolli ettevõtte suurus (nt erinevate ettevõtte
siseste turvameetmete olemasolu, raamatupidamise programmi seotus muude
arvestusprogrammidega, ajakulu arvestustoimingutele, arvamus deklareerimiskohustuse
ulatuse osas), küsiti profiili kirjeldava tegurina infot ettevõtte suuruse kohta, tuginedes töötajate
arvule ettevõttes. Vastustest on näha, et 41,3% vastajatest on väikeettevõtted kuni 10 töötajaga,
32,6% 11 kuni 50 töötajaga, 10,1% 51 kuni 100 töötajaga ning umbes 15,9% enam kui 100
töötajaga suuremad ettevõtted (joonisel on see grupp jaotatud kaheks). Selliste gruppidena
käsitletakse ettevõtteid ka järgnevas analüüsis.
3
Joonis 2. Töötajate arv vastanud ettevõtetes.
Teine oluline profiili kirjeldav näitaja on selle küsitluse puhul aastas turule suunatav pakendi
mass. Kuna praegune regulatsioon vabastab aruandluse kohustusest kuni 100 kg plastpakendi
ringlusesse suunajad või 200 kg mistahes pakendi ringlusesse suunajad, on üheks oluliseks
eristavaks piiriks just 200 kg pakendit. Väga väikeste pakendikogustega tegelevaid ettevõtjaid
on vastanute seas 15,9%. Vahemikku pakendimassiga 200 – 1000 kg võib pidada
väiketootjateks (vastanutest 13,1%). Eristatud on veel 1000 – 5000 kg ja 5000 – 20 000 kg
pakendi turule suunajad, keda vastajate hulgas on vastavalt 24,6% ja 13%.
Auditeerimiskohustus, mis algab 20 000 kg-st on samuti üks oluline eristusjoon.
Auditeerimiskohustusega ettevõtteid on küsitluses osalenutest umbes kolmandik. Pakendimassi
suurus ettevõttes võib lisaks aruandlus- ja auditeerimiskohustusele mõjutada ettevõtete
vastuseid aruandluse ajakulu ja keerukust silmas pidades, samuti ettevõtte hinnanguid
muudatuste vajaduse osas turul. Analüüsis on eristatud viis ettevõtete gruppi pakendimassi
alusel, joonisel olevatest on üheks liidetud grupid 200 – 500 kg ja 500 – 1000 kg.
Joonis 3. Ettevõtete jagunemine aastas turule suunatavast pakendimassist lähtuvalt.
4
Küsimusele ettevõtte tegevusvaldkonna kohta võisid ettevõtjad märkida mitu valikut, juhul kui
ettevõte tegutseb mitmes valdkonnas. Seega ei anna tegevusvaldkondade protsentide liitmine
tulemiks 100%. Jooniselt 4 on näha, et 44,2% ettevõtetest on seotud hulgikaubandusega ja
20,3% jaekaubandusega. Olulises mahus on esindatud ka toiduainete tööstus ja joogitootmine
(summeeritult 22,3%). Muude nimetatud valdkondade ettevõtete osakaal on väiksem. Paljud
ettevõtjad on kasutanud ka valikut „muu“, mis näitab, et nende tegevus jääb kas osaliselt või
täielikult välja kõige enam pakendijäätmete tekkega seotud valdkondade hulgast. Küsimusega
6 täpsustati ettevõtjate tegevusalasid. Vastused andsid tulemiks loendi pea kõigist
kahekohalistest KN koodidest. Kuna statistilises analüüsis peab grupi moodustavate ettevõtete
arv olema vähemalt üle 10, on tegevusvaldkonna alusel võimalik ettevõtete esimese valiku
alusel eristada gruppidena hulgikaubanduse, jaekaubanduse, toiduainete ja joogitööstuse ja
muid ettevõtteid.
Joonis 4. Küsitlusele vastanud ettevõtete tegevusvaldkonnad.
Joonis 5. Ettevõtetes pakendamisega seotud tegevused.
5
Tegevus, millega seoses ettevõte pakendit turule laseb, on ühest küljest oluline seetõttu, et
peamised tegevused annavad ülevaate ettevõttes toimuvast. Näiteks, ettevõtted, kelle tegevuse
sisuks on importimine, E-kaubandus või edasimüük ilma ümber pakendamiseta, ei saa teha ise
muudatusi kauba pakendi materjali või selle kaalu osas, tootjatel töötlejatel ja
ümberpakendajatel aga on see võimalus. Tegevus võib mõjutada ka seda, kui täpne on ettevõttes
pakendi arvestus. Näiteks, rohkete imporditavate toodetega tegelemise puhul on täpse arvestuse
pidamine keerulisem kui homogeense tootmise korral. Samas võib suurtes ettevõtetes arvestuse
elektroonne pidamine seda käsitsi arvepidamisega võrreldes oluliselt lihtsustada. E-
kaubandusega saabunud tooted on seni jäänud pakendi deklareerimisest, aruandlusest ja
pakendijäätmete kulude kandmisest kõrvale. Seetõttu võib ka tegevus tingida arvestuse ajakulu
ja sellest tulevalt hinnangud ja seisukohad uuritud küsimustes. Kuna ka selle küsimuse puhul
oli ettevõtjatel võimalik teha mitu valikut, on võimalik jaotada ettevõtted gruppidesse
järgnevalt: importijad, importijad ja tootjad, edasimüüjad ja vahendajad, tootjad ja töötlejad,
muud. Võib oletada, et nende gruppide arvamustes on erinevusi, eriti importijate ja tootjate
arvamustes. E-kaubandusega tegelevaid ettevõtteid kahjuks eristada ei ole võimalik, kuna
nende hulk oli liiga väike, et moodustada neist eraldi gruppi, nad liigitati ühte profiiligruppi
koos importijatega.
4. Statistiline ülevaade ettevõtjate hinnangutest ja arvamustest
4.1. Eelistused aruandlusperioodi osas (küsimused 7 ja 8)
Ettevõtjate arvamused sobiva aruandluse sageduse osas jaotuvad selliselt, et 18,02% vastajatest
peab igakuist aruandlust kõige optimaalsemaks, 36,83% kvartaalset ning 45,14% andmete
esitamist kord aastas (vt Tabel 1). Selge trend nende kolme valiku puhul on näha vaid igakuise
deklareerimise eelistuses – ettevõtete osakaal, kes pooldavad igakuist deklareerimist, kasvab
koos töötajate arvu kasvuga. Kvartaalse ja aastase perioodi eelistamisel ettevõtete suuruse
alusel selge trend puudub.
Tabel 1. Eelistused aruandlusperioodi osas tulenevalt töötajate arvust ettevõttes.
Eelistavad Eelistavad Eelistavad
igakuist kvartaalset aastast
Töötajaid deklareerimist deklareerimist deklareerimist
Kuni 10 10,53% 35,09% 54,39%
11 - 50 20,00% 46,67% 33,33%
51 - 100 14,29% 42,86% 42,86%
Üle 100 27,27% 22,73% 50,00%
Keskmiselt 18,02% 36,83% 45,14%
Ettevõtte poolt aastas turule lastud pakendimassi alusel eelistusi võrreldes ilmneb (vt Tabel 2),
et väikese pakendimassiga ettevõtted eelistavad selgelt aastast deklareerimist. 1000 – 5000 kg
pakendit turule suunavad ettevõtjad eelistavad kas aastast või kvartaalset deklareerimist, 5000
– 20 000 kg pakendit turule suunavad ettevõtted selgelt kvartaalset ja üle 20 000 kg
pakendimassiga auditeerimise kohustusega ettevõtjatel puudub selge eelistus. Liiga
koormavaks on igakuist aruandlust pidanud keskmiselt 82,52% vastajatest (küsimus 8). Kõige
6
madalam (67,39%) on osakaal, kes igakuist aruandlust liiga koormavaks on pidanud, suurte üle
20 000 kg pakendit turule suunavate ettevõtete hulgas.
Tabel 2. Eelistused aruandlusperioodi osas tulenevalt aastasest turule suunatavast
pakendimassist.
Eelistavad Eelistavad Eelistavad
igakuist kvartaalset aastast
Pakendimass aastas deklareerimist deklareerimist deklareerimist
Kuni 200 kg 13,64% 22,73% 63,64%
200 - 1000 kg 16,67% 16,67% 66,67%
1000 - 5000 kg 5,88% 44,12% 50,00%
5000 - 20 000 kg 5,56% 72,22% 22,22%
Üle 20 000 kg 30,43% 34,78% 34,78%
Keskmine 14,44% 38,10% 47,46%
Deklareerimisperioodi eelistusi tegevusalade kaupa võrreldes selgub, et toiduainetetööstuses
eelistavad igakuist deklareerimist 33%, jaekaubanduses 25% ja muudel tegevusaladel oluliselt
väiksem osakaal ettevõtteid.
4.2. Eelistused deklareerimiskohustuse ulatuse osas (küsimus 9)
Küsimusele, kas oleks õiglane kui deklareerimiskohustus kehtiks kõikidele ettevõtetele alates
esimesest pakendi kilogrammist, vastasid 44,2% ettevõtteid „jah“, ülejäänud „ei“. Võrreldes
ettevõtete vastuseid profiilitunnuste lõikes, selgub, et 59% 100 või enama töötajaga ettevõtetest
ja pooled 11 – 50 töötajaga ettevõtetest pooldaksid sellist lahendust (vt Tabel 3). Muudest
ettevõtetest eelistasid sellist lahendit 36 – 37% vastanutest. Grupeerides ettevõtted nende poolt
aastasest turule suunatavast pakendimassist lähtuvalt (vt Tabel 4), on näha, et veidi üle poole
deklareerimiskohustusega ettevõtetest pooldaksid sellist lahendit, selgelt eristuv on kuni 200 kg
pakendit turule suunavad ettevõtted, kus üldise deklareerimiskohustuse pooldajaid oli vaid 9%.
Arvestades, et deklareerimiskohustusega ettevõtted kannavad pakendijäätmete töötlemise
kulusid, on selles küsimuses õiglane toetuda nende eelistusele ja võtta seda arvesse
kavandatavates seadusemuudatustes.
Tabel 3. Eelistused deklareerimiskohustuse ulatuse osas tulenevalt ettevõtte töötajate arvust.
Osakaal ettevõtteid, kes
Ettevõtte Pooldavad üldist Ei poolda üldist pooldavad üldist
suurus aruandluskohustust aruandluskohustust aruandluskohustust
Kuni 10 inimest 21 36 36,84%
11 - 50 inimest 22 23 48,89%
51 - 100 inimest 5 9 35,71%
Üle 100 inimese 13 9 59,09%
Kokku 61 77
7
Tabel 4. Eelistused deklareerimiskohustuse ulatuse osas tulenevalt aastasest turule
suunatavast pakendimassist.
Pooldavad üldist Ei poolda üldist Osakaal ettevõtteid,
Aastane pakendimass aruandlus- aruandlus- kes pooldavad üldist
ettevõttes kohustust kohustust aruandluskohustust
Kuni 200 kg 2 20 9,09%
200 - 500 kg 5 5 50,00%
500 - 1000 kg 3 5 37,50%
1000 - 5000 kg 17 17 50,00%
5000 - 20 000 kg 9 9 50,00%
üle 20 000 kg 25 21 54,35%
Deklareerimis-
kohustusega ettevõtted 59 57 50,86%
Kõik ettevõtted 61 77 44,20%
Tegevusalade võrdlus (vt Tabel 5) näitab, et üldist deklareerimiskohustust pooldab 52% toidu-
ja joogitootjatest, 50% jaekaubanduse ettevõtetest, 45% hulgikaubanduse ettevõtetest ja 37%
muudest ettevõtetest.
Tabel 5. Eelistused deklareerimiskohustuse ulatuse osas tulenevalt ettevõtte tegevusalast.
Osakaal
ettevõtteid, kes
Pooldavad üldist Ei poolda üldist pooldavad üldist
Tegevusala aruandluskohustust aruandluskohustust aruandluskohustust
Hulgikaubandus 26 32 44,83%
Jaekaubandus 6 6 50,00%
Toidu- ja
joogitootmine 14 13 51,85%
Muu 15 26 36,59%
4.3.Ettevõtete hinnang oma põhitegevusest aru andmise keerukuse osas
Uuringu sissejuhatuses kirjeldati, et lisaks üldisele deklareerimiskohustusele on
pakendiettevõtjad korduvalt välja toonud ka turu nõrga järelevalve probleemi. Selleks, et
järelevalvet parandada ja võimaldada järelevalvet läbiviivatel asutustel selekteerida kontrolliks
objekte elektroonsete andmebaaside põhjal, oleks olemasolevat andmestikku vaja veidi
täiendada mõnede andmetega ettevõtte põhitegevuse, arvestussüsteemide, sisekontrolli
süsteemide ja põhiandmete muutustest teatamise osas. Selles ja järgnevas kolmes alampeatükis
ongi kokku võetud küsitluse tulem selle kohta, kui keerukaks hindavad ettevõtted turu
järelevalveks vajalike muudatuste täitmist aruandluskohustuse täienemise tõttu.
Põhitegevust puudutavad täiendavad andmed, mida turujärelevalve parandamiseks vaja on, on
andmed ettevõttes pakendi eest vastutava töötaja kohta, andmed pakendiga seotud
protseduuride kohta, andmed selle kohta, kui suur osakaal käibest on seotud pakendatud
kaubaga ning andmed pakendiarvestuse dokumenteerimise kohta.
8
Järgnevatel joonistel 6 – 17 tähendab hinnang „1“, et ettevõte peab sellise info esitamist lihtsaks
ja vähe ajakulukaks. Hinnang „5“ tähendab vastupidi, et ettevõte peab sellise info esitamist
keeruliseks ja ajamahukaks tegevuseks.
Joonis 6. Ettevõtete hinnang pakendivaldkonna eest vastutava töötaja kohta andmete
esitamise keerukuse kohta.
Joonis 7. Ettevõtete hinnang pakendatud kaupadega seotud oluliste kaubagruppide kohta
andmete esitamise keerukuse kohta.
9
Joonis 8. Ettevõtete hinnang pakendamisega seotud tegevuste või protseduuride kohta
andmete esitamise keerukuse kohta.
Joonis 9. Ettevõtete hinnang pakendamisega seotud kauba osakaalu kohta andmete esitamise
keerukuse kohta.
Eelnevatelt joonistelt 6 – 9 nähtub, et hinnanguid on ettevõtjad andnud väga erinevalt. Üldiselt
on lihtsamaks ja vähem ajamahukaks hinnatud kohustust anda infot pakendi valdkonna eest
vastutava töötaja ja pakendamisega seotud kaupade kohta, keerukamaks on peetud anda aru
pakendamisega seotud protseduuride kohta ja pakendatud kauba osakaalu kohta ettevõtte
käibes. Et saada aimu, kuidas jagunevad ettevõtjate keskmised hinnangud profiiligruppide
lõikes, on need andmed toodud tabelis 6.
10
Tabelist 6 on näha, et vastutava töötaja ja pakendamisega seotud kaubagruppide kohta info
andmeist peavad muudest ettevõtetest keerukamaks väikeste pakendikogustega tegelejad. Info
andmist pakendamisega seotud kaubagruppide kohta peavad keerukamaks hulgikaubanduse
ettevõtted ja importöörid. Muus osas väga selgeid eristumisi keskmiste alusel ei ilmne, täpsema
tulemuse saab T-testi abil. T-testi tulemused gruppide hinnangute statistiliste erinevuste kohta
on esitatud uuringu osas 5.
Tabel 6. Ettevõtjate hinnangud nende põhitegevust puudutavates küsimustes info andmeise
keerukuse kohta, profiiligruppide lõikes.
Küsimus 11 – Küsimus 12 – Küsimus 18 – info
Küsimus 10 – info info pakendatud kauba
info vastutava kaubagruppide protseduuride osakaalu kohta
Grupid töötaja kohta kohta kohta käibest
Keskmine hinnang 2,55 2,86 3,07 3,17
Kuni 10 inimest 2,75 2,91 3,05 3,09
11 - 50 inimest 2,38 2,96 3,16 3,31
51 - 100 inimest 2,50 3,00 3,43 3,14
Üle 100 inimese 2,41 2,45 2,73 3,14
Kuni 200 kg 3,36 3,32 3,41 3,50
200 - 1000 kg 2,28 2,61 2,72 2,72
1000 - 5000 kg 2,79 3,12 3,44 3,59
5000-20000 kg 2,17 3,11 3,33 3,39
Üle 20000 kg 2,24 2,46 2,67 2,80
Hulgikaubandus 2,71 3,10 3,16 3,33
Jaekaubandus 2,67 2,92 3,17 3,58
Toidu- ja
joogitööstus 2,07 2,22 2,67 2,63
Muu 2,61 2,93 3,20 3,20
Import 2,70 3,11 3,12 3,33
Import + tootmine 2,29 2,67 2,95 3,38
Edasimüük,
vahendus 2,38 2,63 2,79 2,75
Tootmine 2,48 2,73 3,27 3,03
Muu 3,67 3,00 3,00 3,67
4.4. Ettevõtete hinnang oma pakendiarvestusest aruandmise keerukuse kohta
Järelevalve tugevdamiseks on täiendavad andmed pakendiarvestuse kohta vajalikud selleks, et
anda õiglasem hinnang ettevõtte arvepidamisega seotud riskidele. Selleks on
järelevalveasutusele vajalik info pakendiarvestuse dokumenteerimise kohta,
pakendiarvepidamise ja laoarvestuse seoste kohta ja selle kohta, millises ulatuses ettevõte ise
on organiseerinud oma pakendijäätmete töötlemise ja millises ulatuses on sõlminud lepingu
taaskasutusorganisatsioonidega.
11
Joonis 10. Ettevõtete hinnang pakendi dokumenteerimist puudutavate andmete esitamise
keerukuse kohta.
Joonis 11. Ettevõtete hinnang laoarvestuse ja pakendiarvestuse süsteemide elektroonsest
seotusest aruandmise keerukuse kohta.
Ettevõtte sisesest arvestuse pidamise kohustusest aru andmist on ligi pooled ettevõtted pidanud
pigem lihtsaks ja vähe ajakulukas tegevuseks. Keerukam on ettevõtete hinnangul anda aru selle
kohta, kui suur osa pakendijäätmetest saab käideldud taaskasutusorganisatsioonide (TKO-de)
poolt ja kui suures ulatuses teevad nad seda ise (vt Joonis 12). Hinnang võib olla tingitud sellest,
et ettevõtetel puuduvad hoovad mõjutada TKO-des toimuvat. Profiiligruppide lõikes näib
ettevõtte sisestest arvepidamissüsteemidest kõige keerulisem aru anda väga väikeste ja 1000 –
5000 kilogrammiste pakendikoguste turule suunajatel, samuti jaekaubandusettevõtetel ja
ettevõtted, kes oma tegevuse alusel liigituvad gruppi „muud“ (vt Tabel 7).
12
Joonis 12. Ettevõtete hinnang selle kohta, kui keerukas on arvet pidada, kui suur osakaal
pakendijäätmete kogumisest ja käitlemisest on antud üle TKO-dele ja kui suures ulatuses
tegeleb ettevõte sellega ise.
Tabel 7. Ettevõtjate hinnangud nende põhitegevust puudutavates küsimustes info andmeise
keerukuse kohta, profiiligruppide lõikes.
Küsimus 14 - Küsimus 15 -
Küsimus 13 - pakendi- ja millises ulatuses
Grupid pakendiarvestus laoarvestuse seis leping TKO-ga
Keskmine hinnang 2,62 2,70 2,85
Kuni 10 inimest 2,63 2,88 2,86
11 - 50 inimest 2,62 2,53 2,80
51 - 100 inimest 3,00 2,93 3,29
Üle 100 inimese 2,36 2,45 2,64
Kuni 200 kg 3,23 3,41 3,18
200 - 1000 kg 2,28 2,56 2,67
1000 - 5000 kg 3,24 3,18 3,26
5000-20000 kg 2,28 2,56 2,94
Üle 20000 kg 2,15 2,13 2,41
Hulgikaubandus 2,69 2,83 2,93
Jaekaubandus 3,08 3,08 2,92
Toidu- ja joogitööstus 2,11 2,19 2,41
Muu 2,73 2,76 3,00
Import 2,77 2,88 2,98
Import + tootmine 2,43 2,48 2,62
Edasimüük, vahendus 2,33 2,38 2,50
Tootmine 2,64 2,70 3,00
Muu 3,33 3,67 3,00
13
4.5.Ettevõtte hinnang oma sisekontrolli süsteemist aruandmise keerukuse osas
Sisekontrolli süsteemide olemasolu ettevõttes vähendab selle riskitaset oluliselt, kuna ettevõtte
tegevuse sisene korraldus on orienteeritud sellele, et arvepidamise vigu ennetada ja avastada.
Sellest tulenevalt on äärmiselt oluline, kas ettevõttes on olemas pakendi sise-eeskiri ja kas
viiakse läbi kontrollkaalumisi.
Joonis 13. Ettevõtjate hinnangud aruandmise keerukuse kohta sise-eeskirja olemasolust.
Joonis 14. Ettevõtjate hinnangud aruandluse keerukusest ettevõttes läbiviidavate pakendi
kontrollkaalumiste kohta.
Jooniselt 13 on näha, et sise-eeskirja olemasolust aruandmist peavad ettevõtjad pigem
lihtsamaks või keskmiselt keerukaks ülesandeks, kontrollkaalumistest aruandmist sellest
oluliselt keerukamaks. Tabelist 8 on näha, et ka sisekontrollist aruandmist peavad keerukamaks
väikeste pakendikoguste ja 1000 – 5000 kg pakendi turule suunajad, samuti
14
jaekaubandusettevõtted. Tegevuste alusel moodustatud profiiligruppidest eristuvad
importöörid ja „muud“ ettevõtted, kes hindavad sisekontrolli süsteemidest aruandlust teistest
keerukamaks.
Tabel 8. Ettevõtjate hinnangud aruandmise keerukusest nende sisekontrolli süsteemide ja
viimasel aastal toimunud muudatuste kohta profiiligruppide lõikes.
Küsimus 20 -
Küsimus 19 - muutused
Küsimus 16 - Küsimus 17 - muutused pakendatavas
Grupid sise-eeskiri kontrollkaalumised pakendimaterjalis kaubas
Keskmine hinnang 2,84 3,02 3,12 3,20
Kuni 10 inimest 2,81 3,11 2,91 2,96
11 - 50 inimest 2,76 2,91 3,24 3,36
51 - 100 inimest 3,43 3,21 3,50 3,57
Üle 100 inimese 2,73 2,91 3,18 3,23
Kuni 200 kg 3,18 3,50 3,27 3,32
200 - 1000 kg 2,78 2,78 2,67 2,89
1000 - 5000 kg 3,18 3,41 3,29 3,35
5000-20000 kg 2,83 2,94 3,28 3,44
Üle 20000 kg 2,46 2,63 3,04 3,04
Hulgikaubandus 2,84 3,16 3,43 3,48
Jaekaubandus 3,33 3,42 3,33 3,25
Toidu- ja
joogitööstus 2,41 2,59 2,63 2,63
Muu 2,98 3,00 2,95 3,15
Import 3,05 3,32 3,23 3,30
Import + tootmine 2,57 2,62 3,33 3,43
Edasimüük,
vahendus 2,46 2,50 2,83 2,92
Tootmine 2,91 3,09 3,03 3,09
Muu 3,00 3,67 3,00 3,00
4.6. Ettevõtete hinnang anda iga-aastaselt aru oma andmetes toimunud peamistest
muutustest
Oma tegevuse käigus arendavad ettevõtjad sageli oma tooteid ja nende pakendeid, turule
tulevad ka uued tooted. Seetõttu toimub pakendis pidevalt muutusi. Et välistada
järelevalveasutuse põhjendamatult algatatud kontrolli näiteks ettevõtte käibe ja pakendi
suhtarvu muutuse tõttu, on ettevõtjate huvides märkida kord aastas aruandlussüsteemi info
olulistest muutustest kasutatavates pakendimaterjalides ja pakendatavates kaupades. Selgitused
võivad olla lühidad, kuid piisavad selleks, et järelevalveasutus saaks otsustada
kontrollivajaduse üle. Näiteks: „Kasutusele võeti uus joogi pakendamise liin.“
Tabelist 8 ja joonistelt 15 ja 16 on näha, et neid aruandluskohustusi on ettevõtted pidanud
väljatoodud muude kohustustega võrreldes pigem keerulisteks. Võimalik, et selle põhjuseks on,
et kui ülejäänud infot soovitakse koguda ühekordselt või oluliste andmete muutumisel, siis
15
muudatustest tuleb aru anda igal aastal ja see võtab rohkem aega kui muude märgete tegemine
infosüsteemi.
Muudatustest aruandmist hindavad profiiligruppide lõikes teistest lihtsamaks väikesed kuni 10
inimesega ettevõtted, 200 – 1000 kg pakendi turuletoojad, toiduainete ja joogitööstus ning
edasimüügi ja vahendmisega tegelevad ettevõtted (vt Tabel 8).
Joonis 15. Ettevõtjate hinnang pakendimaterjalides toimunud muudatustest aruandmise
keerukuse kohta.
Joonis 16. Ettevõtjate hinnang pakendatavates kaupades toimunud muudatustest aruandmise
keerukuse kohta.
16
4.7. Ettevõtete kokkuvõtlik hinnang kirjeldatud muudatuste mõju kohta ettevõtte
tegevusele
Ettevõtjatel paluti mõelda pakutud muudatustest kompleksselt ja anda hinnang, kui suureks
hindavad nad muudatustega kaasnevat ajakulu. Samuti paluti neil hinnata, kas nad arvavad, et
nad pigem võidaksid sellistest muutustest, millega kaasneks võimalus kaotada kulukas
auditeerimise kohustus ka suurtele ettevõtetele, või oleks selline kompleksne muutus negatiivse
mõjuga. Viimase küsimusena paluti ettevõtjatel otsustada, kas nad eelistavad, et sellised
uuringus nimetatud muutused turul toimuksid või sooviksid nad pigem, et muudatusi ei tehtaks
ja turul jääks kõik püsima nii, nagu seni on olnud korraldatud.
Joonis 17. Ettevõtjate hinnangud selle kohta, kas kavandatavatest muudatustest põhjustatud
ajakulu ja muud võimalikud kulud kaaluksid üles auditeerimiskohustuse kaotamisest tuleneva
kasu.
Jooniselt 17 nähtub, et 30,4% ettevõtjatest vastasid, et neil auditeerimiskohustust ei ole ja seega
ei saa nad selles võrdluses hinnangut anda. Nendest ettevõtjatest, kes sisulise vastuse andsid,
ütlesid 48,99%, et nad võidaksid muutustest, 8,33% leidsid, et nad kaotaksid ning ülejäänud
42,68% ei osanud öelda, kuidas muutused neile mõjuksid. Vastustest nähtub, et pigem hindasid
ettevõtjad muutusi positiivseks ja nende arvamuse kohaselt nende kogukulu pakenditeemale
väheneks auditeerimiskohustuse asendamisel tõhusamate riiklike järelevalvemeetmete
kasutuselevõtuga.
Regulatsiooni muutusest tingitud oodatavale täiendavale ajakulule andsid ettevõtjad väga
erinevaid hinnanguid. Maksimaalseks ajakuluks kirjutati, et palgatakse uus töötaja. Palutud
tundidena antud hinnanguid aastase ajakulu kohta oli 92, neist maksimaalselt hinnati ajakuluks
500 tundi, minimaalselt 1 tund, hinnangute keskmine oli 38 tundi aastas.
Profiiligruppide lõikes (vt Tabel 9) on näha, et väikesed kuni 10 töötajaga ettevõtted hindasid
oma aastast ajakulu keskmiselt 24 tunniseks, suured üle 100 inimesega ettevõtted 38,5 tunniseks
ja vahepealse suurusega ettevõtted pea 50 tunni suuruseks. Sarnane trend paistab silma ka juhul,
kui liigitada ettevõtted pakendikogustest lähtuvalt. Kõige väiksema alla 200 kg-se ja kõige
suurema üle 20 000 kg-se pakendimassiga ettevõtted hindavad ajakulu pea poole madalamaks
kui vahepealse suurusega ettevõtted. Sellist ilmingut võib selgitada nii, et väikestes ettevõtetes
17
on kaupade ja toimingute arv väiksem ja ajakulu sellest tingitult madalam, väga suurtes
ettevõtetes on tegevus jälle rohkem automatiseeritud ning käsitsi tööd vähem ning oodatav
ajakulu seetõttu väiksem.
Tegevusala alusel loodud gruppidest hindavad oodatavat ajakulu kõrgeimaks
jaekaubandusettevõtted, madalaimaks toidu- ja joogitööstuse ettevõtted. See tulemus on
mõnevõrra üllatav, arvestades toodete ja erinevate pakendite rohkust toiduainetööstuses.
Tegevuse alusel loodud profiiligruppidest ilmneb, et ajakulu hindavad suurimaks tootjad.
Kokkuvõttes võib väita, et oodatav täiendav ajakulu ettevõtetes ei ole väga suur, on keskmiselt
ühe töötaja üks töönädal. Seetõttu ei saa väita, et pakutud muudatused oleksid ettevõtete jaoks
liigselt koormavad.
Tabel 9. Hinnangud oodatavale täiendavale aruandluskohustustest tingitud ajakulule tundides.
Profiiligrupp Hinnang täiendavale ajakulule tundides
Kuni 10 inimest 23,92
11 - 50 inimest 49,53
51 - 100 inimest 47,59
Üle 100 inimese 38,50
Kuni 200 kg 24,62
200 - 1000 kg 45,14
1000 - 5000 kg 45,62
5000-20000 kg 44,75
Üle 20000 kg 29,40
Hulgikaubandus 36,47
Jaekaubandus 53,50
Toidu- ja
joogitööstus 24,94
Muu 42,82
Import 35,19
Import + tootmine 30,46
Edasimüük,
vahendus 24,47
Tootmine 56,90
Muu 6,00
18
Joonis 18. Ettevõtjate hinnangud, kas nad pooldavad pakutud muudatusi või ei poolda.
Jooniselt 18 nähtub, et 55,1% ettevõtetest pooldab pakutud muudatusi. Kui võtta arvesse vaid
need ettevõtted, kes hetkel seaduse alusel on aruandluskohustuslased ja kannavad
pakendijäätmete käitlemise kulusid, pooldavad muutusi 60,34% ettevõtetest.
Tabel 10. Ettevõtjate hinnangud profiiligruppide lõikes, kas nad pooldavad pakutud
muudatusi või mitte ja muudatusi pooldavate ettevõtete osakaal profiiligrupis.
Pooldavad Muutusi
Pooldavad praeguse olukorra pooldavate
Profiiligrupp muutusi säilimist ettevõtete osakaal
Kuni 10 inimest 26 31 45,61%
11 - 50 inimest 25 20 55,56%
51 - 100 inimest 7 7 50,00%
Üle 100 inimese 18 4 81,82%
Kuni 200 kg 6 16 27,27%
200 - 1000 kg 9 9 50,00%
1000 - 5000 kg 15 19 44,12%
5000-20000 kg 10 8 55,56%
Üle 20000 kg 36 10 78,26%
Hulgikaubandus 31 27 53,45%
Jaekaubandus 6 6 50,00%
Toidu- ja
joogitööstus 23 4 85,19%
Muu 16 25 39,02%
Import 30 27 52,63%
Import + tootmine 15 6 71,43%
Edasimüük,
vahendus 12 12 50,00%
Tootmine 18 15 54,55%
Muu 1 2 33,33%
19
Tabelis 10 on tumedama halli tooniga märgitud profiiligrupid, kes pooldavad pakutud
muudatusi, heledama halliga grupid, kus hinnangud jagunesid täpselt pooleks ja värvita on
grupid, kus muutuste pooldajate osakaal jäi alla 50%. Üldiste trendidena võib välja tuua, et
muudatusi pooldavad suuremad ettevõtted ja suuremate pakendikogustega tegelevad ettevõtted.
Tulemus on loogiline: muudatusi pooldavad enam need, kes praegu reaalselt pakendijäätmete
käitlemise kulusid kannavad. Tegevusaladest pooldavad muudatusi selgelt toiduainetetööstuse
ettevõtted ja hulgikaubandus, jaekaubanduses jagunevad ettevõtted võrdselt pooldajateks ja
mitte-pooldajateks. Selgelt vähem pooldajaid on liigituse all „muu“ toodud ettevõtjate hulgas.
Tegevuste alusel toodud liigitusest lähtuvalt pooldavad muudatusi nii enamus importijaid kui
ka tootjaid ning valdav enamus nende mõlema tegevusega tegelevatest ettevõtetest, peamiselt
edasimüügi ja vahendamisega tegelevad ettevõtjad jagunevad pooleks ja selgelt ei poolda
muudatusi vähem levinud tegevusaladega tegelevad ettevõtjad, keda ei olnud võimalik liigitada
eelnimetatud nelja profiili alla.
4.8.T-testi tulemused – statistiliselt olulised erinevused profiiligruppide hinnangutes
T-testis kasutati gruppidena tabelites 6, 7 ja 8 toodud profiiligruppe. T-test annab võimaluse
tuvastada, kas silmaga nähtav erinevus grupi keskmises hinnangus ilmneb ka statistiliselt
olulise erinevusena gruppide arvamuste vahel. Analüüsi tulemit kommenteeritakse esmalt
ettevõtte töötajate arvu alusel moodustatud gruppide võrdluses, seejärel pakendikoguste alusel
tehtud võrdlusena, kolmandaks tegevusala põhise võrdlusena ja viimaks ettevõtete peamisest
tegevusest tulenevate gruppide võrdlusena.
Tabel 11. Statistiliselt olulised erinevused töötajate arvu alusel moodustatud profiiligruppide
hinnangutes.
Küsimus, milles
esines Grupid Ette- Hinnan-
statistiliselt olulisi töötajate võtteid gute Standard- Standard- Two-
erinevusi arvu alusel grupis keskmine jaotus hälve Sig sided p
1 Kuni 10 57 1,544 0,503 0,067 0,000 0,003
Eelistatakse 4 Üle 100 22 1,182 0,395 0,084 0,001
muutust või
2 11 - 50 45 1,444 0,503 0,075 0,000 0,036
olemasoleva
4 Üle 100 22 1,182 0,395 0,084 0,024
olukorra säilimist
(küsimus 23) 3 51 - 100 14 1,500 0,519 0,139 0,005 0,045
4 Üle 100 22 1,182 0,395 0,084 0,062
Töötajate arvu alusel moodustatud profiiligruppide hinnangutes esines statistiliselt olulisi
erinevusi vaid vastustes küsitluse viimasele küsimusele – kas vastaja eelistaks olemasoleva
olukorra säilimist või muutusi. Selles küsimuses eristus teistest selgelt kõige suuremate üle 100
töötajaga ettevõtete arvamus. Suured ettevõtted pooldasid teistest oluliselt enam muutusi.
Kõige enam statistiliselt olulisi erinevusi ettevõtjate hinnangutes ilmnes tulenevalt nende poolt
aastas turule suunatavast pakendikogusest (vt Tabel 12). Küsimuses, mis puudutas võimalikku
kohustust deklareerida pakendit alates esimesest kilogrammist, oli teistest oluliselt erineval
positsioonil kuni 200 kg turule suunavate ettevõtete grupp, kes suhtus sellisesse lahendisse
kõige negatiivsemalt. Pakendi ja laoarvestuse seostest aruandmise keerukuse küsimuses
eristusid selgelt kõige väiksemate ja kõige suuremate pakendikogustega tegelevate ettevõtjate
grupid. Keerulisemaks pidasid sellise kohustuse täitmist väikeste pakendikoguste turule
20
suunajad. Eristumisi tekitasid veel küsimused igakuise deklareerimise keerukuse ja
koormavuse kohta. Keskmise suurusega ettevõtted on pidanud seda koormavamaks. Suured üle
20 000 kiloste pakendimahtudega ettevõtted peavad oma võitu auditeerimise kaotamisest
suuremaks kui väiksemate pakendikogustega ettevõtted ja suurtest ettevõtetest pooldab muutusi
oluliselt suurem osakaal ettevõtteid kui väiksemate pakendikoguste turule suunajatest.
Tegevusala alusel ettevõtteid grupeerides ilmneb, et hulgikaubandus peab igakuist
deklareerimist oluliselt keerulisemaks ja ajamahukamaks kohustuseks kui toiduainetetööstus.
Toiduainetetööstus pooldab muutusi turul nii hulgikaubandusest, jaekaubandusest kui ka
muudest ettevõtjatest oluliselt enam (vt Tabel 13).
Võrdlus, mille aluseks olid peamised tegevused ettevõttes, ei andnud T-testis statistiliselt olulisi
eristumisi.
Tabel 12. Statistiliselt olulised erinevused ettevõtte arvamustes tulenevalt nende poolt turule
lastud aastasest pakendimassist.
Küsimus, milles
esines Ette- Hinnan-
statistiliselt olulisi Grupid pakendimassi võtteid gute Standard- Standard-
erinevusi alusel grupis keskmine jaotus hälve Sig
1 Kuni 200 kg 22 1,909 0,294 0,063
0,000
Kohustus 2 200 - 1000 kg 18 1,556 0,511 0,121
deklareerida 1 Kuni 200 kg 22 1,909 0,294 0,063
0,000
pakendit alates 3 1000 - 5000 kg 34 1,500 0,508 0,087
esimesest 1 Kuni 200 kg 22 1,909 0,294 0,063
kilogrammist 0,000
4 5000 - 20000 kg 18 1,500 0,514 0,121
(küsimus 9) 1 Kuni 200 kg 22 1,909 0,294 0,063
0,000
5 Üle 20 000 kg 46 1,457 0,504 0,074
Kas igakuine 3 1000 - 5000 kg 34 1,088 0,288 0,049
deklareerimine 0,000
5 Üle 20 000 kg 46 1,326 0,474 0,070
oleks liiga 4 5000 - 20000 kg 18 1,111 0,323 0,076
koormav (küsimus 0,000
8) 5 Üle 20 000 kg 46 1,326 0,474 0,070
Pakendi- ja
1 Kuni 200 kg 22 3,409 1,709 0,364
laoarvestuse
seosest 0,042
aruandmine 5 Üle 20 000 kg 46 2,130 1,343 0,198
(küsimus 14)
Kas ettevõte
2 17 3,471 1,007 0,244
võidaks 200 - 1000 kg
0,043
muudatustest
5 44 1,818 0,995 0,150
(küsimus 22) Üle 20 000 kg
Eelistatakse 2 200 - 1000 kg 18 1,500 0,514 0,121
muutust või 0,006
5 Üle 20 000 kg 46 1,217 0,417 0,061
olemasoleva 3 1000 - 5000 kg 34 1,559 0,504 0,086
olukorra säilimist 0,000
(küsimus 23) 5 Üle 20 000 kg 46 1,217 0,417 0,061
21
Tabel 13. Statistiliselt olulised erinevused ettevõtete arvamustes tulenevalt nende tegevusalast.
Küsimus, milles
esines Ette- Hinnan-
statistiliselt Grupid tegevusala võtteid gute Standard- Standard- Two-
olulisi erinevusi alusel grupis keskmine jaotus hälve Sig sided p
Kas igakuine
1 Hulgikaubandus 58 1,12069 0,328611 0,043149 0,007
deklareerimine
oleks liiga 0
Toidu- ja
koormav 3 27 1,37037 0,492103 0,094705 0,022
joogitootmine
(küsimus 8)
1 Hulgikaubandus 58 1,466 0,503 0,066 0,004
0,000
3 Toidu- ja 27 1,148 0,362 0,070 0,002
Eelistatakse joogitootmine
muutust või 2 Jaekaubandus 12 1,500 0,522 0,151 0,020
olemasoleva Toidu- ja 0,002
olukorra säilimist 3 joogitootmine 27 1,148 0,362 0,070 0,050
(küsimus 23) Toidu- ja
3 27 1,148 0,362 0,070 0,000
joogitootmine 0,000
4 Muu 41 1,610 0,494 0,077 0,000
5. Kokkuvõte
Küsitluse eesmärgiks oli selgitada välja ettevõtjate hinnangud järelevalve ja pakendistatistika
parandamiseks vajalikele muudatuste kohta ja saada nende kokkuvõttev arvamus, kas nad
pooldaksid pigem pakutud muudatusi või eelistaksid olemasoleva olukorra säilimist.
Uuringu tulemi statistilisest võrdlusest selgus, et ehkki ettevõtjad nimetasid mitmeid pakutud
muudatusi küllaltki koormavatena, hindasid nad keskmiseks aastaseks ajakuluks nendega
seoses 38 tundi. Pakutud muudatusi kompleksina pooldas 55,1% kõigist vastanutest ja 60,34%
ettevõtetest, kellele kehtib praegu aruandluskohustus ja kes reaalselt kannavad pakendijäätmete
töötlemisega seotud kulusid.
T-test näitas, et olulisi erinevusi profiiligruppide lõikes põhjustavad küsimustiku küsimused 8
(kas igakuine deklareerimine oleks liiga koormav), 9 (kas deklareerimiskohustus võiks kehtida
alates esimesest pakendi kilogrammist), 14 (kas laoarvestuse ja pakendiarvestuse süsteemise
seostest oleks keeruline aru anda), 22 (kas auditeerimiskohustuse kaotamisest ettevõttele kätte
jääv tulu kaaluks üles küsitluses nimetatud lisanduvate kohustustega kaasnevad kulud) ja 23
(kas ettevõte pooldaks selliseid muudatusi või pooldaks ta kehtiva regulatsiooni säilitamist
muutmata kujul). Kui küsimustes 9, 14 ja 22 ilmnesid profiiligruppide arvamuste erinevused
vaid võrdluses aastase pakendimassi alusel, siis igakuise deklareerimise (küsimus 8) ja
muudatuste pooldamise või mittepooldamise (küsimus 23) alusel ilmnes eristumisi ka
ettevõtete suurusest ja tegevusalast tulenevalt. Üldine trend on, et suuremad ettevõtted
suuremate pakendikogustega ja toiduainetetööstuse ettevõtted pooldavad muudatusi muudest
ettevõtetest enam.
Et küsitluse tulemit saaks õigusloomes arvesse võtta, on vajalik kahe ministeeriumi koostöö.
Rahandusministeeriumil on võimalik esitada uuringu tulem Keskkonnaministeeriumile ja teha
22
ettepanek pakutud muudatuste sisseviimiseks pakendiseadusesse ja pakendiregistri
põhimäärusesse. Muudatuste tegemine õigusaktides eeldab Rahandusministeeriumi ja
Keskkonnaministeeriumi koostööd, kuna andmebaasid, kus muudatusi oleks vaja teha, on
Keskkonnaministeeriumi haldusalas. Ka regulatsiooni rakendamisel peaks jätkuma
Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi allasutuste koostöö, kuna järelevalvet
hakkaks tõenäoliselt turule suunatavate pakendikoguste osas läbi viima Maksu- ja tolliamet,
ringlussevõttu kontrolliksid Keskkonnaministeeriumi allasutused.
23
Lisa 1. Küsitlus
VASTAJA PROFIIL
1. Palun täpsustage, kes edastas teile selle uuringu küsimustiku ja palus uuringus
osaleda? *
(TVO, EPP, EPR, ETO; EVEA, Kaubandus-tööstuskoda, Toiduainetetööstuse Liit,
Keemiatööstuse Liit, Ehitusettevõtjate Liit)
2. Milline on töötajate arv teie ettevõttes või organisatsioonis? *
(kuni 10 inimest, 11 – 50 inimest, 51 – 100 inimest, üle 100 inimese)
3. Kui suur on teie poolt aastas keskmiselt turule suunatav pakendi mass? *
(kuni 200 kg, 200 – 500 kg, 500 – 1000 kg, 1000 – 5000 kg, 5000 – 20 000 kg, üle
20 000 kg)
4. Millises valdkonnas teie ettevõte tegutseb ? * (võimalik mitu valikut)
(toiduainetetööstus, joogitööstus, hulgikaubandus, jaekaubandus, põllumajandus,
mäetööstus, keemiatööstus, veondus ja laondus, majutus ja toitlustus, haldus ja
abitegevused, muu)
5. Milliste tegevustega seoses lasete pakendit turule? * (võimalik mitu valikut)
(kauba importimine, tootmine, töötlemine, edasimüük, ümberpakendamine, omatarve,
e-kaubandus, muu)
6. Palun täpsustage oma tegevusala, märkides rippmenüüs oma peamiste tegevusalade
kahekohalised koodid. *
(rippmenüüs koodid 02 – 99)
KÜSIMUSED ANDMETE ESITAMISE SAGEDUSE JA DEKLAREERIMISKOHUSTUSE
ULATUSE KOHTA
Et järelevalve saaks toimida operatiivselt, on oluline pakendikoguste andmete senisest
oluliselt kiirem liikumine. Lisaks on oluline, et aruandluskohustus hõlmaks
võimalikult laia ettevõtete ringi. See annaks järelevalveasutustele võimaluse võrrelda
omavahel sarnase profiiliga ettevõtteid ja tuvastada seega ka need, kes kas
kohustustest kõrvale hoiavad või täidavad neid vaid osaliselt.
7. Milline oleks teie hinnangul optimaalne sagedus oma pakendikoguste andmete
esitamiseks Pakendiregistrile? *
(igakuine, kvartaalne, aastane)
8. Kas teie hinnangul oleks igakuine andmete esitamine liiga koormav? *
(jah, ei)
9. Kas teie hinnangul oleks õiglane kui oma pakendikogustest annavad aru kõik
ettevõtted alates esimesest kilost ja osalevad pakendijäätmete töötluskulude katmises?
*
(jah, ei)
KÜSIMUSED SEOSES VÕIMALIKE TÄIENDAVATE ÜHEKORDSELT VÕI KORD
AASTAS ESITATAVATE ANDMETE KOHTA
Selleks, et Maksu- ja Tolliamet saaks parandada järelevalvet pakendi valdkonnas, ei
piisa vaid pakendikoguste andmete senisest sagedasemast ja ulatuslikumast
24
esitamisest. Oluline on täiendada ka andmeid ettevõtte profiili kohta, et oleks võimalik
otsustada kontrollivajaduse üle elektroonsetele andmetele tuginedes ja seega säästa
kontrollidest ettevõtted, kes oma seadusega määratud kohustusi eeskujulikult täidavad.
Enamik sellistest andmetest tuleks ettevõttel täita vaid ühekordselt ja lisaks oluliste
andmete muutumisel, iga-aastaselt oleks vaja märkida vaid seda, kas ettevõte on
teinud olulisi muudatusi kasutatava pakendi materjalis või kogustes.
Palume, et hindaksite viie palli skaalal iga järgneva andmeliigi puhul, kui koormav
oleks ettevõtte jaoks sellised andmed kas ühekordselt või iga-aastaselt täita. Iga
andmeliigi puhul on täpsustatud, kas eeldatakse ühekordset ajakulu või iga-aastast
ajakulu. Hinnang "1" tähendab, et see ei oleks üldse koormav, hinnang "5" tähendab,
et see oleks väga koormav.
10. Esitada ühekordselt pakendi valdkonna eest vastutava töötaja kontaktandmed ja
vajadusel infot korrigeerida.*
11. Märkida ühekordselt teie ettevõttes pakendatud kaubaga seotud olulised kaubagrupid
(nt toiduained, joogid, elektroonika jne). *
12. Esitada ühekordselt andmed pakendamisega seotud tegevuste või protseduuride kohta
ettevõttes (nt tootmine, töötlemine, ümberpakendamine, …) *
13. Märkida ühekordselt valikuna „jah“ või „ei“, kas pakendi arvestus on ettevõttes
jooksvalt dokumenteeritud ja andmete muutudes korrigeerida infot. *
14. Märkida ühekordselt ja andmete muutumisel korrigeerida infot selle kohta, kas
pakendiarvestus on ettevõttes elektroonselt seotud laoarvestuse ja/või
raamatupidamisega. *
15. Märkida ühekordselt ja andmete muutudes korrigeerida andmeid selle kohta, millises
ulatuses on ettevõte ise organiseerinud oma pakendijäätmete ringlussevõtu ja millises
ulatuses sõlminud lepingu taaskasutusorganisatsioonidega. *
16. Esitada ühekordselt ja andmete muutudes korrigeerida infot selle kohta, kas ettevõttes
eksisteerib pakendi sise-eeskiri? *
17. Esitada ühekordselt andmed selle kohta, kas ettevõttes viiakse teatava regulaarsusega
läbi pakendi kontrollkaalumisi. *
18. Esitada ühekordselt ja andmete muutumisel korrigeerida infot selle kohta, kui suur osa
käibest on hinnanguliselt seotud pakendatud kaubaga. *
19. Esitada iga-aastaselt lühikommentaarina andmed selle kohta, kas teie poolt
kasutatavates pakkematerjalides on toimunud olulisi muudatusi. *
20. Esitada iga-aastaselt andmed selle kohta, kas pakendatavates kaupades on toimunud
olulisi muudatusi.
KOKKUVÕTVAD KÜSIMUSED
21. Kui viiakse ellu kõik eelpool küsimustes loetletud võimalikud deklareerimise
sagedusega ja täiendavalt kogutavate andmetega seotud muudatused, siis kui suureks
hindate oma lisanduvat aastast ajakulu? *
22. Kui eelkirjeldatud muudatused võimaldaksid tühistada praegu seaduses kehtestatud
auditeerimise kohustuse, siis kas olete kokkuvõttes sellistest muudatustest võitnud või
kaotanu?
25
(võitnud, kaotanud, ei oska hinnata). *
23. Arvestades eelnevalt nimetatud praeguse olukorra muutmiseks vajalikke kompleksseid
muudatusi, kas toetate pigem selliste muudatuste elluviimist ja sellega õiglasemat
turgu ja paremat järelevalvet või eelistate, et säiliks praegune olukord? *
(Eelistame muutusi koos õiglasema turuolukorraga ja parema järelevalvega, eelistame
praeguse olukorra säilimist, ei oska öelda kumba olukorda eelistame)
Selgitus: tärniga tähistatud küsimustele vastamine oli kohustuslik.
26